SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat puudutab Eesti rahvakultuuri arengut aastatel 1700 1816. Referaat puudutab Eesti ajaloos kahte etappi milleks on Rootsi aeg ja Vene aja esimene sajand. Referaadis puudutan Eesti kirjatrüki arengut, sealhulgas piibli tõlkimist emakeelde, talupoja kalendrid ja juturaamatud. Lisaks püstitan eesmärgi saada teada rohkem talurahva haridusest, Tartu ülikooli taasavamisest, rahvakunstist, talumajandusest ja maakäsitööst. Samuti on oluline rääkida eestlaste pärisorjusest vabastamisest selle ajastu lõpus. 2 ROOTSI AJA MÕJUTUSED JA ARENG EESTI RAHVAKULTUURILE AASTATEL 1700-1816 1625. aastal ühendati kogu Eesti ala Rootsiga, välja arvatud Saaremaa mis kuulus Taanile. Sõdede käigus rahvast tühjaks jäänud mandri eestisse tuli rahvast Soomest, saartelt, kuhu sõjategevus palju ei ulatunud. Peipsi läänerannikule sugenes vene asutust, eesti vanausulisi, keda 1667. aastal tekkinud kirikulõhe sundis põgene...
Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.)
EESTI ISESEISVUMISE EELDUSED Majanduslikud eeldused: · hästi arenenud tööstus · hästi arenenud talumajandus · eestlaste osatähtsus linnades oli kasvanud Poliitilised eeldused: · olid olemas rahvuspoliitikud · olid erakonnad · autonoomia andis riigijuhtimise kogemusi · 1905. a. revolutsioon andis poliitilisi kogemusi Kultuurilised eeldused: · oli olemas oma rahvuskultuur · oli olemas rahvuslik inteligents-haritlased · oli välja kujunenud kirjakeel ja haridus oli heal tasemel Rahvusvahelised eeldused:
otsused Poliitika Kultuur Majandus Kohalike omavalitsuste Haridusse tule emakeele Tallinnast sai Balti mere valimisel nõue sõjalaevastiku peabaasiks Linnavolikogudes olnud Emakeel lubati erakoolides ja Talumajandus tugevnes baltisakslased pidid tagasi algkoolides kahel esimesel Lüpsikarjanduse esiletõus tõmbuma koguni kuues õppeaastal linnas: Tallinnas, Haapsalus, Tekkisid haridusseltsid Pärnus, Rakveres, Valgas ja Noor-Eesti esiletõus Võrus. Tartus avati 1909.a Eesti Eestlased said Riigituumasse Rahva Muuseum Oli üks erakond(ESDTÜ) Kasvas eestikeelse
Eesti kahe revolutsiooni vahel 1.Poltiitilised olud a)1908 asendati sõjaseisukord leebema korraga · Endiselt olid keelatud streigid, koosolekud ja poltiilised organisatsioonid, kehtis tsensuur · Ainus legaalne partei oli ERE · Eesti sotsialistid (ESDTÜ) olid represseeritud (vanglas) või välismaal b)Sellest lõikasid kasu Eesti enamlased (VSDTP) · Ei pooldanud rahvuslikke taotlusi · Toetajateks vene ja eesti rahvusest töölised · Häälekandjaks Jaan Anvelti poolt Narvas 1913.a. asustatud ajaleht ,,Kiir" c)Duumapoltiitika · Laialisaadetud I Riigiduumas (1906) esindas Eestit 5 saadikut · Sama saatus tabas II Riigiduumat · Tagurlikuma valimisseadusega valitud III ja IV Riigiduumasse valiti Eestist vaid 2 eestlaste esindajat ja 3 baltisakslast · Eesti esindajate eelnõud ei leidnud Riigiduuma tagurliku enamuse toetust ja seega lootus parlamendireformidele kukkus läbi d)Eestlaste edu oli vaid kohali...
Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond.Majandus: majanduskriis asendus tõusuga. Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta tln balti mere laevastiku baasiks ning rajada soome lahe sulgemiseks merekindlus. Tööstuse kiire areng toimus vene impeeriumi huvides, arvestamata eesti vajadusi ja võimalusi. Veeti sisse toorainet ja kütust. Mõisatest kujunesid suurmajandid, rakendati uusi agrotehnilisi võtteid: kunstväetised,põllutöömasinad. Kasvas ja tugevnes talumajandus. Külas süvenes sotsiaalne kihistumine. Veebruarirevolutsioon: veebruari lõpul petrograids vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Venemaast sai vabariik, võim läks ajutise valitsuse kätte. Sooviti rahu, leiba ja maad. Nikolai2. Autonoomia: märtsis 1917tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt ja esitati ajutisele valitsusele kinnitamiseks, olulise seaduse võib anda venemaa asutav kogu. 26.03 hiiglaslik deomonstratsioon
juunil 1940. Arvestades Eesti ja Venemaa suhteid oleks ta pidanud aru saama, et Nõukogude Liidu kavatsused ei olnud ausad. Pätsi elulugu lugedes tundub mulle samuti, et ta kuritarvitas oma ametipositsiooni isiklikes huvides. Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920 Eesti Asutava Kogu (moodustati 24. aprillil 1919, K. Pätsi sinna ei valitud). Tähtis oli ka muidugi maaseaduse vastu võtmine, mis juhtus 10. oktoobril 1920. Sellega likvideeriti aadlimõisad ja loodi talumajandus. Põhiseaduse järgi hakkas uus parlament, 100-liikmeline Riigikogu tegutsema 21. detsembrist 1920.
Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised. Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud, põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Tugevnesid seltsid ja talumajandus, kõrgelt arenes tööstus. Ühiskondliku arengu katkestas aga Esimene maailmasõda (1914-1918). Sõja paratamatuks kaasnähteks olid suured inimkaotused ja majanduse halvamine. Maailmasõda tõi siiski kaasa rahvusliku liikumise elavnemise ja viis Venemaa krahhi äärele. Noorte radikaalide üks juhte Jüri Vilms nõudis 1916.aastal esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik anatoomia. Järelikult mõjutas Esimene maailmasõda Eesti teed iseseisvusele
varblased kui väidetavad nälja tekitajad, mille tagajärjel hakkasid paljunema kahjurputukad. Sellel ajal suruti maha ka Tiibeti rahava ülestõus, millele järgnes hiinastamine(tiibeti keel ja kultuur hävitati),tiibetlaste juht dalai-laama põgenes Indiasse.Suur hüpe kukkus läbi. Mao tõmbus 59ndal a. tagasi, kuid säilitas võimu partei üle. Deng Xiaoping stabiliseeis senise majandusliku olukorra ja sh saatis laiali hiigelkommuunid, talumajandus suudeti taastada peale Mao surma.1966.kuulutas Mao välja suure proletaarse kultuurirevolutsiooni.Deng saadeti pagendusse.Selle käigus purustati kloostreid, suleti õppeasutusi,põletati palju kunstiteoseid ja kirjandust, haritlased ja teadlased koonduslaagritesse. Kehtestai Mao iskukultus-tema kujutised ja tahvlikesed tema mõtteteradega üle maa. 1968.a lõppes
Majanduse areng : Eesti tööstuse arengut soodustas keskvalitsuse otsus muuta Tln Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks ning rajada Soome lahe suudme sulgemiseks merekindlus. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina- ja metallitööstus.Ülekaalus oli endiselt mõisamajandus. Mõned mõisnikud rakendasi kunstväetist, soetasid moodsaid põllumasinaid, pöörasid tähelepanu sordi- ja tõuarendusele.Tähtsaim põllumajandusharu oli piimakarjandus.Tugevnes ja kasvas talumajandus. Esimene Maailmasõda : Sõjandus: Mõned linnad said kannatada suurtükitule läbi; palju inimohvrid; linnad muudeti suurteks sõjaväelaagriteks; mobilisatsioonid, mille käigus võeti Vene armeesse u 100000 eestlast, millest enamik viidi Eestist välja; Majandus: Halvenes tooraine saamine Venemaalt; kaubanduse katkemine Läänemerel; halvenes tööjõu kvaliteet; tootmise moderniseerimine lükkus edasi; mitmed suurettevõtted hävisid; tööjõu defitsiit; varustusraskused;
Vanemuine. Jakob Hurda töö jätkamiseks 1909. aastal ERM. Kasvas eestikeelsete ajakirjade lugemus, palju uusi ajalehti. Majanduse areng: tööstuse arengut soodustas Tallinna muutmine Balti mere sõjalaevastiku peabaasiks. Suurimad tööstusharud tekstiilitööstus, metalli-ja masinatööstus. Enamik toodangut läks Venemaale. Eestis 2/3 elanikest maal (mõisamajandus andis üle poole müügiks minevast toodangust). Mõisatest kujunesid suurmajandid. Talumajandus 83% taludest päriseksostetud. Sotsiaalne kihistumine maapuudus suurim probleem väljaränne Siberisse, Kaukaasiasse, Krimmi või linnadesse. Esimene maailmasõda 1914-1918 Sõjategevus Eestis hakkas 1917 sügisel. Hurraapatriotism kõik läksid rõõmuga sõtta. Vene valitsus vs Saksamaa. Mobilisatsioon Vene sõjaväkke (~100 000). 10 000 langes + haavatud. Tööjõu kvaliteet halvenes, tööjõu defitsiit tehaste häving.
aasta jaanuaris saavutas Eesti Ajutine Valitsus kogu eesti rahva poolehoiu. Sõjaväest kürvalehoidmine ja väejooks lakkasid. 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru, 4. veebruaril Petseri. Eesti oli vaenlasest vaba, kuid kauaks? Aprillis 1919 olid Asutava Kogu valimised, mis pani aluse Eesti riiklikkusele, võttes 15. juunil 1920 vastu esimese Eesti põhiseaduse ja 10. oktoobril 1919 maaseaduse. Viimasega likvideeriti aadlimõisad ja loodi talumajandus. Võõrandatud mõisamaadele loodi 55 000 uut talu, pärisomandiks anti 22 000 rendikohta ja juurdelõikeid said 20 500 väiketalu. Maareform muutis eestlased pärisomanikeks oma maal ja sai lõplikuks hoobiks enamlusele Eestis. 1919. aasta juuniks oli Eesti saavutanud otsustava edu Punaarmee üle ja Venemaa sai aru, et Eesti vägesid on võimatu lüüa ja tuleb asuda rahuläbirääkimistele. Ning viimane otsustav lahing toimus 19.-22. juuni Cesise linna ümber, mida nimetavad eestlased
DEMOKRAATLIK EESTI SISEPOLIITILINE ARENG____________________________________________________ Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus. 23. aprillil 1919 astus selleks kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu. 15. juuni 1920 võttis Asutav Kogu vastu Eesti esimese põhiseaduse. Eesti esimene põhiseadus Kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes viis oma võimu ellu valimiste, rahvahääletuste, rahvaalgatuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Vabariigi valitsus, mis vastutas Riigikogu ees ja mida juhtis Riigivanem. Riigipea/presindendi ametikoht PUUDUS! demokraatlikud liialdused - presidendi ametikoha puudumine (seadusandlik võim oleks võinud täidesaatva võimu üle kaaluda) - poliitiliste erakondade paljusus (parlamendi killustumine, koalitsioonivalitsus) MAJANDUSELU____________________________________________________________ 1920. aasta majandusreform, mille aluseks oli 10. oktoobri 1919. a vast...
Nõukogude Eesti Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine Eestis algas koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel. Tulid ka operatiivgrupid, kes olid võimu esimesed taastajad. Vormiliselt oli Eesti NSV-s kõrgemaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus, kuid tegelikult oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, kes lähtus oma tegevuses ainult Moskvalt saadud korralduste järgi. Ligi pooled eestlastest parteiliikmed(EKP) olid Venemaa eestlased. Valimistel oli tavaline, et valmistulemused olid väga kõrged, sest valida saigi ju pmst ühe kandidaadi poolt. 1940.aastal algas võitlus nn kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, kus olid põhiliselt kõrgema positsiooniga inimesed. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, ...
vallavalitsuse. 6. Millised erinevad kuuldused maa saamise kohta levisid talupoegade hulgas ja miks? a. Lõuna-Venemaal pakuti maad b. Need, kes kreeka kirikusse üle lähevad, neile antakse maad või vabastatakse mõisateost Talupojad soovisid ülekõige saada omale isiklikku maad. Eesti majandus ja linnad 19. saj 7. Millised muutused toimusid 19.saj a) mõisamajandus b) talumajandus c) meresõidualal d) tööstuses a) tähelepanu hakati pöörama maaparandusele, rakendati mitmeväljasüsteemi ja uuendati viinaköökide sisseseadet b) tekkis kasmajandus, kus määravaks sai turusuhted, pakkumise ja nõudmise vahekord ja raha olemasolu, talusid hakati päriseks talupoegadele müüma c) arenes kiirsti, salakaubandus oli peamine, asutati ka merekool Heinastesse
Eesti teel iseseisvusele XX sajandi algus Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kad...
Eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond kasvas. 1916.a leidis tööstuses tööd 50 000 inimest. Suurimateks tööstuharudeks kujunesid tekstiilitööstus ja masina- ja metallitööstus, suurimaks tööstuskeskuseks oli Tallinn. Mõisatest kujunenud suurmajandid tegelesid ka põ llumajandussaaduste töötlemisega. Kasutati kunstväetisi, soetati moodsaid põllutöömasinaid, pöörati tähelepanu sordi- ja tõuaretusele. Piimakasvatus kujunes kõige tähtsamaks põllumajandusharuks. Kasvas talumajandus. 1916. aastaks oli Eestis päriseks ostetud 83% talumaast. Külades süvenes sotsiaalne kihistumine. Maatamehed moodustasid üle 2/3 talurahvast ning maapuudus kujunes suurimaks probleemiks. Selle leevendamiseks jagas keskvalitsus väikekohti riigimaast ja õhutas väljarändamist Venemaa teistesse vähem asustatud küladesse. 1906-1014.a rändas Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev
hajusid. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Eesti majandusliku ühistegevuse isa on J. Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi juhina. Kiiresti levisid laenu-, hoiu-, piima- ja tarbijaühistud. Hakati asutama ka masina-, karjakontrolli-, pulli-, vee-. kartuli- jm. ühistuid. Ühistegevus massiliseks. Kasu sellest just talumajandus. Spordiliikumine. Martin Klein võitis Stockholmi olümpiamängudel 1912 esijmese eestlasena höbemedali kl. Maadluses. Eestist maailmakuulsad elukutselised sportlased Al. Aberg, Georg Lurich. Külaelu muutus. Ühistud majanduselus ja kultuuriseltsid – soodus pind kodanikuavalikkusele ja politiseeritusele. Seltsid aitasid kaasa rahvuslikule iseolemisele. Vanemuine ja Estonia. Vanemuine 1906 (Armas Lindgren) ja Estonia (Armas Lindgren ja Wiwi Lönn) 1913
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
· uus aadli ja linnade omavalitsu tugines täiesti uutel põhimõtetel · mõisnikud said võrsed õigused · linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile maaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast · linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, kuhu tuli valida esindajad ka vähemjõukamatest kihtidest · Eestimaal võeti kasutusele pearahamaks ning hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi EESTI MÕISA JA TALUMAJANDUS, TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA MAJANDUSLIK OLUKORD · u 1000 mõisat - kõige enam era- ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele · teise suurema rühma moodustasid riigi- ehk kroonumõisad - riik rentis oma mõisad välja lühemaks või pikemaks ajaks neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel oma rüütlimõisat ei olnud · kolmanda rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis olid rüütli- või
Muhamediusuliste krimmi ja volgatatarlaste juures püüti riigivõimu toetusel õigeusu kiriku poolt teha misjonitööd ja muuta muhameedlikke koole kristlikeks õppeasutusteks, kuid see ei õnnestunud eriti. KeskAasias levis venestus tänu õigeusklikest venelaste sisserännule. Rahvas, keda venestamine kõige rohkem puudutas, olid juudid. Põllumajandus Viljasaak jäi reformijärgsel perioodil varasemale tasemele või isegi langes. Sellel olid mitmed põhjused. 1. Nii mõisa kui talumajandus elasid pärisorjuse kaotamist raskelt üle. 2. Valitsuse rahanduspoliitika ei olnud põllumajandussõbralik. 3. Põllumajanduspiirkondades kujunes suureks probleemiks ülerahvastatus: maad ei jätkunud. 4. Euroopa turul langes nõudmine Venemaa põhilise väljaveoartikli vilja järele, sest Ameerika Ühendriikidest veetav vili oli odavam. TööstusVenemaa tööstuses toimus 19. sajandi II poolel kiire areng.
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26.juulil 1841.aastal Tartus, ning suri 19.märtsil 1882.aastal Kurgjal. C.R. Jakobson viidi viieaastaselt perekonnaga koos Tormasse. Tal oli 5 õde- venda. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt. 9-aastasena hakkas C.R. Jakobson kihelkonnakoolis õppima ja jõudis kiiresti edasi, kuigi oli teistest noorem. Noorena ta hakkas huvi tundma loodusest ja mõnikord puu all lebades hakkas ta katsetama saksakeelsete värsside kirjutamist. Adam Jakobson pani oma poja Valgas asuvasse köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminari, mis töötas saksa õppekeelega. Seminarikursus kestis kolm aastat. Peale seminari läks ta Torma kihelkonnakooli kihelkonnakoolmeistri...
Veeti sisse toorainet, kütust, tööjõudu. Valmistoodang suunati peamiselt Vene turule. Eesti põllumajanduslik maa. 2/3 elanikest oli tegev maal. Ülekaalus oli mõisamajandus. Mõisatest kujunesid suurmajandid, mis omasid tööstusettevõtteid. Edumeelsed mõisinikud rakendasid uusi agrotehnilisi võtteid. Kasutati kunstväetisi, soetati moodsaid masinaid, pöörati tähelepanu aretusele. Tähtsaimaks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Kasvas ja tugevnes ka talumajandus. 1916. aastaks oli Eestis päriseks ostetud 83% talumaast. Süvenes sotsiaalne kihistumine. Suurenes kehvikute hulk. Maatamehed moodustasid üle 2/3 talurahvast, maapuudus kujunes teravaimaks probleemiks. Keskvalitsus jagas kehvikutele riigimaast väikekohti ja õhutas väljarändamist. Aastail 1906-1914 lahkus Eestist 20 000 talupoega (Siberisse, Krimmi, Kaukaasiasse). Linnarahvastiku juurde kasv (maatamehed suundusid linnadesse).
sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused:
-L. (2000). Kommunismi must raamat. Lk 149. 25 Courtois, S. & Werth, N. & Panne, J.-L. & Paczkowski, A. & Bartosek, K. & Margolin, J.-L. (2000). Kommunismi must raamat. Lk 151. 26 Gellately, R. (2009). Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Lk 169. 9 27 lõplikult hävitada talumajandus ja sundida talud ühismajanditesse." Küüditamine täitis oma eesmärki- 1951. aastaks olid talud praktiliselt likvideeritud28. ,,27. detsembril 1929 selgitas Stalin marksistidest üliõpilastele, et on aeg asuda ,,likvideerima kulakuid kui klassi". /.../ Stalini õhutusel koostas Molotovi juhtimisel tegutsev komisjon 30. jaanuaril 1930 kõikehõlmava määruse koos juhistega selle elluviimiseks.
valitsuses - Valitsuse liikmed olid rahvakomissarid ning valitsus ise Rahvakomissaride Nõukogu - Rahudekreet tähendas rahu sõlmimist ilma vägivallata, maadekreet tähendas mõisnike suuromanduse tühistamist, maa üleminekut nõukogudele jne Nõukogude võimu esimesed kuud - Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga - Venemaa majandus oli 1917. aastal paljusektoriline - a) naturaalne talumajandus, b) väikekaubatootmine, kuhu kuulus enamik käsitöölisi ja talumajapidamisi, c) eramajanduslik kapitalism, d) riigikapitalismi sektorisse kuulusid riigi poolt kontrollitavad kapitalistlikud ettevõtted, e) sotsialistlik sektor - Kõige domineerivam oli väikekaubanduslik sektor, ainuvaldavaks taheti muuta sotsialistlik sektor, kus olid riigistatud ettevõtted - Algas punakaartlik rünnak kapitalile: võeti rikastelt ära nii palju kui saadi
KORDAMISKÜSIMUSED majandusajaloo (MJRI.03.052) arvestustööks 1. Feodaalkord ehk läänikord Läänikord- igal maahärral oli oma sõjavägi, müntisid raha, suhtlesid iseseisvalt teiste riikidega. Nad läänistasid maid koos talupoegadega edasi vasallidele (läänimeestele). Aastatel 1270-1310 algas mõisate asutamine, mis toimus kas rahulikul teel, talupoegadega sõlmitud ostulepingute alusel või ka sundimiste ja ähvardustega. Eelistati kohti, kuhu oli võimalik rajada veski ja mis asusid küladest eemal. Mõisa põllumaad suurendati kas uudismaade ülesharimise või naaberkülade ning -talude lammutamise teel. Kõige tähtsamaks majandusharuks oli põllumajandus.Valitses naturaalmajapidamine. 2. Põllumajanduslik tootmine inventaar- Põhiliseks maaharimisriistaks oli ader (juurpuuader) Saartel ja Lääne- Eestiskasutati juurpuuadra asemel Rootsist pärit seanina atra (ehk vannaader). Peale selle kasutati karuäket., põldude väetamine- vä...
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
kogu rahvastikust. Ka baltisaksa ühiskond oli diferentseeritud/kihistunud, aadel ja vaimulikkond olid kõige priviligeeritum kiht, samuti olid linnakodanikud ja suurkaupmehed. Veel aga olid kaupemehd ja väiksemad müügimehed ja muud ametimehed kelle staatus oli nn "väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all. Maavaldusõigused- Jagunesid läänimõisateks ja pärismõistaeks. Ehk siis kellegi oamnd
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
kalapüügiline ja meresõidule oli põllundus teisejärguline. • Seal säilisid mitmed ammu käibelt kadunud tööriistad. • Vannasader ( vanemat tüüpi ader). • Sebaregi • Tänu elvale suhtlemisele teiste rahvastega levisid siis ka uued töövõtted, Lääne- Eesti meeste töödes kaunistatud käsitööd. • Märkimisväärsem on Lääne-Saaremaa, mida on mõjutanud suhted Kuremaa ja Kotlandiga. Talumajandus ja külad • 2000. aastat olnud eestlaste elu aluseks põllimajandus ja oli nende põhitegevuseks loomapidamine ja põlluharidus andis peamise elatise kuni 20.sajandi keskpaigani. • 13.sajandist tänu sakslaste ja taanlaste vallutused eesti aladel muutsid siinse põllumajanduse arengut ja mõne sajandiga muudeti talupojad sunnimaiseks pärisorjadeks ja hakkasid sõltuma mõisnikust, kellest sõltus kogu elu. • 1/3 oma tööjõust pidi talu kulutama mõisa põllul
Kõrtsi tuba ehk sakste kamber: talupojad viibisid ühes ruumis ning teised kõrgemad seisused olid sakste kambris. Kõrtsid olid tavalised kirikute kõrval, et kui mindi kirikusse siis peale jumalateenistust läksid kõrtsi. Kõrts täitis olulist seltskonna ja informatsiooni leviku funktsiooni. Kõrtsi võis pidada mõisnik. Riiklikud koormised: Riigimaksud: Pearaha maks, ratsateenistusmaks (Tasuti nii rahas kui ka viljas), tollivili. Talumajandus: Teraviljakasvatus: Kogu elu talus keerles ümber teraviljakasvatuse. Kolmeväljasüsteem oli kasutuses (Maa oli jagatud 3'ks ühesuuruseks osaks, 1 osa on talivilja põld, II osa suvivilja põld, III osa kesa ehk maa puhkab aasta). Iga seemnest saade ühe vilja peale 5-6 seemnet, kuid halbadel aastadel võis vili ikalduda. Saaki ohustas viljastiku tingimused (Liiga külm, vähe niiskust, liiga soe), mitmesugused kahjurid (rukiussid. Kasvatati härga (Lihaloom, veoloom)
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...
EESTI UUSAEG (1710-1900) Uusaja mõiste – Itaalia renessanssiaja humanistid, keeleteaduse huviga. Antiikaeg, allakäik (keskaeg), humanistide kaasaeg (antiikaja taaselustamine). Leonardo Bruni, Flavio Biondo – kolmikjaotuse algatajad. Antiikautorite uurijad, filoloogid, ei olnud tnp mõistes ajaloolased, kolmikjaotus tekkis antiigi ihalusest, mitte ajaloo uurimisest. Ajalooteadusesse jõuab kolmikjaotus Christoph Cellarius (Keller) kaudu – 1680.a-st tegeles ajaloo periodiseerimise küsimusega, avaldas üldkäsitluse antiikajaloost, sajandi lõpul üldkäsitlus keskaja ajaloost ja uue sajandi algul, 1702, ülevaade uusaja ajaloost. Tema kolmikjaotust ajalooteaduses nimetatakse Historia tripartita. Alternatiiv: keskajal oli levinud ajaloo jaotamine suurteks perioodideks, maailmariikide järgi – Babüloonlaste riik, Pärslaste riik, Aleksander Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 2...
korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus): 2/3 elanikkonnast tegeles põllumajanduses ehk Eesti jäi põllumajanduslikuks maaks, põlluharimise intensiivistumine: hariti uut maad, kunstväetis, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus. Domineeris mõisamajandus, need olid palgatööl baseeruvad suurmajandid. Jätkus 1850
kaupmehi ja jõukamaid käsitöölisi, kes on elanud 50-60 aastat ja mõned on neist isegi üle 70-80 aasta. Suurem tõenäosus vanaks elada oli varakult lesestunud naistel, kes enam ei sünnitanud. Paremad eeldused kõrge vanuseni elada oli ka kloostrites, kus toituti tervislikumalt, kasvatati ravimtaimi ja kus leidus meditsiinialaste teadmistega isikuid. Keskmiseks eluigaks on kohati 20,4-22,5 aastat. Keskajal vähenes inimeste kehapikkus (5-6 cm) = Halb toitumine, vähe liha ja kala. 14. Talumajandus Eestis XIIIXVI saj: Maaharimisriistad- Põlluharimiseks kasutati peamiselt kahte tüüpi atra: konks- ja harkatra. Konksader - Vanem ja kohalikku tüüpi tööriist, mõeldud härjapaariga töötamiseks. Põhiosa oli pikk kuuse juurpuust adevars, mille külge oli kinnitatud kiilukujulines vannas. Harkader - Eeliseks oli kahekaruline künnipuu, mis koos 13. sajandil kasutusele võetud adralusikaga võimaldas teha tõhusamat pöördkündi.
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid ...
19. sajandi keskpaiku pärast mõisa sõltuvusest vabanemist hakati oluliselt täiendama ja parandama sajandeid muutumatuna püsinud rehielamut. Olemuslikuks uuenduseks oli küttesüsteemi ja sellega kaasnenud ruumikasutuse muutus. Korstnaga varustatud pliitide ehitamine, eraldi köögiruumi tekkimine ning soemüüri ja lõõridega ahju ehitamine kambrite soojendamiseks muutsid kambrid püsivalt elamiskõlblikuks. Pärast Teist maailmasõda lõppes klassikaline talumajandus ja toimunud nõukogulike ümberkorralduste käigus muutus oluliselt põllumajanduse osatähtsus Eestimaa majanduses,, mille tulemusena vähenes ka maarahvastik. 1990. aastate alguses Eesti maaelus toimunud muutuste tulemusena on umbes 100 000 säilinud talukoha seos traditsioonilise põllumajandusliku elulaadiga tunduvalt vähenenud. Praegu on paljud endised talumajapidamised muutumas suve- või talvekodudeks, mida talvel ei köeta või köetakse ja kasutatakse talvel vaid perioodiliselt
Ka Siberisse rännati. Põhjus: rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas oluliselt linnade ja tööstuse arengut, oli ülerahvastatus. Väljaränne peamiselt agraarse iseloomuga, linnadesse ei mindud nii palju, Venelasi eestis oli 4%, baltisakslasi 3,5% sajandu alguses. Linnastumise olukord oli üsna tagasihoidlik. Keskajal 5%, 19. saj 8%, 20 saj alguses 15% aga maailmasõja ajal 22%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), Põllumajandus oli ikkagi põhiteema, 2/3 rahvast olid sellega seotud. Suurmaapidamine ehk mõisamajandus ja väikemaapidamine ehk talumaa majandus. Mõisnike puhul oli hea see, et nad tegid uudismaid, nad võtsid kasutusele moodsad viisid, tehnika, väetamise,tõuaretuse. Mõisamaid oli 58%, aga põllumaadest 43%. Turule tootis mõis enamuse toiduainetest. Mõisatest said algused ka meiereid, kes algselt palkasid välismaalt, aga eest sptesialistide
Kaukaasia, Volgamaad, mustmullapiirkond oli oluline teraviljatoodangu poolest, teravilja väljavedu oli Vm väljaveos läände juhtkohal, peamiseks ekspordiartikliks nisu, vähem kaer, rukis. Ülejäänud maj harud jäid teraviljakasvatuse varju. Teraviljaeksport suuresti toimus vene rahva enda arvelt. Põllumaj võib jagada mõisamajanduseks ja talumajanduseks, kuni 1861 oli mõisamaj domineeriv, sealt edasi hakkas tekkima ka talumajandus, selle arengule Vm-l osutus tõsiseks takistuseks külakogukond. Trad, muistsetest aegadest pärit külakogukond ei tahtnud jaguneda, mitmed ringkonnad nägid mingit Vm eripära, mida tuleb säilitada ja toetada, maj seisukohast oli külakogukonna olemasolu pidurdavaks teguriks. Põllumaj maa ei kuulunud mitte talunikele, vaid külakogukonnale. Külakogukonna juhtkond otsustas ise, kellele missuguse, kui suure, kus asuva ja kui viljaka põllulapi üles harimiseks anda
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
