vähemalt kahest viskivabrikust valiklinnaseviski ehk ühelinnaseviski mis on ühe kindla viskitehase toodang, kuid erinevatest pruulimislaaridest kokku segatud, et tagada oodatud toode valikvaadi linnaseviski,mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. On destilleeritud vähemalt kolm korda, küpseb tammevaadis vähemalt kolm aastat. Iiri viskid on harva suitsused. Aroomilt parfüümsed, liköörsed ja maarohused. Erinevus Soti viskidega seisneb selles, et aroomis ja maitses puudub turbasus ja suits. Teravilja kuivatades ei puutu vili suitsuga kokku. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Soti viskide puhul kasutatakse küpsemiseks pruugitud ja röstitud
Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab kolesterooli taset inimese kehas RUKKIS Maailma rukkist 95 protsenti kasvab Uurali mägede ja Põhjamere vahel. suurimad tootjad:venemaa,saksamaa,poola,valgevene Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu. Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna, (1800-1500 eKr) levi Euroopasse 2009. aastal toodeti maailmas kokku 17,86 miljonit tonni rukist ODER Oder ehk harilik oder (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili. Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt (541 tuhat km²) maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Harilik oder arenes välja metsikust odrast , mis kasvab looduslikult Lähis-Idas ,hakati kasutama u. 8000-10000 eKr Oder kasvab kõige paremini parasniisketel neutraalse reaktsiooniga viljakatel muldadel.
ning vastab EL mahepõllumajandu se nõuetele EL Mahetoode mis on uus mahetoote märk alates 2010 aasta juulikuust. Tervisemärk Toode pärineb tunnustatud suur- või väikeettevõttest Märk toode ei sisalda tsöliaakiahaigetele nisu, otra, rukist ja kaera Märk "Täisteratooted" toode sisaldab täisterakomponenti Gluteenivaba toode toode ei sisalda rukist, otra ja nisu Laktoosivaba toode Toode ei sisalda piimasuhkrut Funktsionaalne toit tootel on kas füsioloogilist funktsiooni parandav toime v. haiguse riski
- Viin - Õlu - Konjak - Vein - Brändi - Siider - Rumm - Sake - Tekiila - Sonti - Absint - Mõdu - Puskar - Soju - Siit võib välja lugeda, et paremad joogid on alati destilleeritud. Toormaterjal viinal: Varased destilleerijad tegid viina piirkonnas kõige kättesaadavamast tärklist sisaldavast toorainest. See tähendas Rootsis nisu, Poolas rukist ja kartulit, Venemaa avarustes rukist ja nisu. Toorainest sõltub viina stiil. Rukis annab viinale teravuse ja kaalukuse, nisu delikaatsuse, kartul eriliselt meeldiva kreemisuse. Kartulist tehtud viin tekitab peenutsema kippuvates inimestes teatava põlgusetunde, seda peetakse liiga maalähedaseks ja jõhkraks: ,,Kartulist võib teha vanglas puskarit, kuid seda ei tohi ometi kasutada korralikus viinavabrikus!"
ning vastab EL mahepõllumajanduse nõuetele EL uus mahetoote märk EL uus mahetoote märk, kehtib 2010. aasta juulikuust. Tervisemärk toode pärineb tunnustatud suur- või väikeettevõttest Märk tsöliaakiahaigetele näitab, et toode ei sisalda nisu, otra, rukist ja kaera Märk "Täisteratooted" toode sisaldab täisterakomponenti Gluteenivaba toode toode ei sisalda rukist, otra ja nisu Laktoosivaba toode toode ei sisalda piimasuhkrut Funktsionaalne toit tootel on kas füsioloogilist funktsiooni parandav toime v. haiguse riski vähendav toime
rukis pronksiajal (18001500 eKr) Euroopasse, kus ta jahedamas kliimas ja kehvemal mullal arenes omaette kultuurteraviljaks. Ehkki Rooma ajal kasvatati rukist Reini ja Doonau ääres ning Briti saartel, ei pidanud Plinius Vanem sellest suuremat. "Loodusloos" kirjutas ta, et rukis "on väga vilets toit, mis kõlbab üksnes nälja vältimiseks" ja et rukkisse segatakse speltajahu, "varjamaks kibedat maitset, ning isegi siis on see kõhule äärmiselt ebameeldiv". Eestis kasvatati rukist küll juba I aastatuhande alguses, kuid kultuurteraviljana levis ta laiemalt 11. sajandil, kui teda hakati vaheldama odra ja kesaga kolmeväljasüsteemis. Tähtsaimal kohal oli rukis Eestis 15.16. sajandil. Euroopas ainulaadsetes rehielamutes kuivatatud rukis säilis hästi ja sellest sai tähtis ekspordiartikkel. Alates 17. sajandist aeti Eesti rukkist mõisates viina Vene turu jaoks kuni riikliku viinamonopoli kehtestamiseni 19.20. sajandi vahetusel. 19. sajandil, kui Eestisse jõudsid
16. Loetlege tegureid, mis mõjutavad tööjõuressursse põllumajanduse jaoks ning tööjõu taasuuendamise omapärased jooned põllumajanduses. 17. Loetlege muutuvkulud 1)taimekasvatuses, 2) loomakasvatuses 18. Tootmise intensiivistamise 1) põhiolemus, 2) tähendus konkreetses mõttes, 3) tähendus majanduslikus mõttes. 19. Ettevõte kasvatas rukist 10 hektaril. Keskmine saak hektarilt oli 2200 kg. Kogu rukki saagist soovitakse müüa 20 000 kg. Rukki tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2000.- ja püsivkulud 1520.- Milline peaks olema keskmine müügihind, kui ettevõtet rahuldaks kulurentaabluse 15%-line tase ning milliseks kujuneksid siis: a) rukki tootmisomahind b) kasum toodanguühiku kohta c) rukki müügihind
Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana-Kuuste rukist `Sangaste' rukis Aretustöö tipp `Sangaste' rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis 1889. a lõi talirukkipopulatsioonis `Sangaste Roggen' , mida käesoleval ajal tuntakse sordina `Sangaste' `Sangaste' rukis Click to edit Master text styles Second level
Eestis I aastatuhande teisel poolel. · Kaer on Eestis teraviljade seas toodangu poolest kolmandal kohal, nisu ja odra järel ja rukkist eespool · Kaerast tehakse -kaerajahu, -kaerahelbeid ja -kaerakliisid · Kaerajahu ja kaerahelbeid kasutatakse küpsistes, müslides, vahel õlle valmistamisel · Vanasti oli kaer tähtis hobuste söödana Rukis · Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks. Rukist hakati kasvatama umbes 400 a eKr. · Ka Eestis hakati kasvatama palju hiljem kui nisu ja otra · Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel · Rukist kasvatatakse Põhjamaades ja Eestis peamiselt leivajahu saamiseks · Mujal maailmas kasutatakse rohkem loomasöödaks · Rukkist aetakse ka viskit ja vahel viina Rukkist saadavad tangained · Rukkihelbed Rukkihelbed · Rukkitang · Rukkijahu kasutatakse leiva küpsetamisel.
Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20-30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged.
Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest - järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni. Tsöliaakiat vallandavaid nisu-, odra-, rukki-, kaeravalke nimetatakse koondnimetusena gluteenideks ning tsöliaakia ravimeetodit gluteenivabaks dieediks. Lubatud toiduaeined Keelatud toiduained -piim - jogurtid, mis sisaldavad nisu, rukist, otra ja - hapupiimatooted: keefir, pett, hapupiimajook kaera - jogurtid, mis ei sisalda nisu, rukist, otra ja - jäätis vahvliga või küpsistega, jäätisetort kaera - osad juustud*, lahjad määrdejuustud* - kohupiim, kodujuust, juust - osad imikutele mõeldud purgitoidud ja - jäätis pudrud* - hapukoor, rõõsk koor Diabeet
2,80 kr/kg*3500 kg=9800 kr kogutoodangu väärtus 9800 kr-2400 kr=7400 kr/ha 6. kulurentaablus =kasum/toodangu kulu*100=3500 kr/ 35700 (2,55*14000)*100=9,8% hind aluseks 0,25 kr/kg : 2,55 kr/kg *100= 9,8% 7. käiberentaablus = kasum/ müügitulu*100= 3500 kr : 39200 kr*100=8,93% 0,25 kr/kg : 2,80 kr/kg*100=8,93% 8. kaubalisus =müügitoodang/kogutoodanguga*100=14000kg/17500kg*100=80% Ülesanne 2 Ettevõte kasvatas 10 hektaril rukist. Rukki keskmine saak hektarilt oli 2200 kg. Kogu rukki saagist 20 000 kg müüdi hinnaga 1.80 kr/kg. Rukki tootmisega seotud kulud olid hektari kohta järgmised: muutuvkulud 2000 krooni ja püsivkulud 1520 krooni. Rukki realiseerimisega seotud kulud olid 0.10 kr/kg. Leida (NB! Kõigi näitajate juures tuua leidmise käik ja mõõtühik, mitte ainult lõppvastus): 1. rukki tootmisomahind = 3520 kr/2200 kg=1,6 kr/kg 2. rukki täisomahind = 1,6 kr/kg + 0,10 kr/kg = 1,7 kr/kg 3
Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasaagist ja on väga oluline valguallikas. Nisu arvatakse olevat Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana, kuid ei ole kõige vanem teravili. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte, osa püsikud, osa üheaastased taimed. Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel. Seetõttu sobib põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Rukis on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim. Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena. Tänapäeval on rukkijahust leib põhiline teraviljatoit Põhja-Euroopas ja Venemaal. Lisaks mustale leivale valmistatakse rukkist ka näkileiba, samuti aetakse sellest viskit ja vähemal määral viina. Varasematel aegadel oli rukis oluline loomadele allapanuks pruugitava põhu ja katuseõlgede allikas. Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks, mida inimesed toiduks tarvitavad
(2) Eriti tulusaks kujunes Tallinnale kauplemine soolaga. Keskajal armastati öelda, et Tallinna linn olla ehitatud soolale. Soola imporditi peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 20- 30 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna, kus sool laaditi sool ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. (3) Keskaegse kaubanduse areng Lääne- ja Põhjamere piirkonnas on tihedalt seotud Hansa Liiduga. Hansa kaupmehed jõudsid juba varakult järeldusele, et kindla ja kiire kaubanduse edendamiseks on vajalik kasutada meretransporti ning kasutusele võeti koged. Koge on kõhukas ja enamasti ühe mastiga kaubalaev. Suurenenud kaubavedu erinevatesse
külm ja pikk langevad ebaühtlaselt Saagikus Vegetatsiooniperiood Lühikestel vihmaperioodiga kestab vaid 3-5 kuud. aladel kasvatatakse Sellistes oludes saab põuakindlamiad taim kasvatada mitmeid näiteks hirss, maapähkel, teravilju, nagu rukist, kaera pika vihmaperioodiga aladel ja otra, kartulit ja toimub taimekasvatus köögivilja, lina ja rapsi. aastaringselt, saaki saadakse isegi 3 korda aastas. Koostaja: Antero Maslovski 12A
Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad Eelkõige leivajahu tooraine Roheliselt haljassöödana ja silona Põhk allapanuks(paber, kartong) Õlu, piiritus, viin, viski Kama Import ja eksport 2014.aastal 2% teravilja ekpordist (9270t) Soome viidi 94,6%, Lätti 3% ja Taani 2,4% eksporditud rukisest Ekporditud rukki tonnihind 150 Imporditi 21 941 tonni, 96% Lätist Rukis maailmas Rukist kasvatatakse maailmas vähe, teraviljasaagist moodustab see 1,5% Suurimad kasvataja maad on Saksamaa, Poola, Venemaa, Valgevene Taimehaigused ja -kahjurid Talirukistkahjustavad ripslased Talvitumishaigusena esineb lumiseen Eesti Rukki Selts ...on Eesti mittetulundusühing, mis propageerib Eestis rukki kasvatamist ja kodumaiste rukkisaaduste, eelkõige rukkileiva, tarvitamist. Asutati 24. märtsil 2000. aastal Eesti Rukki Selts korraldab iga-
• Vajab sööta: hein,kaer • Hobina saab kasvatada koos veistega Linnukasvatus jaguneb • Kanakasvatus • Vuttikasvatus • Vähe jaanalinde • Suurtootmisest väljasurnud: hane-,pardi- ja kalkunikasvatus Kanakasvatus • Toodab mune ja kanaliha • Suurim Eesti tootja on Tallegg • Vajab suuri kanalaid Taimekasvatus jaguneb • Teraviljakasvatus ja Kaunviljakasvatus • Juurviljakasvatus Teraviljakasvatus • Kasvatatakse: nisu, rukist, otra, kaera, rapsi, maisi, tatart, hernest, uba ja aeduba • Vajab palju tehnikat: traktorid ja nende haakeriistad, kombainid • Vajab suuri mahuteid ja kuivateid Juurviljakasvatus • Kasvatatakse: porgandit, kaalikat, peeti, naerist, rõigast, redist, sibulat, küüslauku ja maapirni • Vajab ka palju tehnikat • Vajab suuri hoidlaid Saaduste statistika Kasutatud allikad • Eesti statistikaamet • Wikipedia • Eesti Entsüklopeedia
mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu. 2. Majanduslikud eeldused Roostis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale, hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine. Põllumajandusele eraldatakse riigi eelarvest arvestatav summa 3. Põllumajanduse spetsialiseerumine Spetsialiseerunud on loomakasvatusele. Kuid Lõuna-Rootsis kasvatatakse ka nisu, rukist, otra, kaera ja kartulit. Üha enam hakatakse tegelema mahe põllundusega. Põhja-Rootsis olulist taimekasvatust ei toimu. 4. Eksport Põllumajandus tooteid Rootsi oluliselt ei ekspordi, kui siis kartulit, õunu ja liha. Peamiselt varustab end ise kõigega, mida saab seal kasvatada. Impordib puuvilju, suhkrut jms. Peamiseks ekspordiallikaks on masinad ja seadmed, kemikaalid ja ravimid. Neid ta ka impordib. 5. Keskkonna probleemid
neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus Metsavööndis inimasustus on väga tihe. · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist · Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki · Kalandus · Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini Keskkonnaprobleemid · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Parasvöötme sega-ja okasmetsas asuvad sellised jõed nagu Doonau, Mississippi, Missouri ja Rein, järvedest on olemas Suur Järvistu ja Balaton.
Teraviljad Kadrioru Saksa Gümnaasium 9A klass Herkkin Parm Viktoria Ugur Teraviljad Kuuluvad kõrreliste sugukonda + mittekõrrelised Kasvatatakse, sest on tärklise- ja valgurikkad Eestis kasvatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi Kasutamine Toidu valmistamine Tärklisetööstus Piiritusetööstus Õlletööstus (oder, mais) Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli
Talutööde alustamisel ja lõpetamisel jälgiti hoolega rahvakalendri tähtpäevi ja loodusmärke. Kevadtöödega hakati tavaliselt pihta aprillis. Peamisteks põllutöödeks oli kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati. Äestati äkkega, et muld oleks kobedam. Seda vedasid kas hobused või härjad. Peale äestamist külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu. XIX sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja suurele näljahädale tehti lõpp, sest hakati laialdasemalt kasvatama kartulit. Kevadel veeti ka laudad sõnnikust puhtaks. Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva, kui ilm lubas, alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti rehaga kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni
Lakke riputati õlgedest ja kõrkjatest tehtud ilustusi. Seinad kaeti linaste kangastega ja mõnel pool ka peergudest mattidega. Talutööd jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamisteks põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid põhiliselt härjad, mõnel pool ka hobused. Külvati käsitsi. See oli vastutusrikas töö ja tavaliselt tegi seda peremees ise. Kasvatati rukist, otra, nisu ja kaera. Kevadtööde hulka kuulus ka sõnnikuvedu laudast põllule, mis siis hiljem üles künti. Talutööde tegemisel jälgiti alati tähelepanelikult loodusmärke ja rahvakalendrit. Nii oli 1. aprillil kaejalaskepäev, mis karjatamise perioodi algust tähistas. Künnipäev oli l4. aprillil ja tähistas kevadiste künnitööde algust. Jaanipäev 24.juunil oli aeg kus kõik põllutööd pidid olema lõpetatud ja algas heinategu. Sügistööd algasid rukkilõikusega
grafiit, rauamaak, pruunsüsi, nafta ja maagaas. Riigi valduses on rasketööstuse põhiharud - elektrienergeetika, metallurgia, naftatööstus - ja suured pangad. Maailma suurim loodusliku magnesiidi tootja. Põllumajandus Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Turism Kaunis loodus, tervislik kliima, terviseveeallikad, kultuuriväärtused ning suurepärased talispordivõimalused on teinud Austriast turistide meelismaa. Aastas käib seal umbes 11-12 mln turisti. Vaatamisväärsused
toituvad liigid. TÄHTSAMAD LOOMAD Ø Pesukaru Ø Metssiga Ø Punahirv Ø Metsnugis Ø Kobras Ø Halljänes Ø Roherähn Ø Põder Ø Ilves Ø Metskits SEGAMETSA LOOMASTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase INIMTEGEVUS Ø Kasvatatakse rukist, kaera, otra, kartulit, lina jt. põllukultuure Ø Puit on tähtis tselluloosi tootmiseks ja tooraineks Ø Segametsa vööndis asuvad paljud suurlinnad Ø Kaevandatake kivi- ja pruunsütt Ø olulisemateks maavaradeks Põhjamere nõos leiduv nafta ja gaas KESKKONNA PROBLEEMID Ø Õhusaaste selle tõttu on halvenenud metsade seisund, eriti Kesk- Euroopas Ø Veekogude reostumine Ø Veeressursside ammendumine Ø Tööstusjäätmete halb ladustamine Ø
linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatakse idandamata odrast, nisust või maisist ja on odavam kui seguviski seguviski Blended Whisky Tuntuimad viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Ameerika viski on Bourbon (burboon), Rye, Corn ja Straight. Valmistamisel on erinevused Euroopa viskidega suured. Viski valmistamine Kui mõne teise joogi valmistamisel on nii tooraine kui selle kasvukoht ülimalt tähtsad, siis viski puhul ei pöörata kasutatava teravilja liigile ega päritolule erilist tähelepanu. Viskid ei sisalda kunagi suhkrut!
EESTI MUINASAJAL Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11000 aastat vanad pärit keskmisest kiviajast ja avastatud Sindi lähedal. Nad elatasid jahist ja kalapüügist, koduloomadest tundsid koera, elasid püstkodades. Neid kutsuti Kunda rahvaks, sest enne Sindist leitiasulakoht Kunda lähedal põhjarannikul. Umbes 7000 aasta eest algas noorem kiviaeg mil hakati kasutama keraamikat, ehitama maju ja külvama kaera, hiljem kangast kuduma. 500 aastat e. Kr algas rauaaeg. Rauda sulatati soomaagist. Enne seda valitsenud pronksiaja tooteid saadi vahetuskaubana, kuna pronksi metalle Eestis ei leidu. Sel ajal kujunes välja eesti rahvas ühise keele, usu ja kometega, mida esmakordselt mainis rooma ajaloolane Taeitus 98. aastal. Arenes karjakasvatus. Põllul kasvatati kaera, otra, nisu ja rukist. Pärast Lääne-Rooma riigi langemist 476. aastal suurenes Skandinaaviast pärit viikingite rändamine, sõdimine ja kauplemine. Peale...
Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on... ...kliima Eesti kliima on põllumajanduse arendamiseks küllalt soodne. Õhutemperatuur määrab taimekasvuperioodi e. vegetatsiooniperioodi, mis on 170 - 180 päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. - kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas
20. sajandi filosoofilist mõtlemist Joodeldamine http://www.youtube.com/watch? v=vQhqikWnQCU Traditsiooniline folk-tants http://www.youtube.com/watch?v=b85Ba YS0v50 Arhidektuur Pilte Austriast Austria toidukultuur Austria köök oli kuulus juba 15. sajandil kui üks toitvamaid ning maitsvamaid Euroopas Eriti palju maitsvaid toite on pärit Viinist, kust need on levinud üle maailma. Teraviljadest kasvatatakse rukist, nisu, otra, kaera Palju kasvatatakse kartuleid ning umbes samu köögivilju, mis meilgi on tuntud. Soojema kliima tõttu kasvatatakse Austrias rohkesti viinamarju ja puuvilju. Toite valmistatakse rikkalikult või, koore ja suhkruga maitsestatult. Kuulsad on paljud tordid, magusad saiad ja koogid. VIINI SAI VIINI ŠNITSEL VIINI LOOTSIKUD KLASSIKALINE VIINI ÕUNASTRUUDEL Õunastruudli koostiosad
põhjas troopikavööde Loodusvööndid: pampa, mis läänes ja lõunas läheb üle poolkõrbeks, põhjas savanniks ja sooks. Mullad on ühed maailma viljakaimad. Pampades on põllukultuuride jaoks väga hea kliima. Vaid lõunas, Patagonias vajab pinnas kunstlikku niisutust. Peamised: nisu, mais, päevalilled, lina, suhkruroog ja viinamarjad. Argentiina on maailma 5-s veinitootja, suurimad viinamarjaistandused asuvad Mendozas. Vähesel määral kasvatakse ka riisi, otra, kaera ja rukist. Söödakultuuridest viljeldakse kõige rohkem lutserni ja ristikut, õlikultuuridest päevalille, lina ja sojauba. Tähtsamad tehnilised kultuurid on puuvillapõõsas, suhkruroog, tubakas ja mate (Paraguai tee) Köögiviljad ja troopilised puuviljad: banaan, ananass, mango. Argentiina on rohkem spetsialiseerunud loomakasvatusele kui põllukultuuridele. Peamiselt lambad ja veised. Argentiina on lamba- ja veisekasvatuse seisukohalt 6 riik maailmas. 1992 a
Vene rahvusköök Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XI-XVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala-, linnu- ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. Neist keedeti mitmesuguseid putrusid. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine.
rahvastikust elab maal. (Linnast käivad vähesed maale tööle). Põllumajandusliku tootmise vormid on ekstensiivsed teraviljatalud ning rantsod. Sisemaal on põllumajandus spetsialiseerutud ekstensiivsele lamba-, lihaveise- ja nisukasvatusele, tihedama asustusega rannikualadel intensiivsele tehniliste kultuuride, köögi- ja puuvilja ning piimakarja kasvatamisele. Oluliseimaks teraviljaks on nisu, kuid toodetakse ka kaera, otra, tubakat, rukist, õliseemneid, suhkruroogu ja erinevaid puuvilju. Austraalia kogub tasapisi kuulsust ka veinimaana ning on maailma suurim villa tootja.
PÄRTLIPÄEV PÄRTLIPÄE V Marili Järv MO11 24.AUGUST ESIMENE SÜGISPÄEV Pärtlipäev on apostel Bartolomeuse mälestuspäev. Rahvakalender peab pärtlipäeva sügise alguseks. Pärtlipäev tähistas lõikusperioodi keskpaika. ,,Räägitakse, et sel ööl ratsutab metsas kolmejalgsel valgel hobusel hall vanamees ja külvab seeni." BARTOLOMEUS Bartholomeus oli üks Jeesuse kaheteistkümnest jüngrist. Tagakiusajad nülgisid ta elusalt. Püha Bartolomeuse sümbol on nülgimisnuga. Keskaja parkalid, raamatuköitjad, kingsepad, nahakauplejad ja lihunikud valisid ta oma kaitsepühakuks. Püha Bartolomeusele on pühitsetud Inglismaal 165 kirikut. Eestis on üheks näiteks Palamuse kirik. Põrm Rooma Bartholomeuse kirikus. BARTOLOMEUS KUNSTIS Click to edit Master text sty...
rasv, vill, suled, munad, mesi, vaha ja toornahad ning nende töötlemisel kõrvaltoodanguna valmistatavad loomasöödad – liha-, kondi- ja verejahu, lõssi- ja vadakupulber jms. • Loomakasvatuses tekkiv sõnnik on oluline orgaaniline väetis taimekasvatuse jaoks. Taimekasvatus • Eestis oli 2010. aastal kokku 112 972,41 ha mahepõllumajanduslikku maad • Kasvatati maheteravilja (suvi- ja talinisu, kaera, rukist jt) • Mahekaunvilja (hernest ja põlduba) • Tehnilisi mahekultuure (rapsi, õlilina, kanepit, valget sinepit, köömneid) • Mahekartulit, maheköögivilja (kapsast, kurki, küüslauku, porgandit, rabarbrit, kõrvitsat jt) • Mahemaasikat, maheheintaimi, mahedaid maitse- ja ravimtaimi, maheviljapuid ja –marjapõõsaid, mahesarapuud ja maheseeni (austerservikut ja šampinjoni). Eksport ja import
mulda. Nüüd külvavad masinad. Mõõdavad külviridades igale ivale väetisenormi, kobestavad ja siluvad pinnase. Vanasti viis saagi sagedane liigvesi, kehv põld kartis põuda; sügisel hüüdis üks viljapea teist. Nüüd nõrutavad torukraavid liigse vee, põua korral niisutavad vihmaseadmed põldu. Vanasti lõigati leivavilja sirbiga, vihk vihu kõrvale, hakk haki järel nurmele ootama, kuni jõudis rehepeksu järg. Enne päikesetõusu aeti ahted maha, rukist rabati, peksti pinda ja koodiga, põhku pahmasid härjad ja hobused. Terad tuulati sarjaga aganate seest välja. Heal aastal saadi põllult neli kuni viis seemet. Sellest pidi jätkuma mõisarendiks ja perelauale. Nüüd koristab vilja kombain lõikab, peksab ja tuulab üheaegselt. Puhas vili läheb kuivatisse, ilma, et talle kätt külge pannakse. Põllult saadakse kümme ja enam seemet. Vanasti hõõruti terad käsikivil jahuks või pani mölder veski tuule või vee jõul jahvatama.
vahetada. Kevadel veeti laudad sõnnikust puhtaks ning sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Peamisteks põllutöödeks olid kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille küljes olid rauast sahaterad. Seda vedasid kas härjad või hobused. Pärast kündmist põld äestati, seejärel külvati seemneid. Seda tehti käsitsi. Kasvatati rukist, otra, kaera ja nisu, 19. sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja hakati laialdasemalt kasvatama ka kartulit. Pärast jaanipäeva alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke
Kuid kui oled sattunud võõrale ning asustamata saarele, kas siis selle tegemine on sama kerge ? Robinson Crusoe sai sellega hakkama, kuid see ei võtnud tal mitte mõni tund, sest tal polnud ju võtta ahju, pärmi ning teisi vajalikke asju leiva tegemiseks. Kuidas siis teha leiba üksikul saarel? Kõigepealt peab sul olema oma põld, mille tegemine ilma labidata või adrata on raske või võimatu, kus kasvab näiteks nisu või rukist, sest teatavasti leiva küpsetamisel on vaja jahu, mida saab teravilja peenestamisel. Kui vili on ära lõigatud tuleb see panna kuhugi. See tähendab, et tuleb teha kann või pott. Crusoe tegi need savist ning pärast kuumutamist täitsid oma ülesannet hästi. Järgmiseks oleks vaja midagi, millega teri tampida. Kui sa veskit ei taha, ei viitsi või ei jaksa teha, siis tea, et on olemas ka alternatiive, näiteks kivist tehtud uhmer või midagi puust
,, Vainulilled ,, Lauluõnnistus Tõe näol kostis ta: "Laulu õnn ei avita! Põllu vahel läksin ma Rukkililled hüüab ta lõo laulul kõndima: maa seest, põldu rikkuma!" hallipeaga põllumees seemet viskas vao sees. "Sõber, ei mo kannel ka lilli enam õitseta, "Toogu õnne," hüüdsin ma, kui so rukist ehitab, "mis jo nõdra käega lapselaps sull' pärjaks toob!" vanadus on viskanud, hallid juuksed külvanud!" Kroonlinn Sündisid lapsed: Hans-Voldemar, Hedwig Hedda, Anna, Max(elamisvõimetu) Koidula haigestus vähktõppe Lydia maeti Kroonlinna Luule Põhiliseks luulezanriks isamaaluule Armastusluulest on silmapaistvamad ,, Emasüda" , ,, Oh räägi" ja ,, Tamme all"
kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Vana- `Sangaste' rukis Aretustöö tipp `Sangaste' rukis Esimene teadlikult aretatud rukkisort maailmas Eesmärgiks aretada Eesti tingimustele sobiv talirukis 1889. a lõi talirukkipopulatsioonis `Sangaste Roggen' , mida käesoleval ajal tuntakse sordina `Sangaste' `Sangaste' rukis Uuendused Karjamajandus hea piimanniga äärsiri tõukari Hakkas kasvatama söödajuurvilja
Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis kaalepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes
Eritoitlustamine Minu arust on eritoitlustamine see, kui teatud inimesed ei saa süüa teatud toite, näiteks kellegil on gluteenitalumatus, ta ei saa süüa nisu, rukist, kaera, otra. Ta peab valima poest endale gluteenivaba leiba/saia/putru jms.. Laktoositalumatusega inimene ei saa süüa piimasuhkrut sisaldavaid asju, tema peab samuti poest valima toite/jooke, kus piimasuhkur puudub. Kõige hullem on asi siis, kui minnakse kuskile külla, reisile, matkama jms, siis võib juhtuda see, et pole arvestatud inimeste eritoitudega ja inimene ei saagi süüa, peab ise oma toidu kaasa võtma igale poole. On ka neid
1684. Aastal asutas B. G. Forselius õpetajate seminari, kus umbes 160 eesti poissi õppisid õpetajateks. 1686. A Tõlgiti Lõuna-Eesti keelde ka Uus Testament. Rootsi ajal toimus reduktsioon ehk mõisate riigistamine. Eesti aladel olid era- ehk rüütlimõisad ja riigi- ehk kroonumõisad. Mõisates oli tähtis teraviljaeksport, mis varauusajal kahekordistus. Siinne teravili oli eriti nõutud, sest seda kuivatati rehielamus, kus suitsuga kadusid viljalt bakterid. Peamiselt kasvatati rukist ning otra. Tööstusettevõtted rajati peamiselt maale, sest seal oli tasuta tööjõud ning rohkem maad. Talurahva vaesus ei võimaldanud märkimisväärset varanduslikku kihistumist. Talurahvas pidid tasuma koormisi, mis peamiselt seisnes teotöös mõisapõllul. Reduktsiooniga seoses märgiti üles talupoegade koormised vakuraamatusse. See ei lasknud enam mõisnikel talupoegade koormisi oma tahtmise järgi suurendada ning andis talupoegadele suurema kindluse kui kunagi varem
Liivimaa ristisõda- pöördepunkt Eesti ajaloos Liivimaa ristisõda oli Euroopast lähtuv sõda Baltimaade rahvaste ristiusustamiseks. See sõda toimus 13.sajandi alguses. Kas Liivimaa ristisõda oli Eesti ajaloo pöördepunktiks? Majanduses oli palju asju, mis muutusid, kuid palju oli ka neid, mis jäid samaks. Põhitegevuseks jäi endiselt põllumajandus, toimis 3 viljasüsteem, peamiselt kasvatati otra, kaera ning rukist. Tegeldi mesindusega, toimis ka alepõllundus, kuid enam mitte nii igapäevaselt kui varem. Metsanduses enamus puitu läks ehituseks ning kütteks. Kütteks enamus kuivanud puid, oksi ehk hagu. Toimis ka kalandus, käsitöö. Eesti soost kaupmees võis vahendada puitu, tõrva, vaha, mett. Muutustest: maa kuulus maaisandale ning võis maad läänistada. Talupoeg rentis maad ja kandis koormisi selle eest (teorenti, loonusrenti, raharenti). Tulutoovam kaubandus oli sakslaste käes
Traditsioonilised toidud Eestis keskajal Keskaegne köök ● Keskaeg tõi kööki uued tuuled ja muutis senist toitumist väga oluliselt. ● Uus kolmeväljasüsteem võimaldas efektiivsemat viljavaheldust, levisid rohkem energiat andvad kultuurid, mis aitasid näljahädadest, sõdadest ja ikaldustest kiiremini taastuda ● Toidukultuuri edendas kõvasti hansaaeg – linnades tarvitati kaubanduslike sidemete kaudu sissetoodud uusi toiduaineid, mitmesuguseid vürtse ja maitseaineid, levisid uued toidud. Keskaegne köök Tartus ● Teraviljadest tarbiti rukist(kõige olulisem leivavili) ja otra(kasvatati rohkem õlle jaoks linnaste saamiseks) ● Leidus ka Lõuna-Eestile iseloomulikumat kaera, vähemal määral nisu ja tatart. ● Üheks põhitoiduks oli rukkileib, nisujahu...
USD - United States dollar SKT: 236,536 miljardit USD SKT ühe elaniku kohta: 25 436 USD Vabaturumajandus MAAVARAD Kaevandatakse kulda, hõbedat ja rauda. Toodetakse kivi ja pruunsütt. Aga ka pliidi, tsinki, vaske, uraani, grafiiti, naftat ja maagaasi. Ning kaoliinsavi, klaasiliiva ning mineraalvett. SKP Sisemajanduse koguprodukt. Põllumajanduses kasvatakse peamiselt... Maisi Suhkrupeeti Kartuleid Nisu Otra Rukist Enamik künkaid ja tasandikke on Tsehhis kaetud põldudega. Loomakasvatuse põhiaharud on veise-, sea-, linnu- ja kalakasvatus. ENERGEETIKA Suurema osa oma energiavajdusest katab Tsehhimaa ise. Umbes ¾ elektrist toodetakse pruun- ja kivisöest, kuid natuke veetakse ka sisse naftat. Tähtsat osa etendavad ka tuumaelektrijaamad. TÖÖSTUS Autode, tööpinkide ja masinate tootmine Raua- ja terasetööstus Klaasi tootmine
idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Tuntuimad viskimaad Iiri viski ehk Irish valmistatakse valdavalt odralinnastest, kuid kasutatakse kaera, nisu, rukist. Soti viski ehk Scotch on valmistatud odralinnastest, destilleeritud kaks korda, küpsemise aeg vähemalt kolm aastat. Ameerika viski on Bourbon (burboon), Rye, Corn ja Straight. Valmistamisel on erinevused Euroopa viskidega suured. Tequila Joost Tequila ehk tekiila kange (3850%) kergelt kibe alkohoolne jook Ajalugu Ettevõtlikud hispaanlased, kellele lahja ja hapukas pulque mokkamööda polnud, otsustasid agaavist midagi särtsakamat
moodustavad ainult 5% talundite koguarvust. Mineviku pärandina on kohati säilinud jagamatuid maavaldusi-majoraate. Loomakasvatussaadusi veetakse ka välja. Loomakasvatus on põllumehe põhiharu, niidud ja karjamaad hõlmavad üle poole põllumaa maast. Maa idaosas kasvatatakse nisu, otra, suhkrupeeti ja viinamarja, eelmägedes ja orgudes ka rukist, kaera ning kartulit. Veondus: Peamised liiklusteed on maanteed ja raudteed. Ka mägedes on teestik tihe, palju on tunneleid, sildu ja viadukte; pikim maanteetunnel(14km)
Suur osa eramõisadest läks riigi kätte. Talupeogadele oli see kasulik, kuna nad allusid nüüdsest kuningale. Sellega kaasnes maade hindamine ja kaardistamine. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoja kohustused. Koormised fikseeriti täpselt, mis piiras talupoegade kuritarvitamist. Neil oli õigus minna ka kohtusse.57 Mõisnikud panid rõhu tervailjakasvatamisele, kuna see tõi suuremat sissetulekut. Kõige enam kasvatati rukist. Talud olid endiselt kolmeviljasüsteemis. Viljasaak olenes suurel määral väetamisest, kuna loomi mõisades eriti ei peetud siis oli tihti saak taludes suuremgi. Kuna eesti veed olid kalarohked hakati üha rohkem kalastama. Linnadest olid tähtsad peale Narva ainult sadamalinnad. Riika hakkas linnu piirama. Majanduse elavnemine tekitas vajadust uute kaupade järgi, samuti näiteks laevaehituseks. Põhiliseks väljaveoks oli kuivatatud teravili, samuti oli tähtis lina, kanep ja sool
Valkude ja sahhariidide suhe umbes 1:7 on inimorganismile füsioloogiliselt hästi sobiv. Viljapeksul eralduvat põhku (kõrsi, õlgi) ja aganaid tarvitatakse allapanuks,koresöödaks, katte- ja pakkematerjaliks, kütteks, mõnel maal tselluloositööstuse tooraineks ja muuks. Kohati, sealhulgas Eestis, kasvatatakse teravilja ka haljalt koristamiseks. Üldiseloomustus Eestis kasvatatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu, need on temperatuuri suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses)
Sangaste rukki lugu Rukis oli Eestis tollal tähtis kultuur: see moodustas kuni 1/3 külvipinnast. Peamiselt kasvatatav kohalik maarukis oli aga peene tera ja väikese saagikusega. Peades oli palju tühikuid. Halvemates kasvutingimustes oli terade hulgas palju rukkiluste. Mõisates kasvatati küll mitmesuguseid välismaiseid rukkisorte, kuid need ei osutunud meie tingimustes küllalt saagikindlaks. Madala kvaliteediga rukist oli välismaal raske maha müüa, sest eelistatud olid jämedateralised sordid. Sangaste ja teiste mõisate omanikuks sai Friedrich von Berg pärast kindralfeldmarssal F. W. R. v. Bergi surma 1874. Kohe alustas ta rukki kasvatamist. Kohalike tingimustega sobiva rukki leidmiseks tellis Berg esialgu talirukki mitmesuguste sortide seemet Inglismaalt ja Saksamaalt. Peagi selgus, et siinse karmi talve tõttu need Eestile ei sobi. Pärast seda võttis ta
b)Sega ja Lõunapoolkeral. Parasvööde (kultuurmaasik, Sarapuu, Metskits, Metsavööndis Lehtmetsad on lehtmetsad Asub Euraasias mitmerindeline kikkapuu, hirv, kasvatatakse inimtegevuse Läänemere ning mets) paakspuu, metsnugis, rukist, nisu, tagajärjel kõige Vaikse ookeani korgipuu, korea halljänes, kartulit, otra, lina. rohkem aladel ning seedermänd, pesukaru, Siin on püsiv kannatanud Põhja-Ameerikas sidrunväändik, vapiti, skunk, inimasustus juba ning seetõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
