Ka Paldiski sai linnaõiguse ja rajati Võru linn. Maanõunike kolleegium saadeti laiali. Aadlimatriklid kaotasid tähtsuse (muutusid võrdseteks) nt ka Vene aadlid võisid siin maad omada. Linnades saadeti raed laiali ja rae asemel valiti liima duuma (kõik majaomanikud said valida seda) ja see valis linnapea. Tollipiir kui selline tühistati (jäi püsima ka peale asehaldusaega). Viidi sisse pearaha maks (kõigi meessoost isikute pealt kindel summa aastas). Nt talupoja pearahamaks oli 70 kopikat. Linnaelaniku pealt oli 1 rubla 20 kopikat (linnas nt palgatöölisie palk oli 4 kopikat). Selleks, et teada palju peab tulema pearahamaksu, selleks hakati korraldama hingede revisjone (loendusi) ( Eestis esimene 1782). 10 hingede revisjon 1857-58 korraldati viimane hingede revisjone). Sinna revisjoni pandi kirja kõik talus elavad inimesed. Pandi kirja ka kellega oli tegemist nt talupoeg, peremehe naine jne. Maal maksis mõisnik maksu ära ja selle eest tõstis ise makse. 1784
meeldi. Maie ütleb selle Ennule otse välja, et keegi taha teda, sest tal on üks pöial puudu. Märt tahab ka Maie naiseks võtta, see ei meeldi jällegi Peetrile, sest Märt on mulk. Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütlema paberi peal olevad sõnad : ,,Armas taat, mina olen
Katariina II ehk Katariina Suur oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. 1764. aastal tegi Katariina ringreisi Eesti- ja Liivimaa kubermangu. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärisomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnikute pearahamaks iga talle kuuluva talupoja eest oli 70 kopikat aastas, linlasele kehtestati pearahamaksuks 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Tänu pearahamaksule hakati korraldama hingeloendust Eestis ja Liivimaal. 3. juulil 1783 laiendati Balti provintsidele Venemaa sisekubermangudes juba 1775 sisse seatud uus halduskorraldus, mis jäi kehtima kuni Katariina II surmani 1796, misjärel Balti provintside valitsemine muudeti sarnaseks Venemaa omaga.
Aadu vallavalitsuse kasak Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangu järel soola asemel on ainult 2 täppi ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu, mis on mõeldud Maiele pulmadeks ja laenab Ennult ka 50 vakka. Enn on teinud lepingu Peetriga, et selle eest tahab ta Maiet või 125 rubla kohe kätte. Vahepeal aga saab ülejäänud pere koos Märdiga Ennu pettusest teada, tänu
Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud, kuna Märt oli mulk ja mulgid Peetrile ei meeldinud. Maie aga oli väga kurb kuna tahtis hirmsasti abielluda Märdiga, mitte Ennuga. Enn hakkas välja mõtlema plaani kuidas Maie endale saada. Ta hakkas Peetrile külje alla pugema ja talle kasu tooma. Ühel päeval oli ajalehes kuulutus et ostetakse kokku tangu, üks pütt 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter nägi seda ja otsustas enda odrad tanguks teha, Ennult raha laenuks võtta ning pärast maha müüa ja rikkaks saada. Hiljem sai ta aga teada, et Enn oli ta reetnud. Ajalehes oli kirjas, et hoopis pütt tangusoola, maksab 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter oli veel lubanud, et annab enda tütre Maie Ennule naiseks. Peeter aga seda ei teinud. Enn pakkus kokkulepet, kas Peeter annab Maie talle naiseks või maksab võla, mis oli 125 rubla ära. Peeter aga ei teadnud mida teha
aprill 1980 Raudberg. Kui hotell 30 aastat tagasi avati, anti külaliste käsutusse 405 tuba, restoran Olümpia, kohvikud ja baarid 2, 14. ja 26. korrusel. Majas alustas tööd legendaarne varietee Olümpia, kus on omal ajal töötanud näiteks Anne Veski, Ivo Linna, Tarmo Pihlap jpt. Öö uues hotellis maksis 9 rubla ja 80 kopikat, sviidis ööbimise hinnaks oli 14 rubla ja 40 kopikat. Kolme aastakümne jooksul on hotellis tehtud palju renoveerimistöid ning 405 toast on saanud 390. Kui hotell 1980. aastal avati, puudus vajadus konverentsiruumide järele, sest kõik parteikoosolekud pidid toimuma hotellist väljas. Praegu on hotellil nüüdisaegne konverentsi- ja ürituste keskus
,,Tähtis Päev" A.H Tammsaare Tegelased: Karjapoiss; ema; preester; Juhku Kuusik Sisu: Karjapoiss oli harjunud elama tavalist ,lihtsat ja töökat elu ,kuid nelipühade alguses andis saunavanamees talle hea karjatamise töö eest 20 kopikat. Ta sai omale uued riided ning läks kirkusse. Ta nägi ka seal uhketes riietes inimesi. Hiljem ronis ta koos teise poisiga kiriku torni ja sai kiriku preestri käest õiendada. Koju jõudes oli tal hommikul saadud hea tuju täiesti nulli viidud. Päev veel kestis ,aga ta ei osanud valida, mida teha. Ta ei tahtnud enam midagi, kuna ta oli saanud juba piisavalt kõike. Ta läks metsa ja hakkas nutma ,laskes enda kinnised emotsioonid välja. Põhjust ta ei teadnud. Kas see oli üleväsimus? Kas
tal on tütar Sonja, kes on sisenenud prostitutsiooni maailma, sest see oli ainus võimalus peret toita. Marmeladov varastas selle raha, mille tema tütar oli teeninud, et maksta oma 5-päevasele pummelungile. Ta küsib Raskolnikovi käest, et kas too suudab öelda veenvalt, et Marmeladov ei ole siga ning kas too teab, mis tähendab, kui sul ei ole kuhugi minna, olla täielikus meeleheites ja kannatada ilma, et oleks mingitki korvamist igale aktsioonile. Ta võttis Sonja viimased 39 kopikat, et osta alkoholi. Ta kardab koju minna, sest Katerina peksaks teda ja ta väärib seda Raskolnikov, kes tahtis lahkuda, otsustab Marmeladovit koju aidata, kus ta näe seda armetut vaesust, milles nad elavad. Pärast tunnistanud kohutavat stseeni Marmeladovi ja Katerina vahel, sobrab ta oma taskutes ning jäteb neile veidike raha. Peatükk 3 Järgmine päev ärkab Raskolnikov oma korteris, tundes jälestust oma lohaka ja allakäinud elukommete pärast
Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikesed ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu ja laenab ka Ennult 50 vakka. Enn tegi Peetriga lepingu, et selle eest tahab Maiet või 125 rubla. Aga hiljem sai Peeter aru, et tegemist on pettusega ja ta on vihane.Enn nõuab oma 125 rubla või Maiet, aga Maie Ennu ei taha.Enn vahistatakse, et proovis sõjaväekohustusest pääseda raiudes oma pöidla maha
3) Mida hakkas toots pingi all tegema, pärast kui köster oli teda näinud ? Toots hakkas kah mööda lauaaluseid roomama köstri eest ära peitu pugedes. 4) Kelle leidis arno teele juurest eest, kui ta sinna läks ja nad palkevedasid ? Imeliku leidsid. 5) Miks oli raja perenaine käskinud imeliku külla kutsuda ? ,sellepärast et imelik oli raja perekonnale sugulane. 6) Kui palju maksis veinipudel, mille toots koos kiirega ära jõi ? Veinipudel maksis 95 kopikat. 7) Kes võtavad osa nõupidamisest kiire noorema lapse nime asjus, kuidas asi sujus ? 8) Miks aitas kuslap imelikku rehkenduses, koristamises ja üleültse teda aitas koguaeg ? 9) Mida arvas imelik mahakirjutamisest ? 10) Kui palju olevat toots enda sõnul kiirega joonud ? Toots ütles et ta jõi kahe rublase veinipudeli ära. 11) Kuidas lõppes reesõit imelikule, kesamaale,tootsile ja toomingale ? 12) Mis tunni ajal läks toots kiirega sauna ? Toots läks Kiirega sauna geograafia tunni ajal.
Popsid 20% · Pärisorjuse kaotamin Talurahva koormised. · Teaoteekoormiste normeerimine · Teotöö (Liivimaal) · Naturaal andamid · Talude pärandatav kasutamisõig. · Raharent · Talupoegade müümine keelati · Nekruti andmine ( Riiklik ) · Kodukariõigus : 2 p. Arestis v 15 · Pearahamaks ( 70 kopikat hiljem 5x kepihoopi suurem ( Riiklik) Vallakohtud-kohtumeesteks olid talupojad ise Rahutused P-Eestis 1804a. · Kogukondlikud koormised ( teede Suurim toimus neist Kose-Uesmõisas, vaigistati korrashoid, ehitamised jne) sõjaväe abiga. · Kirikumaksud
tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%.
on tegemist vana ja väärika kogudusega. Tormas on olnud kolm kirikut, viimane neist on püsti seisnud juba 240 aastat. Kiriku aknad on otsast ümarad, kuid eriti kaunistatud ei ole. Torma 1767.a. valminud kirik on 1860 aastail põhjalikult ümber ehitatud. Kirikut ja endist pastoraadihoonet ümbritseb tiigiga park. 1994. aastal vahetati kirikuu laudpõrand, värviti pingid ja rõdu. Kiriku ehitamine toimus 17651767 ja läks maksma 3662 rubla ja 50 kopikat. Kiriku seinad on "vinklist väljas", s.t. teatud kohalt võib näha kolme seina korraga. Üks otsasein on teisest pikem. Süüdi olevat selles omavahel tülli läinud ehitusmehed kes öösel maasse löödud tikud teise kohta tõstnud. Viga märgati siis kui hulk tööd juba tehtud oli. Nõndaviisi saigi kirik "laevakujuliseks". Torma kiriku tornitipus on nii kukk kui rist. Kiriku all asuvat "vara- ja sõjariistade kamber." Kiriku tornis kuke all asuvasse kerasse mahtuvat 2 vakka rukkeid.
inimene ennast kursis hoida. Kui mõned aastakümned tagasi võis see siiki raske olla, siis pragusel ajal on võimalused selleks üüratud. Kes raamatud endale soetada ei jõua, võib rõõmsalt raamatukokku lipata, raadio ja televisioon vahendavad meile pidevalt informatsiooni ning internet on ka paljulevinud kasutusvõimalus. Mis puutub aga kultuurimaailmas toimuvasse, siis mõistan, et enamus sündmusi ja tegevusi küsib kõva kopikat ent alati arvestatakse ka nendega, kes ei jõua, kuid sooviks taolistest üritustest osa võtta. Kui huvi on olemas, siis leitakse ka võimalus kuidas oma tahtmist ellu viia, ka selles peitub haritus. Haridust me omandame kuid haritus on see, mis jääb järele. Selge see, et koolis pähe õpitud füüsika valemid või teadmine, et naatriumkloriid on tegelikult keedusool ei pruugi enamusele esmapilgul üldse tähtis teave olla, kuid õigel ajal, õiges situatsioonis ning seal kus
hakkas kehtima 1. jaanuaril 1928. • Rahaseaduse alusel oli paberraha väljaandmise ainuõigus Eesti Pangal. • Majandusministeeriumi Rahandusosakonnal oli õigus välja anda vahetusraha - vahetusrahad loeti riigi võlaks. • 1- ja 2–krooniseid võis välja anda kuni 6 krooni elaniku kohta. KROONI KÄIBELT KAOTAMINE • 25. novembril 1940 lasti koos krooniga käibele Nõukogude Liidu rubla. • 1 krooni kursiks oli 1 rubla ja 25 kopikat. • Lõplikult kaotati kroon käibelt 25. märtsil 1941. TAGASI KROONILE ÜLEMINEK • 1987 isemajandava Eesti porjektis avaldati mõte • 1989 18.mai allkirjastati „Eesti NSV isemajandamise alused“ ja võeti kurss kroonile üleminekuks • 1. jaanuaril 1990 taasasutati Eesti Pank • 27. märt 1991 moodustati rahareformi komitee • 17.juuni 1992 ilmus dekreed „Rahareformi läbiviimisest“ • 20. juunist kella neljast hommikul oli ainsaks
ja nad olid sunnitud andma oma maa rendile. Ise kolisid nad väikesesse onni. Selle onni ääres oli väike tiik ja suur tamm. Liisale meeldis igal hommikul nautida loodust ja nautis seda suure rõõmuga. Ta oli väga õnnelik inimene, kuniks ta pidi ühel päeval minema linna müüma lilli. Ühel uulitsal sattus tema teele mõisahärra, kes oli silmipimestavalt ilus ja hell. Ta ostis Liisa käest kõik lilled ära. Liisa küsis lillede eest 5 kopikat, härra tahtis maksta 1 rubla. Liisa ei võtnud seda vastu. Härra päris, kus neiu elab.....Ja seejärel läksid nad oma teed. Kuid seekord läks Liisa seletamatu tundega, mis valdas tema südant. Ta polnud seda tunnet kunagi tundnud. Liisa läks koju ja rääkis sellest kõigest emale. Ema ütles tütrele, et ta on tubli, et rohkem raha vastu ei võtnud. Üleliigset raha pole vaja. Järgmisel hommikul ärkas Liisa üles ja läks jälle lilli müüma
juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan IVpõgenemiskatse ja tema tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnudreduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. 3
Maantee ja külakõrtside seas oli umbes ¼ ehk veerand mõisate viina toodangust ja enamik õlletoodangust.Väga olulisel määral sõltub läbimüük kõrtsi asukohast.Kui tööstuses mõõdeti õlu ja viina pangega,siis kõrtsis oli põhimõõduks toop ja see mahutas 1,3 l .Viina müüdi portlitega.Kõrtsides müüdava viina kangus oli 50 % samal ajal Venemaal müüdava viina kanguseks oli 40 % .Kehtestati viinamüügi alamhinnad,toobi viina alamhinnaks kehtestati nt. Iirimaal 1762. aastal 10 kopikat,65-ndal aastal 14 kopikat, alammäära kehtestamise põhjuseks oli see,et prooviti piirata talurahva joomist.Eestimaal tohtis olla ainult üks kõrts,mitte rohkem.Teede äärde ehitati ka veskeid aga neid kasutati enamasti kõrtsidena.1760-ndatel 1770-ndatel aastatel võttis kuberner vastu piiravad määrused,et piirata veskite ehitust. Reisikirjeldused 18-nda saj-i algusest 66 reisikirja,need omakorda jagunevad 22-ks ja 22 nendest kuuluvad 18-
Vanal ajal juhtus tihti ennekuulmatuid lugusid, mis praegu võib meile tunduda lihtsalt põneva raamatu või filmina. Kuid siis olid ajad üpriski reaalsed. Vaesus oli tol ajal häbiasi. Samal ajal, kui üks mees nurus sõpradelt midagi hamba alla, teine kasvõi puutus kokku kuriteoga, et mitte minna koju tühjade kätega. Kolmas aga teenis elatist ausalt ning viimases hädaski ei pistnud oma nina räpasesse töösse. Kuid kui vintis peaga pubis valede meestega sõprust sobitada ning paar kopikat laenuks võtta, polnud pääsetee sugugi kerge. Lootust oli vaid raha tasapisi tagasi tasuda ning oma elu endist viisi edasi elada. Tihtilugu aga mured ja viha tavaliselt sellist teed pidi ei viinud; pigem kiskusid allamäge, kuni pääseteed ei leidnud. Kas raha nimel tuleb end tirida sellisele teele? Alati on olemas lahendus, mis ei pea olema vargus. Halvale teele mindud, kas sai minna veel jubedamaks? Jubedus võis olla see, kui naine valetas kohtusaalis
kui armastust ja peret, siis igaüks ju sisimas teab, et nii see ei ole ja nii ei saaks me elada. Meie eludes mängib raha nii suurt rolli, et ilma rahata elamine tundub absurdne. Keegi meist ei ole ju kohanud inimest ke oleks täiesti puruvaena kellel pole mingit sissetulekut. Arvan, et selline inimene ei saaks elada , eluks on ju siiski vaja sööki- asi mis on meie elamisel nii oluline millest me saame energiat. Iga vaene saab ksukiltki paar kopikat, et osta endale päts leiba ja midagi veel, tema jaoks ongi see õnn, ta on õnnelik kui ta saab natukenegi süüa. Arvan, et tasuta õnne saavad kogeda ainult need inimesed kellel on olemas mingigi ressurss millega elada. Loomulikult ei ole see kõigil inimestel nii ja mõni inimene arvabki, et ta elab ilma rahata ja on õnnelik kui näeb hommikul jälle päiekst tõusmas. Seiklusi ja elamusi on kerge osta raha eest kuigi neid eipea alati raha eest ostama. Raha
harutust. Armastus lubab asju käända ja wäända -- tema wald on: riimita laul." (lk 144) * "Päewade ja raha raiskamise haigusel on just seesamasugune wiis, nagu wiinajoomise haigusel: sagedaste kisub ta pööraja jälle tagasi oma küisi ja sagedaste weel hullemine, kui enne. Ainult see on mees, kes täieste seda nõrkust wõidab -- ka neid mehi on." (lk 88) * "Pentsikas mood, see pagana suitsetamine. Need sigarid maksawad läbistiku kümme kopikat tükk. Kümne minuti pärast on Sul kümme kopikat suitsus wastu taewast lastud. Kas see küll mitte üks weider wärk ei ole?" (lk 118) * "Kenad naised on kõik edewad ja tahawad kõikide meeste meele pärast olla." (lk 214) * "Kõige paremadgi naised pole muud, kui piinajad waimud meeste kaela peal. Kõige mõistlikumatelgi on ikka oma osa narritempusi." (lk 215) 4 "Kindel Eesmärk", sisu:
realistlik lühiproosa kogus "Kümme lugu" (1893) pälvib tähelepanu rahvapärase huumori, külamiljöö hea tundmise ja isikupäraste inimtüüpidega. Valisin tutvustamiseks ühe luulekogu nimega: ,,Rukkivihud rehe all." Tegemist on 1964 aastal välja antud luulekoguga. Luulekogu andis välja Eesti Riiklik Kirjastus. Selle on koostanud Paul Rummo ning kujundanud ja illustreerinud on Heldur Laretei. Raamat maksis väljaandmise hetkel 30 kopikat. Täpsemalt olen teile tutvustamiseks valinud luuletused: ,,Koer" , ,,Oh Kanarbi, oh lilleke!" , ,,Talvine tihane" , ,,Sa oled kui salanaine" ja ,,Mees pole pikem kübarast" ,,Koer" Juhan Liiv. Koer lakkus kutsikaid õrnasti Ja seadis neid kõikepidi ... Ei olnud neid tarvis kellelgi, - nad ära uputati. Ja vana koer, kui ennegi, sõi, kaitses lukku ja taba ja haukus just nagu ennegi ja mängis ja liputas saba. Analüüs: Luuletus räägib kellegi ära kasutamisest
keele säilitamise teel. Nõukogude Eesti elule keskenduv näituse osa jaguneb kaheks. Esmalt käsitletakse nõukogude korra kehtestumist ühes indiviidi ees seisnud ideoloogiliste valikutega. Teine suurem teema on nõukogude inimese argipäev koos selle kultuuriliste kurioosumite ning nähtustega. Selles osas meeldis mulle väga tavapärane köök, neet taburetid ja isegi gaasi balloon oli nurgas. Lemmikuks sai veeautomaat, mäletan isegi seda siirupi vett, mis maksis kui ma ei eksi 3 kopikat ja seda sai iga kaupluse juurest. Vabamus oli võimalik sealt vett juua. Väga mõnus! „Taastamine“, 1980ndatel kogunesid tuhanded eestimaalased, eestlased ja venelased tänavatele, koosolekusaalides ja köögilaudade taha, et arutada, kuidas tervet Nõukogude Liitu haaranud muutuste tuules võimalikult palju vabadust kätte võidelda. Milline tee oleks kõige edukam, õiglasem või realistlikum, ei olnud kellelegi päriselt selge. Iseseisvuse taastamisega 20
ehk Märt sugugi. Mulgid võtnud nende kodu ära ja nüüd tahab jälle temalt ära võtta. Isa Peeter tahtis et Maie läheks mehele Ennule, sest tema rikas ja tark mees. Isegi Maie õele Jütsile meeldis Märt. Jüts sa kohe aru ,et ega see Enn räägi õiget juttu. Koguaeg aina meelitab Peetrit. Niisiis see jama käis koguaeg Üks päev aga võttis Peeter Posimehe ning luges sealt kaubahindade alt , et pütt punast soola 9 rubla ning pütt tangu.......... 8 rubla ja 20 kopikat. Peeter ei saanud aru miks need täpid seal tangude taga on . Nii ta siis küsis Jütsi käest järgi, aga Jüts ei teadnud. Jüts ütles , et küsib koolist kooliõpetaja käest. Peeter kutsus Jütsit lolliks, et ta midagi ei tedanud. Nii ta siis läks Ennu juurde kuna tema kõige targem mees.. Nii siis tegi Enn Peetrile petu kaupa. Peeter võttis oma rehest odrad, küsis veel Ennule juurde pool ning müüs need pütt tangusoolade vastu.Odrad mis olid aidas pidid minema
Ta harrastab pikamaajooksu, teeb võrukeelseid telesaateid ja esineb meeleldi lugejatele. Contra on abielus ning tal on väike poeg nimega Herbert. Tema huvitav luuletajanimi tuli tema perekonnanime Konnula muundamisest. 3 Looming Contra õppis lugemise ära nelja aastaselt. Tema esimene raamat valmis teises või kolmandas klassis, mis rääkis mereröövlitest. Contra on öelnud: ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Tema esimene luuletus ilmus 15-aastaselt, kuid kahjuks kuulus see luuletus nende hulka, mis põletamisele läksid. Nüüdseks on Contra nime alt ilmunud umbes paarkümmend luuleraamatut ja üks proosateos. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu traditsioonidest, lõbusus, laululisus, säravalt virtuoosne keelekasutus ning leidlikud riimid. Contra loomingus
Hubba- Mulinaad vitamiinitabletid Bubba Aura ACE joogid (va. farmi kannujogurt va rullinäts kiiviga variant ja banaani progandiga variant). Aura Fresh joogid Teraflu palavikutee Pastillid Pepsi Max Fervex palavikutee Smint Classic Cola Lotte limonaad Agua Fit Vanilla Ninja jook Compal Light joogid 3 kopikat kali Maamehe kali ENERGIAT SISALDAVAD SUHKRUASENDAJAD SORBITOOL (E 240) saadakse taimsest toorainest; 1 gramm annab 4 kcal energiat. Kuumutamisel magus maitse säilib. Lubatud kasutada vaid kompenseeritud diabeedi puhul, rohkel kasutamisel võib põhjustada iiveldust ja kõhulahtisust. KSÜLITOOL (E 967*) tuntud looduslik suhkruasendaja, mille 1 gramm annab 4 kcal energiat; on suhkrust 1,5 korda magusam.
kui ülevaatajat ei olnud, maa ei kandnud vilja ja Liisa ema nuttis päevast päeva. Liisa ja ta ema ainukeseks väljapääsuks oli sukki kududa ja lilli müüa. Sestap läkski Liisa ühel hommikul Moskvasse, et lillede pealt pisut raha teenida. Moskvas kohtas ta aga noormeest, kes oli aadlisoost ning pakkus Liisa ilu ja neitsilikkust märgates Liisale lillede eest ühe rubla, ent Liisa ei võinud seda vastu võtta ning küsis ikka viit kopikat. Noormees andis küsitud raha ja alustas Liisaga vaikset juttu, ta küsis kus Liisa elab ning palus, et Liisa ei müüks oma lilli kellelegi teisele vaid talle. Järgmisel hommikul tuli Liisa taas Moskvasse ning otsis turuplatsilt sama noorhärrat kuid ei leidnud, temalt sooviti mitu korda lilli osta ent tüdruk vastas et need pole müügiks. Õhtul läks Liisa nukralt koju ja istus emaga akna all, kui äkki
tüliküsimusi,nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi,karistasid üleastunuid, valvasid avaliku korra järele. Mõisakoormis-oli peamiselt teotöö,mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde ajal nõutavaks abiteoks, teokoormiste täitmist arvestati rakmepäevades,kui mõisa põllule tuli minna koos veoloomade ja inventariga,ning jalapäevades. Riiklikud koormised- pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt,tavaliselt maksis mõisnik pearaha talupoegade eest ära. Kogukondlikud koormised- teede korrastamine,magasiaida ja kooli ehitamine ,kirikumaksud 1866-vallareform-omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt.Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil olevad talupojad. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust.
Isikud: August II Tugev Poola kuningas, loos koalitsooni, kuhu kuulusid Taani kuningas Frederik IV ning Vene tsaar Peeter I, osales Põhjasõjas. Peeter Suur Vene tsaar, osales Põhjasõjas. Katariina II Vene tsarinna, tõusis troonile 1762.a, kehtestas Baltikumis 1783.a asehalduskorra. Aleksander I Vene tsaar, tuli võimule 1801. aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahin...
sulle kümme korda ütelnud: meist mõlemast tutvustatakse ometi sõpru ei saa! probleemi ENN: Maiekene, marjukene, – miks sa jälle nii ohakane oled täna? Miks meist sõpru ei peaks saama? (Uut rätikut taskust tõmmates.) Vaata siia! Kas ei ole ilus? Ähäh! Eile alles kirikupoest Enn uhkustab ostetud! Maksab puhast 50 kopikat! rikkusega MAIE (õlgu kehitades): Kahju! ENN: Teisepere Liisu pakkus täna 5 kopikat rohkem – ei anna ära! Salasõber, siidisukka, see'p see õige ilukandja! (Kaela ümbert kinni hakates.) Tule nüüd, paneme nõnda – MAIE (keelates): Vii sina rätik rahuga Liisu kätte ja lunasta oma raha tagasi, kui sa paremat «siidisukka» ei tunne kui mind! Minu pärast 8
1 sent(1929) 2 senti 5 senti(1931) 10 senti(1931) 20 senti(1935) 25 senti 50 senti(1936) 1 kroon(1933) 2 krooni(1930) 2.3. Rubla Rubla on praegusel Venemaal, endises Nõukogude Liidus ning varasemal Venemaal kehtinud rahaühik. Jaguneb sajaks kopikaks. 1940 Novembris hakkas Eestis krooniga kõrvuti kehtima Nõukogude raha. Kroon jääb kehtima veel neljaks kuuks. Ametlik kurss on 1 kroon = 1 rubla ja 25 kopikat. Kroon oli hinnatud alla, et esile kutsuda inflatsiooni ja sellega vähendada suurt rubla ja krooni väärtuse erinevust. 1947 16. detsembril kuulutati Nõukogude Liidus välja rahareform. Rahvast sellest ette ei hoiatatud. 18. detsembri Õhtulehes ilmus teade, mille järgi tuli kogu raha vahetada 1947. aasta kupüüride vastu 22. detsembriks. Hoiukassas saab üksikisik vahetada kuni 3000 rubla uute rublade vastu vahekorras 1:1, kuni 10 000 rubla vahekorras 3:2, veel suurema summa puhul
1856 Eestimaa Ülemineku soodustus raharendile Talupoegadel võimalus omale talu osta Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta. 5. Kultuuri areng 18-19.saj. Pietism Hernhuutlus e. vennastekogud Ratsionalism Kelle hulgas levis? Kirikuõpetajad e
,, SÄÄRANE MULK ehk sada vakka tangusoola" Oleks siiski hea , kui oled raamatu enne läbi lugenud , sest see on lühi kokkuvõtte ja tehtud lugemiskontrolli alusel. Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk. Peetrile ta tükkaega ei meeldinud , sest tema arvates olid mulgi lollid ja nõmedad. See oli sel...
mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll...“ Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: „Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas.“Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest.„Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin „teose“ ühele tädile 15 kopika eest.“ Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989. aastal. „Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja.“ Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest
Luges terve peöva ning siis läks välja, kui tagasi tuli märkas, et kodus tuli põles, lootis et naine on tagasi tulnud, kuid tegelt jättis ise tule põlema. August nägi kassi ja sülitas 3 korda üle õla. Ta nägi oma aknast kuidas lapsed mängisid jalgpalli, armumisi jne. Oli rahvamalevas 1a. Ei talunud verd, joodikute ning kodutute haisu. Hoidis pudelitekotti käes, sest ei tahnud, et pudelid katki läheks nagu kunagi ühel mehel. Ei andnud mehele 15 kopikat ja ei pidanud teda inimeseks. Koju jõudes uudis ameeriklase õhupall hakkas lekkima. Peale loengut läks Mauer naissekreäriga randa jalutama, käes spinning(teised arvasid, et läheb kalale mitte kurameerima) Läksid naisega metsa ning leidsid lossi, kus asus pimedatekodu. Selle ehitas Peterburi miljonär oma joodikust pojale kes end hiljem üles poos. Abiellus naisega ning too jäi koduseks. August Kasel hammas valutas ning ta otsustas viinaga seda ravida kuid see ei aidanud
tali abil. Maste püstitati ahtrist vööri poole. Viimasena pandi paika kliiverpoom. Hulk aega võttis seisva ja jooksva taglase kohalepanek. Igas rannas olid meistrid, kes valmistasid laevade plokke, juhvreid, roolirattaid ja muud inventari. Laeva ehitamise ajal õmmeldi valmis ka purjed. Seda tööd tehti enamasti talvel. Purjemeistriteks ehk seekelmaakriteks olid mehed, sest töö oli raske. Purjeõmblejaile maksti 60 – 70 kopikat päevas. Et aeg igavaks ei läheks, lauldi õmblemisel pikki monotoonseid laule. Purjeriiet kooti esialgu ise, kuid 19. sajandi lõpust alates osteti see poest. Selle peamiseks valmistajaks oli Narva linavabrik. Varasematel aegadel punuti ise ka kanepist ankrutrossid, mida pärast veel tõrva sees keedeti. Sammuti valmistati ankruid, millel ainult rõngas ja küüned olid rauast. Võimaluse korral hangiti laeva raudosi ka mõne randunud laeva küljest.
Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld. Foedaalrendi normeerimatus. Sunnimaisus. Eemalolek riikliku tasandi avalikust elust. Talupoegade müümine maast lahus. MÕISAKOORMISED: 1)Nädalategu . ( Teotöö, teorent) arvestati kui mõisapõllule mindi koos rakmelooma ja inventoriga. Teotööd arvestati rakmepäevades ja jalapäevades. Maksudeks olid naturaalandamid ja rahamaksud(vakuraha, mõisa heaks). 2)Abitegu RIIKLIKUD KOHUSTUSED: Pearaha-70 kopikat igalt meeshingelt Nekrutiandamise kohustus e. ,,verekümnis", millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes, samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused. KOGUKONDLIKUD KOORMISED: 1)Teede korrashoid, 2) Magamisaida ja kooli ehitamine jne. Valla piires tegemist vajavad tööd. KIRIKUMAKSUD-tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise. 1)1802.a. TALURAHVA REGULATIIV ,,IGGAÜKS" Talupoegade õigus vallasvarale ja selle pärimisele
Pilli- Tiidu Elas kord üks kehv vabadik, kelle kõik pojad ja tütred olid juba kodust ära läinud, aga üks poeg oli ikka kodus. Ta oli laisk ega viitsinud midagi teha, tahtis vaid rikkaks saada. Ta kohtas ükskord üht vanameest, kes soovitas tal pillimeheks hakata. Mees soovitas tal algul pajuvilet puhuda. Ei läinud kaua aega, kui ta salaja kodust minema läks. Ta hulkus ringi ja mängis pilli, selle eest pakuti talle süüa ja paar kopikat raha. Teda kutsuti pulma ja lustipidudele pillimeheks. Sellepärast hakati teda ka kutsuma Pilli- Tiiduks. Tiidu, aga polnud endaga rahul, ta tahtis ikka saada rikkamaks. Ta kuulis palju Kunglamaa rikkusest. Aga tal polnud piisavalt raha, et laevaga üle mere saada. Õnneks leidis ta ühe noore laevamehe, kes lubas ta salaja laeva võtta. Ta lasi teisel ööl laevast Tiidu köiega merre. Ja ütles, et kui sa vees oled kutsun ma teised laevamehed ja siis sina lõikad enda
Teine oluline problöeem korraldajatele oli laulupeo majanduslik pool, sest mingit tegevuskapitali ei olnud. Koidula algatusel laulupeo toetuseks korraldatud loterii jäi vähese osavõtu tõttu ära. Rahval lasus veel mõõdunud näljaaastate koorem. Toimkond pidi teostama ehitusi, hankima rinnamärgid, trükkima noodid ning majutama lauljad. Reisi- ja toidukulud jäid osavõtjate kanda, kortereid saadi tartlaste kodudest jm. Pileti hinnad määrati võimalikult madalad: 20- 50 kopikat, kolmandal päeval ainult 10 kopikat. Laulupeo noodikogu trükiluba saadi alles kuus nädalat enne pidu ja trükikulu jäädi algul võlgu. Laulupeo korraldamist segas ka eestlaste sisemiste vastuolude esilekerkimine. Jakobsoni vastuolu Jannseni ja ,,Eesti Postimehega oli alanud. Jakobson ja teda toetavad nn. Peterburi patrioodid jäid laulupeost kõrvale kui Jakobson, kes algul oli laulupeo poolt olnud oma seisukohta järsult muutis
Talurahva seadused ·Pearahamaks- 70 kopikat iga meeshinge eest ·Mõisakohustused olid rendimaks (mõisnik arvestas raha tööks, kui talupojal kapitali polnud) ja kirikumaks ·1840. aastatel levisid kuuldused keisriusku talupoegadest. Nad olid vahetanud usku, et saada tasuta maad ja veel mõned hüved (maad nad siiski ei saanud). 3 aastaga vahetas usku umb. 60 000 inimest. Tavakodanikud hakkasid neid pilkama nimevahetuse ja ristikandmise pärast. ·1860. aastal levis järgmine kuuldus Venemaal antavate maade kohta. 1863. algas suur väljarändamine, sest oli väljastatud passiseadus. ·Eesti asundused tekkisid Vaikse ookeani rannikule, Volgamaale, Kaukaasiasse, Krimmi. ·Enim mindi Peterburi lähedusse ja Petserimaale (neid minejaid oli umbes 100 000) ·1853. aastal osteti Abjas esimsed talud päriseks. Tasuti linarahadega (lina müüdi Riiga või mõisadesse). Põhja-Eestis osteti esimesed talud 1888. aasta paiku ning 20% taludest osteti kohe välja. Kultuur...
Eestimaa kindralkuberneriks. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Läänemerekubermangude senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Tallinna kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%.
aigu, mõni või aigu võtta ka viis aastat. Tegelt omgi minu unistus, et kunagi võiss tuu dokument tühäss saia. Siis oless järsku vabadus ütskõik millega tegelda. A tuu nõud ilmselt oma kümme aastat küll..." Margus Konnula hakkas lugema neljaselt: ,,Kui kooli läksin, olin vana lugeja, mitu raamatut päevas." Esimese raamatu kirjutas ta 2. või 3. klassi poisina kahasse omavanuse linnasugulasega mereröövlitest. ,,Olin juba siis kõva ärimees. Koolivihik maksis kaks kopikat, kuid mina müüsin ,,teose" ühele tädile 15 kopika eest." Esimese tõsise luuletuse kirjutas siis Kommunaarina tuntud (või pigem tundmatu) noormees 15-aastaselt, 17. novembril 1989.a. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja." Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all
Nõukogude Eesti Kõige pealt rääkisin kommunistlikust Eestist emaga. Ta alustas jutustamist oma 4-5 klassi aegsest elust koolis. Kõigil lastel oli kohustuslik koolivorm, kus tüdrukutel oli ruuduline seelik, sinine vest, tumesinine särk ja poistel olid tumesinised püksid, sinine särk ja vest. Selline vorm kehtis igalpool Eestis. Loomulikult pidi igaüks kandma punast pioneerirätikut. Rätiku sõlme pidi une pealt oskama ja mu ema pesi seda kolm korda nädalas pesuseebiga. Vanaema õpetas kuidas seda perfektselt läbi marli triikida. Lapsed astusid kõigepealt oktoobrilapseks, siis pioneeriks ja siis kommnooreks. Nende kõigi vandeid pidi peast oskama. Kohustluslikud olid ÜKT- ühiskondlikud kasulikud tunnid. Neid pidi saama 4 veerandit ja igas veerandis 36 tundi. ÜKT sai teha näiteks vana paberit viies, lasteaedades abiks käies, õpetajaid aidates või näiteks kooli aknaid pestes. Tunnid toimusid ka laupäeva...
juulil oli toimunud troonipretendendi Ivan IV põgenemiskatse ja tema tapmine. 3. mail 1783 kuulutas Katariina II kõik Eesti- ja Liivimaa eravalduses olevad mõisad nende valdajate pärusomandiks, kõrvaldades sellega aastakümneid mõisnikke ärevuses hoidnud reduktsiooniohu. Samas kaotati Baltikumi senine Venemaast erinev maksusüsteem. Eesti- ja Liivimaale laiendati Venemaal juba Peeter I aegadest käibel olnud pearahamaks. Mõisnik pidi iga talle kuuluva talupoja eest tasuma aastas 70 kopikat, linlase pearahaks kehtestati 1 rubla ja 20 kopikat, kaupmehed pidid maksma aastas 1% oma kapitalist. Pearahamaksu kehtestamine nõudis hingeloenduste korraldamist Eesti- ja Liivimaal. Esimene loendus korraldati põhiliselt 1782. aasta esimesel poolel. Eestis elas loenduse andmetel 485 000 inimest, nendest Eestimaa kubermangus 205 000. Mehi ja naisi oli praktiliselt võrdselt. Talupojad moodustasid rahvastikust üle 90%, aadlikud umbes 1%. Linnades elas umbes 23 500 inimest ehk 5%. 3
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tah...
1. Arutle erinevate majandussüsteemide üle, iseloomusta. Plaanimajandus on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Selles riigis, kus on plaanimajandus, on erafirmasid vähe ja kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Näiteks Nõukogude ajal oli Eestis plaanimajandus. Riik pani kõigele hinna. Mul on vanaema juures palju raamatuid, kus on taga mitu rubla või kopikat üks või teine raamat maksab. Negatiivsed küljed: Erafirmasid on vähe ja riigifirmasid palju. Riik määrab koguse ja kauba. Need on negatiivsed küljed, sest kui on palju riigifirmasid ning kauba ja selle koguse määrab riik, siis on ainult ühesugune kaup. Ei ole, mille vahel valida ja inimesi ei arenda see ka, sest nad ei saa luua ise firmasid ja neid juhtida. See ei motiveeri inimesi samuti, sest kogu kasum läheb riigile. Positiivsed küljed: Riik määrab hinna ja kvaliteedi
Vaesusest hoolimata soovisid ta vanemad talle paremat haridust ja saatsid ta algul Viljandi alg- ja hiljem kreiskooli õppima. Johann Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes Köleri kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Köler Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. 1846 saabus noor 20 aastane Johann Köler, 75 kopikat taskus, Vene impeeriumi pealinna Peterburgi ja leidis teenistust sildimaalrina. 1848 astus JK ühtlasi kuntsiakadeemia õhtuklassidesse.1855 saavutas ta maali "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldauraha, millega lõpetas akadeemia õppekursuse. Tehes kiiret karjääri Peterburi õukonnas, ei unustanud JK ometi kodumaad ega seal valitsevat olukorda. Ta koondas enda ümber hulga Peterburis kõrgel positsioonil asuvaid eestlasi - dr. Philipp Karelli, dr
Poiss kes külla tuleb nimetab, end markii de Maskariiks. Neiud on ähmi täis, paluvad teenril kaunitaride nõuandjat ( = peegel) tuua. Teener on täiesti nõutu. SEITSMES STSEEN Mascarille, kaks meest kandetooliga Mehed kannavad markii porist läbi, markii enda pideva sõimu saatel. Kuk mehed raha küsivad, annab Mascarille kandjale kõrvakiilu, tema n.-ö. häbematuse eest. Kui mees ühe kandepuu haarab, muutub Mascarille jutt ning viskab neile paar kopikat. Ütleb, et talle õigel ajal järgi tullakse, kuna peab jõudma tagasi Louvre´i kuninga magamamineku tseremooniaks. KAHEKSAS STSEEN Marotte annab markiile teada, et emandad kohe saabuvad. ÜHEKSAS STSEEN Mascarille alustab keerutades naiste võlumist. Madelon palub mingeid vestlusmugavusi kohale veeretada. Mees kardab midagi, et keegi tahab tema elu kallale tikkuda. Mees kammib end ja seab oma püksipitsid korda. Uurb naistelt, mida nad Pariisi kohta arvavad. Ise leiab, et väljaspool
vangilaagri barakkides. Kui laager likvideeriti siis barakid jäid. 1950.aastal lõpetas vanaema Aruküla 7.klassilise kooli,samal aastal sai õnnetult surma ka tema neljakümne aastane isa. Ta jäi turbapressi vahele ja suri silmapilkselt. Vanaema jäi emaga kahekesi. Samal aastal likvideeriti turbatööstus. Kolhooside moodustamisega ostis kolhoos ära turbatööstuse hooned. Vanaema ema läks kolhoosi tööle ja algas jällegi väga raske aeg.Normipäeva eest maksti viis kopikat! Nad pidid tulema kuidagi toime.Vanaisa tõi emale lehma, et siis oleks vähemalt piim olemas. Vanema läks seejärel Tallinna seitsmendasse keskkooli kaheksandasse klassi (praegune Prantsuse Lütseum). Selles koolis oli koolivorm-tumesinine kleit ja must põll. Vanaema klassis oli kirjaniku A. Jakobsoni tütar, kelle põll oli siidist ja keda toodi kooli autoga! Ikkagi tolleaegne prominent! Vanaema pinginaaber oli aga helilooja Velmeti tütar Reet.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
