a üritas Hitler Baieris võimu haarata, kukkus läbi, pandi vangi, kus kirjutas ,,Mein Kampf" Riigipäeva hoone põlemapanek 1933, süüdistatakse kommuniste Peatatakse kõikide teiste erakondade tegevus Sureb Weimari vabariigi president Hindenburg, Hitler uusi valimisi ei korralda ning võtab võimu enda kätte Hitlerist saab Führer · Hitleri-Saksamaa majandus, siseolukord, rassiteooria, sõjavägi. Majandus: võeti riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu, antarkia loomine, idapoolsete alade vallutamine, sõjaliste kulutuste kasv, rahva elatustasemel ei lastud langed, et säilitada poolehoid, uute töökohtade loomine, palgad riigi kontrolli all, ametiühingute likvideerimine, kauplemine balkani ja Lõuna-Ameerika riikidega (tooraine).
(umbes 2-3 nädala pärast jõudisd ka Eestisse) Aug. · Sks väed Tallinnas. Okt. · Sks okupatsioon (1941-1944) -Kindralkomissariaat (Sks valitsus) selle kõrgeim juht K. Litzmann Eesti Omavalitsus pildi rahvale Sks-a valitsuse otsused edasi ütlema, sest nii kuulas rahvas käske paremini. -Eesti Omavalitsus, juht Hjalmar Mäe -koonduslaagrid (125 tuhat inimest hukati, eestlasi nende seal umb 5000, enamjaolt hukkunute seas juudid) -rassiteooria -tsensuur -diktatuur -kauba väljavedu (varustati Sks-d) -taludele müüginormid (polnud kõrged) -likvideeriti sõjakahjusid (tehaseid ehitati) -riigistatud asjad Sks-le sõjasaagiks. 1942 · Sks-l hakkab halvemini minema 1944 · Avatakse teine rinne Sks-d rünnati kahelt poolt Punaarmee tuli tagasi 6 märts · Narva pommitamine (umb 5% jäi Narvast alles) 9 märts
1)Mis on ebateadus? Too näiteid. Eriline ,,teadus" või ,,teooria", mis pole tegelikult teaduslik ja millega tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed. Näited: teaduslik kommunism Nõukogude Liidus, rassiteooria natslikult Saksamaal. 2)Millised teaduse- ja tehnikasaavutused iseloomustavad 20-daid, 30-daid aastaid? Elektri ja bensiini võidukäik. Välja kujunesid filmikunst, kirjandus, kujutav kunst, muusika, tants. 3)Kes olid ja millega said tuntuks? Eestlased: Eduard Wiiralt graafik. Tuntuim teos ,,Põrgu" Jaan Koort skulptor, maalikunstnik ja keraamik Evald Aav helilooja, koorijuht. Kuulsaks sai Eesti esimese arvestatava ooperiga ,,Vikerlased". Artur Kapp helilooja, dirigent, pedagoog
väärnähtuseks -mitte mingil juhul ei tohtinud kombineeruda sinine, must ja valge värv Poliitika mõjutas olmet peaasjalikult sõdade kaudu. Ressursid suunati rindele, sõjad tõid kaasa suhkrupuuduse, niiet magusainena kasutati sahhariini. Samuti olid raskused küttepuude,rõivaste ja jalanõudega. Levis komme talumaja ette püstitada lipuvarras ja järjest rohkem lapsi osales skautide või noorkotkaste tegevuses. Mõju kultuurile Natsirežiim ootas, et järgitakse mõningaid asju: - rassiteooria printsiipe -ülistaksid Suur- Saksamaad - sisendaksid usku võidusse - külvatakse põlastust nii juutide kui ka Ameerika ühendriikide ja Suurbritannia vastu Nõukogude režiimi nõuded olid laiemad: - loobuda tuli kõigest, mis oli "kodanlik" -ei tohi meenutada hea sõnaga iseseisvusaega või vihjata soovile seda taastada - üldine kohustus elada vales - repressioonioht - vanemad ja õpetajad pidid valetama lastele Eesti Kultuurikapital Et loomevabadus püsiks, asutati 1925
3.riigi käsutusse.Elatustase langes,eriti raskes olukorras oldi linnaelanikud,keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade alusel-õitsele puhkes-spekulatioon.Oluline roll oli eesltaste loodud Eesti Rahva Ühis-abi,mille eesmärk oli abistada sõja ajal kannatanuid-ühisabi keskendus toidu,seemneviljade,küttepuude,rõivaste jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati u. 7800 Eesti elanikku.Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse,ennekõike juutide täielikku hävitamist,hukati ilma südistuse ja kohtuotsuseta kõik juudi rahvusest isikud.Samamoodi hävitasid nad ka mustlasi,mustlaskond tapeti peaaegu täielikult.Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest(15000) moodustasid nõukogude sõjavangid,enamik neist suri vangilaagris nälja,haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu,osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududeks
Sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatnuid. Varustati toiduainetega, seemneviljaga, küttepuudega jms. Saksa okupatsiooni ajal hukati u 7800 Eesti elanikku,enamik olid eestlased. Repressioonid said tõelise hoo sisse pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Vanglad täitusid poliitiliste vangidega. Aga terroriohvreid oli vähem võrreldes Nõukogude okupatsiooniga. Natside rassiteooria nõudis juutide täielikku hävitamist. Põhjuseta hukati kõik juudid. Eesti hukati kokku umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi. Nad tapeti täielikult ja see etniline grupp lakkas olemast. Kõige rohkem hukati sõjavange, 15000. enamik nendest suri vangilaagris nälja, haiguste ja halbade elutingimuste tõttu. Suvesõja ajal osales u 1500 eestlast Saksa sõjaväe koosseisus võitluses Punaarmee vastu. Omakaitse asendas Kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti
Totalitaarsetes riikides tahtsid võimukandjad saavutada kontrolli inimeste meelsuse üle. Teadus, tehnika ja kultuurialad pidid teenima riigivõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Teadlastelt oodati eelkõige uute relvariikide loomist. Nad pidid ka tõestama kehtiva riigikorra ainuõigust. Nõukogude Venemaal loodi teaduslik kommunism, mis pidi tõestama kommunismi ülemaailmse võidu paratamatust. Natslikul Saksamaal, aga rassiteooria, mis üritas teaduslikult kindlaks määrata ,,tõelise aarialase" välistunnused. Demokraatlikes maades olid teadlastel ja kultuuritegelastel vabad käed, nende tegevust ei kirjutatud riiklikult ette. Teadlased ei töötanud üksnes uute relvaliikude arendamise kallal, vaid töötati ka igapäevast olmet kergendavate asjade kallal. 7.Demokraatia ja diktatuuri mõju kultuurile Totalitaarsetes riikides sai kultuur areneda ainult vastavalt riigijuhtide heakskiidule.
ajakirjandus allutati tsensuurile. 30. juunil 1934. aastal, kõrvaldas Hitler ka oponendid natsionaalsotsialistlikus parteis. Sündmust tuntakse ka kui pikkade nugade ööd. Selle käigus kõrvaldati 400 pruunsärklast ja teisi poliitikuid, keda Hitler ei usaldanud. 1934. aasta augustis suri president Paul von Hindenburg. See andis Adolf Hitlerile Saksamaal kogu võimut – uut presidenti enam ei valitud ja presidendi funktsioone hakkas täitma Hitler. 1.2.1. Antisemitism ja rassiteooria Antisemitism on termin, mis kujutab endast vaenulikkust juutide suhtes. See tuleneb vastumeelsusest nende religiooni, kultuurilise tausta vastu. Mõiste tuli kasutusele 1879 aastal Saksa ajakirjaniku Wilhelm Marri poolt. Esimene märk juudivihast on täheldatud aastast 70, kui juutide tempel hävitati roomlaste poolt. Juudid võtsid seda kui märguannet juutidele osaks saavatest kannatustest jumala poolt. Judaism on levinud ka rahvaste seas, keda ei saa ei kultuuriliselt ega
30. jaan. 1933 – saab A.Hitler Saksamaa riigikantsleriks (peaministriks). 1934 – peale president Hindenburgi surma võtab A.Hitler endale ka presidendi funktsiooni. Vabariigi lõpp. 27.veebr. 1933 – Riigipäevahoone süütamine. Sept. - Leipzigi protsess. Adolf Hitler – Führer und Reichkanzler Kehtestub fašistlik diktatuur. Ideoloogiaks – natsionaalsotsialism, mis on fašismi Saksamaa variant. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; riigi sekkumine kõigesse; võitlus kõige vastu, mis on internatsionaalne (kommunism, juudid, katoliiklus); juhikultus, antisemitism, revanšism, propagandavahendite tohutu mõju eesmärkide saavutamisel. Loosung: Saksa rahvas üle kõige. Hitleri poliitika: keelustati kõik parteid peale NSDAP keelustati igasugune opositsioon ühiskonnas erakorralised volitused valitsusele
aastal moodustati NSV Liit. 1924. aastal suri Lenin ning järgnes võimuvõitlus. Jossif Stalin tuli võimule 1927. aastal ja hakkas majandust sotsialismile viima ning selleks ta teostas uue majanduspoliitika, alustas sundkollektiviseerimist ja industrialiseerimist. Kõik olid totalitaarsed diktaatorid. Vägivalla kampaaniad, kommunistide tapmine, sunnitöölaagri süsteem. Riik kontrollis majandust plaanimajandus. Nooremat põlvkonda kujundati reziimile ustavaks (koolides rassiteooria, sõjaline õpe). Mõju kultuurile: kino (helifilmid, muusikafilmid), raadio (kõned, tekstid, tänukirjad) mõlemad propaganda eesmärgil. Mõju kujutavale kunstile (realism), teadus pidi olema marksistlik. 4. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda teekond uude sõtta Hitler tühistab Versailles' lepingu, Hispaania kodusõda, Ansluss, Müncheni sobing, MRP. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail. Versailles rahu sätete rikkumine.
REPRESSIOONID JA GENOTSIID Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased. Kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui ka loodud koonduslaagrid. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Võrreldes Nõukogude okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Sõja eel Eestis elanud juutide enamik oli põgenenud koos Punaarmeega venemaale, kuid siiski jäi siia maha umbes 1000 juudi rahvusest inimest. 1 juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942 aastast hakkasid saksalsed tooma Eestisse juure teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hinnanguliselt hukati Eestis umbes 10 000 Euroopa juuti
Eesti Rahva Ühisabi loodi eestlaste algatusel, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okup. Ja sõja tõttu kannatanuid. Eesmärk- varustada saksa sõjaväge ja tsiviilelanikkonda. Repressioonid : Saksa okup. Aastail hukati ~7800 Eesti elanikku, enamus eestlased. Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hukati mustlasi ~800. Suurima arvu
Eelistati kom reziimi ohvreid, SKS sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, paljulapselisi perekondi. Repressioonid ja genotsiid: hukati umbes 7800 Eesti elanikku kiiresti täitusid poliitiliste vangidega nii olemasolevad vanglad kui loodud koonduslaagrid esialgu oli suunatud kommunistide ja kollaborantide vastu hiljem rahvuslaste, angolofiilide ja sõjavastaste vastu võrreldes NL okupatsiooniga oli terroriohvreid siiski palju vähem rassiteooria juutide täielik hävitamine hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta rahvusliku kuuluvuse alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud Eestisse oli jäänud umbes 1000 juudi rahvusest meest, naist ja last 1. juulil 1942 raporteeriti: "Eesti on juudivaba." alates 1942 hakati Eestisse tooma juute teistest Euroopa riikidest ja nende jaoks rajati 20 koonduslaagrit
Saksamaa sõjaline võimsus. 13. Iseloomusta natsionaalsotsialistlikku ideoloogiat ja natside rassiteooriat Natside ideoloogia natsionaalsotsialismi vaimsed alged on mitmekesised ning osalt moonutatult. Domineerivaks muutub antisemitism: kuna sakslust ähvardavat hävitamine juudi rassi poolt, nõuab Hitler vere ja maa kaitsmist ning juutide hävitamist, samuti põhjarassi tugevdamist, mis peab härrasrahvana valitsema alaväärtuslikke üle. Rassiteooria järgi on "aaria rass" eelkõige sakslased, kes on üle kõigist teistest rassidest. Natsionaalsotsialism rõhutas üldrahvalikku, nõudes üksikisiku tingimatut alistumist kogukonna huvidele ning jutustab karismaatilist usku juhisse. 14. Milliseid totalitaarse riigi tunnuseid leiad tollase Saksamaa juures? · Ainuparteisüsteem · Natsism · Üksikisikule allutatud riigikontroll · Riik kontrollis maj. Elu · Rahvas kaasatud rahvaga manipuleerimine
Kui ilm oli selge, toodi orjad laevadel hommikul tekile.Hommikusöögile järgnes rõõmutu tseremoonia, mida nimetati "orjade tantsitamiseks". See oli vahend, mis pidi aitama enesetappu ajendava melanhoolia ja ka skorbuudi vastu ehkki viimasel juhul tekitas see paistetanud jäsemetega inimestele tarbetut piina. Sellal kui madrused paradeerisid tekil, hüppasid meesorjad oma raudades, kuni nende pahkluud olid veriseks hõõrdunud ... Orjapidajate ideoloogiliseks relvaks sai rassiteooria, mis pidi ''teaduslikult'' põhjendama negriidse rassi ''alaväärsust''. Kui valge mees kukub purjus peaga maha, siis on ta lihtsalt üks purjus mees. Kui seda sama teeb mustanahaline, on see kogu kuradi neegrite rass. Bill Cosby Rassismi sümbolid Stormfornt Logo (Tormiesise logo) kasutatakse valge rassi võimu sümbolina skinheadide poolt
Kopenhaagenis. Lõi Kopenhaageni sõjaväevõimlemise instituudi kõrgeim kehakultuuri õppeasutus maailmas. Võimlemisest sai sõjaväelaste treening 5. Jahn - mida tegi, kuna, kus? Natsionalism Frederich Jahn (1759-1839). Raamat "Saksa võimlemine" (1816). Kasutas palju GutsMuths'i programmi seisukohti. Oli natsionalistlike vaadetega. Eesmärgiks oli kogu saksa rahva ühendamine. Rajas esimese turnimisplatsi Berliini lähedale 1811. / monarhist, marurahvuslane, rassiteooria rajaja, rõhutas riistvõimlemist. 1820 Saksamaal keelustati. 6. kelle ideel ja kuna asutati "Rõõmu kodu" 1425, Vittorino da Feltre 7. gümnastika alaliigid 1) palestrika (harjutused palestras maadlus, sõjalised harjutused) 2) orkestrika (laulu ja tantsumängud) 3) mängud (pallimängud) Gümnastika alaliigid: 1) palestrika - jooksud, hüpped, kettaheide, odavise, maadlus, ujumine, sõudmine 2)viievõistlus 3)orkestrika - pallimängud, tantsud 8. 7 rüütlioskust 1) ratsutamine
Üldine elatustase sõja-aastail langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linnaelanikud, keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade alusel. Olulist rolli etendas eestlaste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nüukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele. Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Toimis natside rassiteooria, mis nõudis ennekõike juutide hävitamist. Hinnaguliselt hukati Eestis umbes 10000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi. Suurima rühma hukkunutest moodustasid sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälga, haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu, osa hukati. Sakslaste korraldusel hakati formeerima uusi vabatahtlikest koosnevaid väeosi- ida- ja politseipataljone. Augustis 1942 kuulutati välja Eesti SS-leegioni asutamine. Kuna vabatahtlike
avastused olid kasulikus meditdiinile. Esimest korda saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Kõik need avastused muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. Diktaatorlikes riikides nõudsid riigijuhid teadlastelt eelkõige uute relvaliikide loomist, et toetada sõjakat välispoliitikat. Peale selle oodati teadlastelt, et nad tõestaksid kehtiva riigikorra ainuõigsust. Selleks loodi erilised teadused ja teooriad, bagu näiteks teaduslik kommunism Nõukogude Liidus või rassiteooria natslikul Saksamaal. NSV Liidus tegelesid tuhanded teadlasteks nimetatud inimesed sellega, et üritasid tõestada kommunismi ülemaailse võiduparatamatust. Natsi-Saksamaal aga usuti, et on võimalik teaduslikult kindlaks määrata tõelise aarialase välistunnused. Kõlbmamatuid asutati hävitama või viljatuks muutma 3 Tehnika võidukäik:elekter ja bensiin
Millised olid A. Hitleri tõusu ja languse tähtsamad momendid? Ideoloogia: 1. Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide võimutsemine- natsionaal-sotsialistlik revolutsioon. Üks riik, üks rahvas, üks pareti. 2. Juudid kõrvaldada Saksamaa ühiskonnaelust ja valitsemisest. 3. Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles´rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Laiendada sakslaste eluruumi. Rassiteooria. Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse- valge aaria rass (germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid- peavad neid teenima (slaavlased). Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased), ja inimesed (puuetega, homoseksuaalid). Võimule tuleku plaan: plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste- legaalne tee. Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine, Goebbels
NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid on väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne, kollane ehk mongoliidne ja must ehk negriidne. Rassism ehk rassiteooria on tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, kes on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahva all mõistetakse sageli lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel, nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet ning enese teadvustamist rahvusena.
võimule 1933. aastal. Eesmärgid: Riigis tuleb kehtestada kord, lõpetada kommunistide ja sotsialistide (nn reeturid) võimutsemine natsionaal- sotsialistlik revolutsioon. Üks riik, üks rahvas, üks partei. 2. Juudid kõrvaldada Saksamaa ühiskonnaelust ja valitsemisest 3. Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles'i rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Laiendada sakslaste eluruumi (Lebensraum) · Rassiteooria. Rahvused kuuluvad erinevatesse rassidesse valge aaria rass (germaanlased kõrgeim kiht) peab valitsema teisi rahvaid. · Alaväärtuslikud rahvad/rassid peavad neid teenima (slaavlased). · Hävitamisele kuuluvad hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) Tegevus võimulepürgimisel: · Plaan tulla võimule läbi parlamendivalimiste legaalne tee · Partei organisatsiooni ja propaganda väljatöötamine Goebbels
Umsiedlung – saksa rahvusest isikute ümberasumine pärast Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimist. N. Chamberlain – Inglismaa peaminister 30ndatel. Osales Müncheni läbirääkimistel. J. Uluots – 1938-1938 Riigivolikogu esimees. Al 1940. (teine) president. TOTALITARISM Fašism – marksi ideoloogia, suunatud töölisklassile. Rahvuse huvid seatakse prioriteediks. Kommunism – ülemaailmne kommunism. Natsionaal-sotsialistlik – Rassiteooria. Saksa aaria rass on ainus kõrgem rass. Iseloomulikud tunnused: Valitseb üks ideoloogia – üks partei. Poliitiline elu on allutatud partei kontrollile. Seadusandlik võim allutati täidesaatva võimu kontrollile. Üksikisik allutati sunniviisiliselt ja ametliku ideoloogia kaudu riigi huvidele. Ametlik ideoloogia taotles kõikide kultuuriliste erinevuste kaotamist.
juudivabaks. Selleks ajaks oli Kloogal ja mujal asuvates koonduslaagrites tapetud pea kõik umbes tuhat 1941. aasta järel Eestisse jäänud juudist ning ka mitusada mustlast. Järgnevalt toodi Eestis asuvatesse laagritesse ümberkaudsete alade juute ja teisi "rassiliselt alaväärtuslikke" inimesi. 1944. aasta lõpuks oli Eestis hukatud ligi 10 000 juuti. Lisaks juutidele ja teistele "madalast rassist inimestele" hukkasid sakslased aga ka paljusid Saksa rassiteooria järgi suhteliselt kõrgel kohal asunud eestlasi, ennekõike neid, keda peeti kommunistide kaastöölisteks. Nõnda kaotasid oma elu ka mitmed intelligendid. 24. veebruaril 1943. aastal otsustasid sakslased "tähistada" aga Eesti Vabariigi 25. sünnipäeva sellega, et 1919-1924 sündinud Eesti noormehi hakati sundvärbama tööteenistusse, Saksa armeeabiteenistusse ja Eesti leegionisse. Enamik värvatuist, 5000 meest, saadeti "vabatahtlikena" leegioni koosseisu. 1944.a. 1944
Töö reguleerimine Ea- ja soospetsiifilised regulatsioonid Füüsilise töö kultus Reproduktiivse rolli propaganda Kodutöötervishoiu reguleerimine Rasedate ja alaealiste töö reguleerimine (nitroühendid, asbest ja teised ohud) 41. Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades (hitlerlikul Saksamaal) Arstieetika totalitaarsetes ühiskondades: Avaliku ja üldtervishoiu tähtsustamine Seksistlik paternalism Rassiteooria rõhutamine Preventiivmeditsiin Kulude kokkuhoid Looduslähedane elustiil Juudisoost kolleegidega konkurents Arstkonna patriootilisus 42. „Sarnast sarnasega“ ja vastandite printsiip ravis (vt ka I loeng) Vastandite printsiip (contraria contraris)- galeenilise koolkonnast pärit printsiip, milles anti eelistust taimsetele vahenditele – galeenikatele. „Sarnast sarnasega“ printsiip- ravifilosoofia, mille korral kasutati
sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed
proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. Uue riikluse tegelikuks võimukeskmeks kujunes
Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku (enamik ohvreid olid eestlased). Pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist said repressioonid sisse tõelise hoo. Poliitiliste vangide täitusid vanglad ja koonduslaagrid. Esmalt olid repressioonid suunatud kommunistidele. Hiljem ka rahvuslastele, anglofiilidele, sõjavastastele. Natside rassiteooria nõudis eelkõige juutide täielikku hävitamist. Ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta hukati kõik juudi rahvusest isikud. Enamik sõja eel Eestis elanud juute põgene Punaarmee lahkudes Venemaale. Mitmed eestlased püüdsid juutide kaitseks välja astuda, kuid katsed jäid edutuks. 1. juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba." Alates 1942. aastast hakkasid sakslased tooma juute teistest Euroopa riikidest. Rajati 20 koonduslaagrit.
kasutada. Vastupidamisloosungite kadudes asendas Goebbels need lubadustega armee valduses olevatest "inimrelvadest" ning ässitas lapssõdurid kindlasse surma, otsustades ka iseenese laste elu ja surma üle. Goebbelsi juhtlauseks oli: "Vajame täielikku totaalsust!" Hitleri juudivihkajatest paladiinide seas oli Goebbels kõige fantastilisem. Tema antisemitism polnud mitte valesti mõistetud rassiteooria, vaid enesevihkamise tulemus. Himmleri sõnul oli Goebbelsi näol tegemist nn. lõpplahenduse tegeliku autoriga. Joseph Goebbels, hullumeelsuse maine kehastus, nägi rezhiimi kuritegelikkuse juba varakult läbi. Et ta sedasama rezhiimi kui "kõrgemat vajadust" toetas, teeb temast erilise kurjategija. Hermann Göring Pooleldi sõjard, pooleldi koomik, rahvalähedane tülinorija ning üle laipade minev võimuinimene
sõnast fasces, mis tähendab vitskimpu. Liikumisele pani aluse1921. Mussolini. Tunnused: riigikesksus, riigi huvid inimese omade suhtes ülimuslikud; karismaatiline liider; rahvuse rolli rõhutamine; antiparlamentarism parlament on rohmakas, kasutu; antimarksism eitavad klassivõitlust, selle asemel rahvusühtsuse idee nt. korporatiivid; militarism Natsionaalsotsialism so. fasismi Sks. variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat; rassiteooria; massimeedia massiaparaat. Kommunism ideoloogia kasvas välja sotsialismilt. Termin pärineb Marxilt, sisu Leninilt. Sotsialistidest löödi lahku, sest nood loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu ka militaarsed
Majandava subjekti tegevuse psühholoogilised motiivid, instinktid, kogemused, traditsioonid. (Majanduslikud: eraomandus, raha, krediit, kaubandus, kasum jne.) 2. Milliseid institutsioone pidas T. Veblen olulisemateks? Meisterlikkus, vanematearmastus, tühine uudishimu, enesejaatamine, enese püüd 3. Mis on solidaardarvinism? Teooria, mille järgi toimub olelusvõitlus ka inimeste vahel- võidab tugevam. On üks rassiteooria aluseid, levis hitlerlikul Saksamaal. 4. Milliseid perioode eristas Veblen inimkonna ajaloos? *Metsluse periood ( peamine võitlus toimus inimese ja teda ümbritseva metsiku kooduse vahel) *Barbaarsuse periood ((sõjaline edu, mitte töö, võtlus eelkõige teiste inimestega) *Käsitööperiood *Tööstusperiood e. kapitalism 5. Kuidas määratles Veblen kapitalismi? ..kui masintootmist ja investeeringuid kasumi jaoks. Kapitalismi peamiseks vastuoluks pidas ta
Kriisi ajal kõikides hädades süüdistas rahvas demokraatiat ja nõuti diktatuuri, mis viiks majanduse õitsengule. Anti valimisõigus mõjutatavatele inimesete, mida kasutati poliitikas ära. 3. Sarnasused: võim koondus ühele isikule; rahval puudus riigimeeste otsusi mõjutada; nii Mussolini ja Hitler soovisid saada maailma parimaks riigiks; oma tahtmist saavutati terrori ja vägivallaga. Erinevused: Saksamaal oli rassiteooria kõige aluseks, Itaalias polnud see sellise mastaabiga. Hitleri majanduskasv oli silmaga nähtav, Mussolini seda ei suudetud. 4. 20.-30 oli totalitaarne valitsemisviis populaarne, sestrahvas ei uskunud demokraatiasse, kellegil polnud kogemust demokraatiaga idas, ka arvati et majanduskriisist saab välja vaid kindla käega. 5. Kuidas Kantsler, riigipäeva hoone põlemine(Hitler süüdistas kommuniste),
Juutide kodanikuõiguste kasv. Samas juutidel läks 19. sajand üsna hästi. Nad said kodanikuõigused esmakordselt. Neid ei sunnitud oma linnaosades elama. Getod likvideeriti. Ainult Venemaal oli kodanikuõigused juutidel piiratud. Hakkas arenema ka juutide kirjandus ja muu kultuuriline tegevus. Rassiteooriad (olemus). Seotud pigem mustadega. Arenesid teaduslikud rassiteooriad- rassid on hierarhias ja kõik rassid ei ole võrdsed. Blumenbachi viie rassi skeem. Bulmenback oli esimene, kes rajas rassiteooria mingisuguse (1798). Ta tegeles kraniomeetriaga ehk koljudemõõtmisega. Ta lõi viie rassiskeemi- euroopa rass ehk kõrgeim rassitüüp kaukaaslane, pruun malaisia rass, kollane mongoola rass, must neegrirass ja punane ameerika rass. Robert Knox. Veel selgemini lõi Knox 1850 rassid hierarhiasse. The Races of Men. Ta argumenteeris, mis rassid kuuluvad hierarhiasse ja igal rassil on oma iseloom. Juudid oli tema meelest omaette rass. Arthur de Gobineau rassiteooria.
Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke.
rassism ning antisemitism kujutavad endast tõelist ohtu rahulikule kooselule Sissejuhatus Koos kõrvuti sallimatuse ja rassismi ilmingutega on püsivalt aktuaalsed teised inimõiguseid ja põhivabadusi pärssivad väärteod: Nagu genotsiid, apartheid, antisemitism, piinamine ning muud julmad, ebainimlikud või inimväärikust alandavad kohtlemis ja karistamisviisid Mõisted Rassism (pr.race tõug) ja rassiteooria : tõekspidamine, mille kohaselt jaguneb inimkond selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või koguni hävitada. Ajalooliseks näiteks on fasism ja apartheid. Mõisted Ksenofoobia: Ingl k xenophobia kõige võõramaise mitteusaldamine ja vihkamine. Edasi käsitleme ksenofoobiat loengu tekstis sallimatus = tolerantsus.
Uusaeg II (Marten Seppel) Märksõnad ja teemad Kevad 2015 Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. globaliseerumine, kolonialiseerumine, läänestumine, euroopastamine, ameerikaniseerumine, anonüümsuse kasv, liikumapanev jõud- printsipiaalsed muutused „Moderniseerumise“ mõiste ja erinevus „traditsioonilisest“ ühiskonnast. Pikk 19. sajand (1789-1914). töötuse ja kaubandus jõuliselt kasvav, kihistumine on horisontaalne, mitmetahuline ja mobiilne; kadunud hierarhilisu; elama- ja tööleasumine on vaba, linnaelanike osakaalu kasv; asjaajamine riigiga toimub otse; raharent, majanduskriisid, tuumikpered, töö- ja eraelu on lahus, tehniline innovatsioo, kirjalik asjaajamine ja kultuur, põllumajandusega tegelevad suur- ja väikefarmid, inimesed aktiivsed poliitikas, maailmaasjades; uudiseid saadakse meedia vahendusel, institustioonid, reisimine, protestiavaldused ja streikimine on lubatu...
Hindenburgile alla. 1932. Riigipäeva valimiste järel said natsid 230 saadikukohta sotsialistid 133, kommunistid 89 Poliitilise kriisi süvenemine ja natside populaarsuse kasv. 30. jaan 1933 president Hindenburg nimetas Hitleri riigikantsleriks Natside ideoloogia 1.Riigis tuleb teostada natsionaal-sotsialistlik revolutsioon: üks riik, üks rahvas, üks partei ja puhastada valitsemine sotsialistidest, kommunistidest, juutidest. 2. Rassiteooria. Aaria rass (germaanlased) peab valitsema teisi rahvaid. Alaväärtuslikud rahvad/rassid (slaavlased). peavad neid teenima hälbinud rassid (juudid, mustlased) ja inimesed (homoseksuaalid) kuuluvad hävitamisele 3.Taastada Saksamaa suurriigi staatus: tühistada Versailles'i rahuleping (tagastada ära võetud alad, tühistada piirangud). Natside diktatuuri kujunemine 1933 34 1933. a algus tulekahju Riigipäevahoones kompartei keelustamine. Arestid.
Hitleri ihukaitse. · 1923-1924 istudes vanglas pärast Müncheni õlleputsi vanglas kirjutas Hitler "Mein Kampf'i" · Üks esimesi Hitleri kaaslasi oli ka Rudolf Hess. Põgenes mais 1941 Inglismaale. · 1920. aastate algul liituvad paljud hilisemad tuntumad natsid, nagu Hermann Göring, Joseph Goebbels, Heinrich Himmler. · Sünkretistlik: ühendas endas parem- ja vasakideoloogiate elemente. · Pan-germanism (Suur-Saksamaa loomine). · Rassism (rassiteooria). "Aaria rass. Hirm sakslaste rassilise puhtuse ees. Sotsiaaldarvinismist inspireeritud eugeenika, Antisemitism. Mustlaste ja slaavlaste vastasus. Homoseksuaalsus vastasus. Vastustati ka "rassidevahelisi" abielusid. · Antiparlamentarism. Antikommunism · Militarism. Jõu- või aktsiooni kultus. Karismaatilisele juhile allumine. Juhikultus. · Retooriliselt oldi esialgu ka kapitalismi vastu · Hitler oli ka teatud määral katoliikluse vastu
· Eesti Rahva Ühisabi eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. Repressioonid ja genotsiid · Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased. · Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. · 1.juulil 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,,Eesti on juudivaba''. Hinnanguliselt hukati Eestis kokku umbes 10 000 Euroota juuti. Sama süstemaatiliselt hävitasid natsid mustlasi · Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest, hinnanguliselt kuni 15 000 inimest, moodustasid nõukogude sõjavangid. Enamik neist suri vangilaagris nälja, haiguste ja
natisonalistlik, ekspansionistlik. Yldiselt levis anti-Semitism, kus oli koige rohkem juute. Juuti euroopas oli yle 10 miljoni. Nt Osmani impeerium andis juutidele kaitset. Balkani riigid olid vaga juudivaenulikud ning paljud juudid pogenesid tyrki. Juudid voitsid paljudes kohtades endale ka oiguseid juurde, naiteks Inglismaal. 1880ndateks oli euroopasse jaanud kaks riiki, kus juutidele polnud jaanud taielikke kodanike oiguseid venemaa ja rumeenia. 2009-05-21 rassiteooria. Johann Friedrich Blumenbach. Arthur de Gobineau. lugemise ja kirjutamise edenemine rahva seas. 19. Saj oli selles suhtes murrang. Tuleb r]hutada, et murrang mis joudis massidesse oli yks oluliseid yhiskonna moderniseerumise aspekte. See avas uusi teid paljudesse sektoritesse. See oli oluline ka rahvusliku liikumise jaoks. Toolised said haridusega oskama endale rohkem oiguseid voita. 19. Saj keskel oli koige parem kirjaoskus soomes ja rootsis 89%, SBs 70-80%, prm ja belgias 67%, itaalias
Repressiiviasutused: 1941. aasta suvel teostas Balti ruumis repressioone spetsiaalüksus, mille ülem oli Walter Stahlecker. 105-liikmeline erikomando kandis vastutust Eesti territooriumi puhastamise eest. Pärast tsiviilvalitsuse moodustamist loodi Eestis Julgeolekupolitsei ja SD, mis allus Heinrich Himmleri üldjuhtimisele. Sandberger oli Litzmanni järel tähtsuselt teine, kes otsustas elu ja surma üle. Juutide hävitamine: Natside rassiteooria lahutumatuks osaks oli aarialaste ja saksa rahva jaoks ohtlike ja tarbetute rahvusgruppide hävitamine. Esmaseks prioriteediks kujunes juutide tapmine. Ainuüksi rahvusliku kuuluvuse alusel mõrvati kõik juudi rahvusest isikud. Eestis elas enne sõda 4500 juuti. Iga kümnenda Eesti juudi (ärimehed, usklikud) olid küüditatud nõukogude võim. Juutide arvukus Nõukogude võimuaparaadis suurenes ning Natsi-Saksamaa kasutas propagandavõtteks samastada
aktsepteerimine (tipnes totalitarismiga 1933-1945). Saksamaal tulemuseks ei olnud liberaalne kodanikuühiskond ja demokraatia kontroll nagu Prantsusmaal ja Suurbritannias. Saksa romantiline (keele) natsionalism: rõhutas hõimu, keele ja rahvuslike kommete tähtsust, kuna usuti et nendes väljendub see tõeline rahvusvaim (suhtumine oli umbes selline, et kui on keeleline sugulus, on veresugulus). Keelelise ja verelise üheks pidamisega tekkiski rassiteooria jne. Saksamaal natsiooni määratles rass ja kultuuripärand, see oli igavesti püsiv - etnos. Lääne- Euroopas oli mitte ühes piirkonnas elavate kodanike poliitiline kogukond - demos. Vahe Lääne-Euroopa riigirahvusluse ja Saksamaa ning Ida-Euroopa kultuurirahvusluse ____ . Saksapärane natsionalism määratles ,,vabaduse" kollektiivselt, see tähendas rahvuse vabanemist võõrvõimu ikkest, mitte üksikindiviidi poliitilise osalemise vabadust, kodanikuvabadusi nii nagu Lääne- Euroopa
1893),mis toetus väikekodanlusele. Loosungiks selgelt antisemitsism, aga ka antikapitalism. Siiski said Juudid said üle Euroopakodanikuõigused. Saksamaal 1871. 1880ndateks jäi Euroopas ainult juudi eristaatused Vene impeeriumis ja Rumeenias. Eriseisuste kaotamine tähendas ajalooliste getode kaotamist(Prahas, Roomas juutide getod). Ka juudi kultuur hakkas 19.sajandil arenema. Ka rassism on 19.sajandi nähtus. 19.sajandil jakkas välja kujunema rassiteooria, mis on otseselt seotud teadusega. Teaduslikult hakati tuvastama rasse (Blumenbach eristas kolju mõõtmisega erinevaid rasse 5 tk:kaukaaslased ehk eurooplased, pruun Malaisa rahk ehk indoneeslased, must neegri rass, punane ameerika rass, kollane rass). Gobineau täiendas neid 1855a. Rassid seati selgesse hierarhiasse ja ülimuslik oli valge euroopa rass. Gobineau hakkas esimesena pidama eurooplasi aaria rassiks, mitte kaukaasia rassiks(nagu seni). Hakkas rõhutama rassipuhtust.
- Eraomand eksisteerib, kuid ettevõtjad peavad taotlema kasumit kooskõlas riigi huvidega. 26 27 Fasismi toetus tuleneb suurest ja aktiivsest massiliikumisest. On olnud palju fasistlikke liikumisi, kuid vaid kaks fasistlikku reziimi: Saksamaa ja Itaalia. Eelmainitud maad said kuulsaks eelkõige ikkagi oma ideoloogiate pärast (Saksamaa rassiteooria, Aarialaste ülemus) , mitte majanduslike eripärade poolest. Majanduse poolest olid natsireziimid üsnagi korporatiivsed. POLIITÖKONOOMIA JA POLIITIKA Kas erinevad poliitökonoomia tüübid on mingite kindlate poliitika tüüpidega seotud? Raske on ette kujutada demokraatlikku riiki käsumajandusega, aga Põhja Korea võib siiski selline olla. Segamajandusega dem. riike on palju. On olemas turumajandusega mittedemokraatlikke riike
valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel; nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena.
Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletiud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel; nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena
Riikide sotsiaal-majandusliku ja poliitilise arengu erinevused. Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid. Infotehnoloogia mõju maailma arengule. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval eristatakse nahavärvi järgi kolme põhirassi: valge ehk europiidne rass, kollane ehk mongoliidne rass ja must ehk negriidne rass. Rassism ehk rassiteooria tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtekuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel; nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvustunnet, enese teadvustamist rahvusena.
muutus see massiliikumiseks, leides laialdast toetust pettunud rahvakihtides. Kriisi oludes sai rahvale kergesti sisendada messianistlikke ideid, tugeva korra nõuet ja esitatud vaenlaste koondkuju. Natsionaalsotsialistid tahtsid luua nn uue Euroopa, nt eestlaste jaoks pidi sellega kaasnema üldine saksastamine. Eesti Entsüklopeedia nr 6, Tallinn Valgus 1992. Allikas 3 Rassiteooria Natsionaalsotsialistid ületähtsustasid vaimsete omaduste rassilist ja rahvuslikku determineeritust. Antropoloogia ja lingvistika andsid standardid rasside kvalifitseerimiseks. Inimeste sisemised, moraalsed omadused seoti rassitüüpide väliste omadustega. Sellele toetudes jaotati inimesed väärtuslikeks ja alaväärtuslikeks, mis sageli muutus määravaks nende elu ja surma üle otsustamisel.
kaitseväe ülemjuhataja, kelle määrab ametisse Vabariigi President. KAASAJA MAAILMA MITMEPALGELISUS. Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Tänapäeval eristatakse nahavärvi kolme põhirassi: Valge ehk europiidne rass 35 Kollane ehk mongoliidne rass Must ehk negriidne rass Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaks neile tingimata ka kokkukuuluvus tunnet, enese teadvustamist rahvusena.
annaabi.ee 
