Trumani otsus aidata Euroopa majandust oli õige samm, sest see vähendas kommunismi levikut ja hoidis ära sõda. 1948. aasta juunis blokeerisid NSVL väed sissepääsu Lääne-Berliini. USA kindral Lucius D. Clay pakkus välja, et saata Lääne-Berliini varustust, toitu konvoiga ja vajadusel konvoi kaitseb, kui rünnatakse või peatatakse NSVL vägede poolt. Truman arvas, et see võib viia sõjani ning otsustas varustada Lääne-Berliini lennukitega. Trumani teine ametiaeg Harry S. Truman võitis 1948. aasta presidendi valimised. Kuna NSVL oli samuti alustanud tuumapommi ehitamist ja testisid esimest tuumapommi 1949. aastal, siis selle tasakaaluks Truman teatas, et USA testib esimest vesinikpommi 1953. aastal. 1950. aastal algas Korea sõda ja Truman nõudis ÜRO-l sekkuda. ÜRO saatis väed koreasse. Augustis läksid USA sõjavägi Lõuna-Koreale appi, samas Truman ei
Franklin Delano Roosevelt 30. jaanuar 1882 12. aprill 1945 Sisukord : Elulugu ( Haridus, abielu, esimesed sammud, lastehalvatus , surm) I Ametiaeg II Ametiaeg III Ametiaeg IV Ametiaeg Välispoliitika Saavutused Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ema õpetas teda kodus kuni 14. eluaastani Peale seda saadeti ta riigi parimasse erakooli Massachusettsisesse Grotoni Põhikooli. 1899 jätkas ta õppimist Harvardi Ülikoolis . Seal hakkas teda huvitama poliitika ja sellepärast võttis ta eliitprofessoritelt eratunde. Sajandivahetusel astus ta Vabariiklikusse Parteisse. Peale Harvardis bakalaureuseks saamist jätkas ta Kolumbia Õigusteadkonnas .
Referaat Konstantin Päts Konstantin Päts (1874-1956) Konstantin Päts on kõigile tuntud kui Eesti Vabariigi esimene president kuid lisaks sellele auväärsele ametile oli tal ka riigis teisi väga tähtsaid töid. 1. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. veb 1918 – 8. mai 1919 2. Riigivanem Ametiaeg: 25. jan 1921 – 21. nov 1922 4. Riigivanem Ametiaeg: 2. aug 1923 – 26. märts 1924 10. Riigivanem Ametiaeg: 12. veb 1931 – 19. veb 1932
liikmel. Esimeses hääletusvoorus tunnistatakse valituks kandidaat, kelle poolt hääletab enamus liikmeid. Teiseks hääletusvooruks kantakse hääletamissedelile kahe esimeses voorus enim hääli saanud kandidaadi nimed Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse Vabariigi Presidendi erakorraline valimine Riigikogus 14 päeva jooksul. Eesti presidendid Konstantin Päts (1874 Pärnumaa - 1956) Ametiaeg presidendina 1938-1940. Õppis Pärnu gümnaasiumis ning lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Elukutselt jurist. Päts oli Eesti riigi üks rajajaid. Töötanud väga paljudes riigijuhi ametites, olnud esimees erinevates organisatsioonides ning samuti ka toimetaja mitmes ajalehes. Lennart Georg Meri (1929 Tallinn - 2006) Ametiaeg presidendina 1992-2001. Eestis lõpetas Tallinna 10. Keskkooli ja hiljem Tartu
Ta jätkas jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. 1926. aastal avas Roosevelt Georgia osariigis Warm Springsis lastehalvatuse ravikeskuse. Vaatamata haigusele ei näinud avalikkus Roosevelti kunagi ratastoolis ja avalikkus ei olnud tema puudest teadlik. Rahva ees esinemisel toetas Roosevelti külje pealt tavaliselt üks tema poegadest. Propaganda väitis, et Roosevelt tervenes lastehalvatusest, ravides end kuumaveeallikas. Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega „New Deal“ (Uus Kurss). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See
Pärast Teist maailmasõda 1946. aastal said vabariiklased kontrolli Kongressis. Truman toetas ÜRO loomist. Lõi Trumani doktriini, mis andis sõjalist ja majanduslikku abi riikidele, keda ähvardab oht langeda NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan aitas Euroopa majanduse käima saada ja vähendas kommunismi levikut. Lääne-Berliini varustamine kasutades lennukeid. Lääne-Berliin ei sattunud SDV mõju alla. Trumani teine ametiaeg 1948. aastal võitis Truman presidendi valimised. 1953. aastal teatas Truman, et USA katsetab vesinikpommi. 1950 algas Korea sõda, Truman nõudis ÜRO-l sekkuda. Augustis läks USA appi Lõuna-Koreale. Truman toetas NATO loomist, mis võimldaks sõjalist koostööd Kanada ja Euroopa riikidega ja tugevdada Euroopa julgeolekut. Trumani teine ametiaeg Suhted Hiinaga polnud head. Truman soovis parandada suhteid Hiina
Tippkohtumisel arutatakse aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Euroopa Ülemkogu juhib hetkel eesistuja Herman Van Rompuy. 4.3. Euroopa Komisjon töötab samuti Brüsselis. Selle koosseisu moodustavad peadirektoraadid ja talitused. Komisjoni juhivad 28 volinikku, kelle määrab ametisse Euroopa Komisjoni president. Komisjoni meeskonnale on vajalik ka Euroopa Parlamendi nõusolek. Komisjoni tööd juhib kuni okt 2019 Jean-Claude Juncker. Volinike ametiaeg on 5 aastat. Nad vastutavad Euroopa Parlamendi ees. Euroopa Komisjon seisab terve EL huvide eest ning tema 3 peamist ülesannet on EL õigusaktide rakendamine, järelvalve ja uute õigusaktide väljatöötamine, ELi eelarve haldamine ning läbirääkimiste pidamine ELi mittekuuluvate riikidega. Euroopa Komisjoni tööd aitavad korraldada ka peadirektoraadid ja talitused. Komisjonil on esindused ka igas liikmesriigis ning paljudes teistes riikides. 5. Euroopa Parlament 5.1
Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas enda jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi kuberneriks. Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid
Ta sai 1928 New Yorgi osariigi kuberneriks. Muidugi saavutas roosevelt väga palju näiteks : · Tõi Ameerika majanduskriisist välja · Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel · Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist · Pani aluse USA uuele välispoliitikale · On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks Nagu aru oli saada oli ta ainuke kes on valitud neli korda järjest USA presidendiks. Esimene ametiaeg : 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks.Ta tegeles kiiresti kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kurss). Tänu sellele taastus pangandus. Teiseks suureks probleemiks kerkis töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid
a. Prantsusmaale ja Suurbritanniale. Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi, Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Saksamaa poolitada. Roosevelt Jalta konverentsil 2 President Roosevelt on ka tänapäeva arvutimängu kaanepilt. 3 Ametiajad Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja
Varsti taastus pangandus, kuid juba ootas järgmine probleem. Selleks oli suur töötus. Selle vastu said vaid üleriiglikud töötalgud, kus kasutati ära töötuid inimesi millegi ära tegemiseks. See toetas vaeseid peresid ning andis lootust helgele tulevikule. Riik hakkas ka andma laene olulistele firmadele nt. raudteedele, majandusasutustele ja avalikele asutustele. 1936.aasta valimistel hääletati peaaegu kõikides osariikides ühtemoodi. Algas Rooseveldi teine ametiaeg. Võeti vastu Uue Korra reformid, mis tekitasid töölisklassi seas pahameelt. Neile ei meeldinud ka Rooseveldi ametiühinguvastane hoiak. Töölisi hoiti tehastes streikide ajal kinni. 1937.aastal hakkas majandus langema. 1938.aastal lõpetati Uue Korra reformid ehk uuendused. Tema teisel ametiajal puhkes Teine maailmasõda- see oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge. 1940.aastal algas tema kolmas ametiaeg. Presidendivalimistel tema edu kahanes
Vabariigi president. *Riigipea Eesti presidendil reaalse võimu praktiliselt pole. *Üks ametiaeg on 5aastat. *Sama isik saab olla praktiliselt kaks ametiaega järjest. Valimine: *Presidendi kanditaat peab olema 1)vähemalt 40aastane, 2)sündinud Eesti kodanik, 3)peab olema vähemalt 21 riigikogu liikme nõusolek, 4)riigikogu valib presidendi. Voorud: 1.voor kandidaat osutuks valituks, peab saama vähemalt 68(2/3) häält. 2.voor 2 kanditaati. 3.voor võtavad osa valimiskogu (101 riigikogulast, kohalike omavalitsuste esindajad) Rohkem hääli saanu saab presidendiks.
BULEE e nõukogu STRATEEGID 500 kodaniku kogu 10 tähtsat riigiametnikku kontrollis riigiametnikke, lõi ja teostas seadusi (sõjaväe ja laevastiku ülemad) ametiaeg 1 aasta Valitakse hääletusega EKLEESIA e. rahvakoosolek Valiti liisuga HELIAIA e. vandekohus kohal vähemalt 6000 meest 600 vandemeest kogunes iga 10 päeva tagant (mõistis õigust) OSALESID
Teostab õigusaktide täitmise järelvalvet (koostöös Euroopa Kohtuga) ning esindab Euroopa Liitu rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi Eli ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. Kellest koosneb? Koosneg 27 volinikust ning presidendist. Kus asub? Brüssel, Belgia ning Luksemburgis. Tal on esindused kõikides ELi liikmesriikides ja delegatsioonid maailma riikide pealinnades. Kes seda juhib? Presidendiks on José Manuel Barrosso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Eesti esindamine Siim Kallas asepresident, transport.
J. Stalin NKP peasekretär 1922-1952. Suri 5. märts 1953 W. Churchill Suurbritannia peaminister II MS ajal. Ametiajad 1940-1945 ja 1951-1955. USA president II MS lõpuaastatal. Ametiaeg 1945-1953. Andis käsu heita jaapanile tuumapommid. Trumani H. Truman doktriini looja. USA sõjaväelane ja ka riigisekretär(1947-1949). Marshalli plaani looja(1947. aastal algatatud abiprogramm G. Marshall sõjas laastatud euroopa riikide aitamiseks.) J. McCarthy USA Senaator, Makartismi alusepanija Hiina KP juht 1945-1976. Oli rahva hulgas populaarne. Tema saavutusteks loetakse tasuta haridus, arstiabi ja M
Kuidas jõuda juhi tasemele? Lõputöö Juhendaja: Anne Ilp Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Head ja halba juhtimisviisi on kerge eristada. Kokkuvõte Antud referaadist saime teada, et Eesti Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks. Meie presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on käimas teine ametiaeg, mille vande ta andis 2011 aastal. Presidendil on palju ülesandeid Eesti juhtimisel, roll riigikaitse juhtimisel, roll poliitikas ja europoliitika kujundamisel. Tema pädevusteks on: välissuhtluspädevus, pädevus Riigikogus suhtes, pädevus Vabariigi Valitsemise suhtes, seadusandluspädevus, tal on vetoõigus, riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus, austasustamispädevus ja armuandmisõigus. Kasutatud kirjandus 1. Presidendi pädevus http://www.president
Johnsoni aeg Ameerika Ühendriigid 1956-1960 1956. aastal valiti USA presidendiks vabariiklasest Dwight Eisenhower Eisenhoweri 8-aastane ametiaeg oli Ameerikale majanduslikus mõttes edukas ja president populaarne 1957. aastal kuulutas president välja nn Eisenhoweri doktriini Demokraat John Kennedy, valiti 1960. aastal presidendiks ,,Uus generatsioon pakub liidrit" Lyndon Baines Johnson Sündis 27. augustil 1908 Suri 22. jaanuar 1973 Ametis 1963 1969 Ta kuulus demokraatliku parteisse Johnson kasutas ära oma sarmi ja karmi käelisi taktikaid, et läbi lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise
NATO peasekretär on NATO kõrgeima organi PõhjaAtlandi Nõukogu esimees. NATO peasekretär koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretärid Esimese peasekretäri valisid NATO liikmesriigid 4. aprillil 1952. Traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid. Peasekretär valitakse konsensuse alusel. Tema ametiaeg kestab tavaliselt neli aastat, kuid võib erandjuhtudel ka pikeneda. Peasekretärid NATO peasekretär on alates 1. augustist 2009 taanlane Anders Fogh Rasmussen, kes valiti ametisse 4. aprillil 2009. Ta on 12. NATO peasekretär. Kolmel korral on ametis olnud peasekretäri kohusetäitja. Sümboolika lipp NATO lipp on PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsiooni lipp, mis kiideti heaks 14. oktoobril 1953. Lipu proportsioonid on 3:4. Sinise värvi kood on PMS 280.
Kui olukord seda nõuab, kutsub eesistuja kokku Euroopa Ülemkogu erakorralise kohtumise. · Kuidas teeb ülemkogu oma otsused? · Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel. Mõnel juhul võtab ülemkogu oma otsused vastu ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega - olenevalt sellest, kuidas on aluslepinguga ette nähtud. · Kuidas valib ülemkogu oma eesistuja? Kui pikk on eesistuja ametiaeg? · Euroopa Ülemkogu valib oma eesistuja kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesistuja ametiaeg on kaks ja pool aastat ja teda võib tagasi valida ühe korra. Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuvad tavaliselt Brüsselis, Justus Lipsiuse hoones. Ülemkogu abistab tema töös nõukogu peasekretariaat. · · Paar sõna Euroopa Ülemkogu ajaloost · Euroopa Ülemkogu asutati 1974. aastal selleks, et luua mitteametlik foorum riigipeade
1964 11-14. märts külastas ta Eestit. 1965 avati regulaarne laevaliin Tallinna ja Helsinki vahel Soomest saab OECD liige ( majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon) 1982 Presidendiks saab Euroopa Liidu liige 1991 Soome tunnustab Eesti taasiseseisvumist 1994 Presidendiks saab Martti Ahtisaari 1995 Liitub Soome Euroopa liiduga 1999 1. jaanuar võeti kasutusele Euro 2000 presidendiks saab Tarja Halonen 2012 Presidendiks saab Sauli Niinistö FAKTID : · Presidendi ametiaeg kestab 6a · Edukunnas on 200 liiget · Soomes on ametlikult 2 riigi keelt, soome ja rootsi · Ahvenamaa saartel on autonoomia
nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni 2004-2014. aastani. Komisjoni president on José Manuel Barroso. Ülesanded: Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine. Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes. Euroopa Parlament-on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu sõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest"
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923. aasta majanduskriis: põhjused, tagajärjed, kriisist väljumine. Põhjused: -laenude kergekäeline andmine -Negatiivne väliskaubanduse saldo (import > eksport) -Suhted Nõukogude Venemaaga (Eesti üritab likvideerida kommunistlikke parteisid) -Ikaldus põllumajandussektoris Tagajärjed: -pankrottide laine -kiire inflatsioon Kriisist välj...
Riigis toimusid peale iseseisvumist iga 5 aasta tagant valimised. 1994. aastal toimus sõjaväeline riigipööre, mille tulemusena kõrvaldati president Dawda Jawara erakonna liikmed ja mitmed teised valitsuse liikmed poliitikast. Uueks riigipeaks sai AFPRC (Relvastatud Jõudude Ajutine Juhtiv Nõukogu) esimees Leitnant Yahya A.J.J. Jammeh. AFPRC avaldas üleminekuplaani, muutumaks tagasi demokraatlikuks valitsuseks. 2001 aasta lõpul sai Gambia presidendil ametiaeg täis ning järgmised valimised võitnud president Yahya Jammeh andis 21. detsembril 2001 uue ametivande.
John Fitzgerald Kennedy 12. klass Faktid elust 29. mai 1917 - 22. november 1963 35. Ameerika Ühendriikide president Kuulus mõjukasse iiri päritolu Kennedyte perekonda Vanemad poliitikud Kaheksa õde-venda Oli abielus Jacqueline Kennedy- Onassisega 2 poega, kellest üks suri 1. eluaastal, ja 2 tütart, kellest üks sündis surnult II maailmasõda Teenis USA mereväes Alguses nooremleitnant 02.08.1943 rammis Jaapani hävitaja kaatrit, kus Kennedy oli kapten. 13 meeskonnaliiget, hukkus 2. Kennedy organiseeris meeskonna evakueerumise läheduses olevale asustamata saarele, mida hiljem hakati kutsuma Kennedy saareks Selle kangelasteo eest ülendati Kennedy leitnandiks ja teda autasustati Mereväe ja Merejalaväe medaliga. President Kennedy 1960 presidendivalimised Kennedy poolt 49,7% ja Richard Nixoni poolt 49,5% Varasematest noorim president (43) Ametiaeg 20. jaanuar 1961 – 22. november 1...
inimõiguslane. Enne presidendiks valimist oli ta apartheidivastase liikumise aktivist ja veetis alates 1962. aastast 27 aastat vanglas. Vangistuse ajal kujunes ta apartheidivastase võitluse sümboliks. Pärast vabanemist 11. veebruaril 1990 propageeris ta leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Ta valiti presidendiks esimestel vabadel ja demokraatlikel valimistel LAV-s 27. aprillil 1994. Tema ametiaeg kestis 1999. aastani. Nelson Mandela pälvis 1993. aastal koos Frederik de Klerkiga Nobeli rahuauhinna. Ajalugu Esimesed inimesed, kes tulid LAVi olid Portugali maadeavastajad. 1487. aastal leidis Bartolomeu Dias kõrge neeme, millele ta pani nimeks „Cape of Storms“. Hiljem tehti sinna koloonia ning orje toodi Indoneesiast, Indiast ja Madagaskarilt. Vahepeal on riik olnud Hollandi ja Inglismaa kätes. 1867 leiti LAVist kalliskive ning 1884 kulda. Tänu
Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 ❖ Arnold Rüütel 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 ❖ Toomas Hendrik Ilves 9. oktoober 2006 – 10. oktoober 2016 ❖ Kersti Kaljulaid 10. oktoober 2016 – Konstantin Päts ❖ 1874...
Põhjendage oma vastust. MAAVANEM ON KÕRGEM RIIGIAMETNIK, KES ESINDAB MAAKONNAS RIIGI HUVE NING HOOLITSEB MAAKONNA TERVIKLIKU JA TASAKAALUSTATUD ARENGU EES. 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Et UUS VALITSUS jõuaks end tegudega tõestada ja koalitsioonileppes kirja pandut praktikas ellu viima asuda. 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? Ma arvan, et demokraatia ei seisku, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg. Kui peaminister on arenemisvõimeline ja huvitub rahva heaolust, siis pole eriti oluline kui kaua ta ametis on. 15.Mida tähendab parlamendi umbusaldus a)peaministrile; b)valitsuse ühele ministrile? Kui umbusaldust avaldati valitsusele või peaministrile, siis astub tagasi terve valitsus. Kui umbusaldust avaldati ministrile, siis
Eesti president -(ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on Eesti poliitik ja alates 9. oktoobrist 2006 Eesti Vabariigi president. Ilves on tegutsenud ka diplomaadina ja aastatel 2004– 2006 oli ta Euroopa Parlamendi liige. 23. septembril 2006 valiti ta Eesti Vabariigi presidendiks. 29. augustil 2011 valiti ta ametisse uueks ametiajaks. Valimine ja ametiaeg Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl
1937. aastal, mis keelas anda laene ja sõjavarustust sõjaohus riikidele, k.a. Prantsusmaale ja Suurbritanniale. 5 Kui puhkes Teine Maailmasõda, hakkas ta siiski tegutsema ning sõlmis 1940 liidu Suurbritanniaga. Toimus kaks liitlaste konverentsi, Teheranis ja Jaltas. Jaltas lubas ta Nõukogude Liidul sõjaliselt kontrollida Ida-Euroopat ja Saksamaa poolitada. Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Kiire tegutsemise tõttu seati juba 1933 sisse uued õigusaktid koondnimega ,,New Deal" (Uus Kord). Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid.
See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Euroopa komisjon lood EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjoni president oli 2004. aastani Romano Prodi. Praeguse Komisjoni ametiaeg kestab kuni aastani 2009. Komisjoni president on José Manuel Barroso Komisjoni ülesanded · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil on vastavalt asutamislepingule õigusaktide algatamisõigus, seega on tema ülesandeks uute õigusaktide ettepanekute koostamine ja nende esitamine parlamendile ja nõukogule. · Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotas...
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu v...
Esimene samm oli selleks New Yorgi senaatori koht aastal 1910. Pärast seda valis president Wilson ta mereväe asesekretäriks. 1920. aastal esitati ta kandidatuur asepresidenti kohale. Lastehalvatus 1921. aasta suvel juhtus aga õnnetus, mis muutis teda elu lõpuni. Ta sai 39-aastaselt lastehalvatuse. Siiski ei lasknud ta end sellest häirida ega andnud haigusele alla. Ta jätkas enda jalgade kasutamist, põhiliselt ujudes. Ta sai 1928 New Yorgi kuberneriks. Esimene ametiaeg 1929. aastal toimus Wall Streetil börsikrahh. Kuna tema vastased keeldusid majandusse sekkumast, oli poolehoid temale suur ja 1932 valiti ta esimest korda USA presidendiks. Ta hakkas kiiresti tegutsema, kutsudes kokku kongresse ja istungeid. Saavutused Tõi Ameerika majanduskriisist välja Oli suureks abiks Teise maailmasõja lõpetamisel Alustas uue, vaba Euroopa ülesehitamist Pani aluse USA uuele välispoliitikale On praeguseni ainuke, kes on valitud neli korda (järjest!) USA presidendiks
septembril pärast presidendi valimata jäämist valimiskogus Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks. 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles Vabariigi Presidendi kandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks. Tema ametiaeg algas 10. oktoobril. Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on liberaalsem konservatism. Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes näiteks LGBT-õigused ja immigratsioon on tal liberaalsed vaated. Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata. Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust
tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas – 2. Kes võib kandideerida… a) Eesti Vabariigi presidendiks? Vähemalt 40. aastane sünnilt Eesti Vabariigi kodanik b) Riigikogu liikmeks? Vähemalt 21. aastane Eesti Vabariigi kodanik 3. Kes valib… a) Riigikogu? rahvas b) Ministrid?peaminister c) Presidendi?riigikogu d) Peaministri?president 4. Kui pikk on järgnevate ametiisikute ametiaeg? a) Peaminister – 4.a b) President – 5.a c) Riigikogu liige – 4.a d) Kultuuriminister –4.a 5. Selgita referendumi ja valimiste erinevust. Referendumil vastab rahvas mingile küsimusele (nt. kas soovite, et Eesti liituks Euroopa Liiduga?), valimistel valitakse endale esindaja (nt. riigikokku või vallavolikokku liige, kes hakkab otsuseid tegema Aivi Pärisalu, Laagri Kool 6. Mis valimiskorraldus on kasutusel Eestis?
.........................................................................23 USA okupatsioon.................................................................................................................. 24 Duvalier'de diktatuur.............................................................................................................24 Diktatuurijärgne periood....................................................................................................... 24 Aristide'i esimene ametiaeg.................................................................................................. 25 René Prévali presidentuur..................................................................................................... 26 3 Aristide'i teine ametiaeg........................................................................................................28 Kultuur..............................................
Ühendriigid 9,09%, Prantsusmaa 8,62%, Prantsusmaa 7,69%, Holland 4,35% Itaalia 8,08%, Austria 5,38% (2009). (2009). Riigikord · 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud. · Sveitsi parlament on kahekojaline · Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitelt) valitakse otseselt igas kantonis. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat. · Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ.. · Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone. Haldusjaotus · Sveits koosneb 26 kantonist:
Peale keskhariduse omandamist läks Mart Laar Tartu ülikooli ajalooeriala õppima. Tartu ülikooli Ajalooeriala lõpetas ta 1893. aastal cum laude. Ta on töötanud Tallina 24. keskkoolis ajalooaõpetajana. 1986. aastal lõi Mart koos aatekaaslastega Eesti Muinsuskaitse Seltsi. POLIITIKUTEE Mart Laari Poliitikutee on olnud pikk. Aastal 1992 kandideeris ta valimisliidu ,,Isamaa" eesotsas Riigikokku ja sai peaminsitriks. Laar on olnud Eesti vabariigi peaminister 2 korda.Esimene ametiaeg oli aastatel 1992. 1994.See kestis 2 aastat ja pool kuud.Teist korda oli ta peaminister aastatel 1999. 2002. Ametiaega oli tookord 2 aastat ja 10 kuud.Mart laar kandideeris Peaministriks ka 2007. aastal IRL-i ridades. 2005. aastal kaitses Mart Tartu Ülikoolis doktori väitekirja 2006. aastal asus ta andma majandualast nõu Gruusia presitendile Mihhail Saakhasvilile. Mart Laar on olnud nõustajaks poliitikuile ja demokraatlikele
1988. aastal asutas Lennart Meri Eesti Instituudi 12. aprillil 1990 nimetas rahvarinde liider Edgar Savisaar Lennart Meri välisministriks ning Lennart Meri moodustas välisministeeriumi Lennart Meri pidi esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel - CSCE konverentsidel, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsil Lennart Meri valiti Eesti Vabariigi riigipeaks, Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992, teine ametiaeg 1996. aastast Lennart Meri on olnud kaks korda abielus Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Lennart Meri kui kirjanik Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" 1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor
Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül : nõuandev ja kinnitav roll Eesti kahekojaline Parlament 1937 a Alamkoda- Riigivolikogu, pidi esindama rahva meeleolusid. ( Rahvas valis otsestel valimistel 80 saadikut, majoritaarse süsteemi alusel) Ülemkoda- Riiginõukogu, pidi peegeldama riigimehe tarkust.(6 liiget kuulusid Riiginõukokku ameti poolest, 10 määras president ning 24 valisid kutsekojad ja omavalitsused.) See oli Riigikogu VI koosseis 21.04.1938 ühisistung. Parlamendivalimised Eestis
VANA-ROOMA KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Itaalia geograafiline asend. Euroopa lõunaosas, Vahemere vpõhjarannikul, Apenniini poolsaar. Põhjast piiravad kõrged ja kaljused Alpi mäed. 2.Rooma riig tekkimine. Romulus ja Remulus olid kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad.Kuninga õel vend kukutas valitseja ja võttis kuningatiitli endale. Kaksikud kästi Tiberisse heita. Korv, millesse lapsed pandi, kandus jõevooluga kaldale. Seal imetas neid üks emahunt, kuni üks karjus nad leidis ja oma majas üles kasvatas. Täiskasvanuteks saanud kihutasid nad õela kuninga ära ning otsustasid sinna, kus emahunt neid toitnud oli uue linna rajada. Tülikäigus tappis Romulus Remulusening ehitas ise kaasaegse linna üles ja nimetas selle enda järgi ROOMAKS. 3.Kuningate aeg. Roomas valitses 7 kuningat. Kuningate ajastul oli Rooma väike linnriik. Paarkümmend kilomeetrit Roomast eemal kerkis Ostia linn, millest sai Rooma sa...
aga olevat ägestunud ning löönud vihahoos Ariust vastu põske. Piiskopile ebasobiva käitumise eest taheti Nikolaust ametist tagandada, kuid see otsus tuli siiski ära muuta, kuna mitmed tema kolleegid said ilmutuse, kus nad olevat näinud Nikolause kõrval seismas Jeesust evangeeliumiga ja Jumalaema omoforiga. Nii olevat austus Myra piiskopi vastu veelgi suurenenud. Missugune ka poleks erinevate lugude ja legendide ajalooline tagapõhi, on kindel, et Nikolause ametiaeg langes ajajärgule, kui kristliku kiriku käekäik väga erinevaid pöördeid võttis. Samuti elas Nikolaus üle keiser Diocletianuse aegsed tagakiusamised ning võis seejärel näha, kuidas ristiusk Rooma valitsejate soosingu sai. Nikolaus suri 6. detsembril 343 ja maeti Myra katedraali. Aastal 1087 viidi tema säilmed Itaaliasse ja need asuvad tänaseni Bari San Nicola basiilika krüptis, Myra linn aga langes moslemite võimu alla. Püha Nikolause austamine levis juba 5
Peaprokuröril on õigus kasutada ka KrMS § 213 lõi- kes 6 ettenähtud pädevust. Samuti on alates 1. septembrist 2011 immuniteedi äravõtmise menetluse algata- mine riigi peaprokuröri ainupädevuses (KrMS 14. ptk). 4.1. Peaprokuröri ametisse nimetamine Prokuratuuri sõltumatuse ja korrektse toimimise üheks olulisemaks garantiiks on põhimõtted, kuidas käib peaprokuröri ametisse nimetamine ja tema tagasikutsumine ning milline on tema ametiaeg. Veneetsia Komisjon on peaprokuröri ametisse nimetamise kohta öelnud järgmist: „On oluline, et peaprokuröri valiku meetod oleks avalikkuse jaoks usaldusväärne ning seda res- pekteeriks õigussüsteem ja õiguselukutsed. Seetõttu on vajalik, et valikuprotsessi oleks kaasatud professionaalne ja mittepoliitiline element. Samas on mõistetav, et valitsus soovib peaprokuröri
12.Kas maavanem on poliitik või ametnik? Põhjendage oma vastust. Ametnik, ükski Eesti seadus ei puuduta maavanemate parteilist kuuluvust, ei tegele otseselt poliitikaga 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Esimesel sajal päeval saab täita valimislubadusi, meedia on leebem, saja päeva jooksul saab anda hinnangu uuele valitsusele 14.Kas Teie arvate demokraatia stagneerub, kui üks peaminister on võimul kauem kui üks ametiaeg? 15.Mida tähendab parlamendi umbusaldus a)peaministrile; b)valitsuse ühele ministrile? 16.Mille poolest erineb ametnik poliitikust? 17.Kas riik saaks toimida ilma bürokraatiata? 18.Tõhusal bürokraatial on Saksa filosoofi ja sotsioloogi Max Weberi järgi teatud tunnused: - ametlik asjaajamine on seotud kindlate reeglitega; - valitseb selge tööjaotus ja ametivõimude piirid on kindlaks määratud;
- 1936 Rahvuskogu valimised - I koda 80-liiikmeline, rahva valitav, II koda 40-liikmeline, määratud - uue põhiseaduse küsimus - võtta vastu uus - muuta 1934.a põhiseadust - võeti vastu uus põhiseadus - K. Pätsi ametinimetus riigihoidja - 01.01.1938 III põhiseadus - riigikogu kahekojaline – Riiginõukogu 40, liikmed määrati, 5 aastat Riigikogu 80, 5 aastat, majoritaarne valimissüsteem - presidendi ametikohta, ametiaeg 6 aastat - valimisõigus 25-aastaselt - 24-25.02.1938 Riigivolikogu valimised - takistati opositsiooni kandidaatide ülesseadmist - opositsioonil piirati poliitilise programmi tutvustamist - 24.04.1938 kinnitati presidendiks Konstantin Päts - valimised jäeti ära – seati ainukeseks kandidaadiks - “juhitud demokraatia” Pooltargumendid Vastuargumendid
kõik sotsialsimi maad koos Nõukogude Liiduga c)sotsialistlik sõprusühendus- sotsialismi maad, mis jäid Nõukogude Liidu mõjusfääri 2. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist- ja majanduslikkusüsteemi! Kommunistlik Partei: ainupartei partei toeks julgeoleku organid tsensuur propaganda kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu Parteiline ametnikkond: eluaegne ametiaeg tugines nomenklatuurile liidri roll kuulus partei peasekretärile Valimised: hääletada sai vaid valitseva partei ühe heakskiidetud kanditaadi poolt demokraatlikke valimisi ei toimunud Plaanimajandus: pearõhk oli rasketööstuse arendamisel, eriti sõjatööstuse teisejärguline oli tarbekaupade tootmine riik reguleerib majandust tarbekaupade ja toiduainete defitsiit
põhiliselt viinamarjadest Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Riigikord Prantsusmaa on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust, mis valitakse iga viie aasta tagant , samuti valitakse president iga viie aasta järel. Muide, president Jecques Chirac on riigipea juba alates 1995. aastast. Jecques Chirac Endine Prantsusmaa president Andorra kaasriigipea Prantsuse ametiaeg kestis 2007. aastani Ta on olnud Prantsusmaa põllumajandusminister, siseministe, gollistide partei UMP peasekretär, peaminister, Pariisi linnapea, Europarlamendi saadik Nicolas Sarkozy Praegune Prantsusmaa president Sündinud 28.jaanuaril 1955 aastal Pariisis Hariduselt on ta jurist On olnud siseminister, erakonna UMP liige,
Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõim, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja kaheksast kohtujuristist. Kohtunikud ja kohtujuristid nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel pärast konsulteerimist komiteega, mille ülesanne on anda arvamus nende ülesannete täitmiseks esitatud kandidaatide sobivuse kohta. Nende ametiaeg on kuus aastat, võimalusega seda pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Eesti Euroopa Liidus - 1991. aastal iseseisvuse taastanud Eesti liitus 1993. aastal Euroopa Ühendusest moodustatud Euroopa Liiduga. Liitumises olid esmatähtsad majanduslik ja
Kartaago kaotas kogu laevastiku ja kõik valdused väljaspool Aafrikat. Kolmandas Puunia sõjas hävitati Kartaago. Aastal 146 eKr. Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud, riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Nad pärinesid rikaste roomlaste seast. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusemõistmisega. Tsensorite ametiaeg kestis viis aastat. Nad korraldasid kodanike loendus ja koostasid senaatorite nimekirja; nende järelvalve all olid kodanike elukombed. Rahvatribuunid valiti plebeilist päritolu kodanike seast. Senat - valitsev riiginõukogu. Senatid olid ametis eluaegselt. Tegeles välispoliitika, sõjanduse ja rahaasjadega. Rahvakoosolekutel hääletati magistraadi ettepanekute üle. Lihtrahval puudus õigus. Riigikord oli aristokraatlik. 24 VABARIIGI LANGUS
Vaenlase ja püsivalt jõuka kaubanduslinnana tekitas Kartaago roomlastes jätkuvalt umbusku. III Puunia sõda (146-149 eKr). Roomlased piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega linn hävitati. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. Aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni kuningalt testamendiga tema Väike-Aasias asunud riigi. Vabariigi valitsemine ja ametnikud. Senat koosnes endistest ja tegevatest magistraatidest. Nende ametiaeg kestis elu lõpuni. Kuna senatis old sarnaste vaadete ja kogemustega mehed, siis oli see ühtne ja tegevuses järjekindel. Senati käes olid kõik tähtsamad riigivalitsemisalad. Rahvakoosolekud kutsuti kokku, et hääletada koosolekut juhtiva magistraadi esitatud ettepanekute üle. Rahvakoosolek sai vastu võtta või tagasi lükata Senatis vastu võetud otsusi, hääletada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
