tagamisel? Rahvas peab valitsejast lugu pidama ning mitte teda vihkama ega põlgama. 1 Machiavelli Valitseja Head lugemist! 2 Machiavelli Valitseja NICCOLÒ MACHIAVELLI: VALITSEJA Peatükid XIV-XIX (10 esimest alapunkti)1 XIV peatükk Valitseja hooltest väeteenistuse alal2 1. Valitsejal ei tohi niisiis olla muud sihti ega muid muresid, ega tohi ta ka võtta ühtki teist asja oma ametiks peale sõjakunsti, selle reeglite ja õpetuse, sest see on ainus amet, mille valdamist oodatakse sellelt, kes juhib vägesid ja valitseb teisi; ka on sellega kaasaskäiv tublidus säärane, et ei hoia võimul ainult valitsejaks sündinuid, vaid aitab sageli selle ametini tõusta lihtsurelikelgi; ja vastupidiselt on valitsejaid
Niccolo Machiavelli “Valitseja” XV peatükk Asjust, mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse või laidetakse 1. Nüüd on jäänud üle vaadata, kuidas tuleks valitsejal käituda alamate või sõpradega, kuidas neid juhtida ja valitseda. Teades, et paljud on sel teemal sõna võtnud, pole ma sellest veel kord kirjutades sugugi kindel, kas mind ei peeta jultunuks ja enesekindlaks, sest iseäranis selle teema käsitlemisel kaldun mina teiste poolt järgitud rajast kõrvale. 2. Et aga olen endale eesmärgiks seadnud kirja panna midagi kasulikku neile, kes sellest aru saavad, siis
Machiavelli Valitseja 1. seminar: Niccolo Machiavelli käsitlus võimust ja valitsemise alustest 1. Mis on peamine roll, mida täidavad Machiavelli käsitluses arutlused sõjast? Peamine roll on valitsejal kui rahva juhil, kes on orienteeritud ning pühendunud sõjategevusse ka rahuajal. Pidevas õppimises, maastikutundmises, eeliste ning puuduste teadmistel teatud olukorras on võti eduka väejuhi, rahvajuhi ning valitseja heale käekäigule. Sõda on Machiavelli arust justkui kunst, millega tegeledes tuleks kõrvale lükata kõik muud huvid, himud, puhkusele pühendumine ning hirm. Sõjaks valmistutakse ka peaga, mõtetega, moraali ülendamisega, suhtumisega,
olla võib ta põlu alla satuda, kuid ainult mitte rahulolemattuse tõttu vaid ka tema eluviiside pärast. Selle kohta on kirjutatud 19.põlguse ja vaenu vältimisest, millest autor arvab nii : Valitseja muutub vihatuks eelkõige tema röövellik eluviis ning alamate vara ja naiste ülevõtmine- sellest tuleb hoiduda. Põlatuks muudab valitseja see, kui teda peetakse tujukaks, kergemeelseks, naiselikuks, araks ja kõhklevaks. Valitseja peab nõudma, et tema sõna oleks seadus. Valitsejal on kaks hirmu: üks alamatelt lähtunud (sisemine) ja teine võõramaalastest lähtuv (välimine). Valitsejal tuleb repekteerida nobiile, kuid ta ei tohi teha end kodanike vaenualuseks. Kui valitsejal pole rahva poolehoidu, siis sõjaväe omamine on tal hädavajalik sellises olukorras. Tuleb hoiduda tõsist ülekohut tegemast kellegile neist, kes teda teenivad ja tema riigi teenistuses olles teda ümbritsevad.
aluses mõistis ta hukka kogu seltskonda ning seda ka teistele kõva häälega teada andis. Seda teost ei ole autor üritanud ilustada, kuna ta soovib kõike näidata õiges valguses, täpselt nii nagu see on ja olema peaks. Et õppida paremini tundma rahva iseloomu, tuleb olla valitseja ning valitseja loomuse paremaks mõistmiseks tuleb ka ise kuuluda rahva hulka. Niccolo Machiavelli arvates tuleb teoses valitsejal jääda ettevaatlikuks ja väärikaks oma arvamustes ja tegudes; iseenda varju kartmata, mõõdukalt ja tasakaalukalt tegutsedes tuleb tal näidata end aruka ja südamlikuna ning jälgida, et liigne enesekindlus ei muudaks teda ettevaatamatuks ja liigne usaldamatus talumatuks. Veel usub ta sellese, et valitsejal tuleb olla nii armastatud, kui ka kardetud. Kindlam on olla kardetud, sest mõlemat korraga on raske olla. Valitseja, kes usub inimeste lubadustesse ja sõprusesse, hukkub
Samas praktiliste harjutuste kõrvalt peab tugev valitseja pöörama tähelepanu ajalooliste suurmeeste tegevusele ja õppima nende võitude ja kaotuste kogemustest. Näidetena toob Machiavelli suurmehi, kes on omakorda võtnud eeskuju varasematest suurmeestest: Aleksander Suur Achilleusest, Caesar omakorda Aleksandrist. Tark valitseja ei tohi tema arvates mingil juhul rahuajal käed rüpes istuda, vaid peab harjutama, et olla valmis erinevateks olukorra muutusteks ja võimu säilitada tahtval valitsejal on tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Machiavelli arvates on arukam leppida ihnuskoi mainega, mis kätkeb hukkamõistu ilma vihkamiseta, kui soovist helde inimese maine järele olla sunnitud langema apla inimese kuulsusesse, mis sünnitab häbi koos vihkamisega. Kui juttu tuleb julmusest ja halastusest siis Machiavelli arvates valitseja ei tohiks kasutada halastust liiga palju ja vääriti, kuigi see võib tunduda ülim voorus olevat
Tema sai valitsejaks seetõttu, et sürakuusalased olid rõhutud ning vajasid väejuhti ja sealt tõusis ta nende valitsejaks. Ta muutis sõjaväge, sõlmis uued sidemed. Kui ta oli saavutanud enese sõbrad ja sõdurid sai ta rajata ehitise sellele alusele , mis ta oli loonud. Ta nägi palju vaeva oma võimu saavutamiseks ja vähe selle säilitamisel. VII PEATÜKK VÕÕRA RELVA JA SAATUSE TOEL SAAVUTATUD VASTSEST AINUVÕIMUST Üksnes tänu õnnelikule juhusele saanud valitsejal pole mingeid raskusi selle saavutamiseks, küll aga ilmnevad need raskused peale seda, kui ta on valitsejaks saanud. Selliste isandatega on tegemist juhul kui isik on lepinguga mingi provintsi valitsejaks määratud, kas raha eest või andja armulikkusest, samuti olid tehtud ka need keisrid, kes sõjaväge äraostes tõusid riigi etteotsa. Need võimukandjad sõltuval ainult saatusest ja suvast. Need tegurid on juba ise väga ebakindlad,
5. a) ühiskonna- ja a) lineaarkiri a) kultuuri tase oli madal kultuuritase oli kõrge b) minoiline tsivilisatsioon b) kõneldi kreeka keelt (kõrgkultuur) b) pole teada, mis keelt kõneldi, ei saadud tekstidest aru Egiptlaste ja heebrealaste erinevused ja sarnasused Erinevused: · Kirde-Aafrika · Vahemere idarannik · u. 3000 a eKr · u. 1000 a eKr · Valitsejal piiramatu võim · Valitsejal piiratud võim · Riigi rajavad kohalikud inimesed · Riigi rajavad sisserändajad, alistavad riigi · Suur riik, vallutasid maid juurde · Jäi väkeseks riigiks, ei vallutanud maid juurde · Naine ja mees olid suhteliselt võrdsed · Mehe võim oli perekonnas suurem
ning tänu sellele ei leidnud sõjakäikudel üllatavaid ja lahendamatuid olukordi. Praktiliste harjutuste kõrvalt peab tugev valitseja pöörama tähelepanu ajalooliste suurmeeste tegevusele ja õppima nende võitude ja kaotuste kogemustest. Tark valitseja ei tohi Machiavelli arvates mingil juhul rahuajal käed rüpes istuda, vaid peab harjutama, et olla valmis erinevateks olukorra muutusteks ja võimu säilitada tahtval valitsejal on tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Pädev valitseja teeb kõik, et võimul püsida; isegi siis kui ta peab selleks astuma aususe, halastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu. Valitseja vaim peab olema valmis pöörduma vastavalt asjaolude muutumisele kui need temalt seda nõuavad - võimalusel mitte eemalduda heast, kuid tarvidusel osates siseneda halba. Valitseja muudab vihatuks eelkõige ablas ja röövellik eluviis
organisatsioonil või asutusel on eeskujuks oma alluvatele, seetõttu peab tal olema kõik oskused ja voorused- ta peab olema täiuslik. Kui valitakse juht siis ei valita teda kunagi selle järgi kas ta oskab kõiki asju või ei. Ja hiljem seda enam ei kontrollitagi ja kõik usuvad et ta oskab kõike kuna siiski ta on ju valitseja ja juht. Kui on valitud üks välja kes saab valitsejaks, peab teda teistele näitama täiuslikuna. Kui valitsejal oli lühem jalg siis tehti nii nagu seda tegelikult poleks. Kui ta ei osanud mõnda asja tehti nii nagu ta seda oskaks. Kuna kui teised teaksid, et valitseja polegi nii täiuslik kui välja paistab, siiis nad ei saaks aru miks just tema valiti valitsejaks. Ning see tekitaks omakorda olukorra kus kõik tahaksid saada valitsejaks ning siis ei oskaks enam kedagi valida. "Iga elu, mis on hästi elatud, on pikk elu"
ülelugemist selgub uus riigipea. Teine võimalus võimule pääseda on olla kellegi pärijaks. See on kõigi monarhiate alustala, et iga kord kui valitseja sureb, on kindlustatud võimu kiire üleminek ning kui uus valitseja alustab oma valitsemist ilma mingisuguse viivituseta, ei jää aega teistel inimestel protestideks ega vaidlusteks uue valitseja suhtes. Raskem on pärimine siis, kui pole toetuda oma kuninglikule verele. Peaülesanne on valitsejal muidugi võimu hoida, kui on keegi kord võimu saavutanud. Rahvas aga teeb tüli valitsejale seda vähem, mida rohkem nad tunnetavad, et valitsejal on õigus võimul olla.
Machiavelli toob tänapäeva ainuvõimu all olevate maade iseärasusi-Veneetsia , Firenze- esimesed linnriigid, mida kasutab ta väga tihedalt kirjeldades nende linnriikide rahva eripära ja nende linnade erilisust viidates külluslikule ajaloole- valitsejate seisuneid ja seisuseid, tugevusi ja nõrkuseid ning nende rünnakuid- alustati ka võõramaalaste palkamist võimu kindlustamiseks sõdimise teel-ning kaitsepositsioone. Viidatakse sellele, et valitsejal peavad olema kindlad alused oma võimule,muidu satub ta paratamatult hätta. Üks parimaid lõike mida ma lugesin mitmeid kordi üle, et endale see mällu jäädvustada -Valitseja peab- lugema ajalooraamatuid ning pöörama neis tähelepanu suurmeeste ettevõtmistele, uurima nende tegevust sõjas, lahkama nende võitude ja kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal
kord. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid, kus oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindel pealinn riigil puudus Üheks keisri meelispeatuspaigaks oli Aachen. Karl Suura pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks
3.Feodaalsüsteem-ilmalik ja kiriklik 4.Seisuriik- 13-17saj,monarhi esindus 5.Absoluutlik -17saj,üks valitseja ,ühtne maksusüsteem,sõjaväe kohustus 6. Rahvuslik-19 saj euroopas 4. (Demokraatia ja Diktatuuri võrdlus) , (demokraatia segarešiim diktatuur,)(autoritaarsed ja tolitaarsed režiimid ) 5. põhjendatud hinnang diktatuurile ( head ja vead) Head küljed: otsuste vastuvõtmine on kiirem, kuna valitseb üks inimene, siis on võimalik pikaajalisi reforme teha jne Vead: Ainusõna on valitsejal, inimeste arvamus ei huvita, range kontroll ajakirjanduse üle, ühe partei süsteem, Võim ei ole avalik ega kontrollitav 6. )võimudeharude funktsioonid demokraatlikus riigis Parlament-seadusi vastu võtta Valitus-viib seadused ellu Kohus- vaatab läbi ning lahendab vaidlusi 7) presitetaarne ja parlamentaarne korradlus ( vaata lehelt)
teistes aga säilis demokraatia ? Diktatuur on õigusevastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta.Diktatuur jaguneb kaheks:autoritaarne ja totalitaarne.Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid.Rahva harimatus, passiivsus ja allaheitlikus lubavad ise- valitsejal lähtuda omakasust või ambitsioonidest. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks.Valitseja tohutute, ebareaalsete ning sageli ka inimvaenulike plaanide realiseerimiseks sunnitakse elanikke tegutsema täpselt kindlaks määratud viisil.Totalitaarne diktatuur oli Natsi-Saksamaal ja NSV liidus, siiani on see Põhja-Koreas. Fasistlik diktatuur kehtestati, sest Mussolini õpetus õigustas diktaatorliku riigi loomist, kus
-Riigi ja kiriku lahutamine. -Kritiseeris usulist tagakiusamist. -Rajas tee liberalismile. Prantsuse valgustajate poliitilised vaated: • Charles-Louis de Secondat Montesquieu – võimude lahususe põhimõtte pooldaja. • Voltaire – ideaalne valitsemisviis Monarhia. • Jean-Jacques Rousseau – ühiskondliku lepingu teooria; ideaalset valitsemisvormi ei leidnud. Kameralistid • Praktiline valitsemisõpetus: kuidas tagada ühiskonna üldist heaolu? • Riigil ja valitsejal kohustus hoolitseda oma alamate eest hällist hauani. • Pidasid vajalikuks, et valitsejat nõustaks filosoof (filosoof- valitseja ideaali püstitas Christian Wolff). • Toetasid absolutistlikku valitsemisviisi. Füsiokraadid • Teistsugune arvamus kameralistidest. • Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist.
võimalik,sest mitte kunagi ei saa kolm seisust tegutseda nii,et kõik osapooled oleksid rahul. Ideaalses riigis saavad hakata valitsejateks üle 50. aasta mehed. Nende kasvatamisel mängib väga suurt osa kunst. Kunsti abil kasvatatakse tulevased sõjamehed ja valistehad vaprateks, tugevateks ja ennastsalgavateks. Selleks aga tuleb läbi vaadata kõik olemasolevad kunstiteosed ja järgi uurida kas neil on ülles mõju. Selle järgi ei oleks võimalik eksisteerida ühelgi valitsejal ega sõjamehel,sest kõiki olemasolevaid kunstiteosed ei suudaks ükski inimhing läbi vaadata. Samuti väidab platon,et draamakunstil pole ideaalses riigis mingisugust kohta, sest näitlejad jäljendavad teisi. Ma arvan,et sellist riiki,nagu Platon peaks ideaalseks pole võimalik tänapäeval eksisteerida,sest selleks,et riik toimiks ei piisa käsitöölistest,sõjameestest ega valitsejatest. Platoni ideaalne riiki on võimalik ainult teoreetiliselt.
Ajalugu kordamine. MÕISTED! · Demokraatia poliitiline vorm, kus rahvas valib juhid nin riigijuhtimine toimub läbi rahva ja eksisteerviad demokraatlikud vabadused. · Diktatuur Valitsejal on piiramatu jõud, mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. · Totalitaarne diktatuur diktaetorlikul võimukasutusel põhinev valitsemisvorm, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle, toimub inimõiguste rikkumine, kogu võim ühel inimesel või rühmal. · Autoritaarne dikt. kogu võim ühel inimesel või rühmal, valitseja võib muuta oma
Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolut...
See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. Eestis hakkasid kohalikud valitsejad eri nimetustega hõberaha vermima 13. sajandil. 18.sajandil olid lühikest aega käibel spetsiaalselt Läänemereprovintsides käibimiseks mõeldud livoneesid.
silme all ning te ei ütle ühtainsatki sõna. Meid mõisteti süüdi riigireetmises seadusega, mille Päts oma käega kirjutas ja vastu võttis. Ta moonutas seadust, et meid oleks võimalik kinni pista. Meie vendi vangistati ja hukati tegude eest, mida polnud juhtunudki. Samad inimesed, kes meie riigi ja rahva eest Vabadussõjas võitlesid on nüüd luku taga. Inimesed, kes seda riiki kaitsesid on nüüd nurka surutud. Kas Eesti rahvas laseb oma pärandil nii lihtsalt ühel isehakanud valitsejal peal trampida? Me püüdleme parema Eesti poole. Me võitleme selle üle. Kuid meist üksi ei piisa. Toetage meid, Eesti rahvas. Toetage meid nii, nagu tegite seda enne Pätsi. Toetage Eesti Vabariiki!
Miks osades riikides kehtsestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on valitsemisvorm kus valitsejal ehk diktaatoril on piiramatu võim. Inimestel puudub võimalus oma valikuid teha või oma riigi juhti valida. Kogu võim on koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte. Demokraatia aga on valitsemisvorm, kus rahval on õigus valida ise endale valitsusse esindajad. Inimesed on vabad, kuid piiratud seadustega. Minu arvates tekkis totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus tänu sellele, et seal tekitati inimestes hirmu, peeti meelevaldseid kohtupidamisi, olid
võtta kinnisasi oma valdusesse, kasutades selleks politsei abi, kui võlgnik osutab kinnisasja valdusse võtmisel füüsilist vastupanu. õigus ja ka kohustus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on vajalikud kinnisasja seisukorra säilitamiseks ja korrapäraseks majandamiseks. Ta võib sisse nõuda kinnisasjaga seotud nõudeid ning müüa valitsemiseks mittevajalikke vilju. täita enne kinnisasja arestimist sõlmitud rendi- ja üürilepinguid. Valitsejal on õigus sõlmida uusi rendi- ja üürilepinguid tähtajaga kuni sundvalitsemisaja lõpuni. saada oma ülesannete täitmise eest tasu. - Valitseja määramisel kinnitab kohus talle tasu, mida valitsejal on õigus saada kinnisasja viljast. Kui valitsejaks jääb võlgnik, siis talle tasu ei maksta. Kui kinnisasjast valitsemise kestel saadavad viljad ei kata valitsejale tasuks määratud
Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolidele ,, Maakoolide reglement" Sõjaväe arendamine- sõjaväel oli suur tähtsus, see pidi kaitsma riiki sõdadel ja seega oli selle arendamine väga vajalik Uute külade ja talude rajamine Arvati et valitsejal peab täielik võim olema ja seega peab ka valitseja reforme läbi viima. Usuvabadus Austria: Valgustatud absolutismi läbiviijateks Austrias olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia reformid: Sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel Sõjaväe ülevalpidamise eest pidi iga kroonimaa maksma riigile raha. Kaotati tollipiirid kesririigi sees, ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele Hariduse edendamine. Rahvakoolide rajamine ja ka kutsekoolid. Taheti saada
Paremal asuval pildil on kujutatud Karl Suur varauusaegse kunstniku kujutatuna. Krooni, mis keisril peas on, ei saanud ta tegelikkuses kanda, sest see tehti alles X sajandil. Milline Karl Suur tegelikkuses välja nägi, seda me ei teagi . Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Karl Suure ajal olid feodaalid kuningale kuulekad (kuningas võis maa ära võtta ja teisele feodaalile anda).Karl Suure poegade valitsemisajal 9.saj. hakkas feodaalide sõltumatus kasvama, mis tähendas et suurfeodaalide väesalgad olid sageli sama suured, kui kuningal ja suurfeodaalid muutusid oma valduste sõltumatuteks peremeesteks (said kuningalt nn. immuniteedikirju, millega said õiguse oma maadel oma tahte järgi makse
Kommunistlik partei kehtestas oma võimu 1917.aasta vägivaldse riigipöördega. Natsid tulid võimule hoopiski demokraatliku valitsemise läbi. 1932.aastal toimusid Saksamaal valimised, kus rahvas hääletas Natsionaalsotsialistliku Töölistepartei poolt. Majandus oli mõlemal riigil range kontrolli all. Kehtestatud oli plaanimajandus. Mõlemad riigid valmistusid sõjaks ning keskenduti sõjariistadele ja –teedele. Kuigi majanduspoliitika oli mõlemal valitsejal sarnane, kuid inimesed elasid erinevalt. Stalin pooldas kollektiviseerimist – loodi kolhoose, kus pidi osalema ka talupojad. Riik võttis talupoegadelt kogu viljasaagi ning müüs selle välismaale paremate tulude saamiseks. Samuti käis alla ka põllumajandus, sest puudu oli töölistest. Venemaal elasid inimesed vaeselt, oli suur näljahäda ning 4-10 miljonit suri. Saksamaal püüdis Hitler parandada inimeste elatustaset ja vähendada töö puudust. Samuti rahaväärtus kasvas.
tulemusihindan ühiskonnale kõige kasulikumaks: Denis Diderot, kuna ta hakkas välja andma entsüklopeediat, milles käsitles teaduse ja ühiskonna probleeme, samuti koondas see palju erinevaid inimesi. Valgustatud filosoofia tunnused: ratsionalistlik maailmakäsitlus,eeskujuks loodus, humanism; tanapäeva ühiskonnas teostunud on võimude lahususe teooria. 2. Absolutism Absolutismi põhitunnuseks on, et valitsejal on ainuvõim. Tekkepõhjus: Mis muutus absolutismi tulekuga? alaline sõjavägi, võim koondus kindla isiku kätte, ametnikkonna kujunemine 3. Prantsusmaa · Louis XIII teda abistas valitsemise Richelieu, kes oli tol ajal pigem Prantsusmaa valitsejaks. Ta pani aluse Prantsuse absolutismile. Edikt, mis muutis aadli elulaadi (nende kindlused lõhuti ning duellid keelati). Ametisse seati ka piiramatu võimuga intendandid, kes allusid vahetult kuningale.
Kordamine tööks 1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920.a eesmärgiga ära hoida sõdu ning tülid rahumeelselt lahendada. · Briand-Kellogggi pakt julgeolekusüsteem mis loodi 1828. a ja millega kuulutati sõjad riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vah...
Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline.Ühiskond oli rangelt hierarhiline.Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas , kelle valitsemine pidi tagama riigis loomuliku korda. Ühiskonas oli ka klasside jaotus. Kõige tipus oli vaarao peale teda järgnesid preestrid ja sõdurid, siis alla poole jäid käsitöölised ja kirjutajad nendest veel alla poole langesid talupojad ja kõige madalam seis olid orjad. Mesopotaamias olid lood teist moodi. Valitsejal ei olnud nii suur võim, kui Egiptuses ja teda ei peetud täiesti jumalaks, vaid arvati, et valitseja on väga tihedalt seotud jumalatega.Nagu ka Egiptuses, oli ka Mesopotaamias klasside jaotus.Ülemkihiti kuulusid valitseja ja preesterkond ja alamkihti rentnikud ja orjad. Egiptuses oli usk väga tähtsal kohal. Seal olid mitu juamlaid, Amon-Ra, kes oli peajumal. Egiptuse vaarao olevat usu järgi tema poeg. Oli Horos, kes oli taevajumal, Osirs oli viljakuse jumal ning Isis
Prantsuse revolutsioon 1789 - 1799 Milline oli Prantsusmaa enne revolutsiooni? Absoluutne kuningavõim. Riigi majanduslik olukord oli halb. Seisuste süsteem, mis jättis 98% elanikkonnast ilma poliitiliste õigusteta. Seisuste süsteem. K U N IN G A S a b s o lu u t n e v a lit s e ja I S E IS U S II S E IS U S III S E IS U S v a im u lik k o n d aadel lin n a k o d a n lu s ja t a lu p o ja d 140000 400000 u . 2 0 m iljo n it ( lin n a e la n ik k e s h . 2 - 3 m iljo n it ) Revolutsiooni kulg tõusvas joones Jakobiinide ...
Tsaar muutis Venemaa õukonnaelu euroopalikumaks ning jagas riigi kubermangudeks. Samuti oli ka Peeter I see, kes kaasas naisi seltskonna ellu, mis enne oli lubamatu. 17. jaanuar teatati, et keiser on järsku haigestunud ning ei suvatse kusagile minna. 28. jaanuaril suri Peeter I, olles viiekümne kahe aasta, seitsme kuu ja kahekümne üheksa päeva vanune ning valitsenud oli nelikümmend kaks aastat, seitse kuud ja kolm päeva (Hughes 2005: 243). Peetri tappis kuseteede põletik. Valitsejal jäi peale surma pooleli väga palju asju, samuti ei olnud tal ka valmis kirjutatud testament. Tema järel sai valitsejaks Katariina, kelle valitsemisaeg oli lühike ning lõppes keisrinna ootamatu surmaga. Kasutatud kirjandus : 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I (9.veebruar) 2) http://miksike.ee/docs/referaadid2005/peeter%20suur.htm (9.veebruar) 3) http://www.hot.ee/ajaloost/valitseja/romanov/tekst/peeter_i.htm (9.veebruar) 4) Lindsey Hughes ,,Peeter Suur’’
Sõbrunemissoov ilmneb küll kiiresti, sõprus aga mitte. Täiuslikule sõprusele vastavalt ei saa olla sõber paljude inimestega, nii nagu ei saa ka korrag paljudesse armunud olla: see paistab liigsusena. Ülimalt õnnelikel inimestel polegi vaja kasu, vaid naudingut, sest nad tahavad just teistega seltsis olla. On olemas ka teine sõpruse vorm, mis rajaneb ülimusele, nt isal pojaga ja üldse vanematel inimestel noorematega, mehel naisega ja valitsejal valluvatega. - kumbki ei saa teiselt sedasama vastu ega pea ka seda taotlema. Sõprus seisneb võrdsuses ja sarnaseuses ning kõigepealt loomutäiusele vastavas sarnasuses. Õige on ka kõnekäänd, et sõpradel on kõik ühine, sest sõprus rajaneb ju ühistegevusel. Sõpruse aluseks on ühelt poolt eetos ja teiselt poolt seadus.
polegi nii kerge. Näiteks avasid paljud ettevõtjad majanduskasvu ajal oma poodide uksed. Esialgu tundus kõik väga lihtne ning paljulubav, kuid peale esimeste töötajate palkamist, ei leitud endas jõudu, et neid enda alluvuses ning kontrolli all hoida. Seetõttu pididki paljud neist oma poed taas kinni panema ning vana eluviisi juurde tagasi pöörduma. Kõik inimesed ei olegi maailmas selleks, et valitseda. On selge, et see ei oleks ka võimalik, sest valitsejal peab olema neid, kelle üle valitseda. Diogenes Laertios on öelnud: „Valitse siis, kui oled enne õppinud olema valitsetav.“ Selle lausega on pea võimatu mitte nõustuda, sest kellegile teisele allumine annab alati juurde uusi kogemusi ning aitab näha neid külgi ja vigasid, mida valitsejad ise ei pruugi tähelegi panna. See tendets kehtib ka Eestis. Presidendiks ei saa kunagi inimene, kes pole varem töötanud madalamatel kohtadel ning saanud sealt kaasa vajalikku kogemustepagasit.
Astroloogia- tuleviku ennustamine taevakehade järgi. Tsivilisatsioon e. Kõrgkultuur – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on ühiskonnakihid, on tekkinud linnad ja riik ning tuntakse kirja ja luuakse kirjandusteoseid. Eepos- lugulaul muistsetest jumalatest ja kangelatest,tavaliselt värsiriimis. 5. Jutukese koostamise peatükid Elu sumerite linnas Sumeritel oli palju uhkeid linnriike. Üks neist tähtsamaid oli Uri linn. Uri valitsejal õnnestus ka teised sumeri linnad oma võimule allutada ning nii saigi Urist umbes sajaks aastaks Sumeri pealinn. Linnade keskel oli tsikuraad, linnasüdant ümbritsesid ühe ja kahekorruselised elumajad. Tänavad olid kitsad ja käänulised.Tänavate ääres paiknesid poekesed. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Majades või sageli elada mitu põlvkonda koos oma naiste ja lastega. Perepea oli vanaisa, kes vastutas kodakondsete
küllaltki keeruliseks. Tihti hakkasid läänimehed oma maid omakorda edasi läänistama. Siit tuleb ka lause: ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." Seega, senjööril puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle. Tuli ka ette, et feodaalid võtsid maid lääniks erinevatelt senjööridelt ja olid seega mitme senjööri vasallid. Vasallid rikkusid ka truudusevannet. Samuti muutus aja jooksul tavaks pärandada maavaldusi isalt pojale. Nii said läänidest perekonna pärusvaldused, mida valitsejal polnud enam võimalik tagasi võtta. Uute valduste saamine ajendas feodaale ka röövretkedele ning see põhjustas kodusõdu. Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida. Kuigi feodaalühiskonnal oli mitmeid tugevusi ja see mängis suurt rolli keskajal,peavad ajaloolased Frangi riigi lagunemist ja Lääne-Euroopa killustumist 9.-10. sajandil feodaalsuhete tagajärjeks. Kui algul paistis feodaalkord toimivat, siis võib mõista selle korra mittetoimimist piisavate reeglite ja
valitsemise, poliitilise ning ka majndusliku võimu alal. Kirikute probleemid: piiskopid ja paavstid elasid üpris ilmalikku elu; sageli ei peetud kinni tsölibaadist ja levis mitmesuguseid pahesid. Suur taha kulutamine sõdadelem uutele kirikutele, oma sõjaväe ülalpidamine jne. Täiendavad maksud, kiriklikud kohad olid müügiks. Patukaristuskirjade müük. Karl V valitsemise ajal toimus Saksa reformatsioon. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid, sest need valisid keisri. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda
olid erinevad. Näiteks Friedrich Wilhem I lõi tohutu sõjaväe, ohvitseridelt hakati nõudma sõjaväelist haridust, keelas importkangaste kasutamise, rõhutas aktiivse kaubandusebilansi tähtsust jne. Friedrich II aga seevastu suhtus parlamenti ja teistesse esinduskogudesse eitavalt, toetus ametikonnale, linnades kaotati keskaegne omavalitsus, ehitas koolimaju, kus õpetajateks olid kälasepad või veisekarjused jne. Mõlemal Preisimaa valitsejal olid omad väljavaated, mis kattusid suures laastus sellel ajal võidutsenud vaimsete ajajärkudega. Erinevusi võib kahe vaimse liikumise juurest leida palju. Absoluutsel monarhial oli esmatähtis riik ja sellele raha sisse tuua. Valgustatud monarhias aga esmatähtsal kohal oli inimmõistus ja rahvas. Kui nende kahe liikumise suunast peaks valima parima, siis oleks see kindlasti valgustus, sest rahvas ja hea ühiskond on meie elus alati väga tähtsad.
Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2). · Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid omakorda edasi läänistama ja sellepärast ei saanud senjöör oma vasalli vasalle käsutada. · Läänistatud maade pärandamise tõttu polnud valitsejal võimalik neid maid enam tagasi võtta. 3. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus (2)? · Päritolu - osad feodaalid olid vanadest ülikusuguvõsadest pärinenud vasallid (krahvi tiitel ja hertsogi tiitel). · Sotsiaalne positsioon - mõned feodaalid omasid suuri maid. 4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)? · Seetõttu muutus rüutliseisusesse saamine aina raskemaks.
6. Oluliseim euroopa kultuuri element, mis Aafrikat mõjutas oli KRISTLUS 7. Esimesed tõsisemad katsed aafriklaste ristiusku pööramiseks tehti juba 15.saj Kristluse võidupaik Kongos 1. Esimesed Portugali ekspeditsioonid toimusid Kongosse juba 1482.a 2. Eriti suured muudatused leidsid aset Afonso I valitsusajal a. Portugal saatis sinna misjonäre, töömehi: (kiviraidureid ja puuseppi) , kes aitasid ehitada pealinna. 3. Portugallased aitasid Kongo valitsejal koostada kultuurialaste muudatuste kava, milles kõige tähtsamal kohal oli ristiusu juurutamine ja haridussüsteemi organiseerimine. a. Pealinnas rajat kool 400-le õpilasele (esmajärjekord õukondlaste lapsed) b. Valitseja poeg Enrique saadeti Portugali ning peale õpinguid kloostrikoolis pühitses Rooma paavst ta piiskopiks. 4. Kõik need muudatused nõudsid suur väljaminekuid, mida püüti korvata orjade
kõigi kristlaste ülemvalitsejaks. Karl Suur, kelle võimule allus suur osa Lääne-Euroopat, oli seega oma tiitli õigusega ära teeninud. Karli peeti keskajal Rooma keisrivõimu taastajaks. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord. Keiser reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid Karlil oli mitu meelispeatuspaika, kus ta tavatses talvi mööda saata. Kõige tähtsam neist oli Aachen tänapäeva Hollandis. Riigi üksikute osade elu korraldasid keisri määratud asevalitsejad ja kohtunikud. Karl Suur pidas lugu ka kultuurist ja haridusest. Ta kutsus oma teenistusse kõige tuntumaid õpetlasi kogu Lääne-Euroopast ja muutis nii oma õukonna tõeliseks kultuurikeskuseks
kes rakendaks oma kehajõudu ja teeks tööd(http://www.budismiinstituut.ee/leksikon/m.html). Seega oleks igaühel kindel funktsioon ja igaüks tunnetaks oma kohta ühiskonnas, lähtuvalt võimetele. Valitsejate gruppi pääseks aga läbi range haridustee, mitte läbi suguluse. Sellist ideaalset ühiskonda soosis Meng zi. Samuti ta teeb oma õpetuses vahet türannil, kes valitseb võimu teel (hiina keeles ba dao) ja õilsal valitsejal, kes valitseb kuninglikul teel (hiina keeles wang dao). Türann valitseb jõuga ja ei näita üles heatahtlikkust. Õilsal valitsejal on taeva mandaat ning kui valitseja oma tegudes ebaõnnestub, siis teavas võtab temalt soosingu ning rahval on õigus valitseja troonilt kukutada. Ideaalne valitsemine ehk kuninglik kulg (hiina keeles wangdao) käib südamega ning põhineb inimlikkusel kui rahvas võidetakse headusega, siis on nende allumine tõeline.(http://wiki.zzz.ee/index
Dekabristid ja dekabristide ülestõus Dekabristid ohvitserid, kes võitlesid valitsuse vastu Venemaal Eesmärgid: 1) kasvatada tsaari 2) valgustada aadlit Nuhkide eest grupeeruti salaorganisatsioonidesse 1)Päästeliit(Pavel Pestel) 2)laienes Hüvanguliiduks 3) muutub Põhjaühinguks(võim valitsejal + rahvaesindus) 4) lisaks Lõunaühing(radikaalsem Põhjast) Dekabristide ülestõus toim 26.dets 1825.a, ülestõusu juht S.Trubetskoi ei ilmunud kohale, mis tekitas segaduse. Nikolai 1. surus ülestõusu maha. Paljud viidi kohtu alla, poodi ülesse ja saadeti sunnitööle Siberisse. Tähtsus: D ülestõus oli 1. isevalitsusvastane relvastatud väljaastumine. Aleksander Puskin 1799-1837 Isaks oli Sergei Puskin ja emaks Nadezda Hannibal
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
riikide elukorraldus jäeti põhiliselt puutumata. Sõjaväe korraldus põhines vabadel talupoegadel talupoegade laostumine, kuna sõjakäigud pikad ja keegi ei hoolitsenud maa eest. Maavalduste suurusele tehti piirid ja sunniti suurmaaomanikud loovutama midagi talupoegadele. palgasõdurid Varajase keisririigi valitsemine Esimene keiser Augustus. Teine keiser Tiberius. Kolmas Caligula. Neljas Claudius. Viies Nero. Kesier võttis endale kõik põhirollid; valitsejal mitu ametit, mis andsid talle võimutäiuse. Vabariigist jäi magistraadid ja senatid. Kesiril pidi senatiga head suhted olema, kuna senatil oli vormiliselt kõige kõrgeim võim. Idaprovints Lääneprovints näited Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Gallia, Britannia, Hispaania, Egiptus Põhja-Aafrika
Organisatsioonis hakati välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis pidid kaitsma mitte ainult riike ja rahvusi vaid ka üksikisikuid võimude omavoli eest. Kõige suuremaks erinevuseks lääneriikide ja NSVL vahel olidki nende ideoloogiad, mis erinesid drastiliselt. Ameerika Ühendriigid pidasid oluliseks demokraatiat, milles on valitsemisel suur osakaal rahva arvamusel ja kodanikuõiguste austamisel ja nendega arvestamisel. Diktatuuri puhul, mis valitses Nõukogude Liidus, oli aga ainuvõim valitsejal. Vaid need teemad, millest valitseja huvitus olid poliitikas vastuvõetavad ning sellega kaasnes tihtipeale valitseja vastutuse puudumine oma tegude ees, mis tulevikus avalduda võivad. Diktatuuri riigis elavatel kodanikel on piiratud sõnavabadus ning isegi nende mõtteid ja tõekspidamisi mõjutatakse vastavalt valitseva korra tõekspidamistele lähtuvalt mitmete propaganda meetoditega. Tõepoolest oli Teise maailmasõja perioodil nii lääneriikidel kui
Saksamaa konservatiivsed ringkonnad töötasid talle vastu. Seda põhjusel, et Thomasius nõudis teaduse ja filosoofia eraldamist religioonist, kuigi ta ise oli sügavalt usklik. Thomasius oli paljuski kõlblusfilosoof. Just kõlblus võimaldab inimesel kodanikuks kasvada. Enda tahe tuleb allutada üldisele. Tulevane ühiskond pidi olema võrdsete ühendus. Poliitilises valdkonnas toetasid sakslased valgustatud valitseja teooriat sarnaselt Voltaire`le. Selleks pidi valitsejal olema täielik võim. G. W. LEIBNITZ saksa valgustuse suurim esindaja. Arvas, et jumal lõi küll maailma, kuid lähtus seejuures loodusteadustest. Oli vaja teadlaste igakülgset koostööd. Oli vaja teadlaste seltse. 1700.a. Preisi Teaduste Ühing. Ta kohtus ka Peeter I veenmaks teda looma teaduste akadeemiat ka Venemaal. Ta nõudis ka lihtinimese heaolu tõstmist ja nende haridustaseme tõstmist, kuna sellest pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles
Mõisniku toidulauale ilmusid uhked ja kallimad road, tallidesse välismaa traavlid ja kalessid. Hakati jooma koduse õlu asemel hoopis välismaa veine. Mõisad hakkasid peagi muutuma. Lisaks mõisale ja ilusa suure pargile kuulusid mõisnikule veel hobusetallid, tõllakuurid ning aiad. Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad, viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla. Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja rohkem uusi töölisi. Talupoisil või ka talutüdrukul oli pääs mõisateenindusse sammuks edasi, sest võimaldas paremat ja peenemat elu. Mõisad jagunesid era-, riigi-, linna-, kiriku- ja kloostrimõisateks. Rootsi ajal olid levinuimad riigimõisad, vene ajal eramõisad. Kirikumõisad olid maksuvabad. Mõisate tekkimisega tuli talupoegadele juurde teotöö kohustus, mille koormus järjest suurenes
ja õp. lk 62) Tänapäeva maailmas eksisteerivad riigivormid: Monarhia Vabariik Parlamentaarne Presidentaalne Segasüsteem Parlamentaalne Absoluutne Kõige suurem Võim presidendi (poolpresidentaal võim on käes, kes on nii ne) Riigipea (kuninga) Valitsejal on peaministril, valitsusjuht kui ka Peaminister ja võim on piiratud täielik võim. president on riigipea. president jagavad või pole seda Katar, Saudi riigiesindaja. Mehhiko, USA. võimu. Soome, üldse. Araabia. Parlament koos Venemaa, Austraalia, valitsusega teeb Prantsusmaa. Kanada
Tema vend Karlmann sündis aga 751. aastal ja oli seaduslik pärija. Isa surma järel jagati riik aga siiski mõlema poja vahel, kuigi Karl plaanis saada Frangi riigi ainuvalitsejaks. 771. aastal suri Karlmann ootamatult ning nii haaras Karl võimu. Karl Suure ajal valitses Frangi riigis rahu ja kord, ta reisis oma kaaskonnaga pidevalt mööda maad ja korraldas riigiasju. Kord aastas toimusid suured sõjaväe ülevaatused, kuhu kogunesid nii ülikud kui ka lihtsõdurid kogu riigist. Seal oli valitsejal võimalik alamatega nõu pidada. 772. aastal läks Karl oma esimesele sõjakäigule Itaaliasse, et päästa langobardide haardest oma liitlane paavst. Pärast kaheaastast sõjakäiku purustas ta langobardid ja võttis endale langobardi kuninga tiitli, tema võimu alla kuulus nüüdsest ka Põhja- Itaalia, üksnes Itaalia lõunaosa jäi Karli võimu alt välja. Tekkis võimalus luua Paavstiriik, see hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast.
Kuid kahjuks jäi kahe noore inimese õnn ja elu lühikeseks, nende armastus lõppes traagiliselt. Põhjuseid, miks kõik just nii läks, oli selles loos mitmeid. Kõige suurem takistus noorte armunute teel oli nende vanemate omavaheline vihavaen. See vihavaen oli kestnud juba pikka aega. Isegi mõlema perekonna teenrid, teenijad ja sõbrad olid sellesse vaenu kaasatud. Seepärast toimusid aeg-ajalt kahe leeri vahel lausa verised kaklused, mis vaenu veelgi süvendasid. Kuigi Verona valitsejal, vürst Escalusel õnnestus peale üht suurt kaklust Montecci ja Capuletti omavahel ära lepitada ning vaherahu sõlmima panna, jäi vihkamine siiski alles. Oleks vihavaen peale vaherahu sõlmimist ununenud, oleks Romeo ja Julia armulugu võinud olla õnneliku lõpuga. Siiski leidus veel keegi, kes Montecchisid ja eriti veel Romeot vihkas see oli Capulettide sugulane Tyblat. Ta oli väga sõjakalt meelestatud ja noris Montecchidega igal võimalusel tüli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
