Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida- Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti survestamiseks, sest 18. septembril põgenes Tallinna sadamast seal interneeritud Poola allveelaev Orzel. Väites, et Eesti ei suuda oma neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit septembri lõpus sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Sellega toodi...
Kontrolltöö Eestist 1939-1945 1)Millal ja kelle vahel sõlmiti MRP? Mittekallaletungileping Saksamaa NSVL vahel, 23.august, 1939. 2)Kuidas MRP mõjutas Eestit? Eesti läks Vene huvisfääri. Eesti jäi ilma oma viimasest liitlasest, Eesti jäi üksinda. 3)Millal ja miks sõlmis Eesti nn ,,baasidelepingu" NSVL'ga? 28.sept, 1939, see oli vastastikuse abistamise leping, millega lubati Eestit kaitsta. 4)Millised tingimused seati baasidelepingus Eesti jaoks? 3 põhibaasi: Hiiumaale, Saaremaale ja Paldiskisse. Lennuväljad Eestisse. 5)Kas Eesti oleks pidanud käituma nagu Soome? (Baaside lepingust loobuma) Põhjenda! Ma arvan, et Eesti oleks võinud samuti baaside lepingust loobuma, Soomega oma jõud liitma ja siis NSVL'le koos vastu hakkama, sest Talvesõda Soome ja NSVL vahel lõppes ju sellega, et Soome iseseisev riik jäi püsima, Eesti aga hoopiski okupeeriti pärast baaside lepingut. 6)Millised muudatused toimusid Eestis m...
Eesti teise maailmasõja ajal (1939-45) Peale MRP kirjutas Eesti Valitsus alla baasidelepingule, sest tahtis sõda vältida. Selle tulemusena langes Eesti NL mõjusfääri. Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale. Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon). Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti ja kehtestati NL konstitutsioon ja seadused. Senised riigiametnikud asendati kommunistidega ja kommunistlikust parteist sai ainuke lubatud partei. (,,Kõigi maade proletaarlased ühinege") Käivitati repressioonid . Kõigepealt vangistati või hukati endised poliitilised liidrid, kuid pe...
Totaalne - II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud. Koonduslaager - on kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Baasideleping – leping, mis andis NSV Liidule võimaluse Punaarmee toomiseks Eeestisse 28.09.1939 Eesti NSV - kuulutati välja 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega. 6. augustil 1940 otsustas NSV Liidu Ülemnõukogu rahuldada Eesti NSV valitsuse taotluse viimane vastu võtta NSV Liidu koosseisu. Massiküüditamine – Eestist viidi vägivaldselt, ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta Siberisse Natsionaliseerimine – riidgistati kõik eraettevõtted
Eesti vabariigi väljakuulutamine 24. veebruar 1918 aastal- see on õige, aga Tartu rahu oli Juuni sündmused ( seotud okupatsiooniga !!! ) 1920ndal aastal ja sellega lõppes Vabadussõda Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates (1918-1920) 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse Molotovi-Ribbentropi pakt eriesindaja Andrei Zdanovi, kelle ülesandeks oli 23 augustil 1939 sõlmiti MRP ehk riigipööre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu jäi Leedu, Lääne-Poola, Poolast läänepoole jäänud esindajad rõhutasid pi...
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes (riigid) ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus (õp. I osast lk 122) Pärast MRP-i sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla.
Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus .( lk122) Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti esitas Moskva 1939. Aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valistus järele ja kirjutas 28. Septembril
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse
oli julmalt võidelda metsavendade vastu. Tööpataljon – ehitusväeosad, kuhu koondati mitteusaldusväärsed mobiliseeritud – peamiselt Balti riikide kodanikud. Mobilisatsioon – meeste värbamine sõjaväkke. Eesti SS-leegion – üksus, kuhu värvati vabatahtlikke võitlema Suur-Saksamaa eest. Kuna vabatahtlikke oli vähe siis hakati kasutama osalist sundmobilisatsiooni, st teatud aastal sündinud mehed saadeti nn vabatahtlikena armeesse. 28. september 1939 – baasideleping 15. juuni 1940 – Leedu, Läti okupeerimine 17. juuni 1940 –ja Eesti okupeerimine 6. august 1940 – Eesti läks NSVL koosseisu 14. juuni 1941 - massiküüditamine
Kordamisküsimused ajaloos (AT8): Eesti II maailmasõjas 1939-1944. 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? *Suutmatus täita oma neutraalsust ja kaitsta Poola allveelaeva Saksamaa eest (Poola allveelaev jõudis 1. september 1939. Tallinna, kus aga 17. sept põgenes) 2. Kus peituvad ajaloo ühe suurema sõja II maailmasõja põhjused? *II maailmasõda oli I maailmasõja jätk (Saksamaa kättemaksuhimu I ms kaotuse eest ja
1938: Ansluss 28.09.1939: Baasideleping(sõja välistamiseks), toodi Vene baasid Eestisse 1939: Talvesõda(Venemaa-Soome) 1940: Saksamaa hõivad Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi, osa Prantsusmaast 1940 juuni: Saksamaale alistus Prantsusmaa 06.08.1940: NSVL okupeeris Balti riigid, Rumeenialt võttis Bessaraabia 14.06.1941: NSVL korraldatud massiküüditamine Eestis 22.06.1941: Saksamaa ründas NSVL, Suur Isamaasõda 1941: Saksa okupatsioon Eestis 1941: Barbossa plaan: Saksa, Jaapan, Itaalia plaanisid vallutada Moskva, Leningradi 1941 suve lõpp: Suvesõda(Vene-Eesti) 1941 suvi: Hitleri-vastane koalitsioon(Venemaa, USA, Suurbritannia) 7.12.1941: Jaapan ründas USA 1942: Midway atoll(Usa, Jaapan) 1942 juuni: Midway lahing(hävituslik Jaapanile) 1942 dets-1943 jan: Stalingradi lahing(Vene-Saksa) Sunniti Itaalia kapituleeruma 1943 suvi: sakslased proovisid muuta sõjaõnne, kuid asjatult Kurskis 1944: massiline põgenemine Eestist(u 80000 in) Soo...
1.Kuidas oli Eesti iseseisvuse kaotusega seotud MRP ja baasideleping? Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Kaasnesid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 2.Mis on baasideleping, kes ja millal selle sõlmisid? Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. 3. Millised sündmused ja millal viisid otseselt EV kadumiseni? Eestile esitati septembris 1939 nõudmine luua
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
Kontrolltöö rida A (Eesti II maailmasõjas 1939-1944) 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? (5p) 16. Sept jõudis Tallinna sadamasse Poola alveelaev. 2. Mis põhjusel halvenesid Eesti Soome suhted peale punaarmee baaside toomist Eestisse? Eestlased andsid alla ja unarmed oli lihtsam oma lennukitega soomlasi Pommitada! 3. Missuguseid ümberkorraldusi tegi Nõukogude võim Eestis esimese aasta jooksul? Tegid seadusi ümber ja kehvenesid suhted Soomega kuna nad olid Soomele ohtlik aga mitte eriti . 4
Saksamaa 5533000 1600000 160000 7293000 Jaapan 2120000 580000 2700000 USA 416000 1700 418500 Suurbritannia 382700 67100 449800 NSVL 10700000 11400000 1000000 23100000 Eesti Teises maailmasõjas MRP lisaprotokolliga läks Eesti NSVLi mõju alla Baasideleping 17. juunil 1940. a okupeeris Punaarmee Eesti 14. juunil 1941. a toimus massiküüditamine 1941. a suvel jõudsid Saksa eelväed Eestisse Metsavendlus Suur põgenemine Eesti rahvaarv vähenes ligi 200 000 inimese võrra Tähtsamad sündmused (1) Saksamaa kallaletung Poolale 1. sept. 1939. a Talvesõda 30. nov. 1939 13. märts 1940. a Saksamaa kallaletung NL-ile 22. juuni 1941. a Pearl Harbori ründamine 7. dets. 1941. a Midway lahing 4.- 6
18. sept 1944 - üritati taastada Eesti iseseisvust, Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Valitsus kuulutas Eesti käimasolevas sõjas erapooletuks, oma tegevuskava, Riigi Teataja trükkimine. 14. juuni leinapäev- kuna 14. Juunil 1941. aastal toimus esimene küüditamine. Põhjus- riigiteenistus. 28. september 1939. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakt ehk baasideleping, kuna selle lepinguga lubas Eesti Punaarmee Eesti pinnale omi baase ehitada. Tagajärjeks oli okupatsioon. 22. juuni 1941- Vene- Saksa sõda ( metsavennad võitlesid Punaarmee vastu, Suvesõda. Metsavennad püüdsid takistada taanduvate kommunistide hävitustööd, võtsid võimu oma kätte paljudes linnades, ründasid asutusi, purustasid raudtee- ja sideliine).
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
võimu kandjaks Eestis · 1918, 24 veeb Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas · 1918, 28 nov algab Vabadussõda · 1919, 23. aprill tööd alsutab Eesti Asutav Kogu · 1919, 23. juuni purustatakse Landeswehr (Saksa väed) Võnnu all · 1920, 2. veeb Tartu rahu · 1934 Päts ja Laidoner teostavad sõjaväelise riigipöörde · 1939, 23. aug Molotovi-Ribbentropi pakt · 1939, 28. sept allkirjastatakse baasideleping Venemaaga · 1940, 17. juuni NL okupeerib Eesti · 1949, 21. juuni lavastatud riigipööre · 1940, 21-juuli Riigivolikogu kuulutab välja Eesti NSV · 1941, 14. juuni tomub esimene massiküüditamine · 1944, 18.-22. sept Otto Tiefi valitsus · 1949, 25. märts teine massiküüditamine · 1949 kolhoosikord seatakse sisse · 1979 salajane otsus venestamise intensiivistamise kohta · 1980 kooliõpilaste rahutused · 1987 fosforiidisõda
*6. aug 1940 Eesti astus NSV Liitu *21. juuni 1940 juunipööre, Andrei Zdanovi riigipööre *9. märts 1944 märtsipommitamine Tallinnas*22. sept 1944 Punaarmee vallutas Tallinna*23. aug 1939 sõlmiti MRP pakt*24. nov 1944 Saksa väed taandusid Sõrve poolsaarel ja Eesti langes Nõukogude mõju alla*21. juuli 1940 Toompeal Riigivolikogu teise koosseisu esimene istungjärk*28. sept 1939 sõlmiti Baasideleping NSV Liidu ja Eesti vahel*17. juuni 1940 NSVL okupeeris Eesti*14. juuni 1941 I massiküüditamine *J. Uluots presidendi kohusetäitja - peaminister*J. Pitka Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja, *H. Mäe Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht*K. Säre Eesti kommunistliku liikumise tegelane, Nõukogude sõjaväeluure kaastöötaja*J. Lauristin EKP liige*J. Vares Barbarus uue valitsuse
Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult! 1)Baasideleping oli NSVL poolt pealesurutud. 2)Keeldumise puhul oleks meile sõda tehtud ja me oleks nagunii kaotanud ning selle koosseisu läinud. 6. Millised muudatused tõi Nõukogude okupa...
· Umbusaldus, tänu Inglise-Saksa mereväelepingule. · 1934 kavatsus, sõlmida Eesti-Vene vastastikkuse abistmise leping. · 1939, Eesti-Saksa mittekallaletungileping. EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL. · 1. September 1939 algas Teine maailmasõda. Rahvasteliit ei suutnud enam sõjakaid suurriike ohjeldada. Sõjakaks muutus Saksmaa, kes tahtis väljuda majanduskriisist ja tahtis rohkem alasid. · 28. September 1939 baasideleping. · Juuni 1940, valitsuse väljavahetamine ja Punaarmee koondised Eesti pinnale. · Eesti okupeeriti 1940 17. Juunil. · Töörahvarevolutsioon, rahvavalitsus, Johannes Vares-Barbarus. · 6. August 1940 Eesti NSV võeti vastu NSVL koosseisu, kuigi oli lubatud, et seda ei tule. · Eesti asutused likvideeriti, Eesti NSV Ülemnõukogu (parlament) ja Rahvakomissaaride Nõukogu (valitsus). Asendati kommunistidega.
MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu ,,valimised, ,,valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate ENSV kuulutas välja Riigivolikogu, 06.08.1940 võeti ENSV vastu NSVL koosseisu. Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati NSVL seadused ...
aastal; Toimus kommunistide riigipöördekatse – 1924. aastal Anvelt Mindi üle uuele majanduspoliitikale – 1924. aastal Otto Strandman Toimus ülemaailmne majanduskriis – 1929 – 1933. aastatel Suure kriisi aeg Eestis – 1930 – 1934. aastatel Sõlmiti nn. väike Balti Liit – 1934. aastal Toimus üleminek autoritaarsele riigikorrale – 1934. aasta märtsis; Päts, Laidonen, Einbund (vaikiv ajastu) Oli presidendiks Konstantin Päts - 1938. aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus
Mida kaugemale ajas 1939. aasta jääb, seda uljamaks muutuvad spekulatsioonid, mismoodi pidanuks toonase Eesti juhtkond käituma. Pinnas on soodus. Viimasel kümnendil-pooleteisel on märgatavalt kasvanud rahulolematute hulk, kes arvavad, et seitsekümmend aastat tagasi langetati Kadriorus ja Toompeal üks vale otsus teise järel. Niisiis: Stalini ja Molotovi ultimatiivse nõude sõlmida baasideleping oleks Eesti pidanud tagasi lükkama, üldmobilisatsiooni välja kuulutama, ja kui mõni nädal hiljem oleks Punaarmee Irboska või Komarovka lähedal suurtükkidest oma vägesid tulistanud, paugutamise Eesti-poolseks kallaletungiks kuulutanud ja seejärel tankidega üle piiritõkete sõitnud, tulnuks meil agressioonile vastu hakata. Nagu teame, toimis Eesti vastupidi. Tänapäeval teame palju muudki. Seitse kuud pärast piiriväravate avamist Punaarmeele ehk 17
Maailmasõja eelne tegevus , eraldi lepingud ja sõjategevus 1935- tühistas saksamaa versailli rahulepingu ja hakkas uuesti looma lennu ja sõjaväge. Suurriigid teda ei takistanud ja sellest sai saksamaa hoopis hoogu juurde. 1935- ründas Itaalia etioopiat, mille ta ka vallutas, lääneriikide manitsustest hoolimata. 1935- tegi saksamaa ja jaapan kompterni vastase pakti mis oli suunatud nsv liidu vastu, sellega liitus ka itaalia. 1936- hispaania kodusõda, kuna tulid võimule kommunistid , siis ühiskond polariseerus. Marokos algas ülestõus, mid ajuhtis franco.. Euroopa riigid keeldusid hispaaniat varustamast relvadega, lootes nii sõda lõpetada, aga see ei õnnestunud,kuna itaalia ja saksamaa toetasid francot relvade ja meestega. Komuniste toeats venemaa. See sõda kujunes tegelikult kolme suurriigi vaheliseks katsetuseks. Võitis franco ja kehtestas diktatuuri. 1938 austria ansluss. Algas hitlerimaailmavallutusplaan, kus esitas austriale ultimaa...
AJALOO LEHED 1 ja 2 LEHT,ülesanded 1-13-Eesti iseseisvumine ja vabadussõda 1. Ülesanne-Dateeri kuupäevaliselt järgmised ajaloosündmused a)Eesti saavutas autonoomia-1 b)Eesti vabariigi väljakuulutamine-1 c)Vabadussõja algus-3 d)Võnnu lahing-5 e)Asutava Kogu kokkutulek-4 2. Ülesanne-Millega on silma paistnud Eesti iseseisvumise ajaloos järgmised isikud? a)Jaan Poska-Kirjutas alla 02.02.1920 Tartu Rahule b)Konstantin Päts-Korraldas riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra c)Johan Laidoner-Eesti sõjavägede ülemjuhataja.Teostas koos Pätsiga sõjaväelise riigipöörde. d)August Rei-Asutava kogu esimees,baasideleping 3. Ülesanne-Kuidas nimetati neil aastail Eesti rahva esindusorganeid?Kirjuta esindusorgani juurde üks tähtis seadus või otsus, mille ta oma tegutsemise ajal vastu võttis a)1917-1919-Eestimaa kuberman...
· 1930 puhkes Eestis majanduskriis, mis aitas kaasa sisepoliitilise kriisi puhkemiseni ja vabadussõdalaste liikumise populaarsuse kasvamiseni. · 12.märtsil 1934 korraldasid tollane riigivanem K.Päts ja J.Laidoner sõjaväelise riigipöörde ja kehtestati autoritaarne diktatuur; parlament sunniti sama aasta oktoobris "vaikivasse olekusse". · 1938 valiti K.Päts Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. · 1939 septembris sunniti NSVL ultimaatumiga Eestile peale baasideleping, mille alusel loodi Eestis nõukogude sõjaväebaasid. EESTI NSV (NSVL okupatsioon Eestis) (1940 1991): · 1940 juunis okupeeriti Eesti Nõukogude vägede poolt; viidi läbi riigipööre; kehtestati nõukogude võim ja Eesti inkorporeeriti NSVL koosseisu (6.august). · 1940 1941 viidi Eestis läbi punast terrorit; alustati nõukogulikku maareformi; natsionaliseeriti tööstusettevõtted ja maa. · 1941 juunis küüditati Eestist ~11 000 inimest.
17. sep tungib Poola NSVL ja tema järel Saksamaa (?). Koostöö kommunistide ja natside vahel oli Lääneriikidele suureks üllatuseks. Nad olid arvanud, et Saksamaa relvastub kommunismi vastu. Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõda. Seda on nim. Kummaliseks sõjaks. Seda seetõttu, kuna sõjategevust ei algatatud. 28. sep sõlmisid NSVL ja Saksamaa Sõpruse- ja piirileping. Selle lepinguga läheb Leedu NSVL mõjusfääri. Samal päeval sõlmiti Eestiga Baasideleping. See oli ultimaatum lubada Eesti territooriumile Nõukogude Liidu sõjaväebaasid. Põhjuseks a la ettekäändeks oli ühe Poola allveelaeva põgenemise Eesti territoorimult, kus NSVL heitis ette riigi suutmatust oma ala kaitsta. Samuti oli see n.ö. ohuks ka Nõukogude Liidule. Samasugune ultimaatum esitati ka Soomele, pluss veel territoriaalsed nõudmised Karjala saamiseks. Tol ajal oli NSVL pealinn Leningrad ning Soome piiri peeti liiga lähedal olevat. Soome keeldus mõlemast lepingust
Kordamisküsimused II maailmasõjast 1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni...
Eestis taastati Nõukogude terrorivõim, mille näiteks olid järgnenud küüditamised(II massiküüditamine 1949) ja arreteerimised. Nõukogude okupatsioon lõppes ca. 50 aastat hiljem. Eestlasi oli selleks ajaks Eesti rahvastikust alles jäänud 61% (1945. a. 98%) © Siimo Lopsik 2014 7 Kordamisküsimused ajaloos (AT8): Eesti II maailmasõjas 1939-1944. 1. Mis põhjustel suruti Eesti Vabariigile peale Baasideleping, millega toodi Eestisse N.Liidu väed? Eestis sadamas oli poola alveelaev mida eesti oli kohustatud kinni pidama aga sellel siiski õnnestud põgeneda 2. II maailmasõja põhjused? Võib pidada ka 1.ms. jätkuks , erimeelsused mitme erineva riigi vahel , venemaa soov laiendada kommunismi ja saksamaa soov suurendada oma alasid rahva jaoks 3. Millist kokkulepet võib lugeda II ms
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine Ee...
I EESTI AJALUGU EESTI ESIAJA LÕPUL Esiaja lõpu ja keskaja alguse allikad arheoloogilised leiud rahvaluule, milles sisaldub vanu pärimusi Läti Henriku kroonika Halduslik korraldus Esiajal jagunes Eesti ala muinasmaakondadeks ning need omakorda kihelkondadeks. Elatusalad Maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades maa, mida hariti ühe adraga. Karjakasvatus. Kasvatati hobuseid, veiseid, kitsi, sigu ja lambaid. Metsmesindus. Küttimine ja kalapüük. Hiljem: käsitöö ja kaubandus. Varanduslik ja õiguslik seisund Vabad inimesed olid Eestis õiguslikult ja varanduslikult enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel. Ka tehti koos suuremaid töid. Hiljem kaasnes eraomanduse kasvuga varanduslik ebavõrdsus. Mõned rikastusid sõjakäikude ja kaubanduse teel, tuues sõjavange ka sulasteks. Rikkamateks said külade ja kihelkondade vanemad arukamad ja m...
Ajalugu 26.09.2017 KODUSÕDA VENEMAAL Vene impeeriumi lagunemisele järgnenud sündmused: Vene impeeriumi varemetele tekkinud riigid: ● 6.detsember 1917 Soome ● 16.veebruar 1918 Leedu ● 24.veebruar 1918 Eesti ● 11.november 1918 Poola ● 18.november 1918 Läti Lühikeseks ajaks suutsid oma riigi luua Ukraina, Valgevene, Gruusia, Armeenia. 1917.a võimu haaranud bolševikud saatsid laiali Asutava Kogu. Sellega häälestati suur osa elanikest enda vastu. Kodusõda algas mais 1918. Samal kevadel algas välisriikide sekkumine Venemaal toimuvasse- interventsioon. VENEMAA JAGUNES KAHEKS: PUNASED Bolševikud Juhid: Lenin, Trotski Relvajõud: Punaarmee VALGED Väga erinev seltskond, keda ühendas vastuseis punastele. Juhid: Koltšak jt Sõjajõude nimetati valgekaartlasteks. Kodusõda-julm sõda Punane terror- arveteõiendamine bolševike vastast...
lahkumine ehk Umsiedlung, nimelt Hitler esitas Eestis, Lätis, Leedus olevatele sakslastele üleskutse, tulla tagasi oma ajaloolisele kodumaale. Baltisakslased seda üleskutset ka järgisid ja neil oli ka hirm, et baltiriigid satuvad täielikult NSVL riigi kätte. Neid samu baltisakslasi ei paigutatud mitte saksa territooriumile, vaid neile aladele, mida Sm oli ära vallutanud Poolalt. Said endale majad, korterid, kust poolakad olid välja tõstetud. Samasuguse ettepaneku sõlmida baasideleping, aga lisaks sellele, et ssaaks sisse tuua oma sõjaväe baasid ja saaks tuua sõjaväe, lisaks sellele taheti ka piiri õgvendamist, selline ettepanek tehti Soomele. Põhjendus oli see, et see piir, mis 39 aastal Soome ja NSVL vahel on, kulgeb väga lähedale Leningradi linnale. Vb Soome valitsus ja president oleks nõus olnud, aga kuna see oli demokraatlik riik, siis see arutlus läks parlamenti ja see nõudmine lükati tagasi ja see tähendas sõda
allveelaeva Orzel´i tulemine Tallinna 14. septembril. Eesti ei suutnud vastavalt neutraalse riigi kohustustele sõjalaeva interneerida (kinni pidada) ja see põgenes 18. septembril. Seda kasutasid ära Moskva võimud, väites et Balti riikide sadamad peidavad Poola allveelaevu ja sealsed valitsusringkonnad toetavad nende aktsioone. Selle survestamise ja Eesti valitsuse järelandmiste tagajärjel sõlmiti lõpuks Eesti ja Nõukogude Liidu vahel baasideleping, mis põhimõtteliselt tõi kaasa Eesti Vabariigi iseseisvuse kaotamise Laveerimine Saksa ja NL vahel. Oli vähene ja edutu. Sõjaliselt tehti koostööd Saksaga, aga politiliselt hoiduti sellest. Loodeti vaikselt, et äkki läheb nendevaheline sõda Eestist mööda. Ainsaks lootuseks jäigi, et ehk õnnestub nad üksteise vastu välja mängida. Eestile olid ohtlikud nii Nõukogude Liit kui ka Saksamaa, seetõttu pidi ta nende kahe vahel laveerima
30 aprill Hitleri enesetapp Dönitz- Hitleri Saksamaa viimane juht 1.mai Berliin alistus 8.mail Saksamaa alistus, Moskva aja järgi oli 9. Mai Sõda jätkus Jaapani vastu Potsdami konverents Hiroshima 06.08.1945 Nagasaki 09.08.1945 2.september 1945 jaapan alistub Eesti II Maailmasõjas Sõja algul kuulutab Eesti välja neutraliteedi Talongide peale läks suhkur ning petroolium Allveelaev „Orzel“ 28.september 1939- Eesti ja Nõukogude Liidu baasideleping Sügis 1939 algas baltisakslaste lahkumine Jüri Uluots- viimane seaduslik peaminister (sügis 1939) 17.juuni 1940 loetakse NSVL okupatsiooni alguseks A.Ždanov hakkab juhtima Eesti liitmist NSVL-ga 21.juuni 1940 meeleavaldus Tallinnas (Ždanov, Ruus, Lauristin) J.Varese valitsus „Valimised“ 1940 juulis Eesti Töötava Rahva Liit 21. juuli 1940 Eestist sai ENSV 6.august 1940 Eesti delegatsioon läks Moskvasse, Eesti võeti NSVL koosseisu Nõukogude aasta
Eesti kroon. 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis jõudis Eestisse 1930. aastal. Peagi põimus majanduslangus poliitilise kriisiga, mis lõppes autoritaarse riigipöördega 1934. aastal. 1930. aastate teine pool oli Eesti majandusele taas edukas, peamisteks väljaveokaupadeks olid põllumajandussaadused, kaubandupartneriteks Soome, Prantsusmaa, Saksamaa ja Suurbritannia. Eesti Teises maailmasõjas · Baasideleping, juunipööre ja anneksioon 23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit vastastikuse mittekallaletungi ehk Molotovi-Ribbentropi pakti, mille salajases lisaprotokollis jaotati omavahel ära ka Ida-Euroopa, Eesti anti NSVL-le. Peagi puhkenud Teises maailmasõjas esineski NSVL Saksamaa liitlasena ning tungis Poolale idast kallale. Eesti koos teiste Balti riikidega kuulutas end sõjas neutraalseks. Nõukogude Liit leidis siiski ettekäände Eesti
saab aidata. - 30ndate teine pool, Balti riikide seisu halvenemine. Poola ultimaatum Leedule. Saksamaa ultimaatum Leedule. - Mittekallaletungi leping NSVL- Leedu (1926), Eesti ja Läti (1932) XI PEATÜKK: Alasi ja haamri vahel (1939-1953) Nõukogude annektsioon 23.08.39 MRP + salaprotokoll = NL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola, Rumeenia Bessaraabia (Moldova), Sks: Lääne-&Kesk-Poola, (Leedu) 01.09.39 Sks ründab Poola. 28.09 NL baasideleping Eestiga, siis Läti ja Leeduga (pakuti Vilniust). Soome Talvesõda. 18.10 saabus Eestisse punaarmee ja lahkus esimene baltisaksa laev: kokku 14 000 Est, 52 000 Lät. 07.39 Stalini ultimaatum: sõbralike valitsuste moodustamine. Smetona põgenes (jättis peaminister Antanas Mekyse juhtima), Päts ja Ulmanis alistusid hääletult. Balti sõjaline hõivamine valmis 21.06. Venemaa saatis Balti riikidesse: Est Andrei Zdanov, Lät Andrei Võsinski, Lit Vladimir Dekanozov
eestlastega asustatud alad (etniline piir) 12 linna Eesti Vabariik haldusjaotus: maakond 1934. aasta riigipööre vaikiva ajastu algus: 1920-1940 (11)-vald + linn, Tartu parlamentaarne demokraatia asendumine Pätsi rahuga lisandusid Petseri autoritaarse diktatuuriga. maakond ja Narva-tagune ala Teine maakond- vald + linn 28. sept. 1939 baasideleping Nõukogude Liiduga, maailmasõda 17. juunil 1940 algas nõukogude okupatsioon (EV sisuline lõpp), 21. juunil riigipööre, 6. aug. 1939-1945 inkorporeeriti Eesti Nõukogude Liidu koosseisu, juuli- august 1941 suvesõda, 1941-1944 Saksa okupatsioon,
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 18501940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90...
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
