Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti. Selle puuduse korral kannatava...
sääst, maksud ja import õige 2. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Õige 3. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada vale 4. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus vale 5. Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. Õige 6. Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Õige 7. Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto õige 8. kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses vale 9. Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses. Õige 10. Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. õige
Ettevõtte analüüs Taimekasvatus:Rukki üleskasvatamise kulurentaablus on 37,93% ja käiberentaablus 27,5%.See tähendab, et rukki kasvatamine on kasulik ettevõtte jaoks. Talinisu kulurentaablus on 59,1 ja käiberentaablus on 37,14.See teravili on samuti kasulik ettevõttele. Odra kasvatamise kulurentaablus on miinuses-16,7% ja käiberentaablus on -20%.Otra pole kasulik ettevõttel kasvatada. Kaer toob ka miinuse ettevõttele-6,1% ja käiberentaablus-6,45%. Rapsi kasvatamine on kasulik ettevõttele 23,81% ja käiberentaablus 19,23%. Selle kahjumi,mis toovad kaera ja odra kasvatamine , katab rukki, nisu ja rapsi kasvatamine. Lõppkokkuvõttes on taimekasvatus kasulik ettevõttele. Loomakasvatus:Piima tootmine on ettevõttele kasulik, kulurentaablus on 126, 3% ja käiberentaablus 55,8%. Pullvasikaid on ka tulus kasvatada, kulurentaablus 56,8% ja käiberentaablus 36,2%. Tõumullikaid ei ole kasulik kasvatada, kulurentaablus on -5,8% ja käiberentaablus -6,2...
ss milleski on ka Ähvardamine. Kui sa seda ei tee, siis juhtub see ja teine. Reklaamid !!!!! Arvamusliidri seisukohtade kasutamine enese õigustamiseks, isiku otse ründamine Kasu rõhutamine võimaldab demagoogil oma huvisid varjata. Näiteks: Me teeme seda kõike teie jaoks ( McDonald'si hüüdlause) Valimisreklaam rajaneb alati kasule Info valikuline edastamine: Jagamine vaid endale kasuliku infoga N: eesti iive pos. Tegelt aga oli see juba 80 000ga miinuses ja tuli vaid 1000 plussi Omakasu eesmärgil: Teadlased võimendavad sageli mõnd probleemi, et selle valdkonnaga tegelemiseks rohkem raha saada Suitsukate: Selle kohta on lausa Murphy seadus: Kui te ei suuda neid veenda, ajage nad segadusse. Eredam näide : HITLER Saksamaal
Näiteks on Soome SKP 35000 ja USA SKP 37700, Eestis on see samal ajal 15100 eurot inimese kohta. Sisemajanduse koguprodukt oli 2011 aastal 2007 aasta tasemel. Väga huvitav on jälgida majanduse näitajate dünaamikat masu ajal. Tööstustoodangu mahuindeks Tööstustoodangu mahuindeks on kümne aastaga kasvanud kokku 68,2%. Kõige rohkem kasvas tööstustoodangu mahuindeks aastal 2010 kuid enne 2008 ja 2009 aastal oli tööstustoodangu mahuindeks miinuses. Seepärast ka see suur kasv aastal 2010 22,6%. See näitab, et 2008 ja 2009 aastal oli tööstuses rasked ajad. Ning 2010 suutis tööstus jälle kasvada, aga teisalt ei saa sellest suurest protsendist eufooriasse sattuda, sest võrdlusbaas oli väga madal ja kukkumine masu ajal oli väga järsk. See on tingitud sellest, et Eesti on väga väike ja avatud majandusruum, mis sõltub meie suuremate lähiturgude tervisest. Ettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse
Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka ÕIGE TEST 7 Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. ÕIGE Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto ÕIGE Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. ÕIGE Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. ÕIGE Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. ÕIGE Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus VALE Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import ÕIGE Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses ÕIGE Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada VALE
Kogupakkumiseks nimetatakse ettevõtete pooltigal hinnatasemel pakutavat kogutoodangu hulka ÕIGE TEST 7 Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. ÕIGE Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto ÕIGE Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. ÕIGE Eesti maksebilansis on alates 1992.aastast teenuste konto olnud kogu aeg plussis ja kaupade konto kogu aeg miinuses. ÕIGE Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. ÕIGE Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus VALE Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import ÕIGE Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses ÕIGE Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada VALE
Üks suur nüanss on ka palganumber. Loomulikult noored tahavad kohe head palka, kuid selle peab ikka ennem välja teenima! Paljud alustavad madalamast kohast, kuid mida aeg edasi, võib saada üha kõrgemale positsioonile. Teine suur sotsiaalprobleem on igasugused toetused. Noored inimesed sagedamini tajuvad madalaid lastetoetusi, eakamatele teeb muret puudulik tervishoid, pensionid ning hooldekodude olukord. Eesti iive on väga madal, kui mitte miinuses. Inimesed küsivad miks? Sellepärast, et noored ei hakka lapsi tegema, kui ei suuda neile tagada kõike vajalikku. Riik peaks rohkem toetama noori peresid. Meie rahvastik üha vananeb, aga kuidas siis paarikümne aasta pärast suudame oma vanu inimesi ülal pidada, kui ei ole piisavalt tööd tegevaid inimesi. Juba praegu on pensionid väga madalad ning tervishoid vilets. Inimesele on tervis kõige kallim. Keegi ei saa temalt seda võtta, ega ka ära anda. Seda tuleb hoida
Ökoloogiline jalajälg Eestis, Rootsis ja Nepalis Kõige levinum tarbimisnäitaja on ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja ühes aastas meie poolt kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, kütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui inimkond kasutab liiga palju ressursse ning tekitab rohkelt jäätmeid, siis tulevaid põlvi ei pruugi oodata üldse selline elu nagu meil praegu on. Keskmise eestlase ökoloogiline jalajälg aastal 2007 oli 7,9 gha/in a, mis tähendab, et Eesti inimese vajaduse rahuldamiseks läheks vaja umbes 4,5 maakera. Eesti inimese ökoloogiline jalajälg on tõenäoliselt nii suur seetõttu, et siin kasutatakse elektritootmiseks peamiselt põlevkivi. Põlevkivi kaevandamine ning põletamine on Eesti suurim saastetekitaja, kuna aastas tekib 5-7 mln ...
ettekirjutusi. Sellest tingitud üleüldise surve tagajärrjel on riigis kahekordistunud enesetappude arv. Kuna aga keskmine enesetapu sooritanud isik on umbes kolmekümne viie kuni kuuekümne aastane mees, kes on samuti ka pereisa ja peamine pere toitja siis mõjub säärane teguviis riigile suisa laastavalt. Kreekast alguse saanud eurovõlakriisi jätkumine võib otseselt kaasa tuua uue majanduslanguse. Näiteks on allapoole liikunud kõik euroopa suuremad turud, samuti on miinuses ka Aasia turud. Selline asjade voog on muutnud investorid vägagi närviliseks ja analüütikute sõnul võib terve Euroopa liidu majanduskasv peatuda juba sel aastal. Majandusseisak või tervenisti majanduslangus süvendaks eurolala probleeme veelgi ja tähendaks tõenäoliselt Kreeka hävingut. Riigi hiigelsuur võlg ja ka seal aset leidvad rahutused andsid tugeva löögi globaalsetele turgudele. Nimelt tabas sel aastal maailma aktsiaid madalseis mille taolist polnud nähtud väga pikka aega
Mardi igakuine sissetulek oli 1200 eurot. Pank pakkus Mardile võimalust kasutada 900 euro piires lisaraha (arvelduskrediiti). Lepingut pakkus pank 1 aastaks. Lepingu sõlmimise tasu oli 10 eurot ning intressimäär aastas oli 15% kasutatud laenulimiidilt. Mart sõlmis lepingu ning kulutas kogu arveldukrediidi limiidi uue pesumasina ja teleri ostuks. Kuna Mart võttis iga kuu kohe palga sularahas välja ning kulutas kuu jooksul ära, siis oli ta igakuiselt oma konto saldoga miinuses 900 euro ulatuses. Aasta pärast pakkus pank lepingu pikendust sama limiidiga 900 eurot intressimääraga 18%. Lepingu pikendamise tasu oli 10 eurot. Mart oli sunnitud lepingut pikendama, sest oma palgast ei suutnud ta tasuda 900 eurot, et kasutatud limiiti tagasi maksta. Kahe aasta pärast pakkus pank taas lepingu pikendust sama limiidiga 900 eurot juba intressimääraga 21% aastas. Lepingu pikendamise tasu jäi samaks- 10 eurot.
palkadega. Tõene Test 10 säästmine ja investeerimine 1. Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. Tõene 2. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus. Väär 3. Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses. Tõene 4. Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses. Väär 5. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada. Väär 6. Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto. Tõene 7. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import. Tõene 8. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Tõene 9. Ponz'i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Tõene 10
palkadega. Tõene Test 10 – säästmine ja investeerimine 1. Suletud majanduses pole võimalik, et investeering oleks suurem kui sääst. Tõene 2. Võimendi väärtus on seda suurem, mida suurem on piirsäästmise kalduvus. Väär 3. Maailma suurtest majandustest on vaid USA jooksevkonto olnud viimased kümmekond aastat miinuses. Tõene 4. Kui sääst on suurem kui investeering, siis on riigi jooksevkonto miinuses. Väär 5. Majanduse languse faasis tuleks säästmist kasvatada ja tõusufaasis suurendada. Väär 6. Riigi maksebilanss koosneb 2 kontost: jooksevkonto ning kapitali- ja finantskonto. Tõene 7. Süstideks majandusse on: investeeringud, valitsuse kulud ja eksport; leketeks on: sääst, maksud ja import. Tõene 8. Kui riigi sääst võrdub investeeringuga, siis on jooksevkonto tasakaalus. Tõene 9. Ponz’i skeem tähendab seda, et riik maksab vanu võlgu tagasi uute laenudega. Tõene 10
Brutokasumi tase 2008 = 550 136 / 52 924 574 = 0,01 (1%) Brutokasumi tase 2009 = -1 149 689 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase (Operating Profit Margin) = Ärikasum / Müügikäive Ärikasumi tase '08 = 1 037 083 / 52 924 574 = 0,02 (2%) Ärikasumi tase '09 = - 902 321 / 24 940 808 = - 0,04 (-4%) Ärikasumi tase näitab, mitu protsenti saab ettevõte ühelt käibekroonilt kasumit. Antud ettevõtte Ärikasumi tase on 2008 aastal plussis ning 2009 aastal miinuses. Puhaskasumi tase (Net Profit Margin) = Puhaskasum / Müügikäive Puhaskasumi tase 2008 = 242446 / 52 924 574 = 0,005 (0,5%) Puhaskasumi tase 2009 = -1149689 / 24 940 808 = - 0,05 (-5%) Müügikäibe puhasrentaabluse näitajaid on mõjutanud müügikäibe langus ja kahjum. 2008 suudeti veel kuidagi plussis hoida ennast kuid 2009 aasta on olnud kahjum vältimatu. SUHTARVUD (Ratios) Kapitali rentaablus % = 100 x (ärikasum / kogukapital)
Hinnad Faktid: · Tarbiahinnaindeks oli kõrgeim 2008-ndal aastal . · Tootjahinnaindeks oli kõrgeim 2007-ndal aastal. · Ekspordihinnaindeks oli kõrgeim 2001-ndal aastal. · Impordihinnaindek oli kõrgeim 2010-ndal aastal. Analüüs: Tarbijahinnaindeksil oli 2001-st - 2003-nda aastani langus , millele järgnes 5 aastane tõus, mis tähendas tipphetke hinnaindeksil. 2009-ndal aastal oli suurim langus 9 aasta vältel, kus hinnaindeks langed 96% võrra alla ning indeks oli miinuses. 2010-ndal aastal oli taaskord tõus, mis on samaväärne 2004-nda aastaga.Kõrgeim hinnaindeks oli 2007-ndal aastal, mis tähendas kõrgeimaid hindu ettevõtetel. 2009-ndal aastal toimus silmnähtav langus ,mis viis hinnaindeks miinustesse ja millega kaasnes ettevõtete massiline pankrotistumine. Ekspordihinnaindeksi kõrgeim punkt nende 9 aasta jooksul oli 2001-sel aastal, millele järgnes 181%-line langus. Langusele järgnes 90% tõus. Hinnaindeks langes taaskord
394 8987.567 813440 298060 1 ha eemaldab NPK kg aktiivne väetise kogus(omastatav) = (minN*koef+orgN*koef)-eemaldatud N Kõik sisse viidud miinus kasutatud ? min väetise puudujääk 61.2 32.8 46.9 Fosfor ja kaalium pigem peab olema miinuses kui plussis 2009 2010 2011 3165 3478 3630 4447 4909 4865 16517 16200 17321 1207746 1270584 1329274 873500 678400 771600 316400 275300 297000 Teravili eemaldab 1 ts Kg/ts tonniga/kg Aktiivbilanss N 3 30 taim omastab vastavalt NPK P 0.57 5
Käändus- riskantne klient, riskimarginaal kõrge. 17. 6k EURIBOR ja selle muutumine viimase 10 a jooksul EURIBOR (Euro Interbank Offered Rate) on iga päev kell 11 avaldatav Euroopa kommertspankade keskmine rahaturu instrumendi (peamiselt laenud) intressimäär. Levinud kuuekuune euribor, ehk 6 kuud fikseeritud laenumäär. Mõjutab pangalaenu hinda ehk Intressimäär kujuneb Baasintressimäärast (nt EURIBOR) + marginaalist. Nüüd on EURIBOR aegade madalaim, miinuses ehk laenu andja peab sisuliselt peale maksma. Kuna praegu euribor miinuses, siis eesti kommmertspangad on selle nulliga võrdsustanud. 18. Krediidikulukuse määr - Krediidiekuluksue määr on osa laenu hinnast.Krediidikulukse määra leidmiseks tuleb arvestada põhielemnt (lepingutasu), lisaelement (kinnisavara hindamine) ja varjatud element (kompensatsiooniline limiit). 19. Laenude tagatised Laenude tagatised on nõutud krediidiriski maandamiseks. Kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi
Hollandist. Leedu import Eestist kasvas aastases võrdluses 120,1 milj. . Import kasvas 27,5%, taaskord tegid tugevama tõusu Venemaa, Saksamaa, Poola ja Läti. Eesti kaubavahetuse bilanss Leeduga on kahanevalt negatiivne, olles 2010 - 285,9 milj. , ja 2009. a. -483,81 milj. . Lõviosa negatiivsest bilansist moodustab bensiin (43,4%) ja diiselkütus (43,3%). Eetsi kaubavahetus Leeduga oli stabiilselt suures miinuses 2011. a. oli see - 482,8 milj. , ikka samade kaubagruppide tõttu mis ka varasematel aastatel. Tööhõive Leedu tööjõud koosneb umbes 1,6 miljonist inimesest, kellest pisut vähem kui ¾ on hõivatud erasektoris. 2008. aastal registreeriti tööpuuduseks tööealiste hulgas keskmiselt 5,5%. 2009. a. lõpuks oli Leedus registreeritud töötuse määr 15,9% töövõimelisest elanikkonnast. Eurostati andmetel ulatus töötus Leedus 18,0 %, 2010. a II kv
Raskes majandusolukorras oli riik sunnitud laenu võtma, mis tõi kaasa suuremaid kulutusi ja kasvatas riigi laenukoormust. Prantsusmaa välisvõlg -168% eelarvest, mis tähendab, et välisvõlg elaniku kohta oli 78 070 dollarit. Välisvõlg on valitsuse kohustuste mõõdupuu, mis näitab, kui palju valitsus peab lõpuks kaasatud kapitali eest koos intresssidega maksma. (CNBC 25.04.2009) Augustis suurenes sisemajanduse kogutoodang esimese kvartaliga 0,3%. Aasta arvestuses oli majandus 2,6% miinuses. Riik tuli lõpuks pärast nelja negatiivset kvartalit ohtlikust alast välja. Majanduse elavdamiseks mõeldud globaalsed meetmed suurendasid nõudlust Euroopa ekspordi järele, valitsuste abipaketid ja madalad intressimäärad mõjusid kasulikult sisetarbimisele. ("Eesti Päevaleht'' 14.08.2009) Sügisel teadvustas president Nicolas Sarkozy plaani kehtestada 2010. aastal maakera soojenemise piduramiseks naftale, gaasile ja kivisöele süsinikumaks. Plaani teostumisel oleks
kasvavad majandused, terrorioht LähisIdas, kartellipoliitika, piiratud maardlad ja tootmismahud). Diisli hind Eestis jääb üle 10 krooni. 3/ Väliskaubandus. 2003 aastal eksportis Eesti mineraalseid kütuseid, mineraalõlisid ja nende destilleerimissaaduseid 3,3 miljardi krooni väärtuses ja importis 6,7 miljardi krooni eest. Seega 3,4 miljardit krooni jooksevkontosse. 2003 aastal oli jooksevkonto 15,9 miljardi krooniga ja 12,6% SKPst miinuses. KÜTUSE TARBIMINE* Kütus ning Aasta. 2000 2001 2002 2003 Kerge kütteõli ja diiselkütus, tuhat tonni 450 492 570 586 Autobensiin, tuhat tonni 306 335 311 308 Mõeldav on biodiisli eksport, sest tööjõud, ehituskulud, tooraine, maksukliima on soodsamad kui Saksamaal, Prantsusmaal ja Rootsis. 4/ Keskkonnasõbralikkus
Miks? Põhja-Euroopas sajab rohkem kui Lõunas, sest ilma mõjutab Islandi miinimum 7. Miks on talved Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel Põhja- Ameerikas? Miks soojemad kui Siberis? Eesti kliimat mõjutab Aasia maksimum 8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes kliimavöötmetes asuvad. Arktilises vöötes päikesekiirgust on kõige vähem, vähesed sademed langevad peamiselt lumena ja temperatuur on pigem miinuses. Lähisarktilises vöötmes on veidi soojem, sademed vihmana. Maa on mõlemal igikülmunud. Arktiline vööde hõlmab Venemaad ja Norrat. Lähisarktiline vööde hõlmab Islandit. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Merelises parasvöötmes asub Island, Briti saared, Prantsusmaa. Merelist kliimat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi
on ka Eesti SKP ühe elaniku kohta tunduvalt suurem kui Brasiilias. SKP muutus Eestis ja Brasiilias SKP muutus Eestis ja Brasiilias 10 5 0 SKP muutus Eesti (%) SKP muutus Brasiilia (%) % -5 -10 -15 -20 Table 3. SKP muutus Eestis ja Brasiilias Nagu antud jooniselt näha, siis Eesti SKP oli väga suures miinuses aastal 2009 (-14,7%) ning hakkas siis järjepidevalt tõusma. Eesti SKP oli aastal 2011 samal tasemel, mis enne majanduskriisi aastal 2007. Võibki öelda, et Eesti majanduse haripunkt oli 2011. Jooniselt saab välja lugeda, et majaduskriis Brasiiliat praktiliselt ei tabanudki. Brasiilia SKP tegi küll 2007-ndast aastast languse, kuid hakkas 2009-ndast aastast jällegi kasvama. Sarnaselt Eestile, oli ka Brasiilia majanduse haripunkt 2011.aastal.
1) Turistide arvu tohutu kasv Üks Hollandi linn plaanis kanepi keelata kuna seal käib liiga palju turiste. 2) Talunikele ja põllumeestele uus tööstusharu, milles konkurents puudub lähimaades. 3) Uued töökohad (Coffeyshopid, piibutoad...) Rohkem töökohti = rikkam rahvas, rohkem raha, rohkem makse ja lõpptulemuses rikkam riik. 4) Uued maksud ja aktsiisid, mis riigieelarvesse raha tooks Riigieelarve on miinuses. Prognoositakse aina suuremat puudujääki ning tehakse aina rohkem eelarvekärpeid. Uued maksud ja aktsiisid ning riigilõivud ja muud load tooks riigieelarvesse kena kopika, mille saaks näiteks puudujääva osa lappimiseks kasutada või kasvõi noorte üksikemade toetamiseks... Turistid ei toetaks rahaliselt mitte ainult antud tootevaldkonda, vaid ka hotelle, poode, muuseume, klubisid... 5) Alkoholisurmade ning padujoomise ja alkoholismi vähenemine
üks kiiremini kahaneva rahvaarvuga maakondi. Alates 1990. aasta esimesest jaanuarist on jäänud viljandimaalasi 2010.aastaks Statistikaameti andmeteil vähemaks ümardatult 10 000 võrra. See toimub tänu negatiivsele loomulikule iibele kui ka negatiivse rändeiibe tõttu. Statistiliselt kajastatud väljaränne oli 2009. aastal 1179 inimest, mis on peaaegu kaks korda suurem samal aastal sisserännanute hulgast ( 698 inimest). Sama aasta loomulik iive oli miinuses lausa 209 inimese võrra. Negatiivne on see näitaja püsinud juba kaks kümnendit. Loomulik iive oli Viljandimaal viimati positiivne 1990.aastal. Viljandimaa on oma näitajatelt üsna unikaalne haldusüksus. Üle 90% Viljandimaa rahvastikust moodustavad eestlased ning asustustihedus 14,8 elanikku km² kohta on samuti suuresti erinev Eesti keskmisest näitajast 29 in/km². 1.2 Soo-vanuseline koosseis Vaadeldes Viljandi maakonna rahvastikupüramiidi 1
Osa Euroopa riike on elanud üle oma võimete tuleviku arvelt. Suurendatud on riiklikke laenukoormusi ja nüüd ei osata enam kriisiolukorraga kohanduda. Mõnel EL liikmel on riigivõlaintress pea 12%. Üks selline riik on Kreeka, kus kulutatakse rohkem kui riigieelarvesse laekub. Kui riike, kes peale Kreeka ja Iirimaa abipakette vajavad peaks lisanduma, siis on lood väga kehvad. Kõige suurem oht hetkel ähvardab meid Itaalias toimuva näol. Tekkinud olukorras, kus eelarved on miinuses ja võlg kasvab oleks lahendus rakendada liikmesriikides ühtseid põhimõtteid, mida on aga hetkel raske ellu viia. Kas liikmesriikidel ei olegi muud võimalust, kui EL abipakettidele ja uutele laenudele loota. Samas ei ole saadud abi ja laenud olukorda lahendanud, vaid andnud aega paremate lahenduste leidmiseks ja olukorraga kohanemiseks. Euroopa mured ei ole lühiajalised, vaid pikemad ja strukturaalsed. Buumi ajal kerkisid palgad paljudes riikides kiiremini, kui tootlikkus ja see nõrgendas
Ohutustehnika Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevitada tuleks tuletöökohas, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui ka elektroodi kuumenemine, eralduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Tuleohutusnõudeid on võimalik vaadata EV siseministri määruses. Keevitamisel eristatakse nii alalisi kui ajutisi töökohti. Alalised töökohad on tuletööde jaoks spetsiaalselt mõeldud ja ohutusseadmetega varustatud. Ajutised töökohad on kas remonttöödega või ehitusobjektiga seotud. Sellistel juhtudel peab töökoht olema varustatud tulekustutitega, puhastada tuleb töökoha ümbrus kuni 5 meetri raadiuses põlevjäätmetest ja kaitsta keevituskohast lähemal kui 2 meetrit asetsev tarind mittepõleva kattega või valada üle veega. Ajutises töökohas vastutab tuletööde tegemise eest tuletöö tegija. Keevitaja peab läbima eraldi tuletöötegijate koolituse ja ...
kuna okasmets taastub aeglaselt, 1-2 ha aastas. Metsa pindala ühe inimese kohta on üks maailma suurimaid, 4,9 ha. Soome ekspordib palju, kuid impordib vähe. Peamised väljaveo tooted on paber, tselluloos ja mööbel. Mets hõlmab Nigeris vaid ühe protsendi riigi pindalast. Metsal puuduvad soodsad tingimused sealses kliimavöötmes ja mullas kasvamiseks. Nigeri savannides elavad elevandid, gepardid, kaelkirjakud, šaakalid ja antiloobid. Aastane juurdekasv on miinuses, kuna palju tehakse illegaalset metsaraiet ja uusi puid juurde kasvama ei panda. Eksporditakse peamiselt käsitöölisi punutisi, saematerjali ja puitlaastplaate. Puitlaastplaatide jaoks on vaja häid masinaid ja üllatav on see, et Nigeril on vahendeid nende tootmiseks. See on hea, et riigid ekspordivad juba valmis toodangut. Sellest võib järeldada, et riigis kasutatakse toorainest tulev tööjõud ära ja mitte midagi ei lähe ilma tööjõudu kasutamata välja.
ÄRIKASUM KASUM ENNE TULUMAKSU ARUANDEAASTA PUHASKASUM Linear (ARUANDEAASTA PUHASKASUM) Pilt nr. 3 Aruandeaasta puhaskasumi prognoos 2016.aastaks Kuna täpsemat prognoosi ei oska teha, siia on toodud 2016. aastaks puhaskasumi ligikaudne prognoos. On näha, et ettevõtte kasum mingil põhjusel miinuses ehk siis see on kahjum. 5 Turunduse edendamise võimalused VKG koosneb kaheksast ettevõttest – emaettevõttest ja selle ainuomandisse kuuluvast seitsmest tütarettevõttest. Seega valisin turunduse edendamise võimaluste läbi vaatamiseks üks seitsmest tütarettevõttest – VKG Elektrivõrgud OÜ, kuna igaühel tütarettevõttel on erinevad hinnapoliitikad, müügitoetused ja reklaamid. Turunduse edendamise võimaluste hindasin võrdlusmeetodi abil. 5
Sularaha liikumise kohta kassast välja ja sisse, koostatakse orderid. Kassaorderid registreeritakse kassaraamatus (registris). Kassa inventeerimise sagedus määratakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Kassa inventuur on kindlasti bilansipäeva seisuga. Soovitatav on avada eraldi kontod erinevate pangakontode ning välisvaluuta pangakontode kohta. Pangakonto saldo ei saa olla negatiivne. Ainult kui ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kassa ei saa olla miinuses. Arvelduskonto inventuur tehakse bilansipäeva seisuga, selleks tuleb võrrelda pangakonto väljavõtte saldot arvestusandmetega. Rahasummade arvestamiseks, mis ei jõua ühelt kontolt teisele samal arvestusperioodil, võib avada alakonto ,,raha teel"(ülekanded, kaardimaksed). Kingina saadud raha võetakse arvele vara ja muud äritulud. 3. Arveldused aruandekohustuslike isikutega. · Ettevõtte töötajad, kellele makstakse raha ettevõtte kulude katteks ettemaksena
15.03.17 Investeeringud- raha ajaväärtus- raha väärtuse muutumine Inflatsioon- sööb raha väärtust kui inflatsioon on miinuses, siis on tegemist deflatsiooniga. Normaalses majanduskeskkonnas toimub alati inflatsioon, st et raha kaotab väärtust. Investeeringud on pikemaajalised ja suunatud tulevikku ja tuleb arvestada selle perioodi inflatsiooni. Lepingute väärtused on tõusvas trendis. Raha aja väärtus sisaldab kahte erikontseptsiooni Raha praegune- või nüüdisväärtus- tuleb end paigutada tulevikku ja tulla tagasi tänasesse päeva, ehk leida see nüüdisväärtus
suurbritannia, rootsi ja taani (uued liikmesriigid muidugi ka aga see pole hetkel tähtis). Fiskaalpoliitika: finants- ja eelarvepoliitika. Eelarve koostamine: ministeeriumid annavad oma hinnangud, palju neil raha vaja võiks olla, ja valitsus paneb eelarve kokku. See peab kindlasti läbima kolm lugemist. Kui esimeseks märtsiks pole vastu võetud, on presidendil õigus saata parlament laiali. Meil võetakse küll alati enne jõule vastu juba, ja ainult ühe korra on olnud miinuses eelarve, seoses pensionide tõstmisega. USAs alati negatiivne eelarve, puudujääk Vietnami kriisi ajast. Tulude aluseks on maksud, kahte sorti maksumäärad: proportsionaalne ja astmeline (2 või 3 või enama astmeline). Eri riikides erinev süsteem, universaalset pole. Nagu igal pool mujal, tuleb küsida, kellele on see kasulik? Kahte sorti maksud, üleriigilised ja kohalikud. Maksud määrab parlament, suurust võib kohalik volikogu muuta, nii on nt maamaksuga. Edasi jagame:
D, Eesti IT Kolledz Ametliku reservi tehingute konto Jooksev ja kapitalikonto kajastavad kaupade ja teenustega kauplevate isikute autonoomseid tehinguid ja kajastatakse maksebilansi deebetis ja kreeditis. Valitsuse tehingud, mis leiavad kajastamist ametliku reservi tehingute kontol, peavad mõjutama otseselt maksebilanssi. Ametliku reservi tehingute konto kajastab kahte põhilist liiki tehinguid. 1. Kui autonoomsed tehingud on miinuses, siis keskpank võib finantseerida defitsiiti, müües reservis olevaid väärtpabereid. Kasutatakse reservis olevaid aktivaid: välisvaluutat, kulda. 2. Tehingud, mis kajastuvad ametliku reservi tehingute kontol, on otseseks sekkumiseks valuutaturgudel vahetuskursside mõjutamiseks. Ametliku reservi tehingute konto on vähetähtis pärast paindlike vahetuskursside kehtestamist 1973. aastal.
huve. Eestlaste esindus tapeti. Ordu hakkas liikuma Tallinna suunas, suurem lahing toimus Kanaveres Rabas oli palju langejaid mõlemal poolel. 14.veb jõuti 7km kaugusele Tallinnast. Sõjamäe kõrgendikul taandusid eestlased soisele alale, kus oli ordu rüütlitel raskusi. Ei antud alla ja taheti oma liidrite surma eest kättemaksu. Kohe algul langes 3K eestlast. Orduvägi asus Tallinna alla laagrisse, eestlaste vägi ei hüvinud täielikult, kuid oli suures miinuses. Taanlased andsid ordule vabad käed kaitsmaks Tallinnat. Ordumeister ise liikus Läänemaale suurema väega, kus sunniti ülestõusnud taanduma. 18-19 mai jõudsid Rootsi väed Tallinna alla, kuid pöördusid tagasi nähes eestlaste suurt vähemust. Seejärel otsisid eestlased abi Venemaalt, kes hakkasid Pihkvast 5000 mehega Otepääni Tartu piiskopkonda tungima. Sakslased koondusid nüüd Lõuna-Eestisse. Pihkvalased läksid koju tagasi, see andis eestlastele lisaaega siiski. 10
Kolmandaks tähtsaks asjaks on vastus ’’aga muidugi’’. See on jaatav kultuur, kus tullakse töötajate tähtsatele soovidele vastu, näidates üles hoolivust, et neid kuulatakse ja nende vajadustega arvestatakse. Et inimesed tunneksid ennast usaldatuna, tuleb saavutada nii-öelda läbipaistev ettevõte. See tähendab seda, et näiteks tuleks jagada oma müügitulemusi, teisi arvnäitajaid ja eesmärke töökaaslastega, et teada seda, kas nad on eelmise aastaga plussis või miinuses, kui palju rohkem peaks tööl pingutama, mida nad on saavutanud ja kuidas äri on edenenud. Töötajad tunnevad ennast siis meeskonna liikmena ja see paneb neid hea eesmärgi nimel rohkem pingutama. Kallista-oma-inimesi-põhimõttel toimiv ettevõte toimuks läbipaistvalt, kui oma töökaaslastest saadakse informatsiooni otse. Äärmiselt oluline on teha iga aasta regulaarselt aruandluseid. Aruannetes väljendatakse individuaalselt isiku arengulisi vajadusi ja probleeme
23 Hostel Mulk 23 Hostel Mulk 3.4 Kasumiaruanne Järgnevad tabelid annavad ülevaate ettevõtte kahe esimese aasta teenitud tuludest ja kuludest. Teenitud tulude ja ettevõtte kogukulude vahena selgub ettevõtte kasum. Antud ettevõtte kasumiaruande prognoosis selgub, et ettevõte on kahe aasta jooksul küll miinuses aga stabiilses tõusus, ilma tagasilöökideta. Ettevõtte kulusid ja tulusid kahel esimesel aastal kuudelõikes on võimalik jälgida allpool olevatest tabelitest (vt tabel 13 ja 14). 25 Hostel Mulk Tabel 13. Kasumiaruanne esimeseks aastaks Tabel 14. Kasumiprognoos teiseks aastaks 28 Hostel Mulk
Ülikool CARGOHUNTERS AS Finantsanalüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD 1ETTEVÕTTE INFO.................................................................................................................3 1.1.1 Andmete vastavus......................................................................................................3 2VERTIKAAL- JA HORISONTAALANALÜÜS.....................................................................5 3SUHTARVUDE ANALÜÜSID..............................................................................................13 4PANKROTIOHU ANALÜÜS................................................................................................24 5MAJANDUSPROGNOOS AASTATEKS 2016-2018............................................................27 2 1 ETTEVÕTTE INFO Ettevõte Cargohunters AS on asutat...
Üldiselt peetakse heaks, kui tasumisperiood on laekumisperioodist pikem (AS STV puhul nii ongi), aga tasumisperiood võiks sellegi poolest olla mõlemil ettevõttel palju suurem. AS STV lühiajaline raharinglus oli 2009. aastal -2 päeva ja 2010. aastal -3 päeva ning AS Starmanil oli 2009. aastal 37 päeva ja 2010. aastal 39 päeva. Tulemused on mõlemi ettevõtte jaoks kehvad, kuna AS STV näitajad on miinuses, millest saab järeldada, et ettevõte saab maksta oma võlgnevusi tarnijatele hiljem, kui ettevõtele makstakse ning AS Starman finantseerib liiga pikalt äritegevust teenuse pakkumisest raha laekumiseni kliendilt 3.2.3 Varud % müügituludest Varud x 100 Müügitulu AS STV näitajad olid 2009. aastal 1,45% ja 2010. aastal 1,56%. AS Starman näitajad olid 2009. aastal 8,14% ning 2010
- Pankrotieelne seisund, kui kõik kolm näitajat on negatiivsed. Andres Laar 2008 2007 OMAKÄIBEVAHENDID Omakäibevahendid = ettevõtte stabiilsuse mõõdupuu Omakäibevahendid = käibekapital Omakäibevahendid = käibevara lühiajalised kohustused Näitaja peaks olema positiivne Mis juhtub siis, kui see näitaja on pikka aega miinuses? Mis päästab miinusest? Selgituseks: sageli nimetatakse käibevara ka jooksvateks aktivateks ja lühiajalisi kohustusi jooksvateks passivateks. Andres Laar 2008 2007 EBITDA EARNINGS BEFOR INTREST, TAX, DEPRECIATION & AMORTISATION TULU ENNE INTRESSE, MAKSE, KULUMIT & LAENUDE TAGASIMAKSEID Andres Laar 2008
Koht süsteemis. Liberalism ● Kaubandusohud (-> ei ole kirjeldused, vaid pigem hüpoteesid). on pärit 1970ndatest aastatest - sõltuvus väliskaubandusest -> nt ELi väikeriigid ekspordivad palju (Slovakkia, Ungari, Eesti, Holland jne), sest siseturg on väike ja ei suudeta kõike ära müüa, mida toodetakse, seega peab eksportima. kõige vähem ekspordivad Kreeka ja Küpros - bilanss negatiivne -> Eesti kergelt miinuses kaupadega, teenustega plussis. Seega raha tuleb praegu riiki rohkem sisse. - toormaterjal - üks partner -> gravitatsioonimudel - kui lähedal on üks suur riik, siis eksporditakse pigem sinna - üks tooteliik - madal kasv 1970ndatel ei arvestatud teenuste eksportimist SKT= netoeksport + tarbimine + valitsus + investeering Kui impordid rohkem, kui ekspordid, siis on negatiivne, annab miinuse. Kõik mis me kokku ostame, läheb SKTsse.
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab...
Haritlaste palku tuleval aastal ei tõsteta 10.12.2008 Postimees Täna toimunud TALO ja vabariigi valitsuse vahelised tuleva aasta palga alammäära läbirääkimised lõppesid konstateeringuga, et kõrghariduse, teaduse ja kultuurivaldkonna töötajate palka tuleval aastal ei tõsteta. Erandina leidis valitsus võimaluse tõsta üldharidus ja kutsekoolide pedagoogide ametjärkude palga alammäära, teatas TALO. Hinnates pedagoogide suhtes üles näidatud head tahet positiivseks, avaldas delegatsiooni juht Ago Tuuling siiski arvamust, et sellise otsusega vastandati haritlaste õigustatud ootused ning toimiti läbirääkimiste üldise põhimõtte vastu, mille kohaselt hariduse ja kultuuri palgakasvikud on võrdsed. Delegatsiooni juht jätkas, et mõistab majandussurutisest tulenevaid raskusi, kuid ei saa kuidagi nõustuda, et valitsus ja tööandjad loodavad majanduse madalseisust välja tuua vaid massiliste koondamistega ning palga külmutamisega. «Ka kokkuh...
1. hindade stabiilsus võetakse eelmise majandusaasta tulemuse alusel kolme kõige väiksema inflatsiooniga EL liikmesriikidega näitajad, sealt saadakse keskmine ja sellele liidetakse 1,5 protsendipunkti. Hetkel on see kuskil 3,6. (Eestis oli 8,5) 2. riigi rahanduse stabiilsuse näitaja kui stabiilseks loetakse riigirahandust. Seisneb selles, et kõigepealt riigieelarve peab olema kas tasakaalus või äärmisel juhul miinuses -3 %. Teine näitaja, mida hinnatakse on välislaenude mahumäär. On väga suur. See võib olla 60 % kogu selle riigi SKP-st. Hetkel Eestil natuke vähem kui 4,5 %. Selle näitaja hulgas oleme küll kõige esimene. 3. seotud Euroopa vahetuskursi mehanismi liikmeks olemisega. ERM 2. Selle liikmeks on Eesti rohkem kui 2 aastat juba. Kurssi ei tohi devalveerida. 4. riigivõlakirjad. Peaksid olema püsiva intressiga. ASAP Kuidas toimub EURO tsooniga ühinemine?
J(G)öran Sperling Ingerimaa kindralkuberner. Ta ei ole rahul selle ametiga, palunud enda tagasi toomist Stockholmi, 1683-1691 oli ametis, iga 3 a tagant määrati taas ametisse. Ühelt poolt on jõuline rootsistaja. Saksa, rootsi, soome, vene keel olid olulisel kohal provintsis. Dokumentatsioon näitab, et 1685.aastast alates hakatakse kogu asjaajamises kasutama rootsi keelt. Proovib igal viisil oma provintsi majandusedu elavdada. Riigikassa oli miinuses, palku ei suudetud maksta, siis anti mõisaid ametnikele palgaolude parandamiseks. Ametnikud on kergesti äraostetavad. Ametnikud ülekoormatud, hakatakse rajama komisjone. Aga asjad ikka venivad, pidevalt tunda ametnike puudus. Reduktsiooni ajal on see eriti tunda. Maksud linnas kaubanduselt. Agraarsektorist nõutakse naturaalmaksu, viljas. Proportsioonid anti ette, palju odras, palju nisus, rukkis. Agraarsektorist tuleb raha riigikassasse suhteliselt vähe
Võrreldes Euroopa Liiduga, siis Eestil kõrgemad. Eesti dünaamika vägagi laineline. 221. Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel Eestis: tase ja dünaamika viimastel aastatel? Valitsussektori osatähtsus lisandväärtuse loomisel on 13-15 % ja pigem kasvav. 222. Valitsussektori aastaeelarve saldo Eestis ja ELs keskmiselt viimasel kümnel aastal? Alguses oli suhteliselt 0 % lähedal, vahepeal positiivne kuni 2,5 %, majanduskriisi ajal samasuures miinuses, kuid nüüd jälle positiivne. 223. Kuidas on viimasel aastakümnel muutunud Eesti valitsussektori võla kogusumma ja selle suhe SKP-ga? Võrrelge Eesti valitsusektori võlakoormuse taset ja dünaamikat EL keskmise, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi valitsussektori võlakoormuse taseme ja dünaamikaga? Eestil 5 % ümber, lõpus kasvas 7 %. Lätil 14- 15 % ümber ja pärast majanduskriisi hüppelised 45 %. Leedu 20 % ligi ja pärast majanduskriisi 40 % lähedal
Koostatakse maksegraafik, mis näitab kuidas tehtavad kulutused jaotuvad ajas. Kogu projekti vältel toimub pidev raamatupidamine (RP). Lõpetuseks koostatakse majandusanalüüs (MA), mille väljundiks on firma oskusteabe baasi (OTB) täiendamine. Projektijuht peab pidevalt kontrollima kas etapilised/igakuiselt tehtud kulutused on põhjendatud ning vastavad maksegraafikus ning sõlmitud lepingus ettenähtud piirangutele ja ajalistele jaotustele. Juhul kui projekt mingi etapp/töö on miinuses, siis peab projektijuht välja mõtlema lahendusi kuidas saada kaotatud raha tagasi. Toimub pidev analüüsimine. Projektijuht peab finantsaruande esitama majandusanalüütikutele. Projekti juht seletab mis põhjustel (miks? Kuidas?) projekt õnnestus/ ebaõnnestus. Annab ettevõttele edasi oma oskusteabe baasi , viimast saab ettevõte rakendada oma järgnevates projektides. Firmale on oskusteave ülimalt oluline. 9
kümnendi teisel poolel pidevalt, jõudes 1929. aastal ajutiselt miinustesse. Põhjused: 1) Kõrge suremus, 2) Laste vähesus perekondades. Rändesaldo: Vabadussõjale vahetult järgnenud aastate jooksul kasvas Eesti rahvastik osaliselt tänu positiivsele rändesaldole, mille põhjustas Venemaal elanud eestlaste tagasipöördumine kodumaale. See sai teoks Tartu rahulepinguga sätestatud optsiooni tulemusena. 1924. aastal muutus rändesaldo negatiivseks, suures miinuses 1925-1927, neil aastatel ületas väljaränne sisserännet märgatavalt. Väljarände peamiseks põhjuseks olid parema elu otsingud, mis viisid suure hulga eestlasi kodumaalt kaugele. Reisiti Austraaliasse ja Brasiiliasse. 1939- Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale Hitleri kutsel. Linnastumine: Järk-järgult toimus linnastumine. 1922. aasta rahvaloenduse andmeil elas linnades ja alevites veidi üle 300 000 inimese, 1940. aatal aga juba üle 370 000.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
