Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON Nimi Sünniaeg Aadress E-post Telefon Emakeel Haridustase LÜHITUTVUSTUS Olen Tallinna Tööstushariduskeskuse 3. kursuse õpilane, õpin sisekujundaja assistendiks. Sooviksin ennast arendada uute kogemustega ja olen valmis võtma vastu uusi väljakutseid. HARIDUSKÄIK 2014-... Tallinna Tööstushariduskeskus 2005-2014 Tallinna Kristiine Gümnaasium TÖÖKOGEMUS 2017 juuni-august Terranova- klienditeenindaja KEELTEOSKUS Eesti Emakeel Inglise Kõnes: hea, kirjas: rahuldav, arusaamine: hea Vene Kõnes: rahuldav, kirjas: hea, arusaamine: hea ARVUTIOSKUS Algtase MS Excel Keskmine tase MS Word Spetsialisti tase MS Power Point AUTOJUHILOAD Puudub LISAINFO Tugevad küljed Nutikas, positiivne ellusuhtumine, kiire õppimisvõime Nõrga...
Olev Siinmaa olemuslugu Olev Siinmaa oli üks imetletuim mees omal ajal. Ta oli rahvusliku esindusmööbli ja funkvillade arhitekt ja sisekujundaja. Sündis Pärnus 12. novembril 1936. aastal ja suri juba 1948. aastal Rootsis. Alates 1890 aastast neli aastat õppis ta Pärnu Ülejõe algkoolis ja erakoolides. Isa oli Pärnus tisleritöökoja omanik, kus õppis ka Siinmaa (1936. aastani Oskar Siiman). Pärast 1911. aastat õppis ta mitmeid aastaid välismaa ülikoolides ning kui Siinmaa Eestisse tagasi tuli sai ta 1925 Pärnu linnaarhitektiks, kus esimeseks tööks oli Pärnus
· Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune.
Versailles' loss asub Prantsusmaal Versailles's. Tegu on Euroopa suurima lossi- ja pargiansambliga. Loss ehitati Louis XIV ajal. 16821789 oli Versailles' loss Prantsusmaa kuninga, õukonna ja valitsuse residents. Ehitus Versailles' loss ehitati 16611710. See ehitati Louis XIV valitsusajal Louis XIII aegse jahilossi kohale. Ehitamist juhtis Louis Le Vau, hiljem Jules Hardouin Mansart. Maalija ja sisekujundaja oli Charles Le Bruni, kes rajas Versailles' lossi peegligalerii mis oli 72 m pikk. Maastikuarhitektiks oli André Le Nôtre. Prantsuse kuningas Louis XIII kasutas hoonet jahimõisana, Louis XIV muutis selle aga hiilgavaks paleeks ning tõi sinna ka oma õukonna. Lossi luksusliku siseviimistlusega ruume kaunistasid skulptuurid, maalid ja peen mööbel. Peaaegu iga päev toimus kuninga ja tema õukonna lõbustamiseks mõni meelelahutusüritus.
*Le Corbusier'l paluti disainida uus katoliiklik kirik IIMS hävinu asemele. *Seinad on paksud ning nendes on väikesed ebakorrapärased akna-avaused. Ta tahtis luua hoonet, mis soosib meditatiivset mõttelaadi ning kus saab lihtsamini religioosseid toiminguid teha. Valged seinad sobituvad purismile omase meelelaadiga ning akendest sissetulev justkui hakitud valgus loob kirikusse omapärase atmosfääri. Frank Lloyd Wright 1867 1959 Ameerika Ühendriikide arhitekt, sisekujundaja, kirjanik ja lektor. Ta projekteeris oma 70-aastase karjääri jooksul üle tuhande ehitise, millest 532 ehitati valmis. Karjääri alustas ta Chicagost, Silsbee alluvuses, kuid varsti läks ta Dankmar Adler and Louis Sullivan arh.firmasse tööle ning mõne aasta pärast lõi enda firma. * Daniel Burnham! 1900-1901 aastal kavandas ta 4 hoonet, mis märgivad ,,preeria stiili" algust. Stiili teket mõjutas arts and crafts liikumine. Preeria stiili iseloomustavad
12) Villad tugineti renassanssile. (sh pangad, koolid, haiglad jne) 13) Teatrid tugineti lisaks renessanssile ka barokile. 14) Raudteejaamad ja hotellid neobarokk 15) Tööstushooned romaanile sarnane ümarkaarstiil 16) Stiilide ühendamine sünnitas eklektitsismi , mis kestis kõige kauem. 17) Eklektitsism dekoratiivsus, kindlapiirilisus, määravaks tellija soov. 18) Tellija soov projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja. 19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid. 20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need minevikuarhitektuuri. Kasutusele võeti uuesti looduslikud materjalid. 21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine. 22) Metallkonstruktsioonid küll ei andnud silmapaistvat välimust kuid aitas kaasa uue ehituslaadi kujunemisele kergus, läbipaistvus ja mahukus. 23) Metallurgia areng andis terase
J.Hardouin- Mansart Invaliidide kirik Baroklik realism kunstis Georges De La Tour (1593-1652) olustikupildid, mõni religioosne vihje Vennad Le Nainid, tuntuim neist Luois Le Nain(u.1593-1648) olustikumaalijad, lihtrahavas, näitasid nende viletsust ja töö raskust Jacques Callot (1592-1635)graafik,kujutas kaasaegseid inimesi, jahe ja skeptiline 1648 asutati Kunstiakadeemia, mis hakkas määrama kunsti Charles Le Brun(1619- 1690) Versailles´lossi sisekujundaja, laemaalid, 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin(1594-1665) teemad antiikmütoloogiast ja- kirjandusest,ideaalmaastikud, maitse normikujundaja Claude Lorrain(1600-1682) maastikumaalija, lahendas osad probleemid Portreekunst Aadlikud võimukate,ilusate ja tähtsatena kujutatud. Kujunes välja paraadportree tüüp Hyacinthe Rigaud(1659-1743) maaliline ja baroklik Skulptuur Pierre Puget(1620-1694) Antoine Coysevox (1640-1720)
Kraanikausid ja kodumsinad ei ole kindlasti metallse välimusega. Palju rõhku paneksin kohtvalgustitele. Minu kodus oleks kindlasti palju igasuguseid toataimi, eraldi wc ja vannituba ja alati võimalus teha juurdeehitust või kuidagi muudmoodi muuta maja ja sisustuse välimust vastavalt vajadustele ning soovidele. Siiski oleneb aga palju just maja enda iseloomust ja ümbrusest milline see tulevikus välja hakkab nägema. Kindlasti pean nõu ka mõne tuttava sisekujundaja ja arhidektiga. Võimalik, et mu kodu tuleb hoopis teistsugune kui seda ette kujutasin, kuid kindlasti saab see olema hästi kodune.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K14 KÕ Marju Prosin K14 KÕ BAUHOFI EHITUS JA AED KAUPLUS Vaatlusaruanne Õppejõud nimi: Liina Maasik, MA Mõdriku 2015 Mina valisin kaupluse vaatluseks Rakvere Bauhofi. Koht ei ole Rakvere kesklinnas, aga sellegipoolest on sinna juurdepääs suurepärane. Kauplus ise on suur ja avar. Nende moto on Antu. Kauplus on kahe korruseline, avar ja valgusküllane. Kauplusesse sisenedes nii paremat kui vasakut kätt jäävad kassad, otse jääb arvemüük. Arvemüügi kõrval on trepp, mis viib teisele korrusele. Kauplusest on võimlik kaupu tellida ka interneti teel, korraldatud on kojuvedu. Teenustena pakuvad veel värvide toonimist, vaipkatete ääristust, remondi ja paigaldustööd. Koostööd tehakse erinevate sisekujundaja...
Sisearhitekt Mis töö see on? Sisearhitekt (sisekujundaja) on loominguline töötaja, kelle töö eesmärk on luua nii ruumi kasutusotstarvet kui ka hoonete ehitustehnilisi võimalusi arvestav esteetiliselt terviklik interjöör. On suur erinevus, kas sisustad kauplust või eramut. Sisearhitekt peab leidma sobiva lahenduse, järgides tellija soove, tervisekaitse- ja tuleohutusnõudeid, keskkondlikke ning ehituslikke võimalusi. Sisearhitekt selgitab kõigepealt välja tellija võimalused, soovid ja eelistused ning joonestab neid arvesse võttes projekti. Ta kujundab sobiva ruumipaigutuse ning valib sisustusmaterjalid, värvid ja sisustuselemendid (valgustuse, mööbli). Ta käib koos tellijaga kauplustes sisustuselemente valimas ja kujundataval objektil töö valmimist jälgimas. Töö on vastutusrikas ruumi kujundus ja materjalid mõjutavad inimeste meeleolu ja tervist. Teenindus- ja kaubandusettevõtetes töötavad sise...
Fourth level Fifth level Pärnu mnt 6 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level EDGAR JOHAN KUUSIK (1888-1974) Õppis Riias, täiendas end ka Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Austrias Paralleelselt sisekujundaja, arhitekt, pedagoog Andis välja raamatus "Ehituskäsiraamat", "Ehituskunst" TUNTUMAD TÖÖD: Tallinna Kunstihoone, nn kindralite maja, Ohvitseride kekskogu Tallinna Kunstihoone Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kindralite maja Click to edit Master text styles Second level
avaldus hoone arhitektuuris ja pakkuda kindlat kaitset ülestõusu või sõja korral. Konvendihooneile on iseloomulik korrapärasus, rangus, suletus, tugevasti kindlustatud sissepääs. Linnust restaureeriti ja rekonstrueeriti 1903.-1912. a. arhitekt H. Seuberlichi juhtimisel, mil see kohandati Saaremaa Rüütelkonna ning muuseumi tarbeks. Viimane ulatuslik konserveerimine ja restaureerimine toimus 1970.-1985. a. Arhitekt K. Aluve ja sisekujundaja A. Buldase juhtimisel. (Kultuurimälestiste riiklik register) 3 Arhitektuuri kirjeldus Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule. (Saarema Muuseum 2007)
Kunstiajalugu 1. Kultuuriministeerium Eliel Saarineni (1873-1950) projekteeritud hoone valmis Tallinna Vastastikuse Krediitühtsuse eestvõtmisel 1911-1912. Juugendstiilis- rahvusromantiliste kaunistustega, omapärased detailid. Tänasel päeval asub Saarineni Majas 37 üürnikku, kellest Kultuuriministeerium kasutab 1500 ruutmeetri suurust pinda, ent väikseimad bürood on vaid kümneruutmeetrised. Hoones on lisaks büroodele ka mõned korterid. Võrdleksin seda hoonet Antonio Gaudi projekteeritud Casa Battloga Barcelonas. Mõlemad hooned on küll juugendstiilis, kuid Gaudi ehitisele on omane vormijulgus ja eriline keerulisus. Gaudi tõlgendas maja kui skulptuuri. Fassaadi välispind on kaetud värvilise keraamilise materjaliga. Katus meenutab draakoni soomuseid ja rõdupiirded meenutavad maske. Katust ehivad savi- ja klaasikildudest mosaiigid. Samas praegune kultuuriministeerium on sümmeetrilise lahendusega. Peafassaadi kesktelge rõhutab suurejoone...
Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst: GEORGES DE LA TOUR mõjutused Carvaggiolt Olustikumaalijad vennad Le Nainid, tähtsam (LOUIS LE NAIN- lihtrahvas tõsiste ja väärikatena. (JACQUES CALLOT - karm realist, kes kujutas kõikvõimalikke kaasaegsed inimtüüpe aadlimeestest kerjuste ja vigasteni. Sünge orfordisari ,,Sõjakoledused" *1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest- teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN
sellest lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul
° Valitsevaks baroklik klassitsism ° 1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus ° 1664. muutus kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks ° Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist, püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi ° Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust ° Alahinnati värvide osatähtsust Charles Le Brun ° Sai peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes ° Tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor ° Arvas, et joonistusoskus eristab kunstniku maalrist või käsitöölisest ° Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed erinevad inimlikud emotsioonid ° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu) Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides
lossist absoluutse monarhia sümboli. Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Bruni (1619 - 1690) suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga, skulptuurid ehitistega, mööbli ruumiga. Versailles' lossi ehitamine jätkus kogu Louis XIV valitsusaja jooksul
kerjuste ka vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari- ,,Sõjakoledused". Kunstiakadeemia asutamine. 17. sajandi II poolel kujunes kunstielus määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai barokilik klassitsism. 1648. aastal asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus, aga alates 1664. aastast muutus akadeemia lisaks veel kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks. Peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes sai maalikunstnik Charles Le Brun (1619- 1690), kes oli tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Maaliskunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust- Le Bruni arvates eristab just joonistusoskus kunstniku maalrist- käsitöölisest. Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed, mis pidid väljendama erinevaid inimlikke emotsioone. Prantsuse kunst hakkas 17
Versailles lossi. Lossi kogupikkuseks 580 m. Lossi keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu. Pargi teljeks on keskmine tee. Ümber paiknevad sümeetrilised basseinid. 5. Kuidas nimetatakse sellist pargitüüpi? regulaarpark 6. Nimeta suurim ja kauneim ruum Versailles' lossis. Millest see sai nime? Peegligalerii. Seintes olid peeglid. 7. Kes oli Versailles' juhtiv arhitekt? Jules Hardouin-Mansart 8. Kes oli Versailles' lossi tähtsaim sisekujundaja ja laemaalide autor? Charles Le Brun 9. Mida kujutas endast 1648.a.asutatud Kunstiakadeemia? Miks asutati Roomas Prantsuse Akadeemia? Nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist ja püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseaduseid. Õpetati, et väärtusliku kunsti allikaks on Itaalia antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärgid. Et võimaldada nendesse süvenesmist. 10. Keda peetakse parimaks prantsuse barokliku klasitsismi maalikunstnikuks? Nimeta kaks maatikumaali
· Algul kasutas Louis XIV jahilossi salajase kohtumispaigana, kus ta sai nautida kena Louise de la Valliere'i seltsi. · 1660. aastal rajati lossi ümber muinasjutuline park. · Pärast abiellumist Hispaania infanta Maria Teresega otsustas noor Louis XIV, et ehitab jahilossist midagi hoopis suurejoonelisemat ja uhkemat. · Tööle asusid arhitektid Louis Le Vau ja maalija, sisekujundaja Charles Le Brun jt. Le Brun (1619 - 1690) · Tema suurimaks tööks oli XVII saj II poolel Versailles' lossi siseruumide kujundus. · Ta alustas 1668. aastal vannitubadest, seejärel valmisid Suur Vestibüül ja Saadikute Trepp (viimane hävitati 1752. a Louis XV käsul). · Lossi kõige pidulikum osa - Peegligalerii - sai valmis 1684. aastal. · Le Brun ühendas pargi lossiga, maalid seinapinnaga,
Referaat Patricia Urquiola Sirje Karasevich 303 SKA Tallinn 2011 Patricia Urquiola Patricia Urquiola,kes on sündinud aastal 1961, on Hispaania sisekujundaja ja disainer. Ta töötab ja elab praegu Milanos. "Ta on nagu vulkaan" - ütlevad mõned. "Ta on nagu orkaan," - ütlevad teised. Praktiliselt tundmatu paar aastat tagasi Patricia Urquiola-üllatas nüüd oma disainiga spetsialiste ja tarbijaid. Tema töid on kõikjal: eliitsed tootemargid, sealhulgas Driade, B & B Italia, MDF ja Moroso toodavad tema mööblit. "Ma ei tea, mida nad silmas peavad, kui nad ütlevad, et olen vulkaan. Ma arvan, et nad vihjavad mu iseloomule. Olen võitleja
· Olustikumaalijad olid ka vennad Le Nainid, kellest tähtsaim oli Louis de Nain. Kujutasid lihtsat rahvast, väärikatena, tõsistena · Karm realist oli graafil Jacques Callot, kes kujutas kaasaegseid inimtüüpe- aadlimehest kerjuste ja vigasteni. Eriti sünge on tema ofordisari ,,Sõjakoledused". · Kunstiakadeemia asutamine. 1648 kui õppeasutus, 1664 muutus maitsekohtunikuks. Diktaatorliku mõju sai kunstiküsimustes Charels le Brun, kes oli V. Lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. · 1666 asutati Prantsuse Akadeemia Roomas. · Nicolas Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Ta on maalinud ka nn ideaalmaastikke, kus tegutsevad antiikkangelased, nim seda ka heroiliseks maastikuks. · Caude Lorrain. Arendas maastikumaali stiili edasi ja lõi uue kompos.skeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissitaoliste massidena puud, varemed vms, keskel aga
dekoratsioonide transportimiseks. Neljanda korruse väikese saali juurde ehitati tualettruumid, enne seda pidid külastajad selleks neljandalt korruselt alla keldrikorrusele kõndima. Teatri fuajee, kus müüakse pileteid, ja keldripõrand said uue paekivikatte. Uue värvilahenduse toonid kreem, sinep, inglise punane, must ja kuld lähtuvad juugendist. 6 Renoveerimise käigus tekkis küsimus, kas vahetada ka toolid, kuid sisekujundaja soovist lähtudes säilitati siiski 1983. aastal valmistatud toolid, vahetades vaid nende polstrid ja liigendid. Teater sai juurde ka ühe uue proovi- ja mängusaali. Varem neljandal korrusel maalisaalina kasutuses olnud ja seni publiku eest suletud ruum sai avalikuks. SAKSA TEATRIST EESTI TEATRIKS Saksa teater tegutses Tallinnas juba 19. sajandi algusest, ajast, mil eestlased maakohtades alles rahva- ja seltsimaju ehitasid. 20. sajandi algul, kui valmis Tallinna Saksa Teatri uus
sest olen suutnud vabanenud ühiskonna kõiki võimalusi hästi ära kasutada, nagu ka minu perekond. Mind kasvatas üksinda ema, kes töötab õpetajana. 1997. aastal suutis ta pingutades vahetada 1 toalise elamispinna avarama vastu. Mäletan, kuidas elukoha vahetus omandas väga maagilise tähenduse, sest sellega kaasnes päris oma tuba, mis on lastele selle puudumisel, kindlasti üks peamisi soove. Nüüdseks on korter nii ilusti ära remonditud, et ka kõige nõudlikuma sisekujundaja pilk jääks rahule. Miski ei ole muidugi tulnud niisama, pigem pingutades ja raha kõrvale pannes, et midagi uut planeerida, kuid erinevalt eelnenust saavad inimesed tõesti midagi ise omada ning see motiveerib tohutult. Defitsiitseid asju pole, piiri seab ainult kujutlusvõime ja raha. Alati võib olla rahulolematu, kuid nüüd on iga eestlane oma õnne sepp ja ei tasu kõiges valitsevat ühiskonda süüdistada. Mõeldes enda elu lähiminevikule, peatuksin pikemalt aastal 2004, täpsemalt 1
Ehitised on sümmeetrilised, plokiviisiliselt liigendatud. Moodustati ehitistest pidulikke ansambleid- hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Armastati eniselt ümarkaart ja kuppelehitisi. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Armastati rippuvavaniku motiivi, trofeekimpu ja rätiku motiivi. Sisekujunduses domineeris tagasihoidlikkus, direktooriumstiil. Stiil tärkas Inglismaal. Pargistiili rajaja William Kent, sisekujundaja Robert Adam. Ameerikas Valge Maja, Prantsusmaal Pariisi Pantheon, Saksmaal Berliini teater, Eestis Tartu kesklinn, Saue mõisahoone. Pantheon Valge Maja Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 sajand Rootsis Soome, Eesti, Läti, osa Poolast ja Saksamaast. Rootsis ei levinud katolike maade barokkstiil, tähtsamaks oli Hollandi kunst. Lossiehitis rüütelkonna hoone Stockholmis.
migreenihaiged, epileptikud jt. Kui T5 lambid töötavad nii kõrgel sagedusel, et värelus ei ole kõneaineks, siis LED valgustite puhul võib mõne valgusti puhul olla see isegi silmaga nähtav. Läbi kaamera, sealhulgas ka telefonikaamera, saab seda ka ise tuvastada. See väsitab ja põhjustab vigu töös, õhtust väsimust jms. Valgustuse silmasõbralikkuse tagamiseks soovitatakse järgida standardeid, mis ongi kasutusmugavuse tagamiseks välja töötatud, ning tellijana teha koostööd nii sisekujundaja kui ka elektriprojekteerijaga. 8 Valgustuse planeerimine Valguse planeerimisel tuleb kindlasti arvesse võtta ka ruumi siseviimistlust ja mööbli toone, näit. kui projekteerida valgustus (600-700lx) tumedasse ruumi tumeda mööbliga ja seejärel muuta ruum heledaks on tulemuseks valgus 1500-2000lx Tööruumides, kus ei ole loomulikku valgustust või loomuliku valgustuse koefitsient on alla 1%, tuleb töötajatele anda ultraviolettkiiritust. See on teostatav kahel viisil:
=Juudit tapab O ja viib ta pea Petuuliasse, pannakse linnamüürile teiba otsa =Juuditi sõnul tuleb rünnata, Petuulia võidab, vaenlane tagane =Juudit elab veel kaua, maetakse tema mehe kõrvale Pilet 16 Moliere'i elu ja looming; Ülevaade Moosese I raamatust 1. Moliere'i elu ja looming 1622-1673 Moliere ei olnud tema kodanikunimi =J. B. Poquelin oli =Suguvõsa oli kuningakojas tööl, isa oli tapetsiir ehk sisekujundaja Sündis Pariisis Kirjutas 33 komöödiat 1632 suri Moliere'i ema 1635 asus Moliere õppima jesuiitide kooli =Väga prestiizne =Sai palju mõjuvõimsaid ja/või kuulsaid sõpru, ka printsid õppisid seal 1637 tõotab Moliere vandega, et võtab isa ameti 1638 õpib Moliere ülikoolis õigusteadust, 1640 sooritab advokaadieksami 1640 keelab Louis XIII veiderdamise, näitlejaid kiusatakse taga ega maeta pühitsetud mulda
Kirjanduse arvestus 1. pilet Piibli osad, loomine, põhimõisted, tõlked Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust, Vanas Testamendis on 39 raamatut ja Uues Testamendis 27 raamatut. Need on ajaloolised, õpetlikud, poeetilised ja prohvetite tekstid. Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit, see on umbes 1500 aasta jooksul kirja pandud. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Ülejäänud on apokriivad ehk peidetud tekstid. Testamet tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmideks 16. sajandil. Vana Testament oli alguses heebrea keeles, üksikud lõigud aramea keeles, Uus Testament kreeka keeles. Vana Testament tõlgiti kreeka keelde 1. sajand eKr. Selle nimeks sai LXX ( Septuaginta ). Uus Testament tõlgiti ladina keelde 4. sajand pKr. Hieronymos tõlkis seda ja nimeks pani Vulgata. Siis tõlgiti ta armeenia ja süüria keel...
peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). ·Olev Siinmaa- 1881-1948. Arhitekt ja sisekujundaja. Olev Siinmaa linnaarhitektiks oleku ajal omandas Pärnu kuurort kaasaegse ilme, linna uusehitised sulasid hästi kokku ümbritseva loodusega. Ehitustegevus oli Pärnus eriti intensiivne 1930. aastate teisel poolel, majandusliku tõusu ajal. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks ehituseks Eestis on ka Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mis ehitati 1935. aasta septembrist - 1937. aasta juunini. Ka rannahotelli tolleaegne
......................................................................... 36 LISA 4................................................................................................................................................ 37 4 Sissejuhatus Frank Llyod Wright, sünninimega Frank Lincoln Wright, on USA üks kuulsamaid arhitekte. Ta oli ka sisekujundaja, kirjanik ja õpetaja, kes loos üle 1000 projekti, millest üle 500 on realiseeritud. Wright pooldas orgaanilist arhitektuuri; projekteeris preeriamaja tüübi ning arendas välja Unsonia maja tüübi. Tema looming on äärmiselt orginaalne ja innovatiivne. Tihti kujundas Wright ka oma projekteeritud majade mööbli. Ta oli juba oma elu ajal väga kuulus, pidades loenguid ja välja andes artikleid. 1991. aastal tunnustati ka teda, kui parimat arhitekti läbi aegade.
aastateni. Asetades rõhu dekoratiivsusele, minetas eklektitsism arhitektuurses loomingus kindlapiirilisuse ja muutis selle sageli kollektiivseks loominguks, kusjuures tihti muutus määravaks tellija soov. Iga tellija võis tellida endale meeldivad fassaadid ja taotleda endale vajalikku ruumiprogrammi. Nii kujunes olukord, kus hoone tehnilise projekti võis koostada insener, fassaadijoonise arhitekt, sisekujundusprojekti aga teha vastavalt tellija maitsele sisekujundaja. Eklektika perioodi mahub ka enamike uut tüüpi kaubamajade - passaažide ehitamine ning klassikaliste üürimajade väljakujunemine. Viimastest sai linnamajade kõige rohkem esinenud tüüp, kus alumisel korrusel olid kauplused, teisel luksuskorterid, kolmanda ja neljanda asustasid keskmise sissetulekuga linnakodanikud, kõige ülemised korrused aga kuulusid enamasti vaimse töö tegijatele. Odavaimad üürikorterid olid sellistes majades vaatega hoovi poole
4) Ehitusmaterjalid: raud, teras, betoon, raudbetoon, klaas, kivi 5) Ehitustehnika: paindtala, valtsprofiil, terastarindid, klaas-ja metalltarindid 18) Tellija soov projekteerimisel kaasati inseneri, arhitekti ja sisekujundaja. 19) Üürimajade väljakujunemine- esimesel korrusel kauplused, edasi luksuskorterid ja edasi kesklassi korterid. 20) Historitsismis võeti kasutusele uued konstruktsioonid ja rakendati need minevikuarhitektuuri. Kasutusele võeti uuesti looduslikud materjalid. 21) Uute ehitusmaterjalide kiiresti arenev tootmine.
Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites Tallinnast Tartusse temast sai maalermeister ehk tänapäevase mõttes sisekujundaja. Ta võis pühenduda sotsiaaldemokraatia arendamisse. Tegutses Tartus, peamisteks kaasamõtlejateks said TÜ tudengid. Käidi koos, arutleti, diskuteeriti ning loeti kirjandust marksismist kuni põrandaaluse kirjanduseni. Hakati kõnelema Darwini evolutsiooni teooriast, sotsiaalsetest probleemidest. Hakati väljaandma ajalehte nimega "Rahvalõbu", mis tutvustas teadust rahvale. Aastal 1903 hakkas ilmuma ajaleht "Uudised", kõige radikaalsem ajaleht enne revolutsiooni. 1905
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
