EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi? pangad olid jaganud laene, nende tagasisaamine raskendatud. Raha trükiti juurde(inflatsioon), müüdi maha riigi kullavarud. Venemaa kärpis majandussidemeid Eestiga. Sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted pankrotistusid, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Milliseid muudatusi tehti Valitsus hakk...
kolleegium, maanõuniku amet eluaegne). Rüütelkonna poolt vastu võetud otsused olid täitmiseks kõigile, kes maapiirkondades elasid. Kubermanguvalitsus pidi otsused kinnitama enne kui need seadusteks said. Balti aadelkonna seas puudus sisemine kihistumine vastupidiselt Lääne-Euroopale. Balti provintsides oli tegu ühtse aadliseisusega. Rüütelkondade liikmed pärinesid keskaegsetest vasallidest, aadliseisust näitas tiitel von. Maiskond. Seisused vene aladel olid seotud riigivõimuga ja sõltusid riigivõimust. Peeter I ajal võeti kasutusse teenistusastmete tabel, millega jagati vene riigi teenistuses olevad isikud 14 astmesse, tema positsioon ühiskonnas sõltus tema positsioonist teenistusastmete tabelis, mis sõltus otseselt riigiteenistusest. Süsteem oli riigi seisukohalt väga efektiivne, võimaldas välja selgitada edukamaid. Teatud teenistusastmest alates kaasnes aadliseisus, enamasti kaheksandast astmest.
kandjaks 2) Igasugused määrused, käsud ja dekreedid on olgu makstud kinni, ainult kui Eesti Maanõukogu kuulutas need välja. 3) Maavalitsus, kui Eestimaa kõrgema võimu esitaja, kui Maanõukogu ei saa kokku tulla. Otsuse vastuvõtmise järel ajasid enamlased Maanõukogu laiali ja tema tegevus katkes aastaks. Maanõukogu Vanematekogu ja Maavalitsus jätkasid tegevust põranda all. Baltisakslaste poliitilised sihid: 1) Eestimaa rüütel- ja maiskond kuulutab Eestimaa Venemaast sõltumatuks. 2) Eestimaa rüütel- ja maiskond palub: Saksa riigilt kaitset ja usaldab Eestimaa saatuse T. M. Saksa Keisri kätesse; Maa kohest okupeerimist Saksa vägede poolt, sest sellega viivitamine tooks kaasa saksa kultuuri täieliku hävitamise meie kodumaal. Berliinis võeti see teade positiivselt vastu, kuid ühe mehe sõna ei tähendanud midagi oli vaja ametliku otsust. Ja rüütelkond langetas otsuse selle jaoks
5 köiteline liivimaa seadustekogu oli nüüd olemas. Kui Eestimaal olid õigusaktid väga hästi säilinud ja enamus neist õigusaktidest on tänagi alles Kogu tuli kokku aga kinnitamist nad ikka ei leidnud. rüütelkonna peamees- Rüütelkonna esimeesüks suursugusemaid isikuid rüütelkonnas. Iga 3 a tagant pidanuks vahetama , kuid hiljem tavaliselt ikka pikemal per kui 3 a. Aadelkonna lippmeister kuulus samuti maanõunike kolleegiumisse. Oli aadlilipkonna sõjaline juht. Rütteli maiskond ( Rittellandschawft). Kes jätab sinna tulemata , pidi trahvi maksma. Ühelt poolt Maapäeva võib kokku kutsuda kindralkub või asehaldur. Kui riigivõimu esindaja kutsus nad kokku, siis tuli otststada tähtsamate küs üle( nt aksud)Makse ei saanud nimelt niisama kehtestada. II võimalus on see, et rüütelkonna peamees kutsub ise rüütelkonna kokku. nende puhul arutatakse seisuslikke küsimusiSeaduse silmas tuli maapäeval kokku tulla iga 3 a tagant, kuid neid võis pidada ka tihedamalt
oli varem olnud. Seoses eramõisate taastumisega, see oli suur võit rüütelkondadele. Järgmine probleem, mis tekkis, oli see, et mitte kõik mõisad ei olnud rüütlimõisad või rüütelkonna liikmete käes, oli ka mitteimmatrikuleeritud aadli käes, kes olid siia tulnud väljastpoolt või hiljem või inimesi, kes ei kuulunud üldse aadli hulka (linnakodanikud, jõukamad sisserändajad jne). Landsassenid see oli eelkõige rüütelkondade, mitte riigi probleem. Rüütel- ja maiskond (ehk immatrikuleeritud ja rüütelkonnast väljas olevad mõisaomanikud). 60. aastatel muutub rüütelkondade võitlusobjektiks see, et landsassenite maavaldused kaoks. Eestimaal oli 7-8% nende käes, Liivmaal 15-16%. Eestimaal 67 mõisa kuulus landsassenitele, Liivimaal 102. Rüütelkondlik lokaalpoliitika oli suunatud sellele, et landsassenid mõisaomandist välja lülitada. Tegelikult ei suudetud oma tahet läbi suruda. Ainult kosmeetilisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
