Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti uusima aja ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes tundis vürst Vobi?
  • Mida rahvas arvas?
  • Mida need otsused tähendasid?
  • Kuhu kuulusid ka Liivimaa- ja Eestimaa baltisakslaste esindus?
  • Miks siis ikkagi sõda puhkes?
  • Mille ülemjuhatajaks sai senisele Landeswehri ülemale major Albert?
  • Kui sisse seati diplomaatilised suhted siis kasutati salakaubanduseks diplomaatilisi bulvereid?
  • Mis kuulutaks välja Eesti Rahva Töölisvabariigi?
  • Kuidas saaks president sekkuda?
  • Kes millal ja miks?
  • Miks riigipööre läbi viidi?
  • Millised oleksid teed mis võimaldaks sõjategevus vältida?
  • Mis tähendas prion kelloggi?
Vasakule Paremale
Eesti uusima aja ajalugu #1 Eesti uusima aja ajalugu #2 Eesti uusima aja ajalugu #3 Eesti uusima aja ajalugu #4 Eesti uusima aja ajalugu #5 Eesti uusima aja ajalugu #6 Eesti uusima aja ajalugu #7 Eesti uusima aja ajalugu #8 Eesti uusima aja ajalugu #9 Eesti uusima aja ajalugu #10 Eesti uusima aja ajalugu #11 Eesti uusima aja ajalugu #12 Eesti uusima aja ajalugu #13 Eesti uusima aja ajalugu #14 Eesti uusima aja ajalugu #15 Eesti uusima aja ajalugu #16 Eesti uusima aja ajalugu #17 Eesti uusima aja ajalugu #18 Eesti uusima aja ajalugu #19 Eesti uusima aja ajalugu #20 Eesti uusima aja ajalugu #21 Eesti uusima aja ajalugu #22 Eesti uusima aja ajalugu #23 Eesti uusima aja ajalugu #24 Eesti uusima aja ajalugu #25 Eesti uusima aja ajalugu #26 Eesti uusima aja ajalugu #27 Eesti uusima aja ajalugu #28 Eesti uusima aja ajalugu #29 Eesti uusima aja ajalugu #30 Eesti uusima aja ajalugu #31 Eesti uusima aja ajalugu #32 Eesti uusima aja ajalugu #33 Eesti uusima aja ajalugu #34 Eesti uusima aja ajalugu #35 Eesti uusima aja ajalugu #36 Eesti uusima aja ajalugu #37 Eesti uusima aja ajalugu #38 Eesti uusima aja ajalugu #39 Eesti uusima aja ajalugu #40 Eesti uusima aja ajalugu #41 Eesti uusima aja ajalugu #42 Eesti uusima aja ajalugu #43
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Laaroux Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Eesti teel iseseisvusele

Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist.

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Eesti Vabadussõda 11. klassi õpiku § 36-40

Bulgaaria, teisele poolele Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõppkokkuvõttes enamik maailma riike, k.a USA.Selle riikidegrupi südamikuks oli Prantsusmaa ja Inglismaa liit, nn Antant. *Sõja puhkemise ja laienemise põhjusteks olid mitmesugused riikidevahelised vastuolud, peamiselt aga see,et teistest hiljem suurriigiks tõusnud Saksamaa nõudis endale tunduvalt rohkem ,,eluruumi" ja võimu, kui tal 20.saj alguse seisuga oli. Maailmasõda ja Eesti *Kokku sai vene mundri selga 100 000 eesti meest, kellest u 10 000 langes. See oli suur kaotus (meid oli miljon). *Sõja puhkedes võttis eestlaste seas maad üldiselt lojaalne ja isegi entusiastlik meeleolu, sest ametlik Saksa- vastane propaganda kõlas kokku valitseva saksavaenuliku hoiakuga. *Riigivalitsus muutus venemeelseks. Peterburi ristiti ümber Petrogradiks. Keelati saksa k avalik kasutamine. Baltisakslased hakkasid otsima kompromissi eestlastega-pakkusid eestlastele piiratud pääsu maapäeva ja maa valitsemise juurde.

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Eesti ajalugu 1917-1920

Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti I maailmasõja ajal kuni vabariigi väljakuulutamiseni

ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust (tsaarivalitsus lükkas reformid edasi). Baltisaksa aadel jäi tsaaritruuks, säilitas majandusliku võimu ja teatava mõju õukonnas. Ainult Vene impeeriumi koosseisus oli baltisakslastel lootust kaitsta oma privileege : Tsaari-Venemaa kokku varisedes võtsid nad kursi Eesti- , Liivi- ja Kuramaa ühendamisele Saksamaaga. Eestlased püssi all : I maailmasõja ajal tekkis eesti ohvitserkond. Sõjas olid nende kaotused suured, mistõttu tuli koolitada uusi nooremohvitsere (u 2000 üliõpilast, koolmeistrit). Eestlased hajutati paljudesse väeosadesse mitmel rindel. Läti vabatahtlikest(1915) moodustati pataljone (hiljem kütidiviis), mis oli Vene paremaid väekoondisi, kuid kanti kaotusi. Eestlastel väeosasid polnud, kuid näidati end heade sõduritena. Olukord tagalas : Tekkis puudust tähtsaimatest tarbekaupadest, hinnad tõusid, must turg

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju, kõnelesid Tõnisson ja tema aatekaaslased linna tänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades demonstratiivselt eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse, esmajoones muidugi kohalike asjade otsustamisse, sest osalemist suures poliitikas, st ülevenemaalises mastaabis, peeti väikerahvale ohtlikuks. Siiski andis Postimees lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke

Eesti ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu

Ajalugu
thumbnail
6
rtf

Vene- ja Eestiaeg

aasta Esimese maailmasõja puhkemine 1914 juulis tappis Serba anarhist Austria-Ungarile kuuluva Bosnia provintsi pealinnas Sarajevos Austria-Ungari kroonprintsi, hertsog Ferdinandi, selle halva iseloomuga mehe mõrvamisest sai alguse sündmusteahel, mis viis seninägematu maailmasõjani. Ühel poolel Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria. Teisel pool Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa ja lõpuks terve maailm kaasa arvatud Ameerika Maailmasõda ja Eesti Eestlased olid sõdiva riigi all, mistõttu pidid hakkama oma verd ohverdama (alguses 60 000 meest, pärast veel kümneid tuhandeid kokku u. 100 000 meest, kellest u. 10 000 langes) Sõja puhkedes olid eestlased lojaalsed ja isegi entusiastlikud tänu Saksa-vastasele propagandale. Peterburg muudeti Petrogradiks keelati saksa keele avalik kasutamine Sakslased pakkusid eestlastele igasuguseid asju, kuid eestlased keeldusid. Venelaste ebaegu õõnestas eestlaste entusiasmi

Ajalugu
thumbnail
8
docx

vabadussõda, eesti iseseisvumine

Referaat Eesti iseseisvumine. Vabadussõda Kerlin Miklas 12K Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Tallinn 2008 Sisukord 1. Eesti iseseisvumine 2. Vabadussõda Eestis 3. Vabadussõja lõpp 1.Eesti iseseisvumine Eestlaste kätte muutus vallavõim ning järk-järgult linnades (esialgu koalitsioon venelastega sakslaste vastu). Siiski ei mõelnud keegi iseseisvuse peale, rahvas oli üldiselt monarhistlik. Äratajaks sai 1905. a revolutsioon, väljendus massilistes streikides ja talurahvamässudes. Tsaar tegi järeleandmisi (parlament, konstit monarhia). Detsembris

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun