Tartu Kutsehariduskeskus Majutamine ja toitlustamine Marili Tõrva Rootslased Iseseisevtöö Tartu 2010 Mida arvavad... Mida teised rootslastest arvavad Norralased arvavad, et rootslased kannatavad suurushullustuse all. Taanlased peavad neid rõõmurikkujateks. Inglased leivad, et rootslased on seksikad, kuid külmad. Sakslased arvavad, et nad on peast soojad,. Venelastele tunduvad nad lihtsalt paksud. Sisserännanud on Rootsi ühiskonnast vägal heal arvamusel, kuid ei mõista kohalike mõttelagedust. Mida rootslased teistest arvavad Rootslased on haruldased selle poolest, et nad ühtki teist rahvust ei vihka. Oma naabrite ülaolev kohtlemine on pigrm tingitud veendumusest, et Rootsi on parim. Nad arvavad, et üldiselt on
preestritele 4.Kirikukirjanduse väljaandmine, mh eesti keeles (hävinud, säilinud vaid 1) 5. Keelati Lutheri õpetust jutlustada mittesaksa keeltes: - Jesuiitide misjonirännakutel selgitati tõlgi vahendusel usutõdesid maarahvale ja populaarsus lihtrahva hulgast - Saksa linnaelanike hulgas vastureformatsioon ebaõnnestus · Jesuiitide tegevus katkes 1600-1603 kui rootslased okupeerisid Tartu ja gümnaasiumi tegevus jätkus 1611 ja tõlkide seminari 1615, aga hoog oli raugemas · 1625 vallutasid rootslased Tartu ja Liivimaa rekatoliseerimise ajastu lõppes jäädavalt. II Taani Saaremaa (1559-1645) · I Esialgu Taani kuninga venna Magnuse hertsogkond 1560-1572: - jätkus vana keskaegne piiskopi valitsusaparaat · II 1572-1645 otse Taani kuninga alluvuses:
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti aladel 1)Majandus:Positiivsest küljest vaadates mõjutas Rootsi aeg majandust Eesti aladel päris palju.Paranes tunduvalt talupoegade olukord - neile anti rohkem õigusi.Samas paranes nii sise- kui ka väliskaubandus. Suhted välisriikidega paranesid.Toodi sisse igasuguseid luksuskaupu,maitseaineid,metalli ja muid koloniaalkaupu ning välja viidi vilja ja laevaehitusmaterjale. Samas viis negatiivsuse poole majandust Rootsi ajal Suur näljahäda ,mis kestis enam-vähem 2 aastat.Näljahädale lisandus dtüüfus ja düsanteeria.Näljahädas suri 70-75 tuhat inimest.Sama probleem ründas ka Rootsit ja Soomet. Vilja väljavedamine ja viinapõletamine tõmbasid majandusele ka ühe suure kriipsu peale,sest viinapõletamine oli taulunikule kasulik,aga talupoegadele kahjulik.Vähenes toidu hulk. 2)Valitsemine:Aadlipositsiooni murdmine tõi kaasa rohkem võrdõiguslikkust ja reduktsioon andis talunikele tagasi nende mõisad....
vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi Kuningriik paikneb Põhja-Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Kombed Rootslased on väga suhtlevad inimesed, nad räägivad vabalt, kuid ei avalda kunagi väga isiklikke asju. Nendega on lihtne rääkkida, nad on mõistvad ja jutu teemadest puudu neil ei jää. Neile meeldib lihtsus, vabadus, kuid nad on samas valmis oma eesmärgi saavutamiseks kõvasti vaeva nägema. Pilte
Kas eestlased oleksid võinud Vabadusvõitlust võita ? Muistne Vabadusvõitlus algas 1208.aastal ja lõppes 1227. aastal. Eestlased võitlesid sakslaste, taanlaste, rootslaste ja venelastega. Taanlased vallutasid Põhja-Eesti 1219. aastal. rootslased vallutasid Läänemaal Lihula linnuse 1220. aastal aga saarlased lõid nad välja. Venelased olid alguses vaenlased aga 1224. aastal Tartu kaitsmisel võitlesid nad koos eestlastega. Sakslased olid aga põhilised vaenlased. Arvan, et eestlastel oleks olnud küll natukene suurem võimalus võita, kui eestlased oleksid leidnud endale kindla liitlase, kes oleks koguaeg kindlalt nende poolel ja kaitseks kindlalt koguaeg eestlasi
uusaasta (1. jaanuar) 2. kolmekuningapäev (6. jaanuar) 3. suur reede 4. vaikne laupäev 5. teine ülestõusmispüha 6. tööpüha (1. mai) 7. taevaminemispüha (viis nädalat pärast ülestõusmispühi 8. teine nelipühi (kaheksa nädalat pärast ülestõusmispühi) 9. suvine pööripäev (24. juunile eelnev nädalavahetus) 10. jõululaupäev (24. detsember) 11. jõulud (25. detsember). · Suvist pööripäeva (21. juuni) tähistavad tavaliselt tagasihoidlikud rootslased külluslikult. Õhtu veedetakse tantsides, lauldes ja krevettidest, õllest ning veinist koosnevast pidusöögiga. · Teine nelipüha on tradistsiooniliselt piknikupäev. Samuti on see päev populaarne luteri kirikus leeris käimiseks ning laulatuseks. · Suvel on elu tänu pidevatele festivalidele ja pidustustele rahutum, kui talvel. Rootsi äritavad Nagu teisedki Skandinaavlsed on ka rootslased avatud rahvusvahelistele mõjutustele. Nad
korpus sai 9. oktoobril (28. septembril, Rootsi kalendri järgi 29. oktoobril) Lesnaja lahingus lüüa. Umbes 5000 meest kümnest tuhandest pääses ja ühines peaarmeega, kus oli 40 000 meest. Ka kasakad olid lüüa saanud, ent mõnisada kasakat ühines Rootsi vägedega. Venelased olid kogu aeg kasutanud põletatud maa taktikat, et vältida kokkupõrget rootslaste peajõududega. Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja- Ukrainas, kus neil oli tõsiseid muresid armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Nii oli kevade alguses 1709 lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Eriti Saksamaalt värvatud sõdurid ei olnud külmale vastu pidanud. Ometi söandas Karl XII tungida sügavale Vene territooriumile. Ettevalmistused Poltava piiramiseks toimusid aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel 1. mai
· Novembris toimus narva lahing venelaste ja rootslaste vahel (rootsi võit) · Vene armee juhtkond vangistati · 1701 moodustati talupoegadest maamiilits (tegeleti väejooksikute ehk desertööride otsimisega) · Venelased toibusid lüüa saamisest · Uueks vene armeejuhiks sai Boriss Seremetjev · Venelaste esimene võit rootslaste üle saavutati Erastvere lahingus 1701 · 1704 olid venelased hõivanud suurema osa Eestist · Uue rünnaku tegid rootslased, baltikumi asemel ukrainast · 1709 said rootslased lüüa Poltaava lahingus · Rootsi kuningas Karl XII põgenes Türki · Poltaava lahing oli otsustava tähtsusega Euroopa jaoks Eesti ja Liivimaa vallutamine Venemaa poolt · 1710 alistus Tallinn ja Eestimaa rüütelkond Venevägedele · Peeter l taastas kõik linnade ja aadlike privileegid · Aadlikel ja linnadel säilisid omavalitsused · Asjaajamise keel saksa keel · Valitsev usk oli lutherlus
sõjaliselt tugevam, 1661.aastal loobus Kärde rahuga Venemaa Baltikumist ClicCkl iiccko nic toon a tdod a pd idc p tuirceture Eesti haldjusjaotus pärast Liivi sõda Eesti Rahvas 17.sajandil Kolmandik taludest olid tühjad, kuna inimesed kas olid tapetud, nälga, haigustesse surnud või kolinud Tühjadesse taludesse asusid venelased, soomlased, lätlased, rootslased ja inimesed, kes elasid saartel Kiirelt kohandusid võõramaallased Eesti kultuuri ja kommetega ning õpiti ära Eesti keel. Vene külad jäid püsima vaid Peipsi äärde ning rootslased elasid põhiliselt looderannikul ja saartel Rootsi ajal elas Eestis 400 000 inimest, kellest enamus olid talupojad Mõis ja talu Mõisades hakati rohkem vilja kasvatama ja seda välja vedama, mis tõi suuremat sissetulekut
Muutused Eesti ühiskonnas esiaja lõpust kohanemiseni keskaja ühiskonnaga Essee Eestimaa on olnud aegade vältel üks mitme isandaga maa. Tema pinnalt on läbi käinud sakslased, rootslased, taanlased, liivlased, latgalid ning palju muid rahvaid. Esiajast saadik on toimunud siin palju muutusi, mis on viinud meie ühiskonda edasi nii tervikuna kui ka üksikute lülidena. Kogu see muutus ja kohanemine on taganud meile pääsu keskaega. 12. sajandil hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma ning tänu usulistele erimeelsustele ja piiskop Meinhardi ülesandele Liivimaa ristiusustada, algas ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli see, mis ühendas eestlasi ning pani neid meeskonnana tööle, olenemata kaotusest. Rahva jaoks peabki olema esmatähtis see, et rahvas oleks ühtne ning tõesti valmis oma kodumaa eest võitlema. Ristisõda üldse algatati kuna usuti, e...
Siseriikliku elu korraldamine 1920.aastal Riigikogu esimestes koosseisudes olid ülekaalus vasakpoolsed ja vasktsentristlikud erakonnad. 1920 riigikokku pääses 10erakonnaesindajat ning 1923 14 esindajat, 1919 1939 oli 21 valitsust, keskmise elueaga alla 9kuu. 1925 a lubati kõigile Eesti piirides elanud rohkem kui 3000 liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Idee pärines Kesk-Euroopa sotsiaaldemokraatidelt. Kultuurautonoomiaga said Eestis elanud venelased, sakslased, rootslased ja juudid võimaluse kutsuda rahvuskultuurilistes ning hoolekande huvides ellu oma autonoomseid asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud maareform. Eesmärgiks baltisaksa aadlile kuulunud mõisate, tsaariaegsete kroonumaade ja kirikumõisate ümberjagamine. 1924a loodi 1.detsember riigipöördekatse
alla 10.1559 Liivimaalased püüavad viimast korda vastulööki anda 02.08.1560 Härgmäe lahing 21.08.1560 Viljandi langemine ja saatus Vene võimu ajal. 09.1560 Venelased piiravad uuesti Paidet 09.1560 Talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal 04.06.1561 Tallinn ja Põhja-Eesti alistuvad Rootsi võimule 28.11.1561 Ordu ja peapiiskop alistuvad Poola-Leedu ülemvõimule 1562 a. Rootslased vallutavad Paide 1563 a. Põhjamaade Seitsmeaastane sõda Liivimaal 21.08.1570 Venelased piiravad esimest korda Tallinna 10.1570 Venelased piiravad kolmandat korda Paidet 1570 a. Magnusest saab Ivan Julma vasall 01.01.1573 Paide langeb venelaste kätte 09.07.1575 Pärnu langeb venelaste kätte 23.01.1577 Venelased piiravad teist korda Tallinna 21.10.1578 Rootslased ja poolakad võidavad venelasi Võnnu all 06.09
kesta mitu tundi; ka hispaanlased, portugallased ja kreeklased ei kipu lõunasöögiga kiirustama ● Inglismaal õpetatakse, et küünarnukke ei tohi lauale toetada ja kui oleme lõpetanud, siis tuleb istuda käed süles. ● Mehhiklasi ● Aasiamaad (Fidžil) ja mõnel muulgi maal on viisakas (isegi kohustuslik) pärast sööki röhitseda, et oma tänulikkust näidata. ● Kõige ametlikumalt kõikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. ROOTSLASED: Kui oled lauas ainuke välismaalane, siis on kogu tähelepanu sinul - ülesanne öelda esimene toost Laudlina - plekid - Aasias: mida rohkem on laual plekke, seda parem kiitus kokale - Hiinlaste jaoks: maitseained ja nuga on lauas tabu ● Hiinas ja aasias arusaamine, et söögilauas on kõik võrdsed (istutakse ümara laua taga) ● Vanades kultuurides hierarhia ja istutakse tähtsuse järjekorras LAUAPAIGUTUSES tuleb arvestada rahvuste omavahelist
Venelastele saabus korraga kaks ärevat uudist: August II Tugev oli Liivimaalt lahkunud ning oma vägedega Kuramaale talvekorterisse läinud ning Pärnus maabunud Rootsi armee oli teel Narva. Saanud teada rootslaste maabumisest Pärnus, saatis Peeter I luurele 5000 mehest koosneva ratsaväeüksuse Boriss Seremetjevi juhatusel. Karl XII juhatas Tallinnast teele asudes väge, kuhu kuulus kokku 10 537 meest. 13. novembril 1700 algas marss kindlustatud Tallinnast Narva. Rootslased pidid läbima venelaste poolt lastatud maa. Kõikjal oli mahapõletatud talusid ja külasid. Kuskil polnud hobustele sööta ega sõduritele toitu. Külm novembrivihm tegi sõdurid läbimärjaks ning nad olid näljased. Öösel läks vihm üle lumeks. Sõdurid ja kuningas pidid magama lögasel maal. Alles 30 km enne Narvat toimus Pühajõe juures esimene kokkupõrge rootslaste ja venelaste eelsalkade vahel (Pühajõe lahing). 19
Kõige rohkem Rootsi-nimelisi kohti leiame Saaremaalt, Läänemaalt, Harjumaalt, muudest maakondadest vähem. Kuidas niisugust Rootsi nimede rohkust rannamail seletada? Uuemad uurijad seletavad, et meie maal muiste, enne eestlaste asumist praegustele elukohtadele, gootlased asunud. Mitmed katsuvad praegustest Eesti rannamail ja saartel asuvatest rootslastest muistsete gootlaste jälgi otsida. Asuvad ju ometi veel meie päevil Vormsis, Pakri saartel, Osmussaarel ja Ruhnu saarel rootslased, aga ka Noarootsi ja Risti kihelkonnas asub rannamail veel seda tõugu rahvast. Vanasti ulatasid rootslaste asutused palju kaugemale. Niipalju kui teame, asus Hiiu- ja Saaremaal vanasti rohkesti rootslasi, Hiiumaal nimelt põhjapoolses osas, iseäranis Reigi kihelkonnas; keisrinna Katarina II saatis nad sealt välja Lõuna-Venemaale elama, kus nad Vana-Rootsiküla (Alt-Schwedendorfi) asutuse põhjendasid. Varemini sulasid Saaremaal rootslased eestlastesse
arengutasemel: surnuid maeti asulast välja kägarasendisse? keraamika kaeotud nööri jäljenditega algeline loomakasvatus ja põllundus 2. Loe läbi allikakatkend muistsest vabadusvõitlusest ja vasta küsimustele . 10p Vahepeal tuli Rootsi kuningas Johannes koos oma hertsogiga ja oma piiskoppidega, kogunud suure sõjaväe, Ridalasse , ihaldades võita mõned osad Eestimaal ja valitsusvõimu./-/ ja rootslased käisid ringi mööda maakondi õpetades ja ristides neid ja kirikuid ehitades/-/ Kui aga sama kuningas oli paigutanud oma mehed linnusesse nimelt Lihula omasse, koos hertsog Karliga ja piiskopiga, pöördus ta Rootsimaale tagasi. Ja et neil ühelt poolt oli Liivimaa ja teiselt poolt taanlased, kuna nad ise asetsesid keskel, siiis hakkasid nad paganate vastu vähem hirmu tundma. Ja juhtus ühel päeval, kui esimene aovalge paistma hakkas, et tulid saarlased merelt suure sõjaväega ja piirates
Sellega eesti-liivi-ingerimma ja osa Soomest liidet ivene riigiga. Võrdle Uusikaupunki rahu sõjaeelse liitlastevahelise kokkuleppega. Põhjenda toimunud muutusi. Enne oli jutt, et Eesti saab endale Poola. Hiljem said aga Eesti endale hoopis venelased. Eesti ja Liivimaa tahtsid ise minna vene võimu alla. Eesti liideti lepingu tulemusel venemaaga. Rootslased võisid vilja välja vedada piiramatult. Kui kaua kestis Tallinna piiramine? Umbes kuu aega ja 7 pärva. Mis põhjustel pidid rootslased linna loovutama? Sest nende väed olid nõrgenenud. Nad jäid katku. Mida ütles kapituleerumisleping Rootsi sõjaväelaste saatuse kohta? Võisid tagasi Rootsi minna. Mis näitab, et rootslased umbusaldasid venelasi? Nad jätsid suure kaubavärava seniks enda kätte, kuni lahkusid.
Venemaa ja Rootsi. Esimene liivlaste misjonär oli piiskop Meinhard. Liivlaste järgmiseks misjonäriks sai piiskop Albert, kes oli osav diplomaat, võimekas organisaator, karm ja salakaval. Ta värbas Ojamaalt(Gotland), Taanist ja Saksamaalt ristisõdijaid. Aastaarvud, mida peab teadma 1159 Lübecki linna taastamine; 1201 Riia linna rajamine; 1202 Mõõgavendade ordu rajamine; 1210 Ümera lahing; 1217 Madisepäeva lahing; 1219 Taanlased vallutavad Tallinna; 1220 Rootslased vallutavad Lihula; 1227 Ristisõdijad alistavad saarlased. Muistne Vabadusvõitlus Muistne Vabadusvõitlus algas 1208. aastal ja lõppes 1227.aastal. Isikud, keda peab teadma Albert ristis eestlasi, piiskop; Kaupo liivlaste vanem, kes sõdis eestlaste vastu, kuna liitus ristisõdijatega; Lembitu eestlaste vanem, Madisepäeva lahingu juht, langes samuti Madisepäeva lahingus; Valdemar II Taani kuningas, vallutas Põhja-Eesti; Preester Henrik kirjutas raamatu Eesti
Selle lahingu küll Saksid kaotasid, aga nad kogusid enast ja taganesid. Peale Riiat vallutas Rootsi veel Miitavi ning seejärel kogu Kuramaa. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta Rootsile. 9. juulil toimus Kliszowi lahing, kuid jälle jäid Poola ja Saksamaa Rootsile alla. Pärast kaotust pakkus August Karl XII rahu, kuid Karl loobus, sest August ei olnud nõus kuninga kohast loobuma. 24. septembril 1705 kroonita, aga uueks Poola kuningaks Stanislaw I Lescvnski. Rootslased olid sellega rahul ning kirjutasid 17. novembril alla Varssavi rahulepingule. Pärast Narva all lüüasaamist tugevdas Peeter I oma vägesid. Nüüd võis Baltimaid ründama minna. 29. juulil saavutas Peeter I rootslaste üle võidu Hummuli lahingus, seejärel kuulus venelastele Mõniste, Valmiera ja Alüksene. 22. oktoobril vallutasid venelased Nöteborgi kindluse ja 1703. aasta mais Nevanlinna, seega oli kogu Neeva Vene valdustes. 27
Meelis sai lahingus haavata. · Meelis avas oma silmad lõpuks ühe vanamehe juures. · Vanamees oli kurt ja ei vastanud meelisele. Meelis jäi sinna talveni. · Talvel tulid sinna karukütid, kellelt kuulis Meelis, et taanlased on ikka veel Tallinnas. · Meelis tahtis, et kütid võtaksid ta kaasa. Mehed nõustusid. · Meelis päästis ühe küti karu eest. Kevadel läks meelis küttidega Ridalasse. · Rootsi proovid läänepoolset maakonda enda võimu alla saada. · Rootslased peatusid Lihula linnuses ja pidasid plaani. · Augustis hakkasid saarlased appi tulema. Rootslased ei tahtnud alla anda. · Algas lahing. Rootslastel oli umbes viissada mõõgakandjat. · Rootslased tormasid linnusest välja saarlastele peale. · Saarlased suutsid kõik rootslased ära tappa. Lahing lõppes võiduga. · Sigurd palus Meelisel enne oma surma Astridile oma kaelast risti viia. · Meelis lubas seda teha. · Õnnepäeva näitas meelisele kohta, kus Lembitu suri.
oktoobril Pärnusse. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral Carl Gustav Rehnskiöld. 30. (19.) novembril (Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 ründas 11 tuhande meheline Rootsi vägi Vene väge (Narva lahingus osales 24 tuhat meest). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene väed oli väheste kogemuste ja halva varustusega, siis saavutasid rootslased Narva all hiilgava võidu. Rootslased murdsid rinde keskosast läbi ja surusid tiivad vastu Narva jõge. Rootslased kaotasid langenute ja haavatutena 2000 meest. Venelasi langes lahingus ja eriti taganemisel seitse kuni kaheksa tuhat. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga.
GUSTAV II ADOLF oli Rootsi kuningas 1611–1632. Gustav II Adolf sai esimene kõrgem õppeasutus Eestis. Eestlastest üliõpilasi sellel ajal veel ei demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni olnud, õppuriteks olid sakslased ja rootslased, vähemal määral ka SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja lahingus, mille rootslased siiski võitsid. Veidi enne lahingut kirjutas ta alla soomlased. Tartu kuna ta oli venemaale lähedal. Õppida sai usu-, arsti-, Tartu Ülikooli rajaja. Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise Tartu Ülikooli asutamisürikule. FORSELIUS 1684. aastal organiseeris Tartus filosoofia- ja õigusteaduskondades
piirama Narva kindlust. Rootsi kuningaväed olid hõivatud nende kolmanda vastasega- Taaniga. Rootsi laevastik aga maabus ootamatult Kopenhaagenisse ning sundis taanlasi sõjast välja astuma. Pärast Taani lüüasaamist läksid Rootsi kuningaväed laevadel pärnusse ja tõttasud appi Narvas olevatele vägedele.30.novembril 1700. aastal puhkes Narva all suur lahing. Vene vägi oli küll mitme kordselt ülekaalust ,kuid siiski õnnestus rootslastel nad alla suruda. Rootslased said kõik vastase suurtükid. Rootsi noor kuningas Karl VII arvas, et sellega on venelaste sõjaline jõud pikaks ajaks nõrgenenud, kuid nii see ei olnud. 1701. aasta suvel jätkus sõda juba Poola valdustes kui Riia vabastati Saksi vägede piiramisrõngast. 1701. aastal tungisid venelased Liivimaale . Sinna jäetud Rootsi väed olid väiksearvulised ega suutnud erilist vastupanu osutada, sellepärast sai Rootslastele osaks hulk kaotusi. Vene vägede kätte langesid Tartu ja Narva.
ära kasutada Rootsi valitseja noorust ja sõlmisid Rootsi vastu liidu. Põhjasõda algas, kui Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürst August II Tugeva ründas ootamatult vägesid Riia all ööl vastu 12. veebruari. Üllatusrünnak ebaõnnestus, sest väed Riia all olid tugevamad, kui arvati. Karl XII otsustas anda esimese löögi Taanile. Traventhali rahu kohaselt astus Taani 1700. aasta augustis Põhjasõjast välja. Narva lahingus 30. novembril 1700. aastal saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Venelastest uppusid paljud Narva jõkke. Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohaliku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Kohalike inimesi tapeti ja piinati julmalt. Lapsed jäeti mõnikord ellu, et neid siis Venemaal müüa. 1701. aastal olid Venemaa ja Poola sõlminud Birza
Preobrazenski kaardiväepolgu ja Seremetevi ratsaväe sõdurid. Preobrazenski polgu sõdurid koormasid taganemisel üle puusilla, mis nende all purunes ja praktiliselt kõik sillalolijad uppusid. Boriss Seremetev lootis oma ratsaväe jõe ületada läbi vee minekuga. Selleks valis ta madalapõhjalise jõeosa Narva koskedest ülalpool. Et veevool oli kiire ja jääkülm vesi kangestas hobuste jalad, siis viidi ratsaväelased koos ratsudega kosest alla. Pärast Narva lahingut siirdusid rootslased Tartusse ja selle ümbrusesse talvekorterisse. Kuningas ise talvitus endises Laiuse ordulinnuses. Talve jooksul suurenes rootslaste väliarmee 18 tuhande meheni. Kuramaa vallutamine Saksi kuurvürst ja Poola kuningas August II Tugev. Louis de Silvestre'i maal.August II, kelle liitlasi Rootsi oli löönud, pakkus Karl XII-le rahu, kuid too keeldus. Veebruaris 1701 kohtusid August ja Peeter uuesti, et oma liitu uuendada. Peetril oli
Jaanipäeva tähistatakse hoopis teistmoodi kui meil, vana kombe kohaselt ehitakse meiupuu ning peetakse tantsuline ja lõbus pidu selle ümber. Jõulude periood hakkab aga luutsinapäevast. Lihavõtetel ei ole munadejagaja mitte lihavõttejänes, vaid nõid, kes sõidab majast-majasse luua seljas. Väga populaarne on ökoloogiline mõtlemine. Innukalt üritatakse likvideerida looduses reostusi, praegu on üpriski problemaatliline teema happevihmad. Kuid rootslased on ka väga innukad taaskasutajad. Stockholm on nimetatud esimeseks Euroopa Roheliseks Pealinnaks, seda tänu pingutustele tõsta linnaelu kvaliteeti. Rõhku on pandud veepuhastusele, müra vähendamisele, jäätmemajandusele, ummikumaksudele ja puhkealade rajamisele. Rootsist on pärit järgmised leiutised: dünamiit, AGAmajakas, koorelahutaja, tellitav mutrivõti, Celsiuse termomeeter, kuullaagrid, tuletikud, tõmblukk, Bluetoothi traadita
- Tartu talupojad hakkasid vastu, et kaitsta oma vara veeti Venemaale orjadeks või tapeti Liivi sõda 1558.a üldine pealetund Vene vägede poolt, kevadel alistati Narva ja Tartu, augustis rida väiksemaid linnu - 1559.a ostis Taani kuningas Saare-Lääne piiskopkonna - 1560.a Vene vägede uus pealetung, Hoomuli lahing. Samal aastal langes Viljandi - 1560-1561.a talupoegade ülestõus - lüüasaamine - 1561.a juunis rootslased vallutasid Tallinna, alistusid ka Harju-, Järva- ja Virumaa rüütelkonnad Liivi sõda - 1561.a Liivi ordu lakkas olemas Liivimaa läks Poolale - 1561.a liideti Saare-Lääne piiskopkond Taaniga otseselt - 1570-1571.a Taani ja Vene väed piiravad Tallinna, ei valluta - 1572-1573.a Vene väed vallutavad Karksi ja Paide, Koluveres saadi lüüa - 1575-1576.a Taani väed koos vene-tatari vägedega vallutavad terve eesti va Tallinna
Soda Rootsiga(1656-1661) 30a-ne soda(1618-1648) 1625- astus Taani Saksamaal toimuvasse sotta 1630-sekkus Rootsi 1635- asuts sotta Prantsusmaa vestfaali rahuleping(1648) 1683-tungisid t8rklased, 200 000-mehelise vaega Viini alla, tormijooks loodi tagasi linna kaitsjate poolt Pohja soda-1700-1721 1700- alguses Saksi vaed rundasid Riiat, feil, siis Narvat, jalle feil 1704 langesid Venemaa katte Tartu ja Narva 1708-rootslased venemaale 1709 kevadel asusid rootslased piirama Poltaava kindlust, Venemaa voitis 1710 vallutasid Vene vaed Riia ja Tallinna, ka Soome, 1721 soda loppes Uusikaupunki rahuga
Turism Eestis · Vaadates 2004.aasta turisminäitajaid maailmas, kasvas ööbimistega reiside arv 69 miljoni reisi võrra 760 miljonini ehk 10% võrra. · Sarnaselt muu maailmaga kasvas ka Eestit külastanud ööbimisega turistide arv jõudes 1,75 miljonini · Väliskülastajate kulutused Eestis kasvasid 21% · Kasvasid majutusettevõtete tulud: välisturistidelt 24% ja siseturistidelt 27% Turism Eestis Eestit külastavad: · Soomlased · Rootslased · Inglased · Sakslased · Itaallased · Lätlased · Prantslased Ülekaalus on puhkusereisijad, ärireisijate arv on mõnevõrra vähenenud. Turism Eestis Kuhu turistid lähevad: · Tallinna 56% · Mujal PõhjaEestis 8% · Pärnu 21% · Mujal LääneEesti 10% · Tartu 3,5% · Mujal LõunaEestis 2,5% Miks tulla Eestisse?
Talurahva elu Rootsi ajal Inimesed on Eesti aladel elanud tuhandeid aastaid, aga meie eestlased, oleme olnud oma Eestimaa tegelikud valitsejad ainult 90. aastat. Tekibki küsimus, kes on olnud need teised, kes on valitsenud meie maad meie eest. Need on olnud venelased, taanlased, sakslased ja rootslased. Need valitsejad on olnud erinevad meie rahva jaoks, aga millegi pärast on rahva suhu jäänud tuntud väljend:"Vana hea Rootsi aeg". Siinkohal tekibki mul siiras küsimus, miks see oli nii? Kui rootslased olid võitnud Liivi sõja, oli nende riigikassa tühi ja uus Rootsi kuningas Karl XI leidis, et on aeg läbi viia Baltikumis reduktsioon ehk siis erakätesse läinud riigimaade tagasivõtmine. Aadlid ja mõisnikud
seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu defineerida kui ajalooteaduse haru, mis uurib sõjanduse eri valdkondi, nende toimet ja mõju ühiskonnale minevikus. · Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus 13. saj algus maleva maakaitseväe kokkukutsumine Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased, rootslased, leedulased Üle 60 sõjaretke Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga... · Liivi sõda 1558-1583 Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel Kes oli · Põhjasõda 1700-1721 · Osalejad: venelased, sakslased, poolakad, taanlased, rootslased · Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi
Eestlaste retk Riia alla nurjus. 1216- Ugala ja sakala alistusid 1217- ugalased+sakslased sõjaretk venemaale Teised riigid tegid liidu venemaaga. Otepää linnuse piiramine- sakslased lahkusid Eestist. Lembitu: Riia vallutamine, 6000meest. 1217- Madisepäeva lahing(Viljandi)- KAOTUS! Lembitu langes, liivlaste juht Kaupo 1219- Taani kuningas Valdemar II Rävalas. võidukas lahing Tallinna all- kivilinnus, taani võim, ristiusk. 1220sügis- taanlastel Harjumaa, Rävala, Virumaa, Järvamaa 1220- rootslased Lihulas, ristisid ümberkaudset rahvast. Rootslased löödi puruks! 1223- eestlased ründasid sakslasi, linnused võeti üle. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud, pesti maha ristimine, pöörduti tagasi vanade tavade juurde. 1227talv- sakslased saartele, hävitati muhu linnus. Liiguti Valjala alla, saarlased alistusid, ristimine. EESTLSTE ALLAJÄÄMISE PÕHJUSED ~20 aasta jooksul kaitsti oma maad
Vabadusvõitlusesse sekkusid nii mitmedki rahvad, kes olid sõdinud eestlastega ka varesematel aegadel. Samas mõned neist, kes varem olid olnud vaenlased, ühinesid nüüd Eestiga. Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. Eestlaste vastupanu vallutajatele vältas terve inimpõlve. Paarikümne aasta jooksul tuli üle elada vähemalt poolsada rüüsteretke ning neile vastata. Kindlaid liitlasi polnud, vastasleeri kuulusid eri ajal aga nii sakslased, taanlased, venelased, rootslased, latgalid, leedulased kui liivlased. Maa kurnati välja ja erinevad vastased hõivasid selle osade kaupa. Eestlaste kaotuse põhjused olid: · eestlastel puudusid kindlad liitlased, liit venelastega polnud järjepidev. · vaenlasel oli sõjaline ülekaal (paremini relvastatud, kutselised sõjamehed). · maakondade omavaheline koostöö oli nõrk riikluse puudumise tõttu; eestlased alistati maakondade kaupa.
suuremaid muinaseesti linnuseid. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal oli linnus oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Ordu ajal ehitati Rakvere linnus põjalikult ümber. Sellel ajal sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone koos sisehoovi, kabeli, söögisaali, magamissaali, käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud. Rakvere linnusega on seotud „Viimses reliikvias“ kujutatud tegelane Ivo Schenkenberg, kes Rakvere linnuses venelaste kätte vangi langes ja hiljem Pihkvas julmalt hukati. Vanimad muinasesemed linna teritooriumilt-keskmisse rauaaega kuuluv nooleots ja
rongi.Ugandlased ei tunnistanud ennast süüdi ja samal aastal teigid sakslased esimese rüüsteretke Ugandisse.1210 toimus väike aga eestlaste võiduga lõppenud Ümera lahing. Vabadusvõitluse alguses panid eestlased hästi vastu ja peale 19 aastat sõda vallutati mandri Eesti, peagi alistus ka Saaremaa ja nii sai läbi muistne vabadusvõitlus.Eestlased kaotasid , kuna puudusid relvad ja sõjatehtnika.Ei saadud kedagi appi kutsuda, Liivlased võitlesid Eesti vastu ja Rootslased ja Taanlased olid huvitatud Eesti aladest. Muistse vabadusvõitluse sisse loetakse ka Jüriöö ülesstõus(1343-1346), mida loetakse viimaseks iseseisvumiskatseks ning ühtlasi ka vabadusvõitluse lõpuks. Peale sõjalõppu tekkisid probleemid teiste rahvustega , kes üritasid siinseid alasid vallutada.1219.aastal püüdis Taani kuningas vallutas Põhja-Eesti, kuhu kerkis Taani linn(Tallinn). Hiljem saabusid ka Rootslased, kuid said saarlaste käest lüüa.Eestlasi rünnati
Miks said eestlased muistses vabadusvõitluses lüüa? Eestlaste muistne Vabadusvõitlus toimub 1208- 1227.aastal. Vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks kaotusega. Miks said eestlased muistses Vabadusvõitluses lüüa? Üks peamisi põhjusi oli kindlasti eestlaste vähemus. Eestlasi oli võrreldes ristisõdijatega tunduvalt vähem. Nii ristisõdijad, taanlased, kui ka rootslased said alati sõdijaid juurde tuua, kuna nende rahvaarv oli tunduvalt suurem, eestlaseid oli, aga väga vähe ning nad ei saanud teistelt riikidelt endale sõjaväge juurde tuua. Ordurüütlite vallutussõda toetas Lääne- Euroopa tähtsaim ja mõjukam jõud- Rooma katoliku kiri. Ristisõdijaid tuli iga aastaga juurde, kuna kirik lubas kõigile ristirüütlitele patukustutust. Vallutajad olid head diplomaadid, neil õnnestus alistada
kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse Ligi 65% Rootsi tööstustoodangust eksporditakse SEOS MAJANDUSE JA KULTUURI VAHEL Inimesed on kõrgelt haritud ja arenenud kuna on suutelised tootma kõrgtehnoloogiat ja eksportima seda nii suures mahus (65%) Kuna majandus on Rootsis kõrgelt arenenud ja sissetulekud on suured, siis on inimestel võimalik rajada kuktuuriväärtustele rajanevaid asutusi, koole Rootslased hindavad väga, et nende kultuur püsiks kaua ROOTSI KULTUURIELU Rootsist on pärit palju maailmamainega kirjanikke, sh August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf ja Harry Martinson. Kokku on rootsi kirjanikud võitnud 7 Nobeli kirjandusauhinda Rahvusvaheliselt tuntud on ka rootsi filmikunsti esindajad Ingmar Bergman, Greta Garbo, Ingrid Bergman ja Max von Sydow
Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga: SO2+H2O ->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 2NO+H2O->HNO3+HNO2 · Tagajärg: happesademed Vihm Lumi Detsember 2005 5 Gaaside päritolu Detsember 2005 6 Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7 Hapestumine Euroopas · Esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas · Tänaseks on Rootsis ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest · Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks Detsember 2005 8 Hapestumine Eestis · Eesti metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim · Viimasel ajal on õhu kvaliteet Eesti kohal tänu tööstustoodangu langusele märksa paranenud · Õhku saastab vanade autode ja madala
Reformatsioon Skandinaaviamaades Rootsi: Kalmari Unioon, kuningavõim ja kirik 1397.aastal sõlmisid kolm Skandinaavia kuningriiki Taani, Rootsi ja Norra - Kalmari uniooni, et seista vastu Saksa ekspansioonile. Skandinaavia tähtsamates linnades domineeris Saksa elanikkond. Oli võimalused, et Skandinaavia riikidel seisab ees Balti riikidega sama tee. Saksavastaseks võitluseks olid rootslased varemgi taanlasi appi kutsunud. Kalmari Unioonist ei kujunenud võrdsete riikide liitu, sest kolme riigi ametliku kuninga Erik XIII kõrval kuulus Taanis veel aastaid võim Margaretele. Taani oli nende kolme riigi hulgast kõige arenenum, eeskätt tänu kaubateedele Läänemerel. Eriti ahistatuna tundis end Rootsi, kus läänistati taanlaste maid ja kuhu määrati Taanist ka foogte. Rootsi kirik sõltus ametlikult
Eesti sõjaajalukku kuuluvad kõik Eestis või eestlaste ja teiste siinsete rahvuste esindajate poolt peetud sõjasündmused ja nende mõju ja tagajärjed ühiskonna arengule. Muistne vabadusvõitlus | 13. saj algus; maleva maakaitseväe kokkukutsumine; Osalejad: saksalsed, venelased, taanlased, rootslased, leedulased; Üle 60 sõjaretke; Tulemus: Eesti ala liitmine Lääne-Euroopa kultuuriruumiga... Liivi sõda | 1558-1583; Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel. Põhjasõda | 1700-1721; Osalejad: venelased, sakslased, poolakad, taanlased, rootslased; Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi koosseisu, balti erikord. Võõras väes | Michael Andreas Barclay de Tolly; 1796: nekrutikohustus 25 aastat teenistust; 1874: üldine sõjaväekohustus: 5 aastat
kavalust. Venelased nõudsid Tartu maksu tasumist. Sakslased ei maksnud ja nii sai Venemaa ettekäände Liivimaale kallale tungida. Algasid igasugused rüüsteretked ning suve jooksul vallutati ära pool Eestit venelaste poolt. Eestlased võitlesid Härgmäe lahingus 2. augustil 1560, kuid venelased võitsid ning lõid Liivi-ordu lõplikult puruks. 1561 alistus Läti ala Poola-Leedule ja Põhja-Eesti Rootsile. 2 aastat hiljem toimus Rootsi ja Taani vahel 7. aastane Põhjamaade sõda, kus rootslased vallutasid endale Hiiumaa. 1570. aastal venelased ja taanlased piirasid Tallinnat, see kestis 7kuud, kuid oli asjatu. 1572 ilmus Ivan IV suure Vene väega ja alustas vallutust. 1578. aastal jäi vallutamatta Tallinna ümbrus ning Lääne-Eesti saared. 1577 piirasid venelased Tallinnat 7 nädalat, kuid edutult. 1579 aastal sai Poola-Leedu kuningaks Stefan Batory, kes alustas jõulist sõjategevust venelaste vastu. 1581 alustasid rootslased jõulist sõjategevust Venemaa vastu
kurelased, kursid, semgalid ja seelid. Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid liidu naabritega ning kihutasid valllutajad oma maalt välja. · Kuramaa alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal. · Semgalid andsid alla 1290. -> Sellega oli Ristisõda lõppenud! · Samal ajal kui sakslased ja taanlased pidasid ristisõna Läänemere lõunakakaldal, vallutasid rootslased ristisõja lipu alla pagandlikud soomlased. · Idas liivimaalased kui ka rootslased jõudsid lõpuks karjalaste ja vadjalaste aladele, kus põrkuti paratamatult Novgorodi ja Pihkva vürstiriigiga. · Vene ajaloo pärismustes on 1240. aastatel vene vägesid juhtinud Novgorodi vürst Aleksander(Nevski) rahvuskangelane, kes peatas lääne rüütlite ittatungi ja kindlustas ortofoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal. · Hiljem kuulutati vürst Aleksander pühakuks. · 13
lõunapoolset eeslinnust mitmete täiendavate kindlustustega. Selleks vajalik ehitusmaterjal saadi nii linna kivimajade kui ka kloostri ehitiste lammutamisest. Linnast säilis toona tugevalt purustatuna vaid kirik. Venelased ise elasid eeslinnuse aladele ehitatud puitmajades; keskaegset linnusetuumikut kasutasid nad peamiselt vaid laohoonetena. Kui Tallinn andis end 1560 rootslaste alla ning Rootsi sõjavägi maabus Läänemere idakaldal, üritasid rootslased venelaste vallutatud alasid enda kätte haarata. Esimese sõjakäigu Rakvere alla korraldasid rootslased 1574. aasta jaanuaris koos neile appi tõtanud sotlaste ning sakslastest mõisameestega. Ründajaid oli kokku 21 jalameeste lipkonda ja 11 mõisameeste eskadroni. Neil oli kasutada kokku kuus suurtükki. Samas alahindasid pealetungijad venelaste kaitsevõimet ning Rakvere linnuse juures venelaste tehtud kindlustustöid. Alates 15. jaanuarist kuni märtsi alguseni
taganema ning päeva lõpuks võitis lahingu Rootsi. Karl XII talvitus laiusel. Kevadel 1701 lahkus Karl XII põhivägedega Eestist, jättes maha väga vähe mehi. Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. Lüüasaanutest paljud uppusid Narva jõe voogudes. Rootslaste võit Narva lahingus 1700. a. Erastvere lahing 9. jaanuaril 1702 (vana kalendri järgi 29 detsembril 1701) toimus Põlvamaal Erastvere lahing mille venelased võitsid. Rootslased kaotasid lahingus ligi 2000 meest. Erastvere lahing oli Vene vägede esimene suurem võit Põhjasõjas. Lahingud kandusid Eestist eemale ning venelased teostasid Eestis laastatud maa taktika. Karl tahtis vallutada Moskvat. Poltova lahing 8. juulil 1709 toimus Vene ja Rootsi vägede vahel Poltava lahing mis võttis aset Ukrainas. 6. mail piirasid Rootslased (30 000 meest) Karl XII juhtimisel Poltava ümber.
Linnuse lõunaküljel oli nn Anne kants, kuhu legendi järgi müüriti linnuse ehitamise ajal Anne-nimeline tüdruk. Legendi kohaselt ei suuda keegi, kes sissemüüritud tüdruku nime ei tea, linnust vallutada. Üllataval kombel jäigi ka 17 saj. Alguse Rootsi- Poola sõdadest ning 17 saj. Keksel oli osa sellest veel täiesti elamiskõlbulik. Aastatel 1656-1661 peetud Vene-Rootsi sõja algul vallutasid linnuse venelased, 1658.a. Vallutasid rootslased selle tagasi. Linnuse hoidmiseks ei olnud jõudu ja Rootsi väeülem ooberst Glasenapp käskis selle õhku lasta. Sellest ajast on linnus varemeis. 1944.a septembris keskel kulges Punaarmee ja Saksa armee rindjoon Võrtsjärve lõunatipust piki Väikest- Emajõge lõunasse Läti piirini. Saksa poolel olid siis kaitses väegrupp Nord 18.armee 28, armeekorpuse 14. Luftwaffe väli- ja 30 jalaväediviis. Punaarmee poolel ründasid 3. Balti rinde 67. armee laskekorpused
kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Liivimaad jäeti kaitsma väiksearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel. Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Boriss Sermetjev. Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed esimese olulisema võidu Põhjasõjas. 1702. aasta juulis said rootslased lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures peetud lahingus
Niinimetatud Rootsi aeg Eestis leidis aset 16.-17. sajandil. See algas aastal 1523 ning lõppes aastal 1721 Põhjasõja lõpuga. Loomulikult kaasnesid Rootsi ajaga ka mitmed muutused elukorralduses, olid need siis head või halvad. Tähtsamad muutused ilmnesid talupoegade elus ning hariduse ja usu valdkondades. Võõra võimu all elada pole kerge. Sellest võime eeldada, et Rootsi aeg tõi endaga kaasa kõik muud kui head, kuid võib olla andsid rootslased meile midagi, tänu millele oleme praegu, tänapäeval, väga edukad. Just sellepärast keskendungi selles arutluses Rootsi aja plusspooltele. Rootsi ajal toimus reduktsioon, mis leidis aset Rootsi kuninga Karl XI ajal, kui 1680. aastal võttis Rootsi riigipäev vastu otsuse mõisate riigi omandusse tagasivõtmiseks. Lühidalt tähendas reduktsioon mõisate tagasivõtmist riigi poolt. Tänu sellele pääsesid paljud talupojad pärisorjusest
ümber). Rävalaste ja harjulaste saadikud tulid kuninga juurde ja vanemad lasid ennast ristida, 3 päeva pärast eestlased ründasid. Punane lipp valge ristiga langes taevast, andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst Vitslav), eestlased kaotasid üle 1000 mehe ja taanlased said Harjumaa, Revala ja Virumaa, puutumata olid veel Lääne- ja Saaremaa (1220) · 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased lahkusid, vallutati Lihula tagasi (tapeti ära rootslased ja Rootsi ei suutnud Eestit vallutada). 1221 saarlased, harjulased, räbalased ja virulased üritasid Tallinnat vallutada (ebaõnnestus). · Vabadusvõitluse lõppjärk 1222-1227: 1222 sakslaste ja taanlaste rüüsteretkede tõttu oli kogu mandri-Eesti vallutatud. 1222 taanlased Voldemar II juhtumisel hakkasid rajama Saaremaal kivilinnust, aga saarlased sundisid taanlasi alistuma. Teatati võidust, kutsuti
Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia.
Referaat Narva Bastionid 2008 Sisukord 1. Esileht 2. Sisukord 3. Esimesed bastionid ja uued bastionid 4. Bastionid seest ja väljast 5. ...kuni tänase päevani 6. Kasutatud kirjandus 7. Pildid Esimesed bastionid 1558 vallutasid ordult Narva linna venelased, neilt 1581 aga omakorda rootslased. Tolleaegne kroonika kirjeldab üksikasjalikult, kuidas rootslased oma ennenägematult "suurte ja paksude" suurtükkidega kahe päeva jooksul Narva linnamüüri sisse suured augud tulistasid. Ehkki tulirelvadele üleminek oli toimunud juba orduajal, olid Narva kaitseehitised jäänud peaaegu moderniseerimata ja püssirohu ajastuks lootusetult vananenud. Linna uued peremehed mõistsid seda väga hästi. Praktiliselt kohe pärast Narva vallutamist koostati Rootsi kuninga Johann III käsul Narva linnuse puust makett ja alustati uuendustöid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
