TOETUSED EESTI JA SOOMES Mari Mets RIIKLIK PENSION Soome Eesti 2 pensioni süsteemi: Vanaduspension Tööpension Töövõimetuspension Rahvapension. Toitjakaotuspensjon Tööpension jaguneb veel: Rahvapension Vanaduspension Töövõimetuspension Tagatispension TÖÖPENSION Teenitakse välja oma palagatööga ja ettevõtlusega. Kui ollakse vähemalt töötanud 1 aasta. Maksimum 1300 EUR. RAHVAPENSION Kellel pole tööpensioni või Rahvapensioni määr on 134,10 selle määr jääb väikeseks. eurot Saamiseks peab elama vaid Määratakse: mõne aasta Soomes 63- aastasele isikule kellel Maksimum on saada kuni puudub nõutav pensionistaaz
Pension- makse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek. Pensionisüsteem toetub kolmele sambale: I sammas ehk riiklik pension. Sellega tegeleb sotsiaalkindlustusamet. II sammas ehk kohustuslik kogumispension. Sellega tegeleb pensionikeskus. III sammas ehk täiendav kogumispension. Sellega tegelevad kindlustusseltsid ja pangad. Riiklike pensionite liigid: vanaduspension oled jõudnud vanaduspensioni ikka ennetähtaegne vanaduspension sa ei ole jõudnud veel vanaduspensioni ikka, kuid pensionini on vähem kui kolm aastat edasilükatud vanaduspension soovid minna pensionile hiljem kui vanaduspensioni iga soodustingimustel vanaduspension oled kasvatanud lapsinvaliidi või kolme või enamat last ja soovid minna pensionile varem toitjakaotuspension keegi su pereliikmetest on surnud
Antakse kõigile tehtud sissemaksetest. inimestele võrdselt, nne olenemata tema poolt Nt: tasutud nt: Toetused maksudest. lapsetoetus, pensionikindlustu sünnitoetus, matusetoetus. s, Hoolekanne nt: tervisekindlustus, varjupaigad, hooldekodud. Pensionid Vanaduspension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Kohalikud toetused Keilas Noorte huvitegevuse toetus Kultuuritegevustoetus Hooldajatoetus Ravimitoetus Toitlustustoetus Transpordikulude toetus kooli- ja lasteajalastele jm
turvalisuse ja kaitsma ka välisvaenlaste eest. Riik peab tagama ka turvalisuse. Riigi turvalisuse tagab ametnikkond (politsei, sõjavägi jne). Sellel ajal tegeles haridusega kirik, eelkõige perekond. Heaoluriik Heaoluriik on lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, õiguskord, riigikaitse) võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandusreguleerivaid funktsioone. Majandusliku effektiivsuse kõrvale seatakse heaoluriigis alati sotsiaalne õiglus. Sotsiaalne õigus: vanaduspension (selle kindlustab riik), haigusrahad, töötu abiraha kindlustusväljamaksed. Lastetoetus, invaliitsuspension, toimetulekutoetus toetusrahad riigi eelarvest. Kokku on need kõik väljamaksed. Raviteenused, munitsipaal elamud, haridus teenused. Kõik kokku moodustavad sotsiaalse poole, mida riik on võtnud enda kanda heaoluriikides. Riik toetab neid valdkondi ja sellega on tagatud sotsiaalne õigus. Ühiskonna struktuur Ühiskond jaguneb erinevateks sfäärideks
1, 7.2, 7.3 Väljamaksete koodid 32 Tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud III samba sissemakse maksuvaba osa 8 Kinnipeetud töötuskindlustusmakse: veerg 9 x 2%, 4 Arvutatud sotsiaalmaks vanaduspensionieas isiku või isiku puhul, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, null 5 Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed 9 Väljamaksed, millelt makstakse töötuskindlustusmakset 6 Kinnipeetud tulumaks 10 Kinnipeetud kogumispensioni makse ja arvutatud täiendav sissemakse 7 Väljamaksete summa koodi 01 järgi Märkused 1
Lahendusena on Eestis käivitatud kolmeastmeline pensionisüsteem, mis koosneb pensioni I, II ja III sambast. Pensioni I sammas. Riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. Hetkel on sotsiaalmaksu suuruseks 33% brutotöötasust, millest 20% läheb pensioniteks ja 13% ravikindlustuseks. I samba riiklik pension koosneb kahest osast: 1. Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse. 2. Vanaduspension – sõltub töötamisest ja inimese eest makstud sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas. Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond. Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid ja investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse. Erineva riskitasemega pensionifondide
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
riigilt palka saavate töötajate tasu euroopalikule tasemele. See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal. Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid toetusi, nagu näiteks pensioni puhul, tuleb tagada inimväärne sissetulek ka pensionäridele, sidudes pensionid keskmise sissetulekuga ja tagades vanaduspensionäridele suurem vanaduspension, kui seda on praegune. Kas Eesti on heaoluriik? Jah on, aga samas on veel palju arenguvõimalust. Me ju alles liitusime Euroopa Liiduga, mistõttu me ei ole veel nii kõrgel tasemel, aga heaoluriigi tunnused on meil olemas.
riigilt palka saavate töötajate tasu euroopalikule tasemele. See tähendab 2025 protsendilist palgatõusu igal aastal. Vastasel juhul lähevad needsamad õpetajad, politseinikud ja arstid mõnele teisele maale tööle. Maininuna eespool ka väikeseid toetusi, nagu näiteks pensioni puhul, tuleb tagada inimväärne sissetulek ka pensionäridele, sidudes pensionid keskmise sissetulekuga ja tagades vanaduspensionäridele suurem vanaduspension, kui seda on praegune. Kas Eesti on heaoluriik? Jah on, aga samas on veel palju arenguvõimalust. Me ju alles liitusime Euroopa Liiduga, mistõttu me ei ole veel nii kõrgel tasemel, aga heaoluriigi tunnused on meil olemas.
sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse, töövimetuse vi toitja kaotuse korral, mida makstakse riigieelarves riikliku pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Kogumispensionidel põhinev süsteem võimaldab rahvastiku struktuurist tulenevaid probleeme leevendada. Vale oleks väita, et sellest lõikavad kasu üksnes noored, sest paljud praegused toitjakaotus- ja töövõimetuspensionärid, samuti osa vanaduspensionäre on 1520 aasta pärast, kui pensionireformi positiivsed efektid avalduma hakkavad, veel kindlasti elus. (www.pensionikeskus.ee) Samas on õige, et tulevikuks valmistudes ei tohi ära unustada pensionäride tänast olukorda. Ka pensionireformi ette valmistades nähti esimese samba defitsiiti ette ning selle katmise vahenditena pakuti välja stabiliseerimisreservi kasutamist ja riigilaenu võtmist. Samuti saaks hea tahtmise korral koomale tõmmata riigieelarve muid kulutusi
tulemuslik kohalike sotsiaalsete vajadustega. 4. Pension tagatakse isikutele, kelle elukoht on Küprosel ja kes on 65 eluaasta jooksul ametlikult töötanud või olnud füüsilisest isikust ettevõtja. Kulutused pension sotsiaalkaitsele on välja makstud Vabariigi üldkuludest. 5. sotsiaalkindlustusskeemi pakub järgmisi eeliseid: sünnitoetus, haigushüvitis, töötu abiraha, vanaduspension, invaliidsuspension, lesestumise pension, orvude abiraha, teadmata kadunud isikute otsingu toetus, matuse toetuse sünnitustoetus,hüvitis tööõnnetuste ja kutsehaiguste puhul, mis sisaldavad ajutise töövõimetuse (kahju hüvitise, töövõimetuse hüvitise ja surma puhul). Füüsilisest isikust ettevõtjatel ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist.
t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 155,10 eurot kuus. Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kinnipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras. Näide Seoses vanaduspensioniea tõstmisega (2017. aastal), kui isikukood algab numbritega 35409... või 45409..., siis makse kinnipidamine lõpeb alates 01.01.2018 (vanaduspensioniiga 63 aastat 3 kuud olenemata soost). Lugege veel. Kogumispensioni makse määr on 2%. Kogumispensioni makse kinnipidamise kohustust saab kontrollida isiku isikukoodi järgi või masspäringuga. Samal
isiku töötegemisvõime vanuses 60-65. eluaastat keskeltläbi vähenenud ¼ kuni 1/3 võrra. Sotsiaalhooldus lähtub asjaolust, et inimene on suureneva vanuse tõttu ainult tinglikult töövõimeline ja et ta soovib sissetulekut asendava toetuse kaudu realiseerida oma õigust suurenevas vanuses mitte töötada. Alates pensionikindlustuse kehtestamisest on 65-aastaste inimeste osakaal nimetatud kindlustussüsteemis enam kui kolmekordistunud, üle 80-aastaste osakaal isegi 12 korda suurenenud. Vanaduspensionäride arv rahvastikus kasvab tulevikus veelgi. Vanaduspensionäride arvu suurenemisel on mitmeid põhjuseid: 1) pidevalt vähenev noorte osakaal rahvastikus ja 2) pikenev eluiga (eluootus). Keskmise eluea suurenemine rajaneb 19. sajandil uutel võimalustel võitlemiseks infektsioonhaigustega. Käesolevale sajandile on omane mitte nii väga meditsiinilised edusammud, vaid üldise elukeskkonna paranemine, arvestades toitumist, hügieeni, töökaitset, tööaega ja haridust
mõõnade. Lapsepõlv ja elukatsumused ei ole aga kõigil ühesugused ja õiglased. Sellest hoolimata võib meil olla suurepärane elu ja sotsiaalne heaolu. Hea on elada inimesel, kellel on piisavalt ressursse, et tagada omale kõik eluks vajalik. Kõigil aga see pole võimalik selleks on loodud heaoluühiskond mis täidab kodanikule mõningad puudused. Eestis on nendeks õpitoetused, vanaduspension jt. Lisaks nendele ka toetused, mis pole mõeldud kõigile. Näiteks invatoetus ja töötu abiraha. Võib ju mõelda, et kui hea on elada neil, kellel riik raha jagab, ilma et isa midagi tegema peaks. Pessimistlikust küljest võttes, pole aga puudega ja tööta elada eriti hea. Keegi meist ei tahaks omada mõnda puuet, veelvähem vastutada puudega inimese eest. Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On
Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Pensionite liigid: Vanaduspension Rahvapension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Pensionikindlustus: 1. sammas riiklik pension 2. sammas kogumispension 3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid: presidendile parlamendipension kohtuniku ametipension politseinik, prokuröri, riigikontrolli peakontrolörija ametipension kaitseministeerium Peretoetuste liigid Lapsetoetus L apsehooldustasu: üksikvanema lapsetoetus
erilise ühiskonntatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Eesmärgiks ühishuvide pakkumine (teedeehitus, valgustus, linna heakord) ÜLESANDED MEETMED Teenused tervishoid, haridus, munitsitpaalsus, sotsiaalhoolekanne Väljamaksed eelarvest töötu abiraha, puudega inimeste teostused, toimetulekutoetused Kindlustusväljamaksed vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis 2. Mis on võim, tema allikad ja riigivõimu tunnused Võimu võib määratleda kui inimese või grupi suutlikust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. ALLIKAD Ainelised raha, maa, kapital Inimkapital teadmised, oskused Sotsiaalne kapital suhtlemine, koostöö TUNNUSED 1. Kehtestada seadusi 2. Koguda makse 3. Kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks 4. Otsused on kohustuslikud kõigile 5
· Pangandus kõik pangad kinni avati vaid elujõulised + riigi kontroll= suudeti taastada inimeste hoiused · Põllumajandus ettepanek põllumehele: vähend tootmist- riik maksab hüvitist= hinnad tõusevad, farmerite sissetulekud kasvavad · Tööstus - uued töökohad - reguleer tööjaotust, sissetulekuid - korraldati hädaabitöid = kasvas inimeste ostujõud · Abivajajad - töötute abiraha - vanaduspension - vaesemate perede toetus = suurenes vaesemate ostujõud Suur depressioon-maailmamajanduse kriis (1929-1933), mille kutsus esile krahh Wall Streetil ületootmiskriis majanduskriisi vorme, mis tekib siis, kui toodetakse rohkem, kui ühiskond tarbida suudab. Kui kaubale ostjaid ei leidu jäävad ettevõtted seisma, töölised vallandatakse, langeb elatustase ja ostujõud, järelikult ostetakse veelgi vähem, järelikult tuleb vallandada veelgi enam jne
· Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanike osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ja inim- ning kodanikuõiguste austamine. · Sotsiaalsed õigused - õigus haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule. · 5 EV poolt tagatud väljamakset rahvapension (800); töötu abiraha (400); Vanaduspension (u. 1500); toitjakaotuspension; Haigusraha (60%-80%)
eestlased nüüd maailmameistrid on. Eesti majanduses on toimunud maksusüsteemi muutus - maksuvaba Eesti. Enam ei pea inimesed maksma makse, mis röövivad ühe kolmandiku kodaniku palgast. Ravimite hinnad on langenud, arstide palgad tõusnud ning tohtrite järjekorrad vähenenud. Paljud hambaarstid on teinud erapraksiseid, mis toovad väga hästi sisse. Emapalka on pikendatud ühelt aastalt kolmele aastale. Keskmine palk on tõusnud 10% võrra. Pensionäride vanaduspension on tunduvalt suurenenud, et ka eesti vanurid saaksid oma eakamaid aastaid paremalt veeta. Hariduse poolelt on lasteaedade kohti juurde tulnud. Mitte nii, et kui laps sünnib, peab juba lastaia koha kinni panema, et kolme-nelja aasta pärast sinna üldse saada. Enamus Eesti koole on reustareeritud ning sellega kaasneb ka suurem õpilaste arv koolis, mille tõttu saab hariduse rohkem eesti kodanikke. Õpetajate palka on tõstetud.
· Edendada inimestevahelist hoolimist ja soolist võrdõiguslikkust. · Tagada inimeste pikk ja kvaliteetne elu. · Tagada peredele vajalik riigi tugi. Peamised hüvitised ja toetused: · Lapsetoetus. 300.- , alates 3. lapsest 900.- nägu. Lisaks erinevad toetused, nt vallalt. · Vanemahüvitis. 18 kuud. Algab, kui ema jääb koju. Summa sõltub vanema eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksudega makstud tulust. Max 35 000.- Loodud pigem keskklassile. · Pensionid: vanaduspension koosneb 3-st osast: 1) baaspension riigilt 2) kogumispension 3) kohustuslik 2. sammas. Lisaks mitmed eripensionid. · Töövõimetushüvitis ,,sinine leht". Makstakse alates 4. päevast, kuni 8. päevani 70%. Majandus: .. on teenuste ja kaupade tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine. Majandusvaldkonnad: ettevõtlus, investeerimine, kapital, maksundus, ärieetika ja seadustik, reklaam. Turumajandus: (Naturaal kõik tehakse kohapeal. Plaani kõik ette kirjutatud.)
väärtpaberikonto ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi. Väärtpaberikontot saab avada kõikides Eesti kommertpankades. Hetkel on Eestis registreeritud 13 täiendavat pensionifondi. 3 Eesti pensionisammastest täpsemalt I sammas - riiklik pensionikindlustus : Riikliku pensioni liigid on: vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension, rahvapension ja väljateenitud aastate pension. Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Tööandjad maksavad 33% töötaja palgast sotsiaalmaksuks, millest 20% läheb praeguste pensionäride pensioniteks. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel").
Saates öeldi lause, et sada aastat tagasi saadi pensioniga hakkama, küll saadakse siis tulevikus ka. Aga 100 aastat tagasi elasid inimesed mitu põlvkonda koos. Vanemad inimesed hoidsid kodu korras ja hoolitsesid laste eest, nooremad tegid tööd ja harisid põlde. Me ei saa ju ajas tagasi minna. Arvan, et tänapäeva pensionärid ei tunneks ennast eriti õnnelikult oma laste õlul elamisega. Praegu on palju selliseid perekondi, kus vanavanemad toetavad hoopis oma lapselaste peresid. Kui vanaduspension on välja teenitud, siis riik peaks suutma seda ka tagada. Ainsana lahendusena näengi seda, et lapsed peavad oma pensioniikka jõudnuid vanemaid rohkem toetama. Pensionärid (kellel on võimalik) peaksid oma linnas oleva kinnisvara maha müüma ja maale kolima, kasvatama loomi ja harima maad. Sellel on ka oma positiivsed pooled- PRIA'lt saab taodelda erinevaid toetusi ja maal elades ei hakka vanadel inimestel igav ka.
Kuigi palk on nominaalväärtuses väga kiiresti kasvanud, tähendas varasem väga kiire inflatsioon, et reaalselt jäi palgatõus märgatavalt napimaks. Palk on Eesti perede olulisim sissetuleku allikas (ca 65%), tähtsuselt järgmiseks sissetulekuks on pensionid (19%) ning erinevad toetused (7%). Individuaalsest tööst (eelkõige põllumajandusest) saadakse 4,5% tulusid, tulu muust ettevõtlusest annab ca 0,5% kogutuludest keskmisel perel. Keskmine vanaduspension on Eestis 2302 krooni (147 eurot), mis on ligikaudu 41% keskmisest netopalgast. Leian, et tööhõiveprotsent Eestis on üpriski hea. Murelikuks teeb asjaolu, et maal on vähe töökohti ning paljud maainimesed on läinud ja lähevad tööle linnadesse. Maale uute töökohtade loomine on aga raske, sest see on kulukam. Samas ei ole maal piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu. Ka teed on viletsad ja kaugus tähtsamatest transpordisõlmedest on ettevõtjatele sobimatu.
kodakonds useta inimesed) 3. Millised on riigi ülesanded (õp. lk 56) Riik kaitseb oma rahvast välisohtude eest ja hoiab sisekorda. Riik peab seadusi looma ja teostama. Ühiskondlik abi, töötu abiraha, tervishoid, vanaduspension on samuti riigi kohutus. Sellega on riigi kulutused tohutult kasvanud. Peamiselt teenib riik selle tagasi maksudega. Heaoluriigis jagab riik tulusid ümber. Võtab rikastelt rohkem ja jagab neile, kel on hetkel puudu. 4. Milliseid võime eristatakse demokraatlikus riigis, mida nad endast kujutavad ja millega nad tegelevad (lk 57-58) Seadusandlik võim on demokraatias kodanike poolt valitud kogu käes ja selle üldnimeks on esinduskogu või parlament. Eesti parlamendi nimeks on Riigikogu
ühistrantspordi kasutuses. Kaubavedu oli Eestis suurim 2007-ndal aastal, pärast seda hakkas langema. 2010-ndal aasta kaubaveo näitajad olid väiksemad kui 2001-se aasta tõusu eel. 4.Tööturg ja palk Faktid: · 2008-ndal aastal oli tööhõivemäär (15-74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · 2010-ndal aastal oli töötusemäär (15- 74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · Suurim bruutopalk oli 2008-ndal aastal. · Suurim vanaduspension on 2010-ndal aastal. Analüüs: Kõrgeim tööhõivemäär oli 2008-ndal aastal, pärast seda tuli silmnähtav langus, mis jõudis 2010-ndal aastal sama väärilisele tasemele kui 2001-l aastal. Töötusemäär oli kõrgeim 2010-ndal aastal ja madalaim 2007-ndal aastal. 2001-ndal - 2007-nda aasta langus oli tervelt 37% , mis on suurem kui 2007-nda - 2010-nda aastate vaheline tõus ( 27%). Bruutopalga tõus toimus 2008-nda aastani, millele järgnes langus ning uuesti tõus, mis
Laste huviringid Parandavad lastekodusid Parandavad lastekodulaste elusid EAKAD JA NOORED Pensionitõus Elukestvaõppe põhimõte Noortele: Noorte väärtustamine ühiskonnas- prioriteet Toetavad noorte kaasamist ühiskonda Noorte arvamus ühiskonna kohta VALIMISED VALIMISLUBADUSED Keskmine palk avaliku sektori töötajatel 25 000.- krooni (1597 eur) kuus. Arstidele kahekordne eesti keskmine palk. täidetud Keskmin vanaduspension üle 8000.- krooni (511 eur) kuus. Lapse sünnitoetus 10000.- krooni (639 eur) kuus. Noortele peredele 10000 munitsipaalkorterit. Ühistranspordi piletitele 5% käibemaks. Tasuta koolilõunad alates lasteaiast. Igale lapsele lasteaja koht. Õpetajatele keskmisest kõrgemad palgad. Tasuta ühistransport ka rongiliiklusele Tallinnas. Ehitame Mustamäele uue luteri kiriku. Panustada igal aastal 25 miljonit eurot teede ehitusele.
inimese sissetuleku moodustas pension 99% ning pensioni suurus oli 4643kr ehk umbes 296. Isiklikku majanduslikku toimetulekut hinnati järgmiselt: töötavatest pensioniealistest vastas 37% raha on piisavalt, et toime tulla ning 29% et raha jääb ka säästudeks; mittetöötavatest pensioniealistest vastas 52%, et tuleb kuidagi toime ning 25% oli raha piisavalt, et toime tulla. Aasta-aastalt suureneb vanaduspensioni määramisel kindlustusosaku osatähtsus, mis tähendab, et riiklik vanaduspension sõltub üha enam sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsiaalmaksu ehk kui suur on olnud tema palk kogu tööelu vältel. Vanaduspension koosneb kolmest osast: Põhi- ehk baasosa, mille suurus on alates 1. aprillist 2013. a 126,8183 eurot. Staaziosak, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staazi ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms)
Inimese sissemaksed ja tehtavad väljamaksed on omavahel seotud. Tervisekindlustuses kehtib solidaarsus põhimõte: Raviteenuseid pakutakse kõigile võrdselt Pensionisüsteem 1. Jooksva finantseerimise süsteem- omane noore elanikkonnaga riikidele 2. Kogumispensionite süsteem I. Riiklik pension II. Kohustuslik kogumispension III. Vabatahtlik kogumispension Riiklik pension Makstakse riigile laekuvast sotsiaalmaksust: 1. Vanaduspension 2. Rahvapension 3. Toitjakaotuspension 4. Töövõimetuspension 5. Ennetähtaegsed pensionid Vanaduspension jaguneb: Põhiosak Staažiosak (kuni 1998) Kindlustusosak Pensioniiga Praegu 63 eluaastat 1961 ja hiljem sündinutel 65 eluaastat Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste saamiseks pole vaja eelnevat rahalist panust Eeldus: Kuulumine riskigruppi Kehv majandusseis
Orienteerub palgatöötajatele. Lastetoetused on väikesed ja vanureid ei toetata. Oluline on perekond, usk ja traditsioonid. 3. Liberaalne heaolumudel- ,,Igaüks on oma õnne sepp"- tagab kõrge tööhõive. Madalad maksud. Inimene ise vastutab oma tervishoiu ja sotsiaalhoole eest. Riigi roll väike. Noorte, eneskindlate ja edukate ühiskond. Eesti erakonnad pooldavad liberaalset heaolumudelit. 6. Heaoluriigi väljamaksed: 1. kindlustusväljamaksed. (vanaduspension, haigusrahad, töötuabirahad) 2. toetusrahad eelarvest. (lastetoetus, toimetulekutoetus, invapensionid) Heaoluriigi teenused: 1.raviteenused 2.haridus 3.munitsipaalelamud. 7. Siirdeühiskond- Ühiskond, mis suundub totalitarismist demokraatiale. 8. I maailm- kõrge tehnoloogilise arengutaseme ja demokraatliku ühiskonnakorraldusega lääneriigid II maailm- Valitsmiskord totalitaarne, inimestel puuduvad põhilised
puhkusetasu, emapalk, töötuskindlustuse hüvitis, töölepingu lõpetamise hüvitis, laenu saamine pankadelt jne). Väljateenitud palk on brutopalk, palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Tulumaksuvaba miinimum 2010. a. 2250. kuus Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14 Teenused 1. Tervishoiuteenused 2. Haridus. 3. Munitsipaaleluase 4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama peretoetused Eestis. Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.- töötutoetus u. 1000, makstakse 270 päeva töötuskindlustushüvitis - maksimum üle 13000.- Väljateenitud palk on brutopalk
Tööharjutus Tööpraktika Vabatahtlik töö Välismaal töötamine ja Euroopa töövahenduse teenused (EURES) Pension I sammas riiklik pension II sammas (kohustuslik) kogumispension III sammas täiendav kogumispension Riiklikud pensionid Arvestamise aluseks on töötaja palgalt makstav sotsiaalmaks (20%) Riiklik pension jaguneb kaheks: tööpanusest sõltuvad pensionid (vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspension) ning rahvapension. Riikliku pensioni liigid: vanaduspension; töövõimetuspension; toitjakaotuspension; rahvapension. (Riiklik) vanaduspension Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosast; staaziosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staazi aastate arvu ja aastahinde korrutisega; kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. (Kohustuslik) kogumispension Kohustuslik kogumispension - peamine tugi riiklikule pensionile, mille eesmärk on
vastu. Inimesed elavad maal, tegelevad põlluharimisega, rahamajandus tagaplaanil, peamine rikkus on põllumajanduslik maavaldus. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud, masinatega töö, linnastumine ehk urbaniseerumine, rahamajandusel väga suur roll, tarbimine, tööliste organiseerumine aja jooksul: võideldi välja inimväärsed elu-ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid (nt vanaduspension). - Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia kasutamine, haritud spetsialistid tööl. - Teenindus- ja infoühiskond – tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine, hakatakse andma tasulist puhkust, majanduselu põhineb teadusuuringutel, globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema sotsiaalse kindlustatuse eest
Kohtunik on kohustatud juhendama ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikukandidaate, kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante ning pidevalt täiendama oma erialateadmisi ja oskusi. Kohtuniku ametipalk on seotud Eesti keskmise palgaga ja on vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadusele maa- ja halduskohtunikel 4, ringkonnakohtunikel 4,5 ja Riigikohtu liikmetel 5,5 keskmist palka. Kohtuniku vanaduspension on 75% tema viimasest ametipalgast ja selle saamise õigus tekib isikul, kes on kohtunikuna töötanud vähemalt viisteist aastat ning on jõudnud vanaduspensioni ikka. Kohtunikupensioni ei maksta kohtunikuna töötamise ajal. Kohtuniku iga-aastane puhkus on maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikel 49 kalendripäeva, Riigikohtu kohtunikel 56 kalendripäeva. Kohtunik kannab distsiplinaarvastutust süüliselt ametikohustuste täitmata jätmise või mitte
tasuda 2316,005 eurot. Teine lahenduskäik: 30 000- 15 000=15 000 (maksustatav tulu) 15 000/1,33=11 278,2 11 278,2*0,33=3 721,80 355*12(a)*0,33=1 405,80(on makstud avansiliselt) 3 721,8-1 405,8=2316EUR 9) Jääte vanaduspensionile ja teil on pensioniõiguslikku staaži 34 aastat ja pensionikindlustusstaaži 6 aastat. Aastatel, mil arvestati teile pensionikindlustusstaaži, oli teie eest tasutud sotsiaalmaksu summa keskmisest sotsiaalmaksu maksest 20% madalam. Kui suur on teie riiklik vanaduspension ühes kuus, kui on teada, et pensioni baasosa on 144,2585 eurot ja pensioni aastahinne on 5,245 eurot? Aastakoefitsiendiks (NB! alates 2015 kevadest nimetatakse aastakoefitsienti kindlustusosakuks, sisuliselt see pensioni suuruse arvestust ei muuda) on kuuel aastal 0,8 (sest teie isikustatud sotsiaalmaksu summa on kõigil aastatel 80% keskmisest sotsiaalmaksu summast). Seega pensioni suurus on: 144,2585+34*5,245+6*0,8*5,245=347,7645 eurot.
saadava toetuse suurus,inimese v ettevõtte tehtud maksest.sissemaksed ja haiguse kompentatsioonid sõltuvad palga suurusest sotsiaalabi antakse puudustkannatavatele inimestele tasutud makstest v sissemaksetest olenemata, see raha eraldatakse riigieelarvest.abivajadust tuleb tõestada dokumentidega.Sotsiaalturva Eestisravikindlustus(ajutise töövõime hüvitis)pensionid(töövõimetuspesnison,vanaduspension)toetused(tööõnne tused,kutsehaigus v surmajuhtumit puudutav taotlus)peretoetus(lapsetoetus,üksikvanematoetus)puudegainimeste toetused,sotsiaalabi eestistöötutoetus,toimetulekutoetus,matusetoestus
• Endiste suurriikide maine kaotus ja uute suurvõimude esiletulek (Ameerika Ühendriigid ja NSV Liit) Lääne- Euroopa riigid • Austria • Belgia • Holland • Liechtenstein • Luksemburg • Monaco • Prantsusmaa • Saksamaa • Šveits Majanduse areng • Juhtivaks said töösturiigid, mida hakati kutsuma heaoluriikideks (Saksamaa, Itaalia) • Esmatarbekaupade valik suurenes ja need said kättesaadavaks • Sotsiaalhoolekande väljaarenemine (vanaduspension, töötu abiraha) • Inflatsiooni kahandati emissiooniga (raha juurdetrükk, väärtpaberid, krediit) • Agraarrevolutsioon- sordiaretus, tootmise mehhaniseerimine, väetised (ületootmine) • Tööstusriikide majandusstruktuur muutus tänu teadusele ja tehnika arengule (tootmine laienes, tööjõult hoiti kokku) • Rohkem inimesi siirdus teenindus- ja kaubandussfääri tööle • Kasvas riikidevaheline kaubandus, millega liitus aina uusi riike, ent välja jäid
I sammas riiklik pensionikindlustus Tuluallikaks on sotsiaalmaks ja peamiseks eesmärgiks tagada kõikidele pensionäridele sissetuleku baastase. Riiklik pensionsiüsteem jaotab tulusid ümber (tugineb "solidaarsus põhimõttel"). Pensionsüsteemi I samba rakendamine toimub riikliku kohustusliku pensionikindlustuse vormis st selle pensionikindlustusega on kohustuslikult hõlmatud kõik Eestis töötavad isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Riikliku pensionisüsteemi hüvitisteks on vanaduspension, töövõimetuspension, toitjakaotuspension ja rahvapension. Vanaduspensioni makstakse pensioniikka jõudnud isikule, kellel on nõutav pensionistaaz. Üldine pensioniiga (2008) Eestis on meestel 63 aastat ja naistel 60,5 aastat, kuid naiste pensioniiga tõuseb järk-järgult 63-le aastaks 2016. Riiklikke pensione rahastatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast ja riigieelarve muudest tuludest. Riiklike pensionide maksmist reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus
varaklasside (näiteks aktsiate ja võlakirjade) vahel Regulaarse investeerimise strateegia väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel Pensioni I sammas Pensioni I sammas riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa kõigi tööstaazi omavate inimeste jaoks võrdne summa Staaziosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998 Kindlustusosak lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötaja eest makstud sotsiaalmaksu summast alates 1. jaanuarist 1999 Pensioni II sammas Pensioni II sammas (ka kogumispension) isiku individuaalsel säästmisel põhinev pensionisüsteem,
2013. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 358 eurot ja absoluutses vaesuses inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 205 eurot. 2013. aastal erinesid elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 6,6 korda. Suurim on vanima vanuserühma ehk vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr. 2013. aastal oli vähemalt 65-aastaste suhtelise vaesuse määr 31,8%. Keskmine vanaduspension on suhtelise vaesuse piirile lähedal ja seetõttu ei ole pensionäride vaesus sügav. Vanemaealiste sügava ehk absoluutse vaesuse määr oli 2,2%. 4 Laste (0–17-aastased) suhtelise vaesuse määr oli 2013. aastal 20,2%. Lapsed elavad võrreldes vanemaealistega sügavamas vaesuses – nende absoluutse vaesuse määr oli 10,1%. Laste
(2) Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse kogu puhkusetoetus välja puhkuse esimese osa kasutamisel. (3) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal puhkusetoetust ei maksta. (4) Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist. 30. õppelaenu kustutamine Riigi tagatud õppelaen kustutatakse riigieelarveliste vahendite arvelt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel ja korras. 31. Ametniku vanaduspension Ametnikule kindlustatakse riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega. Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt: 1) 10 - 15-aastase teenistusstaazi korral - 10 % võrra; 2) 16 - 20-aastase teenistusstaazi korral - 20 % võrra; 3) 21 - 25-aastase teenistusstaazi korral - 25 % võrra; 4) 26 - 30-aastase teenistusstaazi korral - 40 % võrra; 5) üle 30-aastase teenistusstaazi korral - 50 % võrra. 32. Asjaajamise ja vara üleandmine
Näiteks hoone kindlustusväärtuseks voib olla selle endisel kujul taastamise maksumus. o Kindlustussumma- kahjukindlustuses koikide väljamaksete ülempiir, mille ulatuses kindlustusandja oma hüvitamise kohustused kindlustusjuhtumi toimumisel täitma peab. 70. Eesti pensionisüsteemi ülesehitus (kolm sammast). o I sammas: Riiklik pension: o Rahvapension- tagab miinimum pensioni 189 eur ( kui pole tööpanusest soltuvat pensioni) o Tööpanusest soltuv pension- vanaduspension, ennetähtegne, soodus(politsei) o Vanaduspension: baasosa , staazi osa , kindlustusosakud(palgast soltub korrutis) o II sammas: Kohustuslik kogumispension o Töötav inimene kogub ise 2% brutopalgast, riik maksab sotsmaksust 4% o III sammas: Täiendav kogumispension 71. Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad. o Eesti rahvas peab ise omale pensioni koguma o Eesti ise ei maksa sentigi o
Maks on rahaline kohustus, mille täitmine on seadusega ettenähtud. Maksud on riigi eelarve tähtsaim tuluallikas. Tänu maksudele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele hüviseid. Kõige rohkem riigi raha kulub sotsiaalsfäärile ja haridusele. Jättes maksud maksmata ei saa toimida: koolid, lasteaiad, arstid, haiglad, politsei ja päästeamet, ühistransport, maanteed, tänavavalgustus, veevärk, pensionid, toetused. Pensioni süsteem: I sammas-riiklik pension · Vanaduspension-alates 1953 sündinud saavad pensionile 63 aastaselt. Peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaasi · Rahvapension- 2008.- kuus inimestele, kes ei ole Eestis töötanud. Peab olema 5 aastat enne pensionile minekut Eestis elanud. · Toitjakaotus ja töövõimetus pension II sammas-on kohustuslik alates 1983 sündinutele. Maksad iga kuu 2% brutopalgalt ja riik lisab 4% (sotsiaalmaksust). Seoses majanduskriisiga on süsteem ajutiselt peatatud.
peatusid. Valitus kiitis jaanuaris heaks maagaasiseaduse muutmise, mis loob võimalused konkurentsi tekkimiseks Eesti gaasiturul ja suurendab oluliselt Eesti riigi energiajulgeolekut. Märtsis võeti riigikogus vastu seadusemuudatus, millega kaotatakse riigikontrolli ja õiguskantsleri eripensionid 1. jaanuarist 2013. Märtsi lõpuks on Reformierakond laienenud üle 11 000 liikme. Aprillis tõusis keskmine vanaduspension 156 euro võrra aastas. 2013 Märtsis sai Reformierakonnast esmakordselt Eesti suurim erakond. Reformierakonda kuulus 21.03.2013 seisuga 13 416 liiget. Aprillis allkirjastasid Reformierakond ja Murtud Rukkilille Ühing koostööleppe. 25. aprillil võeti vastu kauaoodatud jahiseadus, mille alusel saavad jahiselts ja maaomanik luuda lepingulised suhted ning leppida kokku. 1. septembril alustas Reformierakond kohalike valimiste kampaaniaga „Uhke Eesti üle!
Naiste pensioniiga tõuseb järkjärgult. - Aastaks 2026 tõuseb üldine pensioniiga 65-le eluaastale. Jooksva finantseerimise süsteem vs kogumispensionide süsteem - Jooksva finantseerimise süsteemi puhul saadaske saadakse pensionideks raha jooksvalt maksulaekumistest. - Kogumispensioni süsteemi puhul maksab tänane töötaja sihtotstarbeliselt maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui jõutakse pensioniikka. Vanaduspension Kujuneb 3. Osast: 1) Põhi- ehk baasosa 2) Staažiosak, mis sõltub töötatud aastate kogumissummast. 3) Kindlustusosak, mis sõltub sellest, kui palju on makstud alates 1999.aastast sotsiaalmaksu. (keskmine 2016.aasta pension on 383,0€) ● Tööpanusest sõltuv vanaduspensionit on õigus saada isikul, kes on jõudnud pensioniikka ja kellel on vähemalt 15 a Eestis omandatud pensionistaaži. Rahvapension
· uuendustega kohanemise uus kultuur - inimesi kurssi viia uute tehnoloogiste vahenditega. · võrdsete võimaluste uus kultuur - soolise diskrimineerimise vähendamine. 15. Sotsiaalse kindlustuse osad. tervisekindlustus, töötuskindlustus, pension. 16. Eesti pensionisüsteem. 3 sammast: 1.sammas- riiklik pension- põhineb ümberjagamisel , tänased töötegijad pma sotsmaksust praeguste pensionääride pensioni. jaguneb: vanaduspension- ennetähtaegne- kuni 3 a enne, vähendadtakse iga kuu eest 0.4 % võrra. Edasilükatud- iga kuu eest suurendatakse 0.9%. Soodustingimustel- kellel on kodus kasvatada puudega lapsi, suurpered, need kes on osalenud tsernobõli koristustöödel. Töövõimetus pension. 40-100%, vaadatske ka staazi. Toitjakaotus pension Rahvapension- alates 63. a. kellel puudub vastav staaz, määr on 128,45 e.
Töötud on need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia. Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks: I sammas riiklik pension II sammas kogumispension (kohustuslik) III sammas täiendav kogumispension (vabatahtlik) Riiklik pension tööpanusest sõltuvad pensionid (vanduspension,töövõimetuspension ja toitjakaotusp) rahvapension, tagab miinimumpensioni neile, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile (rahvapension 128,45 ) Vanaduspension kujuneb kolmest näitajast: põhi ehk baasosa(114,6575), staasiosak (sõjavägi, lapsepuhkus) 4,343 iga aasta eest, kindlustusosak ( kui palju on pensioniaja palgast makstud sotsiaalmaksu) Kohustusliku kogumispensioni makse (II sammas) Makse määr on 2% maksustavatelt tasudelt, riik lisabomalt poolt 4%. Tasumise kohustus tekib 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril Täiendav kogumispension ehk pensioni III sammas
tohi öö tööd teha, alkoholi osta) c) õigustavad ehk lubavad sotsiaalriigi printsiip, demokraatia printsiip, õiguspärasuse normid (nt. roheline tuli valgusfooris, nimeseadus kuni 3 nime, printsiip. peretoetuse laekumine, vanaduspension, valimisõigus jne.) II. Territoriaalse kehtivuse järgi: a) üleriigilised õigusnormid (nt. Haldus õiguse allikad: põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, perekonnaseadus, VÕS) b) lokaalsed õigusnormid keht. kohaliku omavalitsuse määrus, tavaõigus. üleriigiliste organite poolt, kuid ainult teatud paikkonna jaoks nt. maastikukaitsealad. c) kohalikud normid keht. KOV (nt
01.1994 34 Tarbijate õigused on kaetud järgmiste õigusaktidega Toote ohutuse seadus Konkurentsiseadus Kaupluste töö üldeeskiri Teeninduseeskiri 35 Pension Kaks olulist argumenti ise raha kogumise kasuks Pensionäride arv järjest kasvab. 2012. aasta alguses püstitas Eesti pensionäride osakaaluga rahvastikust rekordi: meil oli ligi 300 000 vanaduspensionäri ja pensionäre kokku (sh töövõimetuspensionärid) juba üle 400 000 inimese. Seega moodustavad meie rahvastikust üle 30% pensionärid. See tähendab, et aina vähemaks jääb tööealisi, kes pensionäridele pensioni maksavad. Riikliku pensioni osakaal väheneb. Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüsist selgub, et kui praeguste vanaduspensionäride kogu pension tuleb riiklikust pensionist ehk I sambast, siis 2040. aastaks langeb I samba
MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Pensioni I sammas Pensioni I sammas – riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt Rahvapension – ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni Vanaduspension – lisandub rahvapensionile ja koosneb kolmest komponendist: Põhiosa – kõigi tööstaaži omavate inimeste jaoks võrdne summa Staažiosak – lisa vanaduspensioni põhiosale, mis sõltub töötatud aastatest enne 31. detsembrit 1998
PENSIONISÜSTEEM: Eesti pensionisüsteem koosneb kolmest sambast. I SAMMAS On riiklik pension, mida makstakse töötavatelt inimestelt laekuva sotsiaalmaksu arvelt. I samba riiklik pension koosneb kahest komponendist: 1. rahvapension ei sõltu inimese tööpanusest, tagab minimaalse toetuse neile, kes ei saa tööpanusest sõltuvat pensioni.Rahvapensioni saavad kõik, kes on elanud Eestis viis aastat. 2. vanaduspension lisandub rahvapensionile ja koosneb omakorda kolmestkompo nendist: a) põhiosa tööstaazi omavatele inimestele võrdne summa b) staaziosak lisa, mis sõltub töötatud aastate eest c) kindlustusosak lisa vanadsuspensionile, mis sõltub makstud sotsiaal maksust II SAMMAS Vara kogumine toimub pensionimakseteks inimese enda poolt. Pensionisammas on kohustuslik kõigile 1983. aastal või hiljem sündinud inimestele
annaabi.ee 
