Parempoolsed ideoloogiad - liberalism *indiviidi vabadus *majanduses – vabaturumajandus, konkurents,avatud turud, minimaalne riigi sekkumine *pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega *igaühe õigus otsustada, kida oma eluga teeb - konservatism *liberalismi vastand *kollektiiv on tähtsam, kui üksikisik(ei tähenda võrdsuse ülistamist) *õhiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile *konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist *mõõdukad maksub, riik sekkub vähe *kaitsevad ettevõtjate huve (suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi) *Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid esmatähtsaks traditsiooniliste koosluste – suguvõsa, naaberkonna, kirikukoguduse, seltside ja tööandja rolli Vasakpoolsed ideoloogiad *sotsiaaldemokraatia *võrdsus ehk võrdsed võimalused kõigile *majanduses – segamajandus, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukad riiklik sektor *valitsus reguleerib majandu...
Ühiskond peab olema kujundatud nii, et indiviididele oleks loodud maksimaalne tegevusvabadus. Vabaduse ideest lähtuvad ka kõik teised liberaalide vaated. Majanduses pooldavad nad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Kõrged maksud ja rohked seadused ning eeskirjad pärsivad nende meelest ettevõtluse arengut. Pole õiglane karistada rikkaid kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tulevikupensioni kindlustamisele. Riik ei peaks tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Tänapäeval pooldab osa liberaale riigi heaolukohustuste osas mõõdukamat seisukohta. Need sotsiaalliberaalid tõlgendavad vabadust kui isiksuse arengu tingimust, mitte kui omaette eesmärki. Konservatism kujunes välj...
Paljud sotsiaaldemokraadid nagu näiteks Saksamaa on vasakerakondadest jällegi nihkunud paremale ja võtnud liberaalide positsioonid tsentris. Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed , et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Majanduspoliitikas on parempoolsete eesmärk: minimaalne riik. Vasakpoolsust iseloomustab püüd riigi kaudu teostada sotsiaalset ja majanduslikku võrdsustamist. Parempoolsust iseloomustab põhimõte, mille kohaselt iga ühiskonna liige on ise vastutav oma sotsiaalse ja majandusliku heaolu eest....
Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik sektor- võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks,...
Poliitiline ideoloogia on ideoloogia, mis annab aluse erakonnategevusele. Partei e erakond-kindla ülesehituse, liikmeskonna, ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärk on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on parempoolsed. Need, aga, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, on vasakpoolsed . Vasakpoolsus. Parempoolsus. 1.Baasideoloodiaks sotsiaaldemokraatia 1...konservatism, liberalism,kristlik demokraatia (A.Merkeli partei) 2.Esindab vähekindlustatud elanikkonna kihtide huvisid. 2.Esindab jõukamate ettevõtlusega tegelevate inimeste huvisid. 3...
Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents. Konservatism alalhoidlik ellusuhtumine, traditsioonidel põhinev, mõõdukad maksud. Vasakpoolsed : sotsialistid üldise võrdsuse saavutamine, tasuta haridus, maksude erinevused klassides. Riik rahvas, territoorium, avalik suveräänne võim. Demokraatia kõrgeima võimu kandjaks rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste; põhitunnused: vabad ja õiglased valimised, alternatiivsed teabeallikad, konkurents võimu nimel, seadusandliku täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest, inimõiguste tagamine. Diktatuur: autoritaarne, totalitaarne....
Parempoolsed Vasakpoolne Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia 1. Teke 18.saj 18. saj, liberalismi vastandina 19.saj lõpp 2. Põhiväärtused Indiviidi vabadus - loodud Ühiskond tugineb traditsioonidele, Võrdsed võimalused kõigile-riik peab maksimaalne tegevusvabadus rahvusluse,e ja kristlikule moraalile. tagama igale liikmele inimõigused, Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. võimalused saada haridust ja arstiabi, omandada eluku...
NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tö...
Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena,need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territ üle. Riigi institutsioonid on avalikud. RIIGI...
Laia levikuga on ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist...
Jah, kuna üksteise abistamiseks ja heaolu loomiseks on nii mõndagi tehtud. 3. Mida tähendab erakond? Mis on erakonna eesmärgiks? Erakond - kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon. Erakonna eesmärgiks on võimule pääsemine ja oma huvide realiseerimine poliitikas. 4. Kes võivad kuuluda Eesti Vabariigi erakonda? Eesti Vabariigi erakonda võivad kuuluda vaid Eesti Vabariigi kodanikud. 5. Mille poolest erinevad vasakpoolsed erkonnad parempoolsetest? Vaskapoolsed rõhutavad sotsiaalset õiglust ja võrdsust ühiskonnas, parempoolsed aga indiviidi vabadust, konkurentsi ja õigust valikule; Vasakpoolsed pooldavad riigi suuremat rolli majanduses ja kodaniku elus, parempoolsed riigi vähest sekkumist majandusse ja kodaniku ellu; Vaskapoolsed pooldavad astmelist tulumaksu, parempoolsed võrdelist ehk proportsionaalset. 6. Mille poolest erinevad paremerakonnad vasakpoolsetest? Vt. küs 5. 7. Mis on ametiühing...
Kuni 1921 vimul Demokraatlik Partei - W.Wilson- pooldasid riigivimu sekkumist hiskonna probleemidesse selleks, et hiskonda reformida. 1920.a. said naised USA-s valimisiguse. Ttavate naiste arv kasvas kiiresti 10-le miljonile. 1920-ndate algul vis theldada ka teatud vasakpoolsuse kasvu ilminguid USA hiskonnas: sagenesid streigid aktiviseerusid vasakradikaalid loodi Kommunistlik Partei toimus mitmeid terroriakte jne. Laiemat klapinda vasakpoolsed vaated kiire majanduskasvu ja heaolu paranemise tingimustes aga ei saavutanud. 1920-1933 kehtis alkoholi keeluseadus, mis soodustas salakaubanduse, kuritegevuse ja seadusetuse kasvu (niteks Al Capone ja itaalia maffia tus USA-s). 1921-1933 vimul Vabariiklik Partei, kelle phimteteks oli: riik peab vimalikult vhe sekkuma hiskonnaellu propageerisid individualismi ja Ameerikat, kui kigi vimaluste maad, kus igast ajalehepoisist vib saada miljonr....
Saksamaa-Poola piiri samaks jätmine (Poola sai peale II ms suure tüki maad Saksamaa küljest) 2+4 kirjutati alla 12.09.1990 Moskvas. Lõplik ühinemine toimus 3.10.1990 Probleemid ühinemisel riigisiseselt olid eeskätt majanduslikku laadi, ka pealinna küsimus, kas Berliin või Bonn. Idabloki kokkuvarisemine toimus suhteliselt lühikese ajaga. 1989-90 8 Kesk-Euroopa riigis ühekorraga murrang. Esimestel valimistel said ülekaalu parempoolsed. Järgmistel aga juba jälle vasakpoolsed . Murrang toimus enamasti rahumeelselt, v.a ainult Rumeenias. Kõigepealt toimus poliitiline murrang, sellele lisandusid muutused majanduses. Lääneriikide hoiak oli väga ettevaatlik. Välja oli kujunenud teatav stabiilsus. Löödi segamini majandusstruktuur, kardeti kodusõdu. Eesti NSVL koosseisus 1944.a taasliideti Eesti Nõukogude Liiduga. Sama protsess, mis ka Ida-Euroopas. Valitsusjuhiks Johannes Vares- Barbarus, EKP I sekretär N. Karotamm...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...
30.III kinnitati Eesti ala ühendamine ühtseks kubermanguks. Kubermangu juurde mood Eestimaa kubermangu ajutine maanõukogu (Maapäev), mis valiti mais. Valimised andsid patiseisu kodanlike ja sotsialistlike erakondade vahel. Suve jooksul kaldus ühiskond vasakule, enim suurendas liikmeskonda enamlaste partei, kes tulid võimule kohalikes omavalitsustes. Novembris tulid enamlased võimule, jaanuaris olid asutava kogu valimised, Eestis võitsid vasakpoolsed erakonnad, valimised jäid lõpule viimata. Seega olid kõige populaarsemad parteid kõige radikaalsemad. 1917 oli ka Eesti rahvusväeosade tekke aasta. Rahvusväeosasid nõudsid eeskätt lätlased (Läti küti diviis, mis hiljem pooldas enamlasi). Eestis mood väeosad aprillis-mais, enamlaste võimu alla ühendatakse need 1 . Eesti diviisiks, komandöriks saab Laidoner. Eesti üksused ei kujunenud võitlusvõimelisteks, vastupidi lätlastele, eelkõige suure kaadrivoolavuse pärast...
Kuna klassi kuuluvaid IP aadresse kasutatakse ühte võrku kuuluvate arvutite jaoks, siis tihti öeldakse ka 193.40.80.0/24-suguse asja kohta võrk, mõeldes sellele võrgule vastavate IP aadresside komplekti so klassi. Lisaks /24 notatsioonile on kombeks võrgumaski üles märkida ka nö pikal kujul. Teisendus viiakse läbi kasutades kahendarve ja arvestades, et võrgumaski (ingl. k. netmask) pikkus on nagu IP aadressi pikkuski 32 bitti. /24 näitab, et vasakpoolsed 24 bitti on seatud 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 Väljendades kaheksaseid bittide gruppe kümendsüsteemis ning eraldades neid punktiga nagu pala alguses IP aadressi puhul, saame kirjutada samaväärselt võrgumaski /24 selliselt 255.255.255.0 Oluline on märkida, et teades võrgumaski ja IP aadressi, saab üheselt kindlaks teha selle võrgunumbri kuhu see IP aadress kuulub. Näiteks võrgumaski 255.255.255.0 (ehk /24) ja IP aadressi 193.40.10.13 järgi saab kindlaks...
Kuna klassi kuuluvaid IP aadresse kasutatakse ühte võrku kuuluvate arvutite jaoks, siis tihti öeldakse ka 193.40.80.0/24-suguse asja kohta võrk, mõeldes sellele võrgule vastavate IP aadresside komplekti so klassi. Lisaks /24 notatsioonile on kombeks võrgumaski üles märkida ka nö pikal kujul. Teisendus viiakse läbi kasutades kahendarve ja arvestades, et võrgumaski (ingl. k. netmask) pikkus on nagu IP aadressi pikkuski 32 bitti. /24 näitab, et vasakpoolsed 24 bitti on seatud 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 Väljendades kaheksaseid bittide gruppe kümendsüsteemis ning eraldades neid punktiga nagu pala alguses IP aadressi puhul, saame kirjutada samaväärselt võrgumaski /24 selliselt 255.255.255.0 Oluline on märkida, et teades võrgumaski ja IP aadressi, saab üheselt kindlaks teha selle võrgunumbri kuhu see IP aadress kuulub. Näiteks võrgumaski 255.255.255.0 (ehk /24) ja IP aadressi 193.40.10.13 järgi saab kindlaks teha, et...
KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing töölis...
Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Prantsusmaa Seadusandliku Kogu tegevuse ning vabariigi väljakuulutamise ajal Konstitutsiooniline monarhia ja selleaegsed sisevõitlused Seadusandlik Kogu oli valitud juba 1791. aasta suvel ning asus 1. oktoobril kohe tegutsema. Seal moodustusid kolm selget poliitilist gruppi: föjaanid ehk parempoolsed, zirondiinid ehk mõõdukad vasakpoolsed ja Mäe rühmitus ehk montanjaarid, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Lisaks neile olid veel ka sõltumatud saadikud ehk Soo, mis moodustas Kogu liikmetest enamiku. Seega oli igal rühmitusel vajalik enese poole võita just nende, ideoloogiliselt mitte kuigi põhimõttekindlate saadikute toetus. Esialgu oli tugevaim positsioon föjaanidel, kes toetasid senise riigikorralduse säilitamist ning igasuguste muudatuste täielikku lõpetamist. Nende eesotsas seisid vennad Lamethid ja Antoine Barnave...
Argentiinas sai aastal 1946 presidendiks Perón, kes hakkas korraldama erinevadi reforme. Elu muutus paremaks, aga 1950-date aastate keskel langesid ekpordi hinnad ja majanduslik seis halvanes. Seda kasutati ära ja tehtid riigipööre ning Perón sunniti riigist lahkuma. 1982. aastal sai Argentiina taas demokraatlikuks riigiks. 1970. aastal võitsid vasakpoolsed Tsiili üldvalimised. Uueks presidendiks sai Allende. Tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. See tekitas vastuolulisi suhteid USAga ja viimane lõpetas abistamise. Riigi majanduslik ja poliitiline olukord halvenes. 1973. aastal kukutai Allende valitsus ja riigis kehtestati diktatuur, mis kestis kuni 1980 aasta lõpuni. Nicaraguas kukuti endine hirmuvalitseja ja võimule tulid sandinid, kes kehtestasid edasi diktatuuri. Nad hakkasid moodustama sõjaväge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
