väiksemaid väeosi. Eestisse toodi rutuga ka teistes rindelõikudes võidelnud eesti üksused. Suuresti tänu mobiliseeritud eestlastele ning nendega koos võidelnud hollandlastest, valloonidest, norralastest ja taanlastest vabatahtlike väeosadele peatati Punaarmee Eesti piiridel kaheksaks kuuks (veebruarseptember 1944). Murdmaks eesti väeosade võitlusvaimu, alustas Nõukogude lennuvägi 1944. aasta märtsis terrorirünnakuid Eesti linnadele. Kõigepealt pommitati maatasa piirilinn Narva, millest olid rinde lähenedes evakueeritud nii elanikud kui Saksa sõjaväeasutused. Seejärel tekitati suuri purustusi Tartule, Tapale ja Jõhvile. 9. märtsi ööl pommitati Tallinna, kus hävitati osa vanalinnast ja kolmandik linna elamupinnast, surma sai üle 900 inimese, sealhulgas nõukogude sõjavange. Oma eesmärke pommitamised ei täitnud: vaatamata tohututele kaotustele ei suutnud Punaarmee Eestit vallutada ka oma uute pealetungioperatsioonide käigus 1944
Viljandi lossivaremed Merili Hubel Turism · Üks populaarsemaid kohti Viljandis · Korraldatakse kontserte ja festivale · Käiakse jalutamas, pildistamas Ajalugu · Rajati viikingiajal · Vallutati ja pommitati mitmeid kordi · Peale 17. Sajandit enam ei taastatud · 19. Sajandi alguses ehitati ait, mis on säilinud Tähtsus Viljandile · Meelitab turiste · Populaarne koht pildistamiseks, piknikuteks, jalutamiseks jms · Ilus koht ürituste jaoks Läheduses asuvad ilusad kohad · Viljandi järv · Lauluväljak · Vanalinn Loodus · Imeilus vaade järvele · Lambad · Palju rohelust Ordulinnuse osad · Pealinnus (kaevumägi)
Talvesõda Samuti nagu eestis, nõudis Stanil endale sõjaväebaase Soomes ning karjala kannas. Mannerheimi liin(karjala kannas) oli tugevalt kindlustatud. Marssal Mannerheim oli Soome rahvuskangelane, riigi rajaja ja juhataja. Soome keeldus punaarmeed sisse laskmast ning nõukogude liit tekitas provokatsiooni. 6. Detsember 1939 alustas punaarmee talvesõda. Pommitati Soome linnu ja külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina. Ameerika ning briti abi läbi Norra ja Rootsi kukkus läbi ROOTSI EI LASKNUD ABI LÄBI. Sajad Eesti noored läksid üle jää ja astusid Soome armeesse. Soome ammendas oma majanduslikud ja sõjalised ressursid mõne kuuga. 12. Märts 1940 sõlmiti rahu.
Teine maailmasõda : eestis - 21 juunil ründas saksamaa nõukogude liitu, nõukogude lennuarmee pommitati kahe esimese päevaga puruks. - Saksa väed liikusid edasi kiiresti, ja juuli alguseks jõudsid lõuna Eestisse . - Nõukogude võimud tegutsed : moodustati hävituspataljonid, kelle ülesandeks oli tööstushoonete, sildade, õhkulaskmine ja metsavendade püüdmine . metsavendi kätte ei saadud, kuid selleest põletati talusi ja tapeti külaelanikke - Tuntuimaks metsavendade krupiks oli Erna ! See moodustati soome põgenenud eesti
· Ahasveerus- lk 14 · Berger- lk 14, 15, · Leo Lebenthal- lk 15 · Bucher- lk 18, 75 · Neubauer- oli Obersturmbannführer. Tal oli all linnas maja, kus elasid ta naine Selma ning tütar Freya. Lõpuks nad põgenesid, sest Neubauer ei võtnud neid üles laagrisse, kus oleks olnud ohutum ning Neubauer ei põgenenud koos nendega ja sõja lõppedes leiti ta üles ning viidi samasse laagrisse tööd tegema. Kuidas vangid surid: lk 9 Moslemid: lk 54 Sõda: lk 57 Linna pommitati mitu korda. selle käigus hävisid ka mitmed Neubaueri ettevõtted. Vangid tahtsid vastu hakata ja kogusid selle jaoks relvi, et kui tuleb õige aeg, siis rünnata. Lk 133-134 Vahepeal tuli uus transport. Neid oli liiga palju ja paljud tuli sp tappa. Rivistusel kästi haigetel välja astuda et neid ravile viia, aga kõik said aru, et seda ei tehta. Lõpuks mõned siiski astusid. Ülejäänd pidid jooksma hakkama ja mahalangunud võeti kaasa ning hiljem tapeti. Vangid
Pärast esimest lahingut oli ootamas juba teine. Poisid palusid end teises lahingus valvesse panna. 1. pataljon võitis selle lahingu ja seda mindi tähistama kirikusse, kus oli pidu. Sellel õhtul läks Ahas Marta juurde. Varahommikul suundus Ahas tagasi kirikusse. Sinna jõudes avastas ta sealt punased. Samal ajal, kui Ahas kirikus oli, rööviti Marta. Ahas läks Martat päästma ja nägi, et pooled tema sõjakaaslastest olid tapetud. Nad põgenesid koos Martaga metsa. Samal ajal neid pommitati. Metsas kohtusid nad ellujäänud 1. pataljoniga. Natukese aja pärast saadeti nad luurele, kus jällegi sai kaks poissi surma. Kuid õnneks, kohe pärast seda saabus abivägi. Kui sõda oli peetud, hakkasid nad rongiga kodu poole sõitma. Sõites tegid nad väikese peatuse, kus rünnati neid jälle. Ründajateks olid venelased ja nende seas ka Ahase vend. Lahingus said surma kõik 1. pataljoni poisid peale Ahase. Ahas koos haavatud venna ja Martaga pöördusid koduteele.
· Murrang neegrite olukorras toimus 60. aastail, mil töötati välja seadused, mis parandasid tunduvalt mustanahaliste elu. Vietnami sõda · USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigipöörde oht. · Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed 1950. aastate algul Korea sõjas. · Lõuna-Vietnam kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. · Sõda muutus üha julmemaks. · Sisside kontrolli all olevaid piirkondi pommitati ja mürgitati.(USA) · Pärast sõjakoleduste näitamis TV, hakati protesteerima sõjas osalemise vastu. · USA valitsus alustas vietnamlastega läbirääkimisi. · 1973. kirjutati alla kokkuleppele. · L-V valitsus kukutati ning vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. · See sõda riivas ameeriklaste eneseuhkust ning vähendas nende eneseusku. USA 1980. aastail · Reagan lubas valijatele taastada usu iseendasse.
Punaarmee mandri-Eestisse. Suured lahingud Sinimägedes ning Narvas. Saaremaal Tehumardi lahing. Katse taastada iseseisvust Eesti Vabariigi Rahvuskomitee- vajalik EV iseseisvuse taastamiseks. Jüri Uluots- EV peaminister,presidendi kohusetäitja. Otto Tief- Valitsuse juht Tehti tegevuskava, püüti organiseerida Tallinna kaitset. Osad valitsuseliikmed põgenesid, moodustasid eksiilvalitsuse Sõjakahjud Suured Narva oli maatasa Pommitamine Tartus Tallinnas pommitati Umbes 200 000 inimest Eestis vähem. Osa 14A Punaarmee Peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna 1941- Hävituspataljonid- võistluseks metsavendadega. Hävitati kokkupõrkes Saksa vägedega, riismed Venemaale 1941- 22. territoriaalne laskurkorpus, moodustatud Eesti Sõjaväe baasil, saadeti Venemaale. 20.juuli 1941- üldmobilisatsioon. Põhja-Eestis. Umbes 32000 meest viidi tööpataljonidesse.
2. Prantsusmaa, valitsevaks õukond, uhkeldav 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): · ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal · nurgatornid · kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda · kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga · uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut pastjoni: Ingveri, Harjumäe, Roosti e. linnamäe, Skanne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid.Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. BArokk Eestis laialdaselt ei levinud.
NSV Liidule vastu hakata. Taolistest nõudmistest ei pääsenud ka Läti,Leedu ja Soome.Kuid Soome oli ainus riik,kes lükkas karmid nõudmised tagasi.Minu arvates,soome tegu oli õiglane,sest nad tahtsid säilitada iseseisvuse. Eesti täitis NSV Liiduga sõlmitud pakti korrektselt,MNõukogude pool rikkus seda ja esitas üha uusi nõudmisi.Soome Talvesõjas kasutas Punaarmee ka Eestis asuvaid baase õhurünnakuteks Soome vastu. See kutsus Soomes esile Eeestivastase pahameele ja eksikombel pommitati mitu korda ka Eesti territooriumi. Eestlased oleksid piadnud paktist keelduma ja ka enda eest seisma nagu Soome,kuna mõlema riigiga käituti väga ebaõiglaselt ja kutsuti eslile pahameelt. Eesti rahvas elas soomlaste võitlustele kogu hingest kaasa ning sadu eestlasi põgenes salaja Eestist ja astus Soome sõjväkke. Saksamaa suur edu lõi eeldused Balti riikide okupeerimiseks.Molotov esitas Estile ja Lätile ultimaatumi.Balti riike süüdistati
Läänerindel muutuseta Raamat räägib Paulist kes on poolte oma klassi poistega sõtta läinud tänu õpetaja soovitustele. Ise nad enamus olid kõik 19 aastased. Sõjas olles valitses neid hirm sest nad polnud mitte mingit väljaõpet saanud. Alguses on neil palju süüa kuna palju sõjas olevaid inimesi on surma saanud. Mehed said ka oma kirjad kodustelt kätte ning igavuse peletamiseks mängisid nad tihti kaarte. Ühel päeval nad külastavad Franzi kelle olukord pole kiita ning Müller märkab Franzi asjade seas saapaid mida ta endale tahab kuid neid ta endale ei saa. Järgmisel päeval külastab Paul taas Franzi ning sel korral lubab ta saapad Müllerile viia. Peagi saadeti neile 25 noort meest appi ja hulganisti vanemaid mehi. Peatselt saadeti mehed kaevikuid kaevama, kohale jõudes oli olukord poole hullem kui arvati. Peagi märgati udu mis oli gaasirünnak hoopis, kui gaas oli hajunud tulid mehed kaevikutest väja ning naasesid tagasi kasarmuse. Ühel päev...
2. Prantsusmaa- valitsevaks õukond, uhkeldav, vähem kaunistusi 3. Hollandi- kõige rahulikum, arvestas elu, keskkonda ja mugavusi. Eestis sai valitsevaks Hollandi barokkistiil. Linnaks Narva (tol ajal üks ilusamaid Eesti linnu ): ristikujulised majad pikiküljega, millega keskel asus raidkivist portaal nurgatornid kõige tähtsamaks ehitiseks raekoda kõrged trepid, mis lõppesid kaunistatud portaaliga uued ehitised lihtsad. II MS pommitati Narva maatasa. Alles jäi raekoda. Tallinnas pöörati tähelepanu ümberehitistele. Ehitati uusi portaale, laiendati aknaid, majadesse ehitati ahjud ja teine korrus. Välisilmes kaunistati uhkete portaalidega. Ehitati mitu uut bastioni: Ingeri e. Harjumäe, Rootsi e. lindamäe, Skåne e. rannavärav. Värviliste puuskulptuuridega, mida tegid raidkivimeistrid, kaunistati kirikuid. Majades maaliti laemaale. Tuntumaid puunikerdajaid Elert Thiele. Barokk Eestis laialdaselt ei levinud. Kadrioru loss
Peaminister Jüri Uluots kutsus raadio kaudu rahvast üles astuma, relv käes, vastu sissetungivatele punavägedele. Kokku tuli umbes 40 000 meest. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealetungile. Pealetung suudeti kõikjal peatada ning järgnevalt läks initsiatiiv Saksa väejuhatusele. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. Ööl vastu 9.märtsi pommitasid 250 Vene lennukit Tallinna. Pommisajus hukkus u.500 eraisikut. 25.märts pommitati Tartut, mis sai samuti väga rängalt kannatada. Õhurünnakud tugevdasid veelgi sõjameeste viha ja otsustavust võitluses sissetungijate vastu. Punaarmee vallutab Eesti. 1944 suvel kujunes sõjaline olukord Saksamaa jaoks äärmiselt ebasoodsaks.Hulk Saksa väeosi viidi Narva alt ära ning Saksa väejuhatus asus oma vägesid tagasi tõmbama. 26.juuli marssisid venelased hävitatud Narva linna. Ägedaimad lahingud, mis Eesti pinnal kunagi peetud, toimusid Vaivara Sinimägedes. 10
ELU EESTIS 1940ndatel · 1.september.1939 II maailmasõda · 1939 sõlmiti NSVL-ga vastastikuse abistamise leping. Eestisse saabus 25 000 punaväelast. · 21.juuli.1940 kuulutati välja ENSV 6.august.1940 võeti NL koosseisu Pätsi asemel sai presidendiks J. Vares(Barbarus) · 14.juuni.1941 Esimene massiküüditamine · 22.juuni.1941 Suur Isamaasõda (Saksa-NSVL) · 1941 Saksa väed okupeerisid Eesti · 1944. pommitati puruks paljud Eesti linnad nt Tartu, Tallinn, Narva. · Oli sundmobilisatsioon saksa armeesse · 1944 Eesti läks uuesti nõukogude okupatsiooni alla · 1944-1949 pidevalt arreteeriti inimesi, metsades olid haarangud, et tabada metsavendi · 25.-26.märts 1949 Teine massiküüditamine · stalinism jõudis eestisse, peatus kirjanduslik ja kultuuriline areng Kirjanduselu 1940ndatel:
Kiirgus. Kiirguse liigid. Spektrid. 1. Kirjeldada Rutherfordi katset. Alpha osakesi kiirusega 20000 km/s pommitati kuldlehele mille paksus oli mikromeeter. Osa hajusid aga üksikud osakesed põrkusid tagasi. Järeldus 1) Aatomis on palju vaba ruumi 2) Kogu positiivne laeng on koondunud ühte punkti (aatomi tuuma). 2. Kirjeldada Franck'i – Hertz'i katset. Balloon on õhust tühjaks pumbatud ja seda saab täita erinevate gaasidega. Katoodi ja võre vahel saab muuta pinget 0-30V, nõrk vastupinge on 0.5V. Kui katoodi kuumatada, väljuvad temast elektronid, mis hakkavad võre suunas liikuma
uuesti langes nende kätte. Lõplikult purustati Prantsuse lääne-armee Mans´i lahingus 6. -12. I 1871.a., põhja-armee St.-Quentin´i lahingus 19.I 1871.a. Kagu-Prantsusmaal teotsev Ch.D. S. Bourbaki ida-armee võideti Lisaine´i lahingus 15.-17. I 1871.a. ja sunniti siirduma üle Šveitsi piiri. Ka piiratud Pariisist võeti ette rida väljatunge, mis kõik tagasi löödi. Hoolimata H. V. Moltke vastuseisust pommitati Bismarcki nõudel alates 27. I 1870 Pariisi piiramissuurtükkidega. 28. I 1871.a. kapituleerus Pariis peamiselt toiduainete puudumise tõttu. Sõda lõppes 26.II 1871.a. sõlmitud Versailles´ relvarahuga, millele 10. V 1871.a. järgnes Frankfurti rahu. S-P. s. tõstis Saksamaa esivõimuks Euroopa mandril, põhjustas aga ka kestva vastuolu revanšši-taotleva Prantsusmaaga. P.T. EE. VII. 9. IV 1936.a.(lk.512-513)
pidama läbirääkimisi suurmaavaldus likvideeriti, P-Vietnami valitsus. väikeettevõtlus, kaotati Saksa DV alustati pahempoolseid Punapartisane nim tsensuur ja ideoloogiline marionettvalitsusega. ümberkorraldusi, suhted vietkongideks. P-Vietnami järelvalve. Ülestõuse ei Lääne-Berliin oli USAga halvenesid. küll pommitati, kuid toimunud, kommunistliku kujunenud demokraatlike Washington katkestas maavägedega sisse ei partei asustusi ei rünnatud. vabaduste ja Havannaga diplomaatilised tungitud. Dubceki reformikava turumajanduse saareks suhted ja kuulutas välja Sõda muutus järjest sisendas lootusi ja 1968. a keset Ida-Saksamaad. majandusblokaadi
Põhimõte:Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Tulemus: NSV Liit suutis välja pressida, et see põhimõte ei kehtiks talle, Balti riigid jäid seetõttu Moskva võimu alla sõja lõppedes. Totaalne sõda-II maailmasõjas olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Tsiviilisikud pidid ka kannatama, pommitati tsiviilobjekte. Uus kord- sakslaste poolt alistatud riikides pandi alaväärtuslike rahvaste (juudud, slaavlased) kallal toime rahvastiku osaline hävitamine. Juutide kallal toimepandud vägivald kannab nime holokaust. Vastupanuliikumine-osutasid sakslaste vallutatud aladel elavad rahvad. Vormideks olid propaganda, diversioonid, relvavõitlus ja ka ülestõusud(Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus) Stalingradi lahing- (nov 1942-veebr 1943) Teherani konverents (28.nov-1
jne. Põgenemine läände kujunes väga ohtlikuks ja ohvrirohkeks, sest ilmselgelt käis lahingutegevus. Üle mere põgenenutel oli oht, et allvee laevad avastavad neid, sest toimus ka allveesõda, lisaks oli meri veel täis ka miine. http://g2.nh.ee/images/pix/900x585/9eb92066/pogenemine-eestist-1988-sumboliseerib-kogu-angi-mida-kodust- meritsi-lahkumine-68485837.jpg Maismaal pommitati lennukitelt ronge ja karavane. Sellest 80 000-dest inimesest hukkus 6-9%. Inimesed põgenesid kõige rohkem Saksamaale, Rootsi ja Soome. Mõne aasta möödudes läksid põgenikud üle maailma. Kõige rohkem mindi – USA-sse, kanada, suurbritannia ja austraalia. Põgenikel ei olnud ka ’’lust ja lillepidu’’ jõudes näiteks USA-sse või suurbritannia, neid ohustas repatrieerimine. Nimelt loodeti lahendada paguluse probleem luues 1943. aastal rahvusvaheline organisatsioon
“Kärbeste Jumal” Lugu räägib sellest, kuidas lennuk pommitati alla ja grupp koolipoisse, kes on päris Inglismaalt, jäävad saarele lõksu. Kuna saarel pole täiskasvanuid, siis on vaja poistel ise hakkama saada. Selle jaoks valiti pealikuks Ralph, kuigi Jackile see ei meeldinud, kuna ta oleks soovinud ise hakata pealikuks. Põssal tekkis idee teha lõke mäe otsa, sest siis on võimalus saarelt pääseda ning Ralph oli selle ideega nõus. Laagri ehitasid nad randa ja lõke tehti mäe otsa Põssa prillidega
Thomsoni aatomimudel, selle puudused Thomsoni aatomimudeli põhipuudus: kiirgus ja neeldusspektri korrapära ei vastanud mudelile. Kiirgus- ja neeldumisspektrid 1. Pidevspektrid - kiirgus esineb igal lainepikkusel Pideva spektri annavad tahkes olekus olevad kehad. 2. Joonspektrid - kiirgus esineb kindlatel lainepikkustel Joonspekter esineb lihtainete puhul atomaarses olekus. Igal kehel on jooned erinevalt. Rutherfordi katse Üliõhukest kuldlehte pommitati positiivsete -osakestega, et näha kuhu kanduvad osakesed peale lehe läbimist. Oletati, et positiivsed ja negatiivsed osakesed jaotuvad kuldlehed ühtlaselt, kuid kõrvalkalded olid suuremad nii arvutustes ja oletustes. -osakeste põhjal, mis kaldusid kõrvale tehti uued arvutused ja märgati, et positiivne laeng oli kuldlehes koondunud väga väikesesse ossa. Rutherfordi aatomimudel, selle puudused
4, 567 Billionit aastat tagasi tekkis Maa 4,533 billionit aastat tagasi tekkis kuu ( tekkisid tingimused elu tekkeks) 4.100 Billionit aastat tagasi Tekivad atmosfäärir ja ookeanid Vahemikus 4,500 2.500 ilmub varaseim elu arvatavasti tuletatud isepaljunevatest RNA molekulidest 3.900 billionit aastat tagasi pommitati Maad meteoriitidega ja seellel ajal arvatakse Meteooriidi terroia järgi elu tulek Maale meteooriidiga 3,500 biljonit aastat tagasi vanimad stromatoliidid ( on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis) Vahemikus 3,900 2,500 Polükarüoote meenutavad rakud ( Esmakordne ATP süntees) 3 billjonit aastat tagasi Tekib tsüanobakter (Cyanobacteria ,blue-green algae),
kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus
kaotanud - isa tahab poja ise viia Kadrinasse ja temaga teepeal veel juttu rääkida ja viina juua - õed tulid vennaga hüvasti jätma, loodavad, et tuleb ikka elusana tagasi, kurvad - tädi tuli ka Antsu saatma, kudus talle kindad, tädi pime, mustri kudumine mälus, kaotas on mehe I MS-s - pere arutab, et keeruline sõdida, sest ei tea kelle poolelgi olla ja kelle eest sõdida, laulavad koos lõpetuseks, Ants lahkub 10. märts - tädi oli keldris peidus, Tallinnat pommitati, linn põles, üks lennuk kukkus alla, 700 maja purustati ja tuhat inimest vigastatud, pommitatud ka Helsingit, Narvat, Rakvere - Irma ja Magda Tallinnas, emad muretsevad, kas nad on ikka elus, isa ütles, et pommitati kesklinna, tüdrukud elavad Meriväljal - Ell on palgiveol, Krõõt normivasikat viimas, Leida kodus ristluuvalus sõnnikuvedust, ema ja tädi ketravad vokiga takku - Krõõt tõi kirja Irmalt, kus tütar palub süüa, Krõõt läheb viima ja vaatama kas õde ja täditütar elus
Võeti vastu rahuja maadekreet. 7. Vabadussõda (1918-1920) vastaseks Punaarmee. Liitlasteks Balti riigid, Soome vabatahtlikud, inglise laevastik, Vene valged. Põhjused: Punaarmee rünnak narvale, tahtsid vallutada ja paremat juurdepääsu läänemerele. Tagajärjed: Sõlmiti Tartu rahuleping 2. vebr 1920, Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust. Landeswehri sõda, ei oska sellega siin midagi kirjutada:D 8. 24.veebruar 1918 Eesti iseseisvumine 9. Arenes lennundus- lennukitega pommitati rohkem, kolmemõõtme süsteem sõda käis maas, õhus ja vees. Tapeti palju tsiviilelanike. 10. interventsioon- vägivaldne sekkumine teise riigi siseasjadesse Reparatsioon- sõjahüvitis-raha või kaubad, mida võitja riik nõuab kaotajariigilt sõjakahjude hüvitamiseks. Rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste tülide lahendamiseks ja koostöö edendamiseks. Vladimir Lenin- Rahvakommisaride Nõukogu esimees, Venemaa bolsevikude juht, oktoobripöörde läbiviija.
Kabul • 25. detsembril saabus Nõukogude 40. armee Kabuli • 27. detsembril vallutasid 700 NSVL-i sõdurit, kes olid ennast riietanud afgaanideks, Kabuli tähtsamad sõjaväe- ja valitsusasutused • 24 tunni jooksul kõrvaldati KGB ja GRU poolt kõik NSVL-le “kahjulikud” isikud Sõjakuriteod • Sõjakuritegusid panid toime mõlemad osapooled • Suurema osa tsiviilisikute hukkumine oli põhjustatud õhurünnakute ja pommitamiste tagajärjel • Pommitati igat küla, mis jäi NSVL-i konvoide või strateegiliste objektide lähedusse • Palju tsiviilisikuid hukkus ka mudžahiidide poolt loodud miiniväljadel • Samuti kasutasid nõukogude väed korduvalt keemiarelva tsiviilelanike ja mudžahiidide baaside peal • 1982. aasta juunis saadeti 1000 noort kommunistliku partei liiget parandama Naghlu elektrijaama, mille hävitasid mudžahiidid. 30 km Kabulist eemal sattusid nad varitsuse alla ja suurem osa neist tapeti. • 4
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 ...
vangitele, aga kuna ameeriklasi polnud mujale panna viidi nad sinna. Vangilaagris ootas neid kuum duss ja sõbralik vastuvõtt sealsete inglaste poolt. Neile pakuti süüja ja juua, ning mängiti isegi etendus maha. Etenduse ajal läks Billy hulluks ja ta viidi hospidali. Seal veetis ta paar päeva, kuniks ta jälle maha rahunes. Saabus aeg uuesti vagunitesse ronimiseks ja vangid viidi Dresdenisse tapamaja. Dresdenis veedeti kaunis mitu kuud, kuni see maatasa pommitati. Peale seda tegelesid vangid laibakaevandustes, kuni tuli saksa sõduritel aeg minna venelastega võitlema. Vangid lukustati äärelinna ühte talli. Ühel hommikul ärgates leitsid nad, et tall polegi enam lukus ja sellega lõppeski Billy vangilaagri elu. Peale sõda tuli Billy tagasi koju, ta astus taas Iliumi Optikakooli. Viimasel aastal kihlus ta kooli asutaja ning omaniku tütrega, mille järel tal närvid kergelt üles ütlesid. Ta pandi
oli tollel hetkel Saaremaa. 1222. aastal maabus Taania kuningas Valdemar II oma väega Saaremaal ja hakaks sinna rajama kivilinnust. Saarlaste esimene rünnak löödi tagasi ning seejärel lahkus kuningas tagasi kodumaale. Samal ajal saarlased hakkasid tegema ettevalmistusi uueks rünnakuks, paludes abi kogu mandrilt. Saaremaal ehitati 17 kiviheitmasinat, mille abiga tungiti taanlaste linnuse alla ja pommitati seda vahetpidamata viis päeva. Lõpuks olid piirajad nõus saarlaste ettepanekuga linnus maha jätta ning vabalt lahkuda. Rootslaste avantüür Lihulas 8.august 1220 Taanlaste ja sakslaste kemplemisest jäi kõrvale Läänemaa ning seda otsustas ära kasutada Rootsi kuningas Johan I Sverkersson. Tema huvi Läänemere idarahvaste ristimise vastu oli suur ja nüüd võetigi ette ka ristisõda eestlaste vastu. 1220. aasta kevadsuvel maabus kuningas koos oma
millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on kui hüpnotiseeritult veidrates poosides, kuid samal ajal omavad justkui aegumatut ilu. Delvaux ei nimetanud ennast kunagi sürrealistiks, kuid tema maalides on alati kohal olnud ebareaalsus, unenäod ja hallutsinatsionaalsed seisundid. "Magav Veenus" valmis Brüsselis, samal ajal kui Belgia oli Saksamaa poolt okupeeritud ja kui linna pommitati. Selle aja ahastus ja draama kajastub pildil, kuid kuna Delvaux’i lapsepõlv oli rahulik ning ta oli kasvanud üles armastavas perekonnas, on pildil kujutatud Veenust. Veenus pildil peaks tähendama rahu ja ilu ka kõige lootusetumas olukorras.Ajaloolased on olnud huvitatud selle pildi sümbolitest, sest tegu on maaliga, kus on kajastatud okupatsiooni hirmu ja valu, kuid seda läbi unenäole sarnase seisundi, mis tekitavad vastuolulisi emotsioone vaatajates
ment 200 eesti vabatahtlikest soomes.1944.a augustis naasid pooled. 1941.a suvel võitles venemaa pinnal sakslaste vastu 22.territoriaalne laskurkorpus(7000 eestlast).1942.a sügiseks formeeriti Uuralites 8. Eesti laskurkorpus. AASTA 1944: 1944, jaan.- Punaarmee pealetung idarindes.30.jaan.kuulutati välja üldmobilasatsioon. Veebruari keskel läks Punaarmee Narva all pealle- tungile.6.märts-vene õhurünnak hävitas Narva, 8.märts sai kannatada Jõhvi,Tapa, 9.märts pommitati Tallinnat. 25.märts tartut. 26.juuli Punaarmee Narvas. Augusti keskel jõudsid punaväelased Lõuna- Eestisse. 25.august hõivati Tartu. Sakslased hülgasid eesti,põhja-läti. 22.sept punaarmee Tallinna all. Okupeeriti viljandi, pärnu,paldiski, haapsalu.26.sept langes virtsu.Septembris toimus Suur põgenemine. Vallutati ka hiiumaa,muhu suur osa saaremaast. 24.nov ka sõrve pls. Veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti vabariigile Rahvuskomitee.18
Fourth level Fifth level Jalta konverents 1945. aasta veebruaris. Kohtusid Stalin, Churchill, Roosevelt. 1. Kooskõlastati Saksamaa lõplik purustamine 2. Määrati sõjajärgne maailmakorraldus 3. Pandi paika ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht -> 24. oktoober 1945 San Franciscos Saksamaa purustamine 1945. aasta kevadtalvel algas Saksamaa lõplik purustamine: pommitati mitmeid linnu. Viimaks vallutati Berliin. 7.8. mai 1945 allkirjastasid Saksamaa esindajad Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktid. Saksamaa jagati neljaks okupatsioonitsooniks: Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, NSVL. Ka pealinn Berliin jagati neljaks. Saksamaa okupatsioonitsoonid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
NSV Liit viis raketid Kuubalt, ... > teatav pingelõdvendus 1946/1964-1973 Vietnami sõda a) sõda Prantsusmaaga - Ho Chi Minh ("Valgustaja") jaapanlaste vastu, USA tugi! - Prantsusmaa kaotas Indo-Hiinas, 1954. a. Vietnam jagati b) kodusõda Põhja- ja Lõuna-Vietnami vahel - NSVL ja Hiina toetasid Põhja-Vietnamit - vietkongid ehk punapartisanid c) USA sekkumine, kardeti doominoefekti (Kennedy!) - pidas vajalikuks saata nõuandjaid, spetsialiste; pommitati - nö sõda kõikide silme all > sõjavastasus, 1968. a. otsus taanduda järk-järgult d) kodusõda ehk sõda vietnamiseerus - 1973. a. Põhja- ja Lõuna-Vietnamiks, plaan riik ühendada - 1975. a. kommunistide pealetung, Lõuna-Vietnam ka neile http://thewall-usa.com/information.asp Napalmirünnaku eest põgenev alasti tüdruk kuulsalt sõjafotolt. Tänapäeval on Kim Phuc tuntud rahu ja inimõiguste eest võitleja > kommunism ka nt Kambodzas - USA pommitas ka Kambodzat
PÕHJASÕDA (1700 1721) · SÕJA PÕHJUSED: Poola, Taani ja Venemaa soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt Venemaa soov saada väljapääs Läänemere kaudu Euroopasse · SÕJA KÄIK: 1. Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli 17. sajandi II poolel oma võimsuse tipul Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel 1699. aastal sõlmisid Poola kuningas August II Tugev, Venemaa tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu, kokkuleppe kohaselt pidid Eesti- ja Liivimaa minema võidu korral Poola võimu alla 2. Sõja algus: Põhjasõda algas ööl vastu 12. veebruari 1700. aastal, mil Kuramaale koondatud August II Saksi väed ründasid Riia linna (mida ei suutnud vallutada) 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal, Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis aga Taanit kohe rahu sõlmima ...
· 1975 võttis kursi sotsialismile Laos. · 1975 võitsid kommunistid kodusõja ka Kambodzas Tüli hiina ja vietnami vahel · 1979 tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, · toimusid relvaintsidendid piiril. · See oli enneolematu sündmus sotsialistlikud riigid omavahel sõjas Miks sõda ebaõnnestus · USA'l puudusid suuremad liitlased · USA ei suutnud hävitada Põhja-Vietnamlaste peamist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada mida korduvalt pommitati · Põhja Vietnamlasi toetas NSV ja Hiina ja neil oli suur sõjaline ülekaal · Kohalik elanikkond toetas pigem Põhja- Vietami, kui USAt · USA sõjavägi ei osanud võidelda sissisõjas, kus puudus kindel rindejoon. · Lõuna-Vietnami sõjavägi loodi USA abil ja selle eeskujul · lisaks polnud USAl piisavalt kogemusi sellises loodusvööndis võitlemiseks(~6 kuud kestev sajuperiood, dzungel ja mäed) · USA puudus kindel strateegia, mida soovitatks Vietnamis saavutada (nii
Ettekanne K. Ristikivist Birgitta Ots 9 B klass Karl Ristikivi sündis 1912. Aasta oktoobris ülivaeses Pärnumaa piirkonnas Paadremaal. Sealne pinnas oli väga viljatu, seetõttu oli ka külakogukond ülimalt vaene. Oma religioonilt, mis hilisemas elus ja romaanides tugevat rolli mängib, oli Ristikivi õigeusklik, sest 1840-datel aastatel käis mööda Eestimaad kuulujutt, et kõik eestlased, kes luterlusest õigeusku astuvad, saavad tasuta maad. Selle pärast oli ka kogu küla õigeusklik, tema algne ristinimi oli venepäraselt Karp Ristikivi. Ema oli vaene taluteenija ning Karl ise vallaslaps. Külakogukond loomulikult isata lapsi ei sallinud ning seetõttu kasvas noormees sotsiaalses isolatsioonis ning pideva põlu all. Raske lapsepõlv (kuni Tallinna minekuni) on mõjutanud tugevalt tema kirjutisi ning kajastub tema novellides ja ka romaanid...
Moskva andis järele ja USA lubas vastutasuks, et ei valluta Kuubat. 5) Vietnami sõda 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks – Põhja-Vietnamiks ja Lõuna- Vietnamiks. Lõuna-Vietnami režiim oli ebademokraatlik ja diktaatorlik ja see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. Aastal 1957 algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda. Ametlikult asus USA punapartisanide ehk vietkongide vastu sõtta aastal 1964. Põhja-Vietnami territooriumi pommitati, aga maavägedega sisse ei tungitud. Sõda kujunes julmaks ja järjest verisemaks demoraliseerides Ameerika sõdureid. Maailm hakkas aina enam nõudma sõja lõpetamist. 1973. Aastal sõlmiti Pariisi rahuleping, mis pidi lõpetama sõjategevuse. Tänu rahulepingule lahkusid Ameerika väed Vietnamist, kuid kodusõda jäi kestma. Lõunavietnamlased jäid Usa abita ning said lüüa, Saigon alistus ja kehtestati kommunistlik režiim. 6)Praha kevad, Brežnevi diktriin
Tervikuna ka tööstustoodang vähenes. Tooraine puudus, valmistamine muutus keeruliseks, tööjõu kvaliteet halvenes. Tarbeesemeid oli puudu ning defitsiit põhjustas hinnatõusu ning see põhjustas vaheinflatsiooni. 1914-1918 kasvasid tuletikkude hinnad miljon protsenti Umbes 150000 eestlast osales I Maailmasõjas, nendest 3000 olid ohvitserid, 30000 ohvrit. 1914-1915 Eestis sõjategevusi polnud, ainult Saksa sõjalaevad olid Eesti vetes ning tulistasid Kuressaaret ja Pärnut. 1915 pommitati zepelinidelt. 1915 kavandati Eesti valitsusasutuste ja elanike evakueerimist. Sõjasündmused 1916-1917 1916 aasta lõpuks oli Venemaa jõudnud kokkuvarisemise ääreni. Sagenesid rahutused erinevates piirkondades ja ka armees. ~1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt armeest. Neid kutsuti desertöörideks ning kui nad leiti, lasti maha. Venemaa tahtis sõjast välja astuda, kuid ei saanud. Keskvõim ei suutnud olukorda enam kontrollida ja 5. nov 1916. hakkas Venemaa lagunema. 1917. a
Kunsti ajaloo konspekt (ptk 20, 21, 25) 12. klass Peter Paul Rubens (1577-1640) - Flandria maalikunstnik; kõige barokilikum maalija; jõuka kodaniku poeg, hea haridusega, reisis palju; maalimisel kasutas palju õpilaste abi, tegi ise vaid kavandi ja viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised...
Dien-bien-phu`s ja sunniti kapituleeruma. Vietnam jäi pooleksjagatuks mööda 17. Laiuskraadi. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik, see soodustas kommunistide mõju kasvu riigis. 1957. aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja- Korea valitsus eesotsas Ho Chi Minhiga. Punapartisane nimetati vietkongideks. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964. aastal. Põhja-Vietnami küll pommitati, kuid maavägedega sinna ei tungitud. Sõda muutus järjest verisemaks ja ulatuslikumaks. Dzunglist tulnud ja dzunglisse kaduvaid vietkonge oli võimatu hävitada Sõda demoraliseeris Ameerika sõdureid, selle hirmsamaks näiteks on Song My külas korraldatud veresaun Maailm ja USA enda avalik arvamus hakkas aina kõvemal häälel nõudma sõja lõpetamist. Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" ja sellega paralleelselt rahuläbirääkimisi
kompanii lipnik Bror Dahlgreni juhtimisel ja luuresalk rittmeister Erkki Varmavuori juhtimisel ja Narva koolipoiste rühm. Kohalikke koolipoiste käest, kes osalesid dessandis saadi teada, et Udria kalarannas on võimalik ka tuulise merega maabuda, kuna seal ei tekki murdlainet. Keskööl, kui tuul oli veidi vaibunud alustatigi uuesti dessandi maalesaatmis Udria kalarannas. Peale dessandi maalesaatmist 18. jaanuari hommikul kell 10.30 suundusid "Lembit" ja "Lennuk" Narva jõesuhu, kus pommitati linna ümbrust ja ka linna. Umbes kell 12. heisati Hungemburgis valged lipud ja laevadele tuli vastu lootsipaat ja "Lembit" sõitis jõesuhu sisse, kus asus oma 120 mm suurtükiga Narvat pommitama. Esimesel rünnakulainena maalejõudnud 200 meest, võtsid 17. jaanuaril 1919 oma valdusse Udria küla. Vastavalt jõudude lisandumisele liiguti edasi Laagna mõisa suunas. 18. jaanuari hommikul teatas major Ekström Utriast et: 4. soome kompanii oli Laagna küla vallutanud. 2
Eesti rahva valikud ja võimalused II maailmasõjas II Maailmasõda algas 1. september 1939. Sõda sai teoks, kuna Saksamaa ja Nõukogude Liit sõlmisid MRP lepingu(Molotov-Ribbentropi Pakt). MRP salaprotokollide alusel, jäid Eesti, Läti ja Soome ,Venemaa huvisfääri. Kuigi Eesti oli kuulutanud ennast II maailmasõja suhtes erapooletuks, toimus Eesti aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuivõrd oli Eestil antud võimalusi valikuid teha? 1939. aasta 23. augustil sõlmisid Nõukogude Liit ja Saksamaa Molotov-Ribbentropi Pakti(MRP lepingu). Selle lepingu alusel jagasid omavahel maailma ära Saksamaa ja Nõukogude Liit ning see läping oli ka nende kahe riigi vaheline mittekallaletungi leping. MRP alusel jäid Eesti alad Nõukogude Liidu huvisfääri. Kuna MRP leping oli sellel ajal salajane, siis loomulikult ei olnud mitte ühelgi riigil võimalust sellist vaidlustada. Seega, mitte kellegil polnud mingisuguseid võimalusi. Alates Eesti Vaba...
o Churchilli kommentaar Teine maailmasõda 01.09.1939-02.09.1945 o Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Eellugu Valiti alandus, saadi ka sõda · Natside peaeesmärk oli sõda o Eluruumi laiendamine ja ressurssipuuduse lahendamine o Vastandumine kommunismile ja NSVL-le Sõja eelõhtul · Sõbralikud suhted naabritega · Tsehhoslovakkia kadumine o 1934 mittekallaletungipakt Poolaga o 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt o Hiljem praktiliselt kõigi Euroopa riikidega ...
Punaarmee ületas kinnikülmunud Lämmijärve. Siiski suudeti pealetungid tagasi hoida ning võim läks Saksa väejuhatusele. Märtsi lõpuks õnnestus vastane linnast põhja pool jõe taha tõrjuda. Heitlused Narva all jätkusid aprilli lõpuni, ent kumbki ei saavutanud edu. Seejärel oli vaikus kolmeks kuuks. Narva lahingute ajal sooritas Nõukogude lennuvägi terrorirünnakuid Eesti linnadele. 6. 03 õhulöök hävitas Narva täielikult. 8- 11 Jõhvi ja Tapa. Ööl vastu 9.03 pommitati 250 Vene lennuki poolt Tallinn. 25. 03 vallutati Tartu. Punaaremee vallutab Tartu : 24.07- l tõrjusid eestlased punaste rünnakud Auvere silla pealt, kuid päev hiljem ületasid venelased Narva jõe a marssisid 26.07-l sisse enda hävitatud Narva. Samuti peeti lahinguid Sinimägedes- kahe nädala vältel. Aug. keskel jõudsid Pihkva piirkonnas pealetungi alustanud punaväelased L- Eestisse. 22. sept. vallutati Tallinn. Seejärel langeid üksteise järel Viljandi, Pärnu, Paldiski ja Haapsalu
SB jäi peale kuna nad suutsid vallutas ka kreeka. Järgnevalt kaubalaevu kiiremini ehitada kui sx suundus hitler vahemerele, ning hävitada,salakoodi enigma ründasid kreetat ja sundisid inglased murdmine.hakati kasutama lennuväge ning saksamaa pommitati puruks. Baltiriikide okupeerimine. sai surma 5 punaarmeelast ja NSV Liidu plaan liita endaga Soomet ebaõnnestus. 1940. aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV · Baaside leping-28. septembril 1939. aastal
• 1939 - Eesti ja Nõukogude Liit sõlmisid vastastikuse abistamise lepingu (25 000 punaväelast Eestis) • 21. juuli 1940 – kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV), presidendiks J. Vares • 14. juuni 1941 – massiküüditamine … • 22. juuni 1941 – Suur Isamaasõda (Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel) • 1941 – saksa väed okupeerisid Saksa (kindralkomissariaat Estland) • 1944 – paljud Eesti linnad pommitati puruks (nt Tartu, Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline areng • kolhoosid Kirjanduselu 1940ndatel
22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Luftwaffe saavutas ülemavõimu õhus. Sks tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber, jättes sissepiiratud osa jalaväeüksuste hooleks. Paljud Punased andsid vastupanuta end vangi. Baltikumis ja Ukrainas võeti sakslasi vastu kui vabastajatena 1941. sügiseks olid sakslased vallutanud Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Punaarmeel tohutud kaotused.
Vanema näitena tugevast inimmõjust võib tuua Jussi nõmme, mille ainulaadne looduskooslus on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest(1953-1992) tingitud korduvate põlengute tagajärjel. 1953.aastal rajati Jussi nõmmedele suurim (33304ha) Nõukogude armee õppepolüoon Eestis. Ametlikult oli tegu NSVL Kaitseministeeriumi Pavlovi nimelise metsamajandi metskonnaga. Polügoonil harjutati lahinglaskmist käsirelvadest, kahuritest, raketiseadeldistest, tehti tankiõppusi ning pommitati lennikutelt. Kuigi Jussi mägedes oli lageraiet tehtud juba 1920.aastatel, laiendati sõjaväepolügooni rajades raiesmikku veelgi. Seda ala pommitati nii kahuri- kui ka reaktiivmürskude ning lennukipommidega. Praegu meenutavad liivapaljandikega Jussi mäed tundruid või Sotimaale iseloomulikke kanarbikunõmmesid, kuhu ajapikku ilmub haava-kasevõsa. Militaarkahjustustest hakkavad veel silma raskete lahingu- ja transpordimasinatega lõhutud maakamar ning purustustele
ÜRO taandus. Liitlasväed panid hiinlaste edasitungi seisma. 1953 sõlmiti vaherahu. Kestab tänini, jagades Korea kaheks riigiks. NSVL autoriteet Aasias ja Euroopas vähenes. Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam kaheks riigiks. NSVL ja Hiina toetusel Põhja-Vietnamiks ja USA toetusel Lõuna-Vietnamiks. 1957-63 algas partisanisõda. Põhja-Vietnami valitsus (Ho Chi Minh) toetas ja Moskva ja Peking. Punapartisanid- Vietkongid. 1964 astus USA anetlikult vietkongide vastu sõtta. Pommitati Põhja-Vietnami. Kardeti, et Moskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oli julm ja verine. 1968 USA presidendiks Nixon. Tahtis sõda lõpetada ja Lõuna-Vietnami aidata relvade ja nõuga. 1973 Pariisi rahuleping. Sõda lõppeb. USA lahkub kuid kodusõda kestis edasi. USA abita jäänud L-V sai lüüa. 1975 a Saigon alistus, kommunistlik reziim. 1976 Vietnami kaks poolt ühendati. Kommunism võimul ka Laoses ja Kambodzas. 1976 Vietnami sotsialistlik vabariik
Vaatamata sellele ei suutnud USA väed vastu panna Vietnami vägedele. Põhjusteks olid Vietnami sõdurite enesetapjalik sõdimisviis ja USA sõduritele harjumatu maastik ja kliima. Palju tuli ette lähivõitlust, millega USA sõdurid polnud harjunud. USA väed ei suutnud hävitada Põhja-Vietnami põhilist varustusrada - Ho Chi Minh'i rada(USA ei soovinud laiendada sõda Laosesse ja Kambodzasse, mille kaudu toimus Lõuna- Vietnami sisside peamine varustamine Ho Chi Minh'i raja kaudu). Seda pommitati korduvalt. Samuti puudusid USA'l suuremad liitlased, samal ajal, kui Põhja-Vietnami toetasid nii NSV liit, kui ka Hiina Rahva Vabariik. USA väed olid suures vähemuses. Puudus kindel strateegia, ka poliitiline. Head ei teinud ka sõjavastane kriitika, 60-ndate lõpus kasvas maailmas vasakpoolsus, esile kerkisid vägivallavastased hipid. Samuti tekitasid kaotused sõjatüdimust. Selle tõttu üritati vägesid vietnamiseerida-välja toodi enamus põhivägedest. 1973
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
