sakslased võtsid septembri lõpus vangi üle 600 000 NSV Liidu sõjaväelase. Ka Konevi juhitud Läänerinne kandis seetõttu suuri kaotusi. Umbes pool miljonit meest olid surnud või langenud sõjavangi. Konevi suured kaotused tulid arutluse alla ka NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitees. Arvatavasti päästis Konevi kohtust või koguni mahalaskmisest Georgi Zukovi otsustav sõna, kes pidas paremaks Konev lihtsalt komandöri positsioonilt maha võtta, hiljem soovitas Zukov Konevi Kalinini rinnet juhtima. Seda üksust juhtis ta oktoobrist 1941 kuni augustini 1942, võttes osa lahingutes Moskva ning hiljem Rzevi ja Vjazma lähistel. Augustist 1942 kuni veebruarini 1943 sai Konev ülesandeks juhtida Läänerinnet. Koos Georgi Zukoviga peab ta sakslastega maha lahingud ... 19431945 1943. aasta veebruaris eemaldatakse Konev Läänerinde ülema positsioonilt ning tema käsutusse antakse vähetähtis Looderinne. 1943
vihmamets asend Vihmametsad asuvad ekvaatori ümbruses. Näiteks Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja ka Indoneesias. kliima Vihmametsad asuvad ekvatoriaalses kliimas. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske ning ilm on seal aastaringselt sama. Sademeid langeb seal aastas kuni 2000 mm. taimestik Taimkate on tihe ja lopsakas, puudel on kolm rinnet ning paljudel puudel väänlevad ka ronitaimed ehk liaanid. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuligi. muld Vihmametsades on ferraliitmullad, mis on väheviljakad. loomastik Loomastik on vihmametsades kärarikas ning loomad on eredavärvilised. Elu on enamasti puudel. inimtegevused Põliselanikud tegelevad vihmametsas küttimisega, kalastamisega, korilusega ja ka palju muuga. Tänapäevased tegevusalad Tänapäevasteks tege...
võimupiiridega tsiviilvalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis samuti peagi opositsioon, ent see ei tegutsenud selle vastu siiski kuigi aktiivselt, sest veelgi enam kardeti nõukogude võimu taastumist. 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus 1944. aasta veebruaris jõudsid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Sakslastele oli aga eluliselt tähtis rinnet hoida, et Soome tema poolel sõda jätkaks. Ka Eesti rahvuslased otsustasid toetada Punaarmee eemalehoidmist Eestist, lootes sõja lõppedes Eesti iseseisvuse taastamise peale. Seetõttu õnnestus Eestis ka sakslaste korraldatud üldmobilisatsioon ning tuhanded eestlased saadeti Narva alla. Seal algas peagi Narva lahing, mis hiljem jätkus Sinimägede lahinguna, kus eesti ja saksa väeosad suutsid punaarmeelasi pool aastat kinni hoida.
tegutsemiseks jalgsi või sõidukitel. Viirg on rivi, milles kaitseväelased seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoonel. Tiib on rivi parem. Või vasakpoolne ots. Rivi pööramisel tiibade nimetus ei muutu. Rinne on rivi külg, mille poole on kaitseväelased rivistatud. Rivi tagakülg on rinde vastaspoole rivi külg. Vahe on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel piki rinnet. Kaugus on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel sügavuti. Rivi laius on rivi tiibade vahemaa piki rinnet. Rivi sügavus on vahemaa esimesest viirust viimase viiruni. Kahe, kolme või neljaviirulises rivis seisavad ühe viiru kaitseväelased eise viiru kaitseväelaste selja taga väljasirutatud käe kaugusel Kaitseväelased, kes seisavad kahe, kolme või neljaviirulises rivis üksteise taga väljasirutatud käe kaugusel, moodustavad rea.
rivaalitsemine Virve pärast moodustavad teose sündmustiku, eraldi nii kümnenda klassi kui ka üheteistkümnenda klassi sündmused. Wikmani kooli vaimsust kujundab direktori kristlik- rahvuslik idealism, selleks ajaks noorte silmis vanamoeliseks muutunud jaantõnissonilik Wikmani poisid Romaani lõpupeatükid loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on ühtäkki saatuslike ajaloosündmuste keerises ja endised klassivennad satuvad mõlemale poole rinnet. Jaak on läbi käinud okupatsiooniaegse vangla, sümpaatne Penn on küüditatud ja punub Venemaal viiske, Virve lahkub üle mere. Tsitaadid “Kõik, mis on suur, on möödas, kõik, mis on praegu, on väike.” “Ma ütlen teile: mitte miski ei ole midagi iseenesest. Võtke nuga. Mõrtsuka käes on see tapmise ja kirurgi käes elupäästmise riist. Iseenesest ei ole see mitte midagi.” “Liialdus moonutab tõe alati ära. Ka kõige
Lahing kestis 10 kuud - 21. II - 18. XII 1916. See oli sõjaajaloo üks verisemaid lahinguid, kus nn. sõja "hakklihamasinas" jahvatati prantslaste 95 diviisist läbi 65 ja sakslaste 125-st 50. Kokku langes ligi miljon meest, kuid prantslased pidasid vastu. Paralleelselt Verduni lahinguga toimus Somme'i /som/ lahing, mis oli samuti äge ja ohvriterohke.Käiku läks eelmisel aastal loodud pommituslennuvägi ja esmakordselt ka tankid. Ründajaks pooleks olid lääneliitlased, kuid Saksa rinnet läbi murda ei suudetud. Inimkaotused mõlemal poolel kokku olid 1 300 000 meest. (http://www.hot.ee/hellemailuts/Ajalugu1.htm 10.04.08 22:50) Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luksemburi ja Belgiasse. Kuid oodatud läbimurret ei tulnud, sest Belgia kindlused osutasdi Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal augusti lõpul toimus 250km pikkusel rindel nn piirilahing, kus prantuse ja inglise armeed oli sunnitud taganema
Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinne. Taiga ehk okasmetsad O Taiga jaguneb kaheks: heletaiga ja tume taiga O Heletaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on heledamad ja metsas on rohkem valgust. Muld on väheviljakam ja kliima on karmim. Valdavad puuliigid mänd ja lehis. O Tumetaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on tumedamad ja metsas on vähem valgust. Muld on viljakam ja kliima pehmem.
Belgia Prantsusmaad. Toimus piirilahing. Septembris asusid Prantsusmaa ja Inglismaa vastupealetungile. Sellega nurjati välksõjaplaan. Algas positsioonisõda-kaevikusõda. 1915.a-Kasutasid sakslased gaasi. 1916.a. Verduni kindluse ründamine sakslaste poolt, see tõkestas tee Pariisi. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal poolel langes üle miljoni mehe. Kuid prantslased suutsid Pariisi kaitsta. 1916.a. Toimus Somme`i lahing. Kasutati esimest korda lennukeid ja tanke. Ei suudetud saksa rinnet purustada. Idarinne (1914-1917) Algul oli venearmee tugev. Hiljem purustati vene väed Tannenbergi lahingus. Edukamad olid vene väed Austria vastu, sest Austria väed taganesid. Saksamaa soovis Venemaa täielikult purustada idarindel. Vallutati Riia, Saaremaa, Hiiumaa. Kuna Venemaa oli nõrk, valmistusid eestlased iseseisvumiseks(1917-1918). Teised rinded: Balkanil sõdisid Austria-Ungari Serbiaga.1915.a Austria-Ungari Itaaliaga.1914.a astus Saksamaa vastu ka Jaapan.1914
Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sõdivad pooled Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Peagi 34 sõdivat riiki Sõjas kujunes välja 2 peamist rinnet Läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nimi Schlieffeni plaan Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirkindlustest mööda, eesmärk Pariis ja Prantsuse armee ümber piirata
Kasutati lend-lease ssteemi.Selle kaudu USA varustas Nukogude Liitu ja Inglismaad sjatehnika ja toiduainetega.Kusjuures sjatehnika,mis sjas hvis ei kuulunud tagastamisele.Muu tehnika pidid tagasi andma peale sja lppu.Sellest ssteemist oli Nukogude Liidul eriti palju abi,kuna terve sja jooksul armee toideti USA abiga.Hitleri vastane koalitsioon kordineeris oma sjalist tegevust,ajastati pealetunge.Eriti aktuaalne oli Teise rinde avamise ksimus.Teiseks rindeks nimetati Lneriikide poolt avatavat rinnet Lne-Euroopas.See oli isegi rohkem levinud termin kui Lnerinne vms.Esimene rinne oli Idarinne.(Nukogude ja Saksa rinne) Teise rinde mtteks pidi olema see,et ta pidi leevendama sakslaste survet Nukogude Liidule.Teise rinde avamine venis.Avamiseni juti alles 6.juuni 1944.a.(Mingi vike Teine rinne oli juba varem olemas,aga sealne sjategevus oli kohaliku mastaabiga.) Teise rinde avamise juures oli teema: kus seda avada ? Kas Prantsusmaal vi Balkani poolsaarel
(Aleksandria, Pergamon, Priene). Aleksandria lähistele Pharose saarele üle 100 m kõrgune tuletorn. See oli üks vanaaja maailmaimedest. Hellenismiajastul hakkas idealiseerimine asendua realismiga. Uuteks skulptuurikeskusteks kujunesid Rhodose Vabariik ja Pergamoni Kuningriik. Pergamoni koolkonnas oli läbiv temaatika surm ja võitlus. ("Surev gallialane") Pergamoni riik võttis vastu peamised gallide rünnakulained. Kuigi tugevad individuaalvõitlejad, ei suutnud gallid ühist rinnet luua. Orjaks langemine oli häbiväärne, seega võeti pigem enda ja oma lähikaaslaste elu. Pergamoni Zeusi altar- selle külgedel oli 139m pikkune ja 2,3 m laiune friis, kus kujutati gigantide võitlust. Domineerivaks jäi siiski Rhodose koolkond. Rhodose Vabariik oli ka merede valitseja oma tugeva laevastikuga. Püstitati Rhodose koloss 37m kõrgune päikesejumal Heliose pronkskuju, täitis ka tuletorni otstarvet. Autoriks oli Chares
1. Minu teadmised I ms'st. I ms oli esimene suurt osa maailma maadest haaranud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11 novembrini 1918. Sõjas olid kasutusel esmakordselt tankid ja lennukid. Kasutusele võeti ka esmakordselt gaas, mille kasutamine oli vaenlastele ettearvamatu ning tappis palju inimesi. 2. Otsin paar olulist fakti.(eriline) Sõda sai tuntuks kaevikusõjanas, seda eelkõige läänerindel. Sõjas hukkus 9 miljonit inimest, mis on väga suur arv ning nagu esimeses vastuses juba mainisin kasutati esimest korda keemiarelva, milleks oli gaas ning toimus ka esimest korda pommitamine lennukitelt. 3. Miks ja kelle mõjutusel läksid poisid sõtta?(Paul ja klassivennad, Näide) Poisid läksid sõtta nende klassijuhataja Kantorek mõjutusel, kes pidas neile pikki loenguid ning poisid lõppuks vabatahtlikult oma nimed paberile kirja panid. Inimesed ja isegi nende klassijuhata ei teadnud tegelikult,mis sõjalahingus toimub, kõike hoiti salajas nin...
Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja kestis 10 kuud. Selle aja jooksul käisid "hakklihamasinast" läbi enneolematud inimhulgad. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral H. Ph. Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Verduni lahinguga ühel ajal toimus Prantsuse- Inglise vägede pealetung. See kestis 1916. aasta juulist novembrini ja tuntud kui Somme`i lahing. Seal kasutati esmakordselt ka lennuväge ja tanke. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooled kaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris- detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. 4 IDARINNE (1914- 1917) 1914. aastal oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida- Preisimaa vallutamine ja seal tegutseva 8. armee purustamine. Vene väed saavutasidki algul edu,
mõtteid II – Teherani 1943 talv Baltimaad jäävad Nõukogude Liidule, Saksamaa tingimusteta kapituleerumine, Stalin nõudis teist rinnet, USA ja Suurbritannia nõudsid Nõukogude Liidu sõda Jaapani vastu III – Krimmi (Jalta) 1945 veebruar ÜRO asutamise aeg, Euroopa poliitiline korraldus peale sõda,
kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, Austria- Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu
Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskriigid: Saksamaa, AustriaUngari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu
Poliitikuid huvitavad vaid numbrid - käputäis mehi on nende jaoks vaid loomulik kadu, kuid nii mõnegi pere jaoks on see kohutav tragöödia. · Võimetus kohaneda tsiviileluga. Sõtta viidi väga noored mehed, kes polnud jõudnud tihti oma eluga veel algustki teha. Kõik, mida nad tundma õppisid ja millega harjusid, oli sõda. Neil puudus pidepunkt millele toetuda, et hoida kontakti maailmaga väljaspool rinnet ja sõjaväebaase. Kokkuvõte: Tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. Peategelane, Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Rünnaku ajal ajendab neid peamiselt hirm, kui kui see oli edukas, ollakse endaga rahul. Neid sõidutatakse edasi tagasi rinde ning tagala vahet. Baasides olles aeg venib ja kõik on üldjuhul rahuik
• Venemaa kindral Brussilov planeeris uut pealetungi. • Aasta hiljem suutis Venemaa Austria-Ungari kaitseliini lõhestada & liiguti kilomeetreid edasi. • Vastaste väed nõrgenesid & Venemaa muutus murelikuks oma väe reservipuuduse tõttu ja pidurdas pealetungi. !2 • Rumeenia toetus tekitas Antandile rohkem kahju. Liitlane sai lüüa & Venemaa pidi rinnet pikendama. • Saksa sai sündmuste kokkulangemiste tõttu enda käsutusse naftaväljad, arendati allvee- ja õhuvägesid, paranes Keskriikide toiduvaru. 6. Maailmasõja lõpuperiood: • 1917 toimus Venemaal riigipööre, võimule tulid enamlased. • Venemaa & Saksamaa vahel toimus pidev rahu sõlmimine (nt. Bresti vaherahu). • Venemaa loobus Ukrainast ja Baltikumist. Saksamaa tungis edasi. • Saksat ründasid liitlased (Inglismaa, USA, Prantsusmaa). Saksamaa suruti alla.
1914-1918sodivad pooled.Eaimene pool kes sõtta läheb on saksamaa austria itaalia austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad...
-kadunud põlvkond (sõdurid, kes tsiviilellu naasesid sooritasid enesetapu halva elu tõttu (endised meestetöökohad olid naistega asendatud, polnud pere jne) -uute rahvusriikide teke ( Vene impeerium -> kommunistlik Vene, Saksa keisririik -> Weimari vabariik, Austria-Ungari -> paljudeks väikesteks) -jõudude vahekord ENNE PÄRAST Rahvusväeosade loomine *Kevadel 1917 tehakse algust *1. Eesti polk Tallinnas, mis viidi üle Rakverre -Aleksander Tõnisson (Viru rinnet juhtis Vabadussõjas) *1. Eesti diviis dets 1917 -Johan Laidoner Milline on järgmiste meeste roll Eesti sõjaajaloos? Aleksander Tõnisson Oli Eesti kaitseminister ja aitas venelased Eesti pinnalt tagasi lüüa (Juhtis Viru rinnet Vabadussõjas) Johan Laidoner Sõjaväe ülemjuhataja ja korraldas kaitset Vabadussõjas Johan Pitka Paneb aluse kahele organisatsioonile -Vabatahtlik relvastatud üksus KAITSELIIT -Mereväe looja + soomusrongide autor (mängis suurt rolli võidu saavutamisel)
kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled: Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid: Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
ja ootused tuleviku suhtes. Poliitikuid huvitavad vaid numbrid - käputäis mehi on nende jaoks vaid loomulik kadu, kuid nii mõnegi pere jaoks on see kohutav tragöödia. · Võimetus kohaneda tsiviileluga. Sõtta viidi väga noored mehed, kes polnud jõudnud tihti oma eluga veel algustki teha. Kõik, mida nad tundma õppisid ja millega harjusid, oli sõda. Neil puudus pidepunkt millele toetuda, et hoida kontakti maailmaga väljaspool rinnet ja sõjaväebaase. Kokkuvõte: Tegevus toimub Esimese maailmasõja-aegsel Prantsusmaal. Peategelane, Paul astub enne viimase klassi lõppu õpetaja utsitusel samuti sõtta kodumaa kaitseks. Koos temaga läheb sõtta pooled tema klassi poisid. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Rünnaku ajal ajendab neid peamiselt hirm, kui kui see oli edukas, ollakse endaga rahul. Neid sõidutatakse edasi tagasi rinde ning tagala vahet. Baasides olles aeg venib ja kõik on üldjuhul rahuik
II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks...
Suurbritanniaga sõlmis NSVL liidulepingu, Ühendriikidega lepiti kokku põhimõtete suhtes, kuidas teineteist sõjas abistada. 1942.a. kevadest tegi USA president F.D. Roosevelt J. Stalinile kohtumisettepanekuid, kes keeldus. Tegelikult üritas Stalin Stalingradi lahingu ajal ja pärast sedagi 1943. aastal luua kontakti Hitleriga, et sõlmida Saksamaaga separaatrahu, sest lääneriigid ei tunnustanud Venemaa võite Baltikumis, samuti ei olnud lääneriigid loonud teist rinnet. Teise rinde all mõtles Stalin sõjategevuse kandmist Lääne-Euroopas. Talle ei meeldinud Churchilli idee avada teine rinne Kagu-Euroopas. Stalin nõustus USA ja Srb juhtidega kohtuma alles 1943. a. sügisel, pärast seda, kui tema pinnasondeerimised Berliini suunas olid jäänud tagajärjetuks. F.D. Roosevelti, J.Stalini ja W. Churchilli et kui teist rinnet seal peatselt ei avata, pole seda üldse enam tarviski. Teise rinde puudumist olid lääneriigid seni korvanud nii sõjategevusega
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir.
* ohu alahindamine- lokaalsõdade ohutus * sõja romantiseerimine * rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * sõjalise mõtlemise jäikus ( keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida) Ajend Austria- Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Osapooled Antaat (prantsusmaa, suurbritannia, venemaa) Keskriigid (saksamaa, türgi, bulgaaria, austria-ungari) Sõja piirkonnad Põhiline sõjategevus on siiski Euroopas. 2 põhilist rinnet: 1)läänerinne- saksamaa, prantsusmaa, belgia piir. Läänerinne on püsiv, suuri muutusi ei toimu. 2)idarinne- saksamaa, venemaa, austria. Idarinne on liikuv rinne, ei toimu paigalseisu. Liigub järjest ida poole. 3) sõda merel ,atlandil (saksamaa-inglismaa) , vahemerel (inglismaa- türgi vahel) Olulisemad lahingud * Marni 1914- prantslased peatavad sakslaste sissetungi, algab kaevikusõda * Gallipoli 1915- inglased üritavad türgilt edutult vallutada. Mustamere väinad
Vihmametsad Vihmametsad on ühed kõige liigirikkamad paigad maailmas. Täpsemalt asuvad vihmametsad ekvatoriaalses piirkonnas: Kesk-Aafrikas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Kliima poolest on need alad väga soojad ja niisked, aastaaegu ei ole võimalik eristad, sest ilm püsib aastaringselt enam vähem ühesugune. Hommikust keskpäevani püsib ilm selge, kuid õhtupooli- kuti algavad paduvihmad, mis kestavad mitu tundi.Vihmasajud tekivad tänu piirkonnale ja asendile. Ekvatoriaalses piirkonnas on palju päikeskiirgust, mille tõttu on piirkonnas suur aurumine ja tõusvad õhuvoolud, mis põhjusta- vad väga palju sademeid. Suurima ekvatoriaalse vihmametsa ala on Amazonase madalik, see moodustab umbes 60% kogu maailma vihmametsadest, see on 7 000 000 ruutkilomeetrit suur ja sellest 5 000 000 ruutkilomeetrit asub Brasiilia aladel. Nagu ennem öeldud sai on vihmametsad ühed liigirikkamad oma taimestiku ja loomastiku poolest. Taimestiku moodustav...
28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased Prantsusmaa ja 5.augustiks Suurbritannia ning Belgia. Kes sõdisid Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia Sõjas kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates Sõjaplaanid · Saksamaal nn Schliffeni (endine kindralstaabi ülem) plaan: 1. kõigepealt tuli välksõjaga purustada Prantsusmaa, seejärel rünnata vabanenud jõududega Venemaad. 2. Prantsusmaa vallutamine läbi Belgia ja Luksenburgi (kust rünnakut ei oodatud), mööduda seejärel Pariisist ja suruda Prantsuse väed vastu kindlustusi Saksa-
lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine · Armastas väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu · Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Ja elutee jätkub kooliajaga...... · Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr · Kitarrimängu hakkas ta õppima koos lahutamatu sõbra ja klassivenna Tiit Haagmaga · Omal ajal hindas Urmas meeletult Artur Rinnet ja Georg Otsa · Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest trummilööjast esitama pidi. Esinemine lõppes nutmisega, kuna ta arvas, et on salmid segamini ajanud ja laulmise katkestas · Umbes 7. klassis hakkas Urmas koos Tiit Haagmaga bändi tegema. Pundi nimeks sai "Varjud" Cliff Richardi bändi "Shadows" järgi · Hiljem mängis ta ka veel ansamblis "Andromeeda" · Tallinna 16. Keskkooli lõpetas Urmas 1972.
ääres asuva Podberezje küla kõrgusel oleva punaste sillapea vastu ja Volhovi ülemjooksu nurkpositsioonile. Sillapea oli püsinud Volhovi koti lahingutest peale, venelasi ei saadud kuidagi üle Volhovi tagasi lüüa ja sillapea oli aasta jooksul koguni laienenud. Sillapea neutraliseerimiseks pidid sakslased selle vastu asetama 19. Läti Relva-SS Vabatahtlike Diviisi. Pika lõigu mehitamine tekitas pataljonile raskusi. Rinnet markeerisid hõredalt paigutatud laskurpesad. Tihti hiilisid punaste piilkonnad eestlaste vahelt läbi, mida soodustas ka jõeäärne suletud maastik ja kõrge rohi. Nii tuli ette ka väiksemaid lähivõitlusi. Sügisel muutus olukord eriti pingerikkaks. Sügisene vihm muutis Volhovi-äärse ligipääsmatuks, kaevikud muutusid kraavideks ja ulualused kaevudeks. Olukord polnud parem ka Soodeni pataljoni lõigus, mis asus Rebase pataljonist vasakul. Hilissügisel vahetati pataljon välja
edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi) *02.05.1915 Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja) *juuni 1916 Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede reservi puuduse tõttu rünnak pidurdus. *august 1916 Rumeenia astus Antandi poolt sõtta, ta purustati kiirel ning Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada. 3.Marne'i lahing 5.- 6.09 1914 Saksa vs Prantsuse-Inglise väed Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma Tannenbergi lahing 17.08.1914- 30.08.1914 Venemaa vs Saksamaa üks Vene armee hävitati, teine peatati Ida-Preisimaal Verduni lahing 21.02.1916- 18.12.1916 Prantsusmaa vs Saksamaa sakslastel ebaõnnestus Prantsusmaad murda Somme'i lahing 01.07.1916- 18.11.1916 Inglise-Prantsuse väed vs Saksamaa
Eestlastest vastaspooled 1944. aasta lahingutes 1944. aasta tõi taas sõja Eesti piiridele ja Eesti pinnale. Alati on kõigel mingi põhjus, seega on ka sõdade põhjuseid palju. Tööpuudus, viletsus, kuritegevus ja ka frustratsioonid. Kindlasti suureks põhjuseks on n-ö maanälg ehk võitlus maa pärast, mis tekitab konflikte kodusõjalaadseid ja riikidevahelisi. Vesi, see on ka lugematute konfliktide allikas, sest kui veehulk planeedil jääbki näiliselt samaks, nagu see hetkel on, siis sageli tekittab priiskavate kasutusviiside ja globaalsete ressursside suhe tänapäeval varustamisprobleeme, muudab ökoloogilist tasakaalu ja mõjutab riikidevahelisi suhteid. Kui juba vesi on probleemiks, siis on ka toorained, sinna alla käib nafta, maagaas, kaevandustest saadud saladused(teemandid, kuld, volfram jms), seda kõike sellepärast, et väärtuse määrab turg, kuid ilmajäämine annaks hoobi maa majandusele või võtaks mingilt riigilt sõjaliste üle...
See muidugi oli neile viha ja ängi tekitav aga siiski pärast tagasi mõeldes vajalik. Rindel oli aga asi hoopis teine sest seal käis sõda ja ei olnud aega ülemuse võimutsemiseks. Seal oli ülemus nagu kõik teisedki ning võideldi ja surdi koos. Omavahel oldi koguaeg sõbrad, aidati teineteist jagati head ja paremat sest rinde koledustest oli küll ja rohkemgi veel, et veel omavahel oleks vaja pingeid kruvida. Pealegi olid selleks ülemused, kes neid rahu ei jätnud väljaspool rinnet. Mis maksis Himmelstossile pärast valusalt kätte, kui ta enne noorte rindele minekut nede käest peksa sai. Nende noorte elu sõjas koosneski lõpututes kaevikus istumistes ja rindel edasi tagasi jooksmises. Inimeste tapmises ja omade surma nägemises. See kõik õudus rikkus ära nende inimlikkuse ja muutis nad täiesti erinevaks eelmistest ja tulevatest põlvedest, kes sõja jubedusi ei tunne. Seda sõda kogenud põlvkonda nimetati õigusega ,,kadunud põlvkonnaks",
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA · "Muide, on koomiline, et igasugune häda ja õnnetus maailmas pahatihti just lühikasvulistest tuleneb: nad on palju energilisemad ja agressiivsemad kui pikad." · "Sel ajal, kui nad veel kirjutasid ja kõnesid pidasid, nägime meie välilaatsarette ja surijaid, sel ajal, kui nad kohustust riiki teenida kõige suuremaks ülluseks nimetasid, teadsime meie juba, et surmahirm on tugevam." - Seda peaksid kõik teadma, kõik need kelle pärast meie mehed sõjas sõdivad. See, kui saadetakse minu isa, vend ja mu mees sõtta selle pärast, et meie riigi poliitikud ei süüda välispoliitikas suhteid korras hoida see on idiootsus! · "Me muutusime karmideks, jõhkrateks - ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka." - Noored mehed vorbitakse sõjas jõhkarditeks. · "Me ei viska nalja sellepärast, et meil on huumorimeelt, vaid me püüame oma huumorimeel...
a. suvel sõjaks valmis. Soomusjõud olid halvas seisus, samuti lennuvägi. Arvati, et Hitler kordab 1914. a. Saksa sõjaplaani ja sellega astuti ämbrisse. Märkamatult murti prantslaste kaitse läbi üritati osutada vastupanu, kuid 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas vaherahu. 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. 6. Kas nõustute seisukohaga, et Saksamaa kaotas sõja, kuna ründas mõttetult Nõukogude Liitu? Põhjendage oma seisukohta. Saksamaa kaotas sõja, sest: a) Tekkis kaks rinnet, millega ei arvestatud b) Saksamaa ei jõudnud sõja ajal valmis aatomipommi 7.Kirjeldage sõja mõju tavainimesele (majanduslikud muutused, nn uus kord, teatud inimgruppide represseerimine ja hävitamine). Majanduslik seis kehv majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Sõjavangid surid nälga, haigustesse. Inimgruppide represseerimine, hävitamine juudid, nende massilised mõrvamised (surmalaagrid). Katõn palju Poola sõdureid ja ohvitsere,
sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa ja nõukogude vahel. Kasutades olukorda, et Euroopas ei olnud 1942. aastal teist rinnet, võttis Saksa kindralstaap ette pealetungi Idarinde lõunaosas ning koondas sinna 2 väegruppi. Midway lahing oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. Tulemused- Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest
kopsurohi, naistesõnajalg) ei esine proovitükil üldse. Puurindes esineb kõige rohkem arukaske (ligikaudselt 50 protsenti), samuti esineb mändi, mida salumetsades looduslikult ei esine. Kuna proovitükil ei esine naadi kasvukohatüübile iseloomulikke rohttaimi, kuulub proovitüki mets tõenäoliselt laanemetsade tüübirühma ja sinilille kasvukohatüüpi. Metsatüübiks sobiks sinilille segamets. 4 PUISTU KIRJELDUS SOOMETSAS 4.1 Puistu taimkate Puistu on noor, kahte rinnet pole võimalik eristada ning tegemist on lihtpuistuga. I rinne: Ks, Ku, Hb, Lv. Järelkasvu moodustavad kask, hall-lepp, haab, kuusk. Alusmets on hõre, selle moodustavad toomingas, pajud, paakspuu, harilik kuslapuu, pihlakas, sarapuu, vaarikas. Puhmarinne puudub. Rohurinne on tihe. Lausaliselt esineb ojamõõl, angervaks, sinihelmikas, jäneskastik ja luht- kastevars. Laiguti esineb metsmaasikas, ümarlehine uibuleht, soomadar, lodumadar, külmamailane, soo-osi ja harilik palderjan
1.I ms põhjus, ajend, riikide sõjaplaanid Põhjused: *alahinnati ohtu *sõda romantiseeriti *rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine *sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Ajend:Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Riikide sõjaplaanid: Saksamaa: Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa. Kogu sõja võitmine 3-4 kuuga. Prantsusmaa: Elsassi ja Lotringi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale. Inglismaa: sõjaplaan puudus, kuid oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa: Kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja Austria-Ungari. Austria-Ungari: Lõunas sõditi serbia vastu, idas Venemaa vastu. Arvestati Saksa toetusega. 2.Tsaari kukutamine Venemaa, kaksikvõimu loomine, enamlaste võimu kehtestamine 1917. a alguseks oli Venemaa jõudnud revolutsiooni lävele. Süvenevast kriisist andsid tunnistus: *rahutused sõjaväes *majanduslik kaos...
3. Nimeta kaks läänerinde olulisemat lahingut, nende toimumisaeg, osapooled ja lühikirjeldus Lahing: Marne'i lahing Somme'i lahing Aeg: 1914 Juuli- nov 1916 Osapoole Prantsusmaa - saksamaa Inglismaa prantsusmaa - saksamaa d: Kirjeldus: Prantslased tõrjusid Esmakordselt kasutati lennukeid ja tanke. Inglismaa ja prantsusmaa sakslased pariisist pealetung saksamaale. Saksa rinnet läbi murda ei suudetud 1,3 milj eemale. ohvrit. 4. Täida lünktest Pariisi rahukonverentsi kohta (9 p.) Esimese maailmasõja lõppedes tuli 1918 aastal Pariisis kokku rahukonverents, mis kestis aastani 1920. Sellel konverentsil osales 3 riiki. Tähtsamateks osalejateks konverentsil olid Suurbritannia, keda esindas peaminister D. Lloyd George ,Prantsusmaa, keda esindas peaminster G. Clemenceau ja USA, keda esindas president W. Wilson
pinged 4. 5. Muutused ühiskonnas Esialgu suur rõõm, kuid peagi olukord muutus. Kasvas deserteerumine (rindelt jalga laskmine), kaasnes üldine töökohustus, mille tõttu naiste ja laste töökoormus tõusis (naised iseseisvusid). Elatustase langes, sest eesmärk oli varustada rinnet. Majanduselu reguleerisid riiklikud tellimused, mis olid enamasti sõjalised, kasvas maksukoormus. Suur osa otsis süüdlasi (kelleks olid relvatootjad), kasvasid sotsiaalsed pinged ning religiooni mõju vähenes. Tugevnesid vasakpoolsed vaated, sest need rääkisid sõja lõpetamisest. 6. Tsiviilelanikkonna kannatused Kõige paremini tuli varustamisega toime Inglismaa, samuti Prantsusmaa tänu naiste tööjõule. Saksamaal ja Austrias
rooma impeerium. Asuti vallutama etioopiat kirde aafrikas. 1935 astusid itaalia väed sisse Etioopiasse. Kohe peale seda kuulutas rahvasteliit selle tegevuse lubamatuks, see aga tulemust ei andnud sest saksamaa hakkas itaaliat varustama. Itaalia ei olnud sellega nõus et etioopiat ei tunnustatud itaalia riigi osana vaid iseseisva riigina ja ta lahkus rahvasteliidust. Pranstlased soovides saada saksamaa vastu ühtset rinnet tegi vastastiku abistamise kokkuleppe nõukogude liiduga kelle suurim vaenlane oli samuti Saksamaa. 1936 aastal sõlmiti berliinis saksamaa ja itaalia poliitiline liit e berliini-rooma telg. Selle allkirjastas hiljem ka jaapan. Selle kokkuleppe eesmärk oli moskvas loodud ja moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni ehk kommunistliku internatsionaali vastu. Kokkuleppe nimeks sai Komiterni vastane pakt. 1937 aastal ühinesid ka hulk teisi riike. HISPAANIA
lahingutegevus Vene ja Läti territooriumile, kus võitluste raskus jääks lätlaste ning Vene valgete kanda. Kavatsus viidi teoks 1919. a mais Narva all, kui Vene valgete Põhjakorpus andis Punaarmeele löögi ning jõudis välja Petrogradi kaitseliinidele. Rahvavägi kasutas ära Punaarmee nõrkust ning tungis peale Kagu- Eestis, kus osa Punaarmeest Eesti poolele üle tuli. Eesti üksustel õnnestus õõnestada vastaste rinnet ning tõrjuda enamlased Velikaja jõe taha ning vallutada Pihkva. Väga edukas oli ka löök lõuna suunas, kus Eesti ratsavägi murdis läbi Võru alt Väina jõeni ning sakslased suutsid Riia lähistel Punaarmee põgenema sundida ning sellega kaasnes läti enamliku Läti Nõukogude Vabariigi häving. 8. Miks/kus sõdis Eesti rahvavägi Landeswehri vastu ja mida saavutati? Toimus Põhja-Lätis, sest Läti tahtis tagasi iseseisvust. Eesti väed lõid Saksa vägesid Võnnu all ja tungisid
edukas, hiljem Vene vasturünnaks lõi nad tagasi) *02.05.1915 Venemaa vs Saksamaa, Saksa armee operatsioon Gorlice (Saksamaa nõrgestas Venemaad, kuid ei lülitanud teda sõjast välja) *juuni 1916 Venemaa vs Austri-Ungari. murti A-U kaitseliin läbi, aga vägede reservi puuduse tõttu rünnak pidurdus. *august 1916 Rumeenia astus Antandi poolt sõtta, ta purustati kiirel ning Venemaal tuli oma rinnet liitlaste abistamiseks veelgi pikendada. 5. Lahingud sh osapoole, toimumisaeg ja tulemused. Marne'i lahing 5.- 6.09 1914 Saksa vs Prantsuse-Inglise väed Saksa oli sunnitud tagasi tõmbuma Tannenbergi lahing 17.08.1914- 30.08.1914 Venemaa vs Saksamaa üks Vene armee hävitati, teine peatati Ida-Preisimaal Verduni lahing 21.02.1916- 18.12.1916 Prantsusmaa vs Saksamaa sakslastel ebaõnnestus Prantsusmaad murda Somme'i lahing 01.07.1916- 18.11
valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. 3 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused Harilik mänd on valgusnõudlik puuliik. Kasvab ainult esimeses rindes, puistu all männi teist rinnet ei esine. Looduslikult uueneb ainult häiludes, harvikutes ja metsaservdel. Valgustusraied on väga olulised, varjavad puu- ja põõsaliigid tuleb noorendikust kindlasti ära raiuda. Männikut võib kasvatada hõrdeamalt kui kuusikut, kuid selleks et ta hästi laasuks, ei tohi puistu väga hõre olla. Mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini ja on külmakindel. Võra on plastiline s
vasturünnakutega 1919. aasta jaanuari alguseni. Taandumise tingis vastase arvuline ülekaal ja parem relvastus. 28. novembril oli Narva ja Peipsi järve vahel opereeriva Punaarmee üksustes 7 000 võitlejat 20 suurtüki ja 30 kuulipildujaga, lisaks veel soomusrong ja 2 soomusautot. Eesti poolt Narva suunda kaitsnud 1. diviisi koosseisus oli erinevatel andmetel 700 - 1100 meest, mõni kuulipilduja ja mitte ühtegi suurtükki*. Lisaks üle 700 taanduva sakslase. Niisuguste jõududega oli võimatu rinnet hoida. Lõuna-Eestis kujunes olukord samuti raskeks. Üle pihkva Eestisse tunginud Punaarmee kätte langesid Valga ja Võru ilma lahinguta- need linnad anti tänu lahkuvate saksa vägede ja punaste vahel sõlmitud kokkuleppele viimastele lihtsalt üle. Samuti ei suudetud kaitsta Tartut linna. Eesti väed taganesid peatumatult Viljandi ja Põltsamaa ümbrusesse. Taandumisega võideti aega riigikaitse korraldamiseks ja kõvendamiseks. Elanikkonna hulgas
Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis peagi Eesti vastupanuliikumine. Stalini aeg jätkub 1944. aasta veebruaris jõudsid Nõukogude väed uuesti Eesti piiridele. Peamised lahingud algasid Narva ümbruskonnas, kust Punaarmee lootis kiiresti läbi tungida ja Tallinnani jõuda. Sakslastele oli aga eluliselt tähtis rinnet hoida, et Soome tema poolel sõda jätkaks. Augustis alustas Punaarmee pealetungi lõuna poolt ja murdis seal, suuresti tänu eestlastest koosnevale Laskurkorpusele, Saksa rindest läbi. Augustis 1944 oli Eesti NSV ajutiseks pealinnaks Võru. Peagi vallutas Punaarmee Tartu. Oli selge, et sakslased ei suuda enam rinnet hoida ning nad alustasid oma vägede Eestist väljatõmbamist. 22. septembril vallutasid Nõukogude väed Tallinna. Kohe pärast Tallinna vallutamist asus valitsus sinna ümber
). 1919 aasta veebruaris - märtsis algasid uued ägedad lahingud Narva pärast, kus aga punased edu ei saavutanud. Samal ajal toimusid lahingud ka Lõuna - Eestis. Kõige raskemaks kuuks oli aprill 1919, kus Eesti pool kaotas kõigil rinnetel kokku üle 2000 võitleja. Kõige kriitilisema olukorra päästis see, et Poola väed alustasid pealetungi Nõukogude Venemaale ning venelased pidid osa vägesid Eesti rindelt ära viima, mis näitab ka, et Eesti rinnet ei peetud nii tähtsaks. Aprilli kriitiliste päevade ajal viidi läbi Austava Kogu valimised. 24. aprill tuli Austav Kogu kokku ja jäi kõrgemaks võimuorganiks kuni 1921 aastani. Vaatamata sõjaolukorrale võttis Austav Kogu vastu 1919 aasta 10. oktoobril Maaseaduse, mille järgi likvideeriti Balti - Saksa mõisnike maavaldus ning konfiskeeritud maa otsustati lasta tükkidena müügile. Eesti väejuhatus kasutas Vabadussõjas ka Vene valgekaartlasi ja mais 1919 tungisid
sõduri, kellest kolmandik suri. Sama aasta septembris kasutasid gaasiballoone ka Inglased. Gaasi ja teiste mürkainete tõkestamiseks võeti kasutusele ka gaasimaskid. Verduni lahing algas 1916. aasta veebruaris ja see kestis 10 kuud. Mõlemal poolel langes kokku üle miljoni sõduri. Kindral H. Ph. Petaini juhtimisel suutsid prantslased Verduni ja seega ka oma pealinna kaitsta. Saksa rinnet aga läbi murda ei suudetud. Mõlemad vaenupooled kaotasid kokku üle 1,3 miljoni mehe. Edutult lõppes ka inglaste 1917. aasta novembris detsembris ette võetud tankirünnak Cambrai linna lähistel. Idarinne(19141917) Aastal 1914 oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida Preisimaa vallutamine ja tegutseva kaheksa armee purustamine. Venemaa väed saavutasidki algul edu,
Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. · Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased · Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. · Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud Idarinne (1914-1917): · Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus purustati Vene armee, Austria väed pidid taanduma Karpaatidesse · Saksamaa otsustas 1915 Venemaa lõlikult purustada, saksa vägede ülekaal ja esialgne edu siis edu ei toonud · 1917 veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal tsaarivalitsus, Ajutine Valitsus küll jätkas kohustuste täitmist edutult, Saksamaa vallutas 1917 Riia, Saaremaa, Muhumaa, Hiiumaa Teised sõjatandrid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
