1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte. Et Eesti majandusreformi üksikasju on paljudes artiklites ulatuslikult käsitletud, piirdun siin vaid paari üldisema aspektiga. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) ja vahetuskursid teistesse omavääringutesse arvutati Saksa marga põhjal
Rahavahetajate nimekirja oli kantud 1 410 951 kodanikku, kellest 1 096 706 ka raha vahetamas käis. Keskmiselt vahetati raha 136.41 krooni eest. Eesti kodanikud võisid vahetada kuni 1500 rubla. Rubla kurss oli 10 rubla = 1 kroon. Inimene, kellel oli rohkem raha võis vahetada kursiga 50 rubla = 1 kroon. Nendel, kellel oli raha rohkem kui 1500 rubla, siis ülejäänuga 1500 rublast polnud midagi teha. Seda ümber ei vahetatud. 21. juunil teatas Siim Kallas, et ringlusse lasti 593 164 250 krooni. Rahareform sidus Eesti krooni Saksa margaga suhtes: 1 DEM = 8 EEK. Pärast rahareformi oli inflatsiooni tase Eestis suhteliselt kõrge. Eesti majandus avanes läände ning majanduse ühinemine Euroopaga oli pöördumatu. Mindi üle turumajandusele. Turumajandusele üleminekul mängisid rolli ka erastamine, panganduse areng, omandireform ja kolhooside likvideerimine. Eesti majanduse areng on toimunud fikseeritud vahetuskursi tingimustes ja sellest tuleneb kohaliku panuse hinna pidev kallinemine
Pariisi Kuningliku Meditsiiniakadeemia liige Prantsuse teaduste akadeemia kirjavahetajaliige anatoomia ja zooloogia alal Perekond Auguste von Medemiga. Kuus last Baeri suguvõsa vapp Baeri nimi ajas edasi 1976 asutati Tartusse Baeri viimasesse elupaika tema memoriaalmuuseum(nn Baeri maja) Baeri preemia Baeri stipendium Teaduslik seeria Folia Baeriana Ausambad Baeri medal elu- ja maateaduse alal Amuuri vart(Aythya baeri). Eesti rahareform 20. juuni 1992 2-kroonisel Karl Ernst von Baer Pole kujutatud eestlast 2-kroonist on välja lastus 3 korral Rahatähe tagaküljel Tartu Ülikool Viimased eluaastad 1867-1876 elas Tartus Eesti Loodusuurijate Selts Maetus Raadi kalmistule Mälestuskuju TÄNAME KUULAMAST!
Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonides rahareformi. Rahareform viidi läbi 21. juunil 1948. a. Senised riigimargad tunnistati kehtetuks ning igale inimesele anti kindel summa pearaha. Hoiused vahetati ringi kursiga 10:1. Nõukogude tsoonis toimus rahareform 23. juunil 1948. a. Reformidega seoses tekkis küsimus: kumb raha hakkb käibima Lääne-Berliinis. Lääneliitlaste arvates pidi see olema nende tsoonides kehtiv Saksa mark, NSV Liidu arvates aga idatsoonis kehtiv mark. Selleks, et sundida Lääne-Berliini idatsooni marka omaks võtma, sulges NSV Liit 25. juunil kogu Lääne-Berliini ja Lääne-Saksamaad ühendama maismaaliikluse. Ainus side, mis Lääne-Berliinil maailmaga säilis oli õhutee,
Berliini kriisid Berliini blokaad 24. juuni 1948 12. mai 1949 Blokaadi ajendiks oli rahareform Lääne- Saksamaal Uus vääring kehtestati ka Lääne-Berliinis NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast: elektrist, kütusest ja toiduainetest NSVL-i eesmärk oli ise Lääne-Berliini varustada, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse USA tagas õhusilla abil Lääne-Berliini varustamise NSVL oli sunnitud blokaadi lõpetama 324 päeva möödudes
suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon:moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised *RAHAREFORM-majandusreformi phialuseks oli 1992.aasta juunis toimunud rahareform,millega veti kasutusele kroon,nind esimese endise liiduvabariigina erulduti rublatsioonist.See vimaldas teostama hakata Eesti-keskset majanduspoliitikat. PHISEADUS-1992 aastal vastuvetud phiseaduse jrgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik,kus krgeimat vimu teostab rahvas.Krgeim seadusandlik riigivimuorgan on riigikogu(101 liiget).Krgem tidesaatev
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
Eesti Pank ja kroon Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus_____________________________________________________________3 Eesti Pank______________________________________________________________ 4 Eesti kroon_____________________________________________________________ 5 Eesti rahasüsteem________________________________________________________ 6 Eest rahareform (1992)____________________________________________________7 Pildid__________________________________________________________________8 Kokkuvõte______________________________________________________________9 Kasutatud kirjandus_____________________________________________________ 10 2 Sissejuhatus Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes teostab riigi rahapoliitikat. Eesti panga
· Haritlaste üleproduktsioon piirati vastuvõttu gümnaasiumisse ja ülikoolidesse · Haridusreform 6-klassiline algharidus muudeti 4-klassiliseks, seega tasulise õppe aeg pikenes- lisaks kolmele kooliastmele loodi 2 erinevat suunda 10.Too välja 3 muutust, mis toimusid EV majanduselus 1920-1930 võrreldes ajaga, kui Eesti oli Venemaa osa? Millest need olid tingitud? · Mindi üle põllumajandusele, sest tööstus oli liiga kulukas ning puudus tooraine. · Rahareform, selleks et vältida kriisi kordumist, korraldati ümber rahandus ja pangandus-tuli kasutusele kroon · Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud spetsialiseerusid ümber siseturule ja hiigelettevõtete asemel rajati uusi väiksemaid. · Põllumajanduslik tootmine struktureeriti ümber- varem peterburi turule läinud lihaveised ja rasvasead asendusid piimakarja ja peekonseadega. 11.Iseloomustage Eesti majanduslikku arengut 1920. aastatel 1920
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstu...
Saksa Liitvabariik · 1945 jagati Saksamaa okupatsiooni tsoonideks > Sbr, Pr, USA, NL · Lääne Saksamaa alal tekkisid erakonnad > CDU(Kristlik-Demokraatlik Liit), CSU(Kristlik-Sotsiaalne Liit), SPD(Sotsiaaldemokraatlik Partei), FDP(Vaba Demokraatlik Partei) · 1947 kujuneb läänes ühtne majandus · 1948 rahareform läänesektoris > Berliini blokaad samal ajal · 1949 läänes parlamendivalimised + Lääne Saksa Liitvabariigi PS · Saksamaa lõhenemine · Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid
Tallinnas rajati tähelepanuväärne kunstsarve tehas. Eestis rohkesti leiduvate metsamaterjali kasutasid nii puidutööstuse ettevõtted kui ka tselluloosi- ja paberikombinaadid. Põllumajandussaaduste ümbertöötlemiseks rajati arvukalt meiereisid, tapamaju ja teisi toiduainetööstuse ettevõtteid. Võrreldes Vene ajaga, jäi tööstuse arengutase 1920.aastatel siiski madalamaks. Suureks sotsiaalseks probleemiks jäi endiselt tööpuudus. Rahareform. Vältimaks 1923.-2924.a. Eestit tabanud kriisi kordumist, teostati rahandusminister Leo Sepa eestvedamisel rahareform. 1.jaanuar 1928.a. hakkas uue rahaühikuna kehtima kroon, mis oli seotud Rootsi krooniga ning mille tagatiseks oli olemas kattevara. 1920.aastatel suudeti Eestis vabaneda Venemaa majanduslikust pärandist ning kujundada iseseisva riigi vajadustele vastav majandusstruktuur. Algas Eesti majanduse integreerumine Euroopa majandusruumi.
õpetajaks? eestvedamisel viidi ellu samasugust poliitikat nagu Mussolini Itaalias. Kes moodustasid 1920.aastal Vene, Ukraine, Valgevene, Taga-Kaukaasia. Nõukogude Liidu? Miks kehtestati uus majanduspoliitika Põhjus oli üleüldine majadnuslaos Venemaal. ja milles see seisnes? Ja see seisnes: · rahareform · toiduainete andmise kohustus asendati maksuga, ülejääke võis turul müüa · eraettevõtluse võis arendeda Mida tähendavad mõisted Industraliseerimine - raske tööstuse eelisarendamine. ,,industraliseerimine" ja Kollektiviseerimine - talupoegade sunniviisiline ,,kollektiviseerimine"
Uurimistöö Katharina-Rosande Talviste 11B klass Tallinn 2011 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA ................................................................... 5 1.1. Eesti marga sünd .................................................................................................... 5 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd ........................................................................... 8 2. OKUPATSIOONIVÕIMUDE RAHAD..................................................................... 10 2.1. Nõukogude rubla ja Saksa mark ......................................................................... 10 3. EESTI KROON 1992-2010 ........................................................................................ 13 3.1. Krooni taassünd ........................................
tööstus- ja põllumajandustoodangu ning väljaveo kasvu, jõuda positiivse väliskaubandusbilansi ja tasakaalus riigieelarveni, kuid pikemas plaanis vajas majandus kriisist lõplikuks väljumiseks radikaalsemaid samme. Seetõttu otsustati läbi viia nii keskpanga kui ka rahareform. Abi saamiseks pöörduti Rahvasteliidu poole, kelle rahanduskomisjon andis 1925. a. Eestile üle asjakohaste ettepanekute paketi raha- ja keskpanga reformi teostamiseks. Koostöö Rahvasteliiduga oli ühtlasi alguseks Eesti majandus- ja rahapoliitika tihedamale integreerumisele Euroopa majandusruumi. 1926. a. novembris kinnitati Eesti Panga presidendiks Jüri Jaakson, kes töötas sellel ametikohal kuni 1940. aasta juulini. [4] 4
(osa nendest sai määrata president, osa valiti ametialaste kodade poolt - seega ei olnud rahva poolt valitav) Uues Riigivolikogus oli 64 Pätsi-meelset ja vaid 12 opositsiooni esindajat, 4 neutraalsed. (Opositsioon ei suutnud moodustada ühisrinnet ja osaliselt boikoteeriti valimisi). President valiti Riigikogus ja tema valimistel oli ainult üks kandidaat - Päts. Valiti presidendiks 8)Majandus Miks ja millal tehti rahareform? Rahvasteliidu abiga, 1928. Sest see taastas usalduse kodumaise panga- ja rahasektori vastu, aidates kaasa riigi majanduslikule tugevnemisele ning Eesti riigi maine tõusule rahvusvahelises mõõtkavas. Kuidas mõjutas Eestit ülemaailmne majanduskriis ja kuidas Eesti sellest üle sai? Tulud vähenesid, hinnad muutusid odavamaks Talud läksid pankrotti, talud müüdi oksjonil maha Kasvas kiiresti tööpuudus
....................................................................4 1.2. Kvaliteetne raha.......................................................................................................6 1.3. Raha funktsioonid....................................................................................................8 2. EESTI RAHA..............................................................................................................11 2.1. Eesti rahareform....................................................................................................11 2.2 Valuutakomitee seosed Eesti rahasüsteemiga.......................................................13 2.3. Eesti Pank..............................................................................................................16 3. EESTI RAHAPOLIITIKA..........................................................................................19 3.1. Rahapoliitika eesmärgid...............
Sündmused: Maanõukogu (Maapäev)- oli Eesti omavalitsusorgan aastatel 19171919.12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa Ajutine valitsus Eesti ajutise omavalitsuse seaduse. Märtsist oktoobrini 1917 oli Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar Jaan Poska. Iseseisvumise eesldused: *talude päriseks ostmine *laienes tööstus *algaas linnade eestistumine *hakati looma erakondi *tõisis eestlaste osatähtsus maa ja linnavalitsustes *arenes koperatiivliikumine *ühtlustus kirjakeel *levisid eesti k raamatud *kujunes välja rahvuslik haritlaskond *asutati ajalehti *aktiivne seltsitegevus. Päästekomitee- oli 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan, loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veeb. Iseseisvuse väljakuulutamine- 24. veeb 1918 Tallinnas. Iseseisvusmanifest- esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 Pärnu teatri rõdult. Vabadussõda- sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlust...
4. 1923. a põhjused ja tagajärjed PÕHJUSED: Rahandusprobleemid, pangad olid jaganud hiilgaslikke laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta. Venemaa kärpis majandussidemeid. Tollide tõstmine välisriikide poolt. Põllumajandust tabanud ikaldus. TAGAJÄRJED: Kaubandusettevõtete pankrotistumine. Rahareform. Uus majanduspoliitika. Ümberorienteerumine Euroopa turule. Inflatsioon (raha väärtuse langus). 5. 1924. a uus majanduspoliitika rahareform Orienteeruti ümber Euroopa turule. Põllumajandus asendas tööstust (masinaühistud, tapamajad jpm asutamine). Toetati neid ettevõtteid, mis kasurasid kodumaist kütust ja toorainet. Toimus rahareform mindi üle margalt kroonile. 6. Otto Strandman Otto Strandman oli rahandusminister, kes viis läbi rahareformi ja käivitas uue majanduspoliitika. 7. Eesti majandus enne ja pärast 1924. a enne 1924
............................................................. RAHAREFORM....................................................................................................................................... Rahareformi olemus.............................................................................................................................. EESTI RAHAREFORMIDEST................................................................................................................ Esimene rahareform Eestis.................................................................................................................... Teine rahareform Eestis......................................................................................................................... Kolmas rahareform Eestis..................................................................................................................... Neljas rahareform Eestis.........................................................
Eesti tegi pikka ja järjepidevat tööd euroalaga ühinemiseks. Toimus majanduspoliitika alustalade tugevdamine ja ebapopulaarsete reformide elluviimine. ,, Usaldusväärse ning jätkusuutliku majandus - ja eelarvepoliitika elluviimine ei lõpe aga ühisraha kasutuselevõtuga, vaid pigem vastupidi see on majandus ja rahaliidu üks võtmeküsimusi."(A.Hanson,2013) 6 KASUTATUD ALLIKAD ,,Eesti rahareform 1992" AS Postimees, Tartu 1997; ajaleht Postimees http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/2010/01/mida-toob-kaasa-euro-tulek-kinnisvaraturule/ http://www.euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurole_ueleminek_Eestis /index.html http://et.wikipedia.org/wiki/Euro http://majandus24.postimees.ee/1147030/hansson-euro-moju-eestile-on-raske-arvutada 7
harjumist. 24. veebruaril 1918 kuulutati Eesti Vabariik iseseisvaks, kuid kuna juba järgmisel päeval okupeeriti meid Saksa vägede poolt, ei saanud Eesti Vabariigi riigivõimuorganid reaalselt tegutsema hakata. Pikka aega olid samaaegselt käibel ka Vene rublad ja Soome margad, 2. mail 1919.a kehtestati aga mark ainukese maksevahendina. Raha ümbervahetamiseks anti aega 18 päeva. Margad püsisid käibel 1927. aastani. 1. jaanuaril 1928. aastal toimus uus rahareform. Eestis vahetati margad kroonide vastu vahetuskursiga 100 marka = 1 kroon. Kroonide kujundamiseks korraldati kavandite konkurss, mille võitis tuntud graafik Günther Reindorf. 1933. aastal seoses üldise majandussurutisega otsustas Riigikogu krooni 35% võrra devalveerida. Hinnatõusu kartuses puhkes rahva hulgas üleüldine paanika, kuid peatselt selgus, et devalveerimine oli aidanud kaasa Eesti majanduse
loomakasvatusele > piima- ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu) Põllumajanduse pidusriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. 4) väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele - peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi võid ja peekonit. 5) 1.jaanuaril 1928 teostati välislaenuga rahareform. Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara. Põllumajandus-põllumajanduses tegutses ca 65% elanikkonnast. Põllumajanduse taastamise aluseks oli 1919.aastal alanud maareform, millega kaotati mõisad ning lisaks 75 000 varasemale talule loodi juurde 56 000 asundustalu. Põllumajanduses jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine
Rahvarinde juht- Edgar Savisaar Eesti Komitee esimees-Tunne Kelam Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees-Arnold Rüütel EKT juht 1988-1991- Väino Väljas 1990-1992 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991-1992 Eesti komitee(kongress) 1992-2002 Riigkogu Reasta varaseimast sündmusest: Fosforiidikampaania Loominguliste liitude ühispleenum Rahvarinde loomine Suveräänsusdeklaratsioon Eesti Kongressi avamine Eesti iseseisvuse taastamine 23.08.87-asutati eesti muinsuskaitse selts (esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon) 16.11.88- võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon 24.02.89- Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp.See päev sai iseseisvuspäevaks 23.08.89-toimus balti kett 20.08.91-ülemnõukogu võttis vastu otsuse eesti riiklikust iseseisvusest 31.08.94-lahkus üle eesti piiri viimane sõdur Muinsuskaitse selts 1987 Fosforiidikampaania1986 Moodustati rahvarinne 1988 Võeti vastu keeleseadus 1989.jaan. Rahareform 1...
Berliini kriisid Sissejuhatus Berliini blokaad Berliini kriis Berliini blokaad 24. juuni 1948-11. mai 1949 Toimus Berliini linnas Saksamaal. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne-Berliin sõltuks neist. Saksama lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. 1955. a. võeti Saksa LV NATO liikmeks. Õhuliinid Berliini Berliini kriis 1953-1961 Osalesid: USA, NSVL, Saksamaa Saksa LV ei tunnustanud Saksa DV-d,pidades end ainsaks saksa riigiks. Saksa Lvpoliitikat Saksa DV suhtes nimetati Hallsteini doktriiniks.
Valdkond Hilisstalinism (1945 1953) J.V.Stalin Põhisisu Poliitika Repressioonide uus laine; poliitilised kohtuprotsessid; surmanuhtluse taastamine; võimuaparaadi reorganiseerimine; võimuvõitluse ägenemine; äärealade sovetiseerimine (industrialiseerimine, kollektiviseerimine, venestamine, migratsioon, küüditamine) Majandus Sõjatagajärgede likvideerimine; tööstuskompleksi taastamine; kaardisüsteemi kaotamine; rahareform; Nõukogude tuumaprojekti rahastamine (1949); põllumajanduse mahajäämus ja probleemid toiduainetega varustamisel; Ideoloogiad Ideoloogia otsused kirjanduse, muusika, teatri ja kunsti sisu kohta; kontroll juhtkonna ideoloogilise ,,puhtuse" kohta; propaganda USA ja kogu läänemaailma vastu; suletuse õigustamine ja Nõukogude patriotismi ülistamine Rahvusküsim Venelaste e...
III põhiseadus (jõustus 1938) – riigipeaks president, kes valitakse rahva poolt 6 aastaks; riigikogu kahekojaline: rahva valitud saadikud ning kutsekodade ja presidendi poolt valitud; valitsuse koos peaministriga määras president; rahval puudus rahvaalgatus õigus; valimisvanust tõsteti, et jätta välja nooremaid, kes olid kriitilisemad; piirati kodanikuvabadust; JÄTKUS AUTORITAARNE VALITSEMINE 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) I rahareform (1919) – Eesti raha asjades valitses suur segadus, sest kasutusel olid mitmed erinevad rahaühikud. Kaubandus taheti muuta ausamaks ning seetõttu võeti kasutusele Eesti mark, kuid see oli ebakindel ja selle usaldusväärsust õõnestas inflatsioon II rahareform (1928) – teostati, et vältida varasemalt toimunud kriisi. Õnnestus hankida 28 miljoni krooniline laen , mille abil korraldati ümber pangandus ja rahandus. Kasutusele võeti kroon ning pangad lõpetasid krediteerimise.
Suurt rõhku pandi põllumajandusele. Populaarseks said näiteks meil toodetud või ja peekon. Nõukogude ajal aga ei huvitatud sellest, mis oleks kõige kasulikum Eesti NSV-le, vaid sellele, mis oleks kõige kasulikum Nõukogude Liidule. Selleks sai Eesti käsu Moskvast. Sarnasuseks oli veel see, et mõlemal perioodil olid majandusraskused ning inimesed elasid väga kokkuhoidlikult. Veel erinesid need kaks riiki reformide mõistlikkuse poolest. Näiteks rahareformid. 1933 aastal teostati rahareform millega taheti tuua riik välja majanduskriisist. See ka õnnestus, kuid selle abil enamik vaesustusid, kuna marga ostujõud vähenes. Eesti NSV aegne rahareform ei mõelnud üldse mis ta toob inimestele kaasa. Nii oligi, et satuti ebasoodsatesse olukordadesse, kuna mujalt tulnud suure hulga rubladega inimesed olid meil soodsas olukorras ja väga jõukad. Võib öelda, et kuigi mõlemal riigil oli nii mõndagi sarnast, siis Autoritaarne Eesti oli
Mustanahaliste olukord Ameerikas pärast 2. ms: · Piirati valimisõigusi · ei tohi õppida valgetega · töö leidmine raskem Watergate: poliitiline skandaal- demokraatide peakorteri pealtkuulamine Sotsiaaldemokraatide iseloomustus Lääne-Saksamaal: · range kokkuhoiupoliitika · tugev sotsiaalpoliitika Saksamaa SLV paranemise põhjused: · riik määrab reeglid · vaba konkurents · avatud turg · raha stabiilne majanduse taastamine: · rahareform · ühtne majanduspoliitika · marshalli plaan See toimus riigi kontrollnõukogu kaudu. Kontrollnõukogu- okupeeritud alade üldjuhtimine 4 riigi kaudu. Heaoluühiskonna tunnused: · kõrge elatustase · riiklik ja ühiskondlik haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem · sotsiaalne turvalisus · tööpuudus kadus · pikk majandusli õitseng Thatcherism-1970.a arenenud Sotsiaalne turumajandus ts.demokraatlik laine.1979.a Sb
abiks.pri.ee 21.aug 1991 -Läti taasiseseisvumine 13.jaan 1991 -Vilniuse veresaun 28.sept 1994 -Estonia hukk 11.sept 2001 -terroriakt USA-s 26.apr 1989 -Tsernobõli tummareaktori plahvatus 1998 -Eesti läbirääkimiste algus EL-ga 20.aug 1991 -Eesti taasiseseisvumine 23.aug 1989 -Balti kett 1992 -Maastrichti leping, Eeesti põhiseaduse rahvahääletus ja rahareform 1995 -Rootsi ja Soome astuvad EL 31.aug 1994 -võõrvägede lahkumine Eestist dets 1991 -NSVL lagunemine 1.Millega tegeleb Euroopa Ülemnõukogu, kellest koosneb? Euroopa Ülemnõukogu on EL juhtorgan. Sinna kuuluvad riigipead või peaministrid (otsustab riik). Ei tegele igapäevaste asjadega vaid otsustab üldised suunad. Käib koos paarkorda aastas. 2.Millega tegeleb Euroopa ühenduse komisjon, kellest koosneb?
1. Millal iseseisvus Eesti 24. veebruar 1918 2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised
Berliini blokaad ja müür Berliini blokaad · 24. juuni 1948 12. mai 1949 · Jossif Stalin · Üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal · Toimus Berliini linnas Saksamaal · Ajendiks oli rahareform Berliini müür · Ehitamist alustati 13 august 1961 · Lõhuti 9 november 1989 · Üritas põgeneda 5000 inimest · Hukkus 100 kuni 200 inimest · Walter Ulbricht ja Nikita Khrushchev Osalevad riigid · NSVL · Saksamaa · USA Probleem NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Tulemus · Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati · Saksamaa lõhenes lõplikult · Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel
Uus põhiseadus valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 aasta lõpul. Põhiseadus ütleb, et riik peab ,, tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade''. Riigikogu valis iseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks Lennart Meri. 1993 aastal alustas tööd Riigikohus. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning suurpõllumajanduse üleminek talumajapidamisele. 1992 aasta juunis toimus rahareform võeti kasutusele kroon. 1993 aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadusega lubatakse vähemusrahvustel ühineda ja luua seadusega ettenähtud omavalitsusorganeid, keele kultuuri identiteedi säilitamiseks. Alates 1. maist 2004 on Eesti Vabariik Euroopa Liidu täieõiguslik liige Märtsist 2004 sai Eesti NATO liikmeks
Berliini kriisid Berliini blokaad 1948-1949 Oli üks esimesi suuremaid kriise Külma sõja ajal Ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses tsoonis läbi viidud rahareform See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda oma piirkonnaga majanduslikult siduda Vastuseks sulges NSVL maismaa- ja raudteed, välismaailmaga peeti ühendust õhu kaudu Tulemus Saksamaa Liitvabariik jäi iseseisvaks haldusüksuseks Saksamaa lõplik lõhenemine: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonis Saksa DV Berliini ülestõus 1953 Ida-Berliini ehitustöölised alustasid streiki, mis kasvas massimeeleavaldusteks.
a aprilli keskel perestroika toetuseks . Balti kett- 23. augustil 1989. a moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni . Baltikett aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil . kodanike komiteed- eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel . IME- september 1987.a (Isemajandav Eesti) ja eesmärk Eesti majandust eraldada NSV Liidu majandusest . Põhiseaduslik assamblee- Eesti rahareform- 1992. a juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele kroon . KES OLID JA MIDA TEGID: L.Walesa- Poola sõltumatute ametiühingute juht ja ta oli 1980. a keskseks valitseva reziimi vastaseks jõuks ametiühingukoondis Solidaarsus eesotsas. 1990. a sai ta uueks Poola presidendiks ja tema eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. V.Havel- oli Tsehhi president, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse . N.Ceausescu- oli Rumeenia diktaator, ta oli aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri
saadeti Siberisse laagritesse. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat ,,suur terror", tihti langes selle ohvriks inimesed, kes aitasid tal üles ehitada terroriaparaat ja olid ise osalenud repressioonides ja mõrvades. Saksamaal oli suur juutide tagakiusamine, teisitimõtlejate kinnipidamine ja koonduslaagritesse paigutamine. Uus majanduspoliitika Venemaal oli NEP, kus toiduainete riigile andmise kohustus asendati maksuga; rahareform, mis taastas raha endise väärtuse, eraettevõtlus sai õiguse tegutseda. Stalin likvideeris industrialiseerimise alguses eraettevõtluse, sest tahtis saavutada kontrolli riigis. Käivitati suur relvastusprogramm ja valmistus sõjaks. Loobuti välismaistest investeeringutest. NSV Liit muutus tööstusriigiks. Saksamaal toimus juutide tagakiusamine, aga NSV Liidus kiusati taga neid, kes ei olnud riigile ustavad inimesed. Juute esitati massilise tööpuuduse, linnastumise ja muude hädade
kaotasid peatselt kehtivuse, siis Vene rubla jäi siiski veel tükiks ajaks käibele. Oma osa selles oli nii 6 pikaajalisel harjumusel kui ka Eesti marga väärtuse kiirel langusel. Vene raha väärtus siiski langes samuti pidevalt ja see minetas oma tähtsuse 1921. aasta jooksul.5 2.2. Kuldkroon 1924-1928 1920. aastate esimesel poolel oli Eesti marga väärtus tunduvalt langenud. Eesti panga valuutatagavarad olid väikesed. Vajalik oli kiiresti läbi viia rahareform, kuna Eesti mark kujunes kindlaks rahaks siseriigis, ent rahvusvaheliselt seda maksevahendina ei tunnustatudki. 20. juunil 1924.a. kehtestati seadus, mille kohaselt Eesti vääring seati kulla alusele. Kuldraha ühikuks kinnitati kroon. Krooni nimetus tulenes sellest, et 100 Eesti marka vastasid enam-vähem ühele Rootsi kroonile, see pidi sisaldama 0,403226 grammi puhast väärismetalli ehk kulda. Kuldkroon kehtis kuni 1928
8. Milline oli NSVL välispoliitiline kurss külma sõja ajal? 9. Milliseid olulisi muutusi tõi kaasa Mihhail Gorbatsovi võimuletulek? 10. Miks lagunes NSVL, miks varises kokku kogu sotsialistlik maailmasüsteem? 11. Millal: 1) tuli NSVL s võimule Mihhail Gorbatsov 2) Millal loobus võimust presidendina Boriss Jeltsin 3) algas Eestis ,,fosforiidisõda" 4) toimus laulev revolutsioon 5) kuulutas Eesti taas iseseisvaks vabariigiks 6) lagunes NSVL 7) toimus Eestis rahareform, Põhiseaduse rahvahääletus, Riigikogu valimised, presidendi valimised ?
1921) 3. Majanduslik areng a) Tähtsaim haru põllumajandus: maareform mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks peamiseks jäi loomakasvatus, mille saadused olid põhiliseks ekspordiks või, liha, munad b) Tööstuses orienteeruti idaturult ümber lääneturule: suleti või korraldati ümber hiigeltehased uued tööstusharud kohaliku toorainega - põlevkivikeemia, puidutööstus jm. c) Rahareform 1928: Margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega
Prantsuse sõjaadministratsioon. Idatsoonis Nõukogude sõjaväeline juhtkond. Võitjate eesmärgiks natsismi väljajuurimine ning maa demokratiseerimine. Okupatsioonitsoonides tekkisid ülesaksamaalised poliitilised erakonnad. Taastati ametiühingute ning teiste ühiskondlike organisatsioonide tegevus. 1947.aastal loodi uus majanduspiirkond USA ja Suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus sellega ka Prantsumaa. 1948.aasta suvel toimus rahareform. 1949.aastal toimusid Lääne-Saksamaa parlamendivalimised. Kinnitati Saksa Liitvabariigi põhiseadus. Idapoolsetel aladel kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik. Majandus Sotsiaalse turmajanduse poliitika. "Heaolu kõigile" Inimeste elatustase tõusis, tööpuudust peaaegu polnud. Lääne- Saksamaa kui ühiskondliku rahu ja partnerlusega riik. 1960.aastate teisel poolel puhkes riigis majanduskriis.
Probleemiks turu puudumine tööstustoodetele. Suhted N-Venemaaga halvad. Lääneriikides ei vajatud Eesti tööstustooteid. Baltiriikide ja Soomega kaubavahetus väike, kuna Maj. Probleemid olid samad. Baltiriigid olid konkurendid omavahel. --------Tartu rahuga sai Eesti Venemaalt 15 miljonit kuldrubla 1923 a. Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine RAHANDUS: 1919- väljandati eesti mark, see oli ebastabiilne ja polnud vabalt vahetatav, kestis kuni 1929 aastani 1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus.
1917veebruarirevolutsioon (1917), autonoomiaseadus (Poska), rahvusväeosade koondamine, oktoobrirevolutsioon, kaksikvõim, Maanõukogu otsus (15.11. 1917 Asuta kogu), 1918 Päästekomitee (23.02 1918 iseseisvusmanifest), vabadussõda (28.11.18-02.02.20 Tartu rahu) 1918 (ebaedu, taganemine), 1919 (vastupealetung, Landeswehri sõda, edu, vaherahu), 1919 maareform 1920 1920 (kurss rahule), 1920 põhiseadus Asutav kogu, 1923 majanduskriis (strumani uus poliitika), 1928 rahareform, 1929-1933 majandus- ja poliitilinekriis, 30ndad 1932 mittekallaletungileping N-L, 1933 põhiseaduseelnõu (vapsid), 12.03.1934 riigipööre (Päts ja Laidoner- kaitseseisukord) 1934 Balti Antant, 1937 uus põhiseadus (Päts presidendiks), 28.09.1939 E-N-Liidu vastastikuse abistamise pakt (baaside leping), 17. juuni „Narva diktaat“, 21. juuni „juunipööre“(Vares-Barbarose valitsus), 40ndad juuniküüditamine, Saksa-Vene suvesõda, 1.07.1941 Saksa okupatsioon, 1944. Eesti N-L, 1949. m...
need toimusid okupatsioonitingimustes ja üks kandidaat sai 90% häältest, mis ei ole eriti reaalne, sest hääli võltsiti. Minu arvates ei oleks rahvas soovinud selliseid elutingimusi, nagu saadi Nõukogude Liiduga, sest rahvas ikka mingil määral teadis mis elu seal on. Majanduses toimus natsionaliseerimine, mis tõi endaga kaasa riigistamise, riigistati ettevõtted, elumajad, pangad, maa, mets, maavarad. Krooni väärtus langes, sügisel tehti rahareform rublade vastu, mis oli väga kahjulik, sest rubla oli odavam. Tekkis puudus toidu-ja tarbekaupadest. Terror algas kohe, kõigepealt kõrvaldati Eesti Vabariigi aegsed minstrid, ohvitserid, ametnikud. Muudatused toimusid ka kultuuris, hakati hävitama raamatuid ja inimeste mälust sooviti ära kustudada kõik, mida teatakse Eesti Vabariigist. Minu arvates ei olnud see kohekindlati rahva soov, sest rahval ei olnud tollel ajal mingi õigust midagi otsutada. Vaadati kurvalt pealt igat
Nõukogude Liit: · Loodi 1922.a · Ametlikult ühines 4 Vabariiki- Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Taga- Kaukaasia( Armeenia,Gruusia, Aserbaidzaan) · Diktaatorlik riik · Isikukultus ehk Stalini ülistamine. Ta kuulutati maailma töörahva ,, juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid · NEP- uus majanduspoliitika · Rahareform, ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. Venemaa majandus hakkas ebaühtlaselt taastuma Kiirelt edenes põllumajandus · Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin · Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle. Tahtis saada ainuvõimu ja seda ta ka sai. Likvideeris eraettevõtlused, seal hulgas põllumajanduse. Võttis kursi maailmarevulutsioonile
majanduslikku koostööd. 5. Külma sõja avaldumisvormid. Avaldusvormid: ● Vaenulik propaganda teise poole suhtes ● Luure ja spionaaž ● Sõjaliste liitude moodustamine ● Võidurelvastumine ● Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika riikide enda poole meelitamine ● Kriisikollete tekitamine 6. Saksamaa pärast teist maailmasõda. Berliini blokaad: millal toimus, blokaadi põhjus, mida blokaad endast kujutas, kuidas lõppes? 24.juuni 1948-12.mai 1949, ajendiks oli rahareform. Oli esimesi suuremaid kriise külma sõja ajal. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini lääneosa. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne- Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega. Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. 7
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine
9) Lennart Meri Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. 10) Heinz Valk eesti kunstnik ja poliitik. 11) Alo Matiisen eesti helilooja. 3. Aastaarvud. 1) Gorbatsovi võimuletulek 1989. 2) EV iseseisvuse taastamine 20. august 1991. 3) Vene vägede lahkumine Eestist 31. august 1994. 4) Rahareform 1992. 5) Eesti saab NATO liikmeks 29. märtsist 2004. 6) Eesti saab EL-i liikmeks 2004. 7) Praeguse põhiseaduse vastuvõtmine 03.07.1992. Oska järjestada Eesti taasiseisvumisprotsessis toimunud sündmusi 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa Gorbatsovi võimuletulek (majanduses, välispoliitikas, ühiskondlikus elus, sisepoliitikas)? 1) Majandus. a) Piirati alkoholitootmist, hävitati buldooseritega viinamarjaaedu
Molotov Stalini toetaja NEP toiduainete Majandus võeti riigi Riigi kontrolli all. riigile andmise kontrolli alla. Juhiti nelja-aasta kohustus asendati Korporatiivne kord plaani kaudu kindla suurusega Erilist paranemist Uued sõjatehased maksuga. majanduses ei Uued teed Rahareform taastati toimunud Tööpuuduse Majanduspoliitika raha väärtus likvideerimine Kauplemisvabadus Eraettevõttlus lubatud Põllumajandus arenes Rasketööstuse laiendamine Riigimajandus tsentraliseeriti Punaarmee Koonduslaagrid Hüperinflatsioon
oma mõju alla (SLV demokraatlik) ja saada ka Lääne Saksamaa Demokraatlik Berliini. Viimaseks Vabariik (SDVdiktatuur); tõukeks oli 4)Külma sõja alguseks. lääneliitlaste rahareform. Korea 1950 LõunaKorea, USA PõhjaKorea 1) Surma sai 3 miljonit inimest; sõda 1953 vs PõhjaKorea, (eesotsas Kim Il 2) PõhjaKorea ja LõunaKorea NSV Liit ja Hiina Sung`iga) soovis jäid jagatud riikideks. RV ,,vabatahtlikud" vallutada NSV Liidu Kaudne tulemus oli: abil LõunaKorea Kuna USA kartis NSV Liidu
Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus 1991 jaan. Moskva demonstratsioonid Riias ja Vilniuses Märts iseseisvusreferendum 19-21 aug. riigipöördekatse Moskvas (M. Gorbatsov, B. Jeltsin) 20 aug. otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (Ü. Nugis) 6.sept. NSVL tunnustas EV 1992 juuni rahareform 28 JUUNI uus põhiseadus Sept Riigikogu valimised (peam. M. Laar pres. L. Meri) 1994 31. Aug lahkusid Eestist viimased NSV Liidu sõjaväed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
