Lutheri vabrik vaate tehnika viimasest sõnast ja puidutööstuse rahvusva- helistest arengusuundadest. Vendades süvenes huvi meh- haniseeritud puidutöötlemise uute meetodite vastu ja see viis nende juhtida jäänud perefirma 1880
Lutheri vabrik Lutheri vabrik oli 1880. aastal Alexander Martin Lutheri järgi nimetatud vabrik Tallinnas, mis tegeles mööbli tootmisega.1877. aastal asutasid Alexander Martin Luther ja Markel Makarov saeveski.Algselt tegeles ettevõtte traditsiooniliste kaupadega (lina ja sool),hiljem lisandusid sellele puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastal langetas Alexander Martin Luther otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ning ühtlasi ülevaate tehnika
M. Luther firma toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade firma tegevusest vineeri ja mööblitoodete arendamises. Seekord oli tegemist ajaloolise vaatenurgaga firma mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877. aastal alguse sai. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates. Firma poolt vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja puidust ehitusmaterjalidele lisaks alustada ka mööbli tootmist
Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. Kolm aastat peale Teist maailmasõda ehk 1948 sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut "Punane Kompu" ja "Kalev" vaid ühe häälega jäi peale nimi "Kalev". Üheksa aastat hiljem 1957 aastal aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus
Suurtööstuse põhiharudest oli Eesti sel perioodil kõige arenum tekstiilitööstus. Tööstuslik revolutsioon algas kõigepealt kalevitööstuse ettevõtetes. Kalevitööstuse keskuseks kujunes Narva. Ühe kalevivabriku rajas Narva sakslane Paul Momma. Saanud riiklikku laenu, ostis Momma metsakaupmees B. Cramerilt saeveski ja ehitas selle 1821 1822 a.ümber kalevivabrikuks, mis oli esimene Eestis ja üks vanemaid kogu Venemaal. Järk-järgult sisustus vananes ja vabrik käis alla. Aktsiaselts likvideeriti 1845 a. 100 000 hõbemarga eest omandas ettevõtte A. Stieglitz. Tema korraldustel lammutati vanad tööstused ning ehitati uus suur paekivist tööstuskorpus. Vabrik sisustati moodsate auru jõul töötavate masinatega. 19. Saj. teise veerandi suurim tööstusettevõte Eestis oli 1832 1834 a. Sindi mõisa rajatud kalevivabrik. Selle asutas Riia kaupmees J. C. Wöhrmann. Kärdlas rajas kalevitööstuse K. Unger-Sternberg. Eesti kalevitööstust
OLMEST JA MENTALITEEDIST Iseseisvusajal muutus oluliselt eesti kodu. Uutes linnamajades olid juba olemas nii elektrivalgustus, keskküte, telefon kui ka vesikäimla, sisutuse juures võttis maad uus, ,,modernne" joon. 1930ndatel aastatel suurendasid mööblivabrikud (tähtsaim neist oli A.M. Lutheri vabrik Tallinnas) korterimööbli tootmist, kasutusse tulid nn. Tigudiivanid, raamatu- ja öökapid, kaheinimesevoodid jm., samuti linikud, diivanipadjakesed ja seinavaibad. Tavaliseks muutus grammofon. Maal hkati püstitama rehest lahus seisvaid uusi eluhooneid, mis olidlaudvoodri ja laudpõrandatega, värvitud, kõrge vundamendga ja senisest märksa suuremate akendega. Elekter ja telefon levisid maal esialgu
Meleski klaasivabriku looja Carl Philip Amelung oli pärit Saksamaalt. Enne Eestisse tulekut elas ta St. Peterburgis, kus tegeles oma isa Anton Amelungi Braunschweigis asuva Grünenplani peeglivabriku peeglite müügiga. Tutvudes kohalike soodsate majandus- ja turuoludega, otsustas ta asutada uue ettevõtte Liivimaale. Rõika-Meleski manufaktuur oli omal ajal Eesti suurim tööstusettevõte. 1820. aastal töötas siin 538 töölist. Hiljem vabrik rekonstrueeriti, mille tulemusena tööliste arv vähenes 186-le, kuna vähenes raske käsitöö osatähtsus. Kaubal oli hea minek, seda veeti Petrburi ja Riiga, Rootsi ning isegi Lõuna-Ameerikasse. 1792.-1795. aastal rajas aktsiaselts Amelung & Co, mille kaasosanikud olid Riia raehärra E. Rautenfeld ja V. Berends ning Võisiku mõisnik George v. Bock ja Carl Philip Amelung. Loodi mõisa aladele kaks uut vabrikut: Rõika vesiveski
Tööstusliku ökosüsteemi skeem Põllumajandus loomade vabrik Jalatsite Töötab seal vabrik Nahast kingad,tossud Inimene,kasutab,vis- kab ära eseme,asja. mets energia Prügimägi Soojuselektrijaam Prügikäitlemisjaam
aastal, siis suurema hoo sai tikutööstus sisse 19. sajandi lõpul. Üheks suurimaks tikuvabriku propageerijaks oli Carl Robert Jakobson. Tema oli see, kes soovitas talunikel ja kaupmeestel võtta eeskuju soomlastest, kes tuletikke usinalt kasutasid. Jakobson võrdles tuletiku tegemist laastukatuse panemisega, mis ei olnud 19.sajandil samamoodi eriti populaarne. Eduard Pohl ostis soise maa rauteejaama juures ja ehitas Viljandisse tikuvabriku tehase tolle aja kõige moodsamate materjalidega. Vabrik sai nimeks Phönix ning kujunes esimese maailmasõja eel suurima tööliste arvu ja tootmismahuga tikuvabrikuks Eestis. Viljandi tikuvabrik elas esimese maailmasõja ja sellega kaasnenud kaotused kõige paremini üle. 1920.aastatel oli just see vabrik tehniliselt kõige paremini varustatud. 1920.aastate alguses töötas tikuvabrikus 75 töölist. Üks kolmandik nendest olid mehed, ülejäänud naised. Töötajatel puudusid riietumis-ja pesemisruumid, vabrikus puudus veeühendust. Vabriku katla
Klient ei tea ega huvita, mis konkreetne objekt kutsutakse välja nendest sisemistest tehastest, kuna ta ise kasutab ainult üldist liidest. Rakendatavus: Võimaldab luua mitmeid erinevaid liideseid, et luua ühest konkreetsest liidesest erinevad väljundid. Näiteks veebileht koosneb vaatest, vaade võib välja näha erinevad: XML, HTML, Excel jne. Struktuur: Klassi ja seos diagramm (UML class diagram) Osalejad: Client: Suhtleb ainult läbi abstraktsete klassi liideste nagu abstraktne vabrik (AbstractFactory) ja abstraktne toode (AbstractProduct) AbstractFactory: Abstraktne vabrik, milles on vajalikud meetodid, mis loovad abstraktseid tooteid. ConcreteFactory: Konkreetne vabrik, milles on vajalikud meetodid loomaks konkreetseid tooteid. AbstractProduct Abstraktne toode koos vajalike meetoditega Product: Defineerib konkreetset toote objekti, mis luuakse vastavalt konkreetse vabriku poolt. Abstraktne toode rakendab selle
Inimeste elu muutus huvitavamaks Streigid ja masinate lõhkumine Uute sotsiaalsete kihtide kujunemine- kapitalist ja palgatööline e. proeetariaat 8. Käsitöölise töökoja, manufaktuuri ja vabriku võrdlus. KÄSITÖÖISTE MANUFAKTUUR VABRIK TÖÖKODA Kas oli tööjaotus? Ei Mõningal määral Jah Kas tööd tehti käsitsi Käsitsi Käsitsi Masinatega või masinatega? Kas kasutati Ei Jah Jah palgatööjõudu? Kas oli vaja korralikku Jah Ei Ei pikaajalist väljaõpet?
Sangar Ajalugu AS Sangar on Tartus asuv rõivatööstuse ettevõte. Ettevõte ajalugu ulatub 1944. aastasse, kui asutati vilte tootev artell Sangar. Aastal 1956 reorganiseeriti see Tartu õmblusvabrikuks Sangar. Aktsiaseltsi staatuse sai see aastal 1992 (algul kandis nime AS Sangar STC) Sangari missioon Luua ja turustada mugavaid ja kvaliteetseid särke , mis toetavad edumeelsete inimeste püüdlusi. Firma tütarettevõtted AS Sangar Valga Vabrik (asutati 1998); Sangari Kaubandus OÜ (asutati 1998); SIA Sangar Trading (asutati 1998, asub Lätis); UAB Sangar (asutati 2002, asub Leedus). Tarnitakse üle kogu maailma Mida toodetakse? Sangari valikust leiad klassikalised meeste kvaliteetsärke ja naiste pluuse ning vormiriideid.
tootmiseks on teinud tööd väga paljud inimesed. 1. helilooja, kes loob muusika ; 2. laulusõnade autor, luuletaja ; 3. aranzeerija, kes seab muusikapala sobivale muusikute koosseisule ; 4. muusikud, kes seda pala esitavad ; 5. mänenzer, kes loob lauljale ja pillimeestele tööks sobivad tingimused ; 6. kirjastaja, kes trükib noodid ; 7. toote produtsent, kes hoolitseb reklaamimisest ja stuudiotöö sujuvast kulgemisest ; 8. vabrik, kes dirazeerib (kui palju toodab) toodet ; 9. kauplused, kus müüakse toodet. Järgneval diagrammil on näha, millest kujuneb toote hind ja kuidas jagunevad ligikaudsed tulud. 2% plaadifirma kasum 3% produtsent 6% muusikud 7% tootmiskulud 9% helilooja + luuletaja 10% helisalvestuskulud 17% muud kulud 18% käibemaks 28% kaupluse juurdehindlus
Muusikaööstus ja äri Melissa Savila 8.b 20. sajand 20.sajand oli tehnikasajand ning seda ka muusikas Helisalvestustehnika täiustumine kasvatas muusika tarbjate hulka Muusikatööstus Muusikatööstuse üks prdukte on ka 20. sajandil tekkinud levimuusika Muusikatööstuse protukti salvestaud muusikapala tootmiseks on teinud tööd hulk inimesi ja asutusi Helilooja, luuletaja, muusikud, kirjastaja, toote produtsent, vabrik ja kauplus Autoriõigused Teose loojal tekib loomise hetkest alates oma loodule autoriõigus Kõik, kes soovivad teost kasutada, peavad autorilt luba küsima ning ka kasutusõiguse eest tasuma Tasumäärad ning tasu kogumise ja autoritele jaotamise kord on seadusega sätestatud Eesti autorite õiguse eest seisab Eesti Autorite Ühing (EAÜ) Kõigi autorite õigusi kaitsevate ühingute eesmärgiks on võidelda piraaluse vastu
Tööstuslik pööre. Industriaalühiskond. Poliitilised õpetused 1. Võrdle käsitöölise töökoda, manufaktuuri ja vabrikut. Käsitöölise Manufaktuur vabrik töökoda 1)tööjaotuse olemasolu Ei Jah Jah 2)töö iseloom(masinaga või käsitsi) Käsitsi Käsitsi masinaga 3)palgatööjõu kasutamine Ei Jah jah 2. Mida on kapitalistile vaja vabriku rajamiseks? Kapitalistile on vaja vabriku rajamiseks raha, nutikust, ideed, hoonet, toorainet, turgu,
organisatsioonikliima oli selle tunnuseks? Väli kasutas autokraatse käitumise mudelit, ta andis igale osakonnale korralduse kärpida eelarvet 5% võrra, suurendada toodangu väljalaset 10% võrra. Nõudis uusi aruandeid ja jälgis tööoperatsioone. Vallandas 3 brigadiri, kes ei tulnud toime oma toodanguplaanide täitmisega. Selle tulemuseks olu märkimisväärsed tulemused. Tõusis tööviljakus 7% võrra ja viie kuuga oli vabrik eelarves. 2. Miks langes tootlikkus Väli lahkumise järel? Väli lahkumise järel langes tootlikkus 15% võrra madalamaks ja eelarves püsimisega tekkisid raskused sest uus juht ei osanud kontrollida, otsustada ja kasutada võimu oma otsuste elluviimisel. 3. Mida Sa ütleksid Toomas Välile tema lähenemisviisi kohta, kui oleksid peafirma juht? Mida võiks ta vastata? Kui oleksin peafirma juht siis soovitaksin jätkata samas vaimus, tema
Pärnu linn Ksenija Poltavets 8B Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Tähtsamad tööstusharud on: ● Metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti) ● Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat) ● Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin) ● Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Preab) ● Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt
poole tagasi ja tegeleme selliste inimlike väärtuste kujundamisega. Just sellised inimeseks olemise väärtused on olulisemad, nagu emotsionaalne intelligentsus, koostöövõime, teiste inimeste juhtimine ja kriitiline mõtlemine, mis ei ole seotud aine valdamisega, aga soodustavad aine omandamist." Koolihariduse muutuste põhiline fookus peakski olema nende samade väärtuste suunas: ,,Kool ei peaks olema jäik vabrik, vaid pigem võrdsema partnerlusega koht. Sellelt individualistlikult töökultuurilt me liigume pigem koostöö suunas, siin maailmas ongi meie ees olevad väljakutsed ja probleemid sellised, et meil peab olema oskus neid erinevate distsipliinide koostöös lahendada. See, et me ei oota valmis teadmisi, need ongi kontekstist sõltuvad ja me õpime ise neid teadmisi konstrueerima ja arutlema. Sellest jäigast individualistlikust
Click to edit Master text styles Second level 1806 Eesti kondiitritööstuse sünd Third level 1864 Stude ostab kondiitriäri Fourth level 1921 asutatakse AS Kalev eelkäija Kawe Fifth level 1948 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev 1957 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level müümine 88% Kalevi toodangust müüakse Eesti turul
AS Kalev Chocolate Factory Koostaja: Angeelika Sooba Õpetaja: Marek Pirbe Kalvei ajaloost. 1806 Eesti kondiitri tööstuse sünd. Asus tol ajal Pikal tänaval. 1864 Georg Stude ostab ja laiendab kondiitri äri. Muuhulgas tellis Stude ärist regulaarselt maiustusi ka Vene keisri õukond. 1921 Kondiitriäri saab nimeks Kawe. 1948 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoote vabrik Kalev. (Punanekompu, Kalev) 2006 aastal tähistas Kalev oma 200at sünnipäeva! Kondiitri ja pagari tooted. Et laiendada oma tootevelikut, sisenes AS Kalev läbi oma tütarettevõttjate 2004. aastal pagari ja kondiitriturule. Kalev pakub oma klientidele laias valikus pagari ja jahukondiitritooteid, mille sortimendist võib leida suure valiku erinevaid: laivasaia ning magussaiade ja pirkukate tooteid erinevale maitsele. Kalevil on veel rikkalikus valikus : · Torte ja kooke
qualification-kvalifikatsioon, erial. ettevalmistus part-time work/job-osalise tööajaga töö full-time work/job-täispika tööajajga, põhikohaga töö payment-tasu specific-eriline, spetsiifiline self-employed-füüsilisest isikust ettevõtja, FIE CV-elulookirjeldus, curriculum vitae Rescue-päästmine; päästma career lesson-kutsenõustamise tund vocational-kutsehariduse- course-kursus vocational course-kutseõpe college-kolledz factory-vabrik praise-kiitus; kiitma peace of mind-meelerahu disappointment-pettumus rapidly-kiiresti demand-nõudlus; nõudmine; nõudma massive-hiigelsuur version-variant, versioon underage-alaealine founder-asutaja, rajaja personally-isiklikult select-valima establish-kehtestama alcohol-alkohol guideline-juhtnöör, suunis gap-auk, tühimik innovative-uuenduslik innovator-uuendaja entrepreneur-ettevõtja salary-töötasu, palk reference-(tööotsija) soovitaja; soovituskiri unbelievable-uskumatu
1864 - Georg Stude ostab emaettevõttelt üle šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete tootmise ja müügi. kondiitriäri ja laiendab seda. 1921 - asutatakse ASi Kalev tuntuim 2012 – Ettevõte taastab ajaloolise ärinime eelkäija šokolaadi- ja kompvekivabrik AS Kalev Kawe. Kawe toodang oli hästi tuntud kodumaal ja mitmel pool mujalgi. 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut “Punane Kompu" ja “Kalev" – vaid ühe häälega jäi peale nimi “Kalev". Šokolaad Mis on šokolaad? ● aastatuhandeid vana maiustus ● kakaooad,kakaovõi,suhkur Tüübid: ● Tume ● Piimašokolaad ● Valge Šokolaadi kasulikkus 1. ei tõsta vere kolesteroolitaset(steariinhape) 2. ergutav mõju(teobromiin) 3. toitained: Fe, Zn, K, Ca, Mg, Cu, B- vitamiin 4. ei tekita aknet ega hambakaariest Kasutatud allikad
inimesed hakkasid vabrikutes kaupade tootmiseks kasutama aurujõudu. Suurbritannias toimusid 18. sajandil ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn. PUUVILL Tööstuslik pööre algas 1760. aasta paiku, mil Inglismaal töötati välja masinad, mis suutsid väga kiiresti kedrata puuvillast niiti. Need valmistasid niiti nii ruttu, et käsitsi kudujad ei suutnud töötempoga kaasa minna. Nõnda leiutati ka kudumismasinad. Alguses olid masinate jõuallikaks vesirattad, kuid 1780. aastaks neist enam ei piisanud. 1785
Eriti palju hooneid on ehitatud Hollandisse ja Saksamaale, aga ka mujal Euroopas on see materjal väga hästi kasutust leidnud. Eestis hakati silikaattelliseid tootma 1910. aastal. Tegelikkuses sai Tallinnas Järvel asuv Silikaat alguse juba 7. märtsil 1899. aastal, kui Martin Böckler ostis praegusel aadressil Pärnu maantee 238 oleva 76 500 ruutmeetri suuruse maalapi. Valede tehnoloogiliste võtete tõttu aga jõuti tootmiseni alles aastal 1910, mil vabrik läks uue omaniku kätesse ning sai nime Tallinna silikaat-telliskivi vabrik O. Amberg ja KO kohe muutus see ehitusmaterjal ka populaarseks. Tähelepanuväärsemate silikaatkivist ehitatud hoonetena on Eesti ajalukku kindlasti läinud 1913. aastal valminud teater Estonia ja 1939. aastal Baltimaade kõrgeimasse punkti püstitatud Suure Munamäe vaatetorn. Silikaadi kõrgajad Eestis on langenud nõukogude aega, mil sellest kivist ehitati
Arvo Pärt alustas oma muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis. Samuti õppis ta Rakvere Gümnaasiumis, koolis, kus ka mina õppisin. Rakvere keskväljakul on Arvo Pärdist skulptuur ,,Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas". Ida-Virumaa 1. Narva Kreenholmi Manufaktuur rajati 1858. Kreenholmi Manufaktuur, oli tollel ajal Vene impeeriumi suurim vabrik. 1913. aastal töötas seal üle kümne tuhande inimese. Vabriku ümbrusesse kujunes kompaktne tööstusarhitektuuri kompleks, kuhu kuulusid vabrik, haigla, tööliste kasarmud, direktorite majad, Kreenholmi park. Hooned on ehitatud inglise stiilis, punasest telliskivist, mõjutades oluliselt linna ilmet. Kreenholmi kaubamärki tuntakse kaugel väljaspool vabariiki. Kedrus, kangad,
Süüakse seda, mis kasvab oma aias või laudas. Põllumajandus on praegu küllaltgi kehval järjel ja ega loomapidamine kerge pole. Maakohtade suurim puudus on ettevõtted ja firmad, kus inimesed saaksid töötada. Töökohtade olemasolul läheks rohkem noori elama maale, sest siis oleks neil koht, kus tööl käia ja kust toitu osta. Tegelikult on küll selliseid vanu talle ja maju, kus peaks ainult uue katuse peale panema ning olekski maja, pood või hoopis vabrik valmis. Rääkides meelelahutusest nagu näiteks kinos või kohvikus käimine, seda võimalust maal küll ei ole, aga tegelikult on ju küll kuskil lähedal mõni linn või asula, kus saaks aega veetmas käia. Iga maainimene teab kuidas leida meelelahutust maal: noored saavad ehitada metsas onne või valmistada vibusid ja lasta täpsust, aga vanemad saavad kalal käia ning ka jahil käia. Veel on võimalus naabritega suhelda ning käia seltsimajades.
Töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2011. aastal umbes 400 miljonit eurot. Tähtsamad tööstusharud on järgmised: metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti); keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat); tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin); puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest (Ecobirch, Laesti, Skano(e Viisnurk), Preab); toiduainetetööstuse ja kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest.puhkajatest pensionäride arv. Oluliseks majandusharuks on turism. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik. 1. jaanuari 2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5
Pühitsevad oma kuldpulma. Enam ei mõtle oma majast kusagil maal, kõik on nii kalliks läinud. Säästavad küll raha, aga tulutult. Herman saadab kirja, et tervis halb ja tuleb koju, on 16.a. Tal on seljal sinikad ja suured sügavad haavad jne. kahjustused, kuid perele räägib, et arst oli keelanud vanni võtta, süda ja kops haige. Eeva näeb magava Hermani haavu. Ei räägi midagi. Aasta on 1915. Suured rahutused vabrikus, Jüri pannakse etteotsa rääkima, ta loobub. Vabrik läheb venemaale. Jüri töötu. Viiakse jälle sõdureid. Ka Uulbergi poeg viiakse, teisigi tuttavaid. Vene võidukad väed koos eesti noortega taganevad, on kaotamas. Ilmar ütleb tähtsalt, et ea see sõda enne ei lõpe ,kui mina seda ei lõpeta. Hermas läheb tööle õmblustöökotta. Kaastöölised on Sibul ja Hakkaja, kes näevad välja nagu kaxikud. Talle hakkab see meeldima. Kõikjal Tallinna linnas on üleval üleskutsed sõdima. Eesti iseseisvub. Mujal käib sõda
DNA primaarstruktuur DNA sekundaarstruktuur Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide vastavus A-T, G-C RNA ribonukleiinhape Ehitus: üheahelaline Nukleotiidide nimetused: A;G;C;U Ül rakus: päriliku info vahendamine Jaotatakse: - Informatsiooni RNA (mRNA) - Transport RNA( tRNA) - Robosoomi-RNA (rRna) Komplementaarsusprintsiip A-U, C-G Rakud loomarakk!!!! Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus Rakk on üks vabrik ja seal toodetakse asju, autod, pesumasinad. Vabriku ümber on aed ja seal on ka kontrollputka.(membraan). Vesi liigub kontrollputka juurest sisse-välja kontrollitult Keskel asub direktor ja ütleb, mida vabrik teeb jne jne.(tuum). Dna teab mida teha. Know how jne. tema käes on kogu informatsioon, see on kõigis meie rakkudes. DNAl on eraldi membraan ümber . sekretär(RNA) vahendab infot, käib sisse-välja. Toob infot. Vabrikul on vaja energiat.(mitokonder) toodab raku jaoks energia
(kasut. ainult koos omadussõnaga) (kasut. ainult koos omadussõnaga) 7 Määramata vorm Ainsus Mitmus en flicka (üks) tüdruk flick-or tüdrukud en dag (üks) päev dag-ar päevad en fabrik (üks) vabrik fabrik-er vabrikud ett äpple (üks) õun äpple-n õunad ett hus (üks) maja hus majad Määratud vorm flick-an (see) tüdruk flick-or-na (need) tüdrukud dag-en (see) päev dag-ar-na (need) päevad fabrik-en (see) vabrik fabrik-er-na (need) vabrikud
ärimeestele, kes on investeerinud ettevõtetesse suuri summasid: · Baltex 2000, mis asub Tallinnas, on suuruselt teine puuvillakombinaat. Seal töötab üle 1000 töölise. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks Euroopa Liidu maadesse; · Lotus Colors 2000 on endine Sindi tekstiilivabrik, kus on taas käivitatud puuvillariide tootmine; · Baltex Nonwovens on endine "Mistra" vabrik Vändras, kus valmistatakse lausriiet Naha ja jalatsitööstus Vähehaaval suureneb ka naha ja jalatsitööstuse müük. Võrreldes nõukogude perioodiga on selle tööstusharu toodang oluliselt vähenenud. Konkurents jalatsite turul on suur ja Eesti ettevõtetel on raske tuntud firmade toodanguga võistelda. Selle allharu areng sõltub oluliselt (kummi)jalatsite, kroomnahatoodete ning sportjalatsite turu arengust. Suurimaks jalatsitootjaks on praegu Samelin Tartus.
Näiteks Sangaste loss. Tuudorstiil - Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhitektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudorstiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. 2) Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski .Haruraudtee oli liinil Keila-Haapsalu. Näited kroonuhistoritsismist: Tondi kasarmud, Keila jaam(puit) Balti jaam(paekivi), Transpordi kooli hoonete kompleks, Kreenholmi Georgi vabrik. 3) Kaarli kirik on neoromaani stiilis kirik Tallinnas. Arhitektid on Otto Pius Hippius ja Rudolf von Bernhard (laekonstruktsioonid).Kirik pühitseti sisse 1870. aastal.Kirikus asub eesti esimene monumentaalmaal Tulge minu juurde kõik, kes te vaevatud ja koormatud olete..., mille autoriks on Johann Köler. 4) Juugend saab alguse Inglismaalt 20sajandi alguses, levib mandrile.Saksamaal ilmus ajakiri " Jugend", mis seda tutvustas.Teine nimi oli art nouvean.Hakat ieeskuju võtma
Kuid kui meie andmed on avalikud siis võidakse neid meie vastu kuritarvitada. Meid on võimalik jälgida kõikjal. Lahedal Koolipäeval viibides sõnas CEO (Chief Executive Officer) liige Kaarel Kotkas: ,,Meid on võimalik küll jälgida kõikjal, kuid pole põhjust jälgida igat inimest ning kellelgi pole viitsimist ega ressurssi, et jälgida kõiki maailma inimesi ning nende tegevusi." Just see dokumentaalfilm ,,Valede vabrik" ning see lause pani mind mõtlema, et kas tõesti on meid võimalik jälgida kõikjal ning kõikjalt. Näiteks esimese asjana katetakse kinni sülearvuti kaamera, mida ma ise ka teen, kuid ,,Valede vabrikut" vaadates sain teada, et oluline polegi meie pilt, vaid arvuti mikrofoni kaudu pealtkuulatav hääl ning tekst, mida me räägime, just seda võidakse kõige rohkem kuritarvitada kui ka kasutada kasu tooval otstarbel. Minu andmete kuritarvitamise pool pani mind mõtlema ning proovin olla
Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsismriiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad > paekivist ja punasest tellisest, sakmeline serv. Historitsism Tallinnas > Kaarli kirik Kaarli kirik on neoromaanistiilis kirik Tallinnas.
maailmaga. Ülerahvastatus ja toidu nappus on põhjustanud veriseid sõdasid saare hõimude vahel ning inimsöömist, põhjuseks see, et saareelanikud kaotasid mõtte valmistada kala õngi, et hankida süüa. Moai'd on Lihavõttesaare kaubamärgiks. Täpselt on moa'd tardunud vulkaanilisest tuhast tahutud inimkujud, mis vaatavad paari kuni paarikümne meetri kõrguselt merele. Saare külastajatele on Rano raraku mäe jalamil avatud omamoodi moai'de vabrik ehk siis mäe see külg, kus kujusid ilmselt valmistati ning hiljem mööda saart laiali viidi. Kujud püstitati tõenäoliselt esivanemate auks ning paljude all on matmispaigad. Nüüdseks on Lihavõttesaare kujud sattunud ohtu. Oht ei tulene millestki muust kui ilmastikust ja saastatusest, mis tufist hiiglasi pidevalt ründavad. 1992. aastal hakkasid arheoloogid paari tükkideks pudenenud skulptuuri taastama. Nüüd on need kokku kleebitud ja kileümbrise alla kuivama pandud
Eestlastele saatuslikuks sai. 1. rood pidi võtma enda valdusesse mängleva kergusega Kunda vabriku ja mõisa, enne teele asumist saadeti veel laevadega luure üksus. Juba varsti hakkas suur tulevahetus, siiski liiguti edasi vabriku poole, kuigi vasak ja parem tiib hakkasid keskosast tublisti maha jääma. Vastane suudeti taganema sundida ja vabrikust sai eestlaste väesalk tublisti varustust juurde, aga toitu ei julgetud võtta, kuna kardeti, et need on mürgitatud. Vabrik vallutati ilma kaotusteta. Kuulnud , et punaseid teepeal niipea vastu ei tule, hakkasid paljud mehed hoolimata käskudest edasi liikuma. Varsti hakkas suur tulevahetus, eestlastel polnud kergeid ega raskeidkuulipildujaid, neil olid ainult püssid. Kuigi dessandile oli antud kaasa 3 rasket kuulipildujat, siis ainult 1 mees oskas neid kasutada. Vastastel oli ka soodsam positsioon: punased asusid mäepeal, eestlased aga mäe küljel. Pärast 10 minutit
Pärnu on Lääne-Eesti tähtsaim tööstuskeskus. Töötleva tööstuse ettevõtete(üle 20 töötaja) müügitulu oli 2010. aastal umbes 5,4 miljardit krooni. Tähtsamad tööstusharud on: Metallitöötlemine, masina- ja elektroonikatööstus ca 40% käibest (suuremad ettevõtted:Ruukki Products,Scanfil,Efore,Note Eesti) Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat) Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin) Puidu- ja mõõblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Viisnurk, Preab) Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatestpuhkajatest pensionäride arv OBJEKTID: 1) Tervise Paradiis (kaugus minu kodust 4km) 2) Pärnu jahisadam (kaugus minu kodust 6km) 3) Vallikäär (kaugus minu kodust 6km) Objekt Tegevu Oht Riskitü Ohusta Tagajär Raskus T P
lõpetades Mustpeade klubi suurejooneliste esemetega. Mööblis ilmneb stiilide rohkus suurepäraselt ning demonstreerib kõike mis omane tollasele Euroopale.Kes tolleaegset mööblit kõik valmistanud on vähe uuritud teema, küll oli aga vabriku tegijate toodangu kõrval palju ka tislerkond, kes tegutsesid väiksemates töökodades. 19.saj lõpul kujunes eestis suurimaks mööblitootjaks 1866.a asutatud Lutheri vabrik, alates 1898 a. Luterma.Alustas Am õpitud tehnoloogia põhjal liitvineerist toolipõhjadega. Tehti ka muud: kontorikappe, diivaneid, tugitoole. Vabriku "salarelvaks" oli oma keemik Oskar Paulsen, kes oli leiutanud veekindla liimi. Palju toodeti mööblit Pariisi mööblialbumi järgi, milles näidised esitattud ajalooliste mööblistiilide kaupa.Stiili pilt oli neogootikast neoklassitsismi ja eklektikani välja. "Luterma" tipuks võib pidada 1895 a.
Õmblusfirma keskkonnapoliitika Veoteenus: Bussid ei tee tühje sõite võimalusel täidame alati bussid maksimumini bussijuhtidele säästliku sõidu koolitus kasutame uuemaid ja tehniliselt korras busse Vabrik: tekitame võimalikult vähe jäätmeid tekkivate jäätmete sorteerimine ja taaskasutamine kasutame võimalikult kaasagset tehnoloogiat tooraine maksimaalne ärakasutamine (nt. Täiskasvanute riiete väljalõikamisel tekkinud jäätmetest saab toota lasteriideid) optimeeritud kanga ja niidi kulu tutvustame keskkonnapoliitikat kõigile töötajatele energia säästlik tarbimine ühest riidekiust kanga jäägid saadame uuesti tootmisele
Jüri Säävel oli väga töökas mees, ta töötas tehases palju aastaid. Jüri oli usin ja töökas. Ta ei puudunud töölt kunagi, isegi siis, kui ta oma kätt vigastas, missest et vigastus oli tõsine. Jüri tegi kõik mis suutis, et oma lapsi ja naist ülal pidada, koolitada ja neile kõike võimalikku pakkuda, lisaks sellele oli Jüril ka unistus, mille poole ta püüdles ning milleks ta tööd rügas. Kui ühel päeval Jürile, kes oli aastaid tehases töötanud, teatati, et vabrik suletakse ning enam tööd ei ole ja talle pakuti öövahi ametit, siis mõtles ta, et ega see ikka õige mehe amet ole ja tundis end kasutuna. Ta ei leidnud, et väljaõppinud matallitööline peaks öövahiks hakkama, just nagu oleks ta noorusest nõdruke või juba vanadusest väeti. Ta arvas, et väärib paremat ja et see töö on isegi hullem kui käia naisega laudu ladumas. Siiski võttis Jüri selle ameti vastu, sest uue töö otsimisega
hiinas.Pan Kleks vottab a tahega inimesed selle parast et nad on andekad ja tookad.Poisid leitsid aarde,nad leitsid votme millega saab avada koik uksed. MINU SUUR SEIKLUS Ta lendas ohku nii nagu Kleks utles.Ta leidis koerteparadiisi.Ta tahtis raakida loomade keelt.Ta tahtis teada kus nad saavad koikvajaliku.Ta nagi Matteust.Ta lendas ohku.Ta leidis akadeemia.Koigil oli hea meel. AUKUDE JA AUGUKESTE VABRIK Nad laksid koige taiuslikumasse vabrikuse.Kopec utles et ei tohi midagi puutuda.Masinad tootasid taies hoos.Tsehhis tehti suuremaid auke.Nad hakkasid minema trammiga akadeemiasse.Akadeemia oli karbseid tais.Nad said karbestest lahti.Filip lahkus toolt.Siis laksid koik magama. UNENAGU SEITSMEST KLAASIST Kleks oli tujust ara .Filip tahtis, et ta pojad saaks akadeemiase.Konnad,vahid,kalad jaid ilma veeta.Kleks oli tiigist votnud koik vee
Ehitati esimesed elektrijaamad ja ülekandeliinid, hiljem elektrimootorid. Sisepõlemismootor. 3. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? + Kaupade kiirem, odavam tootmine Rohkem töökohti Majanduse kiire kasv Inimeste elu paranes, valikuvõimalused Kvaliteetsem kaup - Õhusaaste Käsitöölised kaotasid töö; tööpuudus Väga viletsad töö-ja elutingimused töölistel Masinalõhkujad 4.Loetle erinevusi vabriku-ja käsitööettevõtte vahel töökorralduses? Vabrik Palgatööline Pole vaja põhjalikku pikka väljaõpet Töö algas ja lõppes kõigile ühel ja ajal Suurem tööjaotus Omanik ei teinud tööd Müük erinev, odavam kaup Käsitööettevõte Pikaajaline väljaõpe Meister tegi tööd, kontrollis kaupa. Töö algas ja lõppes omanikuga kokkuleppel Ise oma kauba müümine Kallis käsitöökaup Kallis tootmine 5.Tööliste halb olukord, miks leppisid sellega?
järelkäärimisele. Pärast õige korgi pealelöömist on tulemuseks kerge itaaliapärane jook kerge mulli, vähese alkoholi ja õrna maitsega. Eesti Rabarbrat on võrreldud hellitavalt Chardonnay vahuveinidega, kuid kõige lähemale läheb ta pikalt turul olnud Läti rabarberivahuveinidega, millest Rabarbra on veidi värskem ja kergem. Nudisti Nõmme jookide, eeskätt Rabarbra, vastu tuntakse tugevat huvi Rootsis, Soomes, Hollandis, Lätis ja Leedus, kuid on vabrik teinud teadliku valiku hetkel müüa oma toodangut kodumaisel pinnal. Rabarberi sort, mida Rabarbra valmistamiseks kasutatakse, on võrdlemisi eriline ning raskesti kättesaadav. Kuna ka tootmismahud on viimaste aastatega teinud läbi meeletu kasvu, siis tooraine võetakse sisse ka teistest Euroopa riikidest. Eestis lihtsalt pole sellises mahus sobivat toorainet saada. Tulevikuidee on Nudistil muuta jook hooajalisest toodangust aasta läbi saadavaks veiniks
muutunud parem.Masinad tegid palju mõjut igapäevaelule ja kultuurile. 18. sajandi keskpaigast maailmas hakkasid toimuma ühiskondlikud muudatused. Kui varem rajanes riik põllumajandusel ja enamik inimese töötas kodus, siis nüüd muutusid valdavaks vabrikud ja tööstuslinnad. Muutuste põhjuseks oli masinate leiutamine, mis võimaldasid kaupu toota kiiremini ja odavamalt kui varem. Uute masinate omanikud palkasid masinatega töötama teisi inimesi. Nii tekkis vabrik, mida ümbritsesid tööliste jaoks ehitatud elamud. Tihti rajati ühte kohta mitu vabrikut, millest tekkis uus linn. Uute masinate loomine, tootmine ja kasutuselevõtmine nõudis raha ja inimesi, kes masinatega töötaksid. Esialgne kapital, mida Suurbritannias vajati uuenduste tegemiseks, saadi peamiselt orjakaubandusest ja suhkruroo kultiveerimisest Kariibi mere saartel. Esimesed vabrikud rajati 18. sajandi alguspoolel, kuid nende edasisele arengule andis hoo sisse 1850. alanud uute
Hiljem liitus Karamelliga Georg Stude äri martsipani- ja sokolaadikompvekkide osakond. Tortide ja kookide valmistamine jäi endiselt Pika tänava majja, mida tuntakse tänaseni Maiasmoka kohvikuna. Õige pea liideti Kawega omakorda vabrikud Efekt, Eelis, Endla ja Soliid ning lisaks veel Rakvere lähistel Kloodi mõisas paiknenud siirupitööstus Ermos. Ühendatud ettevõte jätkas tööd Kawe nime all. 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Nimemuutus toimus ideoloogilistel põhjustel: keegi käis ministrile kaebamas, et Kawe nimi oli kunagi moodustatud tolleaegsete omanike initsiaalidest. See ei olnud sobiv nõukogude ettevõttele. Kiiresti korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut "Punane Kompu" ja "Kalev" vaid ühe häälega jäi peale nimi "Kalev". 1957 - aadressil Pärnu maantee 139 valmib uus kondiitritööstusettevõte Uus Kalev,
ettevõtted- Jagada tellimusi erinevate ettevõtete vahel · Linnadeliidu Tallinna komitee · Põhja Balti komitee- J. Tõnisson- põgenike eest hoolitsemine ning toidu hankimine sõjaväele. SÕJA SÜNDMUSED · kõige suurem mure oli sõjapõgenikud ~70 000 lõunast · otsest sõjategevust ei toimunud · august 1945. a tulid Eesti vette saksa laevad, tulistasid Pärnut ja Kuressaart. Lasti Waldorfi tselluloosi vabrik õhku (omad inimesed) · Eestisse paigutati suur sõjavägi. Hulk oli üle 100 000. (Tallinn, Tartu, Valga, Narva, Võru kokku 100 000) · Eesti mehed viidi eemale kodumaalt (100 000 läks, 10 000 langes, 20 000 langes sõjavangi, 10 000 invaliidistusid) · Tekivad esimesed narkomaanid (morfiumist) · pärast I maailmasõda algas gripi pandeemia Euroopas. (60% haiged, 20milj. Surnut. 8000 Eestis) · Rajati lastekodud. · Aspiriin ning penitsiliin. Vohas tüüfus ning difteeria
politseijaoskonnas, rongijaamas ja haiglas. (Õe Marcelline'i järgi oli tema ülesanne kirjutada "tulekahjudest, kaklustest, matustest ja kõigest muust tähtsusetust teistele, kogenumatele reporteritele.") Hemingway tahtis siiski väga Esimesest maailmasõjast osa võtta. Vigase vasema silma tõttu oli armeesse võtmine suuresti ebatõenäoline, kuid Punane Rist võttis ta kiirabi autojuhiks Itaalia-rindele. Niipea kui Hemingway Milanosse jõudis, plahvatas terve laskemoona vabrik. Tema sokeerival algatusel korjati kokku surnukehad ja kanti surnukambrisse. 8. juulil 1918, veidi peale südaööd ja kuus päeva enne tema üheksateistkümnendat sünnipäeva, tabas neid Austria suurtükiväe rünnak. Vigastatute seas oli ka Hemingway, kes oli võimeline karkudel liikuma alles kahe kuu pärast, pärast mitmeid operatsioone. Tema vigastatud jalal oli 227 armi. Ta armus ühte meditsiiniõesse Agnes von Kurowskysse, kes jättis ta peagi maha nende liiga suure
+ 1909.a. rajati Tallinna Eesti Rahva Muuseum - (rajati Tartusse) Esimese eestlasena võitis olümpiamedali Martin Klein + 6.Millise kultuurialaga olid seotud järgmised isikud?(4p) G.Lurich Eesti üks kuulsamatest maadlejatest A.Wiera Eesti esimene elukutseline teatritegelane K.Menning Elukutseline teatri alustaja, Vanemuise juht ja Eesti diplomaat A.Laikmaa Eesti maalikunstnik 7.Millistest ettevõtetest on jutt? (Vali vastus siit: Kreenholmi Manufaktuur, Waldhof, Dvigatel, Volta, Lutheri vabrik) (4p) Pärnus paiknenud suur tselluloosi tootmise ettevõte - Waldhof Tallinnas asunud vagunitehas - Dvigatel Narvas asunud suur tekstiilitootmise ettevõte - Kreenholmi Manufaktuur Tehas Tallinnas, mis tootis elektrimootoreid - Volta 8.Seletage järgmised mõisted.(2p) Metskapten Laevakapten, kel puudub erialane diplom Hallparun Eesti suurtalunik 9.Millised järgmistest väidetest käisid keskmise eestlase kohta 20.sajandi algul? Tõmmake keskmist eestlast
aastal oli ettevõtteid 255 kuid töötajaid ainult 7413. Kreenholmi Manufaktuur Joonis 1 Kreenholmi Manufaktuuri kaubamärk Kreenholmi Manufaktuur on 1857. aastal Eestimaa kubermangus Joala mõisas Kreenholmi saarel rajatud tekstiilitöötlusettevõte, mis tänapäeval asub IdaViru maakonnas Narva linnas aadressil Joala tänav 20 ja tegutseb Kreenholmi Valduse aktsiaseltsi (Krenholm Holding LTD) nime all. Nõukogude ajal kandis vabrik nimetust V.I. Lenini nimeline "Kreenholmi Manufaktuur". Vabriku toodang teenis 1900. aasta Pariisi maailmanäitusel Grand Prix'. Baltika Grupp Joonis 2 Baltika Grupp'i kaubamärk Baltika Grupp on kiirelt kasvav rõivakaubandusettevõte, mis tegutseb Kesk ja IdaEuroopa turgudel. Grupp opereerib Montoni, Mosaici, Baltmani ja Ivo Nikkolo jaekette. Baltika kasutab vertikaalselt integreeritud ärimudelit, mis
Ühiskonnatüüpide võrdlus Indikaator Traditsioon. Industriaalne Postindustr. Aregngu printsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus Rikkuse allikas Tooraine, saadused Kaubad Teadmised, info, teenind. Tehniline baas Agraarne Industriaalne Informatiivne Põhiklass Talupoeg Tööline Teenistuja, juht Tootmisüksus Talu Tehas, vabrik Instituut, firma Põhivajadused Olmevajadused Sotsiaalsed Eneseregulatsioon Suhtlemine Inimene-loodus Inimene-masin Inimene-inimene Ajaperspektiiv Minevik Olevik Tulevik Strat. ressursid Toit, toore Kapital, teave Haridus, vaimsus Tehnoloogia Käsitöö Mehhan. tehnol Vaimne tehnol. Ideoloogia Religioosne Sotsiotsentristlik Humanistlik
annaabi.ee 
