süüdimõistmine ja hukkamine. Admisnistratiiv-bürokraatliku süsteemi kujunemine. Terrori rakendamine teatud ealnikkonna gruppide suhtes. Terrori eesmärgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund ühiskonnas ning seeläbi allumine parteile ja Stalinile. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Sõnavabaduse puudumine ja meedia kontrollimine. Riikliku ideoloogia propaganda. Ideoloogilised ettekirjutused kunstile ja kirjandusele. Haridus ja teadus ideoliseeriti. Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine. Ateismi propakanda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. 1920. aastatel oli iseloomulik NSVL välispoliitikale kahepalgus. Komiterni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni. 1923-1924.a. Üritati toetada kommunistlike riigipöördekatseid Bulgaarias ja Eestis. 1922.a. Sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping. Hiljem sõlmiti doplomaatilisi sidemeid Suurbritannia, Itaalia; Hiina, Parntsusmaa ja
tõttu jäid rahvusväeosad sel ajal loomata. Isevalitsuse kokkuvarisemise järel pani JV advokaadiameti maha ja pühendas end täielikult poliitikale, hakkas Aleksander Looringu sõnul kogu eesti rahva advokaadiks. Tema panus eesti iseseisvusesse: Juunis 1917 valiti JV Eestimaa Kubermangu Ajutisse Maanõukogusse, kus ta juulist novembrini oli noorem abiesimees. Maanõukogu esindajana viibis JV Petrogradis ülevenemaalisel nn. demokraatlikul nõupidamisel, kus ta lõplikult kaotas usu suurvene demokraatiasse. "Venemaa on haige, haige surmani." Nii resümeeris JV oma muljeid. Enamlaste võimuhaaramise mõistis JV hukka, leides, et "enamlased on Vene revolutsioonile noa selga löönud" ja käes on aeg, "kus meie iseseisvalt ja vabalt oma enese teed peame hakkama käima." Novembris 1917 tunnistas Maanõukogu end ainsaks kõrgeima võimu kandjaks.kuid ei läinud kaua kui enamlased selle laiali ajasid.Tööerakonnal oli 1917-19 suur poolehoid.
VII PÄRAST ÄRKAMIST JA ENNE ISESEISVUST (1880. aastad -1918) 1881. aastal astus narodikute poolt tapetud Aleksander II asemel Vene troonile Aleksander III. Selleks ajaks oli suurvene šovinism keisrikojas valitsevaks muutunud ja Aleksander III jättis kinnitamata balti aadli laiad privileegid. See andis märku Balti kubermangude Venemaaks muutmise plaanidest. Olukorra tundmaõppimiseks saadeti Liivi – ja Kuramaale senaator Nikolai Manassein, kes korraldas siin revisjoni. Rahvast kutsuti üles kaebama oma hädasid ja muresid hea keisri esindajale. Eestlased ja lätlased esitasidki hulga palvekirju, milles tauniti
siinsete, põhiliselt eestlastest käsutäitjatega teravasse vastuollu. 3 Nimelt oli Karotamm Eesti kommunist, rahvuselt eestlane ja tema eesmärgiks oli kommunistliku, võrdsusel põhineva ühiskonna ülesehitamine, samal ajal kui Moskva surus nõukogude võimu ja rahvavahelise vendluse ja võrduse sildi alla meie rahvale peale suurvene ovinismi. Karotamm aga lävis eesti haritlastega, nõudis eestikeelset asjaajamist isegi muulastelt ja puiselt rääkivatelt Venemaa eestlastelt ja püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Eesti Nsv poliitilise ja majandusliku eraldusega muust maailmast kaasnes ulatuslik infosulg:Lääne vaimsest arengust ei tohtinud siin keegi midagi teada. Majandus
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) – 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala). Reform piiratud ulatusega ja jäi kesiseks
sotsialistlik realism. Kunstile oli iseloomulik plakatlikkus, kus näidati "riigi edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamised, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine). ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopim rahvale!") 1.5. NSVL -i välispoliitika 1920.-1930.aastatel: (Vt.ka õpik lk.100; 149;160-172) · NSVL- i välispoliitikale 1920
edusamme" ja kiidetakse nõukogude võimu. Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. · haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. · suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamine, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine) · ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopium rahvale!") IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´ NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus.
naeratada kuulub etiketi juurde ja kus teistel on raske venelastest aru saada - põhjusel, et venelaste huumorimeel on omamoodi unikaalne ja kujutab endast midagi neile ainuomast. Keel ja tähestik Vene keel kuulub indoeuroopa keelkonna slaavi rühma idaslaavi alarühma. Keele ajaloos võib eristada kolme etappi: idaslaavi (vanavene) keele tekkimine ja arenemine (VI-XIV sajand), ühtse idaslaavi keele lagunemine ja suurvene rahvuse väljakujunemine (XV- XVII sajand) ja XVIII-XX sajand, mil Moskva ümbruse rahvakeel pani aluse rahvuskeelele. Viimasel etapil toimisid vastastikused protsessid eriti aktiivselt, sellele aitas oluliselt kaasa Peeter I ajajärk. Tänapäeva vene keel sai alguse Aleksandr Puskinist. Igas elavas keeles on suur osa rahvusvahelisel leksikal. Vene keeleski on rohkesti laensõnu. Ainuüksi viimase 15 aastaga on sõnavara oluliselt rikastunud. Olgu näiteks kas
a. edukalt lõpetab. 1910. a. sooritab ta sisseastumiseksamid Tartu õpetajateseminari. Olles seminaris üks andekamaid õpilasi, vabastatakse Julius Kuperjanov direktor A. Troitski ettepanekul juba järgmisel aastal õppemaksust. Samuti võimaldatakse Juliusele, kui edasipüüdlikule poisile, kuni õpingute lõpuni kroonu kulul tasuta pansion. Tartu õpetajateseminaris oli eesti õppureil omavahelisel jutlemisel valjult keelatud eesti keele kasutamine. Selle järel valvasid karmilt suurvene ideedele andud õpetajad eesotsas direktor Troitskiga. Kooli raamatukogus ei olnud ainsati eestikeelset teost, samuti oli koolikasvandikel keelatud lugeda eestikeelseid ajalehti. Selline olukord tekitas õpilastes protestivaimu võõra surve vastu. Klassides tekkisid salajased ringid, mille üldjuhiks sai Kuperjanov. Olles pansioni ümbritsenud kõrgete müüridega kogu välisilmast isoleeritud, võtsid noorukid
86). Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud. 10 haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati (N: geneetika, psühholoogia). Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine (massiküüditamine, rahvusliku intelligentsi hävitamine, vene keele ja slaavi tähestiku sundustamine) ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti. (Põhjenduseks Marxi tsitaat "Usk on oopium rahvale!") IV NSVL -i välispoliitika 1920´-1930´ NSVL- i välispoliitikale oli iseloomulik kahepalgelisus. 1920´aastatel olid välispoliitilisteks suundadeks:
KOOLINIMI Julius Kuperjanov referaat Koostas: KOOSTAJA KLASS Valga AASTA Sisukord Sissejuhatus Ükski rahvas ei ole saanud seni vabaks ja ise-seisvaks teisiti kui relvade abil. Ükski rahvas ei ole suutnud oma iseseisvust kaitsta teisiti kui relvastatud jõu varal. Ka eesti rahvas sai vabaks ja iseseisvaks relvade abil ja peab, kui ta tahab jääda vabaks, lootma kõigepealt omaenda jõule. Seda mõistis selgesti Julius Kuperjanov (pildil) ja pühendas, kui saabus kohane aeg, kogu oma noore jõu selle idee teostamisele ning langes selle idee eest.1 -2- -3- Lühike Julius Kuperjanovi elukäik Julius Kuperjanov sündis 11. oktoobril 1894.2 aastal Pihkva kubermangus Duhnova vallas Novorzevi kreisis. Tema esivanemad olid Venemaale põgenenud mõisniku omavoli eest. Kuna Venemaal vaevas Kuperjanoveid suu...
* SÕLTUVUSE TEES moraal ei saa olla sõltumatu ratsionaalne otsus, vaid on sõltuv kultuurilisest kontekstist. Inimese kriitilise mõtlemise võime toob välja kriisid ühiskonnas ja soovi, vajaduse neid lahendada. Teesid tekitavad vastuolulisust, hõivatusi. Etnotsentrism kultuurilise relativismi all, keegi peab enda kultuuri teistest paremaks. Meie moraal parim, meie natsinaalsed selgitused maailmamõistmusest parimad. Suurrahvastel esineb. Nõukogude kultuur, suurvene mõtlemine. Jaapani riigisinto. Ubi bene ibi patria kus hea, seal kodumaa EMOTIVISM tuleneb sõnast emovere tundma. Meie eetiline käitumine pole midagi muud kui emotsionaalsed reageerinud meie füüsilisele ja sotsiaalsele keskkonnale. Meie moraal põhjustab teatud tundeid, ei saa öelda, kas tõde või vale, vaid et ma tunnen niimoodi. Seega eetilised ütlused pseudoütlused, võltsid
Moodsa kunsti viljelemine oli keelatud d. Haridus ja teadus ideologiseeriti. Koolides ühendati õppetöö ja tootev töö. Mõned teadused kuulutati ametlikult ebateadusteks ja nendega tegelemine keelati. Kohustusliku elemendina tuli teaduskirjanduses tsiteerida Marxi, Lenini ja Stalini teoseid. Paljud teadlased represseeriti. e. Suurvene sovinism ja vähemusrahvuste represseerimine f. Ateismi propaganda, mis reaalsuses tähendas vaimulikkonna represseerimist ja usklike tagakiusamist. Kõikide religioonide pühakojad ja kloostrid suleti 3. NSVL-i välispoliitika aastatel 1920-1930 · NSVLi välispoliitikale aastatel 1920 oli iseloomulik kahepalgelisus: a. Komiteeni kaudu õhutati kõikjal maailmarevolutsiooni
Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline. Et pooluselähedased alad on...
venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovits. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene sovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike venelaste esindajate poolt (Võssotski). Stolõpini agraarreform (venelastele maa omandusse). Maata kohalikele aga eraldada maad mujal riigis (Siber, põhjakubermangud, Poola ala)