a) Põhjused: · 1881 võimuletulnud uus keiser Aleksander III oli tagurlike vaadetega. Rahulolematust riigis püüti leevendada õigeusu ning keisri- ja isamaa armastuse süvendamisega. See tõi kaasa äärealade venestamise. · Balti autonoomia muutus Venemaale ohtlikuks ka Poola ülestõusu (1863-64) ja Saksa keisririigi loomise tõttu (1871). · Eestis sai venestus alguse 1885, kui uuteks kubernerideks said vürst Sahhovskoi Eestimaal ja kindral Zinovjev Liivimaal. b) Algus - vene keele ja vene meele pealetungipoliitika: · kõik omanäoline tuli kaotada. 1882 tuli Balti kubermange külastama Vene senaator Manassein baltisakslaste kaebuse peale rahvusliku liikumise üle, kuid kogus eestlastelt palju sakslastevastaseid kurtmisi. Seda kasutas Aleksander III, kes esimese Vene keisrina jättis balti rüütelkondade privileegid kinnitamata. · paljud sakslased vabastati ametikohtadelt, mis täideti umbkeelsete venelastega
vabamõtlejaks, mis Lenini ja ta kollegide jaoks tundus väga ohtlik, sest kardeti, et ta võib partei lõhestada. Nõukogude Liidu algusperioodil oli Trotski üks populaarsemaid bolsevike liidreid, tuntud väga hea kõnemehena. Stalin oli suhteliselt vähemtuntud tegelane, kes juhtis partei administratiivset tööd. Pärast Lenini surma 1924. aastal kujunes parteis kaks gruppi, millest üht juhtis Trotski, teist Stalin. Aastast 1925 ühinesid Trotskiga ka Grigori Zinovjev ja Lev Kamenev. Stalini poolel oli enamik Keskkomiteed, sealhulgas ka suur NEP-i toetaja Nikolai Buhharin jpt. Kujunenud vastasseisus süüdistasid mõlemad pooled teineteist marksismi- leninismi õigelt teelt kõrvalekaldumises. Trotskile ja tema pooldajaile hakati sulgema ligipääsu massimeediavahenditele ning taga kiusama. 1926 heideti Trotski, Kamenev ja Zinovjev Keskkomiteest, 1927 ka parteist välja. Zinovjev ja
koondus peagi Stalini kätte. Lenin oli Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) esimees (valitsuse juht) ja partei juht, tema asetäitja oli Kamenev. Hiljem oli RKN esimees Rõkov. Seoses Lenini haigestumisega sai partei peasekretäriks 1922. aastal Stalin. Stalini peakonkurendiks oli Trotski, kellel olid väga suured teened revolutsiooni ja kodusõja võidus. Stalin koondas samm-sammult enda kätte suure võimu. Algas vastaste kõrvaldamine. 1925 võitlus "uue opositsiooniga" (süüalusteks Zinovjev, Kamenev) 1926-1927 trotskistlik-zinovjevliku parteivastase bloki purustamine 1920-ndate lõpp parempoolse kallaku purustamine - (Buhharin, Rõkov, Tomski). Selle käigus arvati 1926. a välja KK Büroost Zinovjev, Kamenev ja Trotski. Viimane saadeti 1929. a NSV Liidust välja 1929-1930 vabastati KK Poliitbüroost Buhharin, Rõkov, Tomski. Nad hukati. 7-st KK Poliitbüroo liikmest jäi 1930. a alles vaid Stalin. Kohtualustelt oli ära võetud võimalus ennast kaitsta
" - . ", ?" 15.30 Kultuuriuudised - 16.30 Lastele. 11-osa "Vargus vanglas" . 11- . " " 16.55 Lastele. 5-osa "Inimene ja lõvid" . " ". 5- 17.50 Entsüklopeedia. "John Galsworthy"- . " " 19.05 Peaosas... "Juliana Makarova" - " ..." 19.30 Kultuuriuudised - 19.50 80 aastat Zhores Alferovit. Elulugu - 80 . 21.25 Saared. Solomoni saar - . 22.05 "Samal ajal" Aleksandr Arhangelski - " " 23.00 Aleksandr Zinovjev "Haigutav kõrgus" Esimene film - . . 1- 23.50 Kaksteist sammu silmapiiril. "surematuse Arsenal" - . " " 00.20 Kino. Klassikaline zanr. Meie ema- kangelane - . . " - " 01.05 Richard Strauss - 01.35 Tänane saatekava - 02.05 Kultuurihäll. Esimene film - . 1- 02.35 Maailma kultuuririkkused. "Quseir Amra" - . "-" 02.50 Tänane saatekava -
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS
RAHVUSLIK LIIKUMINE JA VENESTAMISAEG Karin Rea 11.klass VENESTAMISE PEALETUNG Võimul Aleksander III Eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine Balti kubermangude eristaatust hakati murendama Marurahvuslastest kubernerid: -Mihhail Zinovjev (Liivimaal) -Sergei Sahhovskoi (Eestimaal) Politseiasutuste võim ka üle Balti kubermangude ALEKSANDER III Sahhovskoi eestvedamisel ehitati õigeusu katedraal Toompeale ning Pühtitsa nunnaklooster Ida-Virumaale Talurahvaasjade komissarid- kontrollisid vallavalitsuse ja kohtute tegevust Tsensuur tugevnes Asjaajamine vene keeles Haridus täielikult vene keeles Tartu ülikool- Jurjevi Ülikool Tartu ajaleht Postimees -ainus rahvuslik ajaleht UUS RAHVUSLIK TÕUS
oktoober-Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes. Sellele järgnes veretöö 16. oktoobril, kus sõjavägi avas tule streikivatele töölistele. Hiljem saadeti Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge, kehtestati sõjaseisukord, kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte, palju inimesi mõisteti surma, karistati ihunuhtlusega ja saadeti sunnitööle, keelati mitmete ajalehtede ilmumine, suleti erakondi. Milliste sündmustega on seotud: von Sievers, Sergei Sahhovskoi, Orlov, Mihhail Zinovjev ? Von Siver-kohaliku mõsiniku salk, mis hukkas revolutsioonis inimesi (Viljandis) Sergei-õigeusu levitamine, venestamine. (ehitas Vene õigeusu kirkuid eestisse) Orlov-revolutsioon, likvideeris Läänemaa rahutused Mihhail Zinovjev-venestamine, vene keelne haridus.
(Tsereteli) koostöö Ajutise Valitsusega ning sõja jätkamine. Kuigi suve lõpuni 1917 olid mensevikud võimul Petrogradi Nõukogus, langes nende populaarsus üha ja 1917. aasta lõpuks toetas neid vaid väike osa Venemaa elanikest. Kodusõja ajal pooldasid vasakpoolsed mensevikud (Martov jt) Lenini valitsust, parempoolsed (Tsereteli) olid selle vastu. Mensevike partei keelustati Venemaal 1921. aastal. Bolsevikud: Liidriks Lenin, kelle kõrval olid mõjukamad poliitikud Grigori Zinovjev (1883- 1936), Lev Kamenev (1883-1936), Aleksandr Bogdanov (1873-1928), Anatoli Lunatsarski (1875-1933) jt. Lenin oli bolsevike kindel liider, erinevalt Martovist mensevike seas. Kindla tugeva juhi vajadu tulenes Lenini arusaamast, et ainult hästi distsiplineeritud ja tugeva liidri juhitud partei suudab revolutsiooni läbi viia. Kevadel 1905 pidasid mensevikud ja bolsevikud eraldi oma kongressi, see muutis VSDTP lõhenemise ametlikuks. Kuid 1905
aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte. Peamiselt tema initsiatiivil oli samal aastal toimunud ka nende lahkulöömine Vene Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist, ehkki Lenin väitis tihti, et ta olevat kogu VSDTP liider. Tegelikkuses jagunes partei bolsevikeks ja mensevikeks, kusjuures viimaste toetus ning liikmeskond oli tunduvalt suurem. Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas: näiteksGrigori Zinovjev, Jossif Stalin ja Sergo Ordzonikidze. Esimese maailmasõja ajal oli Lenin sõja toetamise lepitamatu vastane, mille tõttu ta jäi suhtelisse isolatsiooni, sest enamik sotsialistlikke rühmitusi osutus rohkem patriootiliseks kui internatsionalistlikuks.1917 elas Lenin endiselt Sveitsis. Siis sai ta aga kuulda Veebruarirevolutsioonist ning otsekohe hakkas ta otsima võimalusi Venemaale naasmiseks. Teda toetas üllatuslikult keiserlik Saksamaa, mis sai temaga
õppima alates 1.klassist. Eesti keel oli lubatud vaid usuõpetuse ning emakeele tundides. Kasutusele võeti ka koolivorm. b)kirikuelu Igasse luteriusu kihelkonda rajati ka õigeusu kirik. c)ametkondlikku keelekasutust Saksa keele asemel võeti kasutusele vene keel. 3.Millised uued seltsiliikumise vormid tekkisid venestamise tingimustes?(1p) · Eesti Üliõpilaste Selts · Karskusseltsid · Kutseühingud 4.Kuidas on seotud venestamisajaga seotud järgmised isikud?(3p) Mihhail Zinovjev Aleksander III poolt alustatud venestamiskampaania aegne Liivimaa tsiviilkuberner Ado Grenzstein 1888. aastal loobus rahvusliku liikumise suunas ning alustas venestamise propageerimiseda. Andis välja ajalehe 'Olevik', milles halvustas rahvuslikku ärkamisaega. Jakob Kõrv 5.Millised ehitised on piltidel. Kes oli nende rajamise initsiaator?(3p)
SFNV rahvusasjade rahvakomissariks ja hiljem ka riigikontrolli rahvakomissariks. 1918. aastal alanud Venemaa kodusõjas osales Jossif Stalin Punaarmeesse sunnitud vana keisririigi sõjaväelaste üle kontrolli teostavates rinnete Revolutsioonilistes Sõjanõukogudes Põhjarindel, Lääne ning Lõunarindel ja 1920. aastal Looderindel. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina` ja 'Suure Stalinina'. Stalini algatusel sõlmiti 23. augustil 1939 Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Molotov Ribbentropi pakt, mida võib lugeda Teise maailmasõja alguseks ja seega Stalinit Teise maailmasõja vallapäästjaks. Stalin suri 5. märtsil 1953 Moskva lähistel Stalingradi väljak nüüd Tornide väljak Tallinnas
1. Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg? Balti erikord lõpetati, venestamine, revolutsiooni tulemus. 2. Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest. Industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng, poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralismi süvenemine. 3. Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks? Tekstiili-, metalli- ja masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. Ehitati välja raudteevõrk. 4. Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted? Raudteevõrgu lähedale, suurematesse linnadesse. 5. Miks hakati looma ühistuid? Et tõsta talude konkurentsivõimet. 6. Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele? nõudis suuri investeeringuid ja sellega tegeldi mõisates, see oli orienteeritud Peterburi turule 7. Milles se...
oktoobril oli ülevenemaaline üldstreik, Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes – mässu kulminatsioon. 16. oktoobril tulistamine Estonia taga (Uuel turul oli suur rahvakoosolek) – sõjavägi avas tule, 94 surnut ja 200 haavatut.1906. aastal lasti maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse Milliste sündmustega on seotud: vonSievers, Sergei Šahhovskoi, Orlov, Mihhail Zinovjev ? VON SIEVERS- esitab Saksa välisministeeriumile Berliinis memorandumi SERGEI ŠAHHOVSKOI- Nevski katedraali ehitamine ORLOV- ratsaväekindral, likvideeris Vigala talurahvarahutused, venestamine MIHHAIL ZINOVJEV- venestamine 1. Rahvusliku ärkamisaja eeldused: oli tekkinud juba piisavalt rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse; oli palju haritlasi, kes liikumisest osa võtsid 2. Ajalooline tähtsus: Ärkamisajaga kaasnes eestlaste identiteedivahetus; teadvustati end
Ametlike andmete järgi sündis Jossif Stalin 21. detsembril 1879. Aastal 1922, kui Stalinist sai partei peasekretär. Kui marksistlikule tõlgendusele ja selle rakendusele Lenini valitsemisajal viidatakse kui leninismile, siis eriti I viisaastakut (19281932) ja II maailmasõja perioodi käsitletakse Nõukogude ajaloos tavaliselt stalinistlikuna. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes oma (potentsiaalsed) konkurendid kõrvaldas (Kamenev, Zinovjev, Buhharin). Iseloomulikud on laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid. Jossifi tunnustamine 'geeniuse võimetega juhina', 'Suure Stalinina' jne. muutus sellal nii konstantseks, universaalseks ja täielikuks, et võib rääkida tema diktatuurist. Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalinit silmas pidades ning
Venestus oli Balti kubermangule rünnak Balti erikorra, saksa keele ja kultuuri vastu. Põhjused Vajadus kaasajastada Venemaa iganenud halduskorda. Rahvusluse tõus nii venelaste kui muulaste hulgas. Vene riigi julgeoleku huvid. Venestuse käik ja venestajad Ettevalmistus faasis tegutseb Balti kubermangudes(1882-1883) Manasseini komisjon(Otsene rünnaks Balti erikorra suhtes). Juhtpositsioonidele said venelased: Liivimaal- Mihhail Zinovjev ja Eestimaal- Sahhavskoi Venestus reformid 1888 politsei korralduse muutmine. 1889 Vene kohtusüsteemi rakendamine(ennem oli saksa), Kaotati seisuslikud kohtud, kohtuprotsess muutus avatuks, loodi advokatuur ja põhimõte oli see, et ,,Kõik inimesed on seaduste ees võrdsed". 1889 Vallareformid- Vallad läksid talurahva komisjoni kontrolli alla. 1892 (kõige radikaalsem) UUS LINNASEADUS; suurendas varandusliku seisuse tähtsust, linna tuumae
3. Saksamaa oli ühinenud ja neid kardeti (et muutuvad liiga võimsateks) Venemaal saab tsaariks Aleksander III. Oli ühtsustaja: ,,Üks keel, üks usk, üks keiser." Ta ei kinnitanud Balti erikorra privileege, mis oli väga uueks käitumiseks. Manasseini komisjon (1882-1883) kritiseeris balti elu. Ütles, et seda peab muutma. Määras Eesti- ja Liivimaa kubermangudele uued kubernerid: Eesti alal E. Sahhovski (äärmuslane) Liivimaal M. Zinovjev 1. Haldusreform 1888 · Liivimaal rakendati Venemaa politseikorraldus riikik politsei, kes valdas vene keelt. Kardavoi (politseinik) hakkasid viina muutma, muutusid naeruväärseteks. · 1889 Vene kohtusüsteem (positiivne). Kohtuprotsess avalikuks, tekkivad advokaadid. 2. Talurahva asutuste reform 1889: järelvalve valdada üle. Hakati valdasid liitma (pos.) suuremad ja elujõulisemad vallad 3
partei, toetus talurahvale), 3) mensevikud (VSDTP reformistlik partei, omas suuremat mõjujõudu linnatööliste, teenistujate ja haritlaste hulgas). VSDTP marksistlik organisatsioon (bolsevikud) tuli nüüd põranda alt välja, kuid tal ei olnud erilist toetust nõukogudes, samuti ei kuulunud ühtegi tema esindajat Ajutise Valitsuse koosseisu. Bolsevike väljapaistvamad juhid olid V. Lenin, L. Trotski, G. Zinovjev. Augusti lõpus püüdis kindral A. Kornilov kehtestada riigis sõjaväelise diktatuuri, mis oli aga enamikule poliitilistest jõududest vastuvõetamatu. Seda ei soosinud ka juulist alates Ajutise Valitsuse etteotsa asunud A. Kerenski. Nii ei õnnestunud Kornilovil temale ustavaid vägesid pealinna viia. Otsustavad sündmused arenesid 24.-26. oktoobrini. Kasutades soodsat poliitilist momenti, s.o. Ajutise Valitsuse jõuetust ja vähest otsustavust kriitilises
Jossif Stalinis peeti ju teda vaid "halliks laiguks" - erilist ohtu ei nähtud. Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada. Kõik kulges aga teisiti. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulissidetaguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolsevikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin 1888- 1938. Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati. Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll. Osavate intriigide abiga õnnestus Stalinil 1920. aastate II poolel elimineerida oma põhivaenlane Lev Trotski, kes 1929. a. NSV Liidust välja saadeti. 1940. a
aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte. Peamiselt tema initsiatiivil oli samal aastal toimunud ka nende lahkulöömine Vene Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist, ehkki Lenin väitis tihti, et ta olevat kogu VSDTP liider. Tegelikkuses jagunes partei bolsevikeks ja menzevikeks, kusjuures viimaste toetus ning liikmeskond oli tunduvalt suurem. Lenin läks tihti tülli ka oma kaasbolsevikega, kuid talle kujunes ka ustav toetajaskond, kes tema radikaalseid ideid pooldas: näiteks Grigori Zinovjev, Jossif Stalin ja Sergo Ordzonikidze. Viibides emigratsioonis Lääne-Euroopas tegeles Lenin ka bolsevike täiendõpega ning organiseeris 1911. aasta kevadel Prantsusmaal Pariisi lähedal Longjumeau linnas Venemaalt Pariisi suunatud 13 väljavalitud lootustandvale bolsevikule ja 5 vabakuulajale täiendkoolituse. Lenin viis ise läbi kuulajatega 56 loengut teemadel: poliitökonoomia, põllumajandusküsimused, sotsialismi teooria ja
kirikuõpetajatele, poliitika toetus jõukale talurahvale, nõudis et inimesed seisaksid oma õiguste eest, pani liiga suured lootused vene valitsusele, oodates et riigivõim taastab eestlaste õigused, kuid sakala suleti mõneks ajaks. Mõne aja pärast algas totaalne venestamine, Aleksander III ei meeldinud, et baltikumis olid sakslased ja saksa keel oli ametlik keel. Ta tahtis tugevdada oma võimu baltikumis. Balti kubermangudesse nimetati uued kindralkubernerid kindral Mihhail Zinovjev Liivimaal, vürst Sergei Šahhovskoi eestimaal. Sakslaste asemel määrati vene ametnikud, 1887 ametlikuks keeleks sai vene keel, talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes, Aleksandri kool avati 1888 vene keeles, tallinna toomkool lõpetas tegevuse, tartu ülikool muudeti Jurjevi ülikooliks ning kool toimis vene keelsena, kirjameeste seltsi tegevus lõpetati, levitati õigeusku – selle
vastuhakkusid.Saksamaal kõrvaldas Hitler ka need, kes olid tal aidanud võimule tulla, kuid kelle mõjuvõimu tõttu nägi ta nendes sisepoliitilist vaenlast.Näitena võib tuua endise Riigipanga juhi Hjalmar Schachti, kes sattus Hitleri käsul vangi.Sama moodi käitus ka Stalin, kes lasi hukata Lenini kaasvõitlajad, keda pidas sisepoliitilisteks vaenlasteks, kuid tegelikult kartis ta nende võimu positsiooni ühiskonnas.Tähtsaimaid ja mõjuvõimsamad, kelle ta lasi kõrvaldada olid Kamanev, Zinovjev, Buhharin ja Rõkov. Mõlemad riigid tahtsid saavutada kontroll inimeste üle juba väiksest peale.Seepärast loodi laste ja noorsoo ajupesuks erinevaid organisatsioone.Saksamaal loodi laste ja noorte organisatsioonide süsteem, mille esimeseks kihiks oli Jugend Volk, mis oli mõeldud poistele alates kuuendast eluaastast.Teiseks kihiks oli alates neljateistkümne aastastele tüdrukutele mõeldud Bund Deutcher Mädel.NSV Liidus jagunes noorsoo kontrollimine oktoobrilasteks,
saadeti Balti kubermange revideerima senaator Manassein. Manasseini revisjoni eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Manasseini kogutud materjali kasutas valitsus hoopiski venestamise teostamiseks. Balti kubermangude etteotsa nimetati 1885. aastal uued kindralkubernerid: Riiga kindralkuberner Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. Saksa keele asemele seati ametlikuks keeleks vene keel. Seoses venestamisega vähenes oluliselt kirjaoskuse tase ja hakati levitama õigeusku. Majanduselu 1870 1914 Raudteede rajamine. 1870. aastal sai valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. 1850.
Vene linnaseadus - sellega muudeti senist keskaegset linnavalitsemiskorda Maltseveti liikumine - sihiks rahva päästmine raskest olukorrast usu abil Persoonid Johann Köler - akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik Villem Reiman - kirikuõpetaja ja eesti rahvusliku liikumise juht Jakob Hurt - rahvaluule- ja keeleteadlane ja vaimulik Carl Robert Jakobson - kirjanik ja pedagoog JohannVoldemar Jannsen - koolmeister ja rahvusliku liikumise juht Mihhail Zinovjev - venemaa sõjaväelane ja riigiteadlane Sergei Sahhovskoi - venemaa riigitegelane ja eestimaa kuberner Fr. R. Faehlmann - eesti kirjamees ja arst Georg Friedrich Parrot - prantsuse teadlane ja tartu ülikooli rektor Barclay de Tolly - vene väejuht Filippo Paulucci - venemaa ja sardiinia sõjaväelane ja riigiteadlane Karl August Senff - baltisaksa graafik ja maalikunstnik Aastaarvud 1872-EkmS 1869-esimene üldlaulipidu 1866-vallareformid 1863-passikorralduse seadus
Kuna see kasvatas mässu kogu impeeriumis 21.Jakobson pühendus rohkem poliitikale, Hurt kultuurile. Kumb neist toetas, kumb pelgas Vene poliitikat? Jakobson toetas, Hurt pelgas 22.Kes eesti ajaloolastest on kirjutanud uurimuse ,,Äratajad" rahvuslikust ärkamisajast? Mart Laar 23.Millal ja millise valitseja ajal algas venestamine Eestimaal? Aleksander III 24.Sel ajal määrati ametisse uued kindralkubernerid. Kes? Mihhail Zinovjev, Sergei Sahhovskoi 25.Milliseid samme venestamisel tehti? Kõik koolid vene keelseks, 26.Kuidas mõjutas vene keel eestlaste kultuurielu? Eestlased unustasid eesti keeles kirjutamise 27.Kes eesti ajakirjanikest asus agaralt venestamist kaitsma? Jannsen 28.Milline ajaleht jäi ainsana eestlust kandma ? Postimees 29.1890ndail algas uus tõus eesti rahvuslikus liikumises- nn.Tartu renessanss. Kes oli selle juht, kes tema tähtsaim õpilane?
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
enamik Hurda pooldajaid lahkus seltsist. Samuti pöörast Jakobson tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1882 aastal suri ootamatult Jakobson; tema surm oli suureks löögiks rahvuslikule liikumisele. VENESTAMINE Liivimaal : Eestimaal: M. Zinovjev S. Sahhovski levitas õigeusku Eestimaal Aleksander III võimule tulekuga muutus oluliselt äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. · Hakati murendama Balti erikorda. · Ametlik ajaajamine toimus vene keeles · Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissarid, kelle ülesanne oli
o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni) o Tekivad karskusseltsid, pritsumeeste seltsid, turniseltsid JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 1819 sündis Vana-Vändra vallas 1829 pandi karja Uue-Vändrasse Särghaua tallu
[email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Viimasel ajal Venemaal tugevnenud impeeriumi nostalgia avaldab mõju ka memuaar- kirjandusele, kus Liidu lagunemise kohta on kaks vastandlikku vaatepunkti: 1) impeeriumi hukk oli
d ja oli Eesti suurim väliskaubanduspartner. Probleemid tekkisid seoses 40 000 eestlaste tagasipöördumisega kodumaale (vastavalt Tartu rahulepingule), kui Venemaa üritas nende naasmist takistada. NL toetas aktiivselt eesti kommuniste ja valmistas ette 1.detsembri 1924.a riigipöördekatset. Peale seda Eesti ja NLi suhted halvenevad. 1920´ II poolel hakkavad suhted taas paranema sest: 1) NL-i senised liidrid Trotski ja Zinovjev kaotasid oma mõju ja kuulutati riigi reetureiks. Hakkas kujunema Stalini isikukultus. 2) NLi tähelepanu pöördub siseriiklikele probleemidele 3) vähenes välismaale suunatud kommunistlik propaganda ja heideti kõrvale maailmarevolutsiooniidee. Eesti sõlmib NLiga kaubanduslepingud ja piirivahejuhtumite lahendamise lepingu. 1932 sõlmitakse NLiga mittekallaletungileping 1930` keskel üritab NL suurendada oma mõju Balti riikides
) 14. Millise sündmustega on seotud: Von Sievers - Kurikuulus karistussalga juht, tema korraldusel lasid 1905. aasta revolutsioonisündmuste järel karistussalklased Viljandis kaldal 9. jaanuaril 1906 maha 40 inimest Sergei Sahhovskoi - oli Eestimaa kuberner - venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku) Orlov - karistussalga juht, rahutuste mahasurumiseks Eesti aladel. Mihhail Zinovjev - Liivimaa kuberner, venestamine (politseikorraldus, koolid vene keelseteks, venestati Tartu Ülikool, soodustati vene õigeusku)
VK(b)P KK peasekretärina ja Poliitbüroo liikmena oli tema peamiseks vastutusalaks partei ametikohtadele inimeste määramine. Sellest punktist suutis ta oma võimu (partei nimel) laiendada ka riigiaparaadini. Võimuvõitlus 1922. aastal alustas J.Stalin võimuvõitlust liidrikoha eest kommunistlikus parteis, tema põhiliseks vastaseks olid algetapis sõnaosav ja rahva hulgas polulaarne Lev Trotski, majandustegelane Nikolai Buhharin, rahvusvahelise kommunistliku liikumise liider Grigori Zinovjev. Võimuvõiluseks L. Trotski vastu moodustas ta G. Zinovjevi ja Lev Kameneviga VK(b)P KK Organiseerimisbüroos juhtgrupi, kellega valmistas ette kõik NSV Liidu kõrgeima võimuorgani VK(b)P KK Poliitbüroo istungite päevakavad ja otsused. Aastakümnevahetusel toimunud võimuvõitluses saavutas edu Stalin, kes ajutiste poliitiliste liitudega oma potentsiaalsed konkurendid kõrvaldas (Lev Trotski, Lev Kamenev, Grigori Zinovjev, Nikolai Buhharin)
piimakarjakasvatuse tõus, põlluharimise intensiivistumine, maapuudus ja sotsiaalne kihistumine. Venemaa majanduselu militariseerimine. Eesti kui Vene alade arenenuim tööstuslik piirkond Sisse- ja väljaveosadamad kui kaubanduslikud keskused Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rahvuslastest kubernerid Mihhail Zinovjev ja Sergei Sahhovskoi Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud Mindi ametikeelena üle vene keelele Venestamise praktiline pool Talurahvaasjade komissarid Tsensuuri kehtestamine Õigeusu pühamute rajamine 1887 muudeti vallakoolid venekeelseks 1893 muudeti Tartu Ülikool venekeelseks ja nimetati ümber Jurjevi Ülikooliks Uus rahvuslik tõus
(1866) ; Eesti Põllumeeste Selts (1870); Eesti Kirjameeste Selts (1872). Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus, kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ja uute kooliraamatute väljaandmise eest. Seltsi presidendid: J.Hurt, C.R.Jakobson. Hurda eestvõttel korraldati rahvaluule kogumine. Venestamine tsaari valitsuse poliitika Venemaa äärealade poliitilise autonoomia ja rahvuslike eripärade kaotamiseks. (kuberner Eestimaal Sergei Sahhovskoi ja Liivimaal M. Zinovjev). Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. · Asjaajamiskeel vene keel, kubermanguasutustesse suunati tööle venekeelsed ametnikud. · Tugevnes tsensuur. · Haridus venekeelne (1887); vene keelt mitteoskavad õpetajad lasti lahti, 1893.aastal mindi venekeelsele õppele üle ka Tartu ülikoolis (Jurjevi Ülikool). · Vene keele oskamatuse tõttu vähenes huvi koolihariduse vastu, kirjaoskus langes.
üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sahhovskoi. Mindi üle lõplikkult vene keelele . Rängalt tabas venestamine hariduselu. Vene keeles pidi suhtlema isegi vahetunnis. Venekeelt mitteoskavad õpetajad vallandati. Tartu Ülikool läks üle vene keelele 1893 ja kandis nime Jurjevi Ülikool. Vene keelest oli ka kasu, mis aitas jätkata haridusteed Venemaal. Koht kus suheldi eesti keeles oli Eesti Üliõpilaste Selts. 3. Majandus 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses.
Seaduste täitmine sõltus ülemuste suvast, kuid pärast viit kodusõja- ja terroriaastat tundus selline suhteliselt seaduslik kord paljudele kergendusena · Pärast Lenini surma 1924, puhkes võimuvõitlus. Kuna riigis ei eksisteerinud seaduslikke poliitilise võimu vorme, siis kasutasid pretendendid intriige ja eri rühmituste kokkuleppeid. Võidu saavutas Stalin ning 1927 heideti parteist välja Stalini peamised rivaalid Trotski, Zinovjev ja Kamenev. · Tegelik töötasu ei saavutanudki 1928. aastaks 1913. aasta taset, nagu oodati. Riik piiras eramajandust nii linnas kui ka maal ning erasektori lõviosa läks riigisektorisse, kus ametnikud seda kasutult kulutasid ja raiskasid · Nii Nõukogude ametnikud kui nepmanid olid n-ö tõusikud, kes saavutasid oma võimu ja rikkuse kodusõja aastatel. Nii ühed kui teised osalesid kokkuröövitu röövimises ning saavutasid oma
kasina sissetulekuga. Naine on rahulolematu-- paarigi terveid sukki pole enam jalga panna. Ja õhtul on ohvitseride ball, mille peamiseks kõneaineks kujunevad taaskord edasi lükatud palgapäev ning kuuldused kavandatavast riigipöördest. Samal ajal kui Eesti kõrgem ohvitserkond lõbutseb, rivistatakse piiri taga mehi, erinevates paikades üle Tallinna varjavad end mässulised ning lihtrahva hulgas töötavad agitaatorid. Ja Kominterni juht Zinovjev on saabunud Leningradi, et ürituse niiditõmbajatele alustamiseks signaal anda. Eesti Vabariigi juhtkond ei ole ähvardavast mässust siiski täielikus teadmatuses - Tallinna garnisoni ülema kindral Undi kirjutuslaua kohal rippuv linna kaart on konspiratiivkortereid tähistavatest punastest knopkadest kirjuks muutunud, kuid millegipärast mees ei tegutse. Hoolimata pidevalt laekuvatest teadetest miitingute kohta viivitab ta otsustava sammu astumisega. Ainus,
Peamiselt tema initsatiivil oli sel samal aastal nad lahku löönud Vene Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist, ehkki Lenin väitis tihti, et ta olevat kogu VSDPT liider. Päriselt jagunes aga partei mensevikeks ja bolsevikeks, kusjuures mensevike toetus ja liikmete arv oli tunduvamalt suurem.Lenin ei saanud ka oma kaasbolsevikega eriti hästi läbi, kuid tal oli ka ustav toetajaskond,kes tema radikaalseid ideid pooldas nendeks olid : Jossif Stalin,Sergo Ordzonikidze ja Grigori Zinovjev. Huvitavaid fakte : · Lenin elas Simbirskis 1877-1878 aastani. · 1970. aastal sai Lenini surmast 100 aastat ja selle auks ehitati Simbirskis hotelle,memoriaal ja arvatavasti ka kümneid teisi hooneid. Veebruarirevolutsioon : 1917. aastal elas Lenin Sveitsis.Siis sai Uljanov kuulda Veebruarirevolutsioonist ning ta naases Venemaale.Vladimir hakkas elama Petrogradis, et olla poliitiliste sündmuste keskpaigas
Liikmeteks- haritlaste esindajad, ärksamad taluperemehed. Pööras eriti tähelepanu eesti keele edendamisele, seltsi eestvedamisel mindi lõplikult üle uuele kirjaviisile. VENESTAMISE PEALETUNG. · Aleksander III võimuletulek- eesmärgiks kogu impeeriumi ühtlustamine. · Valitsemiskorraldus taheti muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. · Valitsuse uut poliitikat saadeti ellu viima: - Eestimaal Sergei Sahhovskoi. - Liivimaal- Mihhail Zinovjev. · Mindi üle vene keelele ametlikes asjaajamistes. · Talurahvaasjade kommisarid, ül kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Piirati omavalitsuste tegutsemisvabadust. · Venestamine tabas rängalt hariduselu. -ei soovitud kuuldagi enam eestikeelsest kõremast koolist. - uued õppeprogrammid ei näind ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. - vene keeles suhtlemine ka tunnivälisel ajal. -vene.k
Kerenski. Uus oht ähvardas nüüd parempoolsetelt, üritati kehtestada sõjaväeline diktatuur, kindral Kornilovi mäss, AV pöördus bolsevike poole abipalvega, nende juhid vabastati vangist, bolsevike abiga löödi Kornilov tagasi. Tulemuseks bolsevike populaarsuse tohutu kasv, saavutati enamus Petrogradi Nõukogus, etteotsa sai Trotski. Oktoobrirevolutsioon 26. 10. 1917 Kuna bolsevikel oli nõukogus enamus seati kurss võimuhaaramisele. Ürituse läbiviijateks olid Trotski, Stalin, Zinovjev, Kamenev. Ööl vastu 26. Oktoobrit rünnati Talvepaleed, arreteeriti AV, ainult Kerenski sai põgenema. Samal ajal toimus Smolnõis II Nõukogude Kongress, bols. teatasid kongressil, et AV on kukutatud. Kongressil olid enamuses mens. ja esseerid, kes sealt uudise peale lahkusid, allesjäänud bols. ja nende toetajad kiitsid riigipöörde heaks, vormistati võimu üleminek, loodi valitsus, mis oli üheoparteline, ainult bols. Valitsust nimetati
1922. aastal oli Lenin juba ravimatult haige ja ta kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose "Kiri Kongressile" järgi. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulisside-taguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolshevikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma 2 ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin (1888-1938). Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati. Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll. Kui Stalin oli Nõukogude Liidus kogu võimu oma kontrolli alla saanud, hakkas ta kohe muutma põllumajandust ja tööstust. Ta uskus, et Nõukogude
lugejaskonnaga ajaleht, kus autor kritiseeris teravalt baltisaksa võimu ja kirikut. Just see viis suure lõhe tekkimiseni Hurda ja Jakobsoni vahel 1878. aastal. VENESTUSAEG PÕHJUSED Venemaa tsaariks sai Aleksander III, kes otsustas hakata läbi viima venestust. Kuna vaibus rahvusiku liikumise hoog, ei olnud ka kedagi venestusele vastu võitlemas. Erilise hoo sai venestamine sisse 1885. aastal, kui Eestimaa kuberneriks sai Sergei Sahhovskoi ja Liivimaa kindralkuberneriks Mihhail Zinovjev. Enne seda oli 1882. aastal külastanud Balti kubermage vene senaator Manassein. Ta tuli siia baltisaksa aadlite kaebuste peale lätlaste ja eestlaste rahvusliku liikumise üle, kuid kogus hoopis ohtralt kaebusi viimastelt aadlite üle. Seda aktsiooni nimetatakse Manasseini revisjoniks. See oli vesi venestamispoliitika veskile. TÄHTSAMAD MUUDATUSED Saksa keele kui asjaajamiskeele asemele tuli vene keel. Seetõttu tuli asendada siinsed saklastest ametimehed vene keelt oskavatega
· Ajakirjandusvabaduse piiramine. · Politsei asendatakse miilitsaga. · Luuakse uued kohtud. · Seisused ja tiitlid kaotatakse. 2 VÄLISPOLIITIKA: · 3. märts sõlmitakse sakslastega separaatrahu Brestis. · Eesmärk on maailmarevolutsiooni levitamine Euroopas. Selleks luuakse 1919. a. Moskvas Kommunistlik Internatsonaal (Komitern), mille eesotsas on Zinovjev. Õpetakse erinevaid kommuniste, kuidas teostatda revolutsiooni. · Venemaa ametlik nimetus VNFSV KODUSÕDA VENEMAAL 1918-1920 (põhiaastad, 22. aastal toimub sõjategevus veel nt. Kaukaasias) 1818. a. märtsis tsehhhide-slovakkide korpuse väljaastumine, mida peetakse kodusõja alguseks. Entante sekkub, ning deklareerib, et igasugune sõjategevus on Entente´i vastu. Lääneriikide sekkumise põhjused:
seaduste täpsema süstematiseerimise ja kodifitseerimise. Aleksander II – tema ajal loodi Aleksandri kool (I auks), Aleksander III- algas ääremaade venestamine.. 32. Miks algas venestamine, milles see seisnes. – Aleksander III võimule tulekuga , eesmärgiks oli ääremaade kindel liitmine Venemaaga. 1882- Manasseini revisiooniga- koguti balti erikorra kohta halvustavaid andmeid. 1885- määrati uued kindralkubernerid. Eestis- Šahhovski ja Liivimaal- Zinovjev. 33. Kas venestamine saavutas oma eesmärgi, selgita! – Ei, enamik seltse ikkagi tegutses edasi venestamise ajal. 34. Ehitused, mis venestamiseaega meenutavad. – Aleksander Nevski katedraal ja Kuremäe klooster. 35. Eesti Üliõpilaste Selts. – Kujunes eesti haritlaste jaoks tähtsaks kooskäimiskohaks. Seltsi liikmes suhtlesid eesti keeles. 1884a. pühitseti Otepää kirikus EÜS-i lipuks sinimustvalge lipp, mis on eesti lipp tänapäevani.
1881. asus troonile Aleksander III ,kes oli piiratud ja tagurlike vaadetega ,tuues sellega eestlaste oludesse suuri muudatusi. 1882 Tuli Balti kubermange revideerima Manasseini revisjon , kelle ülesanne oli koguda halvustavaid andmeid kuid neid kogutuid andmeid ja 50 000-ndet palvekirja kasutati venestamise teostamiseks. 1885. nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid Riiga kindral Mihhail Zinovjev ja Tallinnasse vürst Sergei Sahhovskoi. 1901. langes sõjaväkke võetud meeste lugemus 80%-le 1888 avati Aleksandriakool mille õppekeeleks sai venekeel. 1893 lõpetati Eesti Kirjameeste Seltsi tegevus valitsuse korraldusel. 1870 alustas tegevust Eesti Üliõpilaste Selts kes hakkasid koos käima, selle suurimaks teeneks sai eesti keele käibeletoomine haritlaste omavahelises suhtlemises. 1884 õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp.
1870. aastal loodi Eesti Põllumeeste Selts 1872. aastal loodi Eesti Kirjameeste Selts Venestamisperiood 1881. a atendaat Aleksander Iile, võimule Aleksander III tegevuse eesmärk siduda Balti kubermangud tihedalt Vene külge venestusperiood reformid, mille eesmärk baltisaksluse mõjuvõimu murdmine Balti kubermangudes Reformide aluseks 18821883 läbi viidud Manasseini revisjon Ümberkorraldused: a) ametisse uued kindralkubernerid (Sahhovskoi, Zinovjev) b) tühistati balti erikord c) asjaajamiskeeleks vene keel d) Eesti koolivõrk allutati Vene haridusministeeriumile õppekeeleks vene keel, koolmeistrite vallandamine e) Aleksandrikool avati venekeelsena f) 1893. a venestati Tartu Ülikool Jurjevi Ülikool, venekeelne õpe, lahkusid baltisaksa õppejõud g) Vene õigeusu propageerimine Aleksander Nevski katedraal, Kuremäe nunnaklooster Eesti ühiskond venestamise tingimustes: · A
Lvov ja Kerenski - Ajutine Valitsus. Ajutine valitsus kehtestab demokraatlikud vabadused, poliitilise amnestia, luba Asutava Kogu kokkukutsumiseks ja põhiseaduse koostamiseks. Asutav Kogu - asutab riiklikud institutsioonid, koostab põhiseaduse ja muud riigile vajalikud alustalad. Ajutine Valitsus elab läbi mitu kriisi, ettevalmistus oktoobrirevolutsiooniks. Igal pool ülekaalus esseerid ja mensevikud, kuigi populaarsed on bolsevikud. Bolsevikud - Lenin, Trotski, Zinovjev, Kamenev. 4. Oktoobrirevolutsioon Sõjaväe jätkuv ebaedu rindel, Ajutine Valitsus keelustab bolsevikkude partei, jõumeetod, situatsioon muutub relvastatud ülestõusuks. Peale Riia langemist üritab kindral Kornilov viia sisse sõjalise diktatuuri. Septembri keskel saavutavad bolsevikud nõukogudes ülekaalu. Bolsevikud toetavad tugevat distsipliini. Punakaardist saab bolsevike salk. 6-8.11.1917 - viivad bolsevikud läbi riigipöörde
sakslastega · 1881 tapeti Aleksander II, võimule sai venemeelne Aleksander III · 1882 Jakobson suri ootamatult · 1884 Otepääl õnnistati sisse sinimustvalge VENESTUSAEG Uus keiser Aleksander III oli venemeelne ja leidis, et impeerium tuleb ühtlustada. · 1882 Manasseini revisjon tuli Balti erikorra kohta halvustavaid andmeid koguma · 1885 uued kindralkubernerid Zinovjev ja Sahhovski · sakslaste asemel ametitesse venelased · asjaajamiskeeleks sai vene keel · vallaametnikud lasti oma kohtadelt lahti, asendati venelastega · talurahvakohtud kaotati · talurahvaasjade komissarid, kes kontrollisid vallavalitsuste ja -kohtute tööd · sunduslikuks õppekeeleks sai vene keel · 1888 Aleksandrikool avati venekeelsena
mis sisuliselt tähendas maailmavallutust. Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatsevskiga. Enamik Lenini kaaslasi ja 1917. aasta enamlastest riigipöörde korraldajad hukati. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG), kus kuni 1940. aastani kandis karistust 1,7 milj vangi. Stalini veendumuse järgi pidi vägivald olema sotsialistliku riigi loomulik koostisosa, mis aitas ühiskonda partei võimu all hoida. 1930
IX VENESTAMINE Venestamine algas 1882.aastal kui troonile tuli Aleksander III ja lõppes 1998.aastal Nikolai II võimule tulekuga. See algas kuna väidetavalt ei suutnud baltisakslased kasvavat rahulolematust ehk rahvusliku liikumist vaos hoida. Manasseini revisioni käigus koguti Balti erikorda halvustavaid andmeid, et neid siis talurahva vastu kasutada. 1885.aastal nimetati Balti kubermangude etteotsa uued kindralkubernerid, Riias kindral Mihhail Zinovjev, Tallinnas vürst Sergei Sahhovski. Sakslaste asemel määrati kõikjal ametisse vene ametnikud, saksa keele asemel seati ametiasutustes sisse vene keel. Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjades vähenes veelgi, vallategelased vallandati. Talurahvakohtud kihelkondades kaotati, maakondadesse komissarid. 1887.aastal kehtestati vene keel õppekeeleks, 1893 ka Tartu Ülikool. Toimus õigeusu levitamine. Karl August Hermanni toimetuses ilmus ,,Eesti
1920.aastate hingetõmbega ei kestnud aga kaua. Pärast Lenini surma (1924) algas tema järglaste Trotski, Zinovjevi, Stalini ja teiste vahel võimuvõitlus. Kuna riigis ei eksisteerinud seaduslikke poliitilise võitluse vorme, siis kasutasid pretendendid intriige ja eri rühmituste kokkuleppeid. Võidu saavutus Stalini ning 1927. Aastal toimunud XV ÜK(b)P kongressil heideti parteist välja Stalini peamised rivaalid Trotski, Zinovjev ja Kamenev. 5. Fasistide võimuletulek Itaalias. 1920.aasta augustis haaras Põhja- ja Kesk-Itaaliat üldstreik. Streikivad töölised eesotsas vasakpoolsete sotsialistidega hõivasid ettevõtteid. Külasid loosungid ,,Teeme nii nagu Venemaal!". Neid ihkasid oma toetajate hulka saada vasakpoolsed, enda poole üritasid neid meelitada ka vastloodud Rahvapartei, mida toetas katoliku kirik. Kuid võitluses nende häälte pärast osutus
annaabi.ee 
