Maareform ja kolhooside loomine Sissejuhatus Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus. Senise majandussüsteemis lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941) ning jätkus sõja- aastatel. Kuid lõplikult purustati omariikluse ajal välja kujunenud väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil, mil koos nõukogude võimu taastamisega rakendati ellu stalinlikku majanduspoliitikat. Maareform Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis viidi põhijoones lõpule juba 1945. a kevadeks. Täiendamine ja parandamine jätkus siiski 1947. a suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Saksa okupatsioonivõimudega
Siis suri Stalin. Viimane Metsavend tabati 1978 A. Sabbe. 4.)Repressioonid: *arreteeriti (mehed), metsavennad, noored, jõukad talupojad. 25.03.1949 toimus Eestis massiküüditamine. 5.)Sund industraliseerimine: töötlus likvideeriti. Selle asmeel loodi suur ettevõtteid. Laiendati põlevkivitööstust, kus raisati. Selle saadustega varustati Leningrad ja siis Tallinn. Kergetööstuse toodang läks üleliidulisele turule. Eestisse jäi vähe. 6.)Põllumajanduses toimus maareform: Maximum talusuurus 30 ha. Need jagati uusmaa saajatele. Tagajärjed: *talupidamiste hävitamine. * Käsud hakkasid tulema Moskvast. * Hakkas Eestisse võõrtööliste migratsioon. EKP 8. Pleenum- Tehti suurpuhastus kohalikes võimuorganites küla nõukogudest kuni ministeeriumiteni. Hrustsovi ajal asi paranes. Olukord muutus leebemaks. Tööstuse laienemine: 2 suurt elektrijaama (Balti ja Eesti elektrijaam). Side läänega: Stalini ajal oli kogu NSV ja Eesti NSV raudse eesriide taga
Mõisnike vahetus kasutuses oli 44.7%. 9 Kokkuvõttes võib öelda, et maaküsimus oli Eesti 1918.a väga terav, maa jaotus ühiskonna eri kihtide vahel oli äärmiselt ebaühtlane- ühel pool suurmaakasutus 1,87mln ha maaga, teisel poolel väikemaakasutust 2,32mln ha maaga. Seejuures 2/3 maaelanikest ilma maata. Taludel lasusid rängad võlad, talunike üldine võlg üle 45mln kuldrubla. 11. 1919. a maareform, sisu, tulemus. (lk 122) Et maaküsimus oli eesti äärmiselt terva, ootas talurahvas selle võimalikult õiglast lahendust. Maa oli jagunenud kahte ossa-mõisa- ja talumaaks, kusjuures mõisnike kasutada olev maa oli maksuvaba, kogu maksukoormus lasus talumaal. Ligi 2/3 maarahvast oli aga maa kasutamise võimalusest illma jäetud. Tegelik maasuhete ümberkujundamine ja sellega seotud maakorraldus algas kohe pärast Saksa okupatsiooni lõppu
Kohilas. Mässu järel kaotas EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei)rahva seas poolehoiu, Venemaa loobus siseriiklike mässude orgqaniseerimisest. 1.detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud. Jaan Anvelt pääses põgenema Venemaale, kus ta hiljem Stalini põlualla sattumise eest ta hukati. Uuendused ja muutused majanduses iseseisvas Eesti Vabariigis Senine majandussüsteem oli allutatud Venemaa huvidele ja nõudis põhjalikke ümberkorraldusi, loodi maareform mille aluseks oli 1919 vastu võetud maaseadus. Mõisate maad riigistati ja hiljem jagati soovijatele välja. Algas ülikiire majandustõus, kus eriti kiiresti arenes tööstus. Rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Laieneti isegi Euroopa turgudele. Majanduskasvus oli oma osa ka venemaal, vene tellimused elustasid metalli ja paberi tööstuse, vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Maamreformi tulemusena asendus mõisamajandus talumajandusega
välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele. 1923 muutus Eesti majanduse olukord kriitiliseks ning Eesti Pank oli sunnitud välja andma uusi laene. Maareform Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Uus majanduspoliitika 1924 asus rahandusministriks Otto Strandman. Tema maksepoliitika järgi kärbiti riiklikke kulutusi, piirati sissevedu, suurendati eksporti, raskendati ebakindlate laenude saamist
Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. Välispoliitika peamised ülesanded. 26. Jaanuarile 1921 tunnustas Atlandi Ülemnõukogu kõiki Balti riike korraga. Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega
EESTI VABARIIK KAHE ILMASÕJA VAHEL 1. Õpi selgeks Eesti iseseisvumine lünkteksti põhjal. Paberilt. Miks viidi peale Vabadussõda Eestis läbi maareform? Et lahendada maaküsimus, likvideerida maapuudus, anda maa neile, kes seda harivad (talupojad), mõisamajanduse asendamine talumajandusega. 2.1. Mida see kujutas ja milliseid muudatusi kaasa tõi? Riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, loodi 35000 asundustalu. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid teravad vastuolud 3.Miks oli vaja 1923.aastast teha Eesti majanduselus põhjalikke ümberkorraldusi
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu. Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus.
Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24.veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva. Pärast Punaarmee kaotusi 1919. aastal Narva, Paju ja Krivasoo lahingutes tunnustas Venemaa Tartu rahuga 2. veebruaril 1920 Eesti iseseisvust, ühtlasi määrati kindlaks Eesti ja Venemaa piir. Peagi tunnustasid Eestit kui iseseisvat riiki kõik tolleaegsed maailma riigid. Eesti võeti septembris 1921 vastu Rahvasteliitu 3. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtsa loomine. 10.Oktoobril 1919. aasta maaseadusega sundvõõrandati 1065 mõisa ehk 96,6% suurmaaomandist(eestlastele kuulus neist 97% mõisat)koos üle 1,9 miljoni hektari maaga, mis moodustas ligi 58% kogu Eesti põllumajandusmaast.Võõrandati ka mõisate
*Tugevnes riiklik sektor, hakati soosima rahvuslikku kapitali *tähtsamad tööstusharud: tekstiili-,keemia-, toiduainete-, metalli-, paberi-, puidu-, mineraalainete töötlemise ja nahatööstus. *Eesti kaasajastamine sai võimalikuks tanu Saksa-, Briti ja Skandinaavia välisinvestoritele. *Eesti oli muutuma sagraarmaast tööstuslikuks riigiks *kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, autobussiliide tihe võtk Radikaalane Maareform *Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand koos hoonete, loomade ja inventariga. 30.Kultuurielu *Riik finantseeris kultuuri oste riigieelarvestja Eesti Kultuurkapitali kaudu(loodi 1925) *1919.a. avati Tartu ülikool esmakordselt eesti ü.koolina ja eestlased said kõige arvukamaks rahvusrühmaks üliõpilaskonnas *kõrgharidust andsid veel: TTÜ, Riigi Kõrgem hariduskeskus, Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas", Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool.
rahvuskultuuriliste küsimuste lahendamisel kultuuriautonoomia. Vastavalt põhiseadusele kuulus Eestis seadusandlik võim Riigikogule, mis valiti iga 3-e aasta tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel (eesotsas seisis riigivanem, kes lisaks peaministri ülesannetele täitis ka mõningaid riigipea kohustusi) , mille kinnitas ametisse ja vabastas sellest Riigikogu. Presidendi ametikoht jäi loomata vasakpoolsete parteide vastuseisu tõttu. 1920-ndatel teostati põhjalik maareform, mille alusel riigistati mõisnike maavaldused, põllumajandustehnika ja loomad. Maad jagati kõigile soovijatele välja asundustaludena. Lisaks juba varasemale 75000 põlistalule loodi 56000 uut talu, kerkisid tuhanded elumajad, laudad, kõrvalhooned, rajati sadu külasid. Reformi tulemusena kadusid maal teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel, talurahvast kujunes omariiklusele kindel tugi. 1923. a tabas Eestit majanduskriis
küüditatakse. 6. augusti tullakse vastu Eesti NSV palvele liituda NSV Liiduga. Johannes Vares, Johannes Lauristin olid sel ajal tähtsaimad poliitikategelased, Lauristin oli valitsuse juht. 1940 1941. Võimukorraldus tehti täielikult ümber, muudeti selliseks, nagu oli NSVL-is. Teiseks algasid repressioonid nende suhtes, kes olid teist meelt või seotud kodanliku valitsusega. Muutusi tehti majanduses, toimus kolm olulist reformi. Maareform, natsionaliseerimine (riigistamine) ja rahareform. Need on olulised, eriti natsionaliseerimine ja maareform on selle tõttu, et need mõjutasid tavainimese elu väga tugevalt. Selle tõttu ei saanud NSVL kuigi suurt toetust. Punane terror muutus oluliseks faktoriks, miks okupatsioonile vastu oldi. Selle kulminatsioon on 14. juulil 1941 toimunud juuliküüditamine, kus küüditati umbes 10 000 inimest. Sõda Eesti territooriumil 22
15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp - heliloojad Mart Saar helilooja Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt - kunstnik Kristjan Raud kunstnik 3. Küsimused Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Maareform. Välispoliitika peamised ülesanded. Missugused asjaolud tagasid majandustõusu 20-ndate teisel poolel. Majanduskriis ja selle mõju ühiskonnale. Sisepoliitiline kriis. Põhiseaduslik kriis. Vabadussõjalaste poliitilised ideed. Miks nimetatakse riigipöördele järgnevat aega vaikivaks ajastuks? Opostisiooni roll vaikival ajastul. Hariduselu 20-30-ndatel aastatel. Rahvusvähemuste poliitika. Kuidas mõjutas üleminek autoritaarsusele kultuurielu?
rahuldamiseks. 1922.a. lõpus sulges Nõukogude Venemaa oma turu Eesti kaupadele ning tühistas varasemad tellimused. algas kaupade kuhjumine ladudesse, tehaste tootmist piirati,osa aga pidi ukse uksed sulgema. 1923.a. teisel poolel muutus Eesti majandus olukord kriitiliseks. Eesti Pank oli laenanud üle oma tegelike võimaluste. Valitsuse soovitusel alustas Eesti Pank kullatagavarade realiseeimist. Senine majanduspoliitika oli viinud riigi ummikusse. Maareform. Asutava Kogu 10.oktoobril 1919.a. vastu võetud Maaseadusele riigistati mõisnikele kuuluvad maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Kadusid maal teravad sotsiaalsed vastuolud. Palgatööliste osakaal maaelanikonnas langes. Maal kerkisid uued elumajad,laudad,kõrvalhooned ning rajati terveid uusi külasid. Esialgseid raskusi aitas ületada 1921.a. väga hea saak. Uus majanduspoliitika. 1924.a
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 1984 Maareform Esimeseks sõjajärgseks muudatuseks Nõukogude Eestis sai maareformi läbi viimine, millega tehti algust juba 1944. aasta septembris. Üheks olulisemaks osaks nõukogulikus reformis oli maa sundvõõrastamine e. riigistamine. Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei võinud omada üle 5 - 6 ha
täielikult valitseva reziimi ideoloogiale. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega. Märtsiküüditamisel 26.märts 1949 saadeti Eestist Siberisse pea 30 000 inimest. 1979. aastal Balti apell- Eesti, Läti ja Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri. Majandus ja rahvastik Eestis oli majanduse aluseks põllumajandus /Talumajandus. Juba NSVL esimestel aastatel (1940-41) hakkas senise majandussüsteemi lammutamine. Omandivormiks kujunes maareform, mis tähendas maa sundvõõrastamist ehk riigistamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, ka mitte inimestevahelisi suhteid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Talupoegade õlul olid mitmed koormised ja kohustused. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 1946.aasta lõpus algas suund kolhooside loomisele. 1947. aastal alustati nn kulakute(talupojad, kes olid kasutanud
1. Millised olid stalinliku majanduspoliitika iseloomulikud jooned? V: 1)Sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), 2)forsseeritud industraliseerimine ning 3) jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. 2. Milles seisnes nõukogulik maareform? Millised olid selle reformi tulemused? Maareform: 1940.aastal alustatud, lõpule viidi 1945aasta kevadel. Jätkus siiski 1947. suveni. Nõukogulik maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist ehk riigistamist: aastatel 1944-1947 võõradati Eesti NSV-s üle 927000 hektari maad. Talude max suurus 30 ha. Tulemused: ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid, rääkimata inimestevahelistest suhetest. Uusmaasaatjate majapidamistest ei kujunenud elujõulisi talusid. Maa võõrandamisega muudeti sageli elujõuetuks ka seni heas korras olnud talud. Pingestusid
põllumajandusmasinaid, võidusõidupaate, raadioaparaate jms moodsaid sidevahendeid, lifte, külmutusseadmeid, elektrimasinaid jms. Tööstuse osakaal rahvatulus ulatus 1938. a peaaegu kolmandikuni ja ületas põllumajandustoodangu vastava arvu. Tööstustöölisi oli 53000, saavutati veneaegne tase. Eesti oli muutumas agraarmaast tööstuslikuks riigiks. Transpordis kasvas mootorsõidukite osa, ehitati uusi raudteid ja maanteid, suurenes kaubalaevastik. RADIKAALNE MAAREFORM Elu maal muutis uueks maareform, millega võõrandati baltisaksa mõisnike maaomand (kokku üle poole kogu kasutatavast maast) koos hoonete, loomade jm inventariga. See oli üks põhjalikumaid agraarreforme terves Euroopas ja tähendas baltisaksa aadli poliitilise ja majandusliku võimu pöördumatut lõppu. Võõrandatud maal rajati 56000 uut talu ja 1939. aastal ulatus talundite arv 140000-ni. Esmajoones said maad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid
LIIALDUSED: Poliitiline erakondada paljusus suur erakondade kvantum põhjustas ka rohkem konflikte erinevate arvamuste ja tõekspidamiste pärast, lahkhelid viisid valitsuskriisideni ja vahetumiseni. Presidendi ametikoha puudumine tekkis oht, et Riigikogu hakkab domineerima valitsuse üle; kuna riigivanem seisis valitsuse ees, siis võis juhtuda, et koos valitsusega pidi ka riigivanem tagasi astuma; puudus tasakaalustav roll täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel. 2. Maareform eesmärk ja tulemus (1919. a) Mõisate maid hakati jagama talupoegadele. Riigistati kõik, mis oli mõisa valduses. Tekkis väike maaomanike kiht, mõisamajandus asendus põllumajandusega, loodi 35 000 asendustalu. 3. 1920. a majandustõusu põhjused ja milles seisnes PÕHJUSED: Vene tellimused elustasid majandust. Maareformi täideviimine. Siseneti Euroopa turule. MILLES SEISNES? Tööstusarengus, tööliste arvu kasvus, kaubanduse kiires arengus. 4. 1923. a põhjused ja tagajärjed
Algas puhastustöö riigi ja heisati punalipp 24. novembril ka Sõrve sääre tippu. parteiaparaadis, haridussüsteemis, kultuuriasutustes Juba enne täielikku Eesti allutamisest kuulutati ja loomingulistes liitudes. Karotamm visati parteist mobilisatsioon punaväkke. Täiendatud 8. Eesti välja, tema asemele tuli Käbin. laskurkorpus saadeti 45 aasta märtsis Kuramaale, kus saavutati suurte kaotustega tühine edu. Maareform maa sundvõõrandamine, talude max Saksa poolel moodustati uus 20. Eesti diviis, mis 30ha, maade tasuta ümberjagamine, talupoegadel jaanuari lõpus aitas Visla-Oderi rindel punaseid olid mitmesugused koormised ja kohustused, takistada. Saksamaa kapituleerumisega langes põllumajandussaaduste riigile müümise kohustus, enamus eestlasi punaste kätte, vähesed jäid inglaste hakati moodustama riiklikke ja ameeriklaste küüsi
detsembril 1920) Põhiseaduse kohaselt: kõrgeimaks võimukandjaks rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Puudus presidendi ametikoht. Mitmeparteiline erakondlik süsteem: erakondade paljusus (agraarerakonnad, liberaalerakonnad, sotsialistlikud erakonnad, vähemusrahvaste erakonnad). Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26
tagajärgede likvideerimisega. Sai tuntuks kui Balti apell. Karmistus võimude repressiivpoliitika, arreteeriti aktiivsemad vabadusvõitlejad ja saadeti nad vangilaagritesse. Pr 42. Majandus ja rahvastik Nõukogude majanduspoliitika tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Maareform Põllumajanduses tehti algust maareformiga 1940. aastal ja viidi see lõpuni 1945. aasta kevadeks, täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Sammuti võõrandati enamik muust varast ja loomadest. Maade tasuta ümberjagamine suurendas inimestevahelisi pingeid, nõukogude võimule oli see meelepärane, sest see aitaks
liikmelistele vähemusrahvustele kultuurautonoomia. Idee pärines Kesk-Euroopa sotsiaaldemokraatidelt. Kultuurautonoomiaga said Eestis elanud venelased, sakslased, rootslased ja juudid võimaluse kutsuda rahvuskultuurilistes ning hoolekande huvides ellu oma autonoomseid asutusi, asutada riigi toel seltse, koole jmt. Seda õigust kasutasid sakslased ja juudid, kes elasid hajusalt. Üks olulisem siseriiklik ettevõtmine iseseisvuse algusaegadel oli 1919a alustatud maareform. Eesmärgiks baltisaksa aadlile kuulunud mõisate, tsaariaegsete kroonumaade ja kirikumõisate ümberjagamine. 1924a loodi 1.detsember riigipöördekatse 1919a loodi Nõukogude Venemaal Kommunistlik Internatsionaal rahvusvaheline organisatsioon. Ülesandeks ettevalmistada kommunistliku maailmarevulotsiooni. Soodsaks peeti rahvusvahelist olukorda maailmarevolutsiooni tulekahju süütamiseks aastail 1923-1924, mil eriti Saksamaal
ja kasutada. Eelkõige: kuidas ajalugu maastikus avaldub (mis tänapäeval näha on jälgedena?). Kirjalik eksam. Miks maaküsimusest rääkida ? Üks:enamus meist puutuvad ühes või teises kandis kokku ikkagi ka maasuhetega (territooriumid, planeeringud, maaomandid, kuidas maakasutust reguleeritakse, millised seadused kehtivad jne). Seega oluline ka teada ajalugu maasuhete ja maakasutuse reformide nurga alt. Terminid maasuhted ja maareform. Maasuhted kes ja mis tingimustel maad kasutada saab, millised õigused selleks ning millised kohustused sellega kaasnevad. Ja kui läbi ajaloo vaatame, siis maaomand pole kunagi olnud täiesti puutumatu ainuomand, vaid alati olemas olnud mingid ühiskondlikud reeglid, mis on piiritlenud mingil määral. Maa on oma iseloomult selline ressurss, mis on oma loomult ühiskondliku kasutamisega ja ühiskondliku mõjuga. Ükski maaomanik ei saa võtta oma maatükki kaasa ja
Pool 1919. aastal Töörahva Erakonna nimekirja järgi Asutav Kogu liikmeks. Aastal 1920-1921 oli ta valitud Riigikogu I, II ja III kooseisu. Th. Pool sai tuntuks ka rahvusvaheliselt. Oma vaimurikkuse ja elukogemustega oli valitud ja kutsutud paljude organisatsioonide juhtivtegevusse. Ta viibis korduvalt välisriikides Saksamaal, Hollandis, Inglismaal, Skandinaaviamaades ja Soomes - ning avaldas selle põhjal trükis põllumajanduslikke reisikirjeldusi. Th. Pool maareform.maaseadus: Eesti Ajutine Maanõukogu (Maapäev) ja Ajutine Valitsus Saksa okupatsiooni lõppemisel novembris 1918. a. Legaalselt tegutsema hakkasid, võtsid nad vastu mitmeid otsuseid, mis eeldasidmõisa majapidamise reformimist seadusandluse alusel väikemajapidamisteks. · 27. novembril 1918. a. tunnistab Maapäev kõik kroonu- ja põllupanga mõisad Eesti Vabariigi omanduseks Asutav Kogu 23. aprillil 1919 esmakordelt kokku tuli, sii smoodustati Th. Pooli
Eesti Vabariik 1918. 1939. 1. Maareform 1919. aasta maareform oli Eesti Vabariigi poolt Vabadussõja ajal läbi viidud maareform, mille käigus toimus suurmaaomanduste riigistamine, riigi tagavaramaa loomine ja uute talukohtade loomine. 2. Eesti riigivõimuaparaat 1920.a. võttis Asutav Kogu vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse. See oli maailma kõige demokraatlikum põhiseadus, sest rahvale oli antud väga palju õigusi ja vabadusi. 3. Valitsused, valitsuskriisid 20. ndatel aastatel olid Eestis võimul koalitsioonivalitsused- valitsus, mis koosnes mitme partei esindajatest
1920. Tartu rahuga Eesti võiduga. Rahu alusel: a) loobus Nõukogude Venemaa igasugustest pretensioonidest Eesti suhtes ja tunnustas Eesti Vabariiki, b) Eesti sai Nõukogude Venemaal 15 miljonit kuldrubla, c) määrati kindlaks Eesti ja Nõukogude Venemaa riigipiir, mille kohaselt sai Eesti endale 8-12 km alasid Narva jõest idapool ja kogu Petserimaa d) Nõukogude Venemaa lubas tagastada sõja ajal Venemaale evakueeritud Tartu Ülikooli varad, kuid siiani pole seda teinud. 2. Milles seisnes maareform? Vaata õpikust I osa lk. 66 3. Võrdle EV arengut demokraatliku parlamentarismi aastatel ja vaikival ajastul! demokraatlik parlamentarism Vaikiv ajastu 1919.-1934 1934.-1938 a) rahvale anti laialdased demokraatlikud a) riigis oli kaitseseisukord, mis tähendas, vabadused, et rahval puudusid demokraatlikud vabadu- sed,
Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmisemoderniseerimiseks riik reguleeris maksu, hinna ja laenupoliitikat Põllumajandus 19341940 Olulisemaks ümberkorralduseks oli maareform. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine (mõisad) väikemaapidamisega (talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele. Põllumajanduses tõusis juhtkohale omakorda loomakasvatus, mille saadusi (või, liha, munad) müüdi edukalt Euroopa turul. Põllumajanduse edendamist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv.
4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill). 1930. a. jõudis Eestisse USA-st alguse saanud ülemaailmne majanduskriis, mis kõige raskemini avaldus siin 1933. a. suvel, olles iseseisvusperioodi rängim majanduslangus. Maareform-Eesti Vabariigi majanduspoliitikas oli esimeseks oluliseks sammuks 1919.a. vastu võetud maaseadus (maareform), mille alusel riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad. Suurem osa endisest mõisamaast jagati asundustaludena (u 35 000) välja rahvale, esmajärjekorras said maaomanikeks Vabadussõja silma-paistvamad veteranid. Kuigi esialgu oli uutel taludel raske toime tulla, said talupojad siiski hakkama.
Vabadussõja veteranid. Nad tahtsid saada võimu enda kätte ja muuta Eesti valitsemisviisi. 7. Too välja põhjused, miks toimus riigipööre. a) Vale valitsemisviis palju parteisid b) kriis c) Vabadussõjalasd tahtsid saada võimule. 8. Mis on vaikiv ajastu? Mis seda iseloomustab? Vaikivat ajastuks nimetatakse ajasut peale riigipööret, kus demokraatlia asendus autoritaarseks riigikorraks. Kehtestati range kontroll ajakirjanduse, ülikoolide, kirikute, oluliste asutuste üle. 9. Mis on maareform ja kultuurautonoomia? maareform reform, tänu millele riigistati mõisnike maavaldusi , kadusid vastuolud maaomanike ja tööliste vahel , talurahvast kujunes kindel tugi eesti omariiklusele kultuurautonoomia - seadusega kehtestatav õigus autonoomseks kultuuritegevuseks, eriti rahvusriigi vähemusrahvustel oma rahvuskultuuri alal 10. Iseloomusta EV majandust 1920.-1930. aastail (mida toodeti, eksport jne) Tähtsaim ümberkorraldus oli maareform
Fakti NSV okupatsiooni kohta 1940-1941 ja 1944-1991 1940-1941 · Okupeeris Eesti Saksamaaga sõlmitud salalepingu alusel · 1940 14.-15. juulil võltsid parlamendivalimised · Poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused: haldusaparaadi ümberkorraldamine, majanduse riigistamine, propagandistlik maareform ja massiterror · 14. juunil 1941 Arreteerimised ja 10 000 inimese küüditamine 1944-1991 · Septembris 1944 Punaarmee okupeeris Eesti mandriosa · Läände pages Eestist 72 000 inimest · Algas uuesti massiterror, arreteeriti 75 000 inimest · Taastati 1941. a kehtinud poliitiline ja majanduslik reziim : 1945 kaotati erasektor tööstuses 1947 kaotati erasektor kaubanduses 1944-1946 teostati uuesti petlik maareform
valitses? 2. Iseloomusta demokraatliku Eesti poliitilist elu (rohkem kui ühe lausega!) 3. Kuidas erinevad üksteisest lk 67 toodud kaks uudist kommunistide mässukatse kohta Tallinnas? Too konkreetseid näiteid. Mis võis mõlema väljaande eesmärk olla? 4. Miks ei õnnestunud Balti Liidu loomine? Millisele liidule seejärel keskenduti? 5. Nimeta Eesti Vabariigi majanduselule kolm iseloomulikku joont aastatel 1918-1930. 6. Miks viidi 1919. aastal läbi maareform? Kuidas ja miks suhtusid sellesse eesti talupojad ja baltisakslased? 7. Nimeta kolm (erinevas valdkonnas) ülemaailmse majanduskriisi tagajärge Eestile. 8. Kes ja miks teostasid 12.03.1934 Eestis riigipöörde? 9. Miks muutus vabadussõjalaste liikumine poliitiliseks ja miks nende liikumine keelustati? 10. Võrdle K.Pätsi ja J.Tõnissoni: päritolu, haridus, usk, poliitiline tegevus, maailmavaade, saatus. 11
3)Parlamendi tähtsus Eesti riigi juhtimisel kasvas suuremaks, kui põhiseaduse loojad kavandanud olid. 4)Erakondade paljusus tõi kaasa parlamendi killustatuse 5)Moodustati koalitsioonovalitsused, mis tegid valitsuse moodustamisel järeleandmisi, kuid need kompromissid põhjustasid koalitsiooni sisepingeid. Sellele järgnes koalitsiooni lagunemine, valitsuse tagasiastumine ja valitsuskriis. 6)Pidev võimuvõitlus, mille käigus unustati riigi üldhuvid. 3. EV majandus 1920. aastatel MAAREFORM Maaseadus võeti vastu 1919. a Asutava Kogu poolt. Maareformi eesmärgiks oli: 1)Saksa ülemkihilt majanduslik ja poliitiline võim ära võtta (Sundvõõrandati mõisad) 2)Feodaalkord kaotada (Suurmaapidajatelt peab ära võtma võimu maa ja rahva üle valitseda, võim peab kuuluma rahvale). Eelisjärjekorras said maad sõdurid, kes olid Vabadussõjas osalenud ning ning Vabadussõjas langenute perekonnad, kuna nad pidid lähedase surma tõttu kannatama ja seda üritati kompenseerida
Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast) Mõisted: Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ Maareform- maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine kultuuriautonoomia seadus- suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel? Riigi julgeoleku kindlustamine Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses? Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930
· opositsioon suruti maha · vapside riigipööre ebaõnnestub · piiratakse õigusi ja vabadusi · 1938 (loodi presidendi institutsioon, presidendil laialdaselt õigusi, riigikogukahekojaline, rahva õiguste kärpimine, valitsus allub presidendile) · põllumeeste toetused · riik sekkus majandusellu · Päts ,,rahvas on haige", rahvas toetab vapse, Päts näeb vapsides ohtu. Majandus 1.PERIOOD ('20 esimene pool) · majandus allutatud RUS huvidele · maareform · Vabadussõjas osalenutele anti maad, hiljem teistele soovijatele · kiire majandustõus · arenes tööstus · põlevkivi tootmine · uued töökohad(ehitus) · inflatsioon · tollide tõstmine · tööpuudus · põllumajandus EU turule · uus majanduspoliitika · valitsus sekkus majanduse suunamisse · esikohal põllumajandus · toetati ettevõtteid, kes kasutasid kodumaist kütust ja toorainet · panga- ja rahareform 2.PERIOOD ('20 teine pool)
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 -1985 Eesti Vabariigi majanduse aluseks oli olnud talumajapidamisele tuginev põllumajandus ning kohalike ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. a. alustatud maareformi läbiviimine. Vastav seadus 1940. a. maareformi ennistamiseks võeti Eesti NSV Ülemnõukogu poolt vastu juba 1944. a. septembris. Maareform tähendas esmalt maa sundvõõrandamist e. riigistamist: aastatel 1944-1947 võõrandati Eesti NSV-s üle 927 000 hektarit maad. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektarit maad. Samuti võõrandati neilt ka enamik must varast ja loomadest. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil umbes 136 000 talumajapidamist.
Eesti vabariik1918-1939 kordamisküsimused IX klassile Tähtsamad sündmused: eesti vabariigi väljakuulutamine 24, veebruar 1918 Saksa okupatsioon veebruar- november 1918 Tartu rahu 2.veebruar 1920 vaikiv ajastu 1934-1937 Tähtsamad mõisted: maareform- mõisate riigistamise järgselt jagatakse maa eestlastele, kes selle 59 aasta jooksul pidid välja ostma. asundustalu- maareformiga loodud uus talu Nimeta kolm tähtsamat kultuuritegelast eesti vabariigi perioodist: teadus kirjandus muusika teater ja kino kunst sport Kes olid: Johan Laidoner Jaan Tõnisson Jaan Poska Konstantin Päts
PLAANIMAJANDUS DEFINITSIOON JA LEVIK · PLAANIMAJANDUS ON MAJANDUS, KUS MINGIT TOODET VÕI TEENUST EI TOODETA MITTE VASTAVALT TURU NÕUDLUSELE, VAID VASTAVALT RIIGI KEHTESTATUD PLAANILE · PLAANIMAJANDUS OLI ISELOOMULIK NÕUKOGUDE LIIDULE · PRAEGU ON PLAANIMAJANDUS KUUBAL, PÕHJA- KOREAS, SAUDI ARAABIAS, IRAANIS, JA BIRMAS PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · VASTUOLUS EESTI KOHALIKE HUVIDEGA · ERAOMANDID, INIMESTE VARAD JA ETTEVÕTTED RIIGISTATI · MAAREFORM PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · ALUSTATI PÕLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERIMIST · II MAAILMASÕDA TÕI KAASA EESTIS MAJANDUSLANGUSE · 1940NDATE TEISEL POOLEL ALGAS EESTI MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1950-70 · VASTUOLUDE SÜVENEMINE ETTEVÕTTETE JA INIMESTE VAHEL · SOTSIAALSETE PINGETE VASTUOLUDE KASVAV TUNNETAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1970-90
eluaastast. (ainupartei – Isamaaliit) * KOV- maa,-linna –ja vallavalitsustel oli suur * Trükikodade tsensuur – opositsiooni suu iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud.
a) Jaan Poska kirjutas alla Taru Rahule b) Konstantin Päts EV I Pres c) Johann Laidoner sõjavägede ülemjuhataja 1918-1919 d) August Rei Asutava Kogu esimees, sots.dem. 3. Kuidas nim neil aastateil eesti rahva esindusorganeid? Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis. a) 1917-1919 Maapäev kuulutas välja EV iseseisvuse b) 1919-1920 Asutav Kogu - maareform 4.Missugune muutus Eesti ala halduslikus jaotuses toimus pärast autonoomia saavutamist? Üks rahvuslik kubermang 5. Kirjuta õige mõiste a) Kubermanga komisaar Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Eestimaa kubermangus veebruari rev. järel b) Manifest riigi valitsuse pidulik, kirjalik pöördumine rahva poolt c) Autonoomia oma valitsus d) Vabadussõda eestlaste võitlus iseseisvuse säilitamise nimel Nõukogude
Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi põllumajandust; liider: Otto Tief) Vasakpoolsed: Eesti Sotsid: (toetajad: vaesemad; liider: August Rei) Riigivastased: Vene Impeeriumi emigrandid, baltisakslased, kommunistid. 1.Detsember 1924 - mäss (Jaan Anvelt'I poolt juhitud) Maareform 10.oktoober 1919 - Euroopa üks radikaalsemaid. Riigistati mõisnike kogu maavaldused; riigi alla võeti metsad ja sood; 56 000 asutustalu; mõisatelt võeti põllumajanduslik inventar. Miks see oli hea? - Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht, mis tagas põllumajanduse arengu ja põllumeeste lojaalsuse. MAJANDUSPOLIITIKA 1920 - 1923 läksime "põhja" 1924 - 1929 oli enam-vähem 1929 - 1933 väga segane periood 1934 - 1938 olukord muutub paremaks Majandusolud 1920
Breznev (E)Antropov /Tsernenko Sündmused Massiküüditamine 1949. Märts(20 tuhat) Rahapalk kolhoosis Noorsoorahutused 1980(Propelleri keelamine) Millal/põhjused EKP pleenum 1950 märts Tekkisid kontaktid välismaaga Massiliselt tuli eestisse võõrast rahvast NSVL- Tagajärg Võim läks juunikommunistidelt Käbinile Eestis demokraatlikud liikumised ist Maareform-maa ei ole enam isiklik, Maa 61,5%elanikud(eestlased)1989.a suurus 30ha. 1978, vene keele omadamine ja õpetamine ja Maakondade asemel regioonid täiustamine
EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus: Eesti-Läti kaitsekoostöö leping c) Osalemine Rahvasteliidus (alates 1921) 3. Majanduslik areng a) Tähtsaim haru põllumajandus: maareform mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks peamiseks jäi loomakasvatus, mille saadused olid põhiliseks ekspordiks või, liha, munad b) Tööstuses orienteeruti idaturult ümber lääneturule: suleti või korraldati ümber hiigeltehased uued tööstusharud kohaliku toorainega - põlevkivikeemia, puidutööstus jm. c) Rahareform 1928: Margad ja pennid asendati kroonide ja sentidega
Korea lõhenemine: Põhja- ja Lõuna-Koreaks sai alguse II maailmasõja lõpus kui 1945. aastal vabastas Korea põhjaosa jaapanlastest Nõukogude Liidu ja lõunaosa Ameerika Ühendriikide väed. Maa jagati mööda 38. paralleeli. Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks, mis päädis Korea sõjaga. Augustis 1945 rajas Punaarmee Nõukogude rahva võimu, et juhtida riiki Nõukogude-Korea sõpruseni. Ajutistes komiteedes pandi kommunistid võtmepositsioonidele. Märtsis 1946 toimus maareform ja rajati kolhoosid. Maareform oli populaarne talupoegade seas, aga põhjustas hiljem probleeme ja maaomanikud lahkusid lõunasse. Suurtehased riigistati. Majanduse olukord oli halb. Jaapanlased olid koondanud põllumajanduse põhiliselt lõunasse ja tööstuse põhja. Veebruaris 1946 rajati Põhja-Korea Ajutine Rahvakomitee mida hakkas juhtima endine NKVD ohvitser Kim Ir Sen ehk hilisema nimega Kim Il-sung. Kohalikul tasandil ründasid rahvakomiteed maaomanikke, konfiskeerides nende maid
EV presidendiks sai K. Päts. Moodustatud uus riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. 14)Millal, miks ja kuidas tuli Eestis võimule K. Päts? K. Päts tuli Eestis võimule uue põhiseadusega, kui loodi presidendi ametikoht ning presidendiks sai ta 1938.aastal. Temast sai president, sest algselt oli ta riigivanem ning tema algata koos J. Laidoneriga sõjaväelise riigipöörde. 15)Millal ja millise tulemusega teostus Eestis maareform? Maareform teostus 1930ndatel aastatel. See oli olulisim ümberkorraldus majanduse alal. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Maareformi tulemusena asendus senine suurmaapidamine väikemaapidamisega, kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele.
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse
Majanduskriisini kestis tööstuse arendamine RAHANDUS: 1919- väljandati eesti mark, see oli ebastabiilne ja polnud vabalt vahetatav, kestis kuni 1929 aastani 1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus. 1924-1929 MAJANDUSLIK TõUS Väliskaubandus partnerid: inglismaa, Saksmaa, vähemal määral Rootsi Majandussuhted tagasihoidlikud. Põlevkivi kasutuselevõtt. Hakkas arenema keemiatööstus, puidu- ja paberitööstus. * tööpuudus kadus 30-ndate lõpus
maasse täiendavate vahendite paigutamisel) 14. Maad puudutavad reformid läbi viimase kahesaja aasta. Sellest tulenev mõju tänapäevani. Põllud P-Eestis olid kasutusel juba 3000.a tagasi 1861. a Venemaal talurahvareform, 1906-1916 Stolõpini agraarreform, talurahva vabastamine pärisorjusest Eestis 1816, 1939a. NSV Liit okupeerides Balti riigid, hakkas maad jagama ka maata inimestele. 15. 1919 a. EW radikaalne maareform, kahte liiki- asundus ja käsitööndustalude tekkimine lisaks tsaariaegsetele vanadele taludele, nende arv ja keskmine suurus, nende erinev energeetiline varustatus Eesti maareform: Võõrandati kõik mõisad ja maad, mis oli EV piires, hakati jagama seda maad (kõige enne said sõdurid ja nende perekonnad), metsad jäid riigile, talupojad said oma maa peremeheks. Kahehobusetalud(32 tuh, 10- 12ha, 2hobust),käsitöötalud(23tuh,1 hobune)
Euroopast Saksamaale(peamine siht-turg kaupadele). 3) Demokraatia lõpp Eestis(K.Pätsi autoritaarne võim). 4) Riigi sekkumine majandusse. 5) Tööstuse eelisarendamine põllumajanduse asemel Eestis. 5. Miks sai Eestile 1930ndatel aastatel saatuslikuks, et demokraatlik kord kadus Vaikival ajastul? · Kuna II MS säilitasid vabaduse just demokraatiale truuks jäänud riigid(Soome). 6. Miks oli Eesti maareform oluline ja selle vastuvõtmine keeruline? · 1919.a. maareform oluline, kuna umbes 1000 Baltisaksa mõisa maad jagati 56000 asundustalu vahel 7. Kuidas mõjutas Suur majanduskriis Eestit? · Mõjutas eeskätt põllumehi. Kriisi tagajärjel langesid põllumajandussaaduste hinnad tööpuudus maal. Suur kriis lõpetas ka väikepõllumajanduse ja siseturgu rahuldava tööstuse. 8
Tegeles nii peaministri kui ka presidendina. 4) Eesti Vabadussõjalaste Keskliit suurim poliitiline liikumine Eestis, mis algselt koondas Vabadussõja veterane. Nõudis põhiseaduse muutmist. 5) Vaikiv ajastu ajastu, mil Riigikogu oli vaikivas olekus(autoritaarne riigikord). Tööl ei käidud, palka saadi. Algas 12 märts 1934, kui Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde. 6) Maareform olulisim ümberkorraldus majanduse alal, mõisnike maavaldused riigistati ja jagati soovijatele. Tekkisid asundustalud. 7) Võnnu lahing lahing Rahvaväe ja landesveerlaste vahel, mis lõppes eestlaste võiduga. Taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja. 8) Tartu rahu rahuleping Eesti-Vene vahel. Määrati idapiir, Venemaa pidi Eestit tunnustama. Olulisim välisleping kogu
annaabi.ee 
