Sotsiaaldemokraadid Mis on euroerakond? · Euroerakonnaks nimetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide erakondade katusühendust. · Euroerakondade tegevus põhineb liikmeserakondade esindajate koosolekutel ja otsustuskogudel, poliitilisel juhtkonnal ja sekretariaadil. · Euroerakondi võib pidada liikmesriikide euroopastumise keskseks mõjutajaks. Liikmed ja koostöö korraldus · Alates Teisest maailmasõjast on sotsiaaldemokraadid mänginud olulist rolli valitsustes, asudes ülesehitama heaoluriiki. · Heaoluriigi kriisiga aastal 1970 hakkas sotsiaaldemokraatia aga liberaliseerumam väärtustades eneseteostust ja-väljendust, aktiveerimisele suunatud riigivõimu ja vähemuste õigusi. · ESP praegune president on Poul Nyrup Rasmussen Taani Sotsiaaldemokraatlikust Parteist. · ESP liikmeid võib leida kõikidest tähtsamatest Euroopa Liidu institutsioonidest.
Max Weber- võimu teoreetik, ta on määratlenud võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine, võim on ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud, domineerimine. Võimu ressursid võivad olla ainelised (omand ja kapital) kui ka vaimsed (teadmised ja kogemused, nüüdisajal ka inimkapital ja sotsiaalne kapital. Autoriteerne võim-inimesed kuuletuvad mitte hirmust, vaid veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad, karismaatilised liidrid- juhid, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskusele (Lenin, Hitler, Churchill, Castro, Mahatma Gandhi). Riigivõimul on tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Tunnused: 1) ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist, 2) koguda makse ja otsustada maksutulu, 3)sedausega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, 4)otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi ...
12. DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. I Demokraatia levik. · demokraatlikud riigid sõjas edukad uued riigid (n. Eesti) võtsid ka demokraatliku korra; · õiguste laienemine endiste demokraatlike riikide sees valimisõiguse andmine töölistele ja naistele; Samas demokraatiat alles õpiti: · loobuti presidendi ametist, kes tasakaalustaks parlamendi ja valitsuse suhteid; · valimistele ja parlamenti said liiga väikesed erakonnad, liiga palju erihuvisid; Peamised ideoloogiad: KONSERVATIIVID hindavad läbiproovitut, traditsioonide hoidmist, lisaks vaba turgu; (N: Inglise konservatiivid, USA vabariiklased) SOTSIAALDEMIKRAADID eesmärgiks ühiskond, kus elanike vahel pole suurt majanduslikku ebavõrdsust; Selleks riigi suurem sekkumine majandusellu (N: kõrgemad maksud, et aidata abivajajaid), reformid; (N: Inglise Leiboristlik Partei) II USA Kiire areng sõja järel, nn. ,,Ameerika unelm" MISKI POLE VÕIMATU; N:...
Sotsiaaldemokraatlik erakond Mis on sotsiaaldemokraatia? Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majanduse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Moodustumise aeg 28.04.1996 - Erakond Mõõdukad 27.11.1999 - Rahvaerakond Mõõdukad 13.12.2003 Sotsiaaldemokraatlik erakond Erakonna juhid Esimees Sven Mikser Peasekretär Indrek Saar Aseesimehed Andres Anvelt, Heljo Pikhof, Jevgeni Ossinovski ja arel Rüütli Logo Logol olev punane roos osutab ühiskonna kooskõlale SDE fraktsioon riigikogus Riigikogu fraktsiooni kuulub 17 sotsi Piirkonnad ja osakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond jaguneb 17 piirkonnaks Osakonna võivad moodustada vähemalt seitse erakonna liiget SDE töö Sotsiaaldemokraatia seab toimetuleku- ja heaoluallikatest esikohale töö Nende eesmärk on konkurentsivõimel...
suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. Kusjuures suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. See on hea kuna me kõik peame panustama oma ühise riigi heaollu vastavalt oma võimalustele. Sotsiaaldemokraadid arvavad, riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme, nii põliselanikele kui immigrantidele. Eeskujuks on näiteks jätkusuutlikud ja heaolu ühiskonnaga riigid: Soome ja Rootsi. Kokkuvõtlikult arvan, et sotsiaaldemokraadid on ainuke võimalus Eestis inimeste heaolu parandamiseks ja elatustaseme tõstmiseks. Inimesed peaksid muutuma koos poliitiliste muutustega ja nendega kaasa minema mitte neile vastu võitlema, nad peaksid eluga ise paremini toime tulema ja toetama riiki, sotsiaalabi kasutama ainult vajadusel, töövõimelised inimesed peaksid tegema tööd ja ametlikult mitte oma riiki varastama.Kui varastatakse riiki varastatakse nii ennast kui teisi ning sellepärast tõusevad
Demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised Liberalism ja konservatism olid kujunenud poliitiliseks liikumiseks 19 sajandil. Liberaalid kaitsesid isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, konservatiivid pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid toetajaid, juhtivaks paremerakonnaks said konservatiivi parteid. Konservatiivide peamisteks vastasteks said sotsialistid ning sotsiaaldemokraadid, kelle arvates pidi riik toetama abivajajaid. Lõppeesmärgiks oli nende arvates ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust. Oma eesmärke lootsid nad saavutada järgmiselt: reformide teel, naistele valimisloa andmine, võrdsuse kehtestamine. Majandusraskused ja poliitiline ebastabiilsus soodustasid liikumisi, mis lubasid karmikäelist valitsemist. Mõjukamateks neist olid kommunistlik, fašistlik ja natsionaalsotsialistlik liikumine. Kommunistide
majanduses, populistlik partei, penisionäris ka armastavad KEd (naiivsusest, arvavad, et penisioneid kahekordistatakse) 3) Rahvaliit (Karel Rüütli) (esindab eelikõige maarahva huvisid. pooldab suuri dotatsioone põllumeestele riigieelarvest, pooldavad kaitsetolle põllumajandustoodetele, linnades on rahvaliidu toetus väike, tõenäoline on, et nad ühinevad keskerakonnaga või sotsiaaldemokraatidega) Need erakonnad elavad kerges nõukogude nostalgias, esindavad rahulolematute seisukohti 4) Sotsiaaldemokraadid (vasaktsentris) (Jüri Pihl) (esindavad töövõtjate huvisid, kõige tihedamalt ametiühingutega seotud, 92st aastast kuni selle aastani on neil olnud tihe koostöö paremerakondadega, läänemeelne, pooldavad kiireid reforme, heaoluühiskonna ülesehitamine, nad on uue tööseaduse vastu - töötajat kergem valllandama, lüham aeg etteteatamiseks, väiksem kompensatsioon (see ajas paremerakondadega tülli) Tsenter
SOTSIAAL- DEMOKRAATLIK- ERAKOND ALLAN AUG ERKI BAUMANN SOTSIAALDEMOKRAATIDEST o Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuulub hetkel üle 4500 liikme. o Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. o SDE on üks kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakond. o SDE logo on punane roos, mis osutab ühiskonna kooskõlale ja sellest lähtuvale ideoloogiale sotsiaaldemokraatiale. Ka teistes riikides on punane roos paljude sotsiaaldemokraatlike erakondade sümboliks. SDE ESIMEES o SDE esimees alates 16. oktoobrist 2010 on Sven Mikser. o Ta sündis 8. novembril 1973 Tartus ning kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda alates 2005 aasta maist. o 20022003 a. oli Sven Mikser Siim Kallase valitsuse kaitseminister. o 26. mail 2009 nimetas NATO Parlamentaarse Assamblee täitevkomitee Sven Mikseri assamblee eriraportööriks. VÄLIS- JA JULGEOLEKU- POLIITIKA VÄLISPOLIITIKA EESMÄRK o Välispoliitika aitab kindlu...
ÜHISKONNAÕPETUSE 2. KURSUSE 1. KONTROLLTÖÖ Jessica Järvelt 09.01.2017 1. Eesti uus valitsus – tead valitsuse ministreid ja peamisi lubadusi valitsemiseks (programm). Mis on peamised muutused valitsemises võrreldes eelmise valitsusega? Ministrid: ● Peaminister- Jüri Ratas (Keskerakond); ● Majandus- ja taristuminister- Kadri Simson (Keskerakond); ● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister- Urve Palo (Sotsiaaldemokraadid); ● Jusitiitsminister- Urmas Reinsalu (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kaitseminister- Margus Tsahkna (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Keskkonnaminister- Marko Pomerants (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Kultuuriminister- Indrek Saar (Sotsiaaldemokraadid); ● Haridus- ja teadusminister- Mailis Reps (Keskerakond); ● Maaeluminister- Tarmi Tamm (Keskerakond); ● Rahandusminister- Sven Sester (Isamaa ja Res Publica Liit); ● Riigihalduse minister- Mihhail Korb (Keskerakond); ● Sis...
isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. K. Arvates oli hea see, mis ajaloos läbi proovitud, ei tormanud kõike muutma, vaid otsisid tuge mineviku kogemu., 19.saj lõpul hakkasid ka nemad rohkem kaitsma vaba turgu ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. Sellega said enda poole valijaid, kes varem olid liberaalide poolel. Peale I ms kaotasid liberaalid oma senise mõju. Konservatiivsed erakonnad juhtivad paremerakonnad peale sb ka mujal riikides Nende vastasteks osutusid sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid. Sb esindas sotsiaaldemokraatlikku suunda 20.saj algul loodud tööerakond ehk leiboristlik partei Neid nimetati parempoolseteks. Nende arvates oli riigi kohus toetada abivajajaid=> suuremad maksud; elanike vahel ei oleks varalist eba= ümberkorraldused e reformid, sellel eesmärgil. 1920-30 Skandinaavias etteotsa. Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsuses suudavad ületada majandusraskused ja poliitilise segaduse, tagada rahva heaolu. Kuna seda ei tulnud,
Ühiskonna kordamine 1.Poliitilised ideoloogiad (lk 49-53) 2.Ideoloogiaga seotud peamised heaolu reziimid/mudelid (lk 54-56) 3.Parteid (lk 81-83) 4.Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis (paljundus, pt 14 põhiseadus) 5.Vabad valimised (lk 64-73) 1)Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia peab ühtesi nähtusi ja suhteid soovitatavateks, teisi aga taunib. Iga ideoloogia ei ole poliitiline, nt budism, feminism, asketism, surrealism. Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakp...
ning Nõukogude Venemaa Punaarmee. Asutav Kogu. Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920. Valimised: Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid (Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei). Valimisaktiivsus oli krge, osales 80% valimisiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu (33%), teiseks jäi Eesti Tööerakond (25,1%). Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Landeswehr´i sõda. Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis
Eesti sotsiaaldemokraatia lähiajalugu Tõenäoliselt on just Sotsiaaldemokraatlik Erakond see kooslus, mis võib pretendeerida kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Eesti erakonna tiitlile. Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis nimelt revolutsioonilisel 1905. aastal. 1919. aastal võtsid tollased sotsiparteid Asutava Kogu valimistel koguni kolmveerand kohtadest. Olgu märgitud, et Eesti sotsiaaldemokraadid kuulusid Sotsialistlikkusse Internatsionaali juba enne Teist maailmasõda ning nende liikmestaatus taastati pärast Eesti taasiseseisvumist. Sotsiaaldemokraatia taassünd Eestis Järjepidevuse kandvaks jõuks oli paguluses tegutsenud Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis, mis liitus koos kolme teise erakonnaga 1990. aasta septembris Eesti Sotsiaaldemokraatlikuks Parteiks (esimees Marju Lauristin). Põhiseadusliku korra taastamisele 1992
tegelikult see nii ei ole. Meie arusaamadesse ei mahu enam diktatuur. Et keegi võiks olla nii vägivaldne ja haarata omale jõuga võimu. Et riik kontrollib kõike, eesotsas türanniga ja et inimestel ei ole liikumis- ja sõnavabadust. Näiliselt sellist korda enam pole, aga tegelikult maailm teab, mis Põhja- Koreas toimub. 3)Selgita Eesti erakondade ja nende poliitika näitel parem- ja vasakpoolsust . ( liberaalid, konservatiivid, sotsiaaldemokraadid ) Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Majanduspoliitikas on vasakpoolsete eesmärk: riigi sekkumine majandusse. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. 20. sajandi algusest alates on olnud konservatiivid, liberaalid ja sotsiaaldemokraadid. Nii
t ei lähe valutult, koloniaalvalduste iseseisvumisest üritatakse iga hinna eest loobuda · Suessi kriis- kanalit üritati oma valduses hoida · Prantsusmaa oli ka üks Euroopa Liidu algatajaid/alustajaid Saksamaa Valitsemine: · Puudub ühtne saksa riik (3 territooriumi ) · SLV riigikord parlamentaarne monarhia · Kohalikel omavaltsustel on suur otsustamisõigus · Palju-parteiline süsteem kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid olulisel kohal (juhtivad parteid ka tänapäeval) Sisepoliitika · Sõjajärgsel (kuni 1969aastani) võimul kristlikud demokraadid · Sakslaste põhiline probleem: sõja kaotus, okupatsioon kestab ikka (kuni 1951 aastani) Majandus · ... · Sotsiaalne turumajandus (vabadus ettevõtteid rajada, tugev sotsiaalpoliitika · Saksamaa saavutab kiireima majanduskasvu · Suur langus (70ndate kriis) kasvutempo ei ole enam nii kiire
Otsuse tegemise hetk perekonnatraditsioonid, isiklik kogemus ja valimiskampaania Erakondi on vaja: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve propageerida oma ühiskonnaprogrammi Erakond pääseb võimule valimistulemuste põhjal ja koalitsioonileping Koalitsioon Reform (Peep Aru) + IRL (Mart laar) + üksikisik Opositsioon Keskerakond (Kadri Simpson) + Rahvaliit (Karel Rüütli) Rohelised (Valdur Lahtvee) Sotsiaaldemokraadid (Eiki Nestor) Survegruppide poliitiline roll: avaldada survet, mõjutada, muuta kaudne surve: - teemat kajastatakse sageli massimeedias, kujundatakse avalikku arvamust, nt. Greenpeace - koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal, koostöölepingute sõlmimine otsene surve: - püüavad mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke - esindajad tegutsevad konsultatiivorganisatsioonides, nõukodades, ekspertkomiteedes.
inimõigused,võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteeemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. 6.slaid Arenguetapid: 19. sajandi lõpp - 1917 - Sotsialistliku mõtte sünd, eraldumine kommunismist. 1917 - 1945 - Sotsiaaldemokraadid hakkasid pooldama rahvuslust 1945 - 1970ndad - Keinsluse põhimõttete kasutamine, heaoluriigi põhimõte 1970 - 1980ndad - sotsiaaldemokraadid loobusid riigistamisest 1980ndad - tänane päev - tekkis kolmas tee, sotsiaalliberalismi mõningate põhimõtete laenamine (Keinsluse põhimõte: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive)
kindlustunde vanaduspäevadeks praegu tööeas olevale põlvkonnale. Hariduspoliitika: SDE arvab,et kooli roll ühiskondliku suhtlemise keskkonnana peab suurenema, et tagada iga noore kõlbeline areng. Kutseharidus peab vastama tööturu nõudmistele ja tööandjate ootustele. SDE lähtub tõdemusest: isiksuse arengu aluseks on inimese seotus oma rahvuskultuuriga. Sport on osa meie kultuurist. Teadus tagab Eesti intellektuaalse sideme maailmaga. Välispoliitika: Sotsiaaldemokraadid toetavad Euroopa osatähtsuse suurendamist rahu-, julgeoleku- ja arengupartnerina. Sotsiaaldemokraadid toetavad edasisi laienemisi. Sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et Euroopa Liidu suhted Venemaaga peavad põhinema partnerlusel ja koostööl, mitte vastandumisel. Sotsiaaldemokraadid soovivad suurendada Euroopa Liidu rolli suhtlemisel Venemaaga.Sotsiaaldemokraadid toetavad ka Läänemere strateegia rakendamist alates juulist 2009. Rahvaliit
Poliitilised ideoloogiad annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Poliitilised ideoloogiad jagunevad parem- ja vasakpoolseteks. Poliitikas peetakse parempoolseteks liberaale, konservatiive ja kristlikke demokraate. Vasakpoolsetest on enamlevinud sotsiaaldemokraadid, kelle põhimõtete poolt olen ka mina kõige rohkem. Iga kodaniku õigus ja kohustus on käia valimas, samas ei peeta üldse imelikuks seda, et pooled inimesed valivad täiesti põhjendamatult, teadmata ise, mida tegelt soovitakse, ning mida võib tulevikult oodata konkreetset erakonda valides. Maailmavaade kujuneb elu jooksul ning suure aluse sellele paneb kool. Sotsiaaldemokraatide põhimõte ongi, et kõigile oleks
Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord peab Mõõdukad kehtima, ei Suure poliitika soovitud muudatusi vastu Radikaalid
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majandus...
sajandil. Liberalism tähendab vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust tähtsustavat poliitilist õpetust. Pärast I maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma mõju. Vabaturumajanduse tähtsaimaks kaitsjaks muutunud konservatiivsetest erakondadest said juhtivad paremerakonnad Suurbritannias, Põhjamaades ning mitmetes teistes Euroopa riikides. Liberaalide langus soodustas sotsialistide ja sotsiaaldemokraatide esiletõusu. Sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid taotlesid võrdsust ühiskonnas. Nende ideaaliks oli sotsialism ühiskond, kus erinevate ühiskonnaklasside vahel puudub varaline ebavõrdsus. Valimisõiguse laiendamine tõi sotsialistidele üha rohkem poolehoidjaid. Kahe maailmasõja vahelisel ajal hakkasid nad juhtima valitsusi Skandinaavia maades, Inglismaal. Inglismaal kujunes Tööerakonnast konservatiivides ohtlik rivaal. Sõjaaegsed ja järgsed majandusraskused ning poliitiline ebastabiilsus olid soodsaks pinnaks
postimees.ee/3901727/marks-spencer-sulgeb-eestis-koik-oma-poed? _ga=1.252978191.74499709.1478599038 3. Nordica ja LOTi koostöö ohustab enim lähinaabreid. http://majandus24.postimees.ee/3901357/nordica-ja-loti-koostoo-ohustab-enim-lahinaabreid? _ga=1.184878255.74499709.1478599038 4. Rootsi firma tahab aidata ameeriklastel Trumpi eest põgeneda. http://maailm.postimees.ee/3901703/rootsi-firma-tahab-aidata-ameeriklastel-trumpi-eest-pogeneda? _ga=1.185352623.74499709.1478599038 5. IRL ja sotsiaaldemokraadid alustasid konsultatsioone uue valitsuse moodustamiseks. http://www.postimees.ee/3900491/otseblogi-irl-ja-sotsiaaldemokraadid-alustasid-konsultatsioone-uue- valitsuse-moodustamiseks 6. NBAs uue rekordi püstitanud Curry vedas GSW võidule Pelicansi vastu. http://sport.postimees.ee/3901691/video-nbas-uue-rekordi-pustitanud-curry-vedas-gsw-voidule-pelicansi- vastu?_ga=1.252463247.74499709.1478599038 7. Lumesadu muutis Tallinna liikluse piinarikkaks. http://tallinncity.postimees
Miks võitis valimised Tallinnas taas Keskerakond? Kuigi paljud inimesed lootsid, et need kohalike omavalitsuste valimised lõpetavad Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas, pidid Keskerakonna vastased siiski leppima sellega, et Keskerakond sai veel rohkem mandaate Tallinna volikogus kui eelmistel valimistel, kuigi protsentuaalselt oli neil toetajaid vähem, kui eelmine kord. Lisaks kaotas veel toetajaid ka Reformierakond. Hääli said eelmistest valimistest rohkem Sotsiaaldemokraadid ja IRL. On ilmselge, et Tallinna linnavõim valiti taas venelaste poolt. IRL võitis vaid kolmes linnaosas: Nõmmel, Pirital ja Kesklinnas. Ka meedias on palju räägitud sellest, kuidas teised kolm suurt parteid peale Keskerakonna ei pööra venelastele ja nende probleemidele tähelepanu. Reformierakond on sellele vastanud, et neil ei ole erinevat poliitikat eestlaste ja venelaste jaoks ning nii see ka tegelikult
1. Kuidas kutsutakse I MS-järgselt maailmas kehtinud rahusüsteemi? Versailles' süsteemiks. Miks nii? Sest rahulepingu tingimused töötati välja Pariisi rahukonverentsil, mida peeti Versailles' lossis. 2. Milline oli "Wilsoni 14 punkti" sisu? USA presidendi Woodrow Wilsoni rahukava, mis kutsus sõdivaid osapooli sõlmima rahu ilma kahjutasunõueteta ja maade äravõtmiseta. Mida arvad, miks need ei meeldinud Prantsusmaale ja Inglismaale? Mõlemad soovisid Saksamaad veel karmimalt karistada ja ise võimalikult rohkem kasu saada (Pr. tahtis näiteks Reinimaad puhverriigiks, Saarimaa söekaevandusi, Ingl. tahtis endale Saksamaa kolooniaid, ei soovinud, et Prantsusmaa liiga tugevaks saaks jne). 3. Millised nõudmised/tingimused seati I MS järgselt kaotajatele riikidele võitjate poolt? Saksamaa pidi loobuma paljudest piirialadest, samuti asumaadest. Kaotajal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, aalveelaevu, lahingulen...
ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. 28. Millest on tingitud ideoloogiate paljusus? Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 29. Kuidas erinevad üksteisest maailmavaateliselt sotsiaalliberaalid ja sotsiaaldemokraadid? Põhjendage vastust. Sotsiaalliberaalid on parempoolsed, sotsiaaldemokraadid aga vasakpoolsed. Sotsiaaliberaalid riigivõimu panud peab olema suurem; riik peab reguleerima majandust; riik peab looma sotsiaalpoliitika, mis tagab heaolu kõigile. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab igale oma liikmele inimõigused tagama,
sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. 19. saj keskel keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20 saj algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes neli suunda. Esiteks revisionistid, kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja et seda tuleb parandada ehk revideerida, ning kelle meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk-järguliselt reformidega. Teiseks Vene enamlased, kes olid olid Vladimir Uljanovi (Lenini) eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad
24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilast ja teiste elualade esindajaid. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas
Istungjärke oli viis: neist pikim oli teine istungjärk, mil peeti 70 koosolekut; lühim aga viies, kus peeti vaid 16 koosolekut. Üldse peeti 170 koosolekut, kus võeti vastu 88 seadust ja määrust Arupärimisi Vabariigi Valitsusele esitati 85. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka vidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) 120-liikmelises Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 pllumeest, 3 petajat, 2 kirjanikku, 2 ülipilast ja teiste elualade esindajaid. Saadikute hulgas oli 7 naist..8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese valitsuse eesotsas Otto Strandmaniga
30 eluaasta iseloomulikud jooned a) rahva määrav osa a) juht b) kodanikuvabaduste b) ainupartei ja õiguste c) sala ja julgeoleku olemasolu teenistus d) propaganda erakonnad Liberaalid Natsionaalsotsialistlik konservatiivid Saksa Töölispartei Sotsiaaldemokraadid Kommunistlik partei Leiboristlik Partei Fasistlik partei Esiriigid Prantsusmaa Saksamaa Suurbritannia Nõukogude Liit USA Jagunemine Otsene demokraatia Autoritaarne ja ja esindusdemokraatia totalitaarne
UUSVASAKPOOLSUS RASMUS AGO JA SILVER TAMME G3A MIS ON UUSVASAKPOOLSUS? • Radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides • Tekkis 1960. aastate algul • Uusmarksism • Põhiseisukohad:nihilism,anarhism,stiihilisus • Vastandus „vanale vasakpoolsusele“ HERBERT MARCUSE • Vasakpoolsuse isa • Põhiseisukoht UUSVASAKPOOLSUS EESTIS • Sotsiaaldemokraadid • Võrdus • Segamajandus UUSVASAKPOOLSUSE SARNASUSED JA ERINEVUSED UUSPAREMPOOLSUSEGA Sarnasused: • Aktiivse kodaniku ideaal • Suhtumine heaoluriiki Erinevused: • Suhtumine võrdusesse • Suhtumine majandusse • Suhtumine rahvuslusse ISIKLIKUD ARVAMUSED KASUTATUD ALLIKAD • http:// miksike.ee/docs/referaadid2006/ideoloogiad_liis sandre.htm • „Poliitika ja valitsemise alused„ - Mari-Liis Jakobson, Leif Kalev, ... • „Anarhistid“ – Tõnu Trubetsky
1.Millised demokraatlikud liikumised olid Euroopas olemas juba enne I MS? 1)liberalism 2)konservatism 3)sotsialism ja sotsiaaldemokraadid 2.Iseloomusta Prantsusmaa majanduslikku olukorda pärast I MS. 1)oli deukas tänu reparatsioonile ja Elsas Lotringile 2)tekkisid uued tööstused: moe tööstused, 3)tähtsaim linn oli Pariis 3.Kas järgnevad väited on iseloomulikud Suurbritanniale, Prantsusmaale või U.S.A- le? 1)Sisepoliitilist elu iseloomustas erakondade paljusus Prantsusmaa 2)Majandus arengut soodustasid reparatsioonid ja uued territooriumid Prantsusmaa 3)Majanduslik õitseng 1920. aastatel U.S.A
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · E...
Mitte kellelgi pole eluaastast, naised algul õigust, kuna võim on alates 30. eluaastast, koondunud ühe isiku hiljem see ebaõiglus kätte. kaotati. Iseloomulikud Liberalism, Kommunism, fasism, liikumised konservatism, natsionaalsotsialism sotsialistid, sotsiaaldemokraadid. Jagunemine Otsene demokraatia ja Autoritaarne ja esindusdemokraatia. totalitaarne diktatuur Eesriigid Prantusmaa Saksamaa Inglismaa Nõukogude Liit Ameerika Ühendriigid
väljakuulutamiseks. 24. veebruaril 1918 loodi Eesti Vabariik. Järgnenud Saksa okupatsiooni tõttu sai riigi ülesehitamisele asuda alles novembris 1918. Lõpliku otsuse Eesti poliitilise kuuluvuse ja riikliku ülesehituse kohta pidi tegema Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5. - 7.aprillini 1919. Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid *Maaliit ;*Eesti Rahvaerakond,*Eesti Tööerakond ja *sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 23. aprillil 1919 kogunes 120-liikmeline Asutav Kogu avakoosolekule Tallinnas Estonia kontserdisaalis ja valis oma esimeheks sotsiaaldemokraat August Rei. Asutav Kogu moodustas uue valitsuse, mida juhtis tööerakondlane Otto Strandman. 19. mail 1919
vähenemine-miljonid inimesed kaotasid töö-vaesumine-rahulolematused-diktatuuride teke Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik-demokraatlike vabaduste laienemine · Konservatiivid: vaba turg, riik ei sekku majandusellu, üksikisiku vabadus ja traditsioonide hoidmine (Inglise konservatiivid ja USA Vabariiklik partei eesotsas Herbert Hooveriga) · Sotsiaaldemokraadid :pahempoolne liikumine, kaitsesid tööliskonna huve, kõrgemad maksud, abivajajate aitamine, ainelise ebavõrdsuse puudumine, suurem sekkumine majandusellu (Tööpartei ehk Leiboristlik Partei Suurbritannias, uue kursi rajaja F.D. Roosevelt) · INGLISMAA: kaotas juhtiva positsiooni maailmas, osa majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega, 1937 kuulutas Iirimaa end iseseisvaks
Prantsusmaad ja Itaaliat. · Samas peeti uute riikide teket Rootsile julgeolekupoliitiliselt isegi soodsaks. Rootsi · Rootsi jaoks oli sõdadevaheline ajajärk edukas. 1920. aastatel pandi alus Rootsi järk-järgulisele kujunemisele heaoluriigiks, mis saabus küll alles 1950. aastatel. · Rootsi masinad ja tööriistad, puidutooted (fosforivabad tuletikud), Rootsi laud ja Rootsi kardinad. · Sisepoliitiline silmapaistvaim areng tuntust kogusid sotsiaaldemokraadid. Soome · Verine kodusõda ning kuningriigiks saamise tõsine kaalumine. (Kuningriik jäi loomata, sest Saksamaa kaotas sõja.) · 1919. aastal otsustasid soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse ja valisid esimese presidendi. · 1920. aastal sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga. Soome · 1920.-1930. aastail sai Soomest, mida seinini oli liigitatud Baltimaade hulka, Skandinaavia riik.
kodanikuõigused õigus luua poliitilisi organisatsioone Nikolai II http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/b/b1/Nicholas_II_of_Russia_painted_by_Earnest_Lipgart.jpg/399pxNicholas_II_of_Russia_painted_by_Earnest_Lipgart.jpg Tõnisson rajab esimese poliitilise partei Eesti Rahvameelse Eduerakonna sotsiaaldemokraadid asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse 27. nov 1905 üleeestimaaline rahvaasemike koosolek Tartus Jaan Tõnisson Jaan Teemant ülikooli aulas Bürgermusse saalis valitsuste korralduste rahvuskubermang boikoteerimine baltisakslaste nekrutikohustuse eiramine
4. ,,Musta" raha kasutamine 5. Sõltumatute vaatlejate kaasamine 6. Audiitorite töö ennetaks rahastamisvigureid 7. Sõltumatu kontroll tõstaks rahva usaldust erakondade vastu ARTIKLIS ESITATUD ARGUMENTIDE TÕESUST TÕESTAVAD MITMED FAKTID: 1. 2007. aastal kerkis skandaal reformierakondlaste Jaanus Rahumäe ja Robert Antropovi valimiskampaania ja selle rahastamise ümber. 2. Sotsiaaldemokraadid on teinud riigikogus ettepaneku, et sõltumate vaatlejate kaasamine toob selguse rahastamisskeemidesse 3. Reformierakond ja Keskerakond on sõltumatute vaatlejate vastu Järelikult on artiklis toodud tees tõene, kuna argumendid on tõesed.
märtsil 1889. aastal Viljandimaal • Jüri Vilms alustas oma kooliteed Pilistvere kihelkonnakoolis • Tänu headele õpitulemustele jätkas oma haridusteed Pärnu poeglaste gümnaasiumi teises klassis • Vilmsi vanemateks koolivendadeks olid Konstantin Päts ja Jaan Teemant Jüri Vilms koos abikaasa Mariega, kellega ta tutvus õpingupäevil Tartu Ülikoolis • 1904. aastal asutas Vilms koos klassivendadega salaseltsi Taim • Oma poliitilistelt vaadetelt oldi sotsiaaldemokraadid • Tallinnast alguse saanud streigilaine taustal kasvas Jüri Vilmsi poliitiline aktiivsus • 1906. aasta märtsis visati Jüri Vilms gümnaasiumist välja, kuid ta jätkas tegevust Taimes • Võimude tähelepanu alla sattnud Vilms oli oma tegevuse tõttu lühemat aega vahiall • 1907. aasta sügisel astus Vilms Tartu Ülikooli õigusteaduskonda • Vilms oli üks Eesti olulisemaid sotsiaaldemokraatliku liikumise tegelasi • Ta asutas ka Eesti Tööerakonna
Riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim 1. Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu- parlament. 2. Parlamendi ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid, seaduste vastuvõtmine, valitsusse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle, riigikogu võtab vastu riigieelarve 3. Eesti Vabariigi Riigikogu tänane koosseis: Reformierakond- 30 liiget, IRL- 14 liiget, Keskerakond- 27 liiget, Sotsiaaldemokraadid- 15 liiget. Rk-s on 101 liiget. 4. RK töökorraldus ja töö juhtimine: Parlament on alaliselt töötav võimuorgan. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungijärku. Riigikogu esimene istungijärk kestab jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Juulis parlament puhkab. Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parl...
Mindi üle rangele kokkuhoijupoliitikale. Parlament avaldas valitsusele umbusaldust ja võimule tuli taas Kristlik-Demokraatlik Liit. 1980.aastate lõpus algas taas Saksamaa majanduslik tõus. Välispoliitika 1950.-1960. aastatel rõhk tihedal koostööl USA ja teiste lääneriikidega. Lääne-Saksamaa astus NATO-see. Probleemiks suhted Lääne-Saksamaa ja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi vahel. 1960.aasate lõpus hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama nn. uut idapoliitikat. 1989.aastal lammutati Berliini müür. 3.oktoober 1990.aastal taastati Saksamaa Liitvabariik
kuulutanud klassivastuolude teravnemist ja kehtiva korra lammutamist revolutisooni teel. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda:1)revisionistid- kes leidsid, et Marxi õpetus on vananenudjaet seda tuleb parandada ehk revideerida ja kelle meelest oli sotsialismi võimalik jõuda ka järk-järguliste reformidega, 2)Vene enamlased, kes olid Vladimir Uljanovi(Lenin) eestvedamsiel Vene sosiaaldemokraatlikus parteisjuhtpositsiooni haaranud ja keda toetasid nii omad pahempoolsed sotsiaaldemokraadid kui ka Bulgaaria sotsdemok, enamlaste arvates oli ainus tee sotsialismile vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine, 3)tsentristlik suund eesotsas Karl Kautsykuga, kes püüdis kahe eelnim. suuna vahel keskteed otsida ja keda enamlased selel eest teravalt ründasid, 4)anarhistid, kelle arvates tuli kodanlik kord küll kukutada ing klassivastuolud likvideerida, kuid kes ei pooldanud mingit diktatuuri, ka mitte proletaari oma, ning
Vasakpoolsus ja parempoolsus Melinda Must Germo Nõgesmaa Vasakpoolsus Mõiste Riigi sekkumine majandusse Võrdsus Ajalugu Tekkis 1789 Prantsusmaal Alguses oli vasakpoolsusel vastupidine tähendus Karl Marxi kommunistlik manifest USA's hakati kasutama vasak- ja parempoolsust, et määratleda konservatismi ja liberalismi Põhiideed Egalitarism Demokraatia Võrdsed võimalused Klassivõitlus Proletariaadi diktatuur Eesti ja vasakpoolsus Vasakpoolne liikumine sai hoo sisse 1905. aastal 1917. jälle suurem liikumine seoses bolševike parteiga Eestis on liigitatud Keskerakond ja SDE (sotsiaaldemokraadid) Keskerakond Eesti suurim erakond Asutatud aastal 1990 On vaieldav, kas Keskerakond on päris vasakpoolne või siiski parempoolne Parempoolsus Mõiste Seostatavad ideoloogiad Liberalism Esiplaanil inimene ja tema vabadused Riik sekkub kodanike igapäevaellu vähe Riik ta...
Erakondade eesmärk- tulla võimule, luua poliitikat Valimised: Vabad valimised-vabadus kandideerida,hääletada oma Isiklike veendumuste järgi,konkurentsi võrdsus,sajalane hääletamine. Üldised- kõik võivad valida, v.a teovõimetud Ühetaolised-võrdsed tingimused, kõigil 1hääl. Salajased-valija ei pea tahet avaldama. Erakonnad: Vasakpoolsed(astmeline tulumaks,vajalike kaupade käibemaksumäära alandamist,haridus kättesaadav,toetused)- Eesti Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond Parempoolsed(kodumaisus,-Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit Täidaks tööülesandeid, ei müüks või levitaks salastatud dokumente või infot,et ei tegeleks riigireetmisega, et ei rikuks seadusi, ei võtaks altkäemaksu jne.
,,Eesti Vabariigi Riigikogu 90" Esimesed üldvalimised Eesti Vabariigis toimusid 1919. aasta aprillis, kui rahvas valis Asutava Kogu oma seadusandlikuks koguks.Valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (K. Päts oli Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister), Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond, Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine (4. koht valimistel ja vaid 8 saadikukohta.) Valimised näitasid, et rahvas hääletas iseseisva demokraatliku Eesti Vabariigi poolt. 90 aastat tagasi, 1919. aasta 23. aprilli keskpäeval alustas oma tööd Eesti Vabariigi Riigikogu eelkäija Asutav Kogu. 19. mail 1919. aastal võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti iseseisv...
Sotsiaaldemokraadid: v Tagada riigi jaoks vajalike kulutuste katmist v Vähendada ebavõrdsust ühiskonnas v Kindlustada majanduse stabiilse arengu ja konkurentsivõime v Soodustada keskkonna säästmist v Koheselt tuleks kolmekordistada naeruväärselt väike 19-eurone lastetoetus ja tagada üle Eesti kõigile soovijatele lasteaiakohad. v Maksusüsteem peab olema õiglane, mis tähendab, et maksude kujundamisel lähtutakse inimese võimekusest makse maksta. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et õiglased maksud on targa maksupoliitika eeldus. v Samuti peab riik kindlustama kohalike omavalitsuste toimimise, suurendama turvalisust, vähendama ravijärjekordi, ühtlustama regionaalset arengut. Irl: v Vastu astmelisele tulumaksule. v Maamaks kodudelt tuleb Eestis kaotada. Peame ebaõiglaseks, et oma kodualuse maa välja ostnud koduomanikud peavad tasuma selle eest ka koormavat maamaksu. v Langetame makse, et panna majandus kiiremini kasvama
· 1861-1865.Kodusõda, kaotati orjus üle terve riigi · 19.saj jagunesid sotsialistid kaheks · 19.saj II pool, majanduse kiire tõus · Markistid tuleb haarata võim töölisklassi üle · Majandus soosis monopolide teket · Sotsiaaldemokraadid tahtsid rahulikult tegutseda · Linnastumine ja suur sisseränne tõi kaasa sotsiaalseid probleeme Euroopa · Tagurluse pealetund ei lõpetanud ühiskonna arengut · Kodanlus nõudis endale suuremaid poliitilisi õigusi · Võõrvõimu all olevad rahvad hakkasid enda eest välja astuma · 1848
ja kommunism.Parempoolsus on termin poliitikas, mida seostatakse erinevate ideoloogiatega nagu näiteks konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism jm.ideoloogiad, mis vastandavad end tihtipeale vasakpoolsusele.Euroopas mõeldakse 21. sajandil liberalismi all pigem majanduslikku vabadust ehk uusliberalismi, mis pooldab maksude vähendamist ja vastandab ennast sotsialistidele ja on seega parempoolne. Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris. Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks.
Saksamaa Liitvabariik Sisukord Saksamaa pärast II MS lõppu Saksamaa lõhenemine Majandus Välispoliitika Kasutatud materjal Saksamaa pärast II MS lõppu 4 okupatsioonitsooni Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida-tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle nõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad Rahulepingu sõlmimine venis tänu erimeelsustele Saksamaa suhtes Saksamaa pärast II MS lõppu Roheline - Suurbritannia Sinine - Prantsusmaa Oranz - USA Punane - Nõukogude Liit Saksamaa lõhenemine Tekkisid 2 riiki: Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik 1949. parlamendivalimised ja Saksa Liitvabariigi PS Esimene kantsler oli Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi vapp ja lipp Saksa Demokraatliku vabariigi lipp ja vapp Majandus Kantsleri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse parandamine Alus oli sotsiaals...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
