EESTI POLIITILINE MAASTIK V 1) Vene erakonnad (vene keelese elanikkonna huvide kaitse rahvuslikul pinnal, nõuavad vene keelt teiseks riigikeeleks, igaljuhul häid suhteid venemaaga, nato vastased, leiavad üldiselt, et eesti ei peaks kuuluma natosse) 2) Keskerakond (savisaar, erineb teistest, sest aegade jooksul kõigis erakondades on perioodiliselt juhatuse ümbervalimised ja liider vahetunud, aga seal mkm, savisaare isikukultus, valijaskond on vene keelne elanikkond (üle 80% neist valivad KE), venelased armastavad KE, sest pooldab kodakondsuse seaduse lõdvendamist, leeevendada keeleseadust, neil on sõprusleping Ühtse Venemaaga (võimul praegu Venemaal), majanduses pooldavad astmelist tulumaksu, polldavad suuremat riigirolli majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllume...
suuremad. 2013 aastal oli valimisaktiivsus Eestis 58 %, kuid aastal 2017 vaid 53,2%. 2017 aastal oli hääli kokku 582542, aastal 2013. aga 630050 häält. Kose vallas oli valimisaktiivsus aastal 2013 suurem kui 2017.a. Aastal 2013. osales valimistel 3378 inimest kokku. Ning 5% künnis oli 168,9. Aastal 2017 oli valimisaktiivsus väiksem. Valimisel osales 3332 inimest. 5% künnis oli 166,60. Kosel oli aastal 2017, viis nimekirja 1) Valimisliit Meie Vald, kus oli siis 80 kandideerijat. 2) Valimisliit Uus Aeg, kus oli 31 kandideerijat. 3) Sotsiaaldemokraatlik Erakanod, kus kandideeris 16 inimest. 4) Eesti Keskerakond, kus kandideeris 4 inimest. 5)Sauna Valimisliit, kus osales 6 kandideerijat. Kokku osales üldse 137 kanditaati valimistel. Eesti keskerakond sai valimistel 4,4% häältest. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai 13,9% häältest. Valimisliit Meie Vald sai 44,8% häältest Valimisliit Uus Aeg sai 34,9% häältest.. Sauna Valimisliit sai 2% häältest.
see ei muutnud midagi ning väga paljud noored ei käinud hääletamas. Tulemused on selle poolest just muutunud väiksemaks. Kose vallavolikogu valimistel oli kandidaate 137 ning need jagunesid viie erakonna vahel. Eesti Keskerakonnas oli 4 kandidaati. Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas oli kandidaate 16. Valimisliidus Uus Aeg oli 31 kandidaati. Valimisliidus Meie Vald oli kandidaate 80. Sauna Valimisliidus oli 6 kandidaati. Valimisliite ja erakondi oli kokku Kosel 5, nendeks olid: Valimisliit Meie Vald Valimisliit Uus Aeg Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Sauna Valmisliit Valimiskünnise moodustasid Eesti Keskerakond ja Sauna Valimisliit. Koalitsiooni moodustasid Meie vald ja sotsid, kes on olnud ka ennem pikalt valitsuses. Opositsiooni moodustas Uus Aeg. Valimisjaoskondi Kosel oli kokku 6. Need asusid Kosel, Kose-Uuemõisas, Ravilas, Orus, Ardus ja Habajal. Valimisliit Uus Aeg sai 7 mandaati, Valimisliit Meie Vald sai 9 mandaati ja
Viljandi Jaani kogudus Tallinna Karastusjoogid Asutused, aktsiaselts aktsiaselts Tallinna ettevõtted, Hella Hundi kõrts Karastusjoogid organisatsioonid, Kindel Kodu valimisliit Hella Hundi kõrts ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett
Viljandi Jaani kogudus Tallinna Karastusjoogid Asutused, aktsiaselts aktsiaselts Tallinna ettevõtted, Hella Hundi kõrts Karastusjoogid organisatsioonid, Kindel Kodu valimisliit Hella Hundi kõrts ühendused Pärnu koduloomuuseum valimisliit Kindel Kodu Pärnu koduloomuuseum Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti orden Maarjamaa Risti ordeni kett Maarjamaa Risti ordeni kett
aasta Riigikogu valimistel 20. septembril 1992 sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel. Valimistel võisid osaleda nii erakonnad, valimisliidud, ühendused kui ka üksikkandidaadid.Valimistel osales 8 valimisliitu, 5 erakonda, 39 ühenduste nimekirja ja 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 Riigikogu liikmekandidaati. Valimas käis 67,84 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.Valimistel kogusid enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustasid valitsuse. Parlamendi esimeheks valiti Isamaa nimekirjas kandideerinud Ülo Nugis. 1995. aasta 5. märtsil toimusid teised Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel. Valimistel osales 7 valimisliitu, 9 erakonda ja 12 üksikkandidaati. Kokku seati üles 1256 Riigikogu liikmekandidaati.Valimas käis 68,9% hääleõiguslikest kodanikest.Valimiste
seadused, mis rajasid teed iseseisvale riigile. 1992. aasta 20. septembril valiti sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel VII Riigikogu. Valimistel võisid osaleda erakonnad, valimisliidud, ühendused ja üksikkandidaadid. Valimistel osales 8 valimisliitu, 5 erakonda, 39 ühenduste nimekirja, 25 üksikkandidaati. Kokku seati üles 628 Riigikogu liikmekandidaati. Valimistel kogusid enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustasid valitsuse. Parlamendis kujunesid välja selge opositsioon ja koalitsioon. Parlamendi esimeheks valiti Isamaa nimekirjas kandideerinud Ülo Nugis. 1995. aasta 5. märtsil toimusid teised Riigikogu valimised 1992. aasta põhiseaduse alusel. Valimiste võitjateks olid põhiliselt eelmise Riigikogu opositsioonis olevad erakonnad ja valimisliidud, st Keskerakond ja
mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata (PSJKS § 15) Individuaalkaebused • Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud • Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada: - isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus (PSJKS §-d 16, 17 ja 18); - erakond, valimisliit või üksikisik, kelle õigusi rikub valimiskomisjoni otsus või toiming (PSJKS § 37)
1992. aasta 20. septembril valiti sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel VII Riigikogu. Valimistel kogusid enim hääli valimisliit Isamaa, kes koos Mõõdukate ja ERSP-ga moodustasid valitsuse. Parlamendis kujunesid välja selge opositsioon ja koalitsioon. 5. oktoobril 1992 valis Riigikogu Eesti Vabariigi presidendiks Lennart Meri. 7. oktoobril 1992 võttis RK vastu põhiseadusliku riigikorra taastamise deklaratsiooni. 1995. aasta 5
● Annab hinnangu senisele tööle ● Näitab usaldust ● Hariv funktsioon Eestile omane: ● Valimiskünnis on 5% ● 12 ringkonda(3 Tallinnas, 1 Tartus) ● Isikumandaat-Kehtivad hääled jagatud mandaatide arv ● Ringkonnamandaat-Ringkonna hääled kokku, mitu korda üle mandaadi ● Kompensatsioonimandaat-D’Hondti jagajate meetod 17. Partei ehk erakond ja valimisliit. Nende peamised erinevused? Erakond on inimeste ühendus, mille eesmärk on mõjutada riigi poliitikat ning väljendada oma liikmete poliitilisi huve. Eestis on vaja partei moodustamiseks vähemalt 1000(500 minu arust) liiget. Parteid saavad osaleda nii kohalike omavalitsuste, riigikogu kui ka Euroopa parlamendi valimistel. Valimisliit on ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine kohaliku omavalitsuse tasandil
5. ENSV. 1940. Aasta. 1944-1964 a) ENSV moodustamine Ajal kui Saksa väed tegutsesid edukalt Lääne-Euroopas, otsustas Nõukogude juhtkond Baltimaad lõplikult inkorporeerida. Juunis 1940 koondati Eesti- Vene piirile suured Punaarmee üksused ning Eesti valitsus oli sunnitud alluma Nõukogude Liidu karmile ultimaatumile. Eestisse sisenenud punaväelaste toel loodi uus Moskvale meelepärane valitsus ning korraldati "valimised", kus võitis ülekaalukalt punaste valimisliit. 21. juulil 1940. a kuulutas vastvalitud Riigivolikogu Eesti nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks ning esitas palve Eesti NSV astumiseks Nõukogude Liitu, mille formaaljuriidilise täitmisega 6. augustil 1940 lõppes Eesti annekteerimine. b) Võimustruktuur Eesti NSV Ülemnõukogu oli Eesti NSV parlament. ENSV kõrgeimaks riigivõimuorganiks oli ENSV Ülemnõukogu vastavalt NSV Liidu ja Eesti NSV põhiseadusele. Samuti oli Eesti NSV Ülemnõukogu ainus Eesti NSV seadusandlik organ
1. Keelustati Isamaaliidu,Kaitseliidu ja kutsekodade tegevus 2. Hakati vallandama juhtivaid ametnikke 3. Ainukese erakonnana võis tegutseda EK(b)P Eestimaa kommunistliku bolsevike partei tegevus. 4. Algasid esimesed arreteerimised NKVD Siseasjade Rahvakomissariaat juhtimisel 5. Saadeti laiali Riigikogu ja korraldati uued valimised riigi volikogusse ETRL (valimisliit) Eesti Töötava Rahva Liit · 21.07.1940 Tuleb kokku uus riigivolikogu.Otsused: 1. Eesti Vabariik kuulutatakse ENSV - Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks 2. Maa kuulutati rahva omandiks, hakati ellu viima agraarreformi 3. Võeti vastu otsus tagandada ametist EV president Konstantin Päts 4. Otsustati esitada palve ENSV vastu võtmiseks NSV Liidu koosseisu *Juuli keskpaigas oli arreteeritud J.Laidoner *K
maalikunstnik = Prantsusmaa maalikunstnik, maalikunstnik Prantsusmaalt. 2. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi: 1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, Vaesed Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle; 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, Tallinna kunstiülikool, Illusiooni kino, Kalevi üksik jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas; 3
kommunistid, sotsialistid näol, hakkavad olukorda lahendama vanade meetoditega ehk nt konkureerivate parteide äraostmine eraldub väike grupp fasiste eesotsas Mussoliniga, kes viib ideoloogia tagasi Rooma-aegadesse, andes lubadusi rahvusliku uhkuse ja korra taastamiseks (NB! Puudus varasem poliitiline taust, seega võisid olla radikaalsed ilma vastutuseta) tööliskonna seas populaarseks muutumine 1921. liberaalide ja fasistide valimisliit vastuseisu algus vasakpoolsete vastu 1922. fasistide marss Rooma, mille käigus nõutakse valitsuse ümberkujundamist, kuningas nimetab valitsuseks üheparteisüsteemi, teiste parteide keelustamine jokk!). Asjatundjad on peasüüdlaseks nimetanud massiühiskonna tekke, mille jooksul anti poliitiline otsustusõigus ja hääl neile, kellele selleks mitte mingit õigust ei võinud olla. Autoritaarsus kui teine moepoliitiline laine sotsialismi kõrval
poliitiline grupp on lasknud teise poliitikute grupi valimistelt kõrvaldada, vangi panna või maha lasta. Tähtsaim osa valimisvõitluses on alati isiklik kampaania. Kandidaadid peavad suhtlema võimalikult suure hulga valijatega. Seejuures on suur roll kandidaatide isikutel, kuid oluline on ka kandidaatide erakonna maine ja hästi läbiviidud kampaania. Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kui võimul olnud partei (või kohalikes omavalitsustes valimisliit) või koalitsioon kaotab, annab ta võimu üle rahulikult ning sõltumata sellest, kes oli valimiste võitja, peavad mõlemad pooled kokku leppima koostöös ühiskonna probleemide lahendamisel. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, peavad samuti jätkama osalemist avalikus elus, teades, et neil on täita oma roll. Opositsioon ei pea olema lojaalne valitsuse konkreetse poliitika suhtes, küll aga riigi aluste seaduslikkuse ja demokraatia enda suhtes.
suursaatkondadeks. 1990. aastal 18. märtsil toimusid Eesti ENSV Ülemnõukogu valimised. Lennart Meri ei osutunud valituks. Küll sai temast aastatel 199092 Eesti välisminister. 1992. aasta aprillist oktoobrini oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Soomes. 2.2. Presidendiks valimine (1992) ,,Ühel päeval külastasid mind minu varasemad kaastöötajad Välisministeeriumist, kes olid tulnud mind paluma, et kandideeriksin presidendivalimistel," meenutas Lennart Meri. Valimisliit Isamaa teatas 1. juulil 1992, et nende erakond esitab presidendikandidaadiks Lennart Meri. Meri peamine Rivaal oli Arnold Rüütel, kes oli rahva seas populaarne, kuid tema punane minevik ENSV Ülemnõukogu esimehena võis ennustuse järgi Meri võidule lähemale tuua. Samas oli Rüütlil olnud oluline roll augustiputsi toimumise ajal. Ta oli aidanud ära hoida ka verevalamist Vene armee ja eestimeelsete vahel. See tegi Arnold Rüütli Meri peamiseks rivaaliks presidendivalimistel.
Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ning kohalikud valimiskomisjonid korrastavad nimekirjad; 2) valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ning koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral liitlasi, et moodustada valimisliit, ning alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peaksid kinni valimisseadusest; 3) hääletamine on lühietapp ning kestab umbes ühe nädala. Siia mahub nii hääletamise päev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uue parlamendi koosseis
sa välja näed!" Üks variante. Kõige parem on siis, kui sa ei olegi naljategemsie peal väljas, tunned ennast lihtsalt hästi, küll siis ka nalja saab Kas hakaksite mõnele erakonnale "häälepüüdjaks"? Ning milliseid poliitilisi vaateid pooldate? Mulle meeldiks kui rohelised ja sotsid ühinevad. Praegu ma piidlen, kas sots on rohkem roheline või vastupidi. Valimistel hääletasin oma abikaasa poolt. Olen valimisliit Roheline Urvaste nimekirjas kandideerinud, sain 8 häält Urvaste vallas. Ma oleks ka võib-olla roheliste nimekirja toetanud, aga mul oli meedias tegemist ja mul polnud võimalik. Aga ma püüan heade hoiatajate manitsusi järgida, sest ma tean võib-olla päris hästi, mida see tähendab, otsapidi poliitikas olla. Kui tihti te Viljandi Folgil käite? Kas järgmisel aastal tulete ka? Viljandi folgil olen uskumatu küll, aga ainult kaks korda käinud. Ei siiski, kolm või neli, aga
intressid ja kohustistasud jms.Kontrolli teostavad maavanem (üksikaktid) , riigikontroll (riigivara kasutamine) ja õiguskantsler (üldakid) 68. Kohaliku esinduskogu valimiste põhimõtted: volikogu suurus, kandideerimisõigus, hääletamisõigus, nimekirjad. Volikogu suurus vähemalt 7 liiget (oleneb elanike arvust). Hääletamisõigus kohalikul elanikult alates 16. ea. Kanideerida võivad kohalikud elanikud alates 21. ea. Nimekirjad: üksikkandidaat, valimisliit, erakonnanimekirjad. 69. Volikogu liige: õigused, kohustused, volituste lõppemine ja peatumine. Juhindus seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. Õigus: osavõtt volikogu tööst, info saamise õigus. Volitused lõppevad: elukoha muutus, tagasiastumine, eesti kodakonsuse kaotamine, kõrgeks riigiametnikuks nimetamine, kohalikuks ametnikuks niemtamine, tahtlik kuritegu, kaitseväelane. 70
Kui vähemalt kahele kandidaadile on antud võrdne arv hääli, reastatakse ettepoole kandidaat, kes paiknes nimekirjas tagapool. Sama erakonna või valimisliidu ringkonnanimekirjas olevate kandidaatide hääled liidetakse. - Nimekirjamandaadid jaotatakse d'Hondt'i jagajate meetodil jagajate jadadega 1,2, 3, 4 jne. Seejuures jäetakse iga erakonna või valimisliidu võrdlusarvude arvutamisel vahele nii mitu jada esimest elementi, kui mitu mandaati sai erakond või valimisliit vastavas valimisringkonnas lihtkvoodi alusel. Kui vähemalt kahe erakonna või valimisliidu võrdlusarvud on võrdsed, saab mandaadi erakond või valimisliit, kelle kandidaadid paiknesid valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas tagapool. - Ümberreastatud kandidaatidega ringkonnanimekirjas saab nimekirjamandaadi kandidaat, kes on selles nimekirjas eespool. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes osutusid valituks lihtkvoodi alusel. Erakond või valimisliit ei või
paigaldanud 682 piiritulpa ja rajanud 15 piiripunkti. 23. novembril käis Venemaa 17. november president B. Jeltsin Petserimaal piiri üle vaatamas ning deklareeris: „Venemaa ei anna kellelegi ära jalatäitki maad”. 1995 1. jaanuar Jõustus Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping. Riigikogu VIII koosseisu valimistel osales 68,9% hääleõiguslikest kodanikest. Enim hääli (32,23%) kogus valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus (41 kohta), 5. märts järgnesid Reformierakond (19), Keskerakond (16), valimisliit Isamaa ja ERSP (8), Mõõdukad (6), vene nimekiri Meie Kodu on Eestimaa! (6) ja Parempoolsed (5). Riigikogu uus koosseis alustas tööd 21. märtsil, esimeheks valiti Toomas Savi. T. Vähi juhitud koalitsioonivalitsus andis Riigikogu ees ametivande ja alustas 17. aprill tegevust.
Äärmusideoloogiate sarnasus- lootus piiride kadumisse. Kõlbeliste piiride kadumisse. Lubatakse vägivalla kasutamist, tekitades mulje, nagu leitanuks kiired vahendid poliitiliste probleemide lahendamiseks. Kommunistid käsitlesid end kui ultramodernistlikuks jõuna. - Kõik ühiskonna kihid näevad fašistide radikaalsuses lahendust oma probleemidele. Pooled fašistide toetajatest on töölised. - 1921.a. liberaalide ja fašistide valimisliit. Fašistid alustavad vasakpoolsete vastast terrorit, - 1922.s. fašistide ‘marss Rooma’, Mussolinist saab diktaator, - 1933.a. Hitler võimule Saksamaal, diktaatorlikust valitsemisest saab Euroopa poliitiline mood. 1930-ndatel peeti autoritaarsust täiesti normaaleks. o Sotsialism Lääne-Euroopas pärast II maailmasõda: - Euroopa pole enam maailmapoliitika keskpunkt (Külm sõda, USA mõju),
Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad; o valimiskampaania periood - algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmark on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral 8 liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest; o hääletamine - on lühietapp ning kestab umbes nädala. Siia mahub nii hääletuspäev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimisest osavõtnute arv 65-70%
Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv, vähemalt 7 liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes KOV elanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga. 50. Kas kinnipidamiskohas toimub hääletamine? Kes saavad hääletada? Jah, hääleõigus on nendel vahistatutel, kes ei ole kohtu poolt süüdi mõistetud, vaid kes viibivad seal kohtumenetluse ajal või muul õiguslikul alusel. 51. Valimiskulude deklareerimise kohustus ja eesmärk Erakond, valimisliit ja üksikkandidaat esitavad aruande valimiskampaania kulude ning kasutatud vahendite päritolu kohta. Eesmärgiks vältida vältida nö erakondade ära ostmist, arutut raha raiskamist, hoida ära igasuguseid hämaraid tehinguid, tagada võrdsed ning ausad ja seaduspärased valimised. V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD 9 52. erakondade ausa konkurentsi tagatised Erakondade rahastamise kontroll , avalikustamise tava ja nõue. 53
) liikmeid ja asendusliikmeid - fraktsiooni õigus esitada muudatuse ettepanekud RK otsustele - peaministri kandidaadi seadmise õigus ainult fraktsioonidel - ainult fraktsioonidel on õigus büroole; ainult fraktsioon saab kantselei teenust VI Erakondade rahastamise kontrollikomisjon EKS § 1210 – kontrolli peaaegu et ei ole (1) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad käesolevas seaduses sätestatud nõudeid. (11) Erakondade rahastamise järelevalve komisjon nõustab erakondasid erakonna rahastamise küsimustes ning esitab erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. (12) Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 11 tulenevate
Ettevalmistav periood - Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arv ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirja. Valimiskampaania periood - algab kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk - koguda valijaid, tugevdada oma parteid või valimisliitu. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajadusel liitlasi, et moodustada valimisliit ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub logode valmistamine, sotsioloogilised küsimused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest. Hääletamine - kestab umbes ühe nädala, sinna mahub hääletuse päev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis.
(konstitutsioonikohtu) poole. Individuaalkaebuse esitamise eelduseks on üldjuhul asjaolu, et isiku käsutuses ei ole muid õiguskaitsevahendeid või on need ammendatud. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud. Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada: isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus erakond, valimisliit või üksikisik, kelle õigusi rikub valimiskomisjoni otsus või toiming Riigikohus on möönnud, et tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamispraktikast, on isikul õigus esitada Riigikohtule individuaalkaebus ka juhul, kui tal ei ole võimalik muul tõhusal viisil kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele. 108. Millise otsuse saab Riigikohus langetada normikontrolli raames?
vaigistada. Liberaalide näide fasismile (II) Fasistid ( Benito Mussolini) kui ,,uus" jõud. Neid ei saa keegi veel süüdistada ebaõnnestumises. Nad võivad olla piiritult radikaalsed ilma vastutust kandmata. Itaalia au taastamine. Kõik üh kihid näevad fasistide radikaalsuse lahendust oma probleemidele. Pooled fasistide pooldajatest on töölised. Liberaalide näide fasismile (III) 1921.a lib ja fasistide valimisliit. Fasistid alustavad vasakpoolsete vastast terrorit. 1922 a fasistide ,,marss Rooma", Mussolinist saab diktaator,'1933 Hitleb võimule Saksamaal diktaatorlikust valitsemisest saab Euroopa pol mood. Tolle ajastu kontekstis on tegemist suure avanguga pol moetrendile, sest ITA ei teki Mussolini võimuletulekule mingisugust arvestuslikku vastureaktsiooni üh. Itaallased on üldiselt Mussolini võimuletulekuga rahul . Saadab Euroopale sõnumi, et võib-olla on diktatuur arvestatav
(eraorganisatsioonide teenistuses olevad isikud liigitatakse erateenistujateks). Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus. Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. Poliitiliste organisatsioonide poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: · kindel liikmeskond; · oma statuudiakt (põhikiri); · oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; · oma kassa (fiscus). 26.
tasumisega; (TuMS § 11 lg 4 p 6) 4 - keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus; (TuMS § 11 lg 4 p 7) - kes tegeleb ettevõtluse toetamisega või peamiselt mõne kutseala esindajate toetamisega või kes on ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. (TuMS § 11 lg 4 p 8) 12. Milliseid tulusid peab residendist füüsiline isik deklareerima? Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil
parlamentaarne. 6. Miks on vaja erakondade rahastamist kontrollida? Erakond on kohustatud demokraatia põhimõttest lähtudes tagama oma tulude ja kulude seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil).
Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi: 15 1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, Vaesed Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle; 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, aktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, Forseliuse gümnaasium, Tallinna loomaaed, Illusiooni kino, Kalevi üksik-jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas; 3
(eraorganisatsioonide teenistuses olevad isikud liigitatakse erateenistujateks). Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus. Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. Poliitiliste organisatsioonide poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). 25. Riigi materiaalne ja formaalne määratlus. avalik haldus formaalses mõttes on haldusorganite kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule. Siia
deflatsioonipoliitika ajamist (säästupoliitika tulemusena muuhulgas palkade alandamine). Majanduslikud probleemid jätkusid. 1935 aastal tööstustoodang oli vaid 75% aasta 1929 tasemest ja töötuid oli 465 000. Sellises olukorras paljud otsustasid toetada Rahvarinnet, mis pakkus sotsiaalsema alternatiivi kogu ühiskonnale. 1936 aasta kevadel Rahvarinne võitis parlamendi valimised. Sotsialistide, kommunistide, radikaalide ja ametiühingute valimisliit. Töökava = valimisprogramm avaldati 1936 aasta jaanuaris: 1) Ühiskondliku vabaduse kaitsmine rahutusi korraldavate paremäärmuslaste vastu. 2) Võitlus maj.-sotsiaalse kriisi vastu. 3) Välispoliitikas kollektiivse julgeoleku põhimõte (sellel ajal Saksamaa militariseeris Reinimaa). Lööklause: ,,Leiba, rahu, vabadust!". Parempoolsete valimisteema oli võitlus bolsevismi ohu vastu. Ei
moodustamise juhised. Kui eesti nimesüntaksit eiravate nimede tarvitus edasi sageneb, ei tajutagi neid enam võõrapärastena. Tendents on ilmselt selles suunas, sest näiteks gümnaasiumi õigekeelsusõpikus "Eesti õigekeel" (Kraut jt 2000: 110-118 skeem, millest võib välja lugeda, et liigisõna võib alati paikneda ükskõik kummal pool nime ning nime, millele järgneb liigisõna, ei pea käänama (aktsiaselts, baar, kauplus Kibedad Kutid või Kibedad Kutid restoran, valimisliit jne) (Kraut jt 2000: 116). 5.3.2 Ärinimi ja ettevõttenimi, nende keelsus Ettevõtja on kohustatud end äriregistris arvele võtma oma ärinimega, kuid talle võib kuuluda mitu ettevõtet. Ka nendel võivad olla oma nimed või nimetused, neid aga ei reguleeri Eestis mitte ükski seadus. Nimelt ei erista äriseadustik ettevõtja ärinime ja talle kuuluvate ettevõtete nimesid ja nimetusi. Nii ilmneb, et tegelikus kasutuses on suur hulk nimesid ja nimetusi, mille
·Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad. ·Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest. ·Hääletamine on lühietapp ning kestab umbes ühe nädala. Siia mahub nii hääletus päev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimisest osavõtnute arv 65-70%
·Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad. ·Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest. ·Hääletamine on lühietapp ning kestab umbes ühe nädala. Siia mahub nii hääletus päev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimisest osavõtnute arv 65-70%
·Ettevalmistav periood. Selle perioodi täpsustab valitsus, lähtudes valimisseadusest. Valitsus määrab kindlaks valimisõiguslike kodanike arvu ja kohalikud valimiskomisjonid korrastavad valimisnimekirjad. ·Valimiskampaania periood algab sellest hetkest, kui valimised on välja kuulutatud. Kampaania eesmärk on tugevdada oma parteid või valimisliitu organisatsiooniliselt ja koguda endale valijaid. Parteid koostavad valimisprogrammi, otsivad vajaduse korral liitlasi, et moodustada valimisliit, ja alustavad valimispropagandat. Selle hulka kuulub ka logode valmistamine, sotsioloogilised küsitlused ja nende tulemuste avaldamine ajakirjanduses. Riigi ametiasutuste ülesanne on jälgida, et kõik parteid peavad kinni valimisseadusest. ·Hääletamine on lühietapp ning kestab umbes ühe nädala. Siia mahub nii hääletus päev kui ka eelhääletus. Hääletustulemused näitavad, milline on uus parlamendi koosseis. Stabiilsetes riikides on valimisest osavõtnute arv 65-70%
juuresolekul. Esimesed valimistulemused selguvad 4-5 tunni möödumisel, lõplikud tulemused nädala möödudes. Valimisseadusega kehtestatud valimissüsteem määrab kindlaks selle, kuidas teisendatakse hääled saadikukohtades ehk mandaatides. 16 Kui valimised on möödas, tuleb kaotajatel valijate otsusega leppida. Kui võimul olnud partei (või valimisliit kohalikus omavalitsuses) või koalitsioon kaotab, annab ta võimu üle rahulikult ning sõltumata võitjast peavad mõlemad pooled kokku leppima koostöös ühiskonna üldprobleemide lahendamisel. Kaotajad, kes satuvad opositsiooni, peavad samuti jätkama avalikus elus osalemist, teades, et neil on täita oma roll. Ta ei pea olema lojaalne valitsuse konkreetse poliitika suhtes, küll aga riigi aluste seaduslikkuse ja demokraatia enda suhtes. Kõrgeim seadusandlik võim.
5) kellel on ajatamata maksuvõlg; 6) kes on korduvalt jätnud maksuhaldurile esitamata aruande või deklaratsiooni õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasumisega; 7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus; 8) kes on kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavaleametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine. Ettevõtlusena ei käsitata: 1) põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevust (näiteks trükiste väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine); 2) tegevust sihtotstarbeliste annetuste realiseerimisel;
ostmine on liiga ränk koorem, inimesed ei suuda endale maad päriseks osta, talumaad tuleb anda mitmeks aastaks rendiks. Talu rentija maksab renti riigile. Linnavalimised: Baltisakslased kasutasid oma enamust, et hääletada eestlaste pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida eestlaste poolt, korraldati rahvakoosolekuid, kus kutsuti rahvast valima. Kinnisvara omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust
teenistuses olevad isikud liigitatakse vastavalt nn erateenistujate korpuseks ehk erateenistujateks). Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus. Korporatiivseks organisatsiooniks nimetatakse kindla süsteemse sisekorraldusega ning ideoloogiaga organisatsiooni kindla eesmärgi teostamiseks. NB! Poliitiliste organisatsioonide - poliitilised erakonnad (parteid) ning ühendused (nt valimisliit) - ideoloogia baseerub poliitilisele alusele; muude organisatsioonide ideoloogia võib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel - usuorganisatsioonid) või ühendab nende liikmeid ühine elukutse (nt kutseühingud) või huviala (nt jahimeeste seltsid). Korporatiivse organisatsiooni põhitunnused on: 1) kindel liikmeskond; 2) oma statuudiakt (põhikiri); 3) oma autonoomsed juhtimisstruktuurid; 4) oma kassa (fiscus).
annaabi.ee 
