Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Lukse talu Pühaste külas. Kodukoha atlas Puka valla vapp Eelika Kuusik 2013 Sisukord 1. Koha tutvustus 2. Kuidas kohale jõuda 3, Põhikaart 4. Mustvalge põhikaart 5. Verstakaart 6. Mullakaart 7. Ortofoto 8. Eesti topokaart aastatest 1935 - 1939 9. Eesti baaskaart aastatest 1994 - 1998 10. NL topokaart 11. Katastrikaart aastatest 1978-1989 12. Kultuurimälestised 13.Kohanimed 1. Koha tutvustus Lukse talu asub Pühaste külas, Puka vallas, Valgamaal. Talu on ehitatud umbes 1978a
Riiklik geodesiline punkt Puka 52,455 Kanalisatsionitorustik K 52,1 Kohalik geodesiline punkt 168 12,6 Gaasitorustik G 12.456 Reeper SR 156 14,156 Lehtpuuderida 13,8 Koordinaatvõrgu rist Mobiilimast Seinamärk KK Puittara Sõrestikmast Metalltara Valguspost Tõusuastmetega välistrepp Raudtee Segamets Heinamaa põõsastega kask 12 0,15 Pinnas...
Keele nimi: pukapuka keel, ka Bukabukan, Pukapukan 1; Buka Buka, Puka Puka 3 Keelkonna andmed: Austroneesia, Malai-Polüneesia, Kesk-Ida-Austroneesia, Okeaania, Kesk-Ida-Okeaania, Kaug- Okeaania, Vaikse ookeani keskosa keeled, Polüneesia, Pukapuka 1 Täpsem piirkond: Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cook ´i saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal. 1 Kõnelejate arv: Kõnelejaid kokku 2400, Cook´i saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) 1
Puka Keskkool Glütserool referaat Koostaja: Risto-Mikk Jürgenson 11. klass Juhendaja: Ly Siniväli Puka 2011 2 Sisukord Alkoholid Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
KK12 Valgamaa-Eesti lõunavärav Asub Lõuna-Eestis Maakonna keskus on Valga linn 13 omavalitsuseüksust 3 linna, 7 aleviku ja 150 küla Valga maakonnas elab umbes 40 000 elanikku Sealne maastik on maaliline ja vaheldusrikas. Valgamaa turism Valgamaa on üks Eesti omapärasemaid ja põnevamaid maakondi, kus igaüks leiab endale meelepäraseid tegevusi. Valgamaa võib mõtteliselt jagada kolmeks suuremaks turismipiirkonnaks. Otepää piirkond koosneb Otepää, Palupera, Puka, Sangaste valdadest; Tõrva-Helme piirkond Põdrala, Helme,Hummuli valdadest ja Tõrva linnast ning Valga piirkond Tõlliste, Taheva, Karula valdadest ja Valga linnast. Külastajatele on piirkonnad eri-ilmelised ning pakuvad ka erinevaid võimalusi puhkuse veetmiseks. Otepää kaunis ja mitmekülgne maastik pakub suurepäraseid võimalusi lõõgastumiseks ja erinevate spordialade sh ekstreemspordiga tegelemiseks ning muude aktiivsete tegevuste harrastamiseks.
...................................................................................................10 Kõver kõrts ja Vabadussammas......................................................................................10 Rõngu lossimägi..............................................................................................................11 Aakre mõis.......................................................................................................................11 Puka.................................................................................................................................11 Pikasilla...........................................................................................................................11 Maardina talu...................................................................................................................12 Riidaja mõis ja kabel....................................................................
Elme Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 313 ruutkilomeetrit, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik,
114.Raikküla 115.Rapla 116.Vigala 117.Järvakandi 118.Kaarma 119.Kihelkonna 120.Kärla 121.Laimjala 122.Leisi 123.Lümanda 124.Muhu 125.Mustjala 126.Orissaare 127.Pihtla 128.Pöide 129.Salme 130.Torgu 131.Valjala 132.Alatskivi 133.Haaslava 134.Kambja 135.Konguta 136.Laeva 137.Luunja 138.Meeksi 139.Mäksa 140.Nõo 141.Peipsiääre 142.Puhja 143.Rannu 144.Rõngu 145.Tartu 146.Tähtvere 147.Vara 148.Vara v. Koosa osavald 149.Võnnu 150.Ülenurme 151.Helme 152.Hummuli 153.Karula 154.Palupera 155.Puka 156.Põdrala 157.Sangaste 158.Taheva 159.Tõlliste 160.Otepää 161.Õru 162.Abja 163.Halliste 164.Karksi 165.Kolga-Jaani 166.Paistu 167.Pärsti 168.Suure-Jaani 169.Tarvastu 170.Viiratsi 171.Antsla 172.Haanja 173.Lasva 174.Meremäe 175.Misso 176.Mõniste 177.Rõuge 178.Sõmerpalu 179.Varstu 180.Vastseliina Võru
Saale sees oleva soone kaudu. 7.3 Kui suur on raamsaale lubatud suurim lõtk? Raamsaale lubatud suurim lõtk on 0,07mm. 7.4 Miks kasutatakse mootori koostamisel momentvõtit? Selleks, et keerata poldid kinni maksimaalse lubatud momendiga, mis jääb poldi venivuspiirkonda, et poldid töötaksid võimalikult ühtemoodi kõikides töötingimustes. 7.5 Kuhu on sel mootoril paigutatud pikilõtku saale (saaled)? Pikilõtku saaled on sellel mootoril paigaldatud keskmise raamlaagri puka külge (äärtesse). 7.6 Mis tüüpi õlipumbaga on tegu? Selle mootori puhul on tegemist sisehambumusega hammasrataspumbaga. 7.7 Miks on raamipukkidel ja kepsukaeltel peal märgistus? Selleks, et neid mitte valesti monteerida, kuna iga element on erineva kulumisastmega. 7.8 Kuidas välditakse selles mootoris saalede liikumist kas mootoriploki suhtes või kepsu suhtes? Kepsusaaledel on selle vältimiseks lukustustapp; Raamsaaledel, aga hoopis fikseeritakse saaled
Ülejäänud ehitusel vajaminev materjal imporditi kas Soomest (graniit), Saksamaalt või Lätist. o Sangaste lossis toimusid filmi Nimed marmortahvlil võtted. Legendid Sangaste krahv oli silmapaistev mees, kes oma käitumisega teistest aadlimeestest kõvasti erines. Sellisena on temast rahva mälus säilinud palju lugusid. Esimene rong jõudis Valka 1887. aasta novembris. Rajati ka uhke raudteerestoran, kus õhtuti käisid aega viitmas ümberkaudsed mõisnikud. Kord olnud seal Puka, Keeni, Restu, Tõlliste, Sooru ja Sangaste parun vaidlema hakanud, kellel on nii kiired hobused, et võivad raudruunast kiiremini ajada. Berg sõlminud kihlveo kõigi teiste mõisnike vastu, et ratsutades Valgast välja üheaegselt rongiga, jõuab ta umbes 30 versta kaugusel asuvasse Puka raudteejaama enne rongi. Külmal ja tuulisel sügisööl sadanud ka lumelörtsi, kui Berg Puka poole kihutama hakkas. Teel oli tuul tal mütsi peast viinud. Pööramata sellele tähelepanu,
veidi erisugused maaharimisvõtted, kehvast põllumaast tingitud käsitöötraditsioonid) säilimine, taastumine ja arenemise. Haanja on Eesti kõige järvederikkam ala. Neid on siin kokku umbes 175. Enamik väikesi järvenõgusid on tekkinud jääpankade sulamise tagajärjel. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. 3.Otepää looduspark Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala Eestis. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse,
keelualadena ning reorganiseeriti 1979. a määrusega Otepää maastikukaitsealaks. Piirid õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Otepää looduspark asub Valga maakonna Neljas tase põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Viies tase Sangaste valla maadel. Looduspark hõlmab otepää kõrgustikust keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim
hõivati Elva raudteejaam. 17.18. jaanuaril toimus Viru rindel toimus Utria dessant ja 18. jaanuaril Laagna lahing, vabastati Mereküla, Narva-Jõesuu ja Riigi küla. 19. jaanuaril vallutasid Viru rindel soome vabatahtlikud tagasi Narva, 21. jaanuaril Lõuna-Eestis vallutasid Eesti väed Ruhja suunalt Valga suunas, Lätimaal Pikksaare ja Pikksaare raudteejaama 25. jaanuaril vabastati Lõuna-Eestis Rõngu ja Puka, 28. jaanuaril Sangaste raudteejaam ja 29. jaanuaril Räpina, Kanepi, Kurni. 30. jaanuaril lõikasid Eesti väed lõikasid läbi Võru ja Petseri vahelise Valga-Võru-Pihkva raudtee, lõigates ära Valga poolt taanduvate enamlaste taganemistee. 31. jaanuaril toimus Paju lahing ja 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru. 4. veebruaril vallutasid Eesti väed Lõunarindel PetseriNovembriks 1919 oli Eesti sõjaväes toidul 100 000 mõõka ja tääki
............................................................................................................6 2 Asend ja suurus Eesti kaardil asetseb Võrtsjärv Eesti keskel, mis jagab Eesti mandriosa kaheks peaaegu ühesuuruseks pooleks. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Ta piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km². Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared, Ainsaar muutub madala veeseisu puhul poolsaareks, Heinassaar jääb kõrge veeseisu puhul vee alla. Võrtsjärv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Minevikus läbis Võrtsjärve PärnuViljandiTartuPeipsi veetee, mis tänaseks on maakerke tagajärjel kadunud.
Lake Võrtsjärv area comprises seven rural municipalities bordering the water, connected with each other by traditions of joint activities, set throughout history. The development of Lake Võrtsjärv and its vicinity, and planned utilisation of Lake Võrtsjärv as a resource, is the common interest of all rural municipalities. The mentioned rural municipalities are located on the territories of three different counties: Rannu and Rõngu - in Tartu County; Puka and Põdrala - in Valga County; Tarvastu, Viiratsi and Kolga-Jaani - in Viljandi County Võrtsjarv is the largest lake within the boundaries of Estonia. Not considering Lake Peipsi on the Russian border, it surpasses all other Estonian lakes together by the surface area. The few islands are mostly located in the southern part of the lake. Tondisaar and Pähksaar are permanent islands while Ainsaar turns into a peninsula
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mart Vaino OOPERIFANTOOM Referaat Puka 2015 1 Sisukord Ooperifantoomi autorid.......................................................................................... 3 Gaston Leroux (6. mai 1868 – 15. aprill 1927)....................................................3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948)..............................................................4 Georg Malvius (30. mai 1945)............................................................................. 5 Peaosatäitjad.......................
aastani, hõlmates seega ka Eesti uusaja). Tartu ülikooli asutamine Tartu ülikool avati 1632. aastal. Ülikooli asutamise töö tegi ära Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Valdavalt õppisid Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Mõned sündmused Eesti uusajal 1575 Moskoviidid vallutavad Pärnu. 1577 Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt. 1707 Moskoovia ratsaväe suurem rüüsteretk PõhjaTartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga. Eesti uusaeg Eesti uusaeg on ajalooperiood Eesti ajaloos, mis hõlmab ajavahemikku, mil Eesti alal kujunes rahvuslik eneseteadvus ning arenesid majandussüsteemid, viies maa kapitalismi. Uusaja ajalisteks piirideks võib lugeda laias laastus 19. sajandit, sümboldaatumeid kasutades võib selle alguseks lugeda, kas eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819, mõnikord kasutatakse ka varasemat
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitava...
Kossats. 1896. a. märtsikuus kasutati Tartus röntgenikiirgust esimest korda arstiteaduslikuks otstarbeks. Füüsikud tegid ühe noormehe käest röntgenogrammi, millel oli näha kuul esimese ja teise kämblaluu vahel. Postimees" teatas 9.( 21.) märtsil, et sellest röntgenogrammist valmistatud koopiad on müügil ajalehekontoris ja kohalikes raamatukauplustes. Suuremas ulatuses teostati röntgenoloogilisi uurimisi Tartus l897.a. seoses sõjaväerongi õnnetusega 1. (13. ) mail Puka jaama ligidal Tartu -Valga raudteellinil. Vagunirusude alt päästeti umbes sada inimest, kelledest 47 oli raskesti vigastatud. Viimased paigutati ravile üilikooli kirurgiakliinikusse Toomel. Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemiast komandeeriti Tartusse füüsika kateedri assistent N. Georgievski koos spetsiaalse röntgeniaparaadiga. Ta jõudis kohale 3. (15. ) mail. Röntgeniaparaat paigutati kirurgiakliinikusse, elektrivoolu saadi kiiresti rajatud juhtmestiku kaudu ülikooli peahoonest
sajandi põletusmatused. Rahvausund 19. sajandil Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest. Aakre Kivivare (linnus) – Valga maakond Puka vald Palamuste küla Agemäe linnus – Tartu maakond Roiu lähistel[1] Ahisilla linnusekoht – Harju maakond Kose kihelkond Ahisilla küla Akupere linnus – Pärnu maakondl Are vald Niidu küla Alatskivi Kalevipoja säng Alatskivi linnamägi Alt-Laari linnamägi – Tartu maakond Konguta vald Maiorg. Alulinn (linnus) – Lüganuse kihelkond – Ida-Viru maakond Lüganuse vald Asva linnusasula – Saare maakond Laimjala vald Avispea linnus Lääne - Virumaa Väike - Maarja vald
Harju Riisipere 83 23 110 914 11684 Ida-Viru Tudulinna 83 21 156 495 7700 Põlva Veriora 83 18 127 1074 9940 Võru Kirovi nim k 84 26 179 388 5448 Põlva Koit 84 28 233 1089 7014 Ida-Viru Narva 84 18 218 1178 12146 Valga Puka 84 19 89 525 7594 Harju Ranna 84 26 269 1010 9484 Harju Arukula 85 24 169 1636 12722 Pärnu Edasi 85 30 140 1048 8849 Lääne-ViruIlumäe 85 18 172 401 7096 Põlva Kalev 85 18 153 1113 8196
903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine. Otepää looduspark http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=155 Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala 10 Eestis. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku
Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud VanaLiivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof Lauküla läheduses, Halechof Aaldu talu ning Buchholtzhof Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a
punakat penikeelt, ahtalehist penikeelt, muda-lahnarohtu, ujuv-jõgitakjat. Võrtsjärv Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile, olles seega Eesti suuruselt teine järv. Osa Võrtsjärve valgalast kuulub ka Läti Vabariigile. Võrtsjärv piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala on 270 km2, aga valgala pindala on 3380 km 2. Järve maht (ruumala) on umbes 0,75 km3. Võrtsjärve sügavaim koht asub Sapi süvikus ja selle sügavus on 6 meetrit. Seevastu Võrtsjärve keskmine sügavus on 2,8 meetrit. Võrtsjärve kõrgus merepinnast on ligikaudu 33 meetrit. Järve suurim laius on kuni 15 km ja suurim pikkus on 35 km. Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tännassilma
aastal rajatud mõisast (Sagnitz, Sangnic, Sangenitz jne.). (Esimene mõis rajati mäe lähedale, mida eestlased Harimäeks, sakslased aga Püha Leonhardi mäeks kutsusid. XVI saj. alguses olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16.-17. saj. vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks. Poola ja Rootsi sõja käigus sai Sangaste aga kannatada ning olukorra parandamiseks liideti Rootsi võimu all 17. saj. teisel poolel Sangastega veel 8 mõisat (Puka, Keeni, Vaalu, Kaagjärve, Krüüdneri, ja hiljem Nötkenshof- Lauküla läheduses, Halechof- Aaldu talu ning Buchholtzhof- Karijärve juures Karula kihelkonnas). Nii jäi Sangaste mõisa territooriumile ka Valga linn. Aastal 1626 andis Gustav Adolf mõisa rüütel Christoph Raskele. Ka Põhjasõda oli Sangaste piirkonnale raske ja paljud talud jäid tühjaks. 1723. a. andis Peeter I Sangaste mõisa koos Karula ja Kaagjärvega kindral I. Golovinile. 1765. a. läksid Sangaste ja
fenar.ee/suurleiunurk/aed-ja- %C3%B5u/3886 Liblikavõrgu, mida mina liblikate püüdmisel kasutasin, laenasin oma tädilt ja tagastasin selle kohe kui liblikad said püütud. Ideaalse liblikavõrgu läbimõõduks on 36cm ja sügavuseks 60-70cm, mis on kinnitatud teleskoopvarre külge (Maavara 1956: 9). Minu liblikavõrgu läbimõõduks oli vaid 25cm ja sügavuseks 30cm, seega oli liblikaid suhteliselt keeruline püüda, kuid sain hakkama. Liblikaid püüdsin kodu ümbruse (Otepäält 13km, Puka vald, Meegaste küla) niitudelt, õuealalt, põllult, aiamaalt ja metsast, samuti ühel treeningmatkal Essu soost. Püüdsin liblikaid võrguga nende lennusuunas joostes ja kui ma liblika kätte sain, siis asetasin plastikkarpi, et liblikas minema ei pääseks. Nendes karpides transportisin liblikad ka kohe koju, kus ma nad surmasin mürgiga (kloroformiga). 1.3. Liblikate surmamine Liblikate surmamiseks kasutasin mürki, plastikust karpi ja vatti. Mürgina kasutasin
varustamise küsimustes. Temale kuulub ka luuresalkades valgete mantlite kasutusele võtmise idee, mis võimaldas lumisel maastikul vaenlasele hästi ligi hiilida. Arendades energilist partisanisõda, otsustab Kuperjanov minna oma pataljoniga Tartu peale. Sedasama on otsustanud teha ka soomurongide ülem kapten Karl Parts ja üheskoos vallutatakse Tartu punavägede käest tagsi. Seejärel võitleb Kuperjanovi pataljon Puka Pikasillal ja Tõrva all. Võitlus Tartu eest Pataljoni loomisega soovis Kuperjanov kaasa aidata vaenlase kodumaalt väljatõrjumisele. Puurmanile lähim vaenlase poolt hõivatud strateegiliselt tähtis punkt oli Tartu. Seetõttu oligi esimeseks suuremaks operatsiooniks peale pataljoni moodustamist võitlus Tartu eest. Oma positsioonide kindlustamiseks enne Tartu vallutamist alustas Kuperjanov
Tänaseni on säilinud vanemad häärberid Halliste kihelkonna taludes näiteks aastatest 1868, 1871, 1872, 1887 ja mõni teinegi veel. Rohkem on häärbereid aga täielikult hävinud, eriti viimaste aastakümnete jooksul (Pärdi, 2007). Teise rühma kuulub suur hulk historitsistlikus laadis maju, mis ehitati põhiliselt 19. ja 20. sajandi vahetusel ning veidi hiljem. Nende hulka kuulub ka kaks tellismaja. Historistlik, kuid paljude juugendlike joontega on Puka talu torniga maja, mis pärineb aastast 1900 (Pärdi, 2007). 9 Kolmanda rühma moodustavad nn 20. sajandi vaimus ehitet majad. Nende hulgast tuleb kõigepealt nimetada Eesti esimest arhitektide projekteeritud talumaja, milleks oli Puisi talu häärber (1913) Uue- Karistes. Enne Esimest maailmasõda ehitati siin arhitektiprojekti järgi veel teinegi taluhäärber, Suure-
Valga Kaagjärve 84 20 172 144 506 3067 1483 Valga Karula 84 15 167 217 635 3183 1131 Valga Keeni 84 21 140 191 664 3479 1476 Valga Kommunist 84 20 163 242 607 3416 1336 Valga Laatre 84 26 246 293 1188 4070 2995 Valga Ljahhovi nim 84 24 203 248 1087 3530 3323 Valga Otepää 84 21 185 317 434 3427 1340 Valga Puka 84 19 89 188 525 3242 1541 Valga Sangaste 84 25 208 245 544 4031 2060 Valga Taagepera 84 14 110 181 729 3403 853 Valga Trva 84 20 244 220 830 3511 2825 Valga Tähe 84 16 171 200 755 3003 2010 Valga Valga 84 15 106 246 635 3003 1862 Valga Aakre 85 14 82 321 692 3608 1364
25344 3700002-1Aadma 58.80409722.654855 25344 Käina vald 25345 3700001-1Aadma 58.80403722.654734 25345 Käina vald 26969 6700002-1Aadu 58.50748124.546908 26969 Are vald 27395 6700001-1Aadu 58.50772924.547596 27395 Are vald 21695 8200002-1Aakre 58.09356326.226579 21695 Elva vald 34078 8290001-1Aakre 58.08232426.273895 34078 Puka vald 34164 8290002-1Aakre 58.08239326.274217 34164 Puka vald 21694 8200001-1Aakre 58.09308226.225835 21694 Elva vald 22569 8200003-1Aakre asul 58.09523126.198945 22569 Elva vald 38118 Aalen 48.83000010.099998 38118 138444 7000718-1Aandu tingl59.15479624.717032 138444 Kohila vald 138443 7000717-1Aandu tingl59.15479924.716571 138443 Kohila vald
varustamise küsimustes. Temale kuulub ka luuresalkades valgete mantlite kasutusele võtmise idee, mis võimaldas lumisel maastikul vaenlasele hästi ligi hiilida. Arendades energilist partisanisõda, otsustab Kuperjanov minna oma pataljoniga Tartu peale. Sedasama on otsustanud teha ka soomurongide ülem kapten Karl Parts ja üheskoos vallutatakse Tartu punavägede käest tagsi. Seejärel võitleb Kuperjanovi pataljon Puka Pikasillal ja Tõrva all. Kuperjanovi viimane lahing 30. jaanuaril vallutab Partisanide pataljoni 3. rood leitnant J. Soodla juhtimisel raske võitlusega Valga eel oleva viimase kaitsepunki Paju mõisa. Valga tagasivõtmine näib olevat otsustatud ja pimeduse saabudes katkestab Kuperjanov pealetungi, et lasta meestel veidi hinge 13 tõmmata. Õhtu eel tuuakse rõõmustav uudis rindele on saabunud soomlaste Põhja Poegade
UPM-Kymmene Otepää AS 148 116 155 219 307 vineer Valga Gomabi Mööbel AS 451 147 137 101 Ritsu AS 76 puitmajad Dirolex OÜ 112 62 57 48 Tõrva, mööbel Jumek AS 110 70 74 72 Puka, mööbel Scan Holz Helme 78 91* ehitusmaterjalid Valga Õmblusvabrik 250 59 75 69 Brick AS 89 81 ehitus Estnefttransservice 12 82 82 113 173 raudteeterminal Valga Teed 61 128 105 114
silbi vokaali poolest, osa reduplikatiividest on asündeetilised (st. sidesõnatud). Enamik asündeetilisi reduplikatiive kuulub onomatopöa alale (vinta-vänta, kibinal-kabinal, tilla-lilla), mõned aga vist ka mitte (kimpsud-kompsud, risti-rästi). Eesti mõistatustes kohtab reduplikatiive lausa igal sammul, alates kõige üldtuntumaist: kapsas on lipitud ja lapitud, sibul siiruviiruline, humal keerleb ja veerleb, pea on siidikera-niidikera, suits kiigub ja liigub, leivamõhk on tehtud puust puka-paka ja sõel niinest nika-naka jne. Kuid reduplikatiivsed jm. leksikaalsed improvisatsioonid lähevad mõistatustes palju kaugemale kui tavakeeles. Mõistatuses on mõistatuslikud mitte ainult terviktekstide, vaid tihti ka üksiksõnade tähendused. Siin tuleb ette omalaadseid libasõnu, mida on nimetatud ka kvaasisõnadeks ja laaliateks ning mis kõiguvad kolme "leksikaalse normaaloleku" täistähenduslike sõnade,
Nüüd oli oma poistel ka abilisi partisanid ja Kuperjanovi mehed. Kui Rannu mõisa jõuti ja sealt tõesti vaenlasi ei leitud algas rännak juba Valguta poole. Ka sealt oli vaenlane juba taganenud ilma võitluseta. Keegi ei mõistnud seda. Peagi kuuldi kusagilt suurtükikõminat. Mõeldi et äkki on soomusrongid juba Elvast läbi tunginud. Peale Valgutast edasi minnes mingi Rõngu peale. Mitte kusagil ei tundunud kedagi olevat. Kui ka Rõngu lossist kedagi enam eest ei leitud mingi Puka peale. Varsti jäädi puhkama ning seati üles valvetõkked. Kui Ahast äratama tuldi, et ta valvesse läheks nägi ta kuidas oli kinni võetud üks talunik. Olles valgetõkkel mõtles Ahas ainult sellest talunikust. Kuidas terve pere kohe punane on. Ise on väga jõukad eestlased aga venelaste pooldajad. Kui ta valgetõkkelt tagasi tuli oli mehe juures uus valvur. Kõik jäid magama isegi see valvur. Ahas aga piilus silmanurgast meest, kes üritas põgeneda. See õnnestuski tal
Nüüd oli oma poistel ka abilisi partisanid ja Kuperjanovi mehed. Kui Rannu mõisa jõuti ja sealt tõesti vaenlasi ei leitud algas rännak juba Valguta poole. Ka sealt oli vaenlane juba taganenud ilma võitluseta. Keegi ei mõistnud seda. Peagi kuuldi kusagilt suurtükikõminat. Mõeldi et äkki on soomusrongid juba Elvast läbi tunginud. Peale Valgutast edasi minnes mingi Rõngu peale. Mitte kusagil ei tundunud kedagi olevat. Kui ka Rõngu lossist kedagi enam eest ei leitud mingi Puka peale. Varsti jäädi puhkama ning seati üles valvetõkked. Kui Ahast äratama tuldi, et ta valvesse läheks nägi ta kuidas oli kinni võetud üks talunik. Olles valgetõkkel mõtles Ahas ainult sellest talunikust. Kuidas terve pere kohe punane on. Ise on väga jõukad eestlased aga venelaste pooldajad. Kui ta valgetõkkelt tagasi tuli oli mehe juures uus valvur. Kõik jäid magama isegi see valvur. Ahas aga piilus silmanurgast meest, kes üritas põgeneda. See õnnestuski tal
Valga Kaagjärve 84 20 172 144 506 3067 1483 Valga Karula 84 15 167 217 635 3183 1131 Valga Keeni 84 21 140 191 664 3479 1476 Valga Kommunist 84 20 163 242 607 3416 1336 Valga Laatre 84 26 246 293 1188 4070 2995 Valga Ljahhovi nim 84 24 203 248 1087 3530 3323 Valga Otepää 84 21 185 317 434 3427 1340 Valga Puka 84 19 89 188 525 3242 1541 Valga Sangaste 84 25 208 245 544 4031 2060 Valga Taagepera 84 14 110 181 729 3403 853 Valga Tōrva 84 20 244 220 830 3511 2825 Valga Tähe 84 16 171 200 755 3003 2010 Valga Valga 84 15 106 246 635 3003 1862 Valga Aakre 85 14 82 321 692 3608 1364
(http://www.eestigiid.ee/?CatID=93&ItemID=1170) 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963) Jalgsema Algkool oli Praeguse Järva-Jaani Gümnaasiumi (2008/2009) koolipiirkonna üks vanemaid koole.. Kooli asutas kohalik pastor Ferdinand Gebhardt (1803-1869) umbes 1850.a. Esimeseks koolmeistriks oli olnud Rumberg 1861.a. tuli Jalgsemale õpetajaks Madis Kokk, kes oli olnud enne Võhmuta valla Tõrvaaugu koolis õpetajaks ja õppinud pastor Gebhardti poolt asutatud õpetajate ettevalmistamise koolis Puka karjamõisas. Algul asunud Jalgsema kool temale kasutada antud suitsutares (maja asus hilisema põlenud koolimaja krundi idapiiril vastu heinamaad). Õpetaja palgaks oli koolimaade kasutamine. Lisakohustusena tuli õpetajal igal laupäeval pidada Seliküla mõisas palvetundi. Tasuks sai ta pärast palvetundi süüa mõisa pereköögis tanguputru ja koju kaasa matt rukkeid (Anu Annuk ja Rein Puks. Jalgsema algkool. Uurimistöö, 1981 ,lk 5, 3 lõik).
piiskopkonnas. Mõningatel andmetel asunud varane kindlustatud mõisaasula praegusest alevikust läänes. Paraku on kunagisest ehitisest meieni säilinud üsna vähe. Liivi sõjale järgnenud sühteliselt lühikesel ajal poola valisese all kuulus sangaste riigivõimule. Rängalt sai piirkond kannatada Poola-Rootsi sõdades, ometi tõi see kaasa sangaste territoriaalse kasvu. Temaga liideti veel kaheksa naabruskonna laostunud ja peremeheta mõisat: Puka, Keeni, Kaagjärve, Vaalu jt. Põhjasõja järgsel perioodil haldasid Sangastet vene sõjaväe- ja riigitegelased- golovinid, golitsõnid jt. Alates 1808. a oli Sangaste Kesk- Euroopast Eestisse saanbunud Bergide valduses. Sangaste Bergide varasemad esindajad olid siiski tuntud üsna kõvakäeliste tegelastena. Mõisa esimene peremees võttis küll vabatahtlikuna osa 1812. aasta isamaasõjast, oli 1822-1828 vene Kesk-Aasia ekspeditsiooni juhiks, samas osales aga aktiivselt 1831
Kõnnu suursoo Kreo Kalajärv 14 OTEPÄÄ LOODUSPARK 1. Asustamise aeg. Pühajärv, Väike-Munamägi ja Tedremägi võeti maastiku elementidena kaitse alla 1957. aastal. 1979. aastal moodustati Otepää maastikukaitseala ning oma praegustes piirides on kaitseala1997. aastast, kandes Otepää looduspargi nime. 2. Asukoht. Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala Eestis. 3. Kaitse alla võtmise eesmärk e mida kaitstakse. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku
Valga prügila sulgemist.» Valgamaa kahe jäätmeveopiirkonna uue prügivedajaga sõlmitakse leping kaheks aastaks. Karu avaldas lootust, et lepinguni Cleanawayga jõutaks veebruari kuul ning edasi kleindilepingutega saab ühele poole kahe või kolme kuu jooksul juhul kui teisipäevast otsust ei vaidlustata. Valga maakonnas on moodustatud kaks jäätmeveo piirkonda. Esimeses piirkonnas on Valga linna I piirkond, Hummuli, Tõrva linn, Helme, Põdrala, Puka ja Palupera ning teises piirkonnas Valga linna II piirkond, Taheva, Tõlliste, Karula, Sangaste, Õru, Otepää. Seni on Valga maakonnas tegutsenud kaks jäätmefirmat Cleanway AS ja RagnSells AS. Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist kasvas mullu 7 korda 28.01.2009 Postimees Marina Lohk, vanemtoimetaja Võlglaste osakaal kogu Swedbanki laenuportfellist, mis hõlmab nii eraisikutele kui ka ettevõtetele väljastatud laene, kasvas möödunud aastal tervelt 7 korda.
Soomusrongidega ühinesid Kuperjanovi partisanid. Soomusrongid jõudsid 14. jaanuari pärastlõunal Tartusse. Rahvaväe jõupingutused koondusid Valga vabastamiseks, sest Valga oli kujunenud ülimalt tähtsaks raudteesõlmeks, mille kaudu toimus kogu Nõukogude Läti varustamine, ning selle hõivamine mõjutanuks sõjasündmusi kaugel väljaspool Eesti piire. Rahvaväe peajõud liikusid soomusrongide toel piki Tartu-Valga raudteed, lüües punalätlastega lahinguid Elva, Rõngu, Puka ja Sangaste pärast. Valga kaitseks koondas punaarmee juhtkond suured jõud ning 31. jaanuaril toimus Valgast põhja pool Paju mõisa juures - kogu Vabadussõja üks verisemaid lahinguid, milles kuperjanovlased ja soomlased kaotasid langenute ja haavatutena 140 meest. Nüüdeks Punaarmee oli Eestist välja löödud, kuid Rahvavägi jätkas edasitungi. Kevad-talvised kaitselahingud Lõunarindel: Eesti vägede edu ning selle jätkumise
Edasiliikumist takistasid eelkõige talvetingimused. Ägedamad lahingud vaalandusid piki Tartu-Valga raudteed. 17.01 võtsid soomusrongide dessandid enda kätte Elva. Paraku jõudsid punased enne Elva jõel oleva raudteesilla õhku lasta. Rongid jõudsid Elvasse alles 20.01. järgmistel päevade ägedad lahingud Elvast lõuna pool. Underna, Kirepi mõisate pärast, siis soomusrongidel juba päris tõsised kaotused. Laidoner tuli isiklikult Elvasse. 25.01 vallutati Rõngu alevik, seejärel Puka raudteejaam ning 27.01 jõuti välja Sangastesse. 27.01 kindralmajor Martin Wetzer (see, mis juba enne oli). Ajakaotus.Wetzer ei tundnud üldse Eesti olusid, kuid talle allutati kogu Lõunarinne. Tema käsutuses löödi 3 löögigrupeeringut. Wetzer jõudis anda pealetungikäsu 30.01ks. 05.11.2008 Hans Kalm. Wetzer. Puskar. Kalm. ... PA esimene suurrünnak kogu kevadtalviste kaitselahingute kampaania käigus. Pealetungid Pihkva-Petseri suunas ning Marineburgi suunas. 11.03 vallutas PA
annaabi.ee 
