Eesti majandus 15-17.sajandil Siseturg kaubanduses Siseturg oli kitsas ja kaubanduse maht väike Küladesse toodi linnast soola, metalli, kala, kalevit, relvi, humalaid, veini, vürtse Maalt toodi linna vilja, ehitusmaterjali, küttepuid, liha, nahku Tallinn kujunes keskseks kaubalinnaks kauplemisel Novgorodi ja Soomega Eesti saadustest veeti läände lina ja kanepit ning lina- ja kanepiseemneid Majanduse areng 16. saj. lõpul ja 17. saj. alguses Arenes karjakasvatus Piimakarjandus oli algelisel tasemel
SUURRIIGID XX SAJANDI ALGUL. MAAILMA MAJANDUSE PÕHIJOONED: Tööstustoodangu kiire kasv, monopolide teke, konkurentsi vähenemine, hindade kasv, väikeettevõtete laostumine, teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises. SUURRIIKIDE MAJANDUSTASE: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega. Saksamaa tõuseb 20 sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: uuenenud tehnoloogia, uued tööstusharud keemia- , auto-, elektroonikatööstus, toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga. Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine protektsionismiga, kapitali
1)Millised on turu laiendamise võimalused?Loetlege võimalikud turud viieks aastaks.Kuhu ja kellele kavatsete müüa?Kes on Teie võimalikud kliendid? Vastus:Eesti siseturg ja võimalik on laiendada turgu ka välismaale, näiteks:Venemaa, Soome, Läti.Reisipakette saab mööa näiteks Eesti inimestele, kes soovivad paketiga reisida.Suurörituste korraldamise võimalust võib pakkuda näiteks Eesti, Soome, ja Läti firmadele, kes on huvitatud, et meie firma korraldaks nende üritusi
Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad. Sellest järeldub, et Belgias, on väga palju piimakarja, keda karjatatakse nendel viljakatel karjamaadel. Tähtsaim maavara on kivisüsi. Belgia on jagatud kolmeks regiooniks ...
Ameerika ühendriigid. Kodusõda: *Orjandus *Abraham Lincolni valimine presidendiks *Kodusõja algus 1861 *Põhiseaduse vastuvõtt *Lõuna osariikide eraldumine Unioonist *Sisepoliitiline kriis Ümberkorraldused: *Orjanduse kaotamine *Jaosmaade seadused *Seadustatti neegrite värbamine vägedesse *Lõuna osariikide ära lõikamine Lääne osariikidest Tööstus: *Maavarad *Raudtee ehitus(1869) *Lai siseturg *Tehniliste uuendust kasutusele võtmine *Sisse rännanud tööjõud *Põllumajandus *Kompaniid, korporatsioonid, monopolid e.trustid Tagajärjed: *Linnastumine *Vaesus *Halvad töö tingimused *Orjuse lõplik kaotamine *Inimesed said maad *Lõuna osariigid jäid tööstuse arengus maha *Valgete ja mustade vastasseis *Vargused, hulkumine, röövimised *Ku Klux klanni loomine
Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkogu koosneb ELi liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus. Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta Ühine põllumajanduspoliitika Regionaalpoliitika Energeetika ja keskkonnapoliitika Justiits- ja siseküsimused Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Ühine põllumajanduspoliitika (CAP) CAPi esmane eesmärk: toiduga varustamine Praegused eesmärgid: põllumajandustootjate elatustase ja siseturu (hindade) stabiilsus CAPi põhimõtted: ühine siseturg, ühenduse eelistatus, finantsiline solidaarsus
aastani) NB! pärast USA kodusõja lõppu langesid Euroopas viljahinnad, kaasa arvatud Eestis, sest hakati sisse vedama USA-s kasvatatud vilja b) uusima tehnika kasutamine, sest · tööjõud oli suhteliselt kallis (tööjõudu oli vähe, sest väljarännanute unistuseks oli rajada farm. Tööd ettevõtetes võeti ajutisena, rahakogumise võimalusena oma farmi rajamiseks). · vana tehnikat polnud ees c) avar siseturg, sest · ameeriklane oli harjunud vajaliku kauba turult ostma (puudusid naturaalmajanduslikud traditsioonid) · ameeriklane oli ostujõulisem, sest tööliste palgad olid suhteliselt kõrgemad võrreldes palkadega Euroopas · seoses Läänemaade kasutuselevõtuga laienes siseturg, sest farmerid vajasid põllutöömasinaid · transkontinentaalsete raudteede (kogu kontinenti läbivate raudteede)
Ümberkorraldused Lõunas ●1865. aastal kaotati orjus lõplikult ●Orjadel polnud haridust, neile anti perekonnanimed ●Massilised hulkumised, vargused, röövimised ●Lõuna osa ei leppinud sellega ning loodi mitmeid terrolistlikke organisatsioone ●Tuntum neist Klux Klan, eesmärk valgete eelisseisundi kindlustamine ühiskonnas Tööstuslik tõusuaeg ●19. saj. poolel arenes Ühendriikides tööstus kiiresti ●Võeti vastu maailmas avastatud tehnilised uuendused ●Lai siseturg, linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupade poest ●Raudteede ehitamine, ühendas Ühendriikide lääne- ja idaosa, kiirem kaubavedamine ●1980. aastatel maailma juhtiv tööstusriik- Ühendriigid AITÄH KUULAMAST!
kuni 65 ha maad. 4) Võeti vastu ,,Vabastamise proklamatsioon" kaotati osades osariikides orjus · Kodusõja puhkemise põhjused ja tulemused. 1) Põhjus orjuseküsimus 2) Tulemused põhi võitis, lõunas lõigati ära lääne põllumajanduspiirkondadest -toiduainete puudus. Saadi pealinn Richmond · Ameerika kiire majanduslik areng 1) Võeti kasutusele maavarad, mida enne ei kasutatud(rauamaak, kivisüsi, nafta) 2) Lai siseturg tööstuskaup osteti peamiselt poest(suurettevõtete teke) 3) Kiire linnastumine(korteritest tuli puudu) 4) Puudusid suured sõjalised kulutused · Immigratsioon, selle tagajärjed Ameerika Ühendriikide koosseis muutus, sisse oli immigreerunud u 23 mln inimest. Tõusis sisserännanute arv niivõrd, et see moodustas teadaolevalt kõige ulatuslikuma rahvaste rände ajaloos.
Euroopa majanduspiirkond- Euroopa Liidu liikmesriikide ja kolme Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluva riigi (Island, Liechenstein, Norra) ühtne siseturg, mis moodustati 1994. a Euroopa ühenduste ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni vahel 1992. a sõlmitud lepingu alusel. Euroopa Majandusühendus- riikidevaheline majandusühendus, mille eesmärk oli tolliliidu ja hiljem liikmesriikide ühtse siseturu loomine; moodustatud 1958. a Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Prantsusmaa ja Saksamaa LV poolt, tolliliiduni jõuti 1968. ja ühtse siseturuni 1992. a Maastrichti lepinguga nimetati ümber Euroopa Ühenduseks.
3.Küsimus peab olema asjakohane. Formaalsed (vormilised) tingimused: 1.Eelotsust saavad küsida liikmesriigi kohtud. 2.Fakultatiivne ja obligatoorne eelotsuse küsimine- Fakultatiivne kõik liikmesriigi alamaastme kohtud; Obligatoorne viimase astme kohus. 3.Eelotsuse küsimuse vormistab liikmesriigi kohus otsusena või määrusena (sõltub liikmesriigi menetlusõigusest). SELGITA MÕISTEID: ÜHISTURG, SISETURG, TOLLILLIIT- Ühisturg tähendab sisuliselt omavaheliste tollibarjääride likvideerimist selleks, et tagada kaupade vaba liikumine. Ühisturg: Legaaldefinitsioon puudub. Endise EÜ asutamislepingu art 2 sätestas, et EÜ ülesanne on luua ühisturg ning majandus- ja rahaliit. Ühisturu loomine oli seega EÜ põhiülesanne, mis hõlmas 4 põhivabaduse kindlustamist ja ühiste poliitikate arendamist. Lissaboni lepingu järgselt muudetud EL-i aluslepingutes mõistet "ühisturg" enam ei kasutata
aja möödudes Aktsiad sellega omandatakse osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte arendamisel. Rahvusvaheline Valuutafond- IMF- eesmärk: · Soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd, · Hoida valuutade vahetuskursi stabiilsust, · järelevalve riikide majanduse üle · finantsabi majandusreformide elluviimiseks EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM Põhieesmärk ühtsete reeglite alusel toimiv EL siseturg 1958-Euroopa Majandusühendus 1960.aastate lõpuks tekkis tolliliit ( 6 riigi vahel kaotati tollid, ülejäänutele ühtne tollimaksumäär) 1985- avaldati Valge Raamat siseturu loomise kohta NELI VABADUST ehk tootmistegurite vaba liikumine 1) kaupade 2) teenuste 3) kapitali 4) isikute vabaliikumine ei ole tänaseks veel realiseerunud ÜHTNE RAHA 1988- J.Delors´ mõte luua Euroopa Majandus-ja Rahaliit 1.jaan 1999- arveldusrahana euro 1.jaan 2002 sularahana
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu on ELi põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. See esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest. Kes kuuluvad? Ühtekokku on nõukogul üheksa erinevat koosseisu: üldküsimused ja välissuhted, majandus ja rahandusküsimused (ECOFIN), justiits ja siseküsimused (JHA), tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervishoid ja tarbijakaitse, konkurentsivõime, transport, telekommunikatsioon ja energeetika, põllumajandus ja kalandus, keskkond, haridus, noorsugu ja kultuur. Kuidas moodustatakse? Alaliste Esindajate Komitee (COREPER) Igal ELi liikmesriigil on Brüsselis alaline meeskond (esindus), kes esindab riiki ja kaitseb riigi huve ELi tasandil. Nõukogu eesistujariik Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant....
valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit. 1968 Jõustus tolliliik. Kaotati tollimaksud liikmesriikide vahel. 1993 loodi siseturg. Kaotati lkaupade vaba liikumist takistavad tegurid. 2002 võet kasutusele euro, millega oli loodud siseturg. Maastrichti leping (ametlik nimetus Euroopa Liidu leping) on 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn kolme samba poliitikas: esimeseks sai majanduskoostöö, mida laiendati senisest (Euroopa Ühenduses toimunust) veelgi; teiseks ühine välis- ja
Unioon (Põhi) Konföderatsioon (Lõuna) Põhja võidu põhjused: Uniooni pooldajaid oli rohkem Vabatahtlike armee Võimekad väejuhid Põhja sõjalaevastik – mereblokaad 1862 sundmobilisatsioon 1862 jaosmaade seadus 7. USA tööstuslikku arengut soodustanud tegurid. Kasutamata maavarad Arvukas sisserännanud tööjõud Uusimad tehnilised leiutised ja uuendused Lai siseturg Puudusid suured sõjaväelised kulutused Monopolide teke Tööjõu vaba liikumine
Ladina Ameerikas 2/3 põllumaast 1,5% maaomanike käes Aafrikas ¾ põllumajandusega tegelevatele inimestele kuulub 4% maast. Maareformid, mis jagavad riigi / suuromanike maa talupoegadele, tihti Lõuna riigis edutud. Põllumajanduspoliitika 1. Kas ja kuidas toetatakse põllumajandust riigi eelarvest 2. Kas ja kui palju antakse põllumeestele eksporttoetust 3. Kas kasutatakse impordimakse või kaitsetolle, et tagada siseturg oma põllumeestele EL ja põllumajandus Igal aastal eraldatakse ligi pool eelarvest Import ja eksport reguleeritud maksudega/ toetustega Toetused seotud kvootidega Üheks oluliseks eesmärgiks on kerkinud säilitada ja arendada maaelu Toodab põllumajandussaadusi rohkem kui tarbib
Otsused on lõplikud ja kõigile liikmesriikidele kohustuslikud. Kaevata saavad liikmesriikide riiklikud institutsioonid, ettevõtted, eraisikud. Asub Luksemburgis. Euroopa kontrolli koda (riigikontroll) on sõltumatu asutus, mis kontrollib EL raha kasutamist. Euroopa Liidul on oma ombudsman, kes uurib võimu kuritarvitamisega seotud kaebusi EL asutustes. Euroopa Liidu ühtne majandusruum EL majanduspoliitika aluseks on ühtsete reeglite järgi toimiv siseturg. Alguse sai 1958.a. Euroopa Majandusühendusega, kui liikmesriikide vahel kaotati tollimaks. Siseturg toimub nelja vabaduse põhimõttel: kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine liikmesriikide vahel. EL nimetatakse kolme sambaliseks. I moodustavad kõik EL ühendused ja asutused II koostöö ühise välis ja julgeolekupoliitika vallas III koostöö justiits ja siseküsimustes (kuritegevus, immigratsioon) Hõivepoliitika
sõjajärgsele Euroopale rahu ja õitsengu. 68. Nimeta peale Paul-Henri Spaak´i veel tuntud isikuid, kes olid seotud Euroopa ühenduste loomisega Winston Churchill Suurbritannia; Jean Monnet Prantsusmaa; Robert Schuman Prantsusmaa; Joseph Bech Luksembourg 69. Mitu ametlikku keelt on ELis? 24 70. Selgita, mida tähendab, et teatud valdkonnad ELis on ELi ainupädevuses. Nimeta need 5 valdkonda. neli põhivabadust, tolliliit, siseturg, konkurentsiõigus, keskkonnaõigus 71. Euroopa Liidu nõukogu ülesanded on: Nõukogu täidab koos parlamendiga seadusandja ja ELi aastaeelarve kinnitaja ülesandeid. Tal on aluslepingutega sätestatud tingimuste kohaselt poliitika kujundamise ja koordineerimise funktsioonid 72. Selgita, mida tähendab rikkumismenetlus Rikkumismenetlus on Euroopa Komisjoni algatatud menetlus liikmesriigi suhtes, kui liikmesriik on rikkunud EL-i õigust. 73. Kellest koosneb Euroopa Komisjon
Euroopa Liit 12. klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab tee...
Moe muutus on peamine tegur mis mõjutab tekstiili- ja rõivatööstuse toodangu ostsmist ja õhutab inimesi üha enam tarbima. Suurimad tekstiilitoodete eksportijad on Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan ja Usa. Euroopas on 1 suurimaid tekstiilivabrikuid Kreenholmi Manufaktuur Narvas. Rõivatööstuses on suurim hõive Hiinas (1.6milj töötajat), Usa-s(770 000), Venemaal ja Jaapanis. Aasias on veel Indoneesia, Tai, Filipiinid, Lõuna-Korea, Hongkong (ehk uustööstusmaad). Arengumaade endi siseturg on suur, aga väikese ostuvõimega tootmine orienteeritud ekspordile ja allhangetele. Kergetööstustoodangu turustamine olulisemad tekstiilikorporatsioonid on nt Burlington Mills(USA), Toray(Jaapan), Coats Viyella(UK). Tekstiilifirmad järgivad ühte kolmest põhistrateegiast: 1)toota standardseid kaupu suurtele turgudele, viies henna võimalikult alla 2)hankida suuri turge, kasutades madalapalgalist tööjõudu eksporttootmise tsoonides 3)toota väikestes
19 sajandil lõpuaastatel Inglismaa juhtpositsioon maailmas muutus, kuna USA ja Saksamaa arengutemp oli kiirem. 20 sajandi alguseks oli Inglismaa langenud tähtsuselt kolmanaks tööstusmaaks. 3. Millised olid USA kiire majanduslike arengu põhjused 19. Sajandi lõpul ja 20 saj algul? 19. sajandi lõpul oli majanduse kiire arengu põhjuseks maavarad ja arvukad sisserännanud tööjõud, lai siseturg ja ei olnud suuri sõjalisi kulutusi. Lisaks soodustas tööstuse arengut veel raudteede ehitamine, mis sidus riigi erinevaid osi. 4. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused Eestis? Uus põlvkond, kes oli sündinud vabana. Talude päriseks ostmine,mis tekitas talupoegadel peremehe tunde. Tekkis haritlaskond üldine poliitika olustik hõõrumised Vene keisrivõimu ja baltisaksade vahel rahvahariduse kasv
Eestit tabas maailma finantskriis halval ajal. Eelmiste aastate majanduse ülekuumenemise järelmõjud andsid end veel tunda ehitustööde maht oli langenud, pangalaenude kasv pidurdunud, hakkas tekkima tööpuuduse oht, sest tarbijate nõudlus oli vähenenud. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all. Suured varud, mida ei saanud müüa, põhjustasid raskusi tootmise jätkamisel. (Kuum 2009) Kes oli võtnud riske, tootes liiga palju suurema kasumi saamiseks, pidi leppima, et siseturg ei vajanud tema tooteid nii palju. Majandusseisu paranemist loodeti ekspordi arendamises. Ülemaailmne majanduskriis vähendas aga nõudlust Eesti tavapärastel välisturgudel. Panganduskriis halvas kommertspankade tööd. Oma ja ülemaailmsete probleemide koosmõjul langes Eesti majandus tugevasse kriisi. Hoolikalt läbimõeldud risk on iga eduka äriplaani osa. Jänesed teadupärast sampanjat ei joo (ega müü).
suurendamisel Suur osatähtsus ekspordil Maksud Tootearendus Rahaliste vahendite piiratus ST+K Pakkumine Nõudlus Pikk traditsioon, Siseturg kogemus P N Eksport Lätti, Leetu, Siseturul teadlikud Soome, Rootsi ja ja nõudlikud Venemaale tarbijad – panevad
SUURRIIGID 20.SAJANDI ALGUL PRANTSUSMAA Prantsuse Koloniaalimpeerium koosnes maa-aladest, mis kuulusid Prantsusmaa valitsuse alla, alates 17. sajandist kuni 1960. aastateni. 19. ja 20. sajanditel oli Prantsuse Koloniaalimpeerium pärast Briti Koloniaalimpeeriumi maailmas suuruselt teine. Impeerium hõlmas üle 12 347 000 km² maad oma kõrgajal 1920. ja 1930. aastatel. Kui sisse arvata ka Prantsuse metropol, ulatus Prantsusmaa suurus suveräänse riigina 13 018 575 km²-ni, sel ajal moodustasid Prantsuse valdused kuni 1/10 maismaa pindalast. Sellega kaasnesid mõjutused, mis muutsid prantsuse keele üheks kõige enam kõneldavaks keeleks kolooniates koos inglise, hispaania ja portugali keelega. Pariisi rahukonverents 1919-1920 Tehti kokkuvõte esimese maailmasõja tulemustest, samuti määrati kindlaks maailma sõjajärgne korraldus. Osalejad ja domineerivad riigid olid Suurbritannia, Prantsusmaa...
kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. Aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. Aastal 22%) väheneb aeglaselt väike siseturg ja Euroopa ääremaa asend. Soome peamised majandusharud: laevaehitus, elektroonikatööstus, kergemasinatööstus, raskemasinatööstus, elektrometallurgia, paberimass ja paber, agrotööstus, keraamikatööstus, keemiatööstus, tekstiiltööstus. Soome on endiselt üks jõukamaid turumajandusmaid 5
sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Maailm 20. sajandi alguses: PÕHJA RIIGID LÕUNA RIIGID 1.Iseseisvad tööstusriigid 1. Sõltuvad riigid, kolooniad 2. Industriaalne TV 2. Agraarne TV, indust. üksikutes harudes 3.Tööjaotus, tihedad 3. Omavahel ei suhtle, ainult sidemed, kontrollisid kaubavahetus emamaaga maailmamajandust 4.Kiire areng loodusvarade 4
27. Lincolni „Homestead Act“ oli jaosmaade seadus, mille alusel võis iga Ühendriigi kodanik saada riigi lääneosas endale vabalt kuni 65 ha maad, 5- aastase maaharimise järel saadi maavaldus endale. 28. USA kodusõda toimus 1861-1865, selle võitis Põhja osariigid. USAs kaotati lõplikult orjus 1865.a. 29. USA tõusule saada maailma juhtivaks tööstusriigiks aitasid kaasa: palju kasutamata maavarasid palju sisserännanud tööjõudu lai siseturg puudusid suured sõjalised kulutused tööjõu suurliikuvus osariikide vahel
kaotamist? Kuivõrd edukad olid põhjaosariigid Lõuna ümberkorraldamisel? Põhjenda. Neegrite vabastamine tõi endaga kassa massilise hulkumise, vargused ja röövimised. Lõunas ei lepitud orjade vabastamise ja võrdsusega. 17. Miks oli USA majanduse areng tunduvalt kiirem Euroopa tööstusmaade arengust? Selle eelduseks olid maavarad ja arvukas siserännanud tööjõud. Võeti kasutusele kõik maailmas avastatud tehnilised uuendused. Arengut soodustas ka lai siseturg. Ühendriikidel puudusid ka suured sõjalised kulutused. 18. Miks tekkisid monopolid? Majanduslik konkurents sundis väikeettevõtteid liituma kompaniideks, mis omakorda liitusid teiste firmadega korporatsioonideks. Nii loodigi lõpuks monopolid. 19. Mille poolest erines USA põllumajandus Euroopa põllumajandusest? USA Euroopa Peamiseks tööstusaruks oli põllumajandus. Veeti palju teravilja sisse. Võeti kasutusele uusi maid
Lõunas ei lepitud orjade vabastamisega ning loodi terroristlike ja rassistlike organisatsioone. Tuntuim on tänapäevani põranda all tegutseb Ku Klux Klan, mille eesmärgiks oli valgete eelseisundi kindlustamine ühiskonnas. · Tööstuslik tõusuaeg. 19. sajandi teisel poolel hakkas Ühendriikide tööstus kiirelt arenema. Selle eeldusteks olid maavarad ja suur sisserännanud tööjõud. Kiiresti võeti kasutusele tehnilised uuendused. Tööstuse arengut soodustas ka suur siseturg kuna linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupadest poest. Erinevalt teistest riikidest puudusid Ühendriikidel ka suured sõjalised kulutused. Tööstuse arengut soodustas ta raudteelevik, mis kiirendas kaupade laialivedu. · Monopolide teke. Majandusliku konkurentsi tõttu tekkisid iseseisvatest väikeettevõtetest kompaniid. Need liitusid firmadega ja tekkisid korporatsioonid. Korporatsioonide erinevates tootmisharudes tekkisid veelgi
kindlaksmääramine ja riikide omavääringute võimalik asendamine ühisrahaga. Ettekandes öeldi, et seda on võimalik saavutada kolmes etapis, alustades tihedamast majandus- ja rahanduskoostööst ja lõpetades ühisraha, sõltumatu Euroopa Keskpanga ning liikmesriikide eelarvepuudujääkide suurust ja finantseerimist sätestavate reeglite väljatöötamisega. 1. etapp (1990) - Esimese etapi eesmärk oli kujundada välja siseturg. Selleks tuli esmalt kooskõlastada liikmesriikide majanduspoliitika ja kõrvaldada finantslõimumist takistavad tegurid. Järgnevate etappide puhul kergendas keskpankade juhtide märkimisväärne ettevalmistustöö oluliselt asutamislepingu ülevaatamist. 2. etapp (1994) - Toimus Euroopa Rahainstituudi asutamine keskpankade koostöö tugevdamiseks ja ettevalmistused Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) loomiseks. Eurole ülemineku planeerimine. Euroala edasise haldamise määratlemine
Venemaa turule, Loodi rahandussüsteem-võeti kasutusele Eesti mark. 1920. aastate II poolel: kärbiti riiklikke kulutusi, lõpetati suurtööstuse arendamine,peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus, väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turule, välislaenuga teostati rahareform-võeti kasutusele kroon. 12.Iselooomustage Eesti majanduslikku arengut majanduskriisi aastatel Riigi majandus käis alla. Langesid kaupade hinnad, Eesti kaupade turg ahanes, talurahva sissetulekud vähenesid, siseturg kuivas kokku. Eesti väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks ja riigieelarvet ei suudetud tasakaalus hoida. Ettevõtete sulgemine tõi kaasa tööpuuduse. 13.Milliste välispoliitiliste vahenditega püüti kindlustada Eesti julgeolekut 1920. aastatel? · Otsisti toetust Lääne Suurriikidelt- - suuri lootusi pandi Inglismaa peale · Taheti luua Balti Liit sellest ei tulnud midagi välja ning loodi ainult Eesti-Läti liiduleping · Astuti Rahvasteliitu 14
Rakendatakse ka haruspetsiifilisi toetusmeetmeid eriti terava rahvusvahelise konkurentsi korral (auto-, tekstiilitööstus jt). Jaapani tööstuspoliitika VANA TP UUS TP Peale sõda oli majandus purustatud. Suur siseturg, intensiivne konkurents Majanduspoliitika jagunes järgneval ajaperioodil 4 Võimsad majandusrühmitused (keiretsu) järku: Palju VKE-sid I periood: suunatud tootmispotentsiaali taastamisele, Palju sotsiokultuurilisi eripärasid: ranged tööreeglid, maksebilansi tasakaalustamisele ja valuutanappuse ulatuslik konsensusepüüdlikkus. ületamisele. Siseturg lõigati välisturust ära
Iseseisvuse eeldused : 1. Kultuurilised eeldused- ühtlustus eesti kirjakeel, rahvusliku haritlaskonna kujunemine( Tartu, Peterburi, Helsinki- seal saadi kõrgharidus), rahvusliku eneseteadvuse kujunemine ( suurüritused aitasid kaasa) 2. Majanduslikud eeldused- eestlased said omada kinnisvara( oma maja, korterid ja majad linnas.) tööstuse ja transpordi areng( raudteede ehitamine), ühtne siseturg( kaupade müümine), eestlased said majandusliku ühistegevuse kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne) 3. Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4...
loomine. Sammud selle eesmärgini jõudmiseks: · 1958. aastal loodi Euroopa Majandusühendus (vabakaubanduspiirkond, omavaheliste tollide kaotamine, ühised tollimaksud kolmandate riikide suhtes) · 1968.aastal jõustus tolliliit, kaotati kõigepealt tollimaksud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luxemburgi vahel · 1985 Euroopa Komisjoni Valge Raamat siseturu loomise kohta ja tegevusprogramm selle eesmärgi täitmiseks · 1993 loodi siseturg kaupade vaba liikumine. Üleilmastumise tõttu on Euroopa praegu kolmandate riikide majanduslikust arengust sõltuvam kui kunagi varem. Siseturu põhituumaks on vaba konkurents, ühelgi ettevõttel ei tohi olla eeliseid teiste ees. Neli vabadust ühtse turu keskmes. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumine EL-s Praegu on veel piiranguid kaupade ja tööjõu vabas liikumises, näiteks eestlased ei saa
Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi ...
otsuse tegemise peadirektorile või mõne teenuse juhile. Volinikud saavad otsustamiseks sisendi komisjoni nn bürokraatialt. Volinikud kinnitavad komisjoni seadusandliku tegevuskava, mille alusel tegeletakse eelnõude ettevalmistamisega. Komisjoni bürokraatia: Bürokraatia jaguneb peadirektoraatideks, direktoraatideks ja üksusteks.Komisjoni organisatsioon koosneb alaliselt ametnikest,liikmesriikidelt laenatud ametnikest ja lepingulistest ametnikest. Suur hulk tegevusvaldkondi: siseturg,teenused,ettevõtlus ja tööstus,õigus, väliskaubandus, välisasjad jne. Üldised teenused nagu Eurostat. Komisjoni otsused liiguvad alt üles kolleegiumisse ja sealt edasi juba teistesse EL-i organitesse. Komisjoni valdkonnad- Seadusandlik võim-õigusloome ja poliitikate kujundamine. Administreeriv võim-(rahastamise( programmide juhtimine).Konkreetsete EU poliitikate rahastamine. Täidesaatev võim-rahastamises, välissuhetes. Järelvaataja funktsioon.ELL17 komisjon
Regionaalne integratsioon suurendab liikmesriikide julgeolekut ja mõjujõudu rahvusvahelistel läbirääkimistel. Majanduslikult integreerunud regioonides on tulemusena vähem sisemisi konflikte. Integratsiooniga kaasnenud positiivsed mõjud julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse suurenemisele. Majanduslikud põhjused: Regionaalse ühenduse moodustamiseks on vaba kauplemisega kaasnev kasu. Kauplemispiirangute kaotamine suurendab ettevõtevahelist konkurentsi. Samuti loob suurem siseturg võimalusi masstootmisega kaasneva tsüklikulude kokkuhoiu kasutamist. Suurem turg meelitab ligi investeeringuid. Kasvab liikmesriikidevaheline kaubavahetus, ühendusväeliste tootjate turult eemaletõrjumine. 2. Rahvusvahelise kaubanduse koostöövormid Vabakaubanduspiirkond on koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega. (EFTA, NAFTA)
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MILLES SEISNEVAD EUROOPA LIIDU FUNKTSIOONID? Essee Õppeaines ,,Euroopa Liidu üldkursuses" Koostaja: xxx Tartu 2011 SISSEJUHATUS Euroopa Liit on riikide ühendus, mis loodi pärast teist maailmasõda ning millesse kuulub hetkel 27 riiki. Algselt oli Euroopa Liidu eesmärgiks majanduslik koostöö, mis muutis liitu kuuluvad riigid üksteisest majanduslikult sõltuvaks, see omakorda vähendas konfliktide tekkimise riski ja tagas stabiilsuse. Alguses küll majandusliiduna sõlmitud partnerlus on aja jooksul arenenud organisatsiooniks, mis hõlmab väga erinevaid valdkondi, alustades majandusest ja lõpetades keskkonnapoliitikaga. Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö ühendus, millesse kuuluvad riigid on pidanud liiduga ühinemis...
sajandini suurt tulu läbiveokaubast. 17.sajandil kujunesid kõige soodsamaks Narva 7 transiitkaubanduseolud. Pärast Eesti ala ühendamist Venemaaga kahandas Eesti linnade kaubanduslikku tähtsust kasvava Peterburi naabrus. Peterburi siirdus ka osa Eesti kaupmehi. Eesti sadamalinnadele oli eriti ebasoodne 1822.aasta tollistatuut, mis andis Peterburile ja Riiale eelisõigusi. Sisekaubandus toimus feodalismiajastul põhiliselt laatadel ja rändkaupmeeste vahendusel. Siseturg laienes (seoses kapitalistlike suhete võidulepääsuga) eriti 19.sajandi teisel poolel. Samal ajal suurendas linaeksport Pärnu sadama käivet. Pärast Balti raudtee peatee valmimist 1870.aastal muutus Tallinna majanduselus uuesti väga oluliseks läbiveokaubandus; linna väliskaubanduse käibe kõrgseis oli 1879.aastal. Sel ajal oli Tallinna sadam kaubakäibelt Venemaa sadamate seas (Peterburi ja Odessa järel) kolmandal kohal.
Eestit tabas maailma finantskriis halval ajal. Eelmiste aastate majanduse ülekuumenemise järelmõjud andsid end veel tunda ehitustööde maht oli langenud, pangalaenude kasv pidurdunud, hakkas tekkima tööpuuduse oht, sest tarbijate nõudlus oli vähenenud. Paljude ettevõtete kapital oli kinni kinnisvara all. Suured varud, mida ei saanud müüa, põhjustasid raskusi tootmise jätkamisel. (Kuum 2009) Kes oli võtnud riske, tootes liiga palju suurema kasumi saamiseks, pidi leppima, et siseturg ei vajanud tema tooteid nii palju. Majandusseisu paranemist loodeti ekspordi arendamises. Ülemaailmne majanduskriis vähendas aga nõudlust Eesti tavapärastel välisturgudel. Panganduskriis halvas kommertspankade tööd. Oma ja ülemaailmsete probleemide koosmõjul langes Eesti majandus tugevasse kriisi. (Kuum 2009) Majandusprognooside tegemisel ja otsuste langetamisel on alati risk saada kahju oodatust erineva, halvema või kahjuliku tulemuse tõttu. Kuigi see ei pruugi alati reaalsuseks
mis samal ajal jätab tööturu ja sotsiaalsfääri küsimused riigile reguleerida. Valitsuse tugev osalus tootmises ja teeninduses tingib ka tugevalt reguleeritud jaekaubanduse ja teenindussfääri. Ülereglementeeritud turumajandus aga takistab ettevõtluse arengut. Saksa majandus, mis sai esimese positiivse tõuke 1996. aasta kevadel, oli jätkuvalt tõusuteel ka 2000. aastal. Senise tõusu põhjuseks peetakse peaasjalikult ekspordi kasvu ja DEM nõrkust. Siseturg oli jätkuvalt nõrk , kuigi prognoosid seoses maksuseaduste muudatustega olid optimistlikud. Rahanduspoliitika peamine eesmärk on läbi aastate olnud Maastrichti kriteeriumide täitmine. Selle nimel on tehtud pingutusi nii erastamise kiirendamiseks kui ka erinevate kokkuhoiuprogrammide sisseviimisega. Maastrichti kriteeriumide täitmise peamiseks vahendiks peetud maksureformi esimene etapp on käesolevaks
Suur majanduskriisEestis 1929-1933 oli periood, mil toodang langes märgatavalt. Välisinvesteeringute ja väliskaubanduse kaudu tabas Suur Depressioon ka Eestit. 1929-1930 oli seisakuperiood. Kriisi süvenedes kerkisid tollimüürid, seati sisse piirid väliskaubanduses, mida kriis tabas kõige teravamalt. Kui eksport aastal 1929 oli 100 %, siis aastal 1932 oli ta 64 %. Samal ajal vähenes tööstuses netotoodang vaid 17 %. Näiteks tekstiilitööstus suutis säilitada isegi oma senise taseme. Siseturg oli suhteliselt tugev. Elanikkonna kulutuste struktuur oli muutunud, toidukaubad olid väga odavad, tänu sellele oli elanikkond ostujõuline. Päts oli devalveerimise üks ägedamaid vastaseid. Eesti kaubad ei suutnud teatud perioodil rahvusvahelises kaubanduses läbi lüüa. Muutused eestis majanduskriisi ajal Eesti majanduspoliitilises elus aset leidnud natsionaliseerimispuhangu peamine põhjus oli järgmine: suure majanduskriisi aastatel koostati esmakordselt puudujäägiga maksebilanss
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond ... AÜTH1 SISEKLIENDI TEENINDUSE TEOREETILISED KÄSITLUSED. SISEKLIENDI TEENINDAMISE PRINTSIIPIDE PRAKTILINE RAKENDAMINE TEENINDUSORGANISATSIOONIS Seminaritöö Juhendaja: ... Pärnu 2015 2 SISUKORD 3 4 SISSEJUHATUS Sisekliendi teenindamine on väga oluline nii organisatsiooni, klientide kui ka töötajate seisukohast. Kõigis organisatsioonides kasutatakse sisekliendi teeninduse printsiipe, kuid need võivad suuresti erineda. Seda eriti pakutavate hüvede näol. Seminaritöö teemaks on sisekliendi teeninduse ning sisekliendi teenindamise printsiipide teoreetilised käsitlused. Töö eesmärgiks on välja selgitada, kui oluline on siseklient organisatsioonis ning milline on tema tegevus. Samuti uurida teoreetilisi käsitlusi sisekliendina. Tö...
Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud) Kasvab protektsionism - riigi majanduspoliitika oma siseturu kaitsmiseks välismaiste tootjate eest tollide suurendamisega ja sisseveo kvootide kehtestamisega jne. Suurriikide majandustase: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued tööstusharud - keemia-, auto-, elektroonikatööstus), toodetel hea kvaliteet ja odav hind võrreldes Inglismaaga Suurbritannia langeb kolmandale kohale. Põhjuseks: vabakaubanduse asendamine
See muudab kogu väikeriigi majanduse tugevalt ja otseselt sõltuvaks maailmamajanduse (s.t. välisriikide majanduse) olukorrast. Sõltuvus on praktiliselt ühepoolne, sest väikeriigi majanduspoliitika mõju tema suurematele partneritele on tühine. 12 * Poliitilis-sõjaline haavatavus ja välissõltuvus. See piirab kindlasti oluliselt väikeriigi valitsuse manööverdamisruumi. * Väikeriigi siseturg on homogeensem. See muudab olukorra majandusobjektidele paremini mõistetavaks ja riiklikult kergemini reguleeritavaks. * Välismõjudele reageerimise paindlikkus. Väiksemad ettevõtted on vähem inertsed ja väike siseturg ei võimalda välismõjusid kompenseerida. * Väikeriik võib välja kaubelda teiste riikidega võrreldes soodsamad kaubavahetustingimused. Põhjuseks on asjaolu, et juhtivad turujõud ei karda olulise konkurendi teket.
1. Hüve(kaup)- mida kaubandusettevõte turul pakub. 2. Sihtturg- kellele turundus on suunatud ja kellega kaubandusetteõte püüab efektiivset vahetussuhet saavutada. Kaubandusturunduse eripära 1. Kaubandusturundust iseloomustab komplekssus ja mitmekülgsus, mis tuleneb tema suunatusest neljale erinevale turule: müügiturg (regionaalsed) (valdavalt kohalik ,sõltub asukohast, otseses sõltuvuses äritüübist) ostuturg (globaalsed) siseturg konkurentsiturg 2. Kuna kaubanduses ei tee müüdavad kaubad läbi mingit olulist materiaalset muutust, on edu müügiturul otseselt seotud tegevusega ostuturul. 3. Kuna kaubanduses ei tee müüdavad kaubad läbi mingit olulist materiaalset muutust, on edu müügiturul otseselt seotud tegevusega ostuturul. 4. Ostuturul saadud eelist (allahindused suurte ostukoguste pealt, soodustused suurtele kauplusekettidele) on väga raske müügiturul s.o
Rahvusvaheline majandus 1. Väikeriigi eelised · Siseturg on homogeensed e. ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse.
o Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö o Tugev liitlassuhe USA-ga o Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides o Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 5.2 Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum. Alameesmärgid: o Toimiv EL siseturg o Eesti majanduse usaldusväärsus o Tõhus rahvusvaheline investeeringute kaitse süsteem o Soodus keskkond rahvusvaheliste kaubandus-majandussuhete arendamiseks 5.3 Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes Alameesmärgid: o Konsulaarkaitse asukohamaades o Kodanike õiguste edendamine (reisimis-, töötamis-, viibimis- jne) o Konsulaar- ja välissuhete alase info kättesaadavus
· Toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga · Võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas EL-i eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kanditaatriikidel peavad olema vastavad haldusorganid, kes on võimelised rakendama ja haldama Euroopa Liidu õigustikku. Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab
linnastunud, arenenud raudtee. LÕUNAS: majandus põhineb suuristandustel, kus kastavatai puuvilla, maisi, suhkruroogu; konservatiivne ühiskond, hajusalt asustatud. 12. Miks võitsid põhjaosariigid kodusõja? Tänu tööstusele parem relvastus. Tihe asustus suurem sõjavägi. Parem raudteedevõrgustik. Jaosmaaseadus motiveeris rohkem võitlema. 13. Millised tegurid soodustasid Ühendriikide kiire majandusliku arengu? Arvukalt tööjõudu. Rohkelt maavarasid. Suur siseturg. Väikesed sõjalised kulutused võimaldasid finantside ja toorme suunamist tööstusesse. 14. Krimmi sõda, Prantsuse-Preisi sõda ja Üheksas Vene-Türgi sõda aeg, põhjused, osalejad ja tagajärjed KRIMMI SÕDA PRANTSUSE-PREISI VENE-TÜRGI SÕDA SÕDA Aeg 1853-1856 1870-1871 1877-1878
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
