Otsingule "valimisliit" leiti 42 faili

valimisliit on ĂŒhendus, mille eesmĂ€rgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide vĂ€ljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil.
2
rtf

Eesti poliitiline maastik

EESTI POLIITILINE MAASTIK V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nĂ”uavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul hĂ€id suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad ĂŒldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kĂ”igis erakondades on perioodiliselt juhatuse ĂŒmbervalimised ja liider vahetunud, aga sea...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
30 allalaadimist
11
doc

Ortograafia - vÀike ja suur algustÀht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA AlgustĂ€heortograafia kĂ€sitleb suure ja vĂ€ikese algustĂ€he opositsiooni, st missugune tĂ€hendus on suurel algustĂ€hel vĂ”rreldes vĂ€ikesega. Suur algustĂ€ht tĂ€histab: 1) lause algust 2) nimesid (pĂ€risnimesid) 3) osa nimetusi (ĂŒldnimesid) nende ametlikkuse ja pĂŒsikindluse mĂ€rkimiseks 4) tunderĂ”hku (ĂŒlimussuurtĂ€ht, personifitseeriv suurtĂ€ht, adressaatide Sina ja Teie suurtĂ€ht). AlgustĂ€heopositsiooni tĂ€histamise vah...

Eesti keel - Keskkool
252 allalaadimist
8
docx

Valimised

VALIMISED Vabad valimised on demokraatlikul rahvaesindusel pĂ”hineva valitsusvormi alus, sest demokraatlikus riigis tulenevad valitsuse volitused ĂŒksnes rahva nĂ”usolekust. TĂ€napĂ€eval korraldatakse valimisi kĂ”igis demokraatlikes riikides, kuid mitte kĂ”iki valimisi ei saa demokraatlikuks pidada; nĂ€iteks endise N. Liidu valimised ei olnud demokraatlikud. Valimised on...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
204 allalaadimist
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvĂ”te

On selline ĂŒhiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ĂŒhiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. NĂŒĂŒdisĂŒhiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tĂ€henduses inimkonna tekkest nĂŒĂŒdisajani, kitsamas tĂ€henduses mingil kindlal ajajĂ€rgul, nĂ€iteks sots...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
946 allalaadimist
17
doc

Ühiskonna valitsemine

ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik sĂŒsteem PĂ”himĂ”tted: 1) kĂ”rgeima vĂ”imu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab vĂ”imu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) vĂ”imulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tĂ€hendab huvide, seisuk...

Ühiskond - Kutsekool
108 allalaadimist
2
docx

Riigikogu ajalugu

november 1917 tunnistas end Eestimaa Kubermangu Ajutine MaanĂ”ukogu (MaapĂ€ev) kĂ”rgemaks vĂ”imuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas MaapĂ€eva Vanematekogu vĂ€lja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tĂ”ttu Eestis sai hakata riiki ĂŒles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asu...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
17 allalaadimist
2
doc

Eesti Vabariigi riigikogu 90

,,Eesti Vabariigi Riigikogu 90" Esimesed ĂŒldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta aprillis, kui rahvas valis Asutava Kogu oma seadusandlikuks koguks.Valimistel osales kĂŒmme parteid vĂ”i rĂŒhma. Peakonkurentideks olid Konstantin PĂ€tsi juhitud Maaliit (K. PĂ€ts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sĂ”jaminister), Jaan TĂ”nissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tö...

Ajalugu - PÔhikool
8 allalaadimist
75
doc

Kohaliku omavalitsuse Ôigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja Ă”pik ,,MunitsipaalĂ”igus loengud" V.Olle pĂ”hjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAAL...

Õigus - Tartu Ülikool
591 allalaadimist
57
doc

Maksundus (kokkuvÔtvalt)

5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksuma...

Majandus - LÀÀne-Viru RakenduskÔrgkool
219 allalaadimist
26
doc

Postmodernism Contra luules

Tallinna ÜhisgĂŒmnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: Ă”petaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus...

Eesti keel - Keskkool
34 allalaadimist
23
pdf

Ühiskonna valitsemine

Valitsemise pĂ”hivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissĂŒsteemid, valimiskĂ€itumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik vĂ”im. Parlamendi töökorraldus. TĂ€idesaatev vĂ”im. V...

ÜhiskonnaĂ”petus - Keskkool
187 allalaadimist
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Eesti sĂ”nade silbitamisel kehtivad jĂ€rgmised reeglid: 1. ĂŒksik kaashÀÀlik tĂ€ishÀÀlikute vahel kuulub jĂ€rgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui tĂ€ishÀÀlikute vahel on mitu kaashÀÀlikut kĂ”rvuti, siis kuulub ainult viimane neist jĂ€rgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma,...

Eesti keel - Keskkool
140 allalaadimist
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mĂ”iste hĂ”lmab inimrĂŒhmi, keda ĂŒhendavad eriomased ja sĂŒstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ĂŒhte ĂŒhiskonda kuulujatel on ĂŒhesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. InimĂŒhiskond on konkreetsest ĂŒhiskonna mĂ”iste tarvitusest abstraktsem mĂ”iste, millega ĂŒhelt poolt mĂ€rgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et ini...

Ühiskond - Keskkool
136 allalaadimist
43
doc

Õigusteadus

Sotsiaalne norm Norm on ĂŒldise mÀÀratluse jĂ€rgi reegel, juhis vĂ”i mall (A.Aarnio. Õiguse tĂ”lgendamise teooria. Kirjastus Juura, 1996. Lk 56). Valdkonniti tuntakse mitmesuguseid reegleid, nt formaalloogika reeglid, tava- ja moraalinormid, tehnilised normid jne. Mitte kĂ”ik neist pole sotsiaalsed normid. Sotsiaalsed normid vĂ€ljendavad ĂŒhiskondlikku tahet ja reguleerivad ĂŒhiskondlikke suhteid (suhteid in...

Õiguse alused - Tallinna TehnikaĂŒlikool
45 allalaadimist
11
doc

Balti riikide okupeerimine

Balti riikide okupeerimine 1939-1940 · Autoritaarne riigikord. KÔik Eesti jaoks olulised otsused vÔeti vastu vÀga vÀikeses poliitikute ringis. · 23.09.1939 MRP · 15.09.1939 ­ Tallinna sadama juures palus vÔimalust maabuda Poola allveelaev Orzel · 17.09.1939 ­ Orzel lahkus Tallinna sadamast. Tuli pinnale Gotlandil, pani 2...

Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
3
doc

Eesti Vabariigi Riigikogu – 90

Kristel Palts 9.a klass Eesti Vabariigi Riigikogu ­ 90 Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi PÔhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik vÔim. Kuid lisaks seadusloomele on R...

ÜhiskonnaĂ”petus - PĂ”hikool
10 allalaadimist
52
doc

Õigusteaduse eksam

jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-313 18. jaanuaril 2012 kell 16:30, ruum X-413 1. Sotsiaalse normi pĂ”hitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, Ă”igusnorm). 2. Õigusnormi mĂ”iste ja tunnused, ĂŒlesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hĂŒpotees, dispositsioon, sanktsio...

Õiguse alused - Tallinna TehnikaĂŒlikool
130 allalaadimist
5
docx

Kordamine - KĂŒlm sĂ”da, sotsleeri riigid

1. KĂŒlm sĂ”da KĂŒlma sĂ”ja alguseks on peetud W.Churchilli kĂ”net USAs Fultonis 1946a. mĂ€rtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. LÀÀneriike hĂ€iris NSVL mĂ”juvĂ”imu kasv Ida-Euroopas. Selles kĂ”nes kasutati vĂ€ljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lÀÀneriikide ja NSVL mĂ”jualuste Ida-Euroopa maade...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
58
rtf

Onomastika, nimekorraldus

Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter PĂ€ll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus...

onomastika - Tartu Ülikool
18 allalaadimist
31
pdf

RiigiĂ”igus KordamiskĂŒsimused 2012

KordamiskĂŒsimused 2012 RiigiĂ”igus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 1. Kas PĂ”hiseaduse sĂ€te ja mĂ”te langevad kokku? PĂ”hiseaduse sĂ€te ja mĂ”te ei pruugi langeda kokku. Riigikohus tĂ”stetakse parlamentaarse seadusandja tĂ”eliseks vastaspooluseks ning pĂ”hiseaduse ĂŒlemvalvuriks. Formuleering ,,sĂ€te ja mĂ”te" toonitab, et Riigikohus ei pea...

Õigus -
92 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !