Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
Suurbritannia. l Sõjaajaloo suurim merelahing(osales kokku üle 250 laeva). l Mõlemad pooled kuulutasid end võitjateks. Jüüti merelahingu pilt 1 ms uuendused l Tankid (kasutati esimest korda Somme'i lahingus, brittide poolel). l Kaevikud. l Lennukid. l Tsepeliinid. l Relvad. l mundrid. Kaevik esimesest maailmasõjast 1MS lennukid tseppeliin Arvati, et on tulevik 1MS relvad Mundrid Compiegne vaherahu l Algas desarmeerimine (relvastuse likvideerimine või vähendamine lahinuväljalt). l Toimus Compiegne metsas 11. novembril. l Lõpetas sõjategevuse. Sõja lõpp l Tehti kaotajariikidega rahulepingud. l Lagunesid impeeriumid ja tekkisid väiksemad riigid: Eesti, Austria jne Versailles vaherahu tingimused l Pidi loovutama ~10% oma alast ja kõik oma kolooniad. l Saksamaa pidi maksma võitjatele
Prantsusmaa sõjaplaan – passiivse kaitse strateegia Maginot’, piirikindluse süsteem. Inglismaa sõjaplaan – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi. Venemaa sõjaplaan – rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Läänerindel sõdisid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, USA + liitlased. Positsioonisõda – sõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos
Seda kasutades alustas Itaalia Piave jõel edukat pealetungi. Austria kapituleerus 3.novembril 1918. Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus 1918.aasta novembris revolutsiooniks. Wilhelm II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11.novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territootiriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871.aastal annekteeritud Elsassist ja Lotriginist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda enda sõjavarustus, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne'i vaherahu oli sissejuhatuseks veelgi rängemale rahulepingule. 18
enamlased. Sõlmiti idarindel olevate sakslastega vaherahu. 1918. aasta alguses alustas Venemaa uuesti pealetungi, kuid juba märtsis sõlmisid bolselviku Saksamaa ja tema liitlastega rahu. Nüüd oli Saksamaal võimalik idarinde sõjamehed samuti läänerindele appi saata. 1918. oli läänerindes juba pea 80% sõduritest. Sama aasta märtsist juulini võtsid sakslased ette 4 suur pealtundi. Antant organiseerib eduka kaitse ja 1918. septembris alustas vastupealetungi. Compiegne'i vaherahu Antandile ei suudetud vastupanu osutada, see tõi kaasa sisepoliitilise kriisi, mis kasvas üle revolutsiooniks. Saksamaa varises sõjaliselt kokku. 11.november.1918 kirjutati Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Saksamaa pidi vangid vabastada ja väed vallutatud aladelt välja viima. Algas desarneerimine e. relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine;relvitustamine. Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale
Esimese maailmasõja mõjud maailma majanduses Esimene maailmasõda, mis kestis 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva, ületas oma ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult kõik varasemad sõjad. See oli kõige kallim seni peetud sõdadest, mis sai peamiseks põhjuseks ka ülemaailmsele majanduskriisile. 11. novembril 1918. aastal kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule ning sellega lõpetasid kogu maailma rusuva sõja. Kuidas aga mõjutas I maailmasõda Euroopa riikide majandust? Igapäevase elu taastamine nõudis palju raha ja jõudu. Kriisi põhjusteks võib mainida esiteks ületootmist. Kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid osta ja tarbida. Teiseks võib välja tuua vale majandamise. See tähendab seda, et riigi toel võeti palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda. Hiljem aga ei suudetud laene tagasi maksta
punktiks. Agressor- Sõjaalgataja ka vallutaja. Berliin-Rooma telg - 1936. aasta sügisel sõlmitud Berliinis Saksamaa ja Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Komiterni vastane pakt-Saksa juhid allkirjastasid kokkuleppe Jaapaniga.Selle eesmärk oli võitlus Moskvas loodud ja Moskvast juhitud rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Komiterni) vastu. New Deal-uus kurss - Suur, mitme aasta peale jagatud tegevuskava. 2. 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal aastal 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28 juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat . 1933 - Astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa,Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. 1936-1939 - Neil aastail oli Hispaania kodusõda. 3
kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopoolseid ettevõtteid. Tohutud sõjakulutused kurnasid ära enamiku suurriikide majanduse. Pikad sõjaaastad purustasid vanad moraalinormid ja tavad ning tõid kaasa suuri vaimseid kannatusi. Moraal käis alla. Samal ajal avardasid kokkupuuted võõraste maade ja kultuuriga inimeste maailmapilti. Sõda lõppes 11. novembriil 1918.aastal sõlmitud Compiegne'i vaherahu sõlmimisega. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunesid Saksamaa, Austria- Ungari,Osmanite riigi ja Venemaa impeeriumid. Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Tekkisid uued riigid: Soome, Leedu, Eesti, Poola, Läti, Tsehhoslovakkia, Ungari, Iirimaa. Sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende koloniaates iseseisvuspüüdluseid.
parteilised esindused, enamlaste pooldajate kasv (03-10.17) OKTOOBRIPÖÖRE 26.10.17, Eestis kaksikvõim, põrandaalune Maapäev, Eesti alamdiviis (JL), Eestis kõik erakonnad enamlaste vastu (va.EKP), 23.02.1918 Pärnus, päev hiljem TLN., Argument, Bresti rahu, Ajutine Valitsus (K. Päts) SAKSA OKUPATS. baltisakslased, saksa keel, de facto (ITA,FRA,ENG), 11.11.18 Compiegne. RAHVUSL. ÄRKAM. Kalevipoeg: Kreutzw, Faehlmann. C.R.Jakobs. radikaalsem, Sakala, eestl=saksl, balti erikord, otsis tuge venelastelt, jõukas taluperemees, kurgja. J.Hurt eestl. folkl., rahvuskultuur, rahvuslus, omariiklus, pol. ühend. RUS võimatu, tugi sakslastelt, rahvuslik ülesanne. J.V.Jannsen P.Postimees, `eestlane', 1.ÜLP., L.Koidula, MIMÕR. VENESTAMINE Aleksander II->III, vene keele peale surumine, Jurjev, K.A.Hermann (Postimees), EÜS INDUSTRIALISEERIMINE raudteed,
· Saksamaa aga alustas 1918 alguses uuesti pealetungi, märtsis sõlmiti Brestis rahu, venemaa loobus Ukrainast, Baltikumist. · Saksa väed jätkasid ikkagi edasiliikumist, vallutati Krimm, viidi väed Gruusiasse ja maabuti Soomes. · Venemaa väljumise tõttu sõjast paigutas Saksamaa oma väed üle läänerindele ja lootis seal otsustavat edu saavutada, Antandi vägedejuhataja Foch aga suutis organiseerida eduka kaitse ja valmistus vastupealetungiks. Compiegne'i vaherahu: · Saksamaa väed ei suutnud Antandi rünnakule vastupanu osutada, saksamaa varises sõjaliselt kokku. · 11.nov.1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. · Saksamaa alistus ja kohustus kõigilt vallutatud territooriumidelt oma väed välja viima ja vabastama sõjavangid. Sõja mastaapsus ja sotsiaalne pale: · Sõjas sai surma üle 10 miljoni ja haavata 20 miljonit inimest
läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositisoonidega. Jalaväe jaoks olid rajatud tugevalt kindlustatud punkrid, kuhu vastase suurtükitule ajal sai varjuda. 3. novembril 1918 algas sõjast kurnatud Saksamaal Novembrirevolutsioon ja keiser Wilhelm II loobus troonist . Sõda lõppes vaherahuga, mis kirjutati alla Compiegne´i metsas kindral Fochi staabivagunis (vastavalt nimetus ,,Compiegne´i vaherahu". Rahuleping Saksamaaga sõlmiti 1919. aastal Versailles´ lossis. Kaotajateks jäid 4 riiki Saksamaa, Nõukogude Venemaa, Austria ja Ungari ning võitjateks jäid Suurbritannia, Prantsusmaa, USA. Kaotaja poole esindajad pidid ära andma kõik kolooniad ja maksma reparatsioone. Tekkisid uued riigid: Venemaa lagumisel tekkis 5 riiki, nendeks olid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Austria-Ungari lagunemisel tekkis 3 uut riiki: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia.
"Püssirohutünn" Balkanil Väikesest konfliktist võis puhkeda suur sõda. Sõjalised blokid (Antant, Kolmikliit) Kolmikliit sõlmiti 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel, 1882 liitus Itaalia. Antant sõlmiti 1894 Venemaa ja Prantsusmaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa leping. 1907 Inglismaa ja Venemaa leping. Peamised rindejooned Läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ja kolooniates. Peamised rahulepingud (Compiegne, Versailles, Brest) Compiegne vaherahu 11.11.1918 Antandi ja Saksamaa esindajate vahel, lõpetas üle 4a kestnud sõja. Saksamaa viib väed välja okupeeritud aladelt Versailles rahuleping võitnud riigid surusid 28.juuni 1919 Saksamaale peale rahu. Saksamaa tunnistati sõja süüdlaseks, pidi võitjatele maksma reparatsioone, armeed vähendati, sõjalaevastikku piirati, pidi loovutama 10% territooriumist Euroopas ja andma kõik oma kolooniad võitjatele,
Vabadussõda Sõja tekke 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva
Kult:geneet,kvantmeh,kunst ja kirj,filmikun,nobeli preem. Eluo: jõukama maail uuend(pilvelõh),sionistl liik. Riikide blokid: kolmikliit:saksam, austr,itaal. Ententeriig:suurbr ja iirim,vene,pr.I m.s:1914-1918 alah ohtu, sõda romant,rah.vah. kriise regul titutsioonide puudum. Ajend:28.06 1914-austr ung troonip ertshert tapmis saraj. 23.07 1914-austria esit serbial ultim.28.07 1914-ertshert tapm. 1.08 1914-saksam kuulut vene ja pr sõja.4.08 1914-saksa alust sisset belgiasse.11 nov 1918 kirjut compiegne vaher . selle tag lag imp,tekkisid uued riig,hukut dün.Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep sõlmiti ka saksam liitl, 5 liiget suurb,pr,ita,jaap,usa.rahliit lood et lah tülisi hoida ära sõdu suuri konf.saksa kuulus rahliitu 1926-1933.nsv liit 1934-1939 heideti väl kun tung
poliitilisesd meeleavaldused, riigikogu saadeti laiali, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi ainupartei(isamaaliit). Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt PS-i lasksid nad koostada uue PS-i mis vastas nedne soovidele. 1937. Aasta PS-iga loodi presidendi ametikoht ning eesti vabariigi esimeseks presidendiks sai K.Päts. moodustatud uus riigikogu oli presidendile kuulekad. Loodeti abi rahvasteliidult Vabadussõda-19.nov 1918 kirjutas Sm. alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetad esimese MS ja ka saksa okupatsiooni Balti maades, kuid nüüd hakkas iseseivunud väikeriik ohustama Vm. Sest seal võidutsevad enamlased püüdsid taastada endise Vm.vägevust. 28.nov 1918 ründas punarmee Narvat ja sundis eesti rahvaväe väiksearvulisi üksusi taandama. Vaenlastega võitlesid peamiselt väiksed vabtahtlike salgad kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Sõjavägede ülemjuhatajaks nim. J.Laidoner
Vabadussõda Enne Vabadussõda 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule Lõpetas esimese MSi ja ka sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7
1.Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Jagatakse Maailma 11.nov 1918.a toimus Compiegne vaherahu, kus lõpetati sõjategevus. Peale seda kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, kus töötati välja püsivad rahulepinugd. Versaille rahulepingu alusel kuulutati Saksamaa sõjasüüdlaseks, kes pidi loobuma suurtest aladest ja maksma suuri reperatsioone. Ka Austriale, Ungarile, Bulgaariale ja Türgile pandi suured reperatsioonid peale. Uus poliitiline korraldus sai nimeks Versaille süsteem. * Saksamaal ei tohtind olla suuri sõjalaevu, allveelaevu,
ESIMESE MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED LIISA KIVISELG, RAMONA METSÄRANTA, ANNA-KAISA LAUR, GETTRID SALUJÄRV, ELIS MIHKELSOO PIIRID TÕSTETAKSE ÜMBER · Compiegne vaherahu, 11.november 1918 (Andandi riik ja Saksamaa) · Euroopa kaart oli oluliselt muutunud · Ida-Euroopas laiunud impeeriumid varisesid kokku ja varem nende koosseisu kuulunud vähemusrahvad jõudsid iseseisvate rahvusriikide loomiseni. IMPEERIUMIDE VÄHIMINE JA RAHVUSRIIKIDE LOOMINE · Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel ära jagatud Poola riik. · Austria-Ungari varemetele tekkis 1918. A 3 iseseisvat riiki · Tsehhoslovakkia ühendas kahe rahva asualad
1918 a. esitas rahukava, mida nimetati Wilsoni 14 punktiks. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. G. Clemenceau Prantsusmaa peaminister. Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja. D. Lloyd George Suurbritannia peaminister, Pariisi rahukonverentsi peaotsustaja F. Franco Kindral, kes juhtis 1936. aastal puhkenud sõjaväelaste mässu, mis hiljem kujunes Hispaania kodusõjaks. F.D. Roosevelt 1932. aastal valitud USA president. Tõi Ameerika majanduskriisist välja. 5. Seleta mõisted: Compiegne´i vaherahu (lk 8), reparatsioon (lk 9), Berliini-Rooma telg (lk 18), Uus Kurss (lk 23). Compiegne´i vaherahu Sõlmiti 11. novembril 1918. aastal ja sellega lõppes sõda. reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale (hüvitismaks) Berliini-Rooma telg 1936. aastal Berliinis sõlmitud Saksamaa ja Itaalia liit. Uus Kurss Roosevelti koostatud tegevuskava. Riik sekkus majandusellu, taastus pangandus. 6.Pildid lk 8, 10, 17-25 ja kaardid lk 14.
9. klass PARIISI RAHUKONVERENTS JA SELLE OTSUSED 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi 2
Millal algas esimene maailmasõda? 1914.28.juuni. Algas Franz Ferdinandi tapmisega Serbia poolt. Serbia tahtis endale saada Austria-Ungari maid. See aga nõudis Austria-Ungari nõrgestamist. Millal lõppesid esimese maailmasõja lahingud ja kuidas seda rahu nimetati? Compiegne vaherahu 11.nov.1918. . I ms lõppes Pariisi rahukonv. 1919-1920 . Versaille rahu. Kõige raskem oli see Saksamaale, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Millised 3 impeeriumi lagunesid? Saksa,Vene , Austria-Ungari - uued: Soome,Eesti,Läti,Leedu,Poola,Rumeenia,Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Saksamaa. Rahvasteliit - Loodi selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd.
Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pikal rindejoonel, lootus suurele armeele Inglismaa – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Prantsusmaa, Suurbritannia, USA + liitlased VS Saksamaa Positsioonisõda – kaevikusõda e. sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel. (720 km) Kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid 11. november 1918 Compiegne rahu, Saksamaa alistus ning pidi tagastama vangid, loovutama tehnika ja relvastuse ning viima välja väed okupeeritud aladelt. 4
mittekallaletungilepingu ning selle salajase lisaprotokolli 1.september 1939 Saksamaa kallaletung Poolale; Teise maailmasõja algus 3.september 1939 Saksamaale kuulutavad sõja Inglismaa ja Prantsusmaa 17.september 1939 NSV-liidu sissetung Ida-Poolasse november 1939 märts 1940 Soome Talvesõda aprill 1940 Saksamaa hõivab Taani ja Norra 10. juuni 1940 sõtta astub Itaalia 22. juuni 1940 Compiegne`i vaherahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel 22.juuni 1941 Saksamaa kallaletung NSV-liidule august 1941 Churchill ja Roosevelt kirjutavad alla Atlandi hartale 7.september 1941 Jaapan ründab USA sõjaväebaasi Pearl Harboris jaanuar 1942 Washingtonis kirjutatakse alla lepingule, mis keelab Kolmikpakti riikidega separaatrahu sõlmimise juuli 1942 kuni veebruar 1943 Stalingradi lahing novembri lõpp 1943 Teherani konverents 6.juuni 1944 algab operatsioon ,,Overlord"
· Peamised tegijad pariisi rahukonverentsil : Clemenceau (PRANTSUSMAA), Wilson (USA), Lloyd George (SUURBRITANNIA) · 11.november 1918 Compiegne vaherahu , sellega lõppes sõjategevus · Rahulepingute valmimise jaoks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, istungid peeti Versailles' lossis (Versailles' rahukonverents) · Sakslased pidid leppima rahutingimustega, neid kuulutati sõjasüüdlaseks. Saksamaa pidi loobuma aladest ( elsass-lotring ), reparatsioon, keelati tugev armee ja Reini jõe piirkonnas ei tohtinud sõjavägi olla. · Pariisi rahukonverentsil loodus uus poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem
Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas rahaliselt liitlasi (Venemaa ja Prantsusmaa) kavatses sõtta saata vaid 70,000 meest. 6. Uuendused sõjapidamises: Kaevikud ehk positsiooni sõda Kuulipildujad ja kaitseehitised Uued väeliigid- lennukid, tangid, õhukaitsesuurtükid, tsepeliinid ja alvelaevad. Kolmemõõtmeline sõda Sõda tagalas Autoode tootmine suurenes 5 korda. 7. Esimene maailma sõda lõppe Compiegne vaherahuga mis sõlmiti 1918- 11nov- kell 11. Saksamaa kohustus kahenädala jooksul kõigilt vallutatud aladelt oma väed välja tooma, vabastama vangid. Algas desarmeerimine. 8. a) Muutused jõudude vahekorras: Tugevnes USA poliitiline ja majanduslik mõjutus. Paranes Inglismaa ja Prantsusmaa positsioon Euroopas Tsaari Venemaa asemele tekkis Nõukogude Venemaa Saksamaa ja Austria- Ungari nõrgenesid. b) Uute riikide teke: Venemaa lagunemisel- Soome, Leedu, Eesti, Poola ja Läti
täienduslepingu: · poliitilise · rahandusliku ja · eraõigusliku osaga. 27. Weimari vabariik - periood Saksamaal alates 1919 kuni 1933. Seda hakati kutsuma nii, kuna Weimari linnas võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks ja 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut see lagunes. 28. Compiegne`i vaherahu 11.novembril 1918, Compiegne`i metsas kindral Fochi staabivagunis Saksa delegatsiooni alla kirjutatud vaherahu, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Vaherahu tingimused olid Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustust, kaasa arvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. Compiegne`i vaherahu oli sissejuhatuseks
Foch`i juhtimisel. • Kaotusi tabas Keskriike ka teistel rinnetel, nii, et nad peagi majanduslike ja sõjaraskuste all kokku vajusid. Novembrirevolutsioon • Saksa laevastikust edasi arenenud mäss muutus Novembrirevolutsiooniks. • Keiser Wilhelm II põgenes riigist ja võimu haarasid sotsialistlikud parteid. • 9. novembril 1918 kuulutati Saksamaal välja vabariik (kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, siis hakati seda riiki nimetama Weimari Compiegne´i vaherahu 11. november 1918 • Saksamaa kohustus vaherahuga: – evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses, – vastutasuta vabastama sõjavangid, – loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik allveelaevad, – loovutama suurema osa oma raudtee- veeremist. Esimese maailmasõja tulemused • Kukutati valitsevad dünastiad (Austria- Ungari, Venemaa ja Saksamaa). • Hävitas senise maailmakorra ja
Saksamaa kaotas osa territooriumi ,asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma. SÕJA LÕPP: 28. Oktoobril algasid Saksamaal sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks. Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist. 11. Novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne vaherahule, mis lõpetas esimese maailmasõja. Saksamaa alistus.
20. sajandi alguseks oli maailma suurvõimude vahel lahkarvamused muutunud ääretult teravaks. Ei jõutud kokkuleppele kolooniate suhtes, suurriikide vahel oli tihe majanduslik võitlus ning konfliktid olid ülemvõimu pärast Balkanil. Lõplikuks tõukeks Esimesele maailmasõjale oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914. aastal. Kogu maailma halvanud sõda lõppes 11. novembril 1918, mil Pariisis kirjutati alla Compiegne'i rahulepingule. Nagu öeldud, mõjus sõda laastavalt ning jättis oma jälje maailma arengusse. Sõja tulemusena muutusid riigipiirid. Parima näitena võib välja tuua Saksamaa, keda peeti muuhulgas sõja põhjustajariigiks. Sõja lõppedes oli Saksamaa see, kel tuli loobuda varasemalt temale kuulunud Reinimaast ning kuulsast Elsass-Lotring'i tööstuspiirkonnast. Kui loobuda tuli varasemast territooriumist, mis oli üks kasuallikaks pidurdas see tahes tahtmata riigi edasist arengut
*puudus oma sõjavägi*otsustamine oli aeglane*juhtivad riigid olid omakasupüüdlikud.majandusanktsioonid ei toiminud.* lepinguid millele rl toetus,peeti ebaõiglasteks.Head küljed* püüdis arendada riikide vahelist koostööd*püüdis korrastada sõjajärgset maailma ja muuta ta rahulikuks paigaks.Pariisi rahu kolverentsile tulid kokku ms võitnud riigid,et riikidevahelised piirid paika panna ja euroopat jagada.saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks. Compiegne vaherahuga lõppes ms.seejärel kutsuti kokku pariisi rahukolverents.11 nov.1918.Veebruari revolut.puhkes veebruari alguses ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduainetega. võim anti üle ajutisele valitsusele.Oktoobrirevolut. algas 1917, selle tõi esile rahulolematus ajutise valitsusega.enamlased said võimule.Eesti iseseisvumise eeldused:kult.eeldused*kirjakeel ühtlustus.*haritlaskonna kuj.Maj eeldused*tööstuse areng
1917 Nov-dets. Rünnak Cambrai all 1917 Sakslased peatavad inglaste rünnaku Okt. 1917 Pealetung Caporetto all itaalia väed said lüüa, inglise- prants väed peatavad sakslaste pealetungi 1918. Puhkeb Saksamaal november revolutsioon, Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks. 11. kirjutati alla novembril Compiegne`i 1918. vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja. jaan 1919- Pariisi jaan. 1920 rahukonverents
Miks kujunes osades Euroopa riikides I maailmasõja järel diktatuur? Esimene maailmasõda algas 28. juulil 1914. aastal ning lõppes 11. novembril 1918. aastal, mil Saksamaa allkirjastas Compiegne vaherahu. Kaotajad olid Keskriigid ja võitjad Antanti riigid. Peale seda kujunes paljudes Euroopa riikides välja diktatuur. Miks see nii oli? Peale Esimest maailmasõda loodi Pariisi rahukonverentsil uus poliitiline korraldus, Versaille süsteem. See tähendas, et Saksamaa pidi maksma kõrgeid reparatsioone ja loobuma paljudest aladest. See süsteem toimis mitu aastat, kuid ülemaailmse majanduskriisi ajal selle mõju vähenes ja paljud inimesed pettusid selles
1915 suudavad Saksamaa väed läbimurda, kuid Venemaa peajõude ei suuda purustada. 1916 Venemaa vastulöök oli vaid osaliselt edukas. Lõpp-Sõjavaimustus kahanes hukkunute, nälja ja puuduse tõttu kiiresti. Hakkasid küpsema vastuhakud ja revolutsioonid. Venemaal viis see 1917 revolutsioonini, mille tagajärjel pääsesid võimule Lenini juhitud bolevikud, kes sõlmisid Saksamaaga separaatrahu. 09.11 1918 kuulutati välja Saksamaa vabarii. 11.11 1918 kirjutati alla Compiegne´i vaherahulepingule, millega Saksamaa alistus. Lepingu tingimused olid rängad evakueerida koheselt oma väed Reini läänekaldalt, maksta ränki reparat. Tulemus- venemaa lagunemine:eesti, soome, läti, leedu, poola. A-U. Lagunemisel: ausrtia, ungari ha tsehhoslovakkia. Sõjatehnika uuendamine, kehtestati üldine töökohustus, lennukite kasutamine, uued väeliigid: lennu-, tanki- ja õhukaitsesuurtükkväed. Sõjas osales ligikaudu 73 515 000 meest. Verdeni lahing-
kaks rünnakusuunda: Ida-Preisimaa ja A-U. mõlemad prastsusmaa palvel A-U sõjaplaan - samuti mitmel rindel ; Lõunas Serbia vastu, Idas Venemaa vatu, Arvestamine Saksamaa toetusega RAHU Versailles` süsteemi loojad David Lloyd George - Suurbritannia peaminister Vittorio Orlando- Itaalia peaminister Georges Clemenccau - prantsuse peaminister Woodrow Wilson - USA president Rahvaste Liit RAHULEPINGUD 11 nov 1918 Compiegne´i vaherahu, Ims lõpp sõlmiti kõigi kaotajariikidega eraldi ja erinevatel tingimustel sõlmiti erinevates kohtades, sestap erinevad nimed Versailles´ rahuleping Saksamaaga 28 juuni 1919 Kahjuks muutus ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Põhjuseks peamiselt see, et USA kui üks maailma võimsamaid riike ei taha liikmeks tulla(valisid isolatsioonipoliitika) seega puudus ja organisatsiooni võimsus.
mitme partei süsteem ja riigivõimu kuulumine rahvale. Diktatuur on Demokraatia peamine vastand. Diktatuurid kõik polnud sarnased kuid neil oli ühiseid tunnuseid, nagu näiteks diktatuurses riigis ei kehtinud mitmeparteisüsteem, rahval ei olnud võimalust riigi valitsemisele kaasa rääkida ja neilt võeti igasugused inimõigused ära. Pärast esimest maailmasõda, mis lõppes 11. novembril 1918. aastal Compiegne´s sõlmitud vaherahuga, oli demokraatia Euroopas valitsev. Enne sõda valitses Euroopas seitseteist monarhiat ja kolm vabariiki, aastaks 1919 valitses kolmteist monarhiat ja kolmteist vabariiki. Demokraatia maine tõusis pärast sõda, sest sõjas võitsid riigid, kus eelnevalt oli valitsenud demokraatia. Inimesed said demokraatiaga tunduvalt rohkem õigusi, peamiselt inim- ja valimisõigused. Aga paljud inimesed ikka ei olnud sellega rahul.
Rahvusvaheline olukord 1918 – 1939 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi
·Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone, loovutama maid ·Jaapaniga sõlmiti rahu ·Ka II MS korral ei suudetud saavutada õiglast maailmakorda ·saavutati võit natsismi üle , kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas ·NSVL võimu alla jäid Balti riigid moodustus kommunistlik blokk ·Maail lõhestus- Külm Sõda ·Toimus Nürnbergi kohusTulemused: ·Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist ·11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne vaherahule ·Saksamaa alistus toimus evakueerimine ja demilitariseerimine, loovutamine suurema osa oma raudtee- veeremisest ·28.juuni 1919 suruti Saksamaale pelae Verssailes rahu ( nõrgestas Saksamaad) ·Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid ·Rahulepingutega vähendati kaotatud riiikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilis ja sõjalisi kohustusi. ·Austria-Ungari lagunes ·Tekkisid uued riigid ·venmaast eraldusid mõned riigid
• 3. Augustil kuulutas Prantsusmaa Saksamaale sõja. • 5. Augustil kuulutas Suurbritannia Saksamaale sõja, sest Saksamaa rikkus Belgia neutraliteedi Sõja lõpp • 28. Oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks. • Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist, Saksamaal kuulutati välja vabariik. • 11.11.1918 kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja. • Saksamaa alistus. Sõja tulemused • Rahulepingud 10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga 27. sept 1919 Bulgaariaga 4. juuni 1920 Ungariga 10. august 1920 Türgiga
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3
30.11 – Nõukogude Soome (Talvesõda) „Kummaline sõda” Läänes/Prantsusmaal oli vaikus Prantsuse/Briti väed ei võidelnud Saksa vastu Tegevus kestis – 1940 kevad 1940 Saksa Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa Saksa Suurbritannia (Meredesant ebaõnnestus; Õhusõda; Lahing Aafrikas) Nõukogude Eesti, Läti, Leedu okupeerimine 22.06.1940 – Saksa-Prantsuse Compiegne vaherahu Hitleri vastane liikumine – Vaba Prantsusmaa Charles de Gaulle 1890-1970 Winston Churchill 1874-1965 Kolmikpakt – Saksa, Itaalia, Jaapan Holokaust – juutide vastased kuriteod Hävitustöö Poolas: Eraldamine getodesse; Massilised mahalaskmised 1941 14.06.1941 – Stalini käsul Eestis küüditamine Juuniküüditamine: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova 22.06
võimu enda kätte, hädaabitööd. 4. W. Wilson oli USA president. G. Clemenceau oli Prantsusmaa peaminister, D. Lioyd George Suurbritannia peaminister. Kõik nad kolm olid Pariisikonverentsi põhi otsustajad. W. Wilson-rahukava; G. Clemenceau tahtis täiega Saksamaad nõrgestada, kus aga D. Lioyd George tahtis natukene rahulikumalt. F. D. Roosevalt oli USA president, kes viis USA majanduskriisist välja. 5. Compiegne´i vaherahu- I maailmasõja sõjategevuse lõpp Reparatsioon- Sõja kahju hüvitamise maks Uus kurss- F. D. Roosevalti reformide kava, mille abil tuldi USA majanduskriisist välja
Somme´i lahing Esimese maailmasõja käigule Verduni alhing Novembrirevolutsioon Saksamaal Ypres´i lahing ja keisririigi kukutamine (Weimari vabariik) piiramatu allveesõda 6. 7. Esimese maailmasõja lõpp. Compiegne´i vaherahu Saksamaa ja Antandi riikide vahel. Vaherahu aeg ja tingimused. 8. Esimese maailmasõja mõju riikide ja maailma majanduslikule ja poliitilisele arengule: 9. Majandus sõjas osalenud riikide majanduslik olukord Ühendriikide rolli muutus maailma majanduselus kes võitsid enam kasu suurest sõjast? 10. Poliitiline elu impeeriumide lagunemine, nimeta uute rahvusriikide teke, nimeta
Serbiaga.1915.a Austria-Ungari Itaaliaga.1914.a astus Saksamaa vastu ka Jaapan.1914.a astus sõtta Saksamaa liitlasena. MEREL JA KOLOONIATES: Saksamaa kuulutas allveesõja. Meri ümber Inglismaa kuulutati sõjatsooniks.1916.a otsustav merelahing Taani ranniku lähedal. Jüüti lahing. Kumbki pool ei saavutanud edu. Inglismaa hõivas Saksamaa kolooniad Aafrikas ja Aasias. Ainult üks Saksaväe grupeering suutis vastu panna sõja lõpuni. Sõda lõppes 11.novembril 1918.a. Ta lõppes Compiegne vaherahuga. Saksamaa kohustus: Kõigilt territooriumitelt oma väed välja viima kahe nädala jooksul ja vabastama kõik sõjavangid. Algas desarmeerimine ehk relvade vähendamine.
Börs- väärtpaberite hulgituru United Cigar- suurim firma tollel ajal Börsikrahh- börsi must päev, mis toimus 24.10.1929 a. New Yorgis Krahh-kokkuvarisemine Suur depressioon-börsikrahhile järgnenud võimas majanduskriis 1929. a. 2. 1914-pandi tööle esimene konveier 1917 sügis-võimule tulid enamlased ehk kommunistid 1917 sügis- Venemaal kehtestati Nõukogude võim 11.nov 1918 - Sõlmisid sõdivad pooled Compiegne`i vaherahu. 18.jan 1919 - Pariisi konverentsi avamispäev. Samal päeval 48 aastat tagasi kuulutati välja Saksa keisririik. 28. juuni 1919 - Sõlmiti Versaille`s rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel. 1920- Türgi ja Antandi riigid sõlmisid rahulepingu 1918-1920- Venemaa kodusõda, mille võitsid punased 1922-sõlmiti Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel majanduleping 1928-1929- kiire majanduslik tõus USA-s 1929 - Sel aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat .
SÕJA LÕPP 6.aprill 1917 USA kuulutas Saksamaale sõja. Saksamaa sõjaline kokkuvarisemine 1918 juuli lõpp läänerindel jõud otsas, vastased kasutasid olukorda ära, 8.aug.1918 ränk hoop Inglismaalt ja Prantusmaalt. 29sept.1918 ettepanek alustada rahuläbiääkimisi. 29sept.1918 rahuläbir'si alustas Belgia. 30.okt.1918 kirjutas alla Türgi. 1918okt. Rahu AustriaUngari. 3nov. Austria. REV.Saksamaal sõjaline lüüasaamine plahvatas nov. revolutsiooniks, keiser kukutati, vabariik! Compiegne vaherahulõpetas sõja, 11nov.1918. PARIISI RAHUKON. 18jaan.1919 võttis osa 27saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki lükkas tagasi rahuplaani, kaitses Inglismaad ja Prantsusmaad. Rahulepingute koostisosaks sõlmiti rahvasteliidu põhikiri. VERSAILLES'I RAHULEPING 28juun.1919.Saksamaa loovutas Elsassi ja Lotringi Pranstsumaale, mõned alad Belgiale ja Türgile ning tekkinud uutele riikidele Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia.
1939 3.sept-Prantsuse ja SuurB saksale sõja. 1939 17.sept-NSV kallale Poolale. 1939 28.sept-Eesti baaside leping. 1939 5.okt-Läti baaside leping. 1939 10.okt-Leedu baaside leping. 1939 18.okt-NSV üksused eestisse. 1939 30.nov-1940 12.märts-Talvesõda 1940 9.apr-Saksa hõivab Taani ja ründab Norrat. 1940 14.jun-NSV Ultimaatium Leedule, täiendavad väed. 1940 16.jun-Eesti ja Läti Ultimaatium 1940 17.jun-Balti täielik okupeeritus 1940 21.jun-Lavastatud meeleavastus Eestis 1940 22.jun-Compiegne vaherahu Saksa ja Pra vahel 1940 14-15 jul-Lavastatud parlamendivalimised Baltis 1940 3-6 aug-Balti riigid NSV koosseisu. 1940-Hitler alustas allveesõda atlandi ookeanis. 1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee
esimest korda kasutusele tankid. Tankid purustasid vastase traattõkkeid, surusid maha kuulipildujapesi ja tekitasid paanikat. Inglastel õnnestus sakslastest läbi murda, kuid ei suudetud õigel ajal seda ära kasutada. See sõda ei toonud edu. I MS kui moodne sõda Positsiooni sõda, tangid, mürkgaasi kasutamine, 3 mõõtmeline sõda, lennuväe kasutamine, sõdivad riigid ühendasid rindetegevuse vajaduse, majanduse ja sotsiaalpoliitikaga(totaalne sõda) Sõja lõpetamine:Bresti rahuleping, Compiegne vaherahu Sõja tagajärjed: poliitilised tagajärjed. *Saksam. ja tema liitlaste lüüasaamine *Impeeriumite lagunemine *uute riikide tekkimine *demokraatliku riigikorralduse populaarsuse karv *Ameerika Ühendriikide mõjuvõimu kasv.
*jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.01.1920- relvarahu 2.02.1920- Tart rahu Franz Ferdinand- Austria ertshertsog ja troonipärija. Gavrilo Princip- Bosnia äärmuslane, kes tappis 28. juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi. Paul von Hindenburg- Saksamaa sõjaväelane(feldmarssal) ja riigitegelane, president aastatel 19251934.
alustas kiiret pealetungi, Prantsuse ja Briti armeed ühiselt Saksamaa vastu ning Saksa vägede ühendusteed tagala ja rinde vahel olid liiga pikad. 3. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Miks, millal, millistel tingimustel kirjutas Saksamaa alla Compiegne'i vaherahule ja tunnistas end kaotajaks? Sõjategevus läänerindel: Saksamaa tungis sisse neutraalsesse Belgiasse (august 1914). Belgia hea vastupanu päästis Prantsusmaa. Briti väed Prantsusmaale. 1914 Saksa vägede peatamine Marne jõel. Algas positsioonisõda. 1915 aprill Ypres lahing- kasutati mürkgaasi esimest korda(Saksamaa Inglismaa vastu). Verduni lahing- 1916 veebruar- sakslased ründasid prantslasi,
annaabi.ee 
