6.Kes olid nn. Peterburi patrioodid? Johann Köler 7.Nende hulgas on ka Eesti esimene elukutseline kunstnik. Kes, nimetage tema maale? Johann Köler. ''Tütarlaps allikal,, ''Ema portree,, ''Isa portree,, 8.Keda hüüti Postipapaks? Johann Voldemar Jannsen 9.Millised olid olulisemad ärkamisaja üritused ja ettevõtmised (aasta ja sündmus) (6-10)? Üldlaulupidu 1869 Eesti põllumeeste selts 1870 Eesti kirjameeste selts 1872 Karskus seltsid Aleksandri kool Rahvaluule suurkogumine - 1888 Pärnu postimees 1857 Sakala 1878 Eesti üliõpilaste selts 1870 Lipu õnnistamine 1884 10.Mis oli EKS peamine eesmärk? Uue kirjaviisi juurutamine ja uute kooliraamatute väljaandmine 11.Kes esitas üleskutse, et eestlased ei saa suureks rahvaarvult, aga peavad saama suureks vaimult? Jakob Hurt 12.Kelle teos on ,,Pildid isamaa sündinud asjust"? Jakob Hurt
Sel juhul soovitakse enamasti säilitada olemasolevat turvalist suhet ja tehakse kõik, et partner petmisest teada ei saaks. Kuid tegu on tehtud ja selle teadmisega tuleb edasi elada. Truudust ei saa nõuda vägisi, pidades partnerit enda omandiks. Teineteisele tuleb anda piisavalt vabadust, pidev armukadetsemine ja nuhkimine rikub suhted. Truudus peab tulema südamest, olema armastusel ja usaldusel rajaneva suhte loomulik osa. Väita, et truudus on juhuse puudus on sama, mis öelda, et karskus on joogi puudus. Sellega õigustatakse vaid oma elukombeid ja käitumist. Inimene on mõtlev olend, kes peab suutma end kontrollida, teha valikuid. Enne kui truudust murda, tasub endalt küsida, kas kõrvalhüpe ikka kaalub üles püsisuhte? Vaevalt.
20.saj esimesed aastad Äsja oli lõppenud suur venestamine ja tuli suur ärkamisaeg:"Aitab vene võimust, me tahame nüüd eestlased olla!" Rahvusluse suur tõus ja paljud uued seltsid(karskus, spordi, pritsimeeste) ja need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Mõõduka(liberaalse) ravusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv Postimees. 1896 asus Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt)
keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskool Tartus, praegune Miina Härma Gümnaasium. Sellele lisandusid samalaadsed õppeasutused Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Tekkis esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille juhtideed mõjutasid ühiskondlik-poliitisile mõtte arendamist. Loodi põllumeeste, karskus, ja spordi seltsid. Laulu ja mänguseltsidest kasvas välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine. Ehitati teataer Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas ja Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore, korraldati kunstinäitusi. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Lisandusid mitmed uued ajakirjad ja ajalehed. 1918.aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid
tekkimiseks peavad riik ja kodanikud koostööd tegema. Ma arvan, et kodanikena ei pea me osalema kõigil võimalikel üritustel ja rahvaalgatustel, kuid valimistel oma hääle andmine peaks küll kõigi jaoks aukohus olema. Hääletades saame avaldada oma arvamust ning riigi etteotsa jõuavad need, kes on saavutanud rahva poolehoiu. Parim näide selle kohta, et kodanikest algab riik on meie endi ajalugu. Erinevad kodanikualgatused nagu laulukoorid, erinevad kirjandusseltsid ning karskus- ja haridusseltsid soodustasid meie riigimeeste kasvamist ja julgustasid neid tegudeni, mille tulemuseks oli meie oma Eesti Vabariik.
tulirelvadeks. Sõjaväerelvi võib eristada ka väeliigi järgi. Tänapäeva relvad jagunevad ka konventsionaalsedteks(traditsioonilised sõjapidamisvahendid) ja mitte konventsionaalseteks relvadeks (massihävitus relvad) Inimses ja relva suhe Inimese ja relva suhe on läbi aegade olnud eriline. Mõõka on seostatud ideaalidega. Hiinast Euroopani kehastas mõõk niisuguseid kindlaid väärtusi nagu tarkus, distsipliin, võim, õigus, kaitse, vaprus, autoriteet, karskus jne. Mõõk oli kaua aega mehelikkuse sümbol. Nüüd aga relva koondsümboliks. Eesti kaitseväe relvastus Eesti kaitseväe relvastusse kuulub suur valik relvi allüksuste ja ametikohtade vajaduste järgi. Relva tundmine on hädavajalik, et sõdur saaks lahinguväljal probleemide puhul relva iseseisvalt töökorda seada ja oma lahinguülesande täita. Püstol USP Kaliiber 9mm Padrun 9x19, salves 15 padrunit Sihikuline laskekaugus 50m Relva kaal salvega 960g
800 saadikut kelle vahel puudus üxmeel. J.Tõnissoni pooldajad kogunesid Bürgermusse seltsi saali,nad nõudsid eesti alade ühendamist ühtlaseks kubermanguks,baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. J.Teemanti pooldajad kogunesid ülikooli saali. Nõuti valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist,seniste omavalitsuste laialisaatmist RAHVUSKULUURI ARENG: *kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti *põllumeeste,haridus,karskus,spordi seltsid *kutselised teatrid Tartus,Tallinnas,Pärnus *Eesti Rahva Muuseum *Eesti keelne ajakirjandus
)riigid ei ole imperialismistaadiumis veel valmis sallivuseks, mõistmiseks, kompromissiks, sest eesmärk on kiire rikastumine ja omakasu 3.)puuduvad isikud/riigid, kes lepitaks või omaks piisavalt mõjuvõimu 4.)puudub rahvusvaheline org, kus probleeme arutada 5.)pole ühtset rahvast, kes suudaks valitsusi panna loobuma sõjast 6.)puudub koostöö riikide vahel, suurendatakse kulusid sõjatööstuse tarbeks. Rahvuskultuuri areng Eestis: kirjandusrühmitus Noor-Eesti, põllumeeste-, haridus-, karskus-, spordi- jt seltsid, kutseliste teatrite loomine, eesti keelne ajakirjandus, Eesti Rahva Muuseumi avamine(1909) Antisemitism-juudivaenulik poliitika, nt Dreyfusi afäär, kus juudi soost kaptenit süüdistati alusetult. Sionistlik liikumine-juudisõbralik liikumine Sufražetid-naisõiguslased Rahvaasemike koosolek– 27.11.1905 Tartus, ~800 saadikut, kelle vahel puudus üksmeel Esindaja J. Tõnisson Ühine J. Teemant Koht
Peterburi koduõpetaja, Põllumees (Kurgia talu), kooliõpikut koostaja, ,,Sakala ajaleht".Suhtus kirikusse äärmiselt negatiivselt ning oli avalikult selle vastu. Pooldas koostööd Venelastega. 3 isamaa kõnet. Jakob Hurt- Õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Oli Otepää kirikuõpetaja1872, Peterburis Jaanikiriku õpetaja, 1872 Eesti kirjameeste seltsi president. Oli Luterlane. Rõhutas Eestlust, Saksalaste vastu. Kogus Eesti luule ja vanavara. Villem Reiman- Kolkajaani kirikuõpetaja, karskus seltsi eestvedaja, helilooja A. Grenztein- Pooldas tugevalt venestamist 1857- Kalevipoeg ning ,,Perno Postimees" 1869- 1. Laulupidu Tartus 1870- Esimene raudtee Paldiski- Tallinn- Peterburi 1884- Sini- Must- Valge kasutuselevõtt EÜSi lipuks
need jõudsid üldse tööle hakata. Pol edu saavutasid eestlased kohalike omavalitsuste valimistel. Kultuuriareng: emakeelse kooli nõue: lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel õppeaastal eestikeelt. Loodi haridusseltsid, mis võtsid ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesena avati Eesti Noorsoo kasvatuse seltsi tütarlaste kool tartus.Esimene eesti kirj rühmitus Noor-Eesti. Seltsid: põllumeeste, karskus, spordi, laulu-ja mängu- teatri. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond.Majandus: majanduskriis asendus tõusuga. Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta tln balti mere laevastiku baasiks ning rajada soome lahe sulgemiseks merekindlus. Tööstuse kiire areng toimus vene impeeriumi huvides, arvestamata eesti vajadusi ja võimalusi. Veeti sisse toorainet ja kütust. Mõisatest kujunesid suurmajandid, rakendati uusi agrotehnilisi võtteid:
avastavadki ala ,mis neile meeldib ning sobib. Sellised laagrid on ka silmaringi avamiseks ning uuteks kogemusteks kasulikud. SPORT MUJAL Sport kui Eesti kultuuri lahutamatu osa on rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlikaatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõstmise huve. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada (www.eok.ee ). Harjumus ja soov oma vaba aega sportides veeta saab alguse lapsepõlvest. Need, kes juba noorena sportimise võlu avastanud, teevad seda tõenäoliselt läbi elu. See loob aluse heale tervisele nii füüsilises kui ka emotsionaalses mõttes. Paljude linnade arengukavadesse on märgitud tähtsaks punktiks noorte sportliku tegevuse suurendamine
filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887−1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja. Treffneri tähtsaimaks tööks oli Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine 1883. aastal ja sellest eragümnaasiumi loomine. Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel
filoloogiateaduskonda, kus ta õppis filoloogiat. Hiljem siirdus ta usuteaduskonda, mille ta lõpetas gradueeritud üliõpilasena. Ühtlasi kuulus Treffner Eesti Kirjameeste Seltsi, olles esialgu abipresident ning hiljem ka president (1887-1890). 1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja. Treffneri tähtsaimaks tööks oli Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine 1883. aastal ja sellest eragümnaasiumi loomine. Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel
-te aastate algul. · Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiallset võrdsust ja vendlust. Luterlikust kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. · Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, rehetubades ja vabas õhus. · Suuremad kogudused ehitasid oma palvemajad · Positiivne mõju: 1) Kõrge moraal, kõlblus ja karskus 2) Lugemise- ja kirjaoskuse tähtsustamine 3) Sotsiaalse eneseteadvuse tõus. Näiteks kadusid vargused 4) Sotsiaalne võrdsus ja vendlus s.t et kõik on võrdsed 5) Eneseteostuse võimalused · Negatiivne mõju: 1) Rahvakultuuri vaenulikkus (hakati hävitama vanu ohvrikohti) 2) Usulised äärmused (Hävitati ehteid, uhkuseasju ja pille)
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas
aastate algul. Herrhutis Saksamaal alguse saanud pietistliku taustaga liikumien, rajajaks krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Luteri kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, vabas õhus ja rehetaludes. Vennastekoguduste positiivne mõju eestlastele: a)kõrge moraal, kõlblus ja karskus, b)lugemise ja kirjaoskuse tähtsustamine, c)sotsiaalse enesetoestuse uus tõus, d)usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine, e)eneseteostuse võimalused. Vennastekoguduste negatiivsed mõjud eestlastele: a)rahvakultuuri vaenulikkus, b)usulised äärmused, c)teatud vastandumine ühiskonnale. Mitmed saksa luteri vaimulikud teotasid vennastekoguduse liikumist, sest see lähendas inimesi kristliku usu peamistele põhimõtetele. Vennastekoguduslikest perekondadest
Jättis balti aadli privileegid kinnitamatta. 8. Sergei Sahhovskoi oli kindralkuberner ja vürst. 9. Jakob Kõrv oli venestuse eestvedaja. 1882. aastal alustas ajalehte "Valgus". 10. Ado Grenztein oli ka venestuse pooldaja ning alustas ajalehte "Olevik". 11. Karl August Hermann kirjutas ajalehte "Postimees" (1891). Oli poliitik ning tema teeneks Eestile oli kultuurilise edenemise õhutamine. 12. Villem Reiman oli Kolga-Jaani kirikiõpetaja. Edendas üle kogu maa karskus liikumist ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele. 13. Friedrich Magnus von Berg lõi talvekindla "Sangaste rukkisordi" ning aretas seda. 14. Jaan Tõnisson oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. "Postimehe" üks toimetajatest. Sattus konflikti baltisakslastega. Oli 1902. aastal Tartu Linnavolikogus. 15. Konstantin Päts oli "Teataja" asutaja ja toimetaja ning ka Tallinna abilinnapea. 16. Peeter Speek oli "Uudised" üks asutajatest ja toimetajatest. 17
Järgmise aasta (1891) suvel abiellus Paula Normaniga. Neist sai üks esimesi haritud eesti perekondi, kus kodune keel oli eesti keel. Kirikuõpetaja töös hindas Villem Reiman sisulist külge, tema jutlused olid väga põhjalikud ja raskepärased. Sageli kõneles ta karskusest ja kõlblusest, hurjutas ja noomis kõlvatust. 1890. aastast alates osales Villem Reiman karskusliikumises, oli selle vaimne ja tegelik juht. Villem Reiman pooldas täiskarskust, leides, et karskus tugevdab rahva elujõudu ja hoiab ära mandumise. Ta juhatas pikka aega Karskusseltside Kesktoimkonda. Venestamisvastased väljaastumised, luteri usu kaitsmine ja ametliku riigiusu ründamine tõid Villem Reimanile kaela sandarmid, kaebused ja kohtuprotsessid. 1891-94 oli ta politsei järelevalve all ja kümme kuud koduarestis. Kurikuulsal pastorite protsesside ajal 1893 (kohtu all oli üle 100 pastori) mõistis Riia ringkonnakohus Villem Reimani vaimulikuseisusest lahti
Või erutab hoopis oma jõu ja osavuse tunnetamine? Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud... Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid. Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust,
Võib-olla aga rõõm loodusega suhtlemisest? Või hoopis midagi muud... Sport on Eesti kultuuri lahutamatu osa, rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujõudu ja tervist, võimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlik-aatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tõusu. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada. Aus mäng ja sportlikult väärikas käitumine ning olümpiaideede respekteerimine jäägu sportliku kasvatuse ideaalideks alati ja kõikjal. Sport kasvatab ja järgib säästva arengu põhimõtteid. Eestis on igal inimesel sõltumata vanusest, soost, rahvusest, tõekspidamistest, päritolust,
20.SAJ ESIMESED AASTAD________________________________________________ Sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenes tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi-, pritsimeeste seltsid, majandusühistud. Koos rahvusliku liikumisega tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning hakkasid eristuma selgemini poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. TARTU LIBERAALID____________________________________________________ Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal hakkas Postimeest toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas lehe juurde rahvusmeelseid haritlasi
Vaimulik on piibli seletaja, mitte inimese ja jumala vahendaja Luterlane Click to edit Master text styles Tüüpiline luterlane: kõle Second level põhjamaine tasandik, puust Third level palktare, istub seal suure Fourth level põskhabemega mustas kuues Fifth level tüüp, tudeerib mornil ilmel piiblit, tema ümber kuulekas naine ja üheksa last. Vara tööle, vara voodi, elu on karskus, rügamine ja vooruslikkus Armulaua sakrament Armulaua sakrament on kristlikes kirikutes, sealhulgas ka luterlikus kirikus. Sakrament, mis põhineb Jeesuse sõnadel Pühal Õhtusöömaajal: Ja ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: "See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!" (Luuka 22:19) Armulaud on osasaamine Kristuse ristiohvrist ning Tema Ihu ja Vere sakramentaalne vastuvõtmine leiva ja veini kujul.
soome, vene ja saksakeelse põhiliselt pedagoogilise teose vahendajane eesti keelde. Siis toimetajana, kes on kaasa aidanud mitme sariväljaande teoskssaamisele. Samuti üliõpilastele määratud õppevahendite koostajana, et kergendada nii pedagoogika kui ka eesti kooli ja pedagoogilise mõtte ajaloo alaste kõrgkoolikursuste omandamist. Hillar Palamets päris eesti pedagoogika grand old man' ilt tema pikaealisuse, vitaalsuse ja töövõime põhjuste kohta. Esiteks põhimõtteline karskus nii joogis kui ka kasinus söögis. Eriti oluline on karskus nooruses Teiseks pidev füüsiline koormus just värskes õhus. Aedniku pojale oli see loomulikul teel kättesaadav noorusaastatel. Kolmandaks: mingi olulise eesmärgi järgimine, mis suunab järjekindlalt loovale vaimsele tööle ja aitab säilitada huvi ümbritseva elu vastu. 11 11.Kasutatud kirjandus 1
pääsemine väga raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid, neist suurim asus pealinnas Peterburis. Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks.
Venemaaga. Põhjused: kaasajastada iganenud halduskorda, rahvuslik tõus nii venelaste kui ka muulaste hulgas ja Vene riigi julgeoleku oht. 2. Eesti ühiskond 19. saj II poolel oli mõjutatud valdavalt baltisaksa kultuurist ja usutunnistuselt oldi valdavalt luterlased. Venestamise käigus üritati vene kultuurivõimu peale suruda, kuid see kukkus läbi. 3. Ühiskondliku mõtte areng Villem Reimann, karskus liikumine 4. Venestamise põhjused ja tagajärjed eestlastele: haridustaseme langus ja balti kultuuri väiksem mõju, venelastele: kukkus läbi, kuid saksa kultuuri mõjuvõim vähenes. VII 1. Jaan Tõnisson kuulus rühmitusse ,,mõõdukad" ja taotles parlamentaarset monarhiat. K. Päts seevastu, aga kuulus ,,Tallinna radikaalidesse" ja taotles vabariiki. 2. 1905. aasta sündmused Eestis ja nende mõju: jaanuar: üldstreik,
15. Tänapäeval Maailma Terviseorganisatsiooni poolt enim aktsepteeritud mudel (T.Milhorn, järgi) sõltuvussisundi kirjeldamiseks on a. Bioloogiline mudel b. Psühholoogiline mudel c. Sotsiaalne mudel d. Haiguse mudel 16. Sõltuvusseisundite puhul täielik tervistumine on võimalik on problemaatiline, kuna muutused organismis jäävad, nad on vaid peidetud. Inimene jääb elu lõpuni uimastisõltlaseks (alkohoolikuks). Ainuke võimalus on täielik karskus ehk abstinents. (see väide on õige, полный отказ,трезвость) 17. Nimetage loote alkohoolse kahjustuse (FAS-sündroomi) 4 kõige iseloomulikumat tunnust 1. Närvisüsteemi kahjustus 2. Käitumisprobleemid ja tähelepanuhäire 3. Alakaalulisus sündides 4. Võimalikud jäsemete anomaaliad 18. Kuidas nimetatakse olukorda, kus isik peab mängima järjest suuremate summade peale, et saavutada küllaldast pinget a. Tolerantsuse tõus b
raskeks ning paljud haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid, neist suurim asus pealinnas Peterburis. Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19.sajandi lõpus domineeriv usutunnistus Eesti- ja Liivimaal endiselt luterlus, tänapäeva Eesti alal oli õigeusklikke vähem kui 15%, eestlaste hulgas vaid 12,7%. Keisrivõimule äärmiselt lojaalse õigeusu riigikiriku mõju laiendamises nägid venestamise ideoloogid üht põhilist vahendit äärealade kultuuriliseks tasalülitamiseks. Venestamisprogrammi
Eriti sallimatu tuleb olla puskari kasutajate vastu. Kui alkohol igasuguses vormis langetab meie vaimseid võimeid, siis eriti kahjulik on selles suhtes puskar, mis sisaldab mürgiseid puskariõlisid. Ükski endast veidigi lugupidav inimene ei alanda ennast selleni, et võtab vastu puskariklaasi, teistele pakkumisest rääkimata. Siinkohal olgu märgitud, et meil ei tarvitse sugugi alati eesmärgiks seada üldist absoluutset karskust ja täielikku keeldumist alkohoolsetest jookidest, kuigi karskus iseenesest on hea eesmärk, mille saavutamine inimkonnale tooks palju kasu. Igal juhul on aga tarvis võidelda alkoholi liigtarvitamise vastu. Mitmes olukorras on aga inimestele alkoholi tarvitamine tervishoidlikust lähtepunktist absoluutselt keelatud. Rasedad ja imetavad emad kahjustavad alkoholi tarvitades peale endi eriti loodet või imikut ja paljudel juhtudel on sel viisil tekitatud lastele eeldusi vaimseteks häireteks. Alkoholi tarvitamisest tuleb kategooriliselt hoiduda ka
Üliõpilaspäevist alates seisis ta ereda tähena rahvusliku liikumise tuntud liidrite kõrval võitluses eestluse eest ning venestuspüüete vastu. Peeter Põldu on enim seostatud haridusega, mis moodustabki kaalukaima osa tema elutööst: Peeter Põld Eesti hariduse teenäitaja nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret. Peeter Põllu talent ning eeskuju ilmnes veel paljudel teistel elualadel: poliitika, ajakirjandus, seltsiliikumine, kultuur, karskus, usk. Peeter Põld pühendas kogu elu eesti rahva ja riigi teenimisele, juhindudes oma tegevuses ülimaist väärtustest usulistest väärtustest. 8 1978. aastal möödus Peeter Põllu sünnist sada aastat. Ajaloolistel põhjustel seda Eestis avalikult ei tähistatud. Juhan Tork, meie esimene pedagoogikadoktor 1939. aastast, kirjutas eksiilis, et ,,rahva valgustajaid" s.o
W. Masing ja Peter Mannteuffel Pärast Pohjasõda kuulus Eesti Vene tsaari käsutusse. 93 aasta jooksul vahetus Venemaal tsaar 5 korda. Aleksander II ajal (1855-81), toimus Eestis rahvsulik ärkamisaeg. 1803 taasavati Tartu Ülikool. Mannteuffel (1786-1842) oli aadlimees, kellega seostub palju rahvuslikke legende. Tema idee fix oli teha lennumasin. Masing (1763-1832) oli tema koduõpetaja. Mannteuffelilt ilmusid: 1838 "Ajaviide peeruvalgusel", 1838 "Villem Naadi karskusteemaline teos" (karskus oli Euroopas suureks teemaks tõusnud). Masing kirjutas aabitsa ning õpetuse, kuidas õpetada last lugema, temalt ka "Maarahva nädalaleht" (4 aastakäiku). Kreutzwaldi „Kalevipoeg“. Nooreestlaste kriitika Tuglas pidas "Kalevipoja" sisu võrdlemisi hõredaks ning stiili ilutsevaks. Johannes Aavik (Noor Eestis): eepos kubiseb vigadest, labased sõnad-ütlused. "Kalevipoja" idee kuulub Faehlmannile, värsivorm Kreutzwaldile. Ärkamisaeg. Jakobson ja Hurt
orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Sport kui Eesti kultuuri lahutamatu osa on rahva kehalise, vaimse ja moraalse kasvatuse terviksüsteem, mis tugevdab elujôudu ja tervist, vôimaldab eneseteostust ja vaba avatud suhtlemist, kujundab sportlikaatelist ellusuhtumist teenides rahva heaolu ja elukvaliteedi tôstmise huve. Vaimsus ja kultuursus, humanism ja isamaa-armastus, karskus, edupüüdlikkus, ausus, loovus ja töökus on aated, mida spordis järgida ja mida sport peab aitama kujundada (www.eok.ee). Kehaliste võimete ja oskuste arendamine aitab täiustada ka kehakuju, mõjutades sellega oluliselt inimese mina-kujutlust, eneseväärikust. Spordiharrastus tagab mehe ja naise normaalse figuuri, mida tsivilisatsiooni mugavused õige mitmel kujul moonutama kipuvad. Iga noore loomulik soov on olla terve ja kehaliselt hästi arenenud. Et oma kehalist
esimesel poolel. Pietistlikud pastorid taotlesid, et usutõdesid ei õpitaks mitte lihtsalt pähe, vaid mõistetaks sügavamalt. Ratsionalistid asetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talurahva kombelõtvus. Talurahvast kõige otsesemalt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks on siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine.(plussid : tänu sellele liikumisele võeti eestlaste poolt ristiusk omaks, karskus , rõhutasid haridust, rõhutasid, et inimene peab olema püüdlik, edukas) Barokk ja klassitsism Kadrioru lossi projekteeris Nicco Michetti. . Kauniks barokkarhitektuuri näiteks on ka Eliisabeti ja Katariina kirikud Pärnus. 18.saj viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur ja kõikehõlmav kunstivool- klassitsism. Klassitsistlik arhitektuur on Eestile andnud terve rea kauneid mõisaansambleid ja enam-vähem tervenisti klassitsistliku Tartu linna. 1784
lugesin, mis edasi saama hakkab. Enne Nero lugemist, et teadnud ma Roomast midagi, kes on seal valitsenud ja mis eluolud on Roomas olnud. Osades kohtades pani küll mõtlema, et kas tõesti kunagi nõnda oli. Roomas oli tol ajal palju petmisis ja mõttetuid tapmisi. Inimelu ei maksa kuigi palju. Tapetakse sugulasi ja võõraid, tapetakse kristlasi ja Rooma jumalate kummardajaid, välguvad pistodad, tilgub mürk. Ühtede roomlaste kombelõtvus ja teiste karskus tekitavad kogu teose kestel suuri vastuolusid. Rohkesti on vägivalla kõrval ka armastust, nii siirast kui oma- 3 kasupüüdlikku, nii hingelist kui lihalist, on truudusemurdmisi ja ustavust viimse hingetõmbeni. Mulle meeldis, et Nero ei olnud selline valitseja nagu tavaliselt ollakse: hästi karmi sõnaga, sõjakas ja kuri oma rahva vastu. Nero tegevus oleneb mõjutajatest. Ta nautis muusikat, teatrit ja muid meelelahutusi. Osales ka ise loomingulistes tegevustes. Ta ei
20sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühingud pakkusid võimalust majanduselus osalemiseks. Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust
Siin omab ta suuri teeneid meie koolikorralduse ja hariduselu põhijoonte määramisel. Keskkooliõpetajate ettevalmistamiseks asutas ta ülikooli juurde didaktilis- metoodilise seminari ja oli selle juhatajaks. 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid. Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja – nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret. Peeter Põllu talent ning eeskuju ilmnes veel paljudel teistel elualadel: poliitika, ajakirjandus, seltsiliikumine, kultuur, karskus, usk. Peeter Põld pühendas kogu elu eesti rahva ja riigi teenimisele, juhindudes oma tegevuses ülimaist väärtustest – usulistest väärtustest. Peeter Põld oli eesti rahva geeniuse täiuslikumaid esindajaid. Ta oli rikkamaid mehi õilsamate sisemiste aateliste väärtuste poolest. Neid jagas ta oma rahvaga. Palju, hindamatult palju on eesti rahvas temalt saanud. Eesti rahvas jääb Peeter Põllule igaveseks tänuvõlglaseks. (Maie Tuulik, 2007 „Peeter Põld“)
Luuakse täiuslik nuhkimis süsteem. Teisti mõtlejad suletakse 5 aastaks üksikkongistusse, kui nad ei kasva ümber siis nad hukkatakse. Eugeenika inimnõu tervishoid 1. Positiivne eugeenika Püütakse ühiskonnale kasulikeks peetavate pärilike omaduste (andekus, töökus, kohusetunne jne) edasi kandmist soodustada. 2. Negatiivne eugeenika Ühiskonnale kahulike peetavate pärilie omaduste edasi kandmise takistamiseks. 20. saj alanud Karskus liikumine oli positiivse eugeenika programm. Rooma kirjandus Publius Vergilius Maro 70-19 e.Kr silmapaistvaim suurim luuletaja. Tema esimene suurim teos: "Burolica"? lihtsad karjase laulud, mis üldistasid inimese ja looduse üboolika suhet. Ja olid eeskujuks hilisemale pastorialsele luule. Teine teos "Georgica" detaktilise poeemud maa harimisest. "Aeneis" valmis tellimistööna Augustusele.
jalgpallistaadionit. Uus jalgpallistaadion sai lõpuks mängukorda alles mõni aastat tagasi. 2004. aastal kaeti Paide Ühisgümnaasiumi uus staadion kaasaegsetele nõuetele vastava rajakattega. Omaj ärge ootavad veel otsasektorid, staadionimaja ja tribüünid ning vajalik varustus treenimiseks ja võistluste läbiviimiseks. Vaja oleks remontida ka Paide Gümnaasiumi amortiseerunud staadion. Kergejõustiku areng Paides sai alguse tänu Karl Tannebaumile. Ta oli Paide karskus seltsi Idu spordiosakonna esimees. Tannebaumi teati kui mitmekülgsete huvide ja karske eluviisiga meest, kes oli lõpetanud kreiskooli ning pälvis tunnustust ka pasunakoori asutaja. Madrusena Vene kroonus teenides puutus ta välissadamates kokku sealse spordieluga ning nähtu jättis talle sügava mulje. Ise tõsise treenijana otsustas ta 1912. aastal osaleda II üle-eestilistel olümpiamängudel Tallinnas. Pealtvaatajate hämmelduseks jooksis paidelane paljajalu
Rahvuskultuuri areng Senisest suurem tähelepanu rahvuskultuuril. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Kutsuti ellu haridusseltsid, et asutada erakoole. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste kool Tartus (MHG). Samalaadsed õppeasutused loodi Pärnus, Viljandis, Otepääl. Esimene kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti. Loodi ka teisi üldukultuurilisi sihte järgivaid seltse (põllumeeste, karskus-, spordiseltsid). Laulu- ja mänguseltsidest kasvas hiljem välja teatriselts, sihiks eesti teatri uuenemine. Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas, Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid, laulukoore. Korraldati kunstinäituseid. 1909. aastal asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum arhiivraamatukoguga. Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond, olemasolevatele ajalehtedele lisandus uusi. Majanduse areng Tööstuse areng.
"keelatud." *naine sümboliseerib kirge, mees arukust *Kristus ise oli kõlbeliselt nii puhas,et taganes naistest ja eitas sugutungi *XIII sajandil kuulutasid A.Magnus ja T.Aquinos oma veendumust,et naone on võimeline astuma läbikäimisesse Saatanaga. Sellel põhjusel mõisteti tuleriidale palju naisi. *naisest polevat mehele mingit tuge, vastupidi ta võivat mehe oma võludega hukutada. *mehe moraali oli vaja säilitada, naiseau ja ihuline karskus olid teisejärgulised *polügaamia inimesel on rohkem kui üks abikaas *kui mees tahtis naisest lahutada, piisas kui ta kaadi ees kolm korda valju jäälega ütles: "mina lahutan ennast sinust". Naised lahutust alustada ei võinud. *mees võis pidada peale naise veel nii palju odaliske,kui ta soovis *noori tüdrukuid ja poisse sai osta iga suurema linna avalikult turult *haarem paiknes õue, sultani eraruumide ja mustade eunuhhide ülema ruumide vahel
haritud eestlased olid sunnitud siirduma tööd otsima Venemaale: 20. sajandi alguseks oli Venemaa linnades kujunenud mitmeid eesti kolooniaid, neist suurim asus pealinnas Peterburis. Keskvalitsuse tsensuurisurve ja järelevalve nii saksa kui eesti rahvuslike organisatsioonide üle tugevnes, osa seltse ja ajalehti suleti. Asutada lubas riigivõim peale uusi töömeetodeid ja maaharimistehnikat propageerivate põllumeeste seltside vaid karskus-, haridus- ja tuletõrjeseltse. Baltimaade rahvaste venestamise eesmärk oli kõrvaldada saksa domineeriv mõju selles piirkonnas, hoida ära põlisrahvaste separatism ja nende eliidi saksastumine ning asendada kohapealne Lääne tsivilisatsioon ja saksaeeskujuline kultuur slaavi-õigeusu tsivilisatsiooni ja vene kultuuriga. Seda suunda ei muutnud ka uue keisri, Nikolai II troonile tõusmine 1894. aastal. Vaatamata ligi kaks sajandit kestnud Vene ülemvõimule oli 19
Esimene avalik lahkamine toimus 1315 Bologna ülikoolis. Seda tegi anatoomik Mondino de Luzzi. Keskaeg. Tervist hakati rohkem seostama religiooniga. Haigust hakati nägema kui karistust isiku pahategude eest või soestati seda kurja vaimuga. Personaalset rolli tervise eesti hoolitsemisel ei tähtsustatud. Keha ja vaim üheskoos, tähistasid pmst sama asja. Valitsesid müstilised haiguste seletused. Haiguste ennetamiseks oli tähtis palvetamine, karskus, raske töö, iseenda karm kohtlemine. Murdepunkt tekkis 14-15 sajand, kus individuaalne mõtlemine muutus domineerivaks ja kollektiivne mõtlemine jäi tahaplaanile. 17 saj. alguses algas teaduslik revolutsioon, hakkas arenema teaduslik meditsiin, haigestumise selgitused muutusid orgaaniliseks ja füsioloogiliseks. Psühholoogiline seletus jäi, aga oli seda kasutati vähesel määral. Rene Descartes (1596-1650). Oletas, et vaim ja keha on omavahel lahutatud kuid tõi sisse
Seejärel asetati surnukeha kolme kirstu, pärast seda hauakambrisse. Kuningale anti rohkesti panuseid kaasa. Pidevalt toodi juurde toitu. Egiptlased ei eeldanud et muumia säilib igavesti. Egiptlastel oli rikkalik kirjandus, mis käsitles teispoolsust. Vanimad tekstid on püramiidtekstid. Egiptuse usund oli kultususund. Kultust viidi läbi templites. Egiptuse kultuur oli suletud. Olulisel kohal oli ohverdamine ja palved. Preestritele kehtisid mitmed tabud. Olulisel kohal oli hügieen ning karskus. Preestriamet oli päritav, mood. suletud kasti. Jumalateenistust peeti iga päev hommikuti. Olulisel kohal olid pühad, mille ajal peeti suuremaid pidustusi (uusaastapüha). Usundis toimuvad muudatused: tekivad müsteeriumiusundid (Osirise ja Isise). Müsteeriumidega olid seotud lunastusõpetused. Isisest saab kõiksuse- ja saatusevalitsejanna. Müsteeriumidesse pühitsetuid kaitses jumal. Tänaseks on egiptuse usund väljasurnud. KREEKA JA ROOMA USUND
Hamlet J.Viiding ja Hamlet M.Matvere) Tegelase analüüsimisel tuleb leida vastus 3 küsimusele: o Tegelaskontseptsioon, tegelase olemus. o Tegelase loomise vahendid ja tehnika. o Tegelase funktsioon tegelaskonnas ja loos. Keerukuse ja individualiseerituse astme järgi eristatakse vähemalt kolme tegelaskontseptsiooni: o Personifikatsioon - tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms. Nii näiteks esinesid keskaja moraliteedes Voorus, Karskus. o Tüüp - üheplaaniline tegelane, kes representeerib (esindab, kehastab) mingite sotsiaalsete ja/või psühholoogiliste tunnuste kogumit Teatritraditsiooniga seoses kõneldakse teatraalsest maskist ja ampluaast - need on tüübiga ligidalt seotud mõisted. Sageli esindab tüüptegelane mõnd sotsiaalset kihti või gruppi, eriti poliitiliselt aktsentueeritud probleemiasetuse korral.
bakterioloogiaprofessorit Karl Schlossmanni, meditsiinidoktorit K. Lellepit, Villem Ernitsat, rahvusliku arstiteaduse rajajat Albert Valdest ja psühhiaatriaprofessorit M.Bresowsky't. Meditsiiniajaloolase Ken Kallingu uuringud kinnitavad Olari väidet, et Eesti eugeenikaideed said alguse sajandivahetusel. Kalling peab eugeenika ja Eesti Eugeenika Seltsi sünni eelduseks peamiselt Eestis väga populaarseks saanud karskusliikumise käigus tekkinud ideid. (Kalling, ,,Karskustöö...") Kuidas karskus ja eugeenika ehk rassipuhtus seotud on? Toona arvati, et alkoholism on pärilik ning alkohoolik ei anna oma järglastele edasi häid ja terveid geene. Näiteks ajaloolase ja poliitiku ning raamatu ,,Jaan Tõnisson töös ja võitluses" kirjutanud prof Hans Kruusi (1891- 1976) hinnangul oli Tõnissoni aktiivsus karskusliikumises tingitud ainult huvist eestlaste "tõutervishoiu" vastu. (Wikipedia) Seost karskusliikumisega kinnitab ka asjaolu, et 1925. a muutus Eesti Karskusliidu ajakiri
mõnikord otse, aga enamasti üsna diskreetselt, nt lava- või muusikalises kujunduses. Kõnekad nimed nt Jutustaja; helid, vastand- ja liitlastegelaste süsteem. 42. Defineerige tegelaskontseptsioonid personifikatsioon, tüüp, mask, karakter. · Personifikatsioon - tegelane, kes isikustab mõnd abstraktset ideed, üldist nähtust vms (nt Voorus, Karskus jne) · tüüp - üheplaaniline tegelane, kes esindab mingit sotsiaalset gruppi või inimtüüpi. · mask - eatriajaloolised tüübid (nt arlekiin, Pierrot) · karakter - individualiseeritud, sisemiselt järjepidev ja isikupäraste joontega tegelane. Karakteri on iseloomulikud kõlbelised valikud ja teod; karakter on mingeis piires ise oma saatuse looja 43. Defineerige tegelaskontseptsioonid:
Muuseum koosneb viiest hoonest - elumajast, kõrvalhoonest, aidast, tallist ja saunast. Krundi suurus on 5066 m². Muuseumis on säilitatud võimalikult palju Kreutzwaldi ajast. Alati on külastajatel võimalus istuda ning lugeda mõnda Kreutzwaldi teost. Sooviks tänu avaldada muuseumi giid Helju Kalmele, kuna ta oli suureks abiks materjali leidmisel. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE 3. jaanuaril 1923. aastal saatis Võru Noorsoo Karskusühingu laiali kutsed erinevatele Võru asutustele ja ka organisatsioonidele tulla kokku saama 14. jaanuaril Võru Käsitööliste Abistamise Seltsi saali. Selts tegutses täieõiguselise omanikuna Kreutzwaldile kunagi kuulunud majas, et moodustada Kreutzwaldi Mälestuskomitee. J. Teder kirjutas kutsel, et moodustava seltsi ülesandeks on Kreutzwaldi ausamba püstitamine Võrru ja tema maja ostmine Kreutzwaldi-nimeliseks rahvamajaks.
Euroopasse ja Venemaale aga luksuskaupu, tekstiilitooteid ja soola. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja ühiskonnakihte. Sama laadi teadmata autori poolt kirjutatud prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus on loomadena kujutatud kõik ühiskonnakihid neile iseloomulike omadustega. Paast: 1 söögikord päevas karskus loobumine lihast 40 p. Paast enne lihavõtteid (suur paast), 3 p. Enne nelipühi Ristiusk ja kirik Jumal taevariigi valitseja koos oma inglitega Lucifer üks Jumala inglitest, kes tõstis Jumala vastu mässu ja oli taevast alla heidetud temast sai allriigi valitseja dualism maailma valitsevad kaks valitsejat Jumal ja Lucifer, hea ja halb; usuti, et keha on ajutine ja kaduv, kuid hing on igavene
Ma näen kõikjal hiiglaslikke asutusi, kus kulutatakse palju raha noorte kasvatamisele, et õpetada neile kõike muud, välja arvatud nende kohustusi. Teie lapsed ei tunne oma emakeelt, aga nad õpivad rääkima keeli, mida mitte kusagil ei kõnelda; nad õpivad sepitsema värsse, mida nad vaevu mõista suudavad; oskamata eristada eksitust tõest, omandavad nad kunsti mõlemat kaunite fraasidega äratundmatuseni moonutada; aga nad ei tea, mida tähendavad sõnad üllameelsus, õiglus, karskus, inimlikkus, vaprus; magus sõna isamaa ei puutu kunagi nende kõrvu; ja kui nad võtavadki nõuks rääkida Jumalast, siis pigem sellepärast, et nad teda kardavad, kui sellepärast, et nad tema ees aukartust tunnevad. Keegi mõttetark on öelnud: ,,Tahaksin parema meelega, et minu õpilane veedaks oma aja palli mängides, see karastaks vähemalt tema keha."[8] Ma tean, et lastele tuleb tegevust pakkuda ja et logelemine on kõige kardetavam neid varitsevatest ohtudest. Aga
tehnoloogia, arendasid mõisaid. Mõisa arhitektuur on Eestis suurejooneline ja põnev- Pooled mõisad on kaitse all. August Reinberg Mooste mõisa viinavabrik 1909 - viina tootmine tõi mõisale suurt tulu ja kasu, tasuvam kui viljakasvatus. Otto Pius Hippius (Peterburi): Sangaste mõis 1874-81 nimetatud kui pseodogootika (gootika jäljendamine), nurgatornid. Konstantin Wilcken: Vasalemma mõis 1895 kindlusarhitektuur ning jällegi gooti mõjutustega. SELTSIMAJAD - Aktiivne karskus liikumine, tuletõrje-ja päästekomiteed, lauluseltsid, teatrid. Fromhold Kangro: Väike-Maarja Seltsimaja 1912 Teda peetakse eesti juurtega arhitektiks. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisakslaste ja venelaste kõrvale tekkima võimukad eestlased (keskklass ja kõrgem klass). Saklaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on August Reinberg (Riia) Tütarlaste Gümnaasium 1902 (Pärnus) - Hoonet iseloomustab punane tellis ja valge krohv.
..................................................................... 14 Kurss rahule...................................................................................................... 14 25. XX sajandi esimesed aastad XX sajandi algul kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Venestamissurve nõrgenemine tõi kaasa rahvusluse uue tõusu ning varem suhteliselt kitsaid haritlasringkondi haaranud rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkis palju uusi seltse: karskus-, spordi- ja pritsimeeste seltsid aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele, mitmesugused majandusühistud (põllumeeste seltsid, laenu- ja hoiuühisused) pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused ning üha selgemini eristusid poliitilised voolud: ennekõike liberaalne rahvuslus (sh mõõdukas ja radikaalne tiib) ning sotsialism (rahvuslik ja rahvusvaheline). Tartu liberaalid
annaabi.ee 
