TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz
Pension- makse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek. Pensionisüsteem toetub kolmele sambale: I sammas ehk riiklik pension. Sellega tegeleb sotsiaalkindlustusamet. II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Sellega tegeleb pensionikeskus. III sammas ehk täiendav kogumispension. Sellega tegelevad kindlustusseltsid ja pangad. Riiklike pensionite liigid: vanaduspension oled jõudnud vanaduspensioni ikka ennetähtaegne vanaduspension sa ei ole jõudnud veel vanaduspensioni ikka, kuid pensionini on vähem kui kolm aastat edasilükatud vanaduspension soovid minna pensionile hiljem kui vanaduspensioni iga soodustingimustel vanaduspension oled kasvatanud lapsinvaliidi või kolme või enamat last ja soovid minna pensionile varem toitjakaotuspension keegi su pereliikmetest on surnud
Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, Hoolekanne nt: tervisekindlustus, varjupaigad, hooldekodud. Pensionid Vanaduspension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Kohalikud toetused Keilas Noorte huvitegevuse toetus Kultuuritegevustoetus Hooldajatoetus Ravimitoetus Toitlustustoetus Transpordikulude toetus kooli- ja lasteajalastele jm
Riigikaitse Esimesed riigid Esimeste riikide tunnused: kindel maa-ala, valitseja, kindel korraldus, kultuur. Riigi ülesanne oli elu korraldamine teatud maa-alal. Kehtestati seadused, selleks et jälgida seaduste täitmist tuli panna tööle riigiametnikud, kes kontrollivad seaduste täitmist. Riik pidi tagama korra, turvalisuse ja kaitsma ka välisvaenlaste eest. Riik peab tagama ka turvalisuse. Riigi turvalisuse tagab ametnikkond (politsei, sõjavägi jne). Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed. Lastetoetus, invaliitsusp...
1, 7.2, 7.3 Väljamaksete koodid 32 Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud III samba sissemakse maksuvaba osa 8 Kinnipeetud töötuskindlustusmakse: veerg 9 x 2%, 4 Arvutatud sotsiaalmaks vanaduspensionieas isiku või isiku puhul, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, null 5 Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed 9 Väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset 6 Kinnipeetud tulumaks 10 Kinnipeetud kogumispensioni makse ja arvutatud täiendav sissemakse 7 Väljamaksete summa koodi 01 järgi Märkused 1
Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas. Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond. Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid ja investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse. Erineva riskitasemega pensionifondide
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
riigilt palka saavate töötajate tasu euroopalikule tasemele. See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal. Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid toetusi, nagu näiteks pensioni puhul, tuleb tagada inimväärne sissetulek ka pensionäridele, sidudes pensionid keskmise sissetulekuga ja tagades vanaduspensionäridele suurem vanaduspension, kui seda on praegune. Kas Eesti on heaoluriik? Jah on, aga samas on veel palju arenguvõimalust. Me ju alles liitusime Euroopa Liiduga, mistõttu me ei ole veel nii kõrgel tasemel, aga heaoluriigi tunnused on meil olemas.
riigilt palka saavate töötajate tasu euroopalikule tasemele. See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal. Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid toetusi, nagu näiteks pensioni puhul, tuleb tagada inimväärne sissetulek ka pensionäridele, sidudes pensionid keskmise sissetulekuga ja tagades vanaduspensionäridele suurem vanaduspension, kui seda on praegune. Kas Eesti on heaoluriik? Jah on, aga samas on veel palju arenguvõimalust. Me ju alles liitusime Euroopa Liiduga, mistõttu me ei ole veel nii kõrgel tasemel, aga heaoluriigi tunnused on meil olemas.
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja Sotsiaalteaduskond Helen Tiitson PENSIONIPOLIITIKA Uurimustöö majandusarvestus ja finantsjuhtimise erialal Juhendaja: lektor M. Nurmet Tartu 2007 SISSEJUHATUS Käesolev referaat on lühiülevaade pensionisüsteemist Eestis. Enamikus Kesk- ja Ida-Euroopa riikides algas pensionireform "kolmanda samba" vabatahtlike pensionifondide kasutuselevõtmisega. Alles seejärel viidi mõnedes riikides sisse kohustuslik "teine sammas", milles osalemine on teatavale osale elanikkonnast kohustuslik. Eesti riik võttis pensionireformi ette mitte praeguste pensionäride röövimiseks, vaid selleks, et inimesed ka 1020 aasta pärast pensioniga kindlustatud oleksid. Asjaolud, millest lähtudes reform tehti, pole muutunud töötajate ja pensionäride suhe rahvastikus halveneb. Eesti kogumispensioni is...
tulemuslik kohalike sotsiaalsete vajadustega. 4. Pension tagatakse isikutele, kelle elukoht on Küprosel ja kes on 65 eluaasta jooksul ametlikult töötanud või olnud füüsilisest isikust ettevõtja. Kulutused pension sotsiaalkaitsele on välja makstud Vabariigi üldkuludest. 5. sotsiaalkindlustusskeemi pakub järgmisi eeliseid: sünnitoetus, haigushüvitis, töötu abiraha, vanaduspension, invaliidsuspension, lesestumise pension, orvude abiraha, teadmata kadunud isikute otsingu toetus, matuse toetuse sünnitustoetus,hüvitis tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul, mis sisaldavad ajutise töövõimetuse (kahju hüvitise, töövõimetuse hüvitise ja surma puhul). Füüsilisest isikust ettevõtjatel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.
Maksud ja määrad Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%. Maksuvaba tulu summa sõltub isiku sissetulekust (kuus kuni 500 eurot ja aastas kuni 6000 eurot). Maksuvaba tulu rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus. Täpsem info: Maksuvaba tulu alates 1. jaanuarist 2018 » Sotsiaalmaksu määr on 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 470 eurot (2017. aastal kehtinud 430 euro asemel), s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakse...
mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu. Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspensionikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Töötuskindlustusmakset ei pea maksma: 1. töötajad, kes on jõudnud vanaduspensioniikka (mehed alates 63. eluaastast ja naised olenevalt sünniaastast (täpsemalt vaata Pensionikeskuse kodulehelt); 2. töötajad, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension. NB! Töötajad, kes ei ole vanaduspensionieas, kuid saavad mõnda muud liiki pensioni kui ennetähtaegset vanaduspensioni (nt soodustingimustel vanaduspension, väljateenitud aastate pension, politseiametniku pension vms) on kindlustatud ja peavad töötuskindlustusmakset maksma; 3. füüsilisest isikust ettevõtjad; 4. notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid või muud avalik-õiguslikku ametit pidavad sõltumatud isikud; 5. vabakutselised loovisikud; 6
mõõnade. Lapsepõlv ja elukatsumused ei ole aga kõigil ühesugused ja õiglased. Sellest hoolimata võib meil olla suurepärane elu ja sotsiaalne heaolu. Hea on elada inimesel, kellel on piisavalt ressursse, et tagada omale kõik eluks vajalik. Kõigil aga see pole võimalik selleks on loodud heaoluühiskond mis täidab kodanikule mõningad puudused. Eestis on nendeks õpitoetused, vanaduspension jt. Lisaks nendele ka toetused, mis pole mõeldud kõigile. Näiteks invatoetus ja töötu abiraha. Võib ju mõelda, et kui hea on elada neil, kellel riik raha jagab, ilma et isa midagi tegema peaks. Pessimistlikust küljest võttes, pole aga puudega ja tööta elada eriti hea. Keegi meist ei tahaks omada mõnda puuet, veelvähem vastutada puudega inimese eest. Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On
Sotsiaaltoetused Koostajad: KaideLiis Suurväli Katrin Kõre 2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise in...
erilise ühiskonntatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Eesmärgiks ühishuvide pakkumine (teedeehitus, valgustus, linna heakord) ÜLESANDED MEETMED Teenused tervishoid, haridus, munitsitpaalsus, sotsiaalhoolekanne Väljamaksed eelarvest töötu abiraha, puudega inimeste teostused, toimetulekutoetused Kindlustusväljamaksed vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis 2. Mis on võim, tema allikad ja riigivõimu tunnused Võimu võib määratleda kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5
· Pangandus kõik pangad kinni avati vaid elujõulised + riigi kontroll= suudeti taastada inimeste hoiused · Põllumajandus ettepanek põllumehele: vähend tootmist- riik maksab hüvitist= hinnad tõusevad, farmerite sissetulekud kasvavad · Tööstus - uued töökohad - reguleer tööjaotust, sissetulekuid - korraldati hädaabitöid = kasvas inimeste ostujõud · Abivajajad - töötute abiraha - vanaduspension - vaesemate perede toetus = suurenes vaesemate ostujõud Suur depressioon-maailmamajanduse kriis (1929-1933), mille kutsus esile krahh Wall Streetil ületootmiskriis majanduskriisi vorme, mis tekib siis, kui toodetakse rohkem, kui ühiskond tarbida suudab. Kui kaubale ostjaid ei leidu jäävad ettevõtted seisma, töölised vallandatakse, langeb elatustase ja ostujõud, järelikult ostetakse veelgi vähem, järelikult tuleb vallandada veelgi enam jne
· Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ja inim- ning kodanikuõiguste austamine. · Sotsiaalsed õigused - õigus haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. · 5 EV poolt tagatud väljamakset rahvapension (800); töötu abiraha (400); Vanaduspension (u. 1500); toitjakaotuspension; Haigusraha (60%-80%)
eestlased nüüd maailmameistrid on. Eesti majanduses on toimunud maksusüsteemi muutus - maksuvaba Eesti. Enam ei pea inimesed maksma makse, mis röövivad ühe kolmandiku kodaniku palgast. Ravimite hinnad on langenud, arstide palgad tõusnud ning tohtrite järjekorrad vähenenud. Paljud hambaarstid on teinud erapraksiseid, mis toovad väga hästi sisse. Emapalka on pikendatud ühelt aastalt kolmele aastale. Keskmine palk on tõusnud 10% võrra. Pensionäride vanaduspension on tunduvalt suurenenud, et ka eesti vanurid saaksid oma eakamaid aastaid paremalt veeta. Hariduse poolelt on lasteaedade kohti juurde tulnud. Mitte nii, et kui laps sünnib, peab juba lastaia koha kinni panema, et kolme-nelja aasta pärast sinna üldse saada. Enamus Eesti koole on reustareeritud ning sellega kaasneb ka suurem õpilaste arv koolis, mille tõttu saab hariduse rohkem eesti kodanikke. Õpetajate palka on tõstetud.
· Edendada inimestevahelist hoolimist ja soolist võrdõiguslikkust. · Tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu. · Tagada peredele vajalik riigi tugi. Peamised hüvitised ja toetused: · Lapsetoetus. 300.- , alates 3. lapsest 900.- nägu. Lisaks erinevad toetused, nt vallalt. · Vanemahüvitis. 18 kuud. Algab, kui ema jääb koju. Summa sõltub vanema eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksudega makstud tulust. Max 35 000.- Loodud pigem keskklassile. · Pensionid: vanaduspension koosneb 3-st osast: 1) baaspension riigilt 2) kogumispension 3) kohustuslik 2. sammas. Lisaks mitmed eripensionid. · Töövõimetushüvitis ,,sinine leht". Makstakse alates 4. päevast, kuni 8. päevani 70%. Majandus: .. on teenuste ja kaupade tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Majandusvaldkonnad: ettevõtlus, investeerimine, kapital, maksundus, ärieetika ja seadustik, reklaam. Turumajandus: (Naturaal kõik tehakse kohapeal. Plaani kõik ette kirjutatud.)
väärtpaberikonto ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi. Väärtpaberikontot saab avada kõikides Eesti kommertpankades. Hetkel on Eestis registreeritud 13 täiendavat pensionifondi. 3 Eesti pensionisammastest täpsemalt I sammas - riiklik pensionikindlustus : Riikliku pensioni liigid on: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension ja väljateenitud aastate pension. Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 20% läheb praeguste pensionäride pensioniteks. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel").
Saates öeldi lause, et sada aastat tagasi saadi pensioniga hakkama, küll saadakse siis tulevikus ka. Aga 100 aastat tagasi elasid inimesed mitu põlvkonda koos. Vanemad inimesed hoidsid kodu korras ja hoolitsesid laste eest, nooremad tegid tööd ja harisid põlde. Me ei saa ju ajas tagasi minna. Arvan, et tänapäeva pensionärid ei tunneks ennast eriti õnnelikult oma laste õlul elamisega. Praegu on palju selliseid perekondi, kus vanavanemad toetavad hoopis oma lapselaste peresid. Kui vanaduspension on välja teenitud, siis riik peaks suutma seda ka tagada. Ainsana lahendusena näengi seda, et lapsed peavad oma pensioniikka jõudnuid vanemaid rohkem toetama. Pensionärid (kellel on võimalik) peaksid oma linnas oleva kinnisvara maha müüma ja maale kolima, kasvatama loomi ja harima maad. Sellel on ka oma positiivsed pooled- PRIA'lt saab taodelda erinevaid toetusi ja maal elades ei hakka vanadel inimestel igav ka.
Hõive Umbes 59% Eesti töötajaist on hõivatud erinevates teenindussektori harudes, tööstuses on rakendust leidnud umbes 35% töötajaist ning ülejäänud 6% on tegevad põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Põllumajanduses on töö leidnud umbes 4% töötajaist, mis on üks väiksemaid suhtarve Euroopas, seda eriti siirdemajanduste seas. Töötlevas tööstuses on 18% tegevad kergetööstuses ning enam kui viiendik metsa-ja paberitööstuses, lisaks on toiduainetetööstuses hõivatud 15%, metallitööstuses 10% ja erinevates masinaehituse harudes enam kui 17% töölistest. 90% Eesti töötajaist on palgatöölised, üksikettevõtjate osakaal on 6% ning palgatöötajaga ettevõtjaid on 18,3 tuhat ehk üle 3% hõivatuist. Tallinnas ja selle ümbruses on töö leidnud 43% Eesti töötajaist (Tallinnas kolmandik). Vähemalt kõrgharidusega töötajate osakaal hõivatutes on ligi 23%, lisaks omab vähemalt keskharidust enam kui 67% töötajaist. Erinevalt paljudest teistest maad...
28.11.2012 Ühiskonnaõpetus Kontrolltööks õppida järgmised teemad: riik, selle põhitunnused, ülesanded, riigivormid Kordamisküsimused: 1. Riigi mõiste seletus (vt vih.) Riik on universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, kuid üldisemalt on riik võimu teostamise mehhanism. 2. Riigi põhitunnused (vt vih.) Riigi põhitunnused Iseseisev Territoorium Rahvas Välismaalased kodanikud Maismaa Territoriaal vesi Välisriikide Apatriidid Õhuruum Maapõu kodanikud ...
ühistrantspordi kasutuses. Kaubavedu oli Eestis suurim 2007-ndal aastal, pärast seda hakkas langema. 2010-ndal aasta kaubaveo näitajad olid väiksemad kui 2001-se aasta tõusu eel. 4.Tööturg ja palk Faktid: · 2008-ndal aastal oli tööhõivemäär (15-74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · 2010-ndal aastal oli töötusemäär (15- 74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · Suurim bruutopalk oli 2008-ndal aastal. · Suurim vanaduspension on 2010-ndal aastal. Analüüs: Kõrgeim tööhõivemäär oli 2008-ndal aastal, pärast seda tuli silmnähtav langus, mis jõudis 2010-ndal aastal sama väärilisele tasemele kui 2001-l aastal. Töötusemäär oli kõrgeim 2010-ndal aastal ja madalaim 2007-ndal aastal. 2001-ndal - 2007-nda aasta langus oli tervelt 37% , mis on suurem kui 2007-nda - 2010-nda aastate vaheline tõus ( 27%). Bruutopalga tõus toimus 2008-nda aastani, millele järgnes langus ning uuesti tõus, mis
Laste huviringid Parandavad lastekodusid Parandavad lastekodulaste elusid EAKAD JA NOORED Pensionitõus Elukestvaõppe põhimõte Noortele: Noorte väärtustamine ühiskonnas- prioriteet Toetavad noorte kaasamist ühiskonda Noorte arvamus ühiskonna kohta VALIMISED VALIMISLUBADUSED Keskmine palk avaliku sektori töötajatel 25 000.- krooni (1597 eur) kuus. Arstidele kahekordne eesti keskmine palk. täidetud Keskmin vanaduspension üle 8000.- krooni (511 eur) kuus. Lapse sünnitoetus 10000.- krooni (639 eur) kuus. Noortele peredele 10000 munitsipaalkorterit. Ühistranspordi piletitele 5% käibemaks. Tasuta koolilõunad alates lasteaiast. Igale lapsele lasteaja koht. Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad. Tasuta ühistransport ka rongiliiklusele Tallinnas. Ehitame Mustamäele uue luteri kiriku. Panustada igal aastal 25 miljonit eurot teede ehitusele.
inimese sissetuleku moodustas pension 99% ning pensioni suurus oli 4643kr ehk umbes 296. Isiklikku majanduslikku toimetulekut hinnati järgmiselt: töötavatest pensioniealistest vastas 37% raha on piisavalt, et toime tulla ning 29% et raha jääb ka säästudeks; mittetöötavatest pensioniealistest vastas 52%, et tuleb kuidagi toime ning 25% oli raha piisavalt, et toime tulla. Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel. Vanaduspension koosneb kolmest osast: Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2013. a 126,8183 eurot. Staaziosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staazi ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms)
Inimese sissemaksed ja tehtavad väljamaksed on omavahel seotud. Tervisekindlustuses kehtib solidaarsus põhimõte: Raviteenuseid pakutakse kõigile võrdselt Pensionisüsteem 1. Jooksva finantseerimise süsteem- omane noore elanikkonnaga riikidele 2. Kogumispensionite süsteem I. Riiklik pension II. Kohustuslik kogumispension III. Vabatahtlik kogumispension Riiklik pension Makstakse riigile laekuvast sotsiaalmaksust: 1. Vanaduspension 2. Rahvapension 3. Toitjakaotuspension 4. Töövõimetuspension 5. Ennetähtaegsed pensionid Vanaduspension jaguneb: Põhiosak Staažiosak (kuni 1998) Kindlustusosak Pensioniiga Praegu 63 eluaastat 1961 ja hiljem sündinutel 65 eluaastat Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste saamiseks pole vaja eelnevat rahalist panust Eeldus: Kuulumine riskigruppi Kehv majandusseis
1. Nüüdisühiskond- ehk moodne ühiskond. Iseloomustavad kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Kujunes 19. sajandist kuni 20. sajandi viimase veerandini. Nüüdisühiskonda iseloomustavad terminid: kapitalism ja demokraatia, agraarühiskond, tööstusühiskond, teenindusühiskond, industriaal- ja postindustriaalühiskond, heaoliühiskond ja liberaalne ehk vaba ühiskond. Tööstusrevolutsioon- üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. (vabrikud, uute energiaallikate kasutuselevõtt, tehnoloogiline areng side-ja liiklusvahendites). Uued töö organiseerimise moodused, uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Püüti saada tootmisest maksimaalset kasu. Hakati looma kutse ja ametiühinguid ning töölisparteid. Levis fordism. 2. Muutused ühiskonna sotsiaal struktuuris- 1. muutus eri majandusvaldkondade osatähtsus tööhõives- domineerisid töölised, mitte enam põllumajandusega tegelev...
. Ühiskonnaõpetuse loeng. Maksud, maksed . Riigi kulutused heaolule Maksud Maks on õiguaktiga (seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega) riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus (Maksukorralduse seadus (MKS) §2). Maksude kehtestamise peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib maks olla ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks (näiteks soodustada maksupoliitika kaudu loodussäästlikku tarbimist jms). Maksud laekuvad kas riigieelarvesse või sihtotstarbelisse fondi. Nt. sotsiaalmaksust makstakse 13% riiklikuks ravikindlustuseks ja 20% pensionikindlustuseks (sealhulgas kohustusliku kogumispensioni süsteemi jaoks) vajaliku tulu saamise eesmärgil. Peamised tulumaksusüsteemid on: 1. Astmeline e. progress...
Pension I sammas riiklik pension II sammas (kohustuslik) kogumispension III sammas täiendav kogumispension Riiklikud pensionid Arvestamise aluseks on töötaja palgalt makstav sotsiaalmaks (20%) Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. (Riiklik) vanaduspension Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast; staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. (Kohustuslik) kogumispension Kohustuslik kogumispension - peamine tugi riiklikule pensionile, mille eesmärk on leevendada demograafilistest muutustest tulenevaid probleeme ning pakkuda pensionieas täiendavat sissetulekut.
Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalr...
Kohtunik on kohustatud juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. Kohtuniku ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga ja on vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka. Kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte
tasuda 2316,005 eurot. Teine lahenduskäik: 30 000- 15 000=15 000 (maksustatav tulu) 15 000/1,33=11 278,2 11 278,2*0,33=3 721,80 355*12(a)*0,33=1 405,80(on makstud avansiliselt) 3 721,8-1 405,8=2316EUR 9) Jääte vanaduspensionile ja teil on pensioniõiguslikku staaži 34 aastat ja pensionikindlustusstaaži 6 aastat. Aastatel, mil arvestati teile pensionikindlustusstaaži, oli teie eest tasutud sotsiaalmaksu summa keskmisest sotsiaalmaksu maksest 20% madalam. Kui suur on teie riiklik vanaduspension ühes kuus, kui on teada, et pensioni baasosa on 144,2585 eurot ja pensioni aastahinne on 5,245 eurot? Aastakoefitsiendiks (NB! alates 2015 kevadest nimetatakse aastakoefitsienti kindlustusosakuks, sisuliselt see pensioni suuruse arvestust ei muuda) on kuuel aastal 0,8 (sest teie isikustatud sotsiaalmaksu summa on kõigil aastatel 80% keskmisest sotsiaalmaksu summast). Seega pensioni suurus on: 144,2585+34*5,245+6*0,8*5,245=347,7645 eurot.
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
Kaubandus Lääne- Euroopas peale teist maailmasõda Koostajad: Raido Seppa, Elli Jäger, Heleen Välba 01.11.2015 LVRKK II maailmasõda 1939-1945 Olukord maailmas peale sõja lõppu • Kogu Euroopa oli tugevalt saanud kahjustada lahingutes • Inimesed olid füüsiliselt ning emotsionaalselt kurnatud • Majanduslikud raskused • Riikidevahelise kaubanduse kommunikatsiooniühendused olid hävitatud • Muutunud riigipiirid • Jätkuv oht julgeolekule • Endiste suurriikide maine kaotus ja uute suurvõimude esiletulek (Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit) Lääne- Euroopa riigid • Austria • Belgia • Holland • Liechtenstein • Luksemburg • Monaco • Prantsusmaa • Saksamaa • Šveits Majanduse areng • Juhtivaks said töösturiigid, mida hakati kutsuma heaoluriikideks (Saksamaa, Itaalia) • Esmatarbekaupade valik suurenes ja need said kättesaadavaks • Sotsiaalhoolekande väl...
I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Riikliku pensionisüsteemi hüvitisteks on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaz. Üldine pensioniiga (2008) Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat, kuid naiste pensioniiga tõuseb järk-järgult 63-le aastaks 2016. Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast ja riigieelarve muudest tuludest. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
Vaesus Eestis SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 VAESUS................................................................................................................... 4 SUHTELINE VAESUS AASTAL 2013..........................................................................4 VAESUSE PÕHJUSED............................................................................................... 5 VAESUSE TAGAJÄRJED............................................................................................. 6 MEESTE JA NAISTE PALGAOOTUSED.......................................................................6 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................. 9 ...
(2) Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse kogu puhkusetoetus välja puhkuse esimese osa kasutamisel. (3) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta. (4) Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist. 30. õppelaenu kustutamine Riigi tagatud õppelaen kustutatakse riigieelarveliste vahendite arvelt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. 31. Ametniku vanaduspension Ametnikule kindlustatakse riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega. Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt: 1) 10 - 15-aastase teenistusstaazi korral - 10 % võrra; 2) 16 - 20-aastase teenistusstaazi korral - 20 % võrra; 3) 21 - 25-aastase teenistusstaazi korral - 25 % võrra; 4) 26 - 30-aastase teenistusstaazi korral - 40 % võrra; 5) üle 30-aastase teenistusstaazi korral - 50 % võrra. 32. Asjaajamise ja vara üleandmine
Näiteks hoone kindlustusväärtuseks voib olla selle endisel kujul taastamise maksumus. o Kindlustussumma- kahjukindlustuses koikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 70. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast). o I sammas: Riiklik pension: o Rahvapension- tagab miinimum pensioni 189 eur ( kui pole tööpanusest soltuvat pensioni) o Tööpanusest soltuv pension- vanaduspension, ennetähtegne, soodus(politsei) o Vanaduspension: baasosa , staazi osa , kindlustusosakud(palgast soltub korrutis) o II sammas: Kohustuslik kogumispension o Töötav inimene kogub ise 2% brutopalgast, riik maksab sotsmaksust 4% o III sammas: Täiendav kogumispension 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. o Eesti rahvas peab ise omale pensioni koguma o Eesti ise ei maksa sentigi o
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
peatusid. Valitus kiitis jaanuaris heaks maagaasiseaduse muutmise, mis loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut. Märtsis võeti riigikogus vastu seadusemuudatus, millega kaotatakse riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013. Märtsi lõpuks on Reformierakond laienenud üle 11 000 liikme. Aprillis tõusis keskmine vanaduspension 156 euro võrra aastas. 2013 Märtsis sai Reformierakonnast esmakordselt Eesti suurim erakond. Reformierakonda kuulus 21.03.2013 seisuga 13 416 liiget. Aprillis allkirjastasid Reformierakond ja Murtud Rukkilille Ühing koostööleppe. 25. aprillil võeti vastu kauaoodatud jahiseadus, mille alusel saavad jahiselts ja maaomanik luuda lepingulised suhted ning leppida kokku. 1. septembril alustas Reformierakond kohalike valimiste kampaaniaga „Uhke Eesti üle!
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava...
Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt 1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad? Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust. (Reisisaatjate näide) 2)Mille poolest erineb heitunu töötust? Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse. 3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust? Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majandus...
tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, printsiip. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt
Riikliku pensioni osakaal väheneb. Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüsist selgub, et kui praeguste vanaduspensionäride kogu pension tuleb riiklikust pensionist ehk I sambast, siis 2040. aastaks langeb I samba osakaal uute vanaduspensionäride pensionis 72%ni ja aastaks 2060 55%ni. Riiklikust pensionist ei piisa Üldiselt arvatakse, et inimese senist elustandardit säilitava pensioni suurus peaks olema 65-70 protsenti viimasest palgast. 2012. aasta aprillist tõusis keskmine vanaduspension ligi 320 euroni kuus, keskmine netopalk sama aasta teises kvartalis oli umbes 700 eurot. Seega moodustas keskmine riiklik pension keskmisest palgast vaid 45% Küsimused mis ootavad vastust Millised on neli peamist sissetulekuallikat? Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? Kuidas saad panna oma rikkust aja jooksul kasvama, säästes teatud osa oma tuludest? Millistesse alternatiivsetesse kohtadesse saab sääste paigutada?
MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pensioni I sammas Pensioni I sammas – riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension – lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa – kõigi tööstaaži omavate inimeste jaoks võrdne summa Staažiosak – lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998
PENSIONISÜSTEEM: Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I SAMMAS On riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. I samba riiklik pension koosneb kahest komponendist: 1. rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis viis aastat. 2. vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist: a) põhiosa tööstaazi omavatele inimestele võrdne summa b) staaziosak lisa, mis sõltub töötatud aastate eest c) kindlustusosak lisa vanadsuspensionile, mis sõltub makstud sotsiaal maksust II SAMMAS Vara kogumine toimub pensionimakseteks inimese enda poolt. Pensionisammas on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
