eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide kahjustamiseks) Import kauba sissevedu. Eksport kauba vljavedu. Kvoot ja litsents piirangud konkreetsetele kaupadele. Eksporditke mingi kauba sissetoomise keelamine vi piiramine. Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest. Vi tootjale kui tegemist vajaliku valdkonnaga. SKP sisemajanduse koguprodukt SKT jagatud riigi elanike arvuga (selle
20.8.1991.a Eesti taasiseseisvumine 1993.a Kopenhaageni leping 1994.a Eesti sõlmis EL'iga vabakaubanduslepingu (kaotati kaitsetollid) 01.1.1995.a vabak.leping jõustus 12.6.1996.a kirjutati alla Eesti lepingule EL'iga liitumiseks 28.11.1995.a Eesti esitas ametliku taotluse liitumiseks EL'iga 12.1997.a Eesti kutsuti liitumisläbirääkimistele 3.1998.a liitumisläbirääkimised 12.2002.a jõuti nendega lõpule Kopenhaagenis 14.9.2003.a EL liitumiseks referendum 01.5.2004.a EL'iga liitumine 21.12.2007.a Schengeni viisaruum (ala Euroopas, kus on kaotatud riikidevaheline piirikontroll) 01.1.2011.a valuuta EURO
ja globaalne ebaõiglus Rahvusvaheline kaubandus O Kiire maailma kaubanduse kasv O Suurimad eksportijad ja importijad: • USA • Saksamaa • Jaapan • Prantsusmaa • Suurbritannia Naiste elu parandamine O Naiste poolt tehakse ära 67% maailma tööst. O Palka saavad 30-40% vähem kui mehed. O WFTO – World Fair Trade Organization O Naiste elujärje tõstmine maailmas Ebaõiglane kaubandus O Pealemaksed põllumeestele O Rikaste riikide ebaõiglased kaitsetollid, kvoodid, suurettevõtete monopoolne seisund O Vastandub õiglane kaubandus O Alternatiiviks õiglase kaubanduse süsteem (1,4 miljonit põllumeest ja töölist 59 arenguriigis) Õiglane kaubandus O FairTrade märgiga toiduained O Süsteem tekkis paarkümmend aastat tagasi O Õiglane tasu arengumaade väikepõllupidajatele ja suuristanduste töölistele O Osa tuludest põllumeeste ja tööliste kogukondadele Tänan tähelepanu eest!
Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kelle kanda oli kogu riigi maksukoorem. Majandus Valitsus püüdles selle poole, et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat. Selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid. Niisugust majanduspoliitikat nimetatakse merkantilismiks. Kasutatud Kirjandus 1.Internet 2.8-da Klassi õpik
Oma tarbeks 1 tund 3 tundi Ekspordiks 1 tund 3 tundi Töötunnid kokku 2 tundi 6 tundi Miks on tootlikkus väga tähtis? Elastustase sõltub tootlikkusest Palgad sõltuvad toolikkusest Milliseid kaubanduspiiranguid seatakse riikide vahel? Tollimaksud-riigipiiri Tollimaksud ületamisel impordilt võetavad maksud. Tulutollid Kaitsetollid Kvoodid-piirangud, Kvoodid mis on pandud välismaalt sisse toodavatele kaupadele. Muud taktikad Ekspordisoodustus Dumping Seadusandlikud bürokraatiamenetlused-valitsuse bürokraatiamenetlused korraldused ja määrused, mis teevad kaupade impordi sihilikult keeruliseks. Miks on riikide vahel kaubaduspiirangud? Riigikaitse seisukohalt oluliste majandusharude kaitse Vastloodud majandusharude kaitse
Tööturg-tööjõu pakkumine ja nõudmine Tööpuudus-olukord, kus osa tööjõudu on sobiva töö puudumise pärast tööta Tööjõupuudus-olukord, kus töökohti on rohkem, kui töö tegijaid Deebetkaart-säästud, palk ja sissetulek talletatakse kaardile Krediitkaart-laenukaart, mille kulutused tuleb hiljem tasuda Et vähendada riigi osa majanduse reguleerijana, tehti: *tehased/ettevõtted läksid müüki privatiseeriti *idaturg kadus *avatud majandus; keelati kaitsetollid *põllumeestele anti toetusi *transiitkaubandus Vene ja lääneriikide vahel Plaanimajandus Turumajandus *määrav on plaan *hinna kujundab turg *hinna kehtestab valitsus *kaupade valik on lai *kaupade valik on väike *põhiline on eraomand *põhiline on riiklik omand *määrav on konkurents Riigieelarve tuluallikad: Noorte tööleasumise piirangud on vajalikud:
Majanduskriisi tõttu ei saa ettevõte enam kaupa müüa, sest pole kedagi, kes seda ostaks. Kuna ettevõttel pole kasumit, puudub ka raha töölistele palga maksmiseks - palju inimesi peab koondama. 7) Mida toob see kaasa vastava piirkonna elanikele? Inimesed koondatakse, neil pole töökohta, suureneb riigi töötute arv, inimesed peavad elukohta vahetama, kui sealses piirkonnas uut töökohta ei leidu. 8) Milline on Eesti majandus? Eesti on avatud segamajandus - puuduvad piiravad kaitsetollid. Samas on Eesti majandus väike ja arenev, sõltudes paljuski teistest riikidest. Näiteks pole võimalik kõike toodetud kaupa Eestis müüa, kui puuduksid sidemed teiste riikidega, ei saaks paljud ettevõtted toimida ning inimestel poleks tööd. 9) Mis on monopol? Monopol - tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte, konkurents puudub, tootja valitseb hinda. 10) Selgita, mis vahe on omahinnal ja müügihinnal.
3.Nimeta absolutismi tunnused. Kellele toetus absoluutne valitseja? V. Riigijuhil on piiramatu võim. Valitseja annab seadusi välja ainuisikuliselt. Tugev sõjavägi. Tugev majandus. Tugev ametkond. 4.Nimeta absolutismi aja seisused, millised olid nende õigused ja kohustused ? V. Vaimulikud, aadlikud, linnaelanikud ja maaelanikud. 5. Mida kujutab endast merkantilism miks see kujunes? V. Suur export väike import. Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid mis tõstsid sisseveetavate kaupade hinnad väga kõrgeks. 6. Seleta Prantsusmaa näitel lahti Louis XIV ütlus ,,Riik see olen mina". V. Ta arvas et ta oli saanud oma võimu otse jumalalt ja arvas et võis teha mis tahtis. 7. Miks nimetati Louis XIV ,,Päikesekuningaks"? V. Õukonnaelu keskpunktis asus ta ise keda ta välise hiilguse järgi hakati kutsuma Päikesekuningaks. 8.Miks ja kelle vahel toimusid Inglismaal kodusõjad? V. Kuninga ja parlamendi vahel
maatöölised. · Näited : ................................................................................................ ............................................................................................................. ......................................................... 5.Milleste abinõudega lootsid merkantilismi pooldajad suurendada riigi rikkusi? · Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sisseveetavate kaupade hinna väga kõrgeks. · Tuli võimalikult palju kaupa välja viia ja võimalikult vähe sisse vedada. 6.Mida tehti Prantsusmaal Louis XIV ajal selleks, et murda hugenottide vastupanu? Millised olid selle võistluse tulemused? · Hugenottide õigused tühistati, neilt võeti õigus pidada jumalateenistusi. Nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrged maksud
Ka Rooma paavstiga sõlmiti 1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi (kaitsetollid,kontinentaalblokaad). Samas kaasnes sellega tõusiklikkuse üha laiem levik. Napoleoni iseloomustades ei saa mainimata jätta ta pöörast tahtejõudu ja töövõimet. Seda näitab kasvõi see, et ta, olles alles saanud konsuliks, dikteeris vaid mõne päevaga uue põhiseaduse, millega ta andis, küll varjatult, endale suure isikuvõimu. Selles paistab samal ajal välja ka ta geniaalsus suutis ta ju näiliselt demokraatliku põhiseadusega koondada
Ka Rooma paavstiga sõlmiti 1801.aastal konkordaat, millega salliti nii katoliiklust kui hugenotlust. Sellega suutis ta jubarahvale niivõrd meeldida, et ta 1802. aastal hääletati eluaegseks konsuliks häältega 3 5000008000.Keisrina rõhutas ta veelgi revolutsioonipäevil tähtsustunud rahvuse ühtsust. Ta arendas välja politseisüsteemi ja, nagu juba mainitud, seadustiku. Kaotati piirid siseriiklikuleturumajandusele, samas vähendati välismaist konkurentsi (kaitsetollid,kontinentaalblokaad). Samas kaasnes sellega tõusiklikkuse üha laiem levik. Napoleoni iseloomustades ei saa mainimata jätta ta pöörast tahtejõudu ja töövõimet. Seda näitab kasvõi see, et ta, olles alles saanud konsuliks, dikteeris vaid mõne päevaga uue põhiseaduse, millega ta andis, küll varjatult, endale suure isikuvõimu. Selles paistab samal ajal välja ka ta geniaalsus – suutis ta ju näiliselt demokraatliku põhiseadusega koondada
Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid ei kutsutud kokku järgneva 175 aasta jooksul. Pärast surma asus troonile 5 aastane Louis XIV, kuni tema täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. 1661.aastal otsustas Louis XIV hakata ise riigiasju ajama. Temale kuulus ütlus RIIK See olen mina
Tööjõupuudus - töökohti on, aga töötajaid pole. Palk - tükipalk, tunnipalk, avanss (ettemaks) Tööleping - sõlmitakse töövõtja ja tööandja vahel. Märgitakse üles mõlemapoolsed õigused ja kohustused. (tähtajaline ja tähtajatu) Elanikkond tööturu seisukohalt jaguneb: Aktiivne: Mitteaktiivne: *palgatöölised *lapse *vabakutselised *vanurid *ettevõtjad *töötud *asotsiaalid *puudega Kaitsetollid - tollimaksud omamaiste kaupade ja toodete kaitseks. Dumping - odavama hinnaga müümine konkurentide kahjustamiseks. Negatiivne väliskaubanduse bilanss - riik veab rohkem sisse kui välja. Suletud majandus - riiki ei lubata väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Eksport - kauba väljavedu Import - kauba sissevedu SKT - sisemajanduse kogutoodang SKP - sisemajanduse koguprodukt (saadakse SKT:elanikearv) Erinevad majandussüsteemid:
tasu saaks. Ebaõiglane kaubandus See on praegune maailmakaubandus, kus jõukad maad maksavad oma rikastele põllumeestele pealemakseid (riigi toetus ettevõttele v asutusele), samal ajal kui Kolmanda Maailma põllumehed müüvad oma toodangut tihti alla selle hinna, millega nad saaksid normaalselt ära elada (nt lapsed kooli panna). Teiste sõnadega: probleemiks on rikaste riikide ebaõiglased 1 kaitsetollid, kvoodid, suurettevõtete monopoolne seisund, oma toodangu ülejääkide müümine Kolmandasse Maailma dumpinguhindadega (kaupade müük välisturul ajutiselt odavamate hindadega). Mõnikord on nii, et mida rohkem Kolmanda Maailma inimene toodab ja oma toodangut rikastes riikides müüb, seda vaesemaks ta jääb. Ebaõiglasele kaubandusele on hakanud vastanduma õiglane kaubandus. Jutt on tootjatest, kelle kaupadele tagatakse Läänes õiglane hind ja kelle arenguprojekte samuti toetatakse.
Tööülesanded: lk 18-22, TV ptk 3, mõisted: humanitaarabi, majandussanktsioonid, agressor, koloonia, diktatuur, Komintern. 4. Maailmamajandus 1) Esimese maailmasõja majandusliku tagajärjed 2) majandus 1920. aastail 3) Suur ülemaailmne majanduskriis Tööülesanded: lk 23-25, TV kordamine (ptk 1-4) 4) kriisist väljumise teed 5) majandus 1930. aastail Tööülesanded: lk 25-27, TV ptk 4, mõisted: inflatsioon, tarbekaubad, spekuleerimine, totalitarism, devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel 1) demokraatia edusammud 2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4 Tööülesanded: lk 28-31, TV ptk 5, mõisted: autoritaarne, sotsialism, revansistlik, kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem
Tööerakond. Nad said langetasid SB kaupade rahvusvahelise ka mõeneks ajaks hinda ja tegid need kommunismi vastu. võimule, toetasid riigi konkurentsivõimelisem sekkumist majandusellu aks. Teravaks ja teatud probleemiks riigis oli sotsiaaltoetuste tööpuudus. maksmist. Konservatiivid rakendasid kaitsetollid. Prantsusmaa Riigivõimu hoidsid oma Sai Saksamaalt Muutus mõneks ajaks käes parempoolsed reparatsioone ja tagasi Euroopa valitsevaks erakonnad. Elsass-Lotringi alad. jõuks. Tal oli maailma Majanduskriisis tekkis Endine suurim maismaa diktatuurioht, kuid põllumajanduslik maa armee. Tema seisundi
Mõlemad riigid soovisid suurendada enda valdusi. Pärast sõda soovis Prantsusmaa kättemaksuks Saksamaa purustada. 8. Kuidas võivad olla seotud Prantsusmaa majandusprobleemid ja industriaalühiskonna areng maailmas? Tööstus ei suutnud arenguga sammu pidada. Nad pidid ka loovutama Alsace Lorraine´i Saksamaale. 9. Miks kaotas Inglismaa 20. sajandi alguseks oma juhtiva rolli maailma tööstusmaade hulgas? Kas seda oleks saanud vältida? Põhjenda. Inglismaal kaotati kaitsetollid ja teiste riikidega sõlmiti vabakaubandus lepingud. Maaelanike vool linnadesse, põldude vähenemine ja karjamaade kasv. Enamus teravili veeti Inglismaale sisse. 10. Miks ei olnud Inglismaal ulatuslikke tööliste väljaastumisi nagu mujal Euroopas? Töölised hakkasid organiseerima ametiühinguid. Ametiühingud pidasid tööiste ja tööandjatega läbirääkimisi ja seadsid sihiks üksteise abistamise ning majandusliku olukorra parandamise. 11
Ihkas kuulsust, selle nimel pidas mitmeid laastavaid, aga tulutuid sõdu. Provintsides seati sisse intendandi ametikoht pol. politsei, kes ei vajanud karistamiseks kohut. Astus välja hugenottide õiguste vastu. Mandri- Euroopa juhtiv riik (suurim rahvaarv, tugevaim sõjavägi, kolooniad). Prantsuse akadeemia (1653), moetrendid, söögikombed, heategevus. Süvenes, jätkus merkantilistlik majpoliitika (Colbert) > aktiivne asumaade pol. maanteed, kanalid, luksuskaubad, kaitsetollid, suur hulk ettevõtjaid. Aadlit ja ametnikekohti müüdi, maksukogumisõigust renditi. 3. Milline kuulus lause omistatakse Louis XIV-le? Mida saab sellest lausest järeldada Louis XIV ja tema ajastu kohta? ''Riik see olen mina.'' Kuningal õigus kõigeks. Tema isiklikult pidi konsulteerima vaid kehtestades makse. 4. Miks tühistas Louis XIV hugenottide allesjäänud õigused? Katoliiklased kadestasid hugenotte, kellel oli parem elujärg >laiemad põhjused nende karistamiseks
sõjavägi tähendab ka suuremaid kulutusi. 3) seisuslik kord monarh tugineb III seisusele. 4) arvukas ametnikkond ametnikud peavad kuuletuma ja monarhi otsuse ellu viima. Provintsides valitsesid ametnikud 5) ühe usu kehtestamine hakati hugenottide võimu piirama, ei tahetud mitut usku ühes riigis 6) kõrgaadli võimu piiramine 7) majanduspoliitikas tuleb merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest maavaradest (kullast, hõbedast), kõrge kaitsetollid, et kaupade väljavedu soodustada ja sissevedu tõkestada. 8) majanduspoliitikale on iseloomulik kolooniate rajamine 9) sõjad teiste riikidega (10) suurejooneline õukonnaelu ja uhked lossid - Versailles' loss) Absolutismi avaldumine Prantsusmaal: 1) monarhist sai riigivõimu ainuteostaja 2) alaline sõjavägi 3) arvukas ametnikkond 4) majanduspoliitika põhines merkantilismil 5) seisuslikud esinduskogud (provintsides)
Miks puhkesid Inglismaal 1920. aastatel kaevurite streigid? Söe tootmine vähenes, sest moodsad elektrijaamad töötasid kas vedelkütusel või vee energial. Tulemuseks on olukord, kus Inglise süsi ei leidnud turgu, Kaevandusi suleti ja kaevurid vallandati Millised abinõusid kasutas Inglismaa ülemaailmsest majanduskriisist väljumisest? 1)püüti vähendada sotsiaalkulutusi 2)valitsus loobus oma raha kindlustamisest kullaga 3)sisse seati kaitsetollid 4)Inglismaad mõjutas kriis siiski vähe, kui teisi Euroopa riike. Kuidas mõjutas 1918. aastat valimisreform Inglismaa sisepoliitilist elu? 1) laiendati valimisõigust, naised said valida 2)tegevust alustas tööliste huve kaitsev tööerakondlik partei e. Leibmonistlik partei. Millised põhimõttelised muutused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? 1931. a võttis Briti valitsus vastu Westminsteri statuudi, mis kinnitas, et
Salatunnelid, kus aidati põgenema üle 40 000 orja üheõiguslikud, kuid võrdsust polnud mehe ja naise Lõuna-Carolina, Mississippi, Florida, Alabama, suhtes, isa ja laste suhtes Georgia, Louisiana ja Texas eraldusid Ameerika Turumajandus pandi alus vabale turumajandusele, Ühendriikidest neist tekkis Ameerika Riikide kehtestati kaitsetollid, kontinentaalblokaad 1806 Konföderatsioon Suurbritannia vastu 1861 avasid konföderalistid Fort Sumteris 1813 Leipzigi ehk Rahvastelahing saadi lüüa, ühendriiklaste pihta tule, Konföderatsiooniga liitusid Napoleon loobus troonist 1814, saadeti Elba saarele veel Virginia, Põhja-Carolina, Tennessee, Arkansas. Naastes valitseb 100 päeva.
nende tegevust. Veel tuli luua kontakte ja arendada koostööd teiste kaubandust korraldavate asutustega. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Suurim väljaveoartikkel oli lina see kuulutati riigi monopoliks ning anti üle kaubandusosakonna kätesse.( http://muuseum.mkm.ee/kaubandus18_40.html) Kuna Eesti oli välisturgudel uus ja algaja kaubapartner ning seda olukorras,kus enamik riike oli kehtestanud kaupade sisseveole kõrged kaitsetollid,oli rahvusvahelisel kaubaturul raske edu saavutada.Tollitõketest ülesaamiseks oli peamine võimalis riikidevaheliste vastastikku kasulike kaubanduslepingute sõlmimine.Eesti alustas nende sõlmimisega 1920.aastal.Esimesteks riikideks olid Venemaa,Suurbritannia ja Prantsusmaa.Mõni aasta hiljem Ungari,Taani ja Island.Järgnesid Ameerika Ühendriigid,Norra,Holland jt. ( www.emta.ee/doc.php?18962) 1930.aastal,mil sõlmiti leping ka Leeduga,oli Eesti lepingupartneriteks 25 riiki
New Jersey 1804. a • Delaware’st alates jäi orjus lubatuks: majanduslikud põhjused Parteid • Demokraadid (1830): • Vabariiklased (1792): • Ülekaalus lõunapoolsetes • Ülekaalus põhjapoolsetes osariikides osariikides • Osariikide õigused • Tugev keskvalitsus • Demokraatia • Orjuse vastased • Orjus (iga osariigi siseasi) • Tööstus, kaitsetollid • Põllumajandus ja • Pooldajad: kirde vana vabakaubandus aristokraatia, põhja • Peamised pooldajad: farmerid, protestandid lihtinimesed (linnatöölised, väikefarmerid), istanduste orjaomanikud, katoliiklased Orjuseküsimuse areng • Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole majanduslikult tulus. • Põhjaosariikides likvideerus aastaks 1804. • 1808. a keelustati rahvusvaheline orjakaubandus
Liberaalid olid juhtuval kohal 1870. aastani. Nende ajal kehtestati Inglismaal kohustuslik algharidus ning anti ametiühingutele tegevusvabadus. 2. Iseloomusta majanduslikku arengut Inglismaal 19. sajandil. Mis oli majandusliku edu aluseks? Inglismaa oli 19. sajandil juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubanduskeskus maailmas. 1850. aastaks andis Inglismaa ligi 40% kogu maailma tööstustoodangust. Kaubad vedas üle maailma laiali võimas kaubalaevastik. Inglismaal kaotati kaitsetollid ja teiste riikidega püüti sõlmida vabakaubanduslepinguid. Inglise raha- naelsterling- oli maailma usaldusväärseim valuuta. Saareriigi pankadesse olid paljud riigid hoiustanud oma raha- ja kullatagavarasid. Inglise majandusliku edu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Inglismaa käsutuses oli asumaade odav tööjõud ja tooraine. 3. Miks tekkis 19. sajandil tööerakond? 19
ressursid 37. Rahvusvahelised finantsturud 38. Väliskaubandustegevuse piirangud - Tollimaks- maks inmporditavalt/eksporditavalt kaubalt - Kvoodid- väliskaubanduse mahuline piirang(impordikvoot e sisseveo max kogus; ekspordikvoot e väljaveo max kogus) 39. Miks piiratakse väliskaubandust? - Tollimaks on peamine tuluallikas, eriti arengumaades - Kaitsta kodumaist tööstusharu konkurentsi eest - Kaitsetollid- vastumeede teise riigi poolt rakendatud tollile 40. Millega tegeleb Maailma Kaubandusorganisatsioon ehk WTO? Reguleerib riikide omavahelist kaubandust; eesmärk on edendada vabakaubandust ja ühtsete kaubandusreeglite kehtestamist maailmas 41. Millega tegeleb IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond? Rahvusvaheline valuutafond tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiliseerimisega.
*Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj Majandus emootoriks on põllumajandus(mitte kaubandus ja rahasuted) Inimühiskon peaks olema vastavalt looduse korrale. Riik peaks andma tootjatele rohkem vabadusi. Liberalismi idee Parlamentaarne Inglismaa Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist. James I: Pidevad lahkarvamused Tahtis üle minna katoliiklusele
majandusse muutub vajalikuks. Turgu reguleeritakse õigusaktide eaduste ja määrustega. Oluliseks instrumendiks on maksu- ja hinnapoliitika. Majanduslikud motiivid: · Suurendada konkurentsi (konkurentsi seadus, konkurentsiamet) · Arendada ettevõtlust (soodsamad laenud, riigipoolne nõustamine, väikefirmade soodustamine · Ergutada tootmist äärealadel ja põllumajanduses (toetused ehk subsiidiumid, kaitsetollid saadustele) Sotsiaalsed motiivid: · Leevendada tööpuudust · Aidata nõrgematel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla · Hoolitsemine keskkonna eest Erahüvis kaup või teenus mida vahendatakse turu kaudu ja mille pakkumine /tarbimine toimub eraviisiliselt ehk individuaalselt. Konkreetne hind. Ühis ammenduv. Tarbija kindlaks tehtav. Tarbimine välistatav. Tarbijate hulk oluline. Burks, kinopilet, tossud.
Intensiivne põllumajandus väike maa ala, palju kapitali, vähe tööjõudu, rohkelt väetisi Põllumajanduspoliitika põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega Ekspordimaksud Et riiki rohkem kodumaist kaupa jääks või siis kohati vastupidi, makstakse peale, et eksporditaks ja maailmaturul läbilöödaks Impordimaksud aktsiisi, käibe, tollimaks jne. Lisaks veel erinevad tolliteenused. Kaitsetollid võetakse mõningatelt kaupadel, püüdes nii soodustada kodumaiste toodete levikut või lihtsalt piirata mingite toodete sissevedu Tootmise vormid Talus traditsiooniline tootmisüksus Spetsialiseeritud suurtalud spetsialiseeritud kitsale harule Rantsod Suurel maaalal loomade kasvatamine, ekstensiivne Loomavabrikud intensiivne, mehhaniseeritus, tõuaretus Istandused taimekasvatusmajand, odav tööjõud, monokultuur
-Palgad sõltuvad toolikkusest Kui toolikkus on suurem siis suudetakse toode valmis teha lühema ajaga ning töötajatele on võimalik võimaldada suurem tunnitasu, sest nad teevad sama ajaga rohkem tööd kui need, kelle tootlikkus on väiksem. 8. Milliseid kaubanduspiiranguid seatakse riikide vahel? -Tollimaksud-riigipiiri ületamisel impordilt võetavad maksud. Tulutollid (võetakse raha hankimiseks, on suhteliselt väikesed võrreldes kauba hinnaga) Kaitsetollid (kaitsevad kodumaist tootjat välismaise konkurentsi eest, et ostetekse kodumaist toodet, et välismaine toode oleks kallim) -Kvoodid-piirangud, mis on pandud välismaalt sisse toodavatele kaupadele. (piiravad väliskonkurentsi) -Muud taktikad Ekspordisoodustus (toetus, mida riik maksab eksportijatele, et nad saaksid müüa oma tooteid välimaal madalama hinnaga kui kodumaal, see on legaalne)
Streik vaibub, mässu ei tule. Kahe partei süsteemis hakkavad parteid omvahel konkureerima. 1929. aasta kriis jõuab inglismaale 1930. aastal. Kriis puudutab neid väga nõrgalt. Olukord oli niigi sant ja kolooniate arvelt andis olukorda parandada. Et kriisist välja tulla, leppisid konservatiivid ja tööerakond kokku: moodustatakse rahvusliku ühtsuse valitsus (31. aastal). Loobuti naela kullastandardist, vabakaubandusest ja kehtestas kaitsetollid. Kõige selle tulemusel tuli Inglismaa kriisist välja. Inglismaa dominioonid saavad 1930.- datel põhimõtteliselt suveräänseteks. 1931. aastal sõlmitud Westminsteri statuut paneb aluse Bitish Commonwealthile, mis ühendab dominioone ja kolooniaid. Inglismaa poliitika on vastupidine diktatuuri-riikidele. Andes vabaduse, kolooniad leiavad, et neil tasub olla heades suhetes Inglismaaga. Iirimaa iseseisvumine Väga tugevalt kerkib esile Iirimaa probleem. Seal algas Rahvuslik ärkamine 1905.a
1.6 Börsikrahh ja majanduskriis aastal 1929 Pärast börsikrahhi 1929.a. USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon, mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele. Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt (rakendatav tariif) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka teised riigid kehtestasid sarnased kaitsetollid. Selle tulemusena langes maailma kaubanduse kogukäive kuus 2,9 miljardilt dollarilt 1929. aastal alla 1 miljardi dollari aastaks 1933. Pangad läksid pankrotti, ekspordile suunatud ettevõtted suleti ning 1932 aastaks oli kogu industriaalsektoris töötute arv tõusnud 30 miljoni inimeseni. Smoot-Hawely seadus ei aidanud ka USAd, kus 1930. aasta jaanuaris oli 3 miljonit töötut, 1932. aastaks oli aga juba rohkem kui 13 miljonit tööta inimest. 1929
Euroopas oli valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. saj loodi juba alalised sõjaväed, see tugevdas kuninga võimu veelgi, kuid nõudis suuremaid kulusi. Peamiselt olid sõduriteks talupojad. Seisused: 1: vaimulikud 2: aadel 3: linnainimesed 4: kodutud, kerjused Võeti kasutusele uus majanduspoliitika, nagu merkantilism, see oli niisugune: riik vedas võimalikult palju kaupu välja ja võimalikult vähe sisse osta, sellega suurenes kullakogus ja kaitsetollid tõstsid sisseveetavate hinnad väga kõrgeks. Absolutism prantsusmaa näitel Prantsuse kuningad ja nende tegevus See pääses valla Louis 13 ajal. Ta võis kõike teha, kuid ainult ei võinud kehtestada makse ilma seisuste esinduskogu nõusolekuta. Aga ta saatis need hoopis laiali 1614.a . kuningas jättis kõik oma tegemised kardinal richelieu hooleks. Peale eelmist kuningat asus valitseme Louis 14. Ta hakkas riigiasju ise ajama. Ta võis kõike seadusi välja anda ja neid kustutada
odavamad, kuna mõnes riigis on väiksemad tootmiskulud. Järelikult on tarvis barjääre, et muuta importtoodete hinnad kunstlikult kõrgemaks. Näiteks lubas Euroopa Liit 1996. aasta lõpul võtta töötingimused argumendiks maailma kaubandusvaidlustes[1]. Nende väitel maksavad Euroopa kaubad heade töötingimuste loomiseks tehtud kulutuste tõttu palju rohkem kui teiste riikide omad. Nüüd tahab Euroopa Liit kehtestada kaitsetollid viletsate töötingimustega riikide kaupade vastu. [1] "Euroopa mure töötingimuste pärast" - Postimees, 31. oktoober 1996 Argument pole eriti veenev mitmel põhjusel: · hinnaerinevuste põhjusi on väga raske leida - on selleks tööjõu või tooraine odavus, tootmise kõrgem efektiivsus või tootjatele makstavad subsiidiumid, · kulud ja eesmärgid varieeruvad riigiti ning on võimatu kindlaks teha, milliseid kulusid õieti võrdsustada tuleks,
odavamad, kuna mõnes riigis on väiksemad tootmiskulud. Järelikult on tarvis barjääre, et muuta importtoodete hinnad kunstlikult kõrgemaks. Näiteks lubas Euroopa Liit 1996. aasta lõpul võtta töötingimused argumendiks maailma kaubandusvaidlustes[1]. Nende väitel maksavad Euroopa kaubad heade töötingimuste loomiseks tehtud kulutuste tõttu palju rohkem kui teiste riikide omad. Nüüd tahab Euroopa Liit kehtestada kaitsetollid viletsate töötingimustega riikide kaupade vastu. [1] “Euroopa mure töötingimuste pärast” - Postimees, 31. oktoober 1996 Argument pole eriti veenev mitmel põhjusel: • hinnaerinevuste põhjusi on väga raske leida - on selleks tööjõu või tooraine odavus, tootmise kõrgem efektiivsus või tootjatele makstavad subsiidiumid, • kulud ja eesmärgid varieeruvad riigiti ning on võimatu kindlaks teha, milliseid
Intsensiivne põllumajandus Põhja riikides 27. põllumajanduspoliitika on põllumajanduse arendamine tasakaalus ülejäänud majandusega. NB! LOE ÕPIK LK 21. ekspordimaks maks, millega maksustatakse eksporditavat kaupa, ent mis ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu. Impordimaks maks, millega maksustatakse imporditavat kaupa, kuid ei sisalda tolliteenuste osutamise eest võetavat tasu. Kaitsetollid tollimaksud, mida võetakse mõningatelt imporditavatelt kaupadelt püüdes nii tõkestada nende kaupade tulekut siseturule ja luua soodsamad tingimused oma maa tootmisettevõtetele. NB! LOE ÕPIK LK 21-22. 28.Põllumajanduse tootmisvormid talus: · põlvest põlve edasikandunud tootmistraditsioonid · maa ja talu rendile andmine · talu pärandatakse põlvest põlve, see tagab maa heaperemeheliku kasutamise. Talu s
asemel) Mõjutajad: · SB traditsioonid, protestantism, PA omapära, valgustus, romantika · ,,Lääne hõivamine" (The winning of the West); elu piiripärases dümaamilises tsoonis (frontier) ... Piiramatute võimaluste maa tavainimeste ja surutute ja tõrjute eurooplaste jaoks · Liikuv põllumajanduslik ühiskond · Paralleelselt kapitalismi areng: heaolu garantii (Alexander Hamilton) · Eraettevõtluse ja tööstuse soosimine (kaitsetollid) · Väga soodne majandusareng, mida toetab kasvav immigratsioon ja odava ja viljaka põllumaa olemasolu (Kesk-Läänes) · Dünaamilisus ja innovatiivsus (nt. Naiste (kõrg)kooliharidus, viljalõikusmasin) · Ühiskonna olulised kujundajad: kristlus, kapitalism, demokraatia (Sotsiaalsete ja poliitliste võimaluste võrdsus) · Ameerika idealism (T.Jefferson): rõhtutue paradiis: tavainimeste väärtused ja kultustamine eliidi asemel · Populism
· Hiilgava õukonna rajamine eeskujuks Vana-Rooma keisririik · Andis eeskätt tiitleid/ametikohti sõpradele ning tuttavatele. · Teised Euroopa monarhid pidasid Napoleoni võimu anastajaks (isehakanuks) c) Napoleon I reformid: · Kohtupidamise ja seadusandluse korrastamine · Tsiviilkoodeks (1802) tunnistas kodanike võrdõiguslikkust · Sisepiirangute kaotamine ja üleminek vabaturumajandusele · Loodi Keskpank ja kehtestati kaitsetollid d) Sõjavägi ja vallutussõjad: · Peamiselt talupoegadest elukutseliste sõjavägi, kes unistasid sõjasaagist, karjäärist ja seiklustest. · Euroopa valitsejad pidasid Napoleoni usurpaatoriks isehakanud valitsejaks jätkates revolutsiooniaegseid Prantsusmaa vastaseid koalitsioonisõdu. · 1805 Austerlitzi lahing Napoleon purustas Austria-Vene ühendväe.
1802 oli kehtestatud "Tsiviilkoodeks", mida on nimetatud ka Napoleoni koodeksiks. Keskajaga võrreldes jäeti välja seisused ja kõik kodanikud tunistati juriidiliselt võrdseteks. Võrdsus ei kehtinud siiski mehe ja naise ning isa ja laste suhtes. "Tsiviilkoodeksile" järgnesid "Kommertskoodeks" (1807) ja "Kriminaalkoodeks" (1811). Keisririigi ajal kaotati igasugused majanduspiirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kodumaise tootmise edendamiseks kehtestati kaitsetollid, veelgi rohlem soodustas Prantsuse tööstuse arengut 1806 Suurbritannia vastu välja kuulutatud kontinentaalblokaad, mis paljudele teistele riikidele tekitas suuri probleeme. Varsti hakkas see siiski mõjutama ka Prantsuse majandust. Kokkuvõttes jätkus uue kodanluse tugevnemine, uusrikkad moodustasid suurima osa ühiskonna tippudest. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi. Suurema osa sõjaväest moodustasid
Väike riik- vabariik; keskmine riik- monarhia; väga suur riik- despootia Voltaire Pidas tähtsaks valgustatud monarhiat Kritiseeris demokraatiat Füsiokraadid (prantsusmaa) Riik ei tohi majandusse sekkuda Tähtsaim majandusharu põllumajandus, kuna sellest tuli konkreetne tulu Nad toetasid vabakaubandust Riigipea oli piiramatu võimuga valgustatud monarh. 10) Merkantilismi tunnused Kõrged kaitsetollid Eksport peab ületama importi Riigi rikkuse aluseks on hõbeda ja kulla varud 11) Valgustatud absolutism Saksamaal ja Austrias. Valgustatud monarhide reformed Kolmekümne aastane soda (1618-1648) kurnas poliitiliselt ja majanduslikult niigi nõrgenenud Saksamaad äärmusliku piirini. Sõja lõpetanud Vestfaali rahuga kinnistati juriidiliselt maa poliitiline jaotus ligi 300 riigiks ning selline killustatus kestis üle kahe sajandi.
a) looduslikud tegurid Kliima · taimekasvu periood · aktiivsete temp. summa (temp. üle 10C) · niiskusolud Muld · viljakus (huumuskihi paksus) (lõimis) Reljeef · erosioon (kallak) terasspõllud b) majanduslikud tegurid · kapital (eeldus teiste hüvede tootmiseks)tõuloomad,põllumasinad,seemned jne · tööjõud (oskused, hulk) · turustusvõimalused (lõpptarbija, toiduained, tööstus) · valitsuse poliitika (kaitsetollid, subsiidium valitsuse toetused) · äriteenused · kaubandus · tõu- ja sordiaretus 2. Maailmamaa kasutus Põllumajanduslik maa 30% Rohumaa 20% Haritav maa 10% (luhad, niidud, karjamaad) Põld Istandus (aed) 4.Mullatekketegurid Mulda kujundavad tegurid: - kliima soojus ja niiskus reziim - reljeef - inimene
Konservatism Kommunism Sotsialism Natsionalism Rahvuslus Natsism Liberalism Fasism 4 · Kontenar riik ei peaks sekkuma, erastamine, riigiül. maj.poliitikaga tagada stabiilne maj. · Kensianistid riik peaks sekkuma maj. · Konservatiivid kodumaise turu kaitse, kaitsetollid · Liberaalid erastada · Sotsiaalid võrdsus, peale maksmine, maj. Kontroll · Tänapäeval riik sekkub maj. maksude kaudu, et tagada heaoluriik Konservatism · Liberalismi vastand · Tuginev traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil · Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed · Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik
Aleksander I ja Franz II. Austerlitzi all saavutas Napoleon oma kõige täiuslikuma võidu. Napoleon trumpas nad üle kõigis zanrites, kaasa arvatud näitemängus. Nimelt oskas ta endast jätta nõrga ja abitu mulje, tehes põhjalikult lolliks Vene esindaja vürst Dolgorukovi ning meelitades liitlased hiilgavalt üles seatud lõksu. Keisririigi ajal kaotati igasugused majanduspiirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Välismaise konkurentsi vähendamiseks kehtestati kaitsetollid, veelgi rohkem soodustas prantsuse tööstuse arengut 1806. aastal Suurbritannia vastu kuulutatud kontinentaalblokaad, mis paljudele teistele riikidele põhjustas suuri raskusi. Prantsusmaa sulges end tasapisi võõrale kapitalile, kuid soodustas kodumaise kapitali arengut. Olulist rolli keisririigiaegses ühiskonnas etendas sõjavägi, mille aluseks oli Suure Prantuse revolutsiooni päevil kujunenud revolutsiooniline armee. Neil oli vaja `mõõka`.
Prantsuse keel oli eeskujuks teistele keeltele Euroopas. Prantsuse keel hakkas asendama ladina keelt. Prantsusmaa hakkab määrama moetrende Euroopas. Louis XIV söögikombed mõjutasid kogu Euroopat. Süvenes ja jätkus merkantilistlik majanduspoliitika, mida viis ellu Jean-Babtiste Colbert. Ta koondas Prantsusmaale suure hulga ettevõtjaid, jagas neile soodsaid laene. Lühikese ajaga sai Prantsusmaast luksuskaupade juhtiv tootja. Väliskaupadele kehtestati kaitsetollid. Ehitati maanteid ja kanaleid kaubanduse arenguks. Merkantilismiga kaasnes aktiivne asumaade poliitika. Hõivati suuri alasid Ameerikas. Selline asumaadepoliitika läks kalliks. Aadlitiitleid ja ametnikekohti hakati müüma. Samuti hakati maksukogumisõigust rentima. Tulemus oli see, et riiklikke kulusid polnud ja raha tuli kiirelt. Prantsusmaa majandus arenes võrreldes Inglismaaga aeglasemalt. Peagi olid tuhanded merkantilistid pagenud Inglismaale, mis tõstis selle konkurentsivõimet veelgi
poliitika mõõdukad toetused, riik tuleb appi, igaüksenda eest väljas, sotsiaalabi ja väärikas kui pere enam ei saa. Tähtis on rikkaid ei peaks maksudega elatustase kollektiiv, kuid ka sotsiaalsete karistama erisuste säilitamine. välis- Tõrjuvad globaliseerumist: Vabadus, tööjõu liikumine, Pigem avatud, kõigil poliitika kaitsetollid, rahvusluse kaitse tugevad majandussuhted, riikidel võrdsed (immigratsioon ), ka organisatsioonide poolt võimalused ja õigused euroskeptilised. Kõrged tollid (immigrandid ) + kristlik demokraatia konservatismi pehmem haru, mis pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turuajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust.
Kapital raha, mis teeb raha. Privatiseerimine erastamine, erakätesse andmine või müümine. Avatud majandus selline, kus riiki lubatakse välismaiseid investeerijaid ja ettevõtjaid. Suletud majandus riik peaaegu ei suhtle majanduslikult teistega. Transiitkaubandus läbiveokaubandus. Negatiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem sisse kui välja ( on riigile ebamajanduslik) Positiivne väliskaubanduse bilanss riik veab rohkem välja kui sisse. Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta omamaiseid tootjaid Dumping kauba müümine odavama hinnaga, et kahjustada konkurente Import kauba sissevedu riiki Eksport kauba väljavedu riigist Kvoot ja litsents piirangud teatud kaupadele Eksporditõke mingi kauba väljaveo piiramine või keelamine Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest või ettevõtjatele pankroti vältimiseks
1929.a. börsikrahhi tulemusena USA aktsiaturgudel algas Suur Depressioon, mille käigus maailma majandus langes enneolematusse madalseisu. Smoot-Hawely tolliseaduse vastuvõtmine USAs, juunis 1930, andis laastava efekti maailma kaubandusele. Importtollid tõusid keskmiselt 39 %-lt (rakendatav tariif) 53 %-ni. Selle seaduse peamine eesmärk oli kaitsta sisemaist tööstust välismaise konkurentsi eest. Ka teised riigid kehtestasid sarnased kaitsetollid. Sellist protektsionistlikku poliitikat jätkati maailmas läbi 1930-ndate. Et tulevikus sarnast protektsionismilainet ära hoida tegid USA ja Suurbritannia peale II maailmasõda ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogule (Economic and Social Council - ECOSOC) ettepaneku luua rahvusvaheline kaubanduspoliitikat reguleeriv organi. ECOSOC-ile tehtud ettepanekut arutati ÜRO konverentsil 1946 ning ITO ettevalmistuskomiteele anti ülesanne luua ITO. Esimene kaubanduse läbirääkimiste
171. Poliitika ülekandumine - On protsess, mille käigus võtab üks riik tese riigi praktikad teatud küsimuses üle - Võib olla vabatahlik kui sunniviisiline 172. Millised probleemid kaasnevad governance`iga? - Vastutuse kadumine - Riigi tühjenemine 173. Majandukordade ideaaltüübid on: - Turumajandus - Käsumajandus 174. Kolm põhilis majanduspoliitika vahendit on: - Ettekirjutused - Kaitsetollid - Rahaline mõjutamine 175. Tänapäeval kõige enam levinud majanduspoliitiliseks korraldusviisiks: - Segamajandus 176. Realismi kui rahvusvaheliste suhete üht põhikoolkonda isel: - Keskendumine jõutasakaalule sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid - Väide, et riigid on väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest 177. Idealismi ehk liberalismi kui üht rahvusvaheliste suhete põhikoolkonda isel:
(eksportkaupade hindade areng), IHI. Mõju tarbijale: pangalaenu tagasimakse on soodsam, hoiused kaotvad selle võrra väärtust, raha väärtuse e ostujõu langus. Põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine (siis kui pangad annavad lihtsalt laenu); tootmiskulude kasv (nt nafta hinna tõus SUBSIIDIUM- riigi rahaline abi ettevõttele, et muuda tema toodang kunstlikult odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Nt uue maj haru rajamisel, kriisiolukorra leevendamiseks. Varjatud vormis kaitsetollid, madalaintressilised laenud, maksudest vabastamine jne DUMPING- ettevõtete rajamine odavama tööjõuga maadesse või loodust kahjustavate ettevõtete rajamine nõrgemate keskkonna regluatsioonidega maadesse. MONETARISM- Eesmärgiks inflatsiooni stabiilsus, isereguleeruvad hinnad. Kapitalistlik maj ebastabiilne. Enamik maj probleem seotud mitteküllaldase pakkumisega. Nõudlust ei tohi mõjutada, sest see rikub maj iseregulatsiooni. Maj tsükleid põhjustab rahamassi kõikumine.
Pilet 6 Suure majanduskriisi põhjused ja tulemused Suur majanduskriis 1929-1935 Põhjused: *ülelaenamine, võeti ja anti kergekäeliselt laene, laenukoormus suur *ületootmine *lahendamata majanduslikud probleemid *laenuintressi tõus *riik ei soovinud sekkuda majanduse reguleerimisse *eurooplaste madal ostujõud Euroopa majandus ei arenenud nii kiiresti ning sellepärast ei suudetud ameeriklaste kaupu piisavalt osa ja tekkis ületootmine. *Ameerika kaitsetollid sisseveo maksud olid nii kõrged, et eurooplased ei saanud oma kaupu Usa's müüa. Ületootmine Euroopas. Sisu: *tööpuudus mässud, nälg *börsikrahh väärtpaberiturg variseb kokku *palgalangus *sotsiaalsed probleemid *ettevõtted läksid pankrotti Osa riikidest säilitas demokraatia Soome, Ingl, Pr Osa riikidest läks diktatuurseks, sest rahvas ootas karmikäelist juhti Sm, Itaalia Pilet 7 Demokraatia 1920-30.aastatel Demokraatia laienes nii väliselt kui ka siseselt:
17. Poliitika ülekandumine on protsess, mille käigus võtab üks riik teise riigi praktikad teatud küsimustes üle; võib olla nii vabatahtlik kui sunniviisiline. 18. Millised probleemid kaasnevad governanciga? -Vastutuse kadumine ja riigi tühjenemine. 19. Majanduskordade ideaaltüübid on turumajandus ja käsumajandus. 20. Loengus tutvustatud kolm põhilist majanduspoliitika vahendit on ettekirjutused, kaitsetollid ja rahaline mõjutamine. 21. Tänapäeval on kõige enam levinud majanduspoliitiliseks korraldusviisiks segamajandus. MAAILMAPOLIITIKA JA RAHVUSVAHELISED SUHTED 1. Realismi kui rahvusvaheliste suhete üht põhikoolkonda iseloomustab keskendumine jõutasakaalule - sõjaoht püsib, kuni on olemas jõult ebavõrdsed riigid; väide, et riigid on väljas omahuvide, mitte üldise heaolu eest. 2. Idealismi e liberalismi kui üht rahvusvaheliste suhete põhikoolkonda iseloomustab arusaam
annaabi.ee 
