Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 19391945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 19051922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik. Nii mõnedki kommunistlike vaadetega eestlased olid nõus koos venelastega võitlema. Nii tekkisid hävituspataljonid. Nemad kasutasid põletatud maa tehnikat ning olid oma karmuse poolest tuntud.
YouAreBeautyful OÜ ootab enda meeskonnaga liituma võimekat ja inspireerivat Müügijuhti Kelle peamisteks tööülesanneteks on: Müügiosakonna töö juhtimine, müügistrateegia koostamine ja rakendamine, regulaarne klientide külastamine Põhja-Eesti piirkonnas, uute kliendisuhete loomine, olemasolevate kliendisuhete arendamine, edasimüügipakkumiste koostamine ja toodete ``sisse müümine``, vastavalt andmestikule hinnapakkumiste koostamine ja perioodiline aruandlus Nõudmised kandidaadile: Oled liider, oled algatusvõimeline ning tulemustele orienteeritud. Oskad seada prioriteete, tegevusi süsteemselt planeerida ja koordineerida. Sul on hea suhtlemis-ja eneseväljendusoskus ning sulle meeldib meeskonnatöö. Ettevõte pakub: Sind ootab huvitav ja vastutusrikas töö kiiresti arenevas ettevõttes, kaasaegne töökeskkond, tulemustele orienteeritud meeskond ning motiveeriv ja konkurentsivõimeline töötasu. Töö iseloom eeldab pidevat liikumist üle Eesti...
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
1. Mõisted Alkaan- Süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Süsivesinik- Ühend, mis koosneb ainult süsinikust ja vesinikust. Lineaarne ahel- Aatomid asuvad molekulis järjest Hargnenud ahel- Aatomid on molekulis hargnenud ( Tee Näitejoonis) Tsükliline ahel- Molekuli ahel on kinnine. Monomeer- Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer- Aine, mille väga suured molekulid koosnevad enamasti ühesugustest väikeste molekulide jääkidest. Elementaarlüli- Komponent millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste- Elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Nafta- Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomadest ja taimedest. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tüh...
Monomeer - väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta.
● Janno kaliibriga youtuber võib teenida nende reklaamide pealt ainult 5-50€ kuus (nüüdseks kindlasti rohkem) Videode põhiteema ● tehnikatoodete videoarvustused ● Lisaks palganumbrile saab ta ka mõni- kord selle toote peale video tegemist endale jätta Wise Gadgets Janno kanali plussid ● kindel kujundus ● videod on organiseeritud ● vastab igale enda video kommentaarile ● kutsub ka aktiivselt kommentaare jätma ning kanaliga liituma ● teeb koostööd ka teiste kanalitega Wise Gadgets Miinused ● inglise keeles- kõik ei pruugi aru saada (samas ka plussiks, kuna levib rahvus- vaheliselt ka teistesse riikidesse) Videoklipid ja nende mõju ● Janno reklaamklipid mõjuvad mingil määral usutavamalt noortele tehnika- huvilistele, kui näiteks mõne tuntud ettevõtte reklaamklipp ● Janno räägib seal enda kogemustest ja toob rohkem toote vigu võib-olla välja
Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865. aastal asustati Tallinnas Estonia selts ning Tartus Vanemuise selts, mille esimeseks juhiks oli J.V.Jannsen. Lauluseltside vorm pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. See tõi kaasa ka politsei järelvalve . 19. saj. lõpuks tegutses Eestis 40-50 muusikaseltsi. 1880. aastast hakkasid eestlased liituma ka karskusseltsidega. Laulukooride ja seltside rajamisele andis eriti suure tõuke esimene üldlaulupidu Tartus 1869. aastal. Korraldamisel võeti eelkõige eeskuju baltisakslastest, sest see tõstis rahva eneseteadvust ja rahvuslikku vaimu. Üldlaulupeost võttis osa 46 koori ligi 800 lauljaga. 1870. aasta oli seltsiliikumise kõrgaeg. Laulu- ja karskusseltsidele lisaks loodi sel aastal ka põllumeeste-, tuletõrje-, spordi-, kindlustus-, ja käsitööliste seltse. Sinna võisid kuuluda
korraldada koosolekuid ja teha seadusi. Ralphi sõber Põssa aitas teha oma prillidest süütamis vahendi, mis aitas lõket üles teha ja et seda teistele hästi näha oleks. Suguharud tegelesid peamiselt sigade küttimisega, peagi tekkis Jacki ja Ralphi kampade vahel tüli ja selle tagajärjel sai surma Simon. Jack oli kohe nii julm poiss, et tappis järgmine päev Põssa, Sam ja Eric võeti vangi ning sunniti suguharudega liituma. Peale seda Jack pidi suguharude eest ära jooksma ja jooksmise käikus nägi ta mereväe ohvitseri, kes aitas Ralph saarelt minema. 2. Minu arvamus raamatust- Minu arvates, oli see raamat väga huvitav,sellepärast et mulle meeldivad sellised raamatud,kus alati toimub mingi tegevus. Ma soovitan kõigil seda raamatut lugeda. 3. Minu lemmik tegelane saarel- Kindlasti oli üks mu lemmik tegelasi saarel oli
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Eestlased sõdisid Vene, Saksa ja Soome relvajõududes. Suurem osa eestlasi oli Punaarmees. Punaarmeesse sattusid eestlased tänu Vene okupatsioonile. Vene okupatsiooni ajal kehtestati sundmobilisatsioon. Siis võeti eestlased Punaarmeesse, aga mõned said meksa põgeneda. Eestis kehtestati ka üldmobilisatsioon peale seda, kui suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte. Saksa armeesse satuti sooviga venelastele kätte maksta kaannatuste eest, mida nad olid põhjustanud. Esmalt liitusid Saksa armeega metsavennad. Aga vabatahtlikke oli liiga vähe ja nii kehtestati osaline sundmobilisatsioon. 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Suurem osa neist läks piirikaitsesse aga osa sattus ka Eesti leegionisse. Soome armees võitlesid eestlased vabtahtlikult. Nad olid sinna läinud, et aidat...
· Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. · Keskkonna riskid 1. Kui kasutada väetisi vms. võib see kanduda ühelt põllult teisele ja kui teisel põllul kasvatatakse midagi muud, siis võib see väetis halvasti mõjutada ja rikkuda suure osa saagist. 2. Teadlaste väitlustel on võimalik, et GMO's on viiruslikke aineid. Need on võimelised liituma vana viirusega ja pidid olema kahjulikumad kui vanad viirused. Kuid tänapäeval pole võimalik neid viiruseid peatada ning neid on piiramatutes liikides. 3. Liigne umbrohu teke, mis on Põhja-Ameerikas juba üpriski tavaline vaatepilt. Viis riiki, kus toodetakse enam kui 95% kommertskasutuses olevatest GMO-dest. :Ülejäänud riigid, kus toodetakse alla 5% kommertskasutuses olevatest GMO- dest. · Kokkuvõte
teaduse arendamises. Lisaks sellele kuulub Šveits Euroopa Vabakaubandus Assotsiatsiooni (EFTA) ja 2008-aastal liitus Šveits Schengeni alaga, mille puhul taaskord viidi läbi referendum. Arvestades asjaolu, et suurem osa Šveitsi ekspordist läheb Euroopa Liidu liikmesriikidesse, on nendel lepetel Šveitsi jaoks väga oluline roll. Kui oletada, mis Šveitsi majandusega toimuks siis, kui Euroopa Liit neid lepinguid sõlminud ei oleks võib arvata, et Šveits oleks olnud sunnitud Euroopa Liiduga liituma või majanduslikult nõrgas seisus. Kui arvata, et Šveitsile on kasulik mitte liituda, kuna tema majandus on tugev ja nii pole ka vajadust teha sissemakseid EL’i ühiskassasse, siis nii see siiski ei ole. Tänu vastastikele lepetele panustab Šveits EL’i kaudselt, toetades ühiseid teadusprojekte nagu näiteks Galileo projekt. Lisakas toetab Šveits Euroopa Liitu pürgijaid. Kõik Euroopa Liidu liikmed peavad rakendama EU seadused. Erinevalt Šveitsist on igal liikemsriigil n
Raamatud, ajalehed ja ajakirjad olid enne avaldamist läbi uuritud, et miski ei ohustaks NSVL mainet. Ning, kui keegi julgeski kommunistliku reziimi vastu hakata, siis rakendati väga karme meetodeid, mis pani järgmistel julgedel vastuhakkajadel jalad värisema. Vastuhakkajad vangistati ja saadeti ära Siberisse koonduslaagritesse. Veel tehti rahva eraomandid ühiseks ja kogu tehnika ja tööjõud koondati kolhoosidesse. Need inimesed, kes ei olnud nõus liituma kolhoosidega, pidid maksma kõvasti kõrgemaid makse või nende vastu võeti kasutusele karmimad karistused. Inimesed töötasid nüüd riigi jaoks ja neil ei olnud enam aega ja võimalusi ise jõukaks saada. Tööpäevad oli pikad ning palgad madalad. See oli NSVL üheks eesmärgiks ühtlustada klasside vahelised tasemed. Pärast II maailmasõda panid lääneriikid rõhku oma majanduse edendamisele.Tänu
Vabatahtlike eestlasi õpetati välja ja saadeti luuresse, mis aitas koguda informatsiooni Punaarmee kohta. Teiseks võimaluseks oli minna Saksa sõjaväkke, kuhu läksid ka paljud eestlased. Sinna mindi ka, et võidelda kommunistliku reziimi vastu. Sinna minnes loodeti Saksamaa toetusele ning et nemad päästavad nad Vene okupatsioonist. Paljud polnud selle poolt, et mehed peaksid minema Saksa armeesse. Sest see näitas nagu nad toetaksid natsismi. Eesti mehed ei oleks pidanud liituma Saksa armeega, sest oli suur võimalus et Saksamaa okupeerib Eesti, mida nad ka tegid lühikeseks ajaks. Punaarmeesse ei tahtnud mehed minna, sest paljud kartsid sinna minekut. Peale Nõukogude okupatsiooni sunniti Eesti mehi sinna minema. Mobiliseeriti peaaegu kõigis vanustes mehi, kes olid sõjaväeks kõlblikud. Kokku mobiliseeriti mehi umbes 50 000. Paljud mehed kartsid minna Punaarmeesse ning üritasid seda vältida, kuna seal ei antud armu ja tingimused olid karmid.
Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Kooli minek on laste, vanemate ja nende lähikondlaste seas suur sündmus. Kooli minekuga algab lapsel uus etapp elus- peale lasteaeda tuleb minna kooli. Lasteaiast kooli üleminek peaks olema laste jaoks võimalikult sujuv ning ideaalselt peaks sujuma probleemideta, kuid lapsed on erinevad ja igaüks ei pruugi olla koolimineku eas koolivalmis. Iga laps, kes läheb peaks olema sotsiaalselt valmis liituma kooliga. See, et laps oskab näiteks tähti ja numbreid, ei tähenda alati, et laps oleks kooliks valmis. Koolivalmiduse kujunemine on pikk protsess ning kulgeb läbi lasteaia aastate. Iga tegevus lasteaias valmistab last ette sujuvaks üleminekuks kooli. 1. KOOLIVALMIDUSE KUJUNEMINE 1.1 Kooliküpsus ja koolivalmidus Tulva (2008) järgi keskendub kooliküpsus lapse arenguküpsusele koolieelse ea lõpus. Koolivalmidus on aga seevastu laiema kandepinnaga
Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise. Saksamaa lõhestamine: Sakslased olid Saksamaa tuleviku suhtes üldiselt pessimistlikud; Saksamaa oli väga kurnatud. Saksamaa oli jagatud okupatsioonitsoonideks võitjariikide vahel. Lääneriigid otsustasid tegutseda ühiselt, kartes Nõukogude ekspansiooni (laienemist). Ühendati Briti ja USA tsoon, hiljem nõustus liituma ka Prantsusmaa ( kes tegelikult tahtis oma igivana vaenlast pigem jagatuna näha). Pingelõdvendus: Suhete paranemine algas kahe Saksa riigi leppimisest. See on seotud SLVs võimule tulnud valitsuse uue idapoliitikaga. 1970.a. kohtusid esimest korda mõlema Saksa riigi valitsusjuhid. Samal aastal sõlmiti SLV ning Poola vahel idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina. 1971.a. sai SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil. 1972.a
Seened ei vaja valgust. Enamik koosneb niitjatest harunevatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Sarnasused taimedega: puudub aktiivne liikumisvõime, rakkudel on rakukestad, rakud sisaldavad vakuoole, rakud võivad piiramatult jaguneda. Sarnasus loomadega: rakkudes talletuvad samasugused varuained, toituvad valmis orgaanilisest ainest. Vett ja orgaanilisi aineid omastavad läbi rakukesta. Toituvad jäänustest, neid lagundades. Paljunevad eostega(koosneb ühest rakust, levib õhus, tekivad uued seeneniidid) Ka hallitusseente eosed on õhus ning toiduained hakkavad hallitama. Seeneniidid eritavad ühendeid, imevad lõhustunud ained endasse. Nutthallik moodustab võrgutaolise kirme, mustade täppide ehk eoslatega. Pintselhalliku mütseel koosneb läbipaistvatest seeneniitidest. Pärmseened on üherakulised, toituvad vees lahustunud suhkrust. Käärimine - nende elutegevuses anaeroobses keskkonnas tekkiv süsihappega...
Uue laevastiku ehitamine oleks läinud liiga kulukaks ning selleks ei olnud nii palju aega ka. Niimoodi lootis Napoleon Inglismaad alistada. See aga mõjutas kõvasti ka Prantsusmaad. Näiteks hinnad tõusid seitsme aasta jooksul kuni 300%. Samuti ei suutnud Ta täielikult blokaadi rakendada, sest Euroopas oli nõudlus Briti odavate kaupade järele. Salakaubandusest ei suutnud hoiduda isegi Prantsuse kaupmehed. Kui Prantsusmaa võitis sõja Venemaa üle, oli too kohustatud liituma kontinentaalblokaadiga. Venemaa ei suutnud andestada lüüasaamist Prantsumaa poolt ning samas ei suutnud Prantsumaa leppida sellega et Venemaa rikkus blokaadi ning tõstis tollitariife.1811 aastal alustasid mõlemad pooled sõjalisi ettevalmistusi. Napoleon koondas kokku Suure Armee kuid siiski lõppes Prantsusmaa jaoks sõjakäik katastroofiga. Suure Armee purustamine aga ei tähendanud Napoleoni sõjalist purustamist. 1815. aastal tegi Napoleon ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei
tähendasid seda, et tegelikult pidas Eesti läbirääkimisi EL astumise tingimuste üle tollase kõigi 15 liikmesriigiga. Enne seda veel, et Eesti saaks asutda Euroopa Liitu pidi läbima see rahva hääletuse. Rahvahääletus toimus 14. septembril 2003 ning see oli positiivne. Nii sii Eesti astusgi 2004 a. Euroopa Liitu, aga kas se oli ka hea otsus? Et eesti saaks olla Euroopa Liidu täisväärtuslik liige võttis eesti vastu uue kursi, milleks oli euro. Peale selle pidi Eesti veel liituma Euroopa Stabiilsusmehhanismiga ehk ESM-iga mis oli minu arvates viga. Kas need olid head otsused? ESM-i vastust võib võtta mittut moodi. Heas pooles on see, et Eestit toetatakse ja rahastatakse palju kuid minu arvates on Eestil ESM-iga liitumine kahjuks. Esiteks Eesti põllumehed peavad hakkama saama palju väiksema toetusega, kui teiste riikide põlluharijad. Teiseks ei meeldi mulle, et Eesti peab toetama riike, kes elasid üle oma võimete ja nende palgad on suuremad kui meil
Põhi teema ja eesmärk noortel on ikka see ,et saaks ikka ise hästi hakkama endaga ja poleks mingeid jamasi ega muresi kaelas. Põhjus miks noortel on poliitikast täiesti savi on see,et enam ei tea poliitikast ültse midagi ja kuidas asjad käivad. Aga on ka osad kes teavad poliitikast nii mõndagi. Ja seda selle pärast,et kuuluvad mõnda noorteerakond mis tegelevad kohalike omavalitsuste teemadega. Tihti on kuulda ja tehakse reklaami selle kohta et kutsutakse noori liituma oma kodukandi omavalitsuste erakondadega jne. Aga enamusi jätab kogu see teema ikka sügavalt kohe täiesti külmaks.Tegelt peaks küll noori huvitama kas või natukenegi poliitikat. Ja põhjuseks see,et enamus poliitilised teemad ju puudutavad noorte õigusi jne... Kohe tuua näiteks see ,et tahetakse gümnaasiumi osi ära kaotada paljudes koolides või siis soodustada kõrghariduse omandamist. Kõike selle tulemusena üritavad
1)Võnkumist iseloomustavad suurused ja nende mõisted. Ühikud ja arvutus valemid. · Periood on ühe täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg. Tähis- T ühik-1s Valem- T=1/f · Sagedus on täisevõngete arv ühes sekundis. Tähis-f ühik- 1Hz · Hälve on pendli kaugus tasakaalu asendist mis tahes aja hetkel. On perioodiliselt muutuv suurus x. Tähis-x · Ablituut on maksimaalne hälve. Tähis-xm Ühik-1m 2)Ringliikumist iseloomustavad suurused.Mõisted,ühikud,valemid. · Ioonkiirus see on läbitud kaare pikkuse ja aja suhe. Tähis-v Ühik-1m/s Valem- v=l/t · Kesktõmbekiirendus tekib ainult ringi liikumisel. On põhjustatud kiiruse sunna muutumisest ringil. Tähis a Valem- a= v2 /r · Nurkkiirus oomega on pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud aja suhe. Tähis- Valem- Ühik-1rad/s 3)Laineid iseloomustavad suurused. · Lainepikkus on kaugus valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva naaberpunkti vahel. ...
Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a. detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. Prantsuse liitlaste ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. Briti kaubalaevadele suleti paljud sadamad. Blokaad halvas küll Inglise majanduse, kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Majandussõda mõjus rängalt ka Prantsuse majanduselule. Venemaa nõustus Prantsuse vallutustega ja kohustus liituma kontinentaalblokaadiga. Preisi vallutatud Poola aladest moodustati Varssavi hertsogkond. Venemaa sai Tilsiti lepetega tegevusvabaduse Ida- ja Põhja-Euroopas vallutades sõjas Rootsiga Soome. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad panid Saksamaal aluse kodanliku ühiskonna ülesehitamisele. Hävitav sõjaline lüüasaamine tegi ümberkorraldused möödapääsmatuks ka Preisimaal. Keskseks muudatuseks oli pärisorjuse kaotamine enamikes saksa riikides. Preisi
Selgita mõisteid Anšluss – idee, et Austria ei saa majanduslikulr üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga. Märts 1938 Müncheni kokkulepe - oli kokkulepe, mille sõlmisid omavahel 30. septembril 1938. aastal Müncheni konverentsil Suurbritannia, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Selle kohaselt pidi Tšehhoslovakkia loovutama sudeedisakslastega asustatud alad (Sudeedimaa) Saksamaale. Poola koridor - oli maa-ala, mille kaudu Poolale avanes väljapääs Läänemerele. Territoorium eraldas Saksamaa Ida-Preisimaast. MRP – sõlmiti 23. Aug
Ital ja Heinol sündis poeg Roman Baskin, kellest on saanud lavastaja. 1960. aastal kohtus Gunnar Kilgasega, kellega oli koos kuni ta surmani 2005. aastal. Haridus 19391940 Tallinna 14. algkool. 19401944 Tallinna 8. algkool. 19441950 Tallinna 4. keskkool. 19501953 Moskva Lunatsarski-nimeline Riiklik Teatriinstituut (GITIS). Filmi- ja teatrimaailm 10. klassis osales edukalt olümpiaadis Kutsuti näiteringiga liituma. Samal aastal pakuti nimiosa Arbuzovi ,,Tanjas". Järgnes rida teisi rolle, kus ta mängis peamiselt peaosi- noori naisi. 3 aastat pärast õpinguid GITIS-es ootas teda ees Tallinna Draamateater. 1978. aastal mängis peaosa Arvo Kruusemendi filmis ,,Naine kütab sauna". Näitlejakarjäär ja tunnustused Ta on saanud palju tunnustusi ja preemiaid: 1985. aastal sai ENSV riikliku preemia näidendite: ,,Pilvede värvid", ,,Polkovniku lesk",
Acta poolt või vastu ACTA on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. Salastatud leppe kavandi paljastas 2008. aasta WikiLeaks, sestsaati on leping kutsunud esile palju kriitikat kodanikeühenduste poolt. Mina olen Acta vastu, sest Acta leping on väga raskesti arusaadav ning mitmesti mõistetav. ACTA väljatöötamise juures on üks silmapaistvamaid eripärasid olnud selle salastatus. Just see saladuslik olek muudab paljude maade inimesi väga kahtlevaks Acta suhtes, nii ka mind. Kuna ACTA on kirjutatud segaselt, siis tuleb Viini konventsiooni kohaselt sellistel puhkudel toetuda lepingu tõlgenduses läbirääkimisdokumentidele, mis aga on salastatud. Siit võib oletada, et inimesed võib-olla ei teagi kui nad on ACTA vastase kuriteo toime pannud ning on vastamisi kriminaalsüüdistusega. Väga häiriv on ka ACTA ...
1) Rahvusliku liikumise eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine. · Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke. · Koolihariduse levik (emakeelse). · Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvatunnetuse suurenemine. 2)Tähtsamad sündmused: 1857- Perno Postimees (Jannsen) 1860ndal: - Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) - palvekirjade aktsioon (Köler) - Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) - ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865) - Jakobsoni isamaakõned (1868) - 1869- esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndal: - Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson) - Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) - Eesti Kirjameest Selts (Hurt) - Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne) - Aj...
naljanäitemängu "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus:
naljanäitemängu "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Lydia Koidula suri 11. augustil 1886.a ja ta maeti Kroonlinna kalmistule. 1946.aastal toodi ta põrm Eestimaale ja maeti Tallinna Metsakalmistule. Selle kohta on olnud palju arvamusi, et kas see ikka oli õige tegu ta oma mehe ja laste kõrvalt ära tuua. 1944.aasta detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Pärnus on Koidula mälestussammas ja memoriaalmuuseum. Lydia Koidula oli üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule saavutas selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula oli teerajaja tervele ärkamisaja püüdluste ja tegemistele. Tänu Koidulale sündisid Eestis nii paljud sündmused, mis ilma temata oleksid olemata jäänud. Kasutatud kirjandus:
Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani Idablokki kuuluvad riigid:Riigid, mis RE-st idapool (lk 19 map) NSVL, Poola, Jugoslaavia(natuke vabam seis, nõustus Marshalli plaaniga), Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Berliini blokaad 1948 juunis alanud BB käigus lõikas NL L-Berliini ära välismaailmast, elektrist, toitainetest jms, lootes teda endaga liituma sundida. USA suutis L-Berliini varustada õhusilla abil. 324 päeva möödudes blokaad lõpetati. Võidurelvastumine külma sõja alguses oli NSVL-il ülekaal tavarelvastuses, USA-l aga tuumapomm. Varsti oli tuumapomm ka Stalinil. Tuumarelvade levik aitas ennetada sõjapuhkemist, kuna võitjat poleks olnud. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) ~ 1955, NL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga, VLO kujutas endast NSV Liidu diktaadi elluviimise vahendit. Hiina kodusõda 1946-49
omakaitseüksused, allutada miilits uutele linnavõimudele ning lõpetada Ukrainale maksude maksmine. 24.veebruar 24. veebruaril Krimmi peminister Anatoli Mogiljov teatas, et regiooni juhtkond kiidab heaks kõik Kiievi parlamendis vastu võetud seadused. Sevastopoli administratiivhoonete juurde ilmusid protestijad, kes nõudsid, et linnapeaks peab saama venelane ja heiskasid linnavalitsuse hoonele Venemaa lipu. Inimesed kutsuti üles liituma ''omakaitseüksustega'' ja hoiatati, et ''nini-pruun ''eurokatk'' koputab ukesele''. Sevastopoli linnapeaks valiti 24.veebruaril Venemaa kodanik Aleksei Tšalõi. See oli vastuoliline samm, sest Sevastopolil pole tegelikult linnapead: Sevastopoli linnapea ülesandeid täidab tegelikul linna administratsiooni esimees, kelle määrab Ukraina president. Jälle tuhatkond protestijat linnavalitsuse hoone ees skandeerisid: ''Vene linnale Vene linnapea!''
Neile järgnes ka selgitus, et tegemist on ravimireklaamiga. Selgitus järgnes ka SMS-laenule. Emt Lote-mobiili reklaam mõjutab kindlasti lapsi, sest peale reklaami nügib nii mõnigi tütarlaps ema ja lausub ,,Emme, emme, osta mulle see!". Vanemad võivad arvata, et nende laps on õnnelikum, kui nad soetavad oma kullakesele selle mobiili. Saate ,,Tõehetk" reklaam kestis 8 minutit. Seal reklaamiti tuttavatele reklaamidele veel Zoomboxi, millega õhutati liituma sellega, et kaks kuud on ilma kuumaksuta. Ravimireklaame oli seekord kaks. Articspordi reklaam ütles, et on aeg kilosid vähendada. Reklaamis sai ülekaaluline jõuluvana lihaselise, päevitunud ja igati seksika keha. Usun, et nii mõnigi vajus mossi selle reklaami tõttu. Reklaamid on kõik väga osavalt valmistatud. Asju, mida ei taheta rõhutada, aga mis peab olema reklaamis näidatud, pannakse teleekraanile väga väikeses kirjas.
Vesiniku liitumine heeliumi aatomi tuumadeks kestab 0,1-100 miljardit aastat. Tekivad ka suuremate aatommassidega aatomid (Na, Ba), kuni vesinik on otsas. Kaasneb üha suuremate osakeste koondumine ning tõuseb temperatuur, selle tõttu välised kihid paisuvad ja täht muutub suuremaks ja punasemaks. Sellist tähte nim punaseks hiiuks. Oletatakse, et Päike paisub 4,5 miljardi aasta jooksul kuni Maa orbiidini st 150 000 000 km igas suunas. 100 000 000 000 Kelvini juures pekas hakkama liituma heeliumi aatomite tuumad kuni Ni ja Fe aatomite tekkeni. Selle käikus suureneb sees temperatuur veel 10 korda, mille järgselt võib peale punase hiiu staadiumit toimuda kaks võimalikku tähe surma: 1) suure massiga tähed plahvatavad supernoova 2) väiksema massiga tähed tõmbuvad kokku valgeks kääbuseks
puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine. Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega. spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on spirituaalides esinev pentatooniline helilaad (anglokeldi muusika) ning koori ja eeslaulja vaheldumisel põhinev esituslaad. Aafrika tagapõhi kajastub sügavalt hingestatud väljenduslaadis, rikkalike kaunistustega meloodikas ning elavas punkteeritud rütmikas
Tööleht – polümeerid 1. Selgita mõisted: Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. Polümeer ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Näiteks on polümeeri elementaarlüliks monomeerist kujunenud aatomite rühm, mis polümeeri molekulis kordub.
Kontsert toimus Võru Kandles 4. novembril 2018 kell 17.00. Esinesid Valters Puce (tsello), Anton Trocjuki (tsello), Hamidreza Rahbaralami (daf, setar, vokaal), Dainis Tenise (klaver) ja Arturs Jermaksi (trummid). Rahvusvahelise, Lätis baseeruva, ansambli DAGAMBA asutasid 2011. aastal andekad professionaalsed muusikud Valters Puce ja tema lapsepõlvesõber Anton Trocjuki. Nende ülimalt loomingulised eksperimendid erinevate muusikazanritega ja kirg muusika vastu kutsusid aga grupiga liituma iraanlasest löökpillimängija Hamidreza Rahbaralami , Leedu pianisti Dainis Tenise ja tummari Arturs Jermaksi. Kontserdi teemaks oli "Ludwing van Rammstein". Esitati klassikalist muusikat, mis oli väga hea. Tihti oli nii, et lugu algas väga rahulikult , kuid lõppes sootuks väga tõsiselt ja peaaegu, et rokkides. Muusika oli võetud klassikalise muusika loojatelt (Beethoven, Vivaldi jne) ja oli muudetud rohkem tänapäevaseks. Kava oli väga hea ja nad suutsid tõsiselt heaks kõik lood
tunduvalt leebem kui Nõukogude oma. Tegutseda sai metsavendade üksusel põhinev Omakaitse, mis hoidis tagala puhta kommunistlikest partisanidest. Algselt ei pooldanud sakslased suuremate eestlastest koosnevate relvaüksuste loomist aga kui idarindel oli rohkem mehi vaja kuulutati välja sundmobilatsioon. 1944 aastal murdis punaarmee läbi Leningradi blokaadist, mis sundis rahvuslikul vastupanuliikumisel kurssi muutma. Rahvast kutsuti kaasa liituma Saksa armeega, et ära hoida järjekordne Nõukogude okupatsioon. Eestlaste kahjuks langes sõjast välja Soome ja Hitler, mille tagajärjel Saksa väed taganesid ja tekkis hetk kus Eesti oli vaba maa, seda hetke kasutati ära ja kuulutati välja Otto Tiefi juhitud valitsuse, kuid juba nelja päeva pärast hõiva punaarmee Tallinna. Algas pikalt kestev nõukogude võim. Selline lüke andis eestlastele lootust, et isegi väga keerulistel ja
võinud selles näha vasutpanu ja alustada sõda. 1939. aasta 28. septembril sõlmiti baaside leping, mis sätestas, et Eesti on sõltumatu riik, kuigi Eestis on NVS Liidu sõjaväebaasid. Kas sellele lepingule oleks olnud võimalik vastu hakata? Arvan, et kui olekski, siis oleks NSV Liit alustanud suurt sõda Eesti vastu. Lepingu sõlmimine oli tol hetkel kahest halvast variandist parim. Samal ajal kui Baltikumile sunniti liituma baaside sisselaskmisega oma maale, esitas NSV Liit sama lepingu ka Soomele. Soome oli põhimõtteliselt nõus alluma lepingu tingimustele. Oma heakskiidu andis ka marssal Mannerheim. Et Soome oli demokraatlik riik,ei olnud rahvas nõus lihtsalt alla andma. Soome otsustas läbirääkimistega venitada, lootes, et NSV Liit teda ei ründa. NSVL ei kartnud Soomet ja ründas riiki 30. novembril 1939. Sellega algas nn ,,Talvesõda". Soome ostuas vaenlasele suurt vastupanu. Sõjlist abi
et põlde suuremaks teha, seemet lihtsalt polnud. Olukorra parandamiseks hakati looma kolhoose. Kuid see ei teinud olukorda paremaks, vastupidi neei, kes vabatahtlikult liituda ei tahtnud, sunniti. Kulakud eemaldati ning neile pandi peale järjest suuremaid koormisi ja makse, hävitades nii täielikult talude tootlikkuse. Inimestel kadus tahtmine talupidamisega edasi tegeleda, kui nad nägid, et kogu nende kasum läks riigile, mitte endile. Järk-järgult hakkasid inimesed siis kolhoosidega liituma. Lõplikult murti talunikud massiküüditamisega. Majanduse paranemise jaoks oleksid nad pidanud kolhooside asemel just toetama suuremaid talunikke ja aidata väiksematel kiiresti areneda. Suurem toodang tuligi just suurmajanditest, mida toetades oleks majandus riigis kindlasti tõusnud, kuna inimesed oleksid tundnud riigi toetust ja nad oleksid tööd teinud vabatahtlikult. Selle asemel aga neid sunniti tööle ning langes tootlikkus.
1916. aastal ülendati ta noorimaks viitseadmiraliks ja Musta mere laevastikuülemjuhatajaks, põhiülesandega abistada kindral Nikolai Judenitsit võitluses Osmanite impeeriumiga. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel, pärast sõjaväe juhtimisest kõrvaldamist, siirdus Koltsak alguses Suurbritanniasse ja hiljem Ameerika Ühendriikidesse sõjaliseks nõuandjaks. Bolsevike võimuhaaramise järel oli ta Ajutise Valitsuse ja Saksamaa vastu peetava sõja toetaja ning valmis liituma Briti armeega, kuid naasis 1918. aasta oktoobris Venemaale. Koltsak nõustus osalema Omskis moodustatud esseeride enamikuga valitsuses, mille koosseis nimetas ta kõrgeimaks valitsejaks ja relvajõudude kõrgeimaks ülemjuhatajaks. Sisevastuolude tõttu kukutasid kasakad direktooriumi juba novembris 1918. Kõrgeim võim anti Koltsakile. Esseeride vastuhakk detsembrikuus suruti veriselt maha. Koltsak seadis sisse sõjaväelise diktatuuri. Tema 100 000-mehelist
Inimesed on väga emotsionaalsed spordi suhtes ja tekitab tihti ühtekuuluvustunnet. Parim näide on jalgpallimats kus pealtvaatajana tekib tõesti tunne, et kuulud nende samade inimestega, kes väljakul jooksevad, ühte riiki ja see paneb neile kaasa elama. Kindlasti on ka teistele spordialadele kaasa elamisega nii, kuid jalgpallis väljendub see kõige paremini. Osad sportlased on oma karjääri lõppemisel siirdunud poliitikasse. Näiteks nagu Erki Nool. Erakonnad on meelitanud nad liituma, sest arvavad, et see tagab ka rohkem rahvahääli. Selline tegutsemisviis on pigem vale, sest sportlasi kasutatakse ära ja ka rahvast mõjutatakse ebasobilikult. Lisaks puudub sportlastel kindel haridus selle kohta. Tihti on nad nooruses saanud kätte ainult põhihariduse, et rohkem aega pühendada spordi jaoks. Sportlased võivad küll kaasa rääkida spordiga seosnevatel teemadel, kuid poliitikast ei tea nad midagi. Kodanikuks olemine on tähtis ja kodanikul on kohustusi oma riigi eest
Euroopa liit. Vajaduse nii majandusliku ,kui ka poliitilise tingis II Maailmasõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees.Poliitiline koostöö sai alguse 1948. Aastal, kui toimus Euroopa kongress.Seal osalesid 16 riiki ja kongressi silmapaistvamaks tulemuseks oli Euroopa Nõukogu loomine aasta hiljem(tegutseb Euroopa liidu küljes tänaseni).Julgoleku alane koostöö sai lahenduse 1949. Aastal NATO loomisega.Siit tulenevad järgi majandusele ja sellega seondule.Kuigi 1949.aastal oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge sellest ainuüksi ei piisa.9.mail 1950 esitas tollane Prantsusmaa välisminister Robert Shuman, idee ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused.Euroopa söe-ja terasetööstuse leping sõlmiti 1951.aasta Aprillis 6 riigi poolt: *Saksamaa *Holland *Prantsusmaa *Luksemburg *Belgia *Itaalia Ühendusest jäi kõrvale Inglismaa, kes aga lubas teha mitme külgset koostööd.Leping jõustus 19...
peaaegu mitte midagi. Kõige suuremat kasu lõikas Esimest maailmasõjast USA. Kui enne sõda oli Ameerika Euroopale võlgu, siis pärast oli olukord täiesti vastupidine, kuna USA toetas Antanti majanduslikult, saates neile toiduaineid, sõjavarustust ning muud eluks vajalikku. Sõjaväge saadeti aga minimaalselt. Kuigi loodi Rahvasteliit, mille põhifunktsiooniks oli agressorite taltsutamine ja konfliktide lahendamine ning millega oleksid pidanud liituma kõik maailmariigid, Ameerika sellega ei liitunud vaid jäi iseseisvaks. USA tõusis maailma majanduse ning demokraatia kohapealt tähtsamaiks riigiks. Võib öelda ka, et tänu maailmasõjale oli võimalik väikestel rahvusriikidel nagu Eesti, Leedu jne. saavutada iseseisvus, kuna lagunesid suured keisririigid Venemaa ja Saksamaa. Välispoliitiliselt stabiilses olukorras ei oleks oldud suutelised vaenlasele vastu hakkama. Näiteks Eesti oli suuteline Venemaad alistama
Euroopa Liidu eelarveperiood 2014-2020, mil Eestil on võimalik saada 5,9 miljardit eurot toetust. Sellest 4,3 miljardit eurot moodustab toetus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest- Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfondist, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist. 2010.a. juunis otsutas Euroopa Liidu riikide majandus- ja rahandusministrite nõukogu Ecofin kutsuda Eesti euroalaga liituma ja kinnitas Eesti eurole ülemineku ja vahetuskursi 1 EUR = 15,6466 EEK. Eestis tuli euro käibele 1. jaanuaril 2011. Euro tõttu tõusis Eestis toit, elekter, kütus, gaas ja muu tehnika. Arvan, et Eesti saab mingil määral kaasa rääkida maailmapoliitika asjades. Kuigi muidugi peab mainima, et suurem osa otuseid võetakse vastu suurte riikide poolt nagu näiteks USA, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa poolt.
kindral de Gaulle - Rahvuslikku vabadusliikumise juht Prantsusmaal, hiljem ka president . Vjatseslav Molotov - NSV liidu välisminister, sõlmis Molotovi-Ribbentropi pakti . Roosevelt - USA president, osales Tehrani ja Jalta konverentsil . Joachim von Ribbentrop - Natsi-Saksamaa välisminister, sõlmis Molotov-Ribbentropi pakti . Mõisted : ansluss- pärast Esimest maailasõda ja Austria-Unagri lagunemist tekkinud idee, et Austria ei saa majanduslikult üksi hakkama ja peaks liituma Saksamaaga . holokaust - nimetati Teise maailasõja ajal juutide hirmsat saatust . koonduslaagrid - kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke . Sõjamuutused :
-Briand algatas 1928. a Briand-Kelloggi pakti sõlmimise, sellega kuulutati, et loobutakse sõdadest kui rahvusvahelise suhtlemise vahendist -Kellogg oli USA riigisekretär -olukord muutus 1933. a peale Hitleri võimuletulekut Hitler pidas end avalikult Prantsusmaa vaenlaseks ja arvas, et tuleb revideerida Versailles' rahu; see tõi kaasa prantslaste ja venelaste lähenemise -Prantsusmaal sai alguse Idapakti idee: see oleks olnud Locarno lepete analoog Ida-Euroopas; plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome kui ühele tungitakse kallale, lähevad teised appi, lepingu garandiks Prantsusmaa, aga Saksamaa ja Poola keeldumise tõttu plaan ebaõnnestus -sellest ideest realiseerus vaid 1935. a Prantsusmaa-NL vastastikuse abistamise pakt uolusid. Prantsusmaa majanduslik areng -majanduse areng aeglustus, sest: -kaotati Lotringi rauamaak -tuli maksta kontributsiooni -kivisütt tuli sisse osta -siseturg kitsas
28. juuli 1914 algas Esimene maailmasõda. Meie regioonil oli alanud sõjas Venemaale relvajõudude ettevalmistamise tähtsus - Eesti territooriumist sai Vene põhjarinde tagala. Ka enne sõda oldi Eestisse rajatud mitu olulist sõjaobjekti. Suvel algas vägede ja varustuse sõjaks kogumine, Vene armeesse võeti üle 100 000 eestlase. Eestlased tahtsid rahulikult oma lombis istuda ja vaadata turvaliselt pealt, kuidas suured sõdivad, kuid eestlasi sunniti liituma punaarmeega. Paljud sõdurid ei näinud enam kunagi oma kodu. Enamlased, siin võimule pürgivad venelased-võõrliik meie tiigis-alustasid rahvuslike juhtide ja sõjaväelaste tagakiusamist. Rahvuslased võtsid vastukaaluks 1917. aasta lõpus suuna iseseisva Eesti riigi väljakuulutamisele, sest ei soovitud olla riigis, mida juhivad enamlased. Iseseisvus otsustati välja kuulutada esimesel sobival võimalusel. Eestlased kasutasid ära
( lipiidid, monosahhariidid ja valgu jne ) Biopolümeerid- organismides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetege Seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks : valgud, nukleiinhapped jne Bioloogilised makroelemendid: lipiidid, valgud, sahhariidid, nukleiinhapped Polümeer- keemiline ühend mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest Monomeer- väikese molekulmassiga ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekuliga, moodustades pikki ahelaid Süsivesikud ehk sahhariidid- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku Süsivesikute ülesanded : Energeetiline funktsioon ( sahhariide kasutatakse esmase energia allikana, sest süsivesikutest saadakse energiat kiirelt kätte) Struktuurne ehk ehituslik funktsioon( tselluloos taimerakukestades, kitiin lülijalgsete toestes) Varuaine ülesanne ( glükogeen loomades, seentes ning tärklises ja inuliin taimedes )
aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, kaasas oli ka lapsed. Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Koidula suri 11. augustil 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. 1944.a. detsembris esimese koolina Eesti NSV-s anti Pärnu 2. Gümnaasiumile Lydia Koidula nimi. 1979.a. pidi kool kolima ümber Metsa tänavale ja liituma tollase Pärnu 8. Kaheksaklassilise Kooliga. Koidula muuseum avati 21. juulil 1945 kunagises Pärnu Ülejõe koolimajas. Koidula auks püstitatud mälestustsammas on püstitatud bussijaama lähedal asuvasse parki. Lydia Koidula oli Eesti luuletaja Vaade Põhja-Eesti paekaldale. ja näitekirjanik.
nõndaviis mehe elu ära rikkus. Raamatu teiseks kandvaks tegelaseks on don José, kellega jutustaja teose algul tuttavaks saab ning tema usalduse võidab. Seepärast räägibki ta vanglas istudes jutustajale oma loo. Don José on lootusetult armunud Carmenisse. Temaga tutvudes oli don José kapral ning tal oli lootus seersandipaeltele, kuid Carmeni osava petmise pärast jäi ta neist tiitlitest ilma. Tal tekkis Carmeniga suhe ning armukadedusest tappis ta oma ülemuse ning pidi liituma röövlitega. See kõik oli don Joséle vastumeelne, kuid võimaldas tal koos olla oma armastatud Carmeniga. Ühel hetkel tuli Carmeni päris mees tagasi ning ühe tüli käigus tappis don José ta ära. See tegu tundus raamatus kuidagi positiivsena oli ju Carmeni mees üks üdini paha ja ebameeldiv tegelaskuju. Don Josést sai Carmeni päris mees, kuid kohe peale seda leidis viimane omale uue kiindumusobjekti. Carmenist jäi ebameeldiv mulje
Ei Sulevipojal ega Kalevipojal õnnestunud teda päästa ning nad said vaid külma keha veest välja võtta. Kalevipoeg ei suutnud enam oma sõprade surma vaadata ning andis valitsemise üle Olevipojale. Peale seda ta lahkus, et olla üksi. Kui Kalevipoeg nii mitu päeva metsades ringi oli kõndinud jõudis ta lõpuks Koiva jõe äärde, kus ta sobiva koha elamiseks leidis. Kuid veidi ajapärast otsisid kolma raudmeest Kalevipoja ülesse ning keelitasid teda nendega liituma, väites, et koos võimul olles ei saaks neist keegi võitu. Kuid kalevipoeg ei öelnud midagi ning keeras selja, pöörates pilgu jõele. Seal nägi ta peegelduses, kuidas mehed ta selja taga mõõgad välja võtsid ja teda tappa tahtsid. Ta keeras ümber ja lausus neile, et raudmehed ei saa temast jagu ning keerutas neid kõiki kõvasti ja surus poolest rinnust maa sisse. Varsti tuli aga uus raudmeeste saadik ning keelitas samuti Kalevipoega. Kuid viimane palus vaid vähivardaga süüa püüda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool KI MIKS MINA OLEN PETA LIIKUMISE POOLT VÕI VASTU Essee Õppejõud: Mõdriku 2009 PETA ehk inglisekeeles People for the Ethical Treatment of Animals on organistatsoon, mis tegeleb loomade õiguste kaitsmisega. PETA-s on liikmeid ligi 2 miljonit inimest ning see asustati New Yorgis 1980 aastal. PETA juhib oma tähelepanu neljale valdkonnale, kus loomad kõige rohkem ja intensiivsemalt kannatavad. Nendeks on suured põllumajandusettevõtted, laboratooriumid, rõiva-kaubanduse ja meelelahutusega tegelevad firmad. Maailmas annetatakse ja investeeritakse loomade heaolulue miljardeid kroone, kuid kas annetaja ja investeerija teab kuhu tema raha tegeliku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
