- kehtestatakse üleriigiline kaitseseisukord, vapside organisatsioonid suletakse, valimised lükatakse edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis, riigikogu suvepuhkusega läks seadusandlik tegevus valitsuse kätte ( riigivanema dekreedid) Algab vaikiv ajastu. VAIKIV AJASTU 12.märts 1934a. riigipööre - üleriigiline kaitseseisukord - siseminister Einbund (Eenpalu) - september- kaitseseisukorra pikendamine aasta võrra= valimiste edasilükkumine - Riigikogu kritiseerib valitsust- Einbund kuulutab 2.okt. istungjärgu lõppenuks, saadikud sõidavad laiali, rohkem kokku ei tule (ametlikult EI saadeta laiali)= parlament "vaikivas olekus" - 1935 kevadel keelustatakse pol. erakondade tegevus - loodi Isamaliit (valitsuse suunatav ainupartei)
............................................................... 7 13. Karl Einbundi valitsus ........................................................................ 8 14. Kaarel Eenpalu valitsus ....................................................................... 8 15. Teenetemärgid .................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Kaarel Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl Einbund; 28. mai 1888 Tartumaa, Vesneri vald, Palu talu 27. või 28. jaanuar 1942 Venemaa, Kirovi oblast, Vjatka vangilaager (Vjatlag)) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932. Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund. 3 Haridus Õppis Vesmeri vallakoolis. Lõpetas Hugo Treffneri eragümnaasiumi, Õppis 19091914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures. Tal oli õigusteaduste
EV võeti vastu Rahvasteliitu – 1921. aastal Sõlmiti Eesti – Läti kaitseliidu leping – 1923. aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte.
referendumil tagasi. 1933. a. põhiseaduseelnõu Põhiseaduseelnõu läbikukkumist referendumil soodustas ka küsimus krooni kursist, mis oli päevakorda kerkinud. 1933. a. 26. aprillil astus K. Päts tagasi, sest ei suutnud Riigikogus läbi suruda krooni devalveerimist, mille vajalikkus oli selge. 1933. a. põhiseaduseelnõu Järgnes Eesti ajaloos enneolematu uue valitsuse kokkupanek: Valitsust üritasid moodustada Jaan Tõnisson, seejärel K. Einbund; siis J. Uluots; siis jälle K. Einbund; siis A. Rei; siis K. Päts; siis K. Päts II korda; siis III korda K. Einbund; siis T. Kalbus; siis A. Kerem. Seejärel teatas Tõnisson, et lõpuks on olemas edukas uue valitsuse moodustaja selgus, et see on jälle (IV korda katsetav) K. Einbund. 1933. a. põhiseaduseelnõu 1933. a. 18. mail üritas Jaan Tõnisson ise veelkord ja kinnitatigi tema valitsus. Kriis oli kestnud 22 päeva ja uus riigivanem saadi alles 12. katsel!!
laiali, ta valiti viieks aastaks (rahva poolt). Parlamenti kuulus 50 liiget, valimised toimusid 4 a tagant. c) III põhiseadus (1938)- Riigipeaks president kuueks aastaks. Parlament valiti 5 aastaks ja sinna kuulus 80+40 liiget. Parlament muutus kahekojaliseks ja valimisõigus oli alates 22a. d) vaikiv ajastu- alates 1934. Riigipööre, et takistada vapside võimuletulekut. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks sai K. Einbund. Laidoner oli sõjaväe ülemjuhataja ja Päts riigivanem. Valimisi ei toimunud, 1935 keelustati poliitiliste erakondade tegevus, mille asemele loodi Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, kehtima hakkas tsensuur, kehtestus riigi kontroll- autoritaarne diktatuur. Majanduselu kiire areng. e) presidendivalimised- 1938 Konstantin Päts, valimised rahva poolt jäid ära. Uus valitsus eesotsas Eenpaluga. 3. Eesti iseseisvuse kaotus a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel
Sotsialistlik Tööliste Partei. Stabiilsus ei kestnud kaua, kõiges süüdistati poliitikuid, erakondi, Riigikogu ja valitsust. Vabadussõjalaste esiletõus. Andres Larka ja Artur Sirk. PÕHISEADUSE KRIIS 3 rahvahääletust( 1932, 1933, 1933) Vabadussõjalaste eelnõu läks läbi AUTORITAARNE EESTI RIIGIPÖÖRE 12.märts 1934 Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipööre ennetamaks vabadussõjalaste võitu eelseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks. 2. oktoober 1934 parlament seati vaikivasse olekusse. TASALÜLITAMINE Piirati sõnavabadust. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Austati Isamaaliit 8. detsember 1935 valmistati ette relvastatud riigipöördeks Vabadussõjalaste poolt, kuid enne vahetult enne seda vahistati vabadussõjalased. PÕHISEADUSE MUUTMINE 1937. aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, koostas uue põhiseaduse. Riigipeaks president,
süüdistamine; A. Larka, A. Sirk). Soovisid läbi suruda oma põhiseadust. Peale selle vastuvõtmist astus J. Tõnissoni partei tagasi, moodustati üleminekuaja valitsus eesotsas Pätsiga. Riigivanema võimupiiri laiendati tunduvalt. 1934. a. märtsis viisid Päts ja Laidoner läbi sõjaväelise riigipöörde, põhjendades seda vapside väidetava võimuhaaramise plaanidega, kuulutati välja üleriigiline kaitseseisukord. Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks, algas vaikiv ajastu. Kehtestati tsensuur ja riigi kontroll, loodi kutsekodasid. 1935. a. lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. Kuigi vapsid nõudsid demokraatia taastamist suutis Pätsi valitsus nende populaarsust rahva hulgas tugevalt kahandada. Opositsiooni peamiseks keskuseks jäi Tartu. 1938-ndal aastal jõustunud põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, riigikogu muudeti kahekojaliseks
Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistasid ette riigipööret. TULEMUSED: * riigis kehtestati 6 kuuks kaitseseisukord * suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ning sellega seotud ajalehed, organisatsioonid jms * vabadussõjalaste juhid ja aktiivsemad liikmed vangistati (u 400) * J. Laidoner määrati sõjaväe ülemjuhatajaks * keelati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused * riigikogu ja presidendi valimised lükati edasi * valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu), kes Pätsi ja Laidoneri kõrval kujunes kolmandaks võtmeisikuks autoritaarse reziimi kehtestamisel * riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale * kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini * viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks.
kaasnenud sisepoliitiline kriis aga ei lasknud kaua stabiilsust nautida. 12.03.1934 - riigivanem K. Päts ning J. Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde, et vältida vapside e vabadussõjalaste võitu presidendi valimistel ja koondamaks võimu enda kätte. Miks on hakatud diktatuuri kehtestamise aega nimetama “Vaikivaks ajastuks”? - 2. oktoobril 1934 Riigikogu istungjärg kuulutatakse lõpetatuks tolleaegse siseministri Kaarel Eenpalu (Karl Einbund) poolt - Parlament jäi “vaikivasse olekusse”, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda - Erakondade tegevus lõpetati ja loodi sisepoliitiline organisatsioon Isamaaliit 1938- jõustus uus põhiseadus, sest uued riigijuhid rikkusid pidevalt oma võimu teostades põhiseadust, mille järel uus koostati. Mille poolest 1938. aastal jõustunud 3. põhiseadus erines 1920. aastal jõustunud 3. Põhiseadusest? - Rahvaalgatus kaotati - Loodi presidendi ametikoht
- 1933 augustis üleriigline kaitseseisukord - kolmas põhiseadus ( EVKL-i oma) sai kindlalt rahva poolt vastu võetud - Moodustati üleminekuaja valitus eesotsas Pätsiga - 1934. jaanuar astus jõusse uus põhiseadus (suurendas riigivanema võimupiire) 4. Vaikiv ajastu: - 1934. 12 märts Sõjakool ja Kaitseliit toompea oma kontrolli alla - Vabadussõdalased arrekteeriti - Üleriigiline Kaitseseisukord - Puhastustöö riigiaparaadis - Peaministri asetätijaks Karl Einbund (hiljem Kaarel Eenpalu) - 1935 keelustati pol. erakonnad, mille asemel lood Isamaliit - Itaalia eeskujul loodi kutsekodasid - tsensuur, ajakirjandusele jagas infot Riiklik Propaganda Talitus - 8. dets 1935 arrekteeriti hulgaliselt vabadussõjalisi koosolekult - Kokku kutsuti Rahvuskogu, et luua EV 3. põhiseadus (jõustus 1938), mille järgi EV riigipeaks president, valitud kuueks aastaks Riigikogu kahekojaliseks Alam -ja Ülemkoda (alamkotta valiti rahva poolt, ülemkotta
Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a. valmistati ette relvastatud riigipööre, kuid vahetult enne seda arreteeriti kõik juhtivad vabadussõdalased
· modernismi ja uusromantismi võitu realismi üle · eesti keeleuuenduse raamliikumist Vahetuv Valitsus · I Riigikogu avamine 4 Jaanuar 1921 · II Riigikogu avamine 7 juuni 1923 · III Riigikogu avamine 22 juuni 1926 I Riigikogu · Asutaja kogu Esimees A. Rei · Riigikogu esimees O. Strandmann Eesti Vabariigi Valitsus 02.08.1923 26.03.1924 · Riigivanem - Päts, Konstantin Rahaminister - Vestel, Georg Siseminister - Einbund (Eenpalu), Karl (Kaarel) Välisminister - Akel, Friedrich Karl Haridusminister - Veidermann (Veiderma), Aleksander Sõjaminister - Anderkopp, Ado Teedeminister - Ipsberg, Karl Kaubandus-tööstusminister - Rostfeld (Roostfelt), Põllutööminister - Kerem, August Töö- ja Hoolekandeminister - Amberg, Kohtuminister - Gabrel, Rudolf II Riigikogu lõpetamine · Mindi laiali sest tulijad kes tahtsid saada
koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas võidu. Vastavalt põhiseadusele pidi Eesti kõrgemat võimu teostama riigivanem, kelle nüüd valis rahvas. Tühistati kaitseseisukord ning taastus vabadussõjalaste tegevus. Vabadussõjalaste tegevus muutus kindlamaks. Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde. Keelustati kõik meeleavaldused ja vabadussõjalaste ühingud suleti. Kolmas oluline isik Pätsi ja Laidoneri kõrval oli Karl Einbund. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, sest nad arvustasid valitsuse tegevust. Toimusid mitmed muutused: 1934.dets piirati ajakirjanduse sõnavabadust, seati kontroll ka mitmetele teistele elualadele, mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Keelustati kõigi erakondade tegevus. Vabadussõjalased leidsid, et tuleb riigivõim kukutada vägivaldselt, aga see neil ei õnnestunud. 1937.aastal kutsuti kokku Rahvuskogu, kes koostas uue põhiseaduse:
Vaikiv ajastu Sai alguse peale K. Pätsi 12.03.1934. a. relvastatud riigipööret, millega lõppes ka demokraatlik kord Eestis. III põhiseadus Kehtestas 1938. a Eestis presidentaalse võimu, kus presidendil olid diktaatrolikud volitused. (dekreedi õigus, õigus alustada ja lõpetada sõda) Parlament muutus kahe kojaliseks: 80-liikmeline riigivolikogu ja 40- liikmeline Riiginõukogu. Isamaaliit Pätsu autoritaarse võimu aegne ainupartei. Kaarel Eenpalu (Kaarel Einbund) Pätsi autoritaarse võimu teostaja, oli peaminister. 18. Parlamentarismi kriis Pideva ebastabiilsuse tõttu poliitikas palju valitsuskriise. Artur Sirk Üks tuntuimaid vapse, mõrvatakse 1937 a. PolPoli agentide poolt Luxemburgis. Asunikutalu Oli Eestis pärast 1919. a. maareformi endisele mõisa maale rajatud talu, aastatel 1919-1939 rajati üle 56000 talu, nende talude suurus oli enamasti 10-15 hektarit.
kaitseseisukorra. Piirati kodanike õigusi ja vabdusi. kehtesti tsensuur. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Riiki hakkas juhtima riigivnem ehkhv president. ema käes olid õgused saata laiali riigikogu, nimetada ametisse ja tgabdda valitsust. Autoritaarne Eesti riigipööre Konstantin Päts ja Johann Laidoner korraldasid 12.märtsil 1934a. riigipöörde. Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund. Seejärel pikendati kaitseseisukorda. Vaikiv olek- saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. tasalülitamine 1934.a detsembris ilmus määrus millega piirati sõnavabadust ajakirjanduses . Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. 1935.a. keelustati kõikide erakondadetegevus, nende asemel asutati Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus jõulisi samme opositsiooni lämmatamiseks. 8.detsember 1935 a
· juhtkommunist Põhiseaduslik kriis · EV otsustab põhiseadust muuta · toimub rahvahääletus · VAPSID ( vabadussõdalased) organisatsioon loodi pärast Vabadussõda, et kaitsta osalenute huve. Kindral LARKA ja ADVOKAAT SIRK vastu, sest muudatused on liiga vähesed. · Vapside põhiseadus läheb hääletusel läbi, põllumehed ja Päts toetavad. · LARKA riigipea · 12.märts Pätsi ja Laidoneri riigipööre Vaikiv ajastu 1930ndad · Karl Einbund määrati peaministri asetäitjaks · riigikogu vaikivas olekus (1940-ei kutsuta kokku) · kontroll paljudel elualadel · propaganda, et rahva meelsust mõjutada ( nimede eestistamine) · märtsis keelati kõik erakonnad · ISAMAALIIT kujunes ainuparteiks · opositsioon suruti maha · vapside riigipööre ebaõnnestub · piiratakse õigusi ja vabadusi · 1938 (loodi presidendi institutsioon, presidendil laialdaselt õigusi, riigikogukahekojaline,
Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Pataljoni suuruseks oli umbes 110–120 meest, neist sadakond Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle
võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa. Tartu Vabatahtliku Pataljoni suuruseks oli umbes 110120 meest, neist sadakond Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi. Raamatus kujutatud pataljoniülemat ei kutsuta nimepidi. Selleks oli leitnant Karl Einbund, hilisem peaminister Kaarel Eenpalu. Lahingutes juhatas aga pataljoni tema asetäitja kapten Oskar Eller, keda Kivikas kujutab raamatus kompaniiülemana. Vahvuse eest Vabadusristi saanud Eller sai sügisel 1919 surmavalt haavata. Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust -- ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa
arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoobri algul julges puhkuselt naasnud Riigikogu valitsust kritiseerida, lõpetati selle tegevus ja saadikutel ei lubatud enam kokku tulla (parlament seati nn vaikivasse olekusse). 1934.a. lõpul järgnesid uued sammud demokraatia lämmatamisel: piirati sõnavabadust ja allutati opositsioonilised ajalehed valitsuse kontrollile. Õige pea laienes kontroll ka teistele elualadele, kontrolli teostas Riiklik Propaganda Talitus. Muu hulgas viis see
järglasi. Elanikkonna laiendamiseks võeti kasutusele vereõiguse printsiip, mis on maailmas üldlevinud. Selle kohaselt pärib laps oma vanemate kodakondsuse, sõltumata sellest, mis riigis ta sündis. Teiseks elanikkonna laiendamise võimaluseks prooviti rakendada sellist printsiipi - nagu sünnikoha printsiip, millle kohaselt saab laps selle riigi kodakondsuse, kus ta sündis. Ent see printsiip ei sobinud, ja seda põhjendas kodakondsuse seaduse II lugemisel siseminister Karl Einbund väitega ,,Sündimine iseenesest on nii juhusline moment inimese elus, et tema mitte veel ära ei määra, kust keegi pärit on." (ibid: 17) Praegune Eesti Vabariigi kodakondsus tugineb kahele printsiibile, milleks on vereõigus ja teiseks Eesti järjepidevuse printsiibile, mis tähendab, et praegune Eesti riik on rajatud 1918.a aastal rajatud Vabariigi õigusjärglane. Sama põhimõte kehtib kodakondsuse suhtes. 1992. aastal taasjõustati okupatisoonieelne 1938. aasta kodakondsusseadus
riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist väljumine: *O.Strandmanni uus majanduspoliitika 1924 -kulude kärpimine
1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL) ◦ A. Larka, A. Sirk ◦ u 20 000 liiget ◦ tugev keskvõim 1932 aug I rahvahääletus 1933 juuni II rahvahääletus 1933 okt III rahvahääletus 1. jaan 1934 uus põhiseadus ◦ Riigivanema kandidaadid J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra Laidoner sõjaväe ülemjuhatajaks Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) siseministriks Valimised lükati edasi Parlament puhkusele ◦ 2. okt vaikivasse olekusse Puhastus riigiaparaadis Tsensuur Riiklik Propaganda Talitus Erakonnad keelati Isamaaliit Kutsekojad 8. dets 1935 vapside plaanitud riigipööre Tartu vaim 1937 Rahvuskogu 1. jaan 1938 uus põhiseadus ◦ president ◦ Riigikogu Riigivolikogu 80
endiselt Riigikogule. Täidesaatev võim jäi valitsusele. Valimisvõitlus kujunes teravaks. Taandumas oli majanduskriis. §16. Vaikiv ajastu Sõjaväeline riigipööre K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Vaikiv ajastu algab Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga. Võitlus opositsiooniga Opositsiooni tegevus oli raskendatud. Uut elujõudu saadi 1935, kui vabanesid arreteeritud vabadussõjalased
· 1930 Rahvusvahelise olukorra teravnemine. Vapsid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed. Jaan Tõnisson Demokraatia ajal kahekordne Riigikogu esimees ja neljal korral Riigivanem. Peale riigipööret tõrjuti riigijuhtumisest ja ajalehest ,,Postimees" (mille peatoimetaja oli ligi 40 aastat). Sai demokraatliku opositsiooni liidriks. 1938. veebruari valimised näitasid ta populaarsust. · Peale riigipööret sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund (alates 1935 Kaarel Eenpalu). · 2. oktoobril 1934 kuulutab Eenpalu Riigikogu istungjärgu lõpetatuks parlament jäi ,,vaikivasse olekusse". · Isamaaliit valitsuse poliitiline ja kultuuriline abiorganisatsioon. · Itaalia eeskujul hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala esindajaid ja vahendama nende soove ning mõtteid valitsusele. · Riiklik Propaganda Talitus jagas ajakirjanikele sobilikku informatsiooni ning tegeles nn.
Vastu võeti hoopis 1929. aastal uue poliitilise jõuna tegevusse astunud Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu projekt ning uus põhiseadus jõustus 1934. aasta jaanuaris. Selle kohaselt vähendati parlamendi mõjuvõimu ja loodi riigipea ametikoht. Kahjuks aga ei saanudki see ilmselt parem demokraatlik skeem tööle hakata, sest 12. märtsil haarasid sõjaväelise riigipöördega võimu K. Päts, J. Laidoner ning triumviraadi kolmandaks liikmeks sai Karl Einbund. Ilma ametliku otsuseta saadeti parlament vaikivasse olekusse ning seadusandlik võimgi koondus valitsusele. Demokraatialootused ja alged kustutati ja pead tõstis tol ajal Euroopas leviv autoritaarne valitsemisviis oma tsensuuri, õiguste piiramise, propaganda ja ainuparteilisusega (Isamaaliit), kehtis kaitseseisukord (eesmärgiks stabiilsus, ohtu nähti kommunistides 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse ja vapsides, kelle organisatsioon aga keelustati ja suleti)
t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 – sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 – Eenpalu) siseministrina. valitsemine dekreetidega kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord keelati poliitilised meeleavaldused suleti vabadussõjalaste organisatsioonid okt. 1934 – kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus
t. president . Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934.aprillis. Riigivanema kandidaadid: Andres Larka (Vabadussõjalaste Liit), Konstantin Päts Põllumeestekogud), Johan Laidoner (Asunike Koondis), August Rei ( (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei). 12.märtsil 1934 sõjaväeline riigipööre Eestis. Üleminek autoritaarsele riigikorrale. K.Pätsist sai diktaator. Peale K.Pätsi olid veel võimu juures Johan Laidoner ja Karl Einbund (1935 Eenpalu) siseministrina. · valitsemine dekreetidega · kuulutati välja 6-kuuline kaitseseisukord · keelati poliitilised meeleavaldused · suleti vabadussõjalaste organisatsioonid · okt. 1934 kuulutati Riigikogu laiali saadetuks, seati vaikivasse olekusse · piirati sõnavabadust, suleti opositsioonilised ajalehed, kehtestus tsensuur. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus
Päts kasutas uue põhiseadusega talle antud volitusi ning pani samast päevast alates kuueks kuuks kehtima kaitseseisukorra kogu riigis, nimetades J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Oma teguviisi põhjendas ta vajadusega ära hoida vapside riigipööre. Vabadussõjalaste organisatsioonid ning ajakirjad suleti, aktiivsemad liikmed arreteeriti. Keelati poliitilised meeleavaldused ja koosolekud. Valimised lükati edasi ning valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Võitlus opositsiooniga- Opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Opositsiooni iga eluavaldus oli raskendatud. Poliitiline tegevus ja organiseeruine ei tulnud kõne allagi. Suleti „Maaleht“, 1935 allutati „Postimees“ riigi kontrolli alla. Kasutati ka opositsiooni-tegelaste äraostmist, pakkudes neile hästitasustatud kohti riigiametites. Vabadussõdalasi arreteeriti pärast
õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku) *Keelustati poliitilised erakonnad nende asemele loodi Isamaliit(ainupartei) *Hakati looma kutsekodasid *Kehtestati tsensuur *Loodi Riiklik Propaganda Talitus(rahvuslikud kampaaniad) *Kehtestati riigi kontroll paljude elualade üle *8.dets 1935 lavastati vabadussõjalaste riigipöördekatse paljud mõisteti vangi
liikumisvabaduse, kohtuseadus vabastas mõisnike kohtuvõimu alt ja keelas neil kohtuta talupoegadele ihunuhtlust anda, omavalitsuse reform vabastas valla mõisnike eestkoste alt. HILJEM. Mahtra sõja 75. aastapäev Pidustused algasid pühapäeval, 4. juunil 1933 rongkäiguga Juurust Mahtrasse. Ausamba juures toimus pidulik aktus, mille avas korraldava komitee esimees Johannes Tutt. Pärast lühikest kõnet eemaldas riigikogu esimees K. Einbund sambalt katte. Raksatasid kogupaugud ja kõlas hümn. Samba õnnistasid Kose pastor Richard Jõgis ja Juuru õpetaja, IdaHarju praost Christfried Brasche luteriusu kombe kohaselt ning Harjumaa praost J. Ümarik õigeusu tavade alusel. Peokõne pidas politsei peavalitsuse peasekretär Konstantin Lepp. Järgnes Mahtra sõja ohvrite mälestamine, tervituskõned ja pärgade panek. Riigivõimu esindajatena olid kohal riigikogu juhataja Kaarel Einbund (Eenpalu) ja siseminister Vladimir
huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. kätte(riigivanema dekreedid). Esimesesks sammuks sai radikaalne maareform (10 okt 1919). Reformi Tasalülitumine 1934 aasta sügisest algab vaikne ajastu autoritaalne diktatuur: käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jm).Suur osa Siseministriks määrati Kaarel Eenpalu (karl einbund).Piknedati võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35000 uut asundustalu. kaitseseisukorda ühe aasta võrra. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, seejärel Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse".Keelustati poliitilised erakonnad- ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus nende asemele loodi Isamaliit (ainupartei). Hakati looma
ning riigivanema valimistel 1934. aastal. 4) Autoritaarne Eesti ehk Vaikiv ajastu: a) Riigipööre 12. märts 1934. Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk oli ennetada vabadussõdalaste eeldatavat võitu valimistel ning koondamaks võimu enda kätte. Suunatud otseselt Vapside võimu vastu. Esialgseteks abinõudeks olid: kehtestati kaitseseisukord, arreteeriti Vapsid. Alustuseks määrati siseministriks Karl Einbund. Võim koonduski Pätsi, Laidoneri ja Einbundi kätte. Vaikivaks ajastuks on nimetatud seetõttu, et poliitilist tegevust ei toimunud ning riigipea valimisi lükati edasi. b) Tasalülitamine: · Sõnavabaduse piiramineja tsensuuri kehtestamine. · Riigikogu saateti laiali ning valimisi ei toimunud. · Erakonnad keelustati, püsima jäi ainult Isamaaliit. · Vapside arreteerimine. Vabanesid 1938. · Kampaaniate korraldamine.
a. jaanuarist kandis ametinimetust peaminister riigivanema ülesannetes)koos J.Laidoneriga läbi viia sõjaväelise riigipöörde. 12. märtsil 1934 arreteeriti vabadussõjalaste juhid. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord, suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, valimised lükati määramata ajaks edasi. Kogu seadusandlik võim koondus valitsuse kätte. Valitsusjuht Pätsi ja sõjaväge ülemjuhataja Laidoneri kõrval sai riigi kolmandaks võtmeisikuks siseminister Karl Einbund (eestistatuna Eenpalu) Oktoobris 1934 lõpetati Riigikogu töö, kuid teda laiali ei saadetud - parlament jäi vaikivasse olekusse. Kaitseseisukorra kehtivust pikendati. Järgmisel aastal keelustati erakondade tegevus, neid asendas valitsust toetav poliitiline organisatsioon Isamaaliit. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala esindajaid. Valitsus rajas Riikliku Propaganda Talituse, mis tegeles informatsiooni levitamise, ajakirjanduse kontrollimise ja kampaaniate korraldamisega
Vabadussõda, ning sõlmiti õigel ajal Tartu rahu leping. Eesti omariikluse ajaloos esineb kahel korral sündmusi, mida nimetatakse riigikukutamiseks. Nende sündmuste daatumid on 1. detsember 1924 ja 12. märts 1934. 1. detsembri 1924 a. sündmust nimetatakse võõrsilt plaanitsetud, finantseeritud ja võõra riigivõimu poolt telgitagusest juhitud mässukatseks. See ebaõnnestus. Riigikord Eestis jäi muutmata. Sündmuste sarjale, mille alguseks oli 12. märts 1934, on peaminister Kaarel Einbund-Eenpalu pannud nimeks ,,vaikiv ajastu". Vaikiva ajastu algus 1934. a oktoobri sündmustega lõppes poliitiline kriis Eestis. Valitsus, kus jäme ots oli kolmel mehe Pätsi, Laidoneri ja Eidenbundi käes, kontrollis kindlalt olukorda riigielu kõigis sfäärides. Valitsus oli saavutanud võidu nii parlamendiväliste kui ka parlamendi enda ja parteide üle. Valitsus ei pidanud enam mitte kellegagi arvestama. Demokraatia ajajärk oli Eestis selleks korraks lõppenud.
kaitseisukorra ja Laidoner keelustas poliitilised meeleavaldused ja sulges vs ühingud. Sõjakool ja Kaitseliit kontrollisid Tallinna ning politsei asus vs arreteerima. Valimised lükati edasi, tühistati vs omavalitsustes ning riigiametites. Parlament saadeti vaheajale, seadusandlus läks riigivanema kätte. Päts põhjendas seda vs mässukavaga ja seetõttu valitsus oli sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund- kolmas oluline võtmefiguur Eesti poliitikas. 02.10.1934 seati parlament nn vaikivasse olekusse. Varsti hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust ja kontrolliti ka teisi elualasid. Kontrollima hakkas Riiklik Propaganda Talitus. Üleriigilised kampaaniad: nimede eestistamine, kodukaunistamine, sinimustvalge lipu lehvitamine. 1935 märts keelustati erakondade tegevus ja nende asemele Isamaaliit ja kutsekojad. Valitsus asus opositsiooni lämmatama saates teele takistusi.
samal ajal võtsid sõjakool ja kaitseliit tallinna enda kontrolli alla ning politsei hakkas vapse arreteerima. Valimised lykati edasi,tühistati vapside saadikumandaadid ning vallandati nii vapse kui ka teisi isehakanud inimesi riigiametitest.seadusandlus läks riigivanema kätte.neid samme põhjendas päts vapside väidetava mässukavaga,ning vlimiseelsest propagandast tulenenud psüühilise haigusega. Hilissuvel määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund(1935aastast K.Eenpalu) kellesti kujunes kolmas oluline liige poliitikas.seejärel pikendati kaitseseisukorda ja lykati veelgi edasi valimised. Ka puhkuselt naasnud riigikogu seati 2okt 1934 vaikivasse olekusse,st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasa lülitamine-dets 1934 ilmus määrus,millega hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust, neng varsti Maaleht suleti ja postimees allutati kontrollile. Peagi laienes kontroll ka teistele elualadele. Kontrollima hakkas riiklik propaganda
Eesti tagavarapolgu üksused arreteerisid 21. veebruaril Tartu täitevkomitee ning üritasid hõivata ka nõukogu hoone. Läti küttidel õnnestus aga vangid vabastada ning kõrvaldada eesti polgu valveüksused nõukogu ja postkontori juures ning hoida käigus evakueerimist Tartu raudteejaama kaudu. Pärast vastastikust kokkulepet, millega Eesti väeosad lubasid enamlastel puutumatult linnast lahkuda, läks võim 22. veebruaril eestlaste kätte. Linna miilitsaülemaks nimetati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Samal päeval, 22. veebruaril jõudsid Lõuna-Eestisse esimesed Saksa väed Lätist. Jätkati kiiret edasiliikumist ning 24. veebruari hommikul jõuti pärast kokkupõrkeid enamlastega Tartusse 7 23. veebruar 1918 22. veebruari pärastlõunal evakueerusid Pärnu Nõukogu Täitevkomitee ja punakaartlased Tallinna, võim Pärnus läks 2. eesti polgu III pataljoni kätte.
Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, keelustati poliitilised meeleavaldused. Suleti vabadussõjalaste ühingud, politsei arreteeris vabadussõjalasi. Sõjakool ja kaitseliit võtsid Tallinna oma kontrolli alla. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi. Vallandati vabadussõjalasi, parlament saadeti suvevaheajale, seadusandlus läks riigivanemale. Peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund (kujunes võtmefiguuriks). Pikendati kaitseseisukorda, valimised lükati uuesti edasi. 2. oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks. Parlament seati nn vaikivasse olekusse, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla. Tasalülitamine 1934. aasta detsembris ilmus määrus, millega asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Veidi hiljem suleti Maaleht ja Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile.
K. Päts ja J. Laidoner otsustasid teostada sõjaväelise riigipöörde. 12 märts 1934 võtsid Sõjakool ja Kaitseliit Tallinna kesklinna ja Toompea oma kontrolli alla. Vahistati vabadussõjalasi. Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Valimised lükati edasi, algas puhastustöö riigiaparaadis. Vaikiv ajastu algab K. Päts ja J. Laidoner alustasid oma võimu kindlustamist. Peaministri asetäitjaks määrati Karl Einbund. Ta kujunes kolmandaks võtmefiguuriks Eesti poliitilise kursi määramisel. Kaitseseisukorda pikendati. Keelustati poliitiliste erakondade tegevus, nende asemele loodi Isamaaliit, millest kujunes ainupartei. Hakati looma kutsekodasid, mis pidid koondama kõiki ühe eluala esindajaid. Pandi kehtima trükitoodete tsensuur. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. Demokraatlik kord oli asendunud autoritaarse diktatuuriga.
demokraatiat taastada. Oktoobris 1934 lõpetas siseminister valitsuse samme kritiseerinud Riigikogu istungjärgu. Riigikogu ei kutsutud enam kokku, vaid sunniti n-ö ,,vaikivasse olekusse". 1935. a keelati lõplikult erakondade ja poliitiliste ühingute tegevus, algas nn ,,vaikiv ajastu". Riigijuhtimine läks kolmikule : riigivanem Konstantin Päts, sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner ning siseminister Kaarel Eenpalu (Einbund). Ajakirjandusele pandi pähe suukorv, keelati valitsuse tegevuse kritiseerimine ja kodurahu rikkumine, trükitooted allutati järeltsensuurile, suleti opositsioonilisi väljaandeid, sõnakuulmatuid toimetajaid trahviti. Ametliku ideoloogia levitamiseks ja avaliku elu riiklikuks suunamiseks loodi 1934. aastal Riiklik Propagandatalitus. Valitsuse poliitiliseks abiorganisatsiooniks oli 1935. a asutatud Isamaaliit, mis täitis ainupartei ülesandeid. REFORMID JA KAMPAANIAD
Pätsi kehtestatud autoritaarse diktatuuri tingimustes oli igasugune poliitiline opositsioon maha surutud, Riigikogu oli saadetud sundpuhkusele ning oli kehtestatud riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. "Vaikivale ajastule" iseloomulikud jooned: A) 1934 sügisel saadeti määramata ajaks laiali Riigikogu (e. sunniti "vaikivasse olekusse"), kes oli söendanud kritiseerida K.Pätis tegevust ja nõudis demokraatia taastamist. B) Vailtsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu (Einbund), kes oma tegevuses juhindus K.Pätsilt saadavatest suunistest. C) Riiki juhiti riigivanema dekreetide alusel, milleks ei küsitud parlamendi nõusolekut. 5 D) Pikendati kaitseseisukorda. E) 1935 keelustati kõigi erakondade tegevus. Ainsaks lubatud parteiks oli võimude poolt loodud Isamaaliit. F) Hakati rajama kutsekodasid, mis pidid koondama ühe eluala liikmeid. Italia
1933 pandi hääletusele vabadussõjalaste eelnõu, mis saavutas heakskiidu. 1934 see jõustub Vaikiv ajastu Ennetamaks vabadussõjalaste võimuletulekut ja koondamaks võimu eneste kätte, otsustasid Päts ja Laidoner teostada sõjaväelise riigipöörde. 12.märts 1934 võeti Kesklinn ja Toompea oma kontrolli alla ja piirati ümber vabadussõjalaste hooned Sügisel alustavad Päts ja Laidoner oma võimu kindlustamist, peaministri asetäitjaks ja siseministriks määrati Karl Einbund. 2.oktoobril kuulutas Einbund Riigikogu istungjärgu lõppenuks ja kokku tulla neil enam ei lubatud. 1935 keelustati poliitilised erakonnad. Nende asemele loodi Isamaaliit. Pandi kehtima tsensuur ja infot hakkas jagama Riiklik Propaganda Talitus. Kehtestus riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle. 1935 aasta lõpuks oli demokraatia asendunud autoritaarse diktatuuriga. 1937 kokku tulnud valitsusmeelne Rahvuskogu jõustas 1.jaanuaril 1938 uue põhiseaduse
Kivikas õppis seal eesti ja prantsuse keelt Johannes Aaviku käe all, koolidirektoriks oli aga tulevane haridusminister Harald Laksberg. 1.2. Vabadussõda Pärast Tartu langemist Punaarmee kätte Eesti Vabadussõjas lahkus Albert Kivikas 22. detsembril 1918 linnast ja suundus tagasi koju Viljandisse. Kohale jõudes liitus ta samuti Viljandisse ümber asunud Tartu vabatahtliku koolipoiste pataljoniga, mille ülemaks oli tulevane riigimees Karl Einbund. Rindele jõudis ta mainitud pataljoniga Võrtsjärve põhjatipu lähistel Jõesuus. Sõjatee viis teda veel Sangla ja Rannu mõisa. Viimase lähistel toimus ka pataljoni esimene lahing. Hiljem osales Kivikas veel Valguta ja Pikasilla juures toimunud kokkupõrgetes punaväelastega. 13. jaanuaril 1919 toimunud Paju lahingusse jäi koolipoiste pataljon aga hiljaks. Nad läbisid veel oma teel Valga ja Sangaste ning saadeti siis tagasi Tartusse pooleli jäänud
32. Autoritaarne Eesti Riigipööre *J.Laidoner ja K.Päets teostasid 12.märtsil 1934 riigipöörde *Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes ning käivitati puhastustöö riigiametites *Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanema kätte *Päts ja Laidoner olid oma võimu kasutamisel esialgu üsna ettevaatlikud *Alustuseks määrati peaministri asetäitjaks ja siseministriks Karl Einbund *Pikendati kaitseseisukorda ja lükati uuesti edasi riigivanema ja parlamendi valimised *2.oktoobril 1934 kuulutati istungjärk lõpetatuks ning parlament seati nn vaikivasse olekusseb, st saadikutel ei lubatud enam kokku tulla Tasalülitamine *12. märtsi riigipööre ja Riigikogu seadmine nn vaikivasse olekusse olid vaid esimesed sammud demokraatliku riigikorra asendamiseks autoritaarse reziimiga
Paljudest poliitilistest parteidest ei kujunenud ükski nii tugevaks, et suutnuks moodustada pikema-aegselt tegutsevat valitsust. Erakondade omavaheline pingeline poliitiline võitlus tingis valitsuste kiireid vahetusi ja arvukaid valitsuskriise. 1918-1933 vahetus Eestis 23 valitsust. Riigivanematena tegutsesid K. Päts, O. Strandman, J. Tõnisson, A. Birk, A. Piip, J. Kukk, F. Akel, J. Jaakson, J. Teemant, A. Rei, K. Einbund. Minister sai keskmiselt ametis olla 1,5 aastat, kuid arvutused näitavad, et pooled valitsusliikmetest olid ametis alla aasta. Pikem valitsuskriis oli 1923. a. ja see kestis 58 päeva. Riigikogu poolt vastu võetud seadustest, mis jõid kehtima pikaks ajaks ja aitasid ühiskonnaelu oluliselt reguleerida, võiks nimetada näiteks trükiseadust (1923), vähemusrahvuste kultuuromavalitsuse seadust (1925), riigikorra kaitseseadust (1925) jt.
kokkupõrgetesse politseiga ja Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse laialisaatmisega. Organiseeritud opositsiooni puudumine hädaolukorras hõlbustas Pätsi reformide läbiviimist. Päts valitses enamasti presidendi dekreetide kaudu, sest Riigikogu oli vaja tõeliste seaduste vastuvõtmiseks. Majandus kasvas ning arendati välja infrastruktuur, tööstus ja haridus. Toetati isikunimede eestikeelsust , kõige silmapaistvam näide on siseminister Karl August Einbund, kes muutis oma nime Kaarel Eenpalu. Päts allkirjastas ka dekreedi, et 1935. aastal tuua Tartu Riigikohtu Tallinnasse, kuigi kõik peale ühe kohtuniku hääletas selle vastu. Pärast riigipööret kaotas Riigikohus palju oma volitusi ja ei suutnud jälgida demokraatlike põhimõtete rakendamist riigis. Päts asutas ka Tallinna Tehnikainstituudi 15. septembril 1936 teise ülikoolina Eestis. Riigikohtu kaotamine
2)Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi 1934 hakkas kujunema autoritaarne diktatuur ehk vaikiv ajastu, sest: 1)Kõik parteid v.a. Isamaaliit keelustati(pätsimeelne) 2)Kehtestati tsensuur sõnavabadust polnud - suleti ajalehti, koole, kirikud, ametiühinguid - allutati rangele kontrollile Päts lasi koostada III põhiseaduse, sest põhiseadus polnud sobilik, sest nad ise pidevalt rikkusid seda Kampaaniad Pätsi võimuloluke ajal: 1)Nimede eestistamine Karl Einbund Kaarel Eenpalu 2)Eesti lipu kampaania 3)Kodu kpõhiseaduslikkriis Pilet 23 Eesti Vabariigi välispoliitika Tunnustust teistelt riikidelt: 1921 tunnustasid Ingl ja Pr 1922 astus Rahvasteliitu Ohud: 1)Saksamaa 20 väike oht- 30 tugvnes 1938 mittekallaletungileping 2)Venemaa 20 suur oht 1934 mittekallaletungileping Lepingu täitmine olenes Vm ja Sm heast tahtest. Liit teiste riikidega: Balti Liidu idee prooviti moodustada: Soome, Eestis, Läti, Leedu, Poola
Tõnisson (Pm toimetaja), aga Tõnissoni käest võeti Postimees ära ja pandi riigi kontrolli alla. Teised ajalehed, mis soovisid opositsioonilist sõnumit levitada, suleti. Diktatuuri tingimustes loodi propagandatalitus, mis oli mõeldud rahvameelsuse mõjutamiseks. Ülesanded olid suurte kampaaniate korraldamine: 1) nimede eestistamise kampaania saksa, vene ja halvakõlalisi perekonnanimesid muudeti eestipäraseks. Ka toonane peaminister Karl Einbund > Kaarel Eenpalu. 2) sini-must-valge lipu ja Võidupäeva (23. Juuni Landeswehri üle saadud võit Võnnu lahingus) tähistamise kampaania peeti oluliseks, et igal majal oleks olemas oma koht, kuhu lipp heisata või siis talude puhul oleks õue peal lipumast 3) kodukaunistamise kampaania taheti maal talude ümbrust korrastada, et sinna rajada aed, eraldi oleks karjaõu ja puhas õu. Talude ümber võiks ümber istutada marjapõõsaid, puid
Propagandafilmi esteetikast- Teater.Muusika.Kino, 2002, 12. Lk 79-82) Priit Võigemast Henn Ahas Indrek Sammul Ants Ahas Hele Kõre Marta Alo Kõrve Käsper Ott Aardam Kohlapuu Karol Kuntsel Martinson Anti Reinthal Tääker Ott Sepp Mugur Mart Toome Miljan Argo Aadli Konsap Bert Raudsep Käämer Jaan Tätte kapten (Oskar Eller) Hannes Kaljujärv salgajuht Peter Franzén Sulo A. Kallio Guido Kangur Karakull Martin Veinmann pataljoniülem (Karl Einbund) Elmo Nüganen mängib soomusrongi ülemat. Näitlejaskond, kuhu kuulub ka 500 meest Eesti Kaitseväest, küünib ligi 1000 inimeseni, lisaks massistseenides osalevad vabatahtlikud. 2.3 Filmivõtted Haapsalus Võttepäev algas näitlejate ja massistseenis osalejate riietamisega-grimeerimisega kultuurimajas. Vabatahtlikke tuli Anneli Akna sõnul Haapsallu kogu Eestist. Filmigrupp kasutab raudteejaama suurt ootepaviljoni. Perroon võetakse lindile Tartus, et
○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre: ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra; ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935
annaabi.ee 
