SUUR KRIIS (aastatel 1930-1934) 1929. aasta lõpul sai alguse USAst ülemaailmne majanduskriis (esimesed ilmingud Eestisse 1933. a suvel) Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus (kriis tabas eelkõige põllumehi) toiduainete hinnad maailmaturul langevad, tollimaksud tõusevad. Talurahva sissetulekud ka riigis vähenesid, oldi sunnitud tootmist piirama, sagenesid oksjonid, talud läksid paljud pankrotti. Samalaadsed protsessid ka teistes majandusharudes. Väliskaubanduse bilanss negatiivne (sissevedu > väljavedu), hulk ärisid ja ettevõtteid läksid pankrotti, tehaseid suleti, piirati tootmist, lühendati tööpäevi, kärbiti tööliste arvu. 1932. aastaks tööpuudus enneolematu 32 000'ni. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati ulatuslikult põllumehi, jne. Töötute abistamiseks korraldati hädaabitöid. (raidteede, maanteede, lennuväljade, jms rajamisi) Kriisi ül...
juhtida, toimus esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Kolmas rahvahääletus saavutas võidu, mis koostati vabadussõjalaste poolt.Taheti uut koontitutsiooni ja presidendi ametit. Kuidas on seotud ülemaailmne majanduskriis ja Eesti sisepoliitiline kriis? Majanduskriis tõi kaasa sisepoliitilise kriisi. Selles süüdistati erakondi, sest nad olevat tegelenud korruptsiooniga, parteiliste huvide eelistamine, valitsuskriiside kunstlik tekitamine. Olukorda teravdas uue poliitilise jõu vabadussõjalaste ilmumine. Mis oli olnud Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus? Rahvusühtsuse rõhutamine, kutsekodade eelistamine erakondadele, demograafilised lubadused. Millal ja miks lülitusid vabadussõjalased poliitikasse? Sest nad ei suutnud kriiside keskel jääda erapooletuks. Kuidas suhtus rahvas uude poliitilisse liikumisse? Leidisd rahva seast toetust, sest oskasid end häälestada samale lainele.
4. Parlamendi killustatuse, võitnud partei pidi leidma koalitsioonipartnereid. 5. Toiduainete hinna langus ja tollimaksude tõus, talurahva sissetulekud vähenesid, pidid tootmist piirama või läksid pankrotti, toodangu koguväärtus vähenes 45% võrra, Väliskaubanduse bilanss muutus ,,,, , ärid ja tööstusettevõtted läksid pankrotti, tehased suleti, tööpuudus. 6. Erakondilkust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kuntslikust tekitamisest... 7. Riigikogu haaras enda kätte liialt suure võimu ja ei suuda riiki norm juhtida (uus konstitutsioon ja presidendi ameti määramine) 8. Nad kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal. Majanduskriisi tingimustes leidsid taolised avaldused rahva hulgas suurt toetus. 9. K. Päts ja J. Laidoner- vabadussõjalaste vastu 10
Hakati kõnelema erakondade vähenesid, tootmist piirati põhiseaduse muutmiseks. korruptsioonist, parteiliste Suur tööpuudus. Devalveeriti Kehtestati üleriigiline huvide eelistamisest, eesti kroon. kaitseseisukord. valitsuskriiside tekitamist ja Vajatakse presidenti venitamist, portfellide valimist, jne. Rahvahääletuste läbikukkumine- 1933 Uue poliitilise jõu- kolmandal rahvahääletusel
, millal tagandatakse?, millal ära kaob?, peamised ülesanded! Uus valitsus moodustatakse nii peale RK valimist kui ka pärast umbusaldusavaldust peaministrile. President määrab valimistulemusi arvestades peaministrikandidaadi. Viimane tutvustab RK ees oma plaani ja saadikud hääletavad tema poolt või vastu. Eestis moodustatakse enamasti koalitsioonivalitsus, st. et valitsust juhivad mitu erakonda. Tihti vahetub valitsus kiiremini kui parlament. Selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriiside kõige radikaalsemaks lahenduseks on parlamendi umbusaldushääletus valitsusele. Kui vähemalt 51 inimest RK saadikut on valitsuse vastu, tuleb sellel ametist tagasi astuda. Valitsuse peamised ülesanded: Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat. Õigusalase tegevuse vallas: Esitada parlamendile seaduseelnõusid ning seaduste muutmise ettepanekuid, sätestada määrustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike turvalisus ja riigi sisemine julgeolek
Eesti poliitilisel maastikul olid esindatud ka vähemusrahvuste erakonnad. Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustatuse ja sellega seoses probleemi üksmeelsete ja pikaaealiste valitsuste moodustamisel. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainuparteilise valitsuse moodustamiseks piisavat ülekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus, kuhu kuulus tavaliselt esindajaid 4-5 erakonnast. Et üksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valitsuskriiside ja valitsuste lagunemiseni. 1921-31 oli Eestis 11 valitsust keskmise elueaga 11 kuud. Valitsuskriisidele lisandusid 1920. aastail veel probleemid nendega, kellele iseseisev Eesti Vabariik meeltmööda ei olnud. Peamisteks vastalisteks kujunesid kohalikud kommunistid, keda toetas Nõukogude Liit. 1924. aasta 1. detsembril korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi
välisriikidele. 1928.a. viidi läbi rahareform: senise marga asemel võeti kasutusele kroon. 1920ndate teisel poolel arenes eesti majandus kiiresti, seda nii tööstuse kui põllu-majanduse osas, samuti tõusis elatustase. Sisepoliitika-Majanduskriisiga kaasnes sisepoliitiline kriis. Rahvas oli rahulolematu, süüdistades poliitikuid nii võime-tuse pärast majanduskriisi ohjata kui ka erakondlikus korruptsioonis, parteiliste huvide eelistamises riikli-kele, valitsuskriiside kunstlikus tekitamises jm. Rahulolematuse kasv tähendas rahva võõrandumist riigist. 1930ndate algul tekkinud suurparteid (mitmed sarnase maailmavaatega väikeparteid ühinesid) ei pidanud pingetele vastu ja lagunesid, süvendades nii poliitilist kriisi. Samal ajal lühenes valitsuste eluiga (1932- 33 oli ametis 4 valitsust). Riigiasutuste autoriteet vähenes ning teravnesid vastuolud erinevate poliitiliste rüh-mituste vahel. Mitmed erakonnad moodustasid isegi
Miks kaotas Eesti 1940. aastal iseseisvuse? Kui 1920. aastal kirjutati alla Tartu rahulepingule, deklaleeris Nõukogude Venemaa, et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta...". 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga ja alles nüüd saabus võimalus hakata juba pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Iseseisvuse aastate jooksul võeti Eesti vastu Rahvasteliitu (1921. aastal), arendati välja Euroopa tasemel seisev rahvuskultuur ja ka majanduses paranes seis. Siiski oli palju negatiivset, mida tuli läbi elada: 1929. aasta suur majanduskriis, 1934. aasta sõjaväeline riigipööre ja head ei tõotanud Baltimaadele ka Nõukogude Liidu aktiviseerumine. Kuid millised olid kõige määravamad aspektid, miks Eesti kaotas 1940. aastal isese...
EESTI VABARIIK AASTAIL 1920-1933 DEMOKRAATLIK EESTI 1918. a. 24. veebruaril vlja kuulutatud iseseisvust tuli eestlastel kaitsta Vabadussjas (1918-20). 1920.a. vttis sja ajal kokku tulnud Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese phiseaduse, mis stestas laial-dased kodanikuigused (vrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja snavabadus, hinemise ja koosolekutevabadus jne). Phiseaduse kohaselt oli Eesti Vabariigi krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes viis oma vimu ellu valimiste, referendumite ehk rahvahletuste ja rahvaalgatuse (uute seaduseelnu- de esitamine vi ka ettepanekute tegemine olemasolevate seaduste parandamiseks) kaudu. Seadusandlik vim kuulus 100-liikmelisele Riigikogule, tidesaatev vim aga valitsusele, keda juhtis riigivanem. Lisaks peaministri kohustustele titis riigivanem ka mningaid riigipeale kuuluvaid esinduslesandeid (nt riigi-visiidid). Eraldi riigipea ametikohta selle phiseaduse loojad vajalikuks ei pidanud...
ülesandeid. Enamasti oli riigikogus 6 suurt ja 2 väikest parteid, kuna neid olid palju, siis eestit juhtis koalitsioonivalitsused. 9.Mis oli peamine sisepoliitiline proleem 1920.? Erakondade rohkus tõi kaasa parlamendi killustamise. Ükski partei ei saavutanud valimistel ainparteilise valitsuse moodustamiseks piisavalt suurt ülekaalu ning tuli moodustada koalitsioonivalitsus.Et üksmeelt oli valitsuses raske saavutada, viisid vastuolud sageli valitsuskriiside ja valitsuste lagunemiseni. 1921-31 oli eestis 11 valitsust, ja keskmiselt kestis 1 valitsus 11 kuud 10.Miks toimus 1930 kriis ja milles seisnes? See oli majandus ja ühiskonna kriis. Sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist, mille tulemusena paljud tehased ja ärid läksid pankrotti, kasvas tööpuudus, langes elatustase. Inimesed hakkasid süüdistama valitsust, parlamenti. Usuti, et on vaja piirata riigikogu võimu ja luua riigipea ametikoht, kes päästab maa ja rahva vaesusest
ulatuslikult põllumehi jne. Hädaabitööd töötute abistamiseks, devalveerida oleks tulnud eesti kroon ( et kriisi ületada ). 1933. Devalveeriti Eesti kroon: kriisi taandumine. Sisepoliitiline kriis Kümnendi algul olukord stabiilne. 3 suurt fraktsiooni ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei ja 3 pisirühma.. ebastabiilsus peagi.. Hakati kõnelema erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklike valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, samuti lehmakauplemisest, riigipiruka jagamisest, portfellide valsist. Rahulolematuse kasv riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemise ja rahva võõrandamist riigist. Ühinenud agraarpartei lagunes, liikmed lahkusid. Erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku suurendas parlamendi killustatust. Vabadussõdalaste esiletõus- külvasid mässu algeid. Põhiseaduse kriis väljapääsu nähti uues konstruktsioonis ja presidendi ametis
omavalitsuse teisel tasandil, kuigi tõsi küll -- vastavalt maakonnaseadusele esmatasandi delegeeritud esindajatest. 3. Järeldused 1917 1920 mõjutasid kohalike omavalitsuste arengut elanike aktiivne ja valmisolek uuendada omavalitsussüsteemi. Tuleb siiski tunnistada, et 1920.aasta põhiseadus ei osutunud tegelikkuses efektiivseks, sest riigivõim oli tasakaalustamata, järelikult ebastabiilne (riigikogus võimutsevad erakonnad, valitsus, riigivõimu strateegilised plaanid, valitsuskriiside tekitamine ületamine, valimisteks ettevalmistumine). Eestis aastail 1918-1939 toimunud omavalitsuskorralduse reformimise käik on õpetlik ja rakendatav loominguliselt või hoiatavalt ka tänapäeval. Kohaliku omavalitsuse valdkonnas aastatel 1918-1940 aset leidnud reformipüüdluste ja arengute võrdlemine reformipüüdluste kaasaegsete suundadega andis võimaluse tuua välja mitmed esile kerkida võivad takistused. Eelkõige mittearvestamine valdade ajalooliste õigustega,
I Eesti iseseisvumine I maailmasõda 1914-1918. Keskriikide (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria) ja Antanti (Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa jt.) vahel I Maailmasõja mõju Eestile Venemaa paigutas Eestisse jälle oma väeosad, see tekitas suurendas veelgi Eestis valitsevat korterikriisi. Tekkis tööjõu puudus, sest 100 000 eestlast mobiliseeriti. Algasid majandusraskused: tootmise langus nii põllumajanduses kui ka tööstuses -põllumajanduses vähenes külvipind (põhjuseks hobuste rekvireerimine sõjaväele), valitses toorainepuudus, kuna traditsioonilised transporditeed olid sõjategevuse tõttu suletud (N: Inglise kivisüsi ei jõua kohale; raskused Vene söe transpordiga), tekkis tarbekaupade ja toiduainete defitsiit; sõja ajal halvenes eriti suuremate linnade toiduga varustamine, inimeste varustamisel toiduainetega mindi üle kaardisüsteemile, hakkasid tõusma hinnad ja algas kiire inflatsioon (raha väärtuse langus). Muudatused Veebruari...
* hakati rääkima erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele, valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest ja tahtlikust venitamisest * kõigis hädades süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust - riiklike institutsioonide autoriteedi vähenemine - rahva võõrandumine riigist * esimesena lagunesid äsja loodud suurerakonnad - erapooletute saadikute ilmumine Riigikokku - parlamendi killustatuse suurenemine * valitsuse eluea lühenemine * valitsuskriiside süvenemine * kujunes surnud ring: rahulolematus põhjustas ebastabiilsust, see omakorda sünnitas uut rahulolematust * ohumärguks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus - sekkusid poliitilisse võitlusesse - kasutasid rahva seas levinud meeleolusid, süüdistades vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis ning nõudes uuendusi riigi valitsemise alal - leidsid rahva hulgas suurt toetust Vabadussõjalased.
1938. aasta 1. jaanuaril jõustus Eesti kolmas põhiseadus, mis kehtestas seni riigijuhi kohustes olnud ühitatud peaministri ja riigivanema ametikohale Eesti Vabariigi presidendi. Sellega oli lõpule jõudnud pikaajaline võitlus, mille sihiks oli parlamentaarselt tasakaalustatud riigikord Eestis. Presidendi staatuse kehtestamine oli selle arengu viimaseks lüliks. Senini esindas Eesti riiki riigivanem (ka riigihoidja), olles samaaegselt ka valitsusejuht. Kuna sagedaste valitsuskriiside ja pikale veninud poliitiliste kauplemiste tulemuseks oli uue valitsuse moodustamine, mistõttu vahetus ka riigijuht, kahjustas see tugevasti rahva hulgas nii riigivõimu kui riigihoidja autoriteeti. Uus põhiseadus sätestas riigijuhi kohale riigivõimust sõltumatu presidendi. Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. Ja kuna kõik nimetatud instantsid
Sisepoliitiline kriis Saabus ootamatult, ilma ohumärkideta. Aastavahetusel 1931/32 ühinseid omavahel agraarerakonnad ja liberaalsed tsentrumiparteid. Riigikogu viiendas koosseisus jäid tegutsema vaid 3 suurt fraktsiooni ning 3 pisirühma. Ühinenud Põllumehed, Rahvuslik Keskerakond, Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei püsinud kaua. Halva majandusolukorraga kaasnes rahulolematus. Kõneleti erakondlikust korruptsioonist, parteiliste huvide eelistamisest riiklikele. Räägiti valitsuskriiside kunstlikust tekitamisest, tahtlikust venitamisest jne. Kõigis hädades süüdistati poliitikuid ja erakondi, Riigikogu ja valitsust. Sisepoliitilistele pingetele ei pidanud esimesena vastu äsja loodud suurerakonnad. Riigikokku ilmusid erapooletud saadikud, suurenes parlamendi killustatus. Lühenes valitsuse eluiga, süvenesid valitsuskriisid. Ohumärgiks oli uue poliitilise jõu, vabadussõjalaste esiletõus, koondas sõjaveterane.
detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku
detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks. Autoritaarne Eesti. 12. märtsi riigipööre – põhjused, ettevalmistamine, teostus; vabadussõjalaste arreteerimised, piirangud ajakirjandusele ja erakondadele. Vaikiva oleku
Ringkondadest pääseb parlamenti mitu saadikut, nimekirja alusel (kinnine/avatud) Tähtsaim põhimõte on, et iga erakonna nimekiri saab parlamendis võrdeliselt nii palju kohti, kui on üle riigi saadud häälte protsent Valimiskünnis 4-5%, Eestis 5% Plussid: Soosib ka väikseid parteisid; Hääled ei lähe kaotsi Miinused: Keerukas süsteem; Valitsuskriiside tekkimise võimalus, killustunud Näidisriigid Eesti, Soome, Holland Jagatakse isiku-, ringkonna- ja kompensatsioonimandaate. 17. Erakond tegevuse eesmärk on saada võimule ja luua poliitikat, tegeletakse poliitika kõigi valdkondadega, teavitamise sihtgrupiks valijaskond ning teavitamise viisiks on tähelepanu püüdmine meedias. Erakond peab olema registreeritud äriregistris; tegutseb põhikirja ja programmi alusel; kindel koosseis.
+ valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral. 107. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 108. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh 18 õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne) Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega: Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus, kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte. President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi.
Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis lahkus ta valitsusjuhi kohalt ning rajas uue parempoolse liikumise - Prantsuse Rahva Ühenduse. 1946. a. põhiseaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958. aastani. Seda ajajärku nimetatakse Prantsusmaa ajaloos IV vabariigiks. 12 aasta vältel vahetus 22 valitsust. Üks valitsuskriiside põhjusi oli selles, et Rahvuskogus oli palju väikeparteisid ja nende koalitsioonid kippusid lagunema. Teine põhjus oli see, et neil aastail hääletas üle veerandi valijatest kommunistide poolt. Ükski teine erakond ei kogunud nii palju hääli. Kuid 1947. a. alates kommuniste enam valitsusse ei kaasatud nende seotuse pärast Moskvaga. Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi
66. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 17 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne) Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega: Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus, kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte. President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi.
Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel. 17 66. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne) Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega: Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus, kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte. President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi. Võimu liigse koondumise takistamisega: President võib jätta seaduse välja kuulutamata, kui
EUROOPA 1. SAKSAMAA LIITVABARIIK SAKSAMAA LIITVABARIIK (SLV). POLIITILINE SÜSTEEM. SLV on parlamentaarne riik, mille pealinnaks sai peale Teist maailmasõda Bonn. SLV kui föderatiivne riik koosneb praegu 16 liidumaast. Igal liidumaal on oma põhiseadus, parlament ja valitsus. Parlament - Bundestag võtab vastu seadusi ja määrab ametisse valitsusjuhi, kelleks on liidukantsler. Presidendi funktsioonid on esinduslikud. Bundestagis on esindatud põhiliselt kolm parteid. Need on KDL/KSL (Kristlik- Demokraatlik Liit/Kristlik-Sotsiaalne Liit), VDP (Vaba Demokraatlik Partei) ja SDP (Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei). 1980. a. asutati rohelistest oma erakond, mis ühendas endas keskkonnakaitsjaid ja mitmesuguseid teisi protestiliikumisi ning mis sai Bundestagi neljandaks parteiks. SLV esimene liidukantsler oli aastail 1949-1963 kristlik demokraat Konrad A...
ajaloolises tähenduses antakse kohtu poolt süüdi mõistetud isikutele, kes on toime pannud kuriteo. Armuandmine vabastab süüdlase täielikult või osaliselt kuriteo toimepanemisega kaasnevatest tagajärgedest. Samas ei sea armuandmine kahtluse alla kohtulahendi seaduslikkust ja põhistatust ega mõjuta teisi analoogilise teo toime pannud isikuid. Armuandmine erinevalt amnestiast eeldab selle individuaalset taotlemist. 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne) Kui Eesti ühtsuse, s.o ühiste eesmärkide ja väärtuste edendamine piirdub peamiselt kõnede, seisukohavõttude jms PS-s otseselt reguleerimata tegevusega, 19 siis teiste funktsioonide täitmiseks näeb PS ette vastavad aktid ja toimingud.
Keskmine valitsusperioodi 4-6 kuud. 90ndate alguses toimub ITA poliitikas murrang: variseb kokku I VAB parteisüsteem-> kaovad ära vanad parteid ( varisevad kokku) , ITA muutb parteideriigist valimisblokkide riigiks . Hakkame kuulma valimisblokkidest. Ideoloogia kadumise fenomen , pol muutb meelelahutuse osaks .Majoritaarne hääletamine , muutub valdavaks senatiks . Itaalial olemas ka president . I VAB ajal oli presidendi peaül valitsuskriiside lahendamine ja uute väljakuulutmine.Peaministri ametissenim. II Vab ajal roll pole niivõrd palju muutunud. Mingil per tekkis Berlusconi soov reformid ITA d nii , et see muutuks Prantsusmaaks, et ta ise saaks presidendiks. Algatas konsitutsioonireformiteemalised arutelud, kuid siiski ei ole see tema eesmärk veel ellu viia. Saksa 21 dem mudel , mis on lõunaEur üle viidud. Kaasaegne Hisp on Saksa pol süs importimise klassikaline näide
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
arusaadavalt on tegemist spekulatsiooniga, aga mingil määral on see tõsi. Kahtlemata oli see katalüsaatoriks, mingisugune varjatud rahulolematus Eesti poliitiliste olude suhtes oli toonases ühiskonnas olemas. Kogu toonases Euroopas valitses suundumus demokraatialt autokraatiale. Tulles sisepoliitilise kriisi juurde - ilmnes ennekõike sisepoliitilise ebastabiilsuse taskus, poliitilise killustatuse suurenemises ja valitsuskriiside raskenemises. Mingeid uusi poliitilisi tegelasi ei tulnud. 1932. aasta kevadel ja suvel ilmnesid selgelt sisepoliitilise kriisi nähtused. Uutele valimistele mindi vastu olukorras, kus oli 3 suurt parteid ja 3 väikest: venelased, sakslased ja vasaksotsialistid. Iseloomulik nendele valimastele seegi, et V riigikoguvalimiste eest tuli välja 3 rühmitust, ükski neist sisse ei saanud, aga võrreldes varasemate aastatega, oli siiski 3 uut tegijat märkimisväärne erinevus
Eriti rängalt mõjus paljude välisvaluuta loobumine kullastanardilt (sh Rooti) Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse ja üldine elukallidus tõusis millega kaasenes rahuolematuse kasv. Sisepoliitiline kriis Elujärje halvenemises süüdistati valitsust ja erakondi. Üha enam räägiti erakondlikust korruptsioonist, partei huvide kõrgemale seamisest riiklikust, valitsuskriiside kunstilkust esilekutsumisest ja teadlikust venitamisest. Rahva suhtumist näitasid kasutusele võetud terminid: kriisitamine, lehmakauplemine, riigipiruka jagamine. 1931a tehti katse olukorra tervendamiseks erakonda liitmise teel. Nt Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondise ühinemine mida tabas ka edu. Põhiseaduse muutmine aktsioon Üheks hädaks tebeldati ebasobiv põhiseadus.
raskusi valitsuste moodustamisel, kus valitsused koos olid väga vähest aega. Valitsused: 1) K. Pätsi IV valitsus- Tegemist oli usaldusvalitsusega - Poliitiliselt erapooletu töökabinet. Isiklik usaldus riigivanema ja tema ministrite vahel. Pidas vastu ligi pool aastat. 2) Jaan Tõnissoni IV valitsus -Tuli toime, koalitsiooni kuulus keskerakond ja asunikud. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja muutmisettepanekud, rahvahääletused, 1933. aasta põhiseadus, ettevalmistused riigivanema ja Riigikogu valimisteks: Parlamentarismi ehk sisepoliitiline kriis 1930 aastate algul Kriisi põhjused: 1) Riigikogu kujunes erinevate poliitiliste erakondade omavahelise võimuvõitluse areeniks, mis takistas seaduste vastuvõtmist.
Rahvaerakond+Kristlik Rahvaerakond Rahvaerakond; Põllumeeste Kogud + Asunike Koondus Ühinenud Põllumehed. Juba ühinenud Rahvaerakond tõmbas kaasa ka Tööerakonna ja Majandusrühma ja võttis uue nime Rahvuslik Keskerakond, mis sisuliselt koondas kõik tsentrumiparteid. Sellele järgnes Jaan Teemanti IV valitsus koalitsioonis Ühinenud Põllumehed ja Rahvuslik Keskerakond. 19.02.32-20.06.32. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Suur kriis koosneb tinglikult 3 osast: majanduskriis (ülemaailmne suur depressioon), eesti sisepoliitiline kriis ja põhiseaduse kriis, mis on omavahel tohedalt seotud. Kõigi nende aluseks oli majanduskriis, mis oli alguse saanud USAst (vt eespoolt majanduskriis). Muidugi nägi rahvas, et riik on süüdi, alati süüdistab riik valitsust. Krooni devalveerimise ümber vallandus väga terav poliitiline võitlus. Kaks kõige suuremat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
