Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"maareform" - 426 õppematerjali

maareform – maa sundvõõrandamine, talude max Saksa poolel moodustati uus 20. Eesti diviis, mis 30ha, maade tasuta ümberjagamine, talupoegadel jaanuari lõpus aitas Visla-Oderi rindel punaseid olid mitmesugused koormised ja kohustused, takistada. Saksamaa kapituleerumisega langes põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, enamus eestlasi punaste kätte, vähesed jäid inglaste hakati moodustama riiklikke ja ameeriklaste küüsi.
thumbnail
9
ppt

Maareform ja kolhooside loomine

Senise majandussüsteemis lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941) ning jätkus sõja- aastatel. Kuid lõplikult purustati omariikluse ajal välja kujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mil koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat. Maareform  Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform , mis viidi põhijoones lõpule juba 1945. a kevadeks. Täiendamine ja parandamine jätkus siiski 1947. a suveni.  Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist.  Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. Samuti võõrandati neilt enamik muust varast ning loomadest. Maareformi tagajärjed...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Iseseisvumine

Laieneti isegi Euroopa turgudele. Majanduskasvus oli oma osa ka venemaal, vene tellimused elustasid metalli ja paberi tööstuse, vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Maamreformi tulemusena asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas majandustõus, eriti arenes tööstus. Majandustõus ostutuks liiga kiireks ning tuli 1923 majanduskriis. Kuidas muutis maareform Eesti kultuuri? Mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad jm riigistati. Võõrandatud maad jagati välja sõjameestele ja teistele soovijatele. See muutis ühiskonda nö kuulekamaks riigi suhtes. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ja tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht, tänu millele hakkas kiirelt arenema seltsiliikumised, hakati koos käima. See ei tähendanud rahvakultuuri hääbumist, pigem just suuremat säilitamist ja rikastumist....

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti vabariik kahe ilmasõja vahel (lühikonspekt)

EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform ? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi...

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariik 1920-30-ndatel

Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel (eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ülesannetele täitis ka mõningaid riigipea kohustusi) , mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu. Presidendi ametikoht jäi loomata vasakpoolsete parteide vastuseisu tõttu. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform , mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. Lisaks juba varasemale 75000 põlistalule loodi 56000 uut talu, kerkisid tuhanded elumajad, laudad, kõrvalhooned, rajati sadu külasid. Reformi tulemusena kadusid maal teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes omariiklusele kindel tugi. 1923. a tabas Eestit majanduskriis...

Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa...

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti Vabariik aastatel 1920-1940

*Eesti kaasajastamine sai võimalikuks tanu Saksa-, Briti ja Skandinaavia välisinvestoritele. *Eesti oli muutuma sagraarmaast tööstuslikuks riigiks *kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, autobussiliide tihe võtk Radikaalane Maareform *Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. 30.Kultuurielu *Riik finantseeris kultuuri oste riigieelarvestja Eesti Kultuurkapitali kaudu(loodi 1925) *1919.a. avati Tartu ülikool esmakordselt eesti ü.koolina ja eestlased said kõige arvukamaks rahvusrühmaks üliõpilaskonnas *kõrgharidust andsid veel: TTÜ, Riigi Kõrgem hariduskeskus, Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas", Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool....

Ajalugu
226 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti aeg

Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Transpordis kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, suurenes kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid...

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

novembril ka Sõrve sääre tippu. parteiaparaadis, haridussüsteemis, kultuuriasutustes Juba enne täielikku Eesti allutamisest kuulutati ja loomingulistes liitudes. Karotamm visati parteist mobilisatsioon punaväkke. Täiendatud 8. Eesti välja, tema asemele tuli Käbin. laskurkorpus saadeti 45 aasta märtsis Kuramaale, kus saavutati suurte kaotustega tühine edu. Maareform ­ maa sundvõõrandamine, talude max Saksa poolel moodustati uus 20. Eesti diviis, mis 30ha, maade tasuta ümberjagamine, talupoegadel jaanuari lõpus aitas Visla-Oderi rindel punaseid olid mitmesugused koormised ja kohustused, takistada. Saksamaa kapituleerumisega langes põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, enamus eestlasi punaste kätte, vähesed jäid inglaste hakati moodustama riiklikke ja ameeriklaste küüsi...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti Vabariik (1920-1940)

Presidendi ametikoha puudumine ­ tekkis oht, et Riigikogu hakkab domineerima valitsuse üle; kuna riigivanem seisis valitsuse ees, siis võis juhtuda, et koos valitsusega pidi ka riigivanem tagasi astuma; puudus tasakaalustav roll täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. 2. Maareform ­ eesmärk ja tulemus (1919. a) Mõisate maid hakati jagama talupoegadele. Riigistati kõik, mis oli mõisa valduses. Tekkis väike maaomanike kiht, mõisamajandus asendus põllumajandusega, loodi 35 000 asendustalu. 3. 1920. a majandustõusu põhjused ja milles seisnes PÕHJUSED: Vene tellimused elustasid majandust. Maareformi täideviimine. Siseneti Euroopa turule. MILLES SEISNES? Tööstusarengus, tööliste arvu kasvus, kaubanduse kiires arengus. 4. 1923. a põhjused ja tagajärjed...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti NSV põllumajanduse areng 1944-1984

Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 ­ 1984 Maareform Esimeseks sõjajärgseks muudatuseks Nõukogude Eestis sai maareformi läbi viimine, millega tehti algust juba 1944. aasta septembris. Üheks olulisemaks osaks nõukogulikus reformis oli maa sundvõõrastamine e. riigistamine. Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei võinud omada üle 5 - 6 ha...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Eesti majandusolud 1920.-1930.aastatel

1922.a. lõpus sulges Nõukogude Venemaa oma turu Eesti kaupadele ning tühistas varasemad tellimused. algas kaupade kuhjumine ladudesse, tehaste tootmist piirati,osa aga pidi ukse uksed sulgema. 1923.a. teisel poolel muutus Eesti majandus olukord kriitiliseks. Eesti Pank oli laenanud üle oma tegelike võimaluste. Valitsuse soovitusel alustas Eesti Pank kullatagavarade realiseeimist. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. Maareform . Asutava Kogu 10.oktoobril 1919.a. vastu võetud Maaseadusele riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Kadusid maal teravad sotsiaalsed vastuolud. Palgatööliste osakaal maaelanikonnas langes. Maal kerkisid uued elumajad,laudad,kõrvalhooned ning rajati terveid uusi külasid. Esialgseid raskusi aitas ületada 1921.a. väga hea saak. Uus majanduspoliitika. 1924.a...

Ajalugu
124 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Eesti Vabariik 1919-1938

-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut),...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
6
doc

EESTI KRONOLOOGIA

09 vastastikuse abistamise leping NL-Eesti vahel (baaside leping) · 30.11 algas Talvesõda NL ja Soome vahel. Kestis kuni 12.03.1940 1940 · 17.06 okupeeritakse Eesti Punaarmee poolt 1941 · 14.06 massiline küüditamine Balti riikides · 7.12 purustab Jaapan Pearl Harbouri sõjaväebaasi, USA kistakse sõtta 1943 · 25.07 kõrvaldatakse Mussolini võimult, Itaalia väljus sõjast 1944 ­ 1947 viiakse Eestis läbi sõjajärgne maareform 1945 · Tuumaajastu algus (16. juuli lõhkas USA esimese tuumalaengu) · 4-11.02 Jalta tippkohtumine · Aprill ÜRO loomine · 2.09 II MS lõpp 1946 · Pariisi rahukonverents (juuli-oktoober) 1947 · Märts Trumani doktriin · Veebruar kirjutatakse alla Pariisi rahulepingule · Kollektiviseerimise algus Eestis: Saaremaal loodi esimene kolhoos 1948 · Aprill Marshalli plaani realiseerimise algus · Juuni Berliidi blokaadi algus 1949 · Jaanuar VMN moodustamine...

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Eesti aeg

Majandus 1920-1924 Rahvusliku majanduse rajamine Maailmasõda ja Vabadussõda tõid Eesti majandusele väga suurt kahju nii otseste purustuste ja inimkaotuste kui seniste turusimete katkemise näol. Eesti tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, kus oli tegev umbes 2/3 riigi töövõimelisest elanikkonnast. Selle taastamisel pöörati tähelepanu maareformile, mida alustati 1919.aastal. Maareform eesmärgiks oli anda suurmaavalduse likvideerimise teel maa selle tegliku harija kätte, parandades nõnda rahva elatusvõimalusi. Teine oluline majandusharu ­ tööstus- ees seisvad ülesanded olid isegi raskemad. Veneaegsed hiiglaslikud tekstiilivabrikud, laevaehitus- ja vagunitehased, puidu- ning masinaehitusettevõtted olid orienteeritud Venemaa toorainele ja turule ning endisel kombel polnud neid enam võimalik tööle rakendada. Eesti pidi hakkama tööstust taastama...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

9.klassi eksami mõisted seletusega

AJALUGU- eksam Mõisted Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale Diktatuur- totalitaarne,autoritaarne diktatuur. (juhikultus,üks partei võimul, propaganda) Rahvasteliit-Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide lahendamine ning rahvusvaheline koostöö (1919) Inflatsioon- ülikiire raha väärtuse langus (nt Saksamaal reparatsioonide tõttu) New Deal- Roosevelti reformid USA majandusse sekkumiseks, loodi uusi töökohti, ergutati tööstust,sekkuti pangandusse. see oli edukas 33' hakkas olukord paranema Börsikrahh- 24.okt.1929 New Yorki börsi must päev. Kõik soovisid oma aktsiad maha müüa(riik otsustas suurendada laenuprotsente), hinnad olid väga madalad. Suur depresioon- Majanduskriis. Põhjused: börsikrahh, kaupade ületootmine, ebamajanduslik käitumine, riik ei sekkunud majandusse F.D.Roosevelt- USA president, kes r...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nõukogude Eesti põhjalik ülevaade

Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega. Märtsiküüditamisel 26.märts 1949 saadeti Eestist Siberisse pea 30 000 inimest. 1979. aastal Balti apell- Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri. Majandus ja rahvastik Eestis oli majanduse aluseks põllumajandus /Talumajandus. Juba NSVL esimestel aastatel (1940-41) hakkas senise majandussüsteemi lammutamine. Omandivormiks kujunes maareform , mis tähendas maa sundvõõrastamist ehk riigistamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, ka mitte inimestevahelisi suhteid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Talupoegade õlul olid mitmed koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 1946.aasta lõpus algas suund kolhooside loomisele. 1947. aastal alustati nn kulakute(talupojad, kes olid kasutanud...

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Nõukogude Eesti majandus ja rahvastik

Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform ? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid...

Ajalugu
79 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti NSV (ENSV)

1990. aastal toimusid Eestis esimesed vabad valimised pärast Teist maailmasõda, kus valiti uus Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseis, milles selge enamuse said reformikommunistid ja neid toetav Rahvarinne. EESTI NSV MAJANDUS______________________________________________________ Eraettevõtete tegevus lõpetati ENSVs 1947. aastaks. 1945-1945 toimus maareform , mille käigus jaotati ümber umbes 30 protsenti põllumajanduslikust maast. Pärast maareformi hakati ette valmistama põllumajanduse kollektiviseerimist. Viis esimest kolhoosi tehti 1947 aastal ja esimene 6. septembril Saaremaal Sakla külas. Kollektiviseerimise käigus toimus 1949. aastal märtsiküüditamine. Kogu majandusliku tegevuse kavandamine toimus viisaastakuplaanide alusel, mis lähtusid NSV Liidu üldistest plaanidest. Eriti hoogsalt arendati põlevkivitööstust...

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

9. klasside ajalooeksam

Tartu rahuga Eesti võiduga. Rahu alusel: a) loobus Nõukogude Venemaa igasugustest pretensioonidest Eesti suhtes ja tunnustas Eesti Vabariiki, b) Eesti sai Nõukogude Venemaal 15 miljonit kuldrubla, c) määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa riigipiir, mille kohaselt sai Eesti endale 8-12 km alasid Narva jõest idapool ja kogu Petserimaa d) Nõukogude Venemaa lubas tagastada sõja ajal Venemaale evakueeritud Tartu Ülikooli varad, kuid siiani pole seda teinud. 2. Milles seisnes maareform ? Vaata õpikust I osa lk. 66 3. Võrdle EV arengut demokraatliku parlamentarismi aastatel ja vaikival ajastul! demokraatlik parlamentarism Vaikiv ajastu 1919.-1934 1934.-1938 a) rahvale anti laialdased demokraatlikud a) riigis oli kaitseseisukord, mis tähendas, vabadused, et rahval puudusid demokraatlikud vabadu- sed,...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Ajalugu KT(Eesti ajalugu)

Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 ­ Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 ­ kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 ­ Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu ­ olümpiavõitja Paul Keres ­ maletaja Artur Kapp ­ helilooja (hiiob) Mart Saar ­ helilooja, koorilaulud Paul Pinna ­ Estonia teatri näitleja Ants Lauter ­ Draamateatri näitleja Eduard Viiralt ­ kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud ­ kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Maareformi käigus...

Ajalugu
46 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun