Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas Jaan Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki
Johan Laidoner oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. · Vabadussõja algul tuli Soome kaudu Eestisse, kus nimetati 14. detsembril Operatiivstaabi ülemaks. · 23. detsembrist 1918 Sõjavägede ülemjuhataja. · 20. jaanuaril 1919 ülendati pärast Narva tagasivallutamist kindralmajoriks. · 26. märtsil 1920 lahkus omal soovil ülemjuhataja kohustest ning ülendati kindralleitnandiks. Jaan Soots oli Eesti sõjaväelane ja poliitik. 1917. aastal läks Soots Kiievisse lendurvaatlejate kooli, pärast selle lõpetamist kutsuti Vene sõjavägede ülemjuhataja staapi. Venemaal olevate keeruliste olude tõttu õnnestus tal Vene sõjaväest pääseda ja naasta Eestisse. Selleks ajaks oli tal teenitud Püha Stanislavi, Püha Anna ja Püha Vladimiri orden. detsembril 1917 sai Soots I Eesti jalaväediviisi staabiülemaks ja Johan Laidoneri ametisse asumiseni 5. jaanuaril 1918 ka
informatsioon eakate ravi-, taastusravi ja hoolduse võimalustest, hooldus- ja põetusvõtetest, põetus- ja abivahenditest, abi psühholoogiliste ja juriidiliste küsimuste lahendamisel. Otstarbekas oleks koondada kogu info ühte institutsiooni näiteks vanurikabinet või vanurikeskus. (Saks 2001.) 4 Allikloend Saks, K., Allev, R., Soots, A., Kõiv, K., Paju, I., Jaanson, K., Schneider, G. (2001). Eakate tervishoid ja hoolekanne. Tartu: Tartumaa Trükikoda. Soots, A. (1999). Terapeutiline suhtlemine. Õppematerjal haige hooldajale. Tartu: Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon. 5
RAM Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997), Ants Soots (1994-2005, kunstiline juht 2008.a. sügisest) ning Kaspars Putnis (2005-2008).Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 6000 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Viimaste välisesinemiste seas on kontsert Peterburi Filharmoonia Suures saalis, kus osaleti Rudolf Tobiase oratooriumi "Joonase lähetamine" ettekandel (2003). Augustis 2005 esitas RAM Stockholmis III Läänemere Festivalil Sibeliuse
lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Rahuläbirääkimise protsess · Vaherahu sõlmimise idee esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919 · Kuna läbirääkimiste osapoolte nõudmised olid väga erinevad, kujunesid läbirääkimised raskeks, ähvardades isegi katkeda Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda · Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast
Tartu Rahuleping ● Tartu rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. ● Eesti esindajad läbirääkimistel olid Jaan Poska ja kindral Jaan Soots. ● Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. ● Jaan Poska: "Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma tulevase saatuse. Protsess ● Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919.
läbi Pärnu ja Viljandi. Nendes lahingutes langenud punaarmeelased on maetud Helme Keldrimäele ühishauda. Nõukogude armee andmetel on siia maetud 533 meest, kellest suur osa olid 122. laskemoonakorpuse 43. laskediviisi sõdurid ja ohvitserid. 28.02.2012 kell 11.04 lk 355 Kristjan Luts ,, Eest sõjaajaloo teejuht" Kindral Jaan Sootsi sünnikoht Vabadusristi kavaler kindralmajor Jaan Soots sündis 1880. a. Viljandimaal Helme vallas Küti talus. Eesti Vabadussõja ajal oli ta sõjavägede staabiülem ja kindral, Johan Laidoneri lähim kaastöötaja, täites mitmel korral ka ülemjuhataja kohuseid. Ta kuulus Tartu rahuläbirääkimiste delegatsioooni ja võitles välja toonase Eesti riigipiiri kehtestamise . Sõjaliste teenete eest ülendati Soots kindralmajoriks, kuid pärast Vabadussõda läks ta erru Soots oli mitme riigikogu liige ja aseesimees.
filmikunsti suurteosele, mis omakorda seab näitlejad ja lavastaja raamesse. Pigem aga seisis nende ees ahvatlev väljakutse teha teistsugune lavastus." Hoolimata näidendi keerulisest süzeest, sai lavastaja, kes on ühtlasi ka spektaakli autor ja kunstiline juht, enda ülesandega perfektselt hakkama ning tabas nappide vahendite kasutamisega naelapea pihta. Kuigi erinevaid tegelaskujusid oli etenduses palju, mängisid laval ainult 6 inimest: Katariina Ratasepp, Ago Soots, Margo Teder, Meelis Põdersoo, Tanel Saar ja Madis Muul. Kõige rohkem tõusis esile pearolli mängiv Ago Soots. See, kuidas mees suutis esile tuua lühikese, küürus ja vana Fausti, olles ise pikk ja soliidne noormees, muutis vaatamise eriti kaasahaaravaks. Näiteks vaatuse alguses, kus Soots hakkas doktori rolli minema, vääneldes ja paindudes nagu pajuoks, paistis kõik tol hetkel nii harmooniline ja sobilik, kuid eemalt vaadates võis see kummaline ja pigem naljakas tunduda
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUSED TÖÖD Õppeaines: HÜDRAULIKA, PNEUMAATIKA Variant: nr. 30 Mehaanikateaduskond Üliõpilane: Dmitri Himotshka Õpperühm: KMI-31 Õppejõud: Rein Soots Tallinn 2011 Ülesanne 1 Antud: = 13600kg/m3 h = 8400 mm = 8,4 m g = 9,81 m/s² Leida: p1 = ? Pa p2 = ? Ba p3 = ? MPa Lahendus: 8400 mmHg = 8400 Tr = 133,3 * 84000 = 1119720 Pa p = hg p1 = 8,4 m * 13600kg/m3 * 9,81 m/s² = 1120694 Pa p2 = 1120694 Pa / 105 = 112,07 bar p3 = 1120694 Pa / 106 = 11,207 MPa Vastus: p1 = 1120694 Pa p2 = 112,07 Ba p3 = 11,207 MPa Ülesanne 3 Antud:
Mulle meeldis väga Célimène, keda mängis Elina Pähklimägi. Ta suutis väga hästi näidata tõelist naisolevust, kes oskab õrritada ning meelitada, tahab meeldida kõigile ning muidugi räägib kõiki taga. Tema liikumine oli sujuv ning hääl pehme, mis lisas talle veelgi rohkem naiselikkust. Alceste, keda mängis Tanel Saar, oli samuti hea. Tema sünge ja kuri pilk, millele lisandus jõuline hääl tegid temast tõelise misantroobi. Ago Soots, kes mängis Oronte'i ja Clitandre'i, avaldas küll muljet, kuid ta mõjus rõhutatult kunstlikult. Ma üleüldse ei salli vähimatki ülemängimist. ,,Misantroop" oli aga just sellele põhinev näidend. Rollid olid rajatud pigem kehakeelele, miimikale ja intonatsioonile kui dialoogidele. Minu jaoks oli see veidi pettumust valmistav, sest armastan suhteliselt realistlike tegelasi. Samuti oli kahju, et paljud Molière dialoogide lõigud läksid näitlejate vuristamise tõttu kaduma
Eesti Rahvusmeeskoor „Tõmbtuulelaulud” N 12. Veebruar kell 19 Estonia kontserdisaalis Eesti Rahvusmeeskoor Maria Leppoja (sopran) Irina Ievleva (klaver) Ene Salumäe (orel) Vambola Krigul (timpanid) Dirigent Ants Soots Eesti Rahvusmeskooril on see aasta juubeliaasta. 70 aastat tagasi asutas RAMi Gustav Ernesaks. Eesti Kooriühing kuulutas neljandat hooaega RAMi kunstilise juhi ja peadirigendi Mikk Üleoja aasta dirigendiks 2014. Kontsert „Tõmbetuulelaulud” anti aga Ants Sootsi, RAMi endise peadirigendi juhatamisel. Esitati meeskooriteoseid 20. sajandist: E. Mägi, Barber, Sandstörm, Richard Strauss, Tublin, Thompson, Kuldar Sink, Veljo Tormis.
Grete Vendel 8.a klass 12.04.2014 VAT Tearti „Kirjaklambritest vöö“ Retsensioon Käisin vaatamas 8.aprillil Kuressaare Linnateatris lavastust „Kirjaklambritest vöö“.Lavastuse autoriks on Rein Agur. Loo peategelane Kati (Katariina Ratasepp) on pealtnäha tavaline mässumeelne teismeline, kes kolis Inglismaalt Eestisse.Ta joob, suitsetab, talle meeldib pidutseda ja mõnuaineid pruukida.Tema klassivennal, austajal ja heal sõbral Juhanil (Meelis Põdersoo) on Kati elus suur roll.Poisist saab Kati poisssõber ja kuna Kati vanematel pole tütre jaoks aega, on Juhan temaga palju koos.Isa (Margo Teder) on inglane ning räägib inglise aksendiga, mis mulle isiklikult v...
alanud. Sõja kulg 1918 · 14. detsember loodi Eesti sõjaväe operatiivstaap. Selle ülemaks sai polkovnik Johan Laidoner. · 15. detsember algas Rägavere lahing. · 21. detsember enamlased vallutasid eesti vägede organiseerimatuse tõttu Tartu. · 23. detsember loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner. · 24. detsember Operatiivstaabi ülemaks sai polkovnik Jaan Soots. · 24. detsember Tapa langes Nõukogude vägede kätte. · 26. detsember Aegna saare juures toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Spartak". Inglased kinkisid selle eesti mereväele. Pärast remonti kandis miiniristleja nime "Vambola". Sõja kulg 1918 · 27. detsember Kokskäri tuletorni lähedal toimunud merelahingus langes inglise laevastiku kätte vangi vene miiniristleja "Avtroil"
Inglise teadlane William Gilbert Koostaja: Karl Kastein Juhendaja: Tõnu Soots Õppeaine: Füüsika Valjala 2009 William Gilbert Sündis: Colchester Inglismaa 1544. 24. Mail Suri: London Inglismaa 1603. 30. November Elulugu Õppis St John's College's Aastal 1600 valiti füüsikute kooli presidendiks 1601 1603 töötas Elizabeth I füüsikuna Tähtsamad avastused Enamasti mäletatakse tänu tema teosele De Magnete Võttis kasutusse sõna amber mis tähendab
Autor: Karli Kukk Juhendaja: Erla Soots SuureJaanis 2013 Anda ülevaade Eesti korvpalli olukorra kohta Kaardistada korvpalliharrastajate arv, vanus ja sooline kuuluvus maakondade kaupa SuureJaanis 2013 Materjalide kogumine (raamatud, internet) Andmestiku koostamine korvpalli harrastajate kohta maakonniti Andmete, materjalide läbitöötamine Analüüsi, uurimistöö koostamine
Genitaalherpes 9.klass Saskia Sõrmus, Tamur Hans Terve Juhendaja: Merle Soots Vaida, 2016 Mis haigusega on tegu ● Genitaalherpes on sageli esinev viirusinfektsioon, mis levib peamiselt sugulisel teel. Millised on sümptomid ● Sügelus ja ärritustunne suguelundite piirkonnas ● Palavik ● Valud lihastes ● Lümfisõlmede suurenemine Kuidas vältida genitaalherpest ● Haigust aitab vältida kondoomi kasutamine. Haiguse tagajärjed ● Viirus jääb vaatamata ravile nakatunud
Elavad fossiilid Koostas: Christin Soots TTÜ TK Kes on elav fossiil? Taime-või loomaliik Esineb nii fossiili kui elusorganismina tänapäeval Geoloogilise aja jooksul on vähe muutunud Tuntuimad on hõlmikpuu ja latimeeria Jaapani ämblikkrabi ehk Macrocheira kaempferi Elab u 100 aastaseks kõigesööja jäsemete pikkus võib olla u 3,65m Elab mere põhjas Hõlmikpuu ehk Ginkgo biloba Ainus tänapäeva hõlmikpuude sugukonda kuuluv puu. Kasvasid jõudsalt mesosoikumis(245 mljn-65mljn a tagasi) Ida-Aasia püha puu Kasutatakse haljastuses alleepuuna- eriti Ameerikas, Hiinas on traditsiooniline toit, Kasvab ka Eestis- põhjapoolseim suurim Tallinnas, mille tüve P=164 cm, H=13 m Punane panda ehk tulikass ehk Ailurus fulgens Kiskjaliste hulka kuuluv imetajaliik Ohustatud liik Pisike- veidi suurem kui kodukass Bambus moodustab tema toidulauast Tuataara ehk hateeria ehk Sphenodon punctatus Uus-Meremaa roomajaliik Elavad keskmiselt 60.aastas...
Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles. On registreeritud Rahvasteliidus. On avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Rahulepingu allkirjastajad Eesti Demokraatliku Vabariigi esindajad: Asutava Kogu liige Jaan Poska Asutava Kogu liige - Ants Piip Asutava Kogu liige Asutava Kogu liige Mait Püüman Julius Seljamaa Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu esindajad: Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kasakate nõukogu Ülevenemaalise kolleegiumi liige - Isidor Gukovski Kesktäitevkomitee liige - Adolf Joffe Lepingu tagajärjed Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust de jure(juriidiliselt e. seaduslikult). Loobus "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta"
Galileo Galilei Brenda Pent Elly Soots Viimsi Keskkool Haridus ja isiklik elu Sündis 15.veebruar 1564 Pisas. Galilei oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Esmase hariduse andis Galileole isa, 17-aastaselt läks ta Pisa Ülikooli meditsiini õppima. Tuntumad saavutused 1597 leiutas termoskoobi, ei osutunud eriti edukaks, sest näit sõltus õhurõhust. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass, universaalne arvutusvahend. 1609 teleskoop, taevakehade vaatlemiseks ja uurimiseks 1624 mikroskoop,selle abil joonistas pildid putukatest, optikariist väikestest objektidest tugevasti suurendatud kujutiste saamiseks. 1632 dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, geo- ja heliotsentrilise maailmasüsteemi üle. Galileo uuris Pisa torni abil vabalangemist. Galileo Galilei kirjutis: “Loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles.”- sellel ajal avastati, et füüsilise maailma seaduspärasusi ehk loodusseadusi on võim...
Lääne-Läti, Riia. Läti valitsus põgenes Eestisse, palus abi*meie 3.diviis tungis P-Lätti, 15-23.06- Võnnu juures otsustavad lahingud. 23.06-Landeswehr löödi taganema*06 lõpus vabastati Riia, taastati Läti valitsus *07 andis Landeswehr alla, saadeti laiali*Lõuna-Läti vabastati Leedu, Poola armee poolt Vetapp(sügis-talv1919)-*okt algasid rahuläbirääkimised, toimusid Tartus(telegatsioonide juhid:Eesti:J Poska, J Soots Vene:A Joffe, I Gukovski) Tartu rahu-02.02.1920-kirj allaTingimused:1.riigipiir Eesti ja Venemaa vahel(12km laiune maariba Narva jõe taga, Ivangorodi linn, terve Setumaa, Petseri, Irboska) 2.EV ja Nõukogude Venemaa tunnustasid teineteist iseseisvate riikidena 3.kehtestati diplomaatilised suhted 4.EV sai 11t kulda, millega maksti ära osa võlgadest 5.Eesti ja Vene kodanikel lubati kodumaale tagasi pöörduda*Sõlmiti kaubandus- ja majanduslepingud. Kuni 1923 olid majandussuhted Venega hea.
aasta novembris alampolkovnik Ernst Põdder. 1917. aasta mais, kui polk Tallinnast Rakverre viidi, oli selle nimekirjas ligi 4000 meest. 1917. aasta oktoobris paisati polk Muhu saarele sakslaste dessanti tõrjuma, kuid operatsioon ebaõnnestus ja kaks pataljoni langesid pea täies koosseisus sakslaste kätte vangi. 1918. aasta veebruaris, Eesti iseseisvuse väljakuulutamise ajal, oli polk Haapsalus. I Eesti Diviis- 1917. aasta novembris kutsuti Eestisse alampolkovnik Jaan Soots, kes asus diviisi formeerima. Luba diviisi formeerimiseks saadi alles detsembris. Jaan Soots ei olnud diviisiülem kaua, enne jõule asus diviisiülema ametikohale alampolkovnik Johan Laidoner ja Sootsist sai staabiülem. Hiljem aga alampolkovnik Andres Larka. Diviisi staabi ülesanne oli kõigi eesti rahvusväeosade juhtimine. Peale nelja jalaväepolgu, mis diviisi staabile allutati või selle alluvuses moodustati, alustati ka suur-tükiväebrigaadi,
Millised järgnevatest väidetest on tõesed (T), millised valed (V) NIMI:anti soots Kirjuta iga väite taha kas tõene (T) või vale (V) GRUPP:LS-07 Ainult üks saab olla õige! 20. Aidsi põhjustav HIV- nakkus levib kätlemisel.V.. 21. Inimene võib saada HIV- nakkuse teiselt inimeselt seksuaalvahekorra ajal...T 22. Rasedad naised võivad anda HIV- nakkuse edasi oma beebile.T.. 23. HIV- nakkuse võib saada WC potilt, kus on istunud HIV- positiivne inimene...V 24. HIV- nakkus levib suudelemisel.V.. 25. HIV elab veres...T 26
15.saj leiutati nooditrükitehnika, lihtsustas nootide kirjapanemist Peeti oluliseks muusikaharidust Heliloojad: Inglise – Thomas Tallis, William Bird Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid: Dulcan – fagott, puhkpill Krummhorn – puhkpill Pommer – oboe, puhkpill Klavessiin – klahvpill Viola da gamba – tšello, keelpill Lauto – keelpill, äramurtud kaelaga
XI 1922. aastal.Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4.veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots.Venemaa esindajad olid Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe, kaubanduskomissar Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek, Issidor Gukovski.Tartus viibisid ka Soome, Ukraina, Valgevene ja Poola vaatlejad.Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänava majas nr. 39. * Eesti Demokraatliku Vabariigi Valitsuse esindajad: o Asutava Kogu liige Jaan Poska, o Asutava Kogu liige Ants Piip, o Asutava Kogu liige Mait Püüman
aasta märtsis liideti Eestimaa kubermanguga Põhja- Liivimaa, mis sai autonoomia. Ametisse nimetati kubermangukomissar Jaan Poska, seadusandliku koguna valiti 1917. aasta suvel Maanõukogu, mis moodustas Maavalitsuse. Juba aprillis 1917 oli saadi Vene ülemjuhatuse luba moodustada eesti rahvusväeosad. Aasta lõpuks formeeriti neli jalaväepolku, insenerirood, tagavarapataljon ja suurtükiväebrigaad. Diviisiülemaks määrati Johan Laidoner ja staabiülemaks määrati Jaan Soots. 19. veebruaril 1918 moodustas Maanõukogu vanematekogu Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. Koostati Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks riigiks ja mis kuulutati välja 23. veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917
Suurema osa kaitsejõududest moodustasid Esimeses maailmasõjas osalenud eesti ohvitserid ja kooliõpilastest vabatahtlikud. Vabadussõjas langes 3588 Eesti sõdurit. Esimese ettepaneku Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise vaherahu sõlmimiseks esitas Nõukogude Venemaa 25. juulil 1919. Rahulepingule allakirjutamiseks peeti Eesti-Vene rahukonverents, mis kestis kaks kuud. Rahulepingu läbirääkimistel olid Eesti esindajad Jaan Poska ja Jaan Soots. Rahulepingule kirjutasid alla Adolf Joffe, Issidor Gukovski ja Jaan Poska. Eesti esindajate juures olid eksperdid Victor Mutt, Aleksander Oinas ja Karl Ast. Delegatsiooni asjadevalitseja oli vandeadvokaat Rein Eliaser ning Vene saatkonna juures välisministri erasekretär William Tomingas. Venemaa esindajad olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov, Karl Radek ja Issidor Gukovski. Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai
Eesti popmuusika 1920.1960.dad 1) Missugune sündmus tähistab Eest popjazzmuusika algust? The Murphy Band'i loomine Tallinnas 2) Millal ja kus toimus esimene Eest jazz kontsert? 1936. aastal, Estonia konsterdisaalis 3) Nimeta 30date aastate lööklaulude autoreid Boris Kõrver; Raimond Valgre 4) Nimeta 50date aastate tuntumaid ansambleid ja liikmeid Rütmikud Arne Oit; Uno Naisso; Valter Ojakäär; Gennadi Podelski; Vallo Järvi Metronoom Uno Naisso; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 5) Missugune instrument oli Külma sõja ajal keelatud? Saksofon 6) Kes oli Eesti Swing Clubi asutaja? Uno Naissoo 7) Kes esindasid Eestit 1957.aastal Moskvas Noorsoofestivalil? Uno Naissoo; Heli Lääts; Kalmer Tennosaar 8) Kuidas on Eesti popmuusika ajalukku läinud V. Järvi & E. Laansoo? V.Järvi hakkas esimesena kasutama võimendatud instrumenti E.Laansoo katsetas mitmekordset pealemängu, mis parandas oluliselt helikvaliteeti. 9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta m...
Keemiaga seotud ametid Keemiaga on seotud väga palju erinevaid ameteid. Oma essees räägin järgmistest ametitest: Agronoom, apteeker, arst, juuksur, kosmeetik, kokk, kondiiter, keskkonna- spetsialist ja keemia õpetaja. Agronoom on kõrgema põllumajandusharidusega isik, kelle ülesandeks on tunda kõiksugu erinevaid taimi, taimekaitsevahendeid, taime kasvatusmeetoteid, taimehaigusi ja sellega kaasnevaid riske. Peab oskama majandada erinevate põllutaimedega. Apteeker ja arst, mõlemad on isikud kes on väga palju seotud meditsiinis erinevate rohtude, vaktsiinide ja kõigega mis kuulub meditsiini juurde. Peab oskama neid väga hoolikalt kasutada ja säilitada. Väga hästi peavad oma töös tundma keemiat ka juuksur ja kosmeetik, eriti need, kes tegelevad juuste värvimisega. Peavad oskama kasutada erinevaid värve, lakke, puhastus vahendeid ning ka erinevaid küünte ja näohooldus vahendeid. Et mis mis võivad olla ...
Eesti Vabariigi iseseisvumine Arvestuslik töö nr.2 Õpilase nimi .................................... klass.............................. 1. Esita omal valikul 3 iseseisvumise eeldust ja põhjenda oma valikut argumenteeritult. Eeldus 1: ...majanduslikud eeldused............................................................................................................................... Põhjendus:...seoses talude päriseksostmisega muutus talupoeg oma maaperemeheks,algas tööstuse areng..................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... .............................................................................................
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose kirjutamiseks vähemalt ühe aasta, üldiselt rohkem. Ta soovis jõuda perfektse tulemuseni ja pühendas oma elu teostele
Mihhail Glinka Johanna Liisa Soots Jaana Niroda 11.A MIHHAIL GLINKA Glinka sündis 20. mail 1804 aristokraatlikku perekonda. Mihhaili põhiliste huvide hulka kuulusid: muusika, keeled, geograafia ja joonistamine. Siiski köitis teda kõige rohkem muusika. Glinka oskas mängida klaverit ja viiulit. Ta maitse kujunes välja järk järgult. Noort muusikut ei rahuldanud enam teosed, kus väline vorm ja pinnapealne sädelus domineeris sisu üle. Glinka elas aastani 1833 Itaalias, kus ta tegeles muusika kirjutamisega ja ooperi nautimisega. 1835. a. Glinka abiellus Maria Petrovaga ja asus elama Peterburgi. Aastal 1837 määrati ta keisri hoovkonna laulukapellmeistriks. Glinka koostas ja andis välja vene heliloojate muusikapalade kogumikku, võttes sellesse ka oma uusi romansse ja klaveripalu. 1857 a. veebruaris Glinka haigestus äkki ja suri. Ta maeti Berliini surnuaiale. Hauale asetati plaat, millele...
Sellele järgnesid Mikronid ja Ornament. Mikronisse jäi ta ainult kuueks aastaks. Ornamendiga liitus ta 1973. aastal, kus ta mängis trummi ja oli lauljana. 1.1 Ornament Ornament alustas tegevuse 1972. kuni 1976. aastani. Ta kuulus Eesti ansamblite hulka, mis mängis hard rock´i. Oma tegevuse alustas ta Kohila kultuurimajas. Ornamendi muusikat mõjutas tugevalt Led Zeppelin, kes oli inglise rock-ansambel. Ornamenti koosseisu kuulusid kitarrist Paavo Soots, Tõnu Aare ja Andres Põldroo, kes osales samuti ansamblis Rock Hotel soolokitarrina, Ilmar Soots, Tõnu Tormis, kes kuulus ka ansamblisse Noor Eesti basskitarrina, Sven Grünberg, kes oli eesti elektroonilise rocki´i alustajaks, trummar Aleksander Vilipere ning trummar ja laulja Gunnar Graps. 1.2 Tsello Gunnar Graps kuue-aastaselt hakkas õppima tsello mängimise. Seda instrumendi kasutatakse sooloinstrumendina, basspillina ning orkestrites. Tsello on levimuusikas vähem
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Seminaritöö diplomieelse praktika aines Tallinn 2013 SITUATSIOONI KIRJELDUS Diplomieelse praktika on läbitud perearstikesksuses. Teema oli valitud, kuna oli kokkupuude eaka patsiendiga, kes 3 päeva tagasi sai kodus jala vigastust (hüppeliigese nikastus). Arsti vastuvõtule 15.03.2013 tulid eakas naine (73 aastane naine) koos tütarlapsega (47 aastane naine). Patsiendi sõnade järgi, sel päeval, kui ta vigastas oma jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on ...
Venemaa eesmärgiks oli teha rahu vähemalt ühe riigiga. Eesti soovis sõja lõppu, Venemaa tunnustust iseseisvuse kohta ja õiget riigi piiri. Kahjuks olid eestlaste nõudmised piiri suhtes üsna hulljulged ja need jäid täitmata. Prantsusmaa oli rangelt nende läbirääkimiste ja rahulepingu vastu. Eesti esindajaks läbirääkimistel olid Jaan Poska, kes tundis venelaste hingeelu ja loogikat ning oli väga agar nendega vaidlema. Teiseks esindajaks oli Jaan Soots. Venelasi esindas Kesktäidesaatva komitee liige Adolf Joffe ja mõningad komissarid. Läbirääkimised toimusid Tartus Aia tänav 39. 3.01.1920 hakkas kehtima Eesti ja Venemaa vahel relvarahu, mõlemate osapoolte tsaariaegsed kindralid läksid tülli Eesti riigi piiri suhtes. Venelaste kindral ütles, et venelased üldse lõid Eesti riigid ja nüüd heast armust lubatakse iseseisvuda. Eestlaste kindral aga vaidles vastu,
Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval. Pidevalt mängis ka klaver, mis lisas väga head meeleolu kogu etenduse vältel. Kuigi väheste asjade puudumise tõttu, pidi ka enda kujutlusvõimet palju kasutama, kuid arvan, et see polnud mingi probleem kellegi jaoks. Faust, keda mängis Ago Soots, oli tõsiselt vana mees, kelle elueesmärgiks oli inimeste aitamine. Näitleja sai sellega hästi hakkama: tema kehahoiak ja veidike seniilne käitumine sulandus rolli hästi sisse. Minu arust nooruslikku Fausti mängides jäi midagi puudu. Tundus nagu oleks ta olnud ikka veidi vanem ja kohmakam, kui tegelaskuju. Näiteks ühse tseenis noort Fausti mängides jäi tal ikka selg veidi kõveraks. Minu arvates oli selles lavastuses väga suur roll muusikal, millega tegeles etenduse ajal lava
Deegu Grete-Sylvia Soots 7.B klass Loo Keskkool Välimus Deegu kere pikkus on 15 cm, koos sabaga 25 cm. Deegud on umbes roti suurused hallikaspruunid loomad. Neil on jässakas keha, lühike kael, suur pea, pikk karvase otsaga saba ja pikad vurrud. Terve deegu hambad on kollased või oranzid. Toitumine Looduses sööb deegu mitmesuguseid mugulaid, sibulaid ja taimede koort. Loomale ei tohi sööta midagi magusat ei magusaid juur- ega puuvilju. Magusaga toitmisel võib tal kujuneda suhkruhaigus. Kodus peetavatele deegudele tuli hiljuti poodidesse müügile spetsiaalselt neile mõeldud toit. Lisaks kuivtoidule võib neile anda porgandit, salatilehti, kurki, lillkapsast, natuke tomatit. Kui ostad poest, siis tuleb kindlasti neid väga hoolega pesta, kuna säilitusained on deegudele mürgised. Eluase Deegud vajavad suurt kodu, kuna n...
kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle või veini eelistamine. Kasutatud kirjandus: http://toiduturg.ee/images/toitumissoovituste-s.pdf - Tervise Arengu Instituut, Eesti toitumusteaduste Selts ja Südamestrateegia toitumine http://toiduturg.ee/eesti_toit.php?piim=1 Erkmar Grupp OÜ http://naine.postimees.ee/?id=306982&redir= - Toimetaja Marina Lohk (01.09.2010) Toidupüramiidi koostajad: Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots
Seda sai sättida mitut erinevat moodi, et iga tegelane ikka teistest erineks. See tegi jälgimise lihtsamaks. Peaosades olid Alceste ja Céliméne, keda kehastasid Tanel Saar ja Elina Pärnamägi. Nende esituses oli efektne vahepeal teksti kõrvale käiv aktopaatika. Alceste oli inimeste peale vihane, kuna ta nägi kuidas kõik tahtsid näida parematena, kui nad tegelikult on. Kahtlemata kõige naljakamad tegelased olid Oronte ja Acaste. Neid kehastas pikk ja peenike Ago Soots. Talle jalja tõmmatud retuusid muutsid ta veel kõhnemaks. Tema esituses oli hästi tehtud mustkunstitrikk, kui Alcaste tunnuseks pidi olems roheline lint. Acaste tõmbas selle välja enda surikas käest. Kusjuures lint ei olnud roheline, vaid valge riideriba peale oli kirjutatud ,,Roheline lint". Hästi oli mängitud ka kirja ette lugemine, mida päriselt luges Acaste aga vaatajatele jäi mulje, et seda tegi markii Clitandre, kes oma näoilmetega tegi selle ettelugemise väga huvitavaks
annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. ''Misantroobi'' lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Teost etendasid kuus näitlejat kokku üheteistkümnes osas. Peaosades olid Tanel Saar Alcestena ja Elina Pähklimägi Céliménena. Enim osi oli täita Katariina Laugil, kes mängis kokku viite tegelast. Philintet, Alceste sõpra mängis Meelis põdersoo, Ago Soots täitis Oronte ja Acaste osa, Margo teder mängis Clitandret. Céliméne oli paljude austatu, Alceste ja Oronte armastatu. Ise ta eriti ei teadnudki, kas ja keda tema armastab. Etendus keerleski selle ümber, kes kellega kokku jääb ja kellele kuidas kätte maksab. Osatäitjad olid väga head, mida muud ka professionaalsetelt näitlejatelt oodata. Näoilmed ja kehakeel olid sellise minimalistliku kujunduse juures väga
"Mõnetine peataolek ja kahtlused laulupidude perspektiivis on tänaseks asendunud veendumusega hoida ja arendada unikaalset traditsiooni. Ka ühiskonna suhtumine on muutunud laulupeosse uskuvaks. Laulupeo lahutamatu koht ja tähendus rahva kultuuriloos on uuesti oma paigale kindlustunud," "Laulupeo fenomen kõige enam suures kooris - nii emotsionaalselt kui laulu mõjult. Seega - leidkem laulupeol koht selleks suureks ühtsustundeks - kogu meie laulurahvas, kõik põlvkonnad," rõhutas Soots. "Laulupidu peaks olema omakultuurikeskne, kogu kooriliikumist hõlmav, uuenema, arenema koos rahvaga, hoides alles püsiväärtusi, teatud rituaale, oma vaimsust." "väärtustades laulu- ja tantsupeo protsessi kui sügavalt sümboolset ja laia haridusliku potentsiaaliga kultuurinähtust, mis on rahva ühisomand (ning vaba poliitikast ja kommertslikkusest) Viimasel koolilaste laulu- ja tantsupeol tabasin end mõttelt, et kas me mitte ei tee lastele liiga
tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots. Etendus rääkis sellest,et Celimene oli paljude meeste lemmik ning sellepärast oli tal ka palju austajaid .Tema suurimateks austajateks olid ,aga Oronte ja Alceste .Ise ta,aga ei teadnud,kas ja keda ta armastab.Etendus keerleski selle ümber kes kellega kokku jääb ja kuidas kellegile kätte maksab
tegutseb ka tema teatritrupp. Ta on oma teatrikompanii looja ja kunstiline juht, oma trupiga annab ta etendusi kogu maailmas. Zohneri klassikaliste teoste ebaharilikud lavatõlgendused on toonud talle mitmeid auhindu. Misantroobi lavalahendus oli oma lihtsuses esmapilgul küll koomiline, ent tegelikult väga efektne. Osades kokku oli 6 näitlejat ja seda kokku 11.erinevas rollis. Alceste-Tanel Saar .Phililinte Meelis Põdersoo,Orononte-Ago Soots.Celimene-Elina Pähklimägi.Eliante,Arsinoe,Basque,Aukohtu käskjälg ja Dubois-Katariina Lauk.Acaste-Ago Soots. Etendus rääkis sellest,et Celimene oli paljude meeste lemmik ning sellepärast oli tal ka palju austajaid .Tema suurimateks austajateks olid ,aga Oronte ja Alceste .Ise ta,aga ei teadnud,kas ja keda ta armastab.Etendus keerleski selle ümber kes kellega kokku jääb ja kuidas kellegile kätte maksab
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Hüdro- ja pneumoseadmed Iseseisva töö ülesanded Õppeaines: HÜDRAULIKA JA PNEUMAATIKA Transporidteaduskond Õpperühm: TLI-31 Üliõpilane: Indrek Kaar Juhendaja: Rein Soots Tallinn 2008 Ülesanne 1. Avaldage rõhk 250 mHg paskalites, baarides ja megapaskalites, kui elavhõbeda tihedus on 13600kg/m³. Anuma põhjale mõjub vedeliku kaalust tingituna surve, mis on sõltuv vedeliku samba kõrgusest h anumas ja vedeliku tihedus Antud: p= 250 mmHg = 13600 kg/m3 1 mmHg = 133,322 Pa 1 bar =105 Pa 250mmHg · 133,322 = 33330,5 Pa 33330,5 : 105 = ,0333 bar
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL PRAKTIKAARUANNE Õppeaines: METALLIDE LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Teaduskond: Mehaanika Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: M. Laurits Tallinn 2012 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL METALLIDA LÕIKETÖÖTLUSE PRAKTIKA Praktilise töö nimetus: Astmeline Võll Praktilise töö nr: LAB001 Üliõpilane: Õpperühm: Õppejõud: Mihkel Laurits Töö valmimise kuupäev: Aruande esitamise kuupäev: Hinnang tööle: 2011/12 õa. Operatsiooni kaart: operatsiooni detailide arv tooriku materjali nimetus materjal kõvadus treimine paigaldus siir paigaldus ja rakised lõikeriis lõikekiiru ettenihe lõikesügavu spindl e siirde sisu t s (V) (...
(ja salvestades Pirita kloostri kontserti ka DVD-le) Veljo Tormise suurteose "Raua needmine" pikituna bändi loominguga. Seaded tegi Tauno Aints, dirigeeris Mihhail Gerts. Eesti Rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Hiljem on RAMi juhatanud mitmed tuntud eesti koorijuhid: Olev Oja (19641991), Kuno Areng (19661990), Ants Üleoja (19911997) ning Ants Soots (1994-2005). Alates sügisest 2005 on RAMi peadirigendiks Kaspars Putnis Lätist. Enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 5800 kontserdi kõikjal Eestis, endise NSVLi suuremates keskustes, mitmel pool Lääne-Euroopas, Iisraelis, Kanadas ja USAs. Kontserdi kava 1. Veresulaste koor 2. Merepojad 3. Meeste laul 4. Saaremaa vägimees 5. Pikse litaania 6. Teomehe-laul 7. Hiiekoda 8. Hundiraev 9. Pärismaalase lauluke 10. Kaitse, Jumal, sõja eest 11. Oma laulu ei leia ma üles 12
koorijuht ja organist. Sõnad: Friedrich Kuhlbars ( Friedrich Karl Johann Kuhlbars ) sündis 17. august 1841 ja suri 28.jaanuar 1924. Ta oli eesti kirjanik ja koolmeister. Sõnum videost : Laulu algus on suure energiaga. Kogu rütm on punkteeritud väga erksalt. Lõpus sõna "Lootus" on jäetud punkteerimata. Alguses on vaja nn plahvatust , et laul algaks õigesti. Uhke karakter peab püsima koguaeg mitte ainult alguses. Rahvuslikult omapärane laul. Laulu seletas lahti dirigent Ants Soots. Minu arvamus: Laul algab tõesti võimsalt ja see võimsus püsib kuni laulu lõpuni. Laulu sõnadest ma kahjuks videos aru ei saa seega ei oska laulu sõnumi kohta mitte midagi öelda. Aga ma avan et laulu sõnumiks on see , et inimesed hoiaksid oma isamaad ja teaksid kui palju valu ja vaeva on meie Isamaa eest nähtud. See laul räägib laulupeo tule süütamisest. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Muusika: Fredrik Pacius sündis 19. märts 1809 ja suri 8.jaanuar 1891. Ta oli saksa päritolu
Kasutatud allikad: 1. Mitsubishi materials. http://www.mitsubishicarbide.net/contents/mhg/enuk/html/product/technical_information/information/f ormula4.html. 2.Sandvik-coromant turning materials. http://pdf.directindustry.com/pdf/sandvik-coromant/turning-tools-general-turning/14460-255211.html. 3.Soots,R 2004. Lõikereziimide määramine metallide lõiketöötlemisel. Tallinn:TTK 4. Soots,R 2006. Metallide lõiketöötlemine. Tallinn:TTK 5. Kangru,T 2010. Laboratoorse töö nr1 juhend.pdf 6. Kangru,T 2010. Lõiketöötlusprotsesside füüsikalised alused.pdf 7. Kangru,T 2010. Treimisoperatsioonid.pdf 8. Haas materials. http://www.haascnc.com/mt_spec1.asp?id=ST-20&webID=2AXIS_STD_LATHE#gsc.tab= 14 (Lisa1): Haas st-20 üldised mõõdud.
diviis purustas Landeswehri. Alates 1935. aastast kutsutakse seda päeva ametlikult Võidupühaks. Sõda Nõukogude Venemaa vastu toimus veel mõnda aega Eesti ja Läti piiril. Venemaa püüdis uuesti Eestisse siseneda kuid need katsed nurjusid. 2. veebruaril 1920. aastal sõlmisid Eesti ja Nõukogude Venemaa Tartus Tartu Rahu (kirjutasid alla Tartu Rahu lepingule). Eesti poole pealt kirjutasid lepingule alla: Jaan Poska, Ants Piip, Mait Püümann, Julius Seljamaa, kindralmajor Jaan Soots. Venemaa poolel olid allakirjutajad Adolf Joffe ja Issidor Gukovski. Selle lepingu kohaselt loobus Venemaa ,,igaveseks" kõigist eriarvamustest Eesti kohta, tunnistas tingimusteta Eesti vabariigi iseseisvust tasuma sõja läbi tekitatud kahjud Eesti Vabariigile. Samuti määrati korralikult kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa piir. Leping on koostatud eesti ja vene keeles ning registreeritud ka Rahvasteliidus.
,,Hea, Paha ja Inetu" 20. detsembril oli mul hea võimalus minna Rahvusraamatukogu teatrisaali vaatama VAT Teatri etendust ,,Hea, Paha ja Inetu". Teatritüki aluseks on Sergio Leone 1966. aasta film ,,The Good, The Bad and The Ugly". Etenduse lavastaja ja dramatiseerija on Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis ning muusikaline kujundaja Mart Soo. Osades on Melis Põdersoo, Tanel Saar, Margo Teder ja Ago Soots. Makaronivesterni lavajastaja Aare Toikka on sündinud 1965. aastal Viljandis. 1987. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna reziikateedri lavastajana. Samuti on ta õppinud mõnda aega ka Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedris. Ta on VAT Teatri asutajaliige, näitleja ja lavastaja ning alates 1993. aastast VAT Teatri juhatuse liige ja kunstiline juht. Veel on ta kirjutanud luuletusi ja laulusõnu, publitsistikat, näidendeid,
aasta suve sündmustega? 23. juuni - Võidupüha 8. Kirjelda Tartu rahu sõlmimist: kuupäev, olulisemad osalejad (diplpomaatide nimed), rahulepingu sisu ja tähtsus poolte jaoks. 1920. aastal toimus Eesti Vabariigi esindaja ja Nõukogude Venemaa esindaja kokkusaamine, kus võeti vastu Tartu Rahulepe. Sellega lõppes Vabadussõda, pandi paika Eesti idapiir ja Nõukogude Venemaa tunnustas Eestiti Vabariiki iseseisva riigina. Eesti esindajad olid Jaan Poska ja Jaan Soots. Venemaa esindaja olid Adolf Joffe ja Leonid Krassin. 9. Millised raskused, probleemid olid Eesti majanduses pärast Vabadussõda? Tuli alustada nullist oma rahasüsteemiga. Vabadussõjaga tekkis suur välisvõlg. Põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerimise ja tööloomade rekvireerimise. 10. Mis põhjustas majanduskriisi 1920. aastate esimeses pooles? (Põhjuseid on rohkem kui 1.)