taluperemees, jälgis seaduste täitmist ja korda). Vallavanem võis rahatrahvi määrata või arestikambrisse toimetada. Valla eelarvet käsutas volikogu, kes kehtestas maksud ning määratles valla kulutused(vallamaja, kooli, teede, sildade korrashoid, õpetaja palk, toetused). Kulutused tasusid volikogu liikmed ise, kuid ei koonerdatud. Õpiti esindajaid valima ja koosolekuid pidama, valla poliitikat ajama. Omandati riigijuhtimiseks vajalike kogemusi. Rahvahariduse edenemine Üheks ärkamise eelduseks oli rahva haridustaseme kasv. Eestlaseste silmaring arenes tänu ajalehtedele ja raamatutele. Talupoja haridustee algas vallakoolis(kohustuslik, eesti keelne), sellele järgnes kihelkonnakool, peale seda mingi saksakeelsetesse koolidesse järjekorras: kreiskool -> gümnaasium -> Tartu Ülikool. Tartu Ülikool oli baltimaade ainus ülikool, siin õppisid ka lätlased. 1870. Aastal rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja
RAHVUSLIK LIIKUMINE Rahvusliku liikumise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused - õigusliku ja majandusliku seisundi edenemine (talurahvaseadused!) 1816/19 pärisorjuse kaotamine - iseseisev otsustamisõigus, vallakogemus 1849/56 raharendile - majanduslik edenemine, parema haridusega lootus paremale elule Eesti ala majanduslik arenemine, eesti haritlaste I põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine, kommunikatsioonivõrgu avardumine, rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Viis selleni et, eestlaste eneseteadvus tõusis, hakkasid teadvustama, oma minevikku ja keelt. Kujunes välja eesti rahvus. - suhteliselt soodne poliitiline õhustik Aleksander I ja Aleksander II ajal Rahvusliku liikumise juhid
rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine. Pärisorjuse kaotamine Eestis 1916a Venemaal 1961a. Vallaseadus(mõisnike eeskostest vabanemine)1866a. Valla eesotsas vallavanem:jälgis, et seadusi täidetaks, ja vallas kord valitseks. Valla eelarvet käsutas volikogu:kehtestas maksud ja määratles kulutused. Rahvusliku ärkamise eeldus-haridustaseme kasv. Tartus Eesti üliõpilaste selts1870a.Sinimustvalge Johann Voldemar Jannsen-Eluolu edenemine, õpetused talumeestele, Perno Postimees(1857) Vanemuine(1865), I üldlaulupidu Tartus(1869) Jakob Hurt-Eesti kirjameeste seltsi(1872)president, Hariduse parandamine, Rahvaluule kogumine, Aleksandrikool-eestikeelne kreisikool Carl Robert Jacobson- ajaleht Sakala(1878) Majanduslike olude üldine parandamine, õpetused talumeestele näidistalu
Renessanss iseloomustus/etapid *Linnakultuuri edenemine Itaalias- kujunesid linnriigid, kes kasutasid piiri kaitseks ka palgasõdureid, rahamajanduse edenemine- Firenze *Vastandumine keskajale- gootika ja renessansi vahel polnud kindlat piiri, tekkis eneseteadvus( uue ajastu algus) *Antiigi tundmaõppimine- F.Petrarca kirjutas 14.saj, et pimedus hakkab taanduma (antiikaja taassünd), õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. *Humansim- on peetud renessansliku maailmavaate teljeks (suurim väärtus on isiksuse vaba areng) *Renessanslik moraal- eesmärgi ja vahendite suhe. Rüütlimoraal- vahendid väga olulised. Renessansi inimene ei valinud vahendeid, et oma eesmärke saavutada. Hinnati ihulikkust- riietus tõstis esile kehavorme ja jäsemeid. *Ristiusu kirik ja usupaganlus- antiikaja paganluse matkimine ei tekitanud üldjuhul konflikte katoliku kirikuga, tihti oli kirik leplik ilmalikkude avalduste suhtes. *Usuplatonism...
Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud toorained: vaha, lina, kanep, mesi, hõbe, karusnahk peamise Hansa kaubatee üks ots asus Novgorodis, te...
(Vahepealne osa vihikus) Lätis on läbi viidud haldusreform (2008.a. lõpp) > 79? Halduspiirkonda = hoitakse kokku tohutu ressurss. > eesti pole siiani suutnud mõistliku haldusreformi läbi viia reform oleks suur kokkuhoid haldussummades ja see leevendaks meie olukorda. Viimastel aastatel oli Eestis majanduslik edenemine tormiline= 11,6% aastas. On esile kerkinud mõte, et toonased valitsused lasid kergekäeliselt majandusle hoogsalt areneda, normaalne oleks olnud majanduse juurdekasv 35%. Davos (Sveits) jaanuaris 2009 oli järjekordne Davosi kohutumine maailmamajandusküsimustes= teadlased ei suutnud pareguse kriisiolukorra kohta pakkuda mitte ühtegi lahendust
varauusaegses Euroopas Triinu Kaldas 10 E Sõda kui ühiskonna loomulik osa Igapäevane nähtus 16.-17. sajandil toimus95 aastal 18. sajandil toimuus sõda 78 aastal „Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“ Sõja pidamine oli põhjendatud , kui seda peeti enese kaitseks, õiguspärase pärandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgasõdurid Majanduslik edenemine nind kuningavõimu tugevnemine Rügemendiülema patent Värvati vabatahtlikke Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks
puudumisel) enamasti kivist. Pronksiaeg kesti Eestis U 1800-500a eKr Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Kuigi Eestis pronksi ei leitud kasutati kivi tööristu edasi. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg kestis Eesis U 500a eKr-1227a pKr Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Elavnes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Kasutatud materjal Vikipeedia Muinasaeg Eestis Vanaaeg 1osa
sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus Iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel) Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist Kirik ja vaimuelu 16. saj. algus katoliku kiriku hiilguse tipp Konstanzi kirikukogu (1414-1418) taastas paavstivõimu ühtsuse Välise hilguse varjus peitusid tõsised probleemid: 1. Elati üpris ilmalikku elu, levisid mitmesugused pahed 2. Suured kulutused enam ei piisanud kirikukümnisest Humanism ja renessanss ajastu
inimõigused oma territooriumil. Selleks tuleb : · viia seadused ja kohtusüsteem vastavusse demokraatia põhimõtetega. · Arendada majandust,haridust , sotsiaalset kaitset ja kodanikuühiskonda. · Levitada inmõiguste põhimõtteid ja asjassepuutuvat informatsiooni rahva hulgas.' Inimõigustealast olukorda kontrollivad ÜRO ja euroopa nõukogu vastavad allasutused ja eksperdid. Euroopa nõukogu tegevusvaldkonnaks on humanitaarküsimused, kultuur ja demokraatia edenemine. Euroopa Liit loodi peale teist maailmasõda selleks, et majandusliku koostöö kaudu suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise vastu Euroopa liit on eeskätt kaubandusliit, kus ka sotsiaalse kaitse ning inimõiguste küsimusi lahendatakse tööturu vaatevinklist. Tähtsal kohal on põhimõtte et inimesele peab olema tagatud liikumis vabadus selleks, et ta võiks alustada oma äri või otsida tööd ükskõik millises
olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua Eestis tingimused, mille korral eestlased ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Eestlased võiksid oma traditsioone rohkem väärtustada ja olla enda üle uhked. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist. Eestlased on rändav rahvas ja väljarännet on raske peatada, kuid olukorda saab alati paremaks muuta. Eestimaa ja kultuur on liiga väärtuslikud, et lasta neil lihtsalt hääbuda.
· A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904 ·uuenduslik looming võrreldes realismiga sümbolims ja juugendstiil ·teemad rahvaluulest ''Kalevipoeg'' illustratsioonid · mõisteti avalikult hukka, Pariisis maailmanäitusel Grand Prix 1937 ·söejoonistus ja graafika ·''Puhkus rännakul'', ''Kandlemängija'', ''Ohver'', ''Millal?'' ·''Kalevipoeg põrgu väravas''
KEILA GÜMNAASIUM 8c klass Juhan Rahvuslik ärkamine Eestis Referaat Juhendaja: õp Keila 2009 SISUKORD 1. Rahvuslik ärkamineRahvahariduse edenemine 4 2. Johann Voldemar Jannsen 5 3. Jakob Hurt 5 4. Carl Robert Jakobson 6 5. Erakondade teke ja 1905. aasta revolutsioon 6 6. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 7 2 SISSEJUHATUS Eestis algas 19.sajandi keskpaigas rahvuslik ärkamine
Rahvusriikide teine laine 60.-70.ndail Balkanil (Rumeenia, Bulgaaria, Serbia). Suurim laine 20. sajandil esimese maailmasõja järel (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia). Viimane laine oli Nõukogude liidu lagunemisel Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg langes 19. saj keskpaika. Hakati tunnetama ennast kui rahvust seda soosis eestikeelse kirjanduse levik, pärisorjuse kaotus, majandusliku elu edenemine, eesti soost haritlaste tekkimine, omamoodi võitlus vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel. Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 1861. ilmus Õpetatud Eesti seltsi toimetamisel ,,Kalevipoeg" Faehlmann kogus lood, Kreutzwald pani kirja - 1865
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Kiriku mõju vähenemise põhjused 1. ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemine ja ilmaliku hariduse edenemine 2. kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langus Hiliskeskaegse kiriku ajaloo periodiseering: paavstid Avignonis, 1305-1378 suur skisma ehk kirikulõhe, 1378- 1409 kirikukogude aeg, 1409-1447 Clemens V 1305. aastal valiti paavstiks Bordeaux' peapiiskop resideeris Avignonis Tema Roomast eemal- viibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist Urbanus VI (1378-1389) ametissevalimine Roomas Tema ranged nõud- mised tekitasid luksuliku eluga harjunud kuurias* tugeva vastuseisu
15. sajandil keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsuse vähenemine Euroopa sõjanduses. Ühiskonna üldine majanduslik edenemine Kuningavõimu tugevnemine, mis vajas kindlat kaitset. Rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Sõja eel pakkus riik (kuningas) eraettevõtjale rügemendiülema patenti. Rügemendiülemalt käsud kompaniiülematele. Viimased saatsid välja värbajad meeste kogumiseks. Sõjaline ettevalmistus polnud oluline. Esialgu väeosad üksnes sõja ajaks. Üldiselt vabatahtlikult.
tootlikuseks. See omakorda sõltub tehnoloogilisest edenemisest ning seda peetakse majanduskasvu põhiliseks allikaks. Seda nimetades ka veel slow jääkliikmeks. Tootmissisendite ja tootmismahu omavahelist seost kirjeldab neoklassikaline cobb-douglase funktsioon Muutused IKTs mõjutavad majanduskasvu kolmes etapis: 1. IKT-investeeeringud kasvatavad tootmismahtu ja töö tootlikust; 2. Kiire tehnoloogiline edenemine IKTd tootvates harudes viib üldise tootlikuse tõusule; 3. Üldise tootlikkuse tõus majandusharudes, mis kasutavad IKTd. Kasu uuest tehnoloogiast tuleneb kapitali süvenemisest ehk kapitali-töö suhte kasvust. Samas sisaldub siin ka nn mullioht. Majandusmull Uutesse majandusharudesse voolav kapital tõstab vastavate ettevõtete aktsia väärtuse kõrgemale selle reaalsest tasemest. Seega nn mulli tekitabki
Rahvusliku liikumise lähenemisele järgnes selle langus, mida süvendas veelgi 1880.aastatel alanud riiklik venestuspoliitika. Nimetatud kümnendi vältel suri ka enamik liikumise kõrgaja tähtsamaid rahvajuhte (Kreutzwald ja Jakobson 1882; Koidula 1886; Jannsen 1890, olles viimased kümme eluaastat halvatuna töövõimetu); Jakob Hurt siirdus 1880.aatal Peterburi eesti koguduse pastoriks. Tuli loid piiratud võimalustega ajajärk, majanduslik edenemine aeglustus, rahvalik vaimustus taandus. Uus tõus algas siis, kui oli esile astunud uus rahvajuhtide põlvkond-1890.aastate lõpul. Faktid ja väited: 1). Eesti rahvusliku liikumise üheks tähtsamaks pürgimuseks sai hariduse edendamine. 2). Rahvuslik liikumine väärtustas rahva minevikku ning vana rahvapärimust. 3). Rahvusliku liikumise tähtsamad ideoloogid: Johann Voldemar Jannsen:oli järjepideva eesti ajakirjanduse rajaja, üldlaulupeo algataja; Eesti hümni sõnade autor, mõiste
Rahvuslik liikumine Aeg: 19. sajandil Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis algas juba rahva pärisorjusest vabastamisega, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmalt baltisakslastega. Rahvusliku liikumise eeldused: 1. Vennaskoguduste mõju seltsiliikumisele ja kultuurile 2. pärisorjuse kaotamine ja isikliku vabaduse saavutamine 3. lugemis ja kirjutamisoskus rahvahariduse edenemine 4. rahvuslike liikumiste tõus Lääne-Euroopas kandus baltisakslaste kaudu ka Eestisse 5. juhtide esilekerkimine, haritlaskond 6. eneseteadvuse kasv 7. maa haritlaskond külakooliõpetajad ja ärksama vaimuga taluperemehed Rahvusliku liikumise eesmärgid 1. Saavutada võrdsed majanduslikud võimalused ühiskonnas 2. Vastuseis ümberrahvastamisele 3. Saavutada võrdsed õigused kultuuriliseks arenguks Rahvusliku liikumise keskused
inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, mis omakorda tõi kaasa suureneva tööjaotuse, eraomandi, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna tekkeks.Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, lloomapidamise, käsitöö,ehituse,liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Rohkenes kaubavahetus ning hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond. Tekkisidriigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Sellega lõppes esiaeg ehk muinasaeg ning koos sellega rauaaeg kui esiaja järk.
öelda. 1937(8), Päts sai aru, et vaikiv ajastu pole õige asi ning moodustati uus eelnõu (1. jaanuar 1938 vastu võetud), Kasutusele tuli president(Päts). Vabadussõda Eesti töörahva kommuun 28. nov 1919 (juhtis Jaan Alvelt) Valgete loodearmee ( Vene tsaari pooldajad) Eestlaste pealetung jaanuar 1919 ( Tartu ja Narva tagasivõtt) 31. dets 1919 vaherahu Suri 4000 eestlast. Bö asutav kogu koosneb rahvast, 1920 kõrgeim võim rahval, rahvas valis parlamendi majanduslik edenemine maad eestlastele, tehti tööd, tööstuse areng majanduskriis toodi vabanduseks, et võimu kukutada, vapsid tulid välja uue seaduseelnõuga, riigipöörde ärahoidmiseks vaikiv ajastu Järjestus Veebruarirevolutsioon Eesti autonoomia saavutamine Oktoobripööre Uus kalender(wtf is this ssh?) Iseseisvuse väljakuulutamine Saksa okupatsioon Vabadussõda Pöörded Veebruaripööre kukutati tsaar troonilt ( Nikolai II), vabariik
Abi tuli Portugalilt, kes ei tahtnud ala vaid levitada katoliku usu piirkonda. 30-aastane sõda. Etioopia suured inimkaotused, hävinud linnad, kloostrid, paleed. Clawdewos (1540-1559) saavutas edu moslemite vastu. Hakati mõtlema tugevamast keisrivõimust, sest olemas olev koosnes paljudest üksustest, igal oma sõjavägi ja valitsejad. 17.-18. sajand Keiser Fasilides lasi ehitada pealinnaks Gondari. Kairo järel suuruselt teine linn Aafrikas sel ajal. Vaimse elu edenemine. Iyasu II (1730-1755)- hariduse, teaduse, kirjanduse areng. Võim läks üle kohalikele valitsejatele (vürstidele) 19.sajand Algas Etioopia maade taas ühinemine. Ras Kassa (1818-1868), võimutses lõpuks kogu Kesk-Etioopiat. Etioopia sai taasühendatud. Keelas orjakaubanduse, uued teed, armee relvastuse moderniseerimise, polügaamiat (mitmenaisepidamine). Vähendas kiriku mõju riigiasjadele. Vasallvürstid polnud temaga rahul, võitlus keisriga sai toetajaid ka
Meile rändavad sisse teiste riikide kodanikud, kes toovad siia oma kombed ja traditsioonid. Kui eestlasi ei oleks, siis ei hoiaks keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua riigis tingimused, mille korral inimesed ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist. Aeg muutub ja maailm muutub. Mida edasi aeg liigub, seda rohkem ja paremaid rändamise võimalusi tekib. Ka põhjused muutuvad aja vältel. Kui alguses rännati kliima või toidu pärast, siis tänapäeval rännatakse isegi armastuse pärast. Kuigi inimesed rändavad oma isamaalt või kodust minema on nad alati sinna tagasi oodatud.
Sõnakuulmatuse korral said nad karistada, tihti ka füüsiliselt. Küll aga võis olla neil oma majapidamine ning pere. Soodsamas olukorras olid aga talupojad, kes olid nn vabad. Nendel ei olnud nii palju kohustusi ning võisid asuda ka elama mujale. teo hulk hakkas kiiresti suurenema. Enne ülestõusu tegid talupojad ainult mõne päeva tegu aastas. Edaspidi aga pidid nad mõnel pool juba aasta otsa teol käima. Kuid rängas sunnismaisuses elades jäi ka eestlaste hariduse edenemine seisma. Pealegi olid ordurüütlid ja läänimehed ise vähese haridusega ja neilt polnud mida õppida. Maaharimine oli talupoegade jaoks midagi mida jagati põlvest põlve ning sellepärast võib arvata ka, et uuendustesse nad kergemeelselt ei suhtunud. Sellegipoolest arenesid talupoegade oskused, võeti kasutusele mõningaid uuendusi ning leiti ka paremaid maaharimisviise. Näiteks oli alguses kasutusel kaheväljasüsteem, mis arenes kolmeväljasüsteemiks
· keelustati sotsialistlikud organisatsioonid · eesti rahvas sai esimese tõsise poliitilise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks · Loodi esimene Eesti erakond · rahvas tunnetas oma jõudu · selgelt tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ja pahempoolsete ideede ülekaal rahva seas · Tegemist oli eelprooviga 1917-1920 a. iseseisvusvõitluseks. Ilma selleta poleks eestlased tollasteks sündmusteks valmis olnud. Majandus · Jätkus majanduse edenemine · laenuhoiuühisuste loomine · uue nähtusena krediidiühingute asutamine · Talude päriseksostmine · töö kaasajastamine · Loodi mitmesuguseid põllumajanduslikke organisatsioone · Eesti oli Tsaari-Venemaa tööstuslikult arenenumaid piirkondi Kultuur Edusammud hariduses: · Eestikeelsete erakoolide asutamine · Haridusseltside loomine · Taastatakse peaaegu kogu eestikeelne alamaastme koolide võrk · 1906 asutati esimene eestikeelne
arestikambrisse. Valla eelarvet käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja valla kulutused. Sinna kuulusid kõik vallaga seotud asjad. Nt. ehitiste korrashoid, kooliõpetaja palk ja toetuste jagamine. Samas ei saadud kulutada palju, sest volikogu liikmed pidid ise kõige eest maksma. Eestlased õppisid valima endale esindajaid, koosolekuid pidama ja kohut mõistma. Nii saadi kogemused, mis tulid hiljem kasuks riigi juhitmisel. Rahvahariduse edenemine Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli haridustaseme kasv. Osati lugeda ilma raskuseta kirjandust. See laiendas silamringi. Talupoja haridustee algas vallakoolis, kus õpiti 3 aastat. Edasi mindi kihelkonnakooli, millega enamiku eestlaste haridustee lõppes. Edasi saadi õppida vaid saksakeelsetes koolides: kreiskoolis, gümnaasiumis ja lõpuks Tartu Ülikoolis. Aastal 1870 rajati Eesti Üliõpilaste Selts, mille värvid olid sinine, must ja valge. Need said rahvusvärvideks.
a Liivimaal. Uue seadusega: · Kaotati pärisorjus · Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult · Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega · Liikumisvabadus oli neil piiratud · Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima. Kuid ka need seadused ei jäänud pikaks ajaks püsima. Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve nind talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Sellega kaasnesid ägedad vaidlused liberaalide ja konservatiivide vahel ning peale jäid liberaalid. 1849.a uus Liivimaa talurahvaseadus: · Kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. · Talumaa piirid fikseeriti
RENESSANSS Karmen Rebane Iseloomustus ja etapid ❖ Linnakultuuri edenemine Itaalias, ❖ Vastandumine keskajale, ❖ Antiigi tundmaõppimine, ❖ Humanism, ❖ Renessanslik moraal, ❖ Ristiusu kirik ja uuspaganlus, ❖ Uusplatonism ja jumalikud reeglid, ❖ Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias, ❖ 14. sajand- eelrenessanss, ❖ 15. sajand- vararenessanss, ❖ 16. sajand- kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste
Rahvusliku liikumise eeldused. · Pärisorjuse kaotamine 50 aastat tagasi(1816/1819) · talud · oma haritlaskond · keiser AleksanderII liberaalne poliitika · tülid baltisakslaste ja vene keskvõimu vahel 11.Vallaseadus ja selle sisu. 1866. aastal võeti vastu vallaseadus. Uues vallaseaduses valisid talupremehed volikogu + ametimehed. Valla eesotsas seisis vallavanem. Vallal oli oma eelarva(kulud: kool, teedekorrasolek, vallavaesed; tulud: maksud), mida käsutas volikogu. 12.Hariduse edenemine. Talupoja hariduselu algas 3 aastase vallakoolis, mis oli kõigile kohustuslik. Edasi mindi kihelkonnakooli. Edasi sai õppida saksakeelsetes koolides: kreiskool, siis gümnaasium ja lõpuks Tartu ülikool(ainus ülikool Baltimaades). Eestlastest õpilaste arv kasvas iga aastaga. 1870. aastal rajati Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 13.Rahvusliku liikumise algus ja prk. Jannsenite tegevus ja Laulupidu.
paharet paha vaim, kurat Palett kunstniku värvisegamislaud palkon väike (katuseta) rõdu pankrot lootusetu maksejõuetus Parkett põrand partii kaubasaadetis; tulus abielu Perfektne täiuslik, täielik petank kuulimäng Piiskop (religioosne isik) Potentsiaal jõuvaru, arenguvaru vms Produktiivne tootlik, viljakas, tulemuslik Progress edu, edenemine Prominent silmapaistev isik pubi inglispärane kõrts publitsistlik publitsistikasse kuuluv raadium keemiline element radioaktiivne füüsika, hävitav, ohtlike osakeste kiirgus Regionaalne piirkondlik renessanss vaimne ja kultuuriline murrang Lääne-Euroopas XIVXVI saj ressurss toote töövältus; hrl mitm: varud, tagavarad; vahendid, tuluallikad, raha Retuseerima retussima parandama, ilustama
Koidula oli peakorraldaja,ta tegi kõike peale näitlemise.Tähtis oli rahvuslike ja valgustusideede levik.L.Koidula"Maret ja Miina ehk Kosjakased".Koidula algupärane näidend"Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu".Kurjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest,C.R.Jakobson"Arthur ja Anna". 1882 algas venestuspoliitika,majanduslik edenemine aeglustus,rahvuslik vaimustus taandus.Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"(1848-1849).See oli illustreeritud ajakiri teistest maadest ja rahvastest."Winakatk"on õpetlik, et ohjeldada purju joomist."Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj
aastal kui Henry meresõidukogemus ja nad oskasid ära Tudor väljus võitjana pikaajalisest kasutada araablaste ja juutide kodusõjast ja võimule sa Tudorite geograafilisi teadmisi. dünastia. Prantsusmaal püüti saavutada Kuidas kajastusid maadeavastuste hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tulemused Euroopa majanduselus? Iseloomustaga Habsburgide dünastia Kuidas soodustas kaubanduse mõjukust ja rolli XVI sajandil edenemine muude majandusharude Euroopa rahvusvahelistes suhetes? arengut? Keisrivõim toetus peamiselt Maadeavastuste käigus õppisid Habsburgide pärusvaldustele, mis jäid eurooplased tundma seninägematuid põhiliselt tänapäeva Austria taimi ja loomi. Ameerikast toodi territooriumile. Oma valdustes oli Euroopasse kartul, tomat, mais ja keisril piiramatu võim, seetõttu hakati tubakas, koduloomadest kalkun. Kõige
Martelli murrang sõjavarustuse paranemine, mis pani aluse 600a. võitmatule sõjaväeliigile. Dünastiate vahetus Martelli poeg Pippin Lühike pakkus hädasolevale Rooma paavstile, mis lõppes edukalt, ning paavst seadustas pippini troonile. Karl Suure impeerium - oli karolingide impeerium, sest see oli Karli elutöö vallutuste tulemus ja ta oli karolingide soost. Naturaalmajandus - alaarenenud, sest raharinglus puudus, ning kaubandus ei edenenud. Karolingide renesanss kultuuri edenemine, ilmalikud õppeasutused, hariti järeltulijaid roomlaste moodi, kloostrite areng. Slaavlaste algkodu dnepri ja dnestri vaheline ala. Vana- Vene riik loodi 882 kui suri Rjuriku, Oleg koondas hõimud ja vallutas Kiievi. Jaroslav Tark sidemed ulatusid lääne euroopasse, sest tütred abiellusid ungari, norra, prantsuse kuningatega. Jaroslav koostas seadustekogu nimega vene õigus. Ristiusk võeti vastu 988, vürst Vladimir
Inkvisitsioonikohtus pidasid kohtunikud rahvale jutluse, milles kutsusid üles oma patte tunnistama ja ketserlusest loobuma. Need, kes ise olid nõus sellest loobuma, said kergema karistuse. Oma vaadetele kindlaks jäänud ketserid said karmima karistuse. Neid piinati ketserluse ülestunnistamiseks. Mõnikord oli karistuseks ka surmanuhtlus. Hiliskeskajal paavstivõim ja autoriteet nõrgenes. · Kuningavõim tugevnes (Inglismaa ja Prantsusmaa) · Ilmaliku hariduse edenemine (ketserlus) · Vaimulike vähene aktiivsus ja lõdvad elukombed Avignoni vangipõlv 1305-1378 Rooma kodusõdade tõttu asus Paavst Clemens V elama Avignoni linna, kus valitses Prantsuse kuningas Philippe IV. Elu oli luksuslik. Itaallased olid rahulolematud, sest paavsti viibimine Roomast eemal rikkus traditsioone ja rahvas kaotas tulud, mis varem olid tulnud palveränduritelt, kes Rooma saabusid. Suur skisma 1378-1409 Urbanus VI valiti ametisse Roomas ja sinna ta ka jäi
23 - Nõukogude Liit Teisest maailmasõjast võitjana väljunud NSVL positsioonid rahvusvahelisel areenil tugevnesid märgatavalt. Moskva kehtestas kontrolli Ida-Euroopa üle ja püüdis Lääneriikide vastuseisust hoolimata edaspidigi sotsialismileeri piire laiendada. Võidukas sõda ei muutnud aga Nõukogude Liidu poliitilist korda. NSVL jäi endiselt ainuparteiliseks totalitaarseks riigiks. 1950.-1960. aastate ,,sula'', mida iseloomustas vaimuelu elavnemine, majanduse edenemine ning illusoorne kava ehitada üles kommunism, sumbus 1970- aastatel sügavasse stagnatsiooni. See tõi endaga kaasa seisaku kõigis ühiskonnaelu valdkondades, igasuguse teisitimõtlemise mahasurumise, majandusliku ummiku ning NSVL välispoliitiliste positsioonide nõrgenemise. BERIA,HRUsTsOV,BREzNEVI VÕRDLUS Stalini aeg Beria aeg(1953- Hrustsovi aeg Breznevi aeg(1964-1980) 1953
rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma. Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul hobustel ratsutavate rüütlitega hästi toime tulema. Nad kasutasid pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid. Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli ühiskonna majanduslik edenemine ning kuningavõimu tugevnemine- rikkuse kasv ühiskonnas võimaldas sõdureid palgata, samal ajal vajas kuningavõim tugevat ja valitseja kontrolli all olevat sõjaväge. Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus Rüütel pidi käituma ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati "rüütlikoodeksiks". Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi silma paistma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti
Olid ka kauplemis ja Megaron- teistest olulisem ja pikem saal. äriruumid+ tööruumid. Loss polnud ärikeskus Linnad on lossi lähedal. Linnad on lossist kaugel, Siseruumide paigutus korrapäratum. 6. Mükeene kultuur (akropol, müürid ja väravad, hauakambris ja neis leiduvad varad) Mükeene Lõviväravad- koosneb kolmest suurest kivimärakast. Kupelhauad- ehitustehnika edenemine. Müürid on laotud hiiglaslikest kivimürakatest. Akropol on väga hästi kaitstud. 7. Selgita mõisted: Baas- joonia ja korintose samba alus Metoop- talastikul triglüüfide vahel reljeefne osa. Tüves- sammas Triglüüf- metoopide vahel vertikaalsed triibud Kannelüürid- vaod tüvisel Friis- riba, mis kaunistab hoone ülemist äärt.
kuni üleinimpikkused, riietatud meheks või naiseks. Neile on mõnikord joonistatud pähe silmad, nina ja suu. Selline nukk oli teatava negatiivse nähtuse või omaduse kehastuseks, mistõttu õlenukke on viidud ka peredesse, kellega satuti vaenusuhteisse. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Seapea söömisega tagati sigade edenemine. Toomapäeva juurde kuulusid pähklid ja õlu. Kasutatud materjal : http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php
ülemaednik C.Bartelsen.Peale Bartelseni tuli N. Kuznetsovi 1895-1915 uueks direktoriks, kelle käe all toimus mitmeid uuendusi, ja taime taksonite arv küünids kümne tuhandeni.Järgneval perioodil vaheldusid juhatajad üsna sageli - N. Popov 1915-1917, M. Tswett 1917-1918, P. Claussen 1918, H. Riikoja 1918- 1919, F. Bucholtz 1919-1923, M. Kaho 19231924. Aia uus ülestöötamine algas E. Spohri käe all 1924-1930 ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid 1943.a Sõja ajal hävisid pommitamise pärast peahoone, kasvuhooned ja samuti leidis ka oma lõpu Lippmaa.Taimi hakata päästma, viies neid ülikooli ruumidesse. Taastamistööd võttis enda kanda A. Vaga aastatel 1944-1956. Pärast A. Vaga
olekski. Kui eestlasi ei ole, siis ei hoia keegi ka nende traditsioone ega keelt. Emigratsiooni peatamiseks võiks luua Eestis tingimused, mille korral eestlased ei tahaks enam välja rännata. Näiteks võiks valitsus tegeleda paremini tööpuudusega ja tõsta miinimumpalka. Ajakirjanduses on ka palju juttu olnud õpetajate ja teiste riigitöötajate palgast. Ometi ei ole valitsus midagi ette võtnud. Eestlased võiksid oma traditsioone rohkem väärtustada ja olla enda üle uhked. Riigi edenemine sõltub ka inimestest endist. Eestlased on rändav rahvas ja väljarännet on raske peatada, kuid olukorda saab alati paremaks muuta. Eestimaa ja kultuur on liiga väärtuslikud, et lasta neil lihtsalt hääbuda. Seoses muude kultuuride huvidega valmistab ka muret migratsioon. Esiteks 2 muidugi eestlaste emigratsioon. Kuna paljud inimesed ei leia enda teadmistele ja oskustele oma kodumaal rakendust, siis lähevad nad seda otsima välismaalt
Kõhukinnisus. Raseduse ajal toodetud lisahormoonid lõdvestavad seedeelundkonda ja seega võib esineda kõhukinnisust. Iiveldus ja oksendamine. Hommikust iiveldust võib tunda juba õige pea, võimalik, et juba nädal pärast rasestumist. Positiivne rasedustest. Uriinil põhinev test annab täpse vastuse 10-14 päeva pärast viljastumist. Rasedust saab määrata ka vereproovi abil. Meeles tuleb pidada, et rasedustest ega isegi mitte vereproov ei ole 100 protsenti lollikindel. Raseduse edenemine Raseduse etapid 1. - 3. kuu. Ebakindlus ja kohanemine. Tulevane ema võib kogeda vastuolulisi tundeid ja meeleolu kõikumisi. Esineb iiveldust, ootamatuid isumuutusi, peavalu ja väsimust. 4. - 6. kuu Raseduse keskpaigas on naise organism juba muutustega kohanenud. Kui ennem esines vaevusi, siis nüüd on need möödas ja meeleolu hea. 7. - 9. kuu Kolm viimast kuud koormavad rasedat füüsiliselt kõige rohkem. Esineb seljavalusid, jalad on turses, loode
RENESSANSS ISELOOMUSTUS JA ETAPID Linnakultuuri edenemine Itaalias. 15saj. toimusid itaalia kunstis suured muutused. Keisrite ja paavstide vahelduva eduga toimunud võitlus oli aidanud Põhja-itaalia rikastel linnadel saavutada autonoomiat või koguni iseseisvuda. Mitmetes linnades tekkisid manufaktuurid, mis võimaldasid käsitöölastel spetsialiseeruda ja tootlikust tõsta. Kaugkaubandusega koos arenes rahamajandus ning eriti Firenzes pandi alus uusaegsele pangandusele. Vastandumine keskajale
kolida linnast välja poole, sest tööle sai sõita oma autoga, tekkisid eeslinnad. Nii tekkis ka ühiskondlik arvamus, et eeslinnades elab rikkam rahvas, kellel on maja ja auto. Linnas sees elaval inimesel ei olnud autot vaja, kuna tööle sai trolliga või jala, mis jällegi tekitas arvamuse, et need inimesed ei suuda omale autot lubada. Autode luksusesemest tarbeesemeks muutumisega kaasnes ka teiste äride edenemine. Autosid oli vaja ju tankida, mis tekitas kasvu bensiinijaamade arvu kasvus ja tähtsaks said ka autoparandustöökojad. Kõik see tõi kaasa veel suurema majanduskasvu. Majanduskasv aga soodustas jällegi inimeste suuremat tarbimist, kodudesse ilmusid pesumasinad, külmkapid ja hiljem mikrolaineahjud. See jättis koduperenaistele rohkem aega ja mida paremat oli neil oma vaba ajaga veel teha kui jälle tarbida. 2. Suured kaubanduskeskused
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses.
Kuna ees ootav tegelik olukord polnud sootuks nii muinasjutuline kui seda loodeti, pöörduti õige pea tagasi oma koju. Tööstus ja kaubandus arenes jõudsalt. Suurimaks tööstusettevõtteks kujunes 1858.a Narva rajatud Kreenholmi manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Ameerikast ja Egiptusest ning toodang saadeti Venemaale. Seega Narvast sai Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Kaubandus oli elavaim sadamalinnades. Talupoegade jõukuse kasvuga sai hoogu kogu majanduse edenemine. Asub ära märkida, et paremale elujärjele tõusnud eestlased hakkasid häbenema oma päritolu ja püüdsid end igal viisil sakslasena näidata (kadakasakslased). Sätestati neljaastmeline ühtluskooli põhimõte: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tartu Ülikool taasavati 1802.aastal. Enamik üliõpilasi oli Balti kubermangust pärit, eestlasi on teada üksikuid ja needki saksastusid peagi. 19
Diplomaatia sünniaeg 17-18saj. diplomaat-saadik, ei saa karistada, isiku ja vara puutumatus Palgaarmee 17.sajand Alaline armee Tekkimine *15. saj rüütliväe osatähtsus väheneb, asemele *riigivõim ise organiseeris palgaarmee *sõjaväekohustus *isemajandav *prof. sõjamees *üh. majanduslik edenemine ja kuningas tugev *kindel vorm ja relvastus *patent- kuninga ja sõjapealiku vahel *magasinisüsteem- vili ja toiduvarud Struktuur *jalavägi, ratsavägi, suurtükivägi *jalavägi, ratsavägi, suurtükivägi *talupojad, laostunud rüütlid, linlased *ohvitserid-allusid kuningale *Sveitsi, Soti ja Saksa sõdurid tahetud
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
Retsensioon ,,Tuli sinu käes" Vaatasin 10. juunil etv2-e arhiivist Ain Prosa telelavastuse ,,Tuli sinu käes," mis oli filmitud aastal 1998. Telelavastus pidalitõve külmast hingusest põhineb August Mälgu novellide "Neitsi," "Anne- Marie," "Surnu surm" ja jutustuste "Surnud elu" ning "Ole tervitatud, elu!" motiividel. Stsenaristiks ja lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie), Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik). Henrik avastas kurva tõe päikesemaja elanike koh...
publiku jaoks. Direktori N. Kuznetsovi ajal (1895-1915) toimus aia silmnähtav areng, ulatuslikult remonditi hooneid, arendati taimegeograafilisi osakondi - Kaukaasia, alpitaimede, stepitaimede väljapanekud. Lühikeseks ajaks küündis taksonite arv aias kümne tuhandeni. Taimesüstemaatika osakond seati ümber Engleri süsteemi järgi. Aia uus ülestöötamine algas direktor E. Spohri (1924-1930) ja Saksamaalt kutsutud õpetatud aedniku F. Boerneri (1923-1930) koostöös. Edenemine jätkus direktor T. Lippmaa (1930- 1943) ja õpetatud aedniku J. Pordi ajal. Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid, tulemusena andis T. Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose "Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud". Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa
Ehk siis väärtustati haridust juba tol ajal nagu tänapäevalgi. Ehkki tänapäeval tähtsustatakse haridust ülegi, ent selle olulisust mõisteti juba tol ajal, mis ajaloo seisukohalt polegi nii ilmatu kaua aega tagasi. Haridusele andsid aga tagasilöögi venestusreformid.Taas sai kohutuslikuks õppekeeleks vene keel, mis vähendas õpilaste arvu ning see omakorda langetas kirjaoskajate arvu. Muidugi, kellele siis meeldiks tühja tuupida ja veel võõrkeeles. 1890.aastatel õnneks hariduse edenemine jätkus ning kirjaoskajate protsent kujunes üllatavalt suureks 77,7%. Peagi tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid uue sajandi algul niisuguse hariduse osakool kasvas: rajati kommerts-, kaubandus-, õmlbus-, põllutöökoole jne. Kuid eestlased ei jätnud jonni ja ajasid haridust veelgi rohkem taga kõrgharidust sai omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaarinstituudis, Mihhail Rostovtsevi Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgematel Naiskursustel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
