pahempoolne partei kellel oli eriti suur mõju talurahva hulgas. Nad kontrollisid nõukogude tegevust. Nägid Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda järk- järguliste reformide kaudu. 3. VENEMAA SOTSIAALDEMOKRAATLIKU TÖÖLISTE PARTEI (VSDTP) reformistlikul organisatsioonil ( VÄHEMLASED ) oli suurim mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas. Venemaa tuleviku osas olid ühel meelel esseeridega. 4. VSDTP marksistliku organisatsioon ( ENAMLASED ) olid küll väiksemad liikmete arvult, kuid paremini organiseeritud. Eesmärk oli kehestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ülesse ehitada Sotsalistlik Venemaa. Suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes lubasid rahvale kõike. ( Neid toetas Saksamaa ) Enamalaste esimese katse 1917.a. suvel tulla võimule suruti aga maha. Kindral Kornilov üritas Venemaal sõjaväelist riigipööret läbi viia, kuid enamalaste abiga suudeti see maha suruda
Oktoobrirevolutsioon. Prelüüd kommunistlikule tragöödiale On öeldud, et revolutsioonid ei juhtu mitte siis, kui rahvas kannatab suurt puudust, on rõhutud ja lootuseta. Rusuvad tingimused viivad ainult mässuni. Revolutsioonid puhkevad ühiskonnas, mis on kasvuteel, arenev ja lootusrikas, kuid arhailise ja jäiga süsteemi juhtida (Riasanovsky 1984). Midagi sellist võib öelda 1917. aasta Venemaa kohta. 1860ndatel alanud impeeriumi industrialiseerimise ja moderniseerimise laine oli viinud riigi majanduse 20. sajandi teise kümnendi alguseks tõuslainele. Võimud ootasid, et Esimene maailmasõda kujuneb kiireks ja võidukaks, aga vaatamata jõulisele tööstuse arengule, oli veel olulisi puudujääke, mis koos tooraine defitsiidiga viisid ulatusliku rahulolematuseni (Heywood 1999). Intelligents agiteeris juba 19. sajandi lõpul avalikult vägivallale, süüdistades ametnikke, politseid ja jõukamat elanikkonda üldiselt vaeste hädades lootuses sütitada n...
Paraku ei sobinud Vene ühiskonna struktuur liberaal-demokraatliku riigi loomiseks. Riigis oli nüüdsest meeletult palju inimesi, kellel polnud ei kindlaid õigusalaseid arusaamu ega mingisuguseid püsivaid väärtushinnanguid. Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõikide sõda kõikide vastu. Sellele lagunemisele aitasid kaasa revolutsioonilised äärmusparteid, eelkõige enamlased. Nad lubasid kõigile kõike – maad, rahu, õiglust jms. 25. oktoobril (Oktoobrirevolutsioon) haarasid enamlased Petrogradis võimu raskusteta, kuna Ajutist Valitsust ei toetatud ei paremalt ega vasakult. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Enamlased Eestis, Oktoobrirevolutsioon Revolutsioon algas (23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee
põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon 4. Miks muutus iseseisvuse väljakuulutamine 1917. aasta sügisel eriti aktuaalseks? Venemaa oli kehvas seisus võis Eesti endaga alla vedada. Saksa väed olid lähenemas. Eesti oli okupeerimisele väga lähedal, oli vaja midagi ette võtta. Et saksa vägedest pääseda, tuli Venemaast eralduda ja luua oma riik. 5. Millised olid Eesti enamlaste reformid? Miks kaotasid enamlased rahva poolehoiu? · Kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära · Tööstusettevõttes, pangad, maa riigistati · Maad ei jagatud talupoegadele -> kommuunide rajamine · Enamlased ei teinud tööd teiste parteidega · Kirik lahutati riigist, kool kirikust Enamlased kaotasid rahva poolehoiu, sest nad muutusid punasteks. Valmistasid rahvale pettumuse. 6. Milliseid ettevalmistusi tegid eestlaste liidrid iseseisvumiseks?
Poliitilised parteid eestis 1917: *Eduerakond muudeti eesti demokraatlikuks erakonnaks.-tnisson(parempoolne) *eesti maarahva liit Pts(Parempoolne) Eesti terakond - vasakpoolne Eesti sotsiaaldemokraatlik hendus(vhemlased) Enamlased - kige suurem partei *1917 moodustati ka rahvusveosad. Enamlaste(bolsevike)riigipre '1917 24.okt toimus oktoobrirevolutsiooon *vim lks Eestis J.Poskalt eestimaa nukogude titevkomiteele(jaan anvelt; V.Kingsepp) *asutava kogu valimistel said enamlased 40% hltest , tnissoni ja ptsi liit kokku 29% ' OPOSITATSIOON LALALI EI SAADETUD Rahvusveosad jid alles maapev jtkas ebaseaduslikult tegevust. kpmmunismi mratlus tunnuste ja vrtuste kogumina *hiskonna ssteem mille aluseks oli harmoonia , vrdlus ja koost *pe hiskonna poole , mis letab individualismi , konkurentsi ja isekuse. kommunism vastandas ennast olemasolevatelle hiskonnakordadele * courtois "kapitalismi must raamat" , "kommunismi must raamat"
Hakati looma Eesti rahvusväeosi Püüti kergendada sõjaväeteenistust, tugevdada kaitset sakslaste vastu ja anda reaalne jõud rahvuslaste kätte Eestlasi süüdistati separatismis, autonoomiat ohustas ka kestev I maailmasõda Saksa väed tungisid augustis üle Väina jõe Eestisse, vallutades kogu Lääne-Eesti saarestiku Oktoobripööre 1917. A tekkis Eestis palju erakondi, rahvuslust eitavad olid ainult enamlased Septembris võitsid enamlased linnavalimised Tallinnas ja Narvas, oktoobris saavutati juhtpositsioon Eestimaa Nõukogude Täitevkomitees Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal Suuremates linnades moodustati sõjarevolutsioonikomiteed, organiseeriti Punakaardi relvastatud salku 23. Okt saadeti Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee komissarid Tallinna Garnisoni
Eestlaste üheks eesmärgiks oli saavutada autonoomia Vene riigi koosseisus. Eestlaste meeleavaldused olid edukad ja Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks. Valiti esimene rahvaesindus Maanõukogu, mis omakorda seadis ametisse Maavalituse, kelle käes oli nüüd täidesaatev võim. Loodi ka Eesti rahvusväeosi, et koondada mehi tagasi kodumaale ja kergendada sõjaväeteenistust, samuti ka tugevdada kaitset võimaliku Saksa rünnaku vastu. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J.Anvelt. Peale oktoobripööret kujunes Eestis välja kaksikvõim. Maanõukogu otsustas,et Asutav Kogu on kokkuastumisel kõrgema võimu kandja, kuna aga Asutava Kogu tegevust
kubermangu.Lõpuks saavutati kompromiss: ühise maavalitsuse juures jääb Põhja-Liivimaa ajutiselt administratiivselt iseseisvaks oma kubermangu abikomissariga.Eelnõu aidati läbi suruda "revolutsioonilisel teel" kuni 40 000 eestlase paari versta pikkuse rong-käiguga läbi Petrogradi 26. märtsil. Rongkäigus marssis 12 000 15 000 eesti sõjaväelast 30 orkestriga. Ametlikult korraldati rongkäik Eesti talurahva vabastamise mälestuseks. Sellest eestlaste ühisüritusest ei võtnud osa enamlased, kes rongkäigu ettevalmistus-koosolekul teatasid: "Meile pole Eestit vaja! Meie ei taha temast midagi teada!" Kinnitati Eesti autonoomia seadus 30. märtsil oli valitsus sunnitud kinnitama Eesti autonoomia seaduseelnõu (määruse). Selle seadusega ühendati Eesti rahvuslik maa-ala üheks kubermanguks. Kubermangu asjaajamine anti valitsuse määratava komissari kätte, kellele nähti ette kaks abi.Ette nähtud oli Eestimaa
6) Mille poolest on oluline maapäeva koosolek 1917? 1) Loodi Maapäev, kuna hetkel oli selleks sobiv olukord. Hakati valmistuma eestikeelseks haldusreformiks ning samuti kuulutati asjaajamiskeeleks eesti keel. Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused. Ka nõukogud hakkasid Ajutist Valitsust ning eestlastest ametnikke maha tegema. 3) Enamlaste populaarsust suurendas Venemaa sõjaline ebaedu. Inimestele meeldis loosung nimega ,,Sõda maha". Ka tööstusetevõtete evakueerimisne aitas sellele kaasa. Paljud teised parteid ühinesid enamlastega, kuna neile avaldati survet. 4) Muutusid enamlaste reformid. Kõrgeimaks seadusandlikuks asutuseks tõusis
1) Sõtta astus USA sel ajal oli presidendiks W. Wilson. USA sõtta astumine tähendas eelkõige materiaalse üleoleku kindlustumist Antànti poolel. 2) Venemaa 1917 Vene ühiskonda tabas 2 suurt vapustust (revolutsiooni): a) Veebruarirevolutsioon (vana kalendri järgi) selle tulemusena kukutati Venemaal keiser, Nikolai II. Võimule sai Ajutine Valitsus/Petrogradi Nõukogu. b) Oktoobrirevolutioon (vana kalendri järgi) Venemaal haarasid võimu enamlased (bolsevikud). Venemaast sai esimene ametlik kommunistlik riik Nõukogude Venemaa. Tänu sellisele segadusele, kus võim vahetus kahel korral ühe aasta jooksul lagunes Vene armee. Sakslased alustasid nüüd Idarindel üldpealetungi. Enamlased (eesotsas Lenin) otsustasid sõjast välja astuda ja sõlmisid 1918 märtsis Bresti linnas sakslastega separaatrahu (sõjalise bloki liige sõlmid eraldi rahu vaenlasega). Sellega loovutasid nad terve Venemaa
10000 suri. Eesti sõdurid said sõjast palju kogemust peagi tulevale vabadussõjale.Hinnad tõusid, raha kaotas järk-järgul väärtuse ning must turg, eelkõige salaviina müük lõi õitsele. 7. Veebruarirevolutsiooni tagajärjed Eestile (3)? Neg : Palju hukkunuid, hinnad tõusid, poe letid olid tühjad. Pos: Iseseisvumine, tekkis ohvitserkond, saadi rindekogemus? 8. Mida tähendas kaksikvõim Venemaal peale veebruarirevolutsiooni? Valitsesid enamlased ja vähemlased? 9. Kuidas saavutati Eestile autonoomia, ehk piiratud iseseisvus? 26.märts 1917 toimus eestlaste meeleavaldus Peterburis 10. Koostage kava: Eesti vabariigi loomine 1917-1918? (5p) Meeleavaldus Peterburis 26.märts Autonoomne Eesti riik 30.märts Maapäev valimised mai lõpus Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgeks võimuks Eestis 25.nov Pärnus kuulutati välja Eesti vabariik 24.veb Iseseisvumine tehti ametlikuks Tallinnas 25.veb 11
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26
Ajutine valitsus Duuma Nõukogu Rahvas Töölised ja sõdurid Kaksikvõim Enamlased(blosevikud) VSOPT-Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei(enamlased) Hästi organiseeritud maffia tüüpi partei, kelle eesmärgiks oli kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega sotsialismi ülesehitamine. Enamlaste juhiks oli V.I.Lenin. · Enamlased lubasid rahvale rahu,leiba,maad · Enamlasi toetas Saksamaa,kes lootis,et enamlaste võimule tulles astub Venemaa sõjast välja. 1917.a juulis üritasid enamlased riigipööret, kuid see suruti maha. Seda sündmuist loetakse ka kaksikvõimu lõpuks. Kogu võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Peaministriks sai Aleksander Kerenski. Oktoobripööre · Ajutise valitsuse ebakindel olukord ajendas kindral Lavr Kornilovit üritama sõjaväelist riigipööret, mis aga ebaõnnestus
28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid - Paanikat külvas venelaste tagalas Johan Pitka oma meredessantidega - Eesti vägedes juba 13 000 meest. Moodustati vabatahtlike väeosi: Kalevlaste Malev, Kuperjanovi Partisanide Pataljon, Skautpataljon.
Haiguste levik. Soorollide vahetus, olid ju mehed sõjas. Toidupuudus VENEMAA TSSN Tööliste ja soldatite saadikute nõukogu VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölispartei Veebruaris 1917 mäss sõja vastu Majandus oli kehvas seisus. Nälg. Mässu käigus sõdurid läksid rahva poole üle. Tsaar Nikolai II astus tagasi. Ajutine Valitus sai valitsema, koos TSSNiga kaksikvõim. Peamised sõdijad olid töölised ja naised. Esile tõusid enamlased Lubasid rahvale rahu, leiba ja maad. Saksamaa soovis sõja lõppu ja saatis Venemaale enamlaste pooldajad, nt Lenin. Ajutine Valitsus sai rahva poolelt suure kriitika osaliseks, sest rahvas soovis sõja lõppu. Oktoobripööre Ajutine Valitsus oli väga nõrk Enamlased haarasid võimu eesotsas Leniniga. Enamlaste võimu laienemine Võimul olnud Asutav Kogu suruti maha ja osa liikmeid tapeti. Enamlased kehtestasid üheparteisüsteemi. Bresti rahu Enamlased taotlesid sakslastelt rahu.
Venemaad sotsialistliku riigina, milleni tuli jõuda reformide kaudu; Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei(VSDTP)(vähemlased)- oli suurem mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas ning tuleviku küsimuses olid vähemlased ühel mehel esseeridega; VSDTP marksistlik organisatsioon(enamlased)- liikmete arv väiksem, kuid paremini organiseeritud ning eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Enamlaste esiletõus- Enamlased lubasid rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: nii rahu, leiba kui ka maad. Eriti popul. enamlased olid suurlinnades. Nende tegevust toetas Sx, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Sp lasi Sx Leninil ning teistel paguluses viibinud enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita ning toetas neid hiljem ulatusliku rahaga. Venemaale jõudnud, käivitas Lenin kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Venemaa viivitamatut
Esimesed erakonnad Eestis · Eesti Rahvameelne Eduerakond (ERE) Tartu liberaalid · Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühistus (ESDTÜ) Tallinna radikaalid · 27. November 1905 rahvaasemike koosolek (aulakoosolek ja bürgermusse koosolek) õpik lk 11 Kahe revolutsiooni vahel 1905-1917 Poliitilised olud · Kuni 1908 sõjaseisukord, edasi tsensuur ja keelud *Eesti Rahvameelne Eduerakond alles *ESDTÜ laiali · VSDTP (Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei) enamlased, eestvedaja Jaan Anvelt, ajaleht ''Kiir'' · Enamlased=bolsevikud=kommunistid=punased · 1906 ja 1907 aastal I ja II riigiduuma valimised eestlasi 4 (I) ja 5 (II) · Edu kohalikel valimistel Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Valga ja Võru (esimene võimalus eestlastel ise valitseda midagi) I maailmasõda ja Eesti · 28.07.1914-11.11.1918 *Antant ja Keskriigid *Läänerinne ja idarinne · Sõda ,,usu, tsaari ja isamaa eest''
veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. 4. Miks kaotas Ajutine Valitsus rahva poolehoiu? Miks võitsid enamlased rahva poolehoiu? AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: · ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust · ei tagatud suurlinnade toiduainetega varustamist - sügisel algas linnades nälg · maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) · ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia · 1917.a. märtsis) · jätkati liitlaste survel sõda · enamlased lubasid rahvale kõike: rahu, leiba, maad mõjuv propaganda
alus dotalitaarsele riigile; Romanovite dünastia tapeti; Palju hukkunuid. Eesti iseseisvumine 1721-24.02.1918 Eeldused:Vene impeeriumi kokkuvarisemine; Olemas oma haritlaskond; Majanduslikud eeldused; Võimu vaakum. Veeb.rev(1917): Eestis valiti ajutise valitsuse esindajaks J.Poska; Nõuti venelt Eesti autonoomiat (sõltumatust) märtsis 1917 Eestil autonoomia(asjajamiskeel eesti keel, eesti moodustas ühe haldusüksuse) Okt.rev: Enamlased haarasin Tallinnas V.Kingissepa juhtimisel võimu; Võeti vastu otsus taotleda Eesti iseseisvust. Väljakuul.18.02.1918 Sakslaste pealetund Baltimaadele; 19.02.1918 Eestimaa Päästekomitee(Vilms, Päts, Konik); 21.02.1918 Iseseisvusmanifest; 23.02 Pärnus; 24.02 mujal eetis; 25.02-11.11.1918 Saksa okupatsioon. Maapäev- Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, rahvaesindajate omavalitsusorgan. Vabadussõda 28.11.1918-2.02.1920 Põhjus: Punaarmee ründas Narvat.
Lenin). Ajutine Valitusus lubas, et tagab dem. Vabadused ja kutsub kokku Asutava Kogu. Rahvas soovis sõja lõppu, kuid sõda jätkus ning alustati maareforme. Tõusis esile neli parteid: Kadetid kodanlik partei, kes soovis, et Vm-st saaks dem. Vabariik Esseerid (A.Kerenski) vasakpoolne partei, kellel suur toetajaskond talurahva seas VSDTP mensevikud e reformistid vähemlased, rahulikult reformide abil ühiskonda muuta, toetajaskond tööliste ja haritlaste seas VSDTP enamlased e bolsevikud (V.Lenin) revolutsionäärid, kehtestada proletariaadi diktatuur (töölisklassi ülemvõim) Enamlaste esiletõus: Enamlased lubasid, et kui nemad võimule saavad, saab rahvas maad, rahu ja leiba. Oktoobris oli valitsuse autoriteet langenud niivõrd, et enamlaste esilekerkimisel saadi võim. 25. Okt 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26 okt toimus II nõukogude kongress, kus moodustati Nõukogude Valitsus e Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Lenin
Eesti Vabariigi väljakuulutamine Edasised arengud Suvel tekkisid ERE kõrvale ka teised poliitilised erakonnad. See tõi kaasa uute Eesti poliitikute esile tõusmise. Juulis tuli kokku ka äsja valitud Maapäev ja selle juurde moodustati täidesaatva organina Maavalitsus. Nagu Venemaal, hakkasid ka Eestis populaarsust koguma enamlased. Enamlaste loosungid üritasid meeldida kõigile. 1917 novembris toimus Oktoobrirevolutsioon Venemaal . Ka Eestis haarasid võimu kohalikud enamlased. Eesti enamlaste kõrgeimaks võimuorganiks oli ESRK ( Eestimaa sõjarevolutsiooni komitee) . Lühikese ajaga võtsid enamlased võimu nii kohalikul kui ka kõrgemal tasandil. Majanduses alustati natsionaliseerimist.Mõisnikelt konfiskeeriti maa ja kuulutati riigiomandiks. Taga hakati kiusama poliitilisi vaenlasi. Laiali saadeti Maapäev. Enamik Maapäeva liikmeid jätkas tegutsemist põranda all. Enamlaste peamine eesmärk oli Eesti jätmine Nõukogude Venemaa külge
Võitlusvõimetu Vene sõdurite mass taganes. 1918.a oli Lenini valitsus sunnitud sõlmima Bresti-Litovski rahulepingu. Venemaa loobus kaotatud aladest ja igasugustest õigustest nendele ning väljus sõjast. 7. Miks õnnestus enamlastel Venemaal võimule tulla? Toimusid rahvarahutused. Bolsevike populaarsus kasvas ning nad otsustasid võimu vägivaldselt üle võtta. Nad lõid Punakaarti ehk relvastatud salku. Keegi ei soovinud end Ajutise Valitsuse eest ohverdada. Enamlased kasutasid ära Ajutise Valitsuse jõuestust. Ajutisel Valitsusel puudusid toetajad. 8 nov arreteerisid enamlased Ajutise Valitsuse liikmed ja kuulutasid välja nõukogude võimu. 8. Miks puhkes Venemaal kodusõda ja millised olid selle tagajärjed? Venemaal puhkes kodusõda, kuna nõukogude võimu ei tunnustatud, osutati relvasatud vastupanu enamlastele, enamik endise keisriarmee ohvitsere ei nõustunud enamlaste poolt saksamaaga sõlmitud Bresti separaatrahuga. 9
1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik
Soome ja Balti riikide iseseisvumine Soome kodusõda. Eesti Vabadussõda. 6. detsembril 1917.a. iseseisvus Soome. 16. veebruaril 1918.a. deklareeris oma iseseisvust Leedu, 24. veebruaril 1918 Eesti. Eesti ja Leedu iseseisvumist enamlased ei tunnistanud. Tegelikkuses sattuti Saksa okupatsiooni alla. 18. novembril 1918.a. teatas oma iseseisvumisest Läti. Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele. Enamikul uutel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Soome kodusõda. Soome kodusõda olid Soome Senati e. Soome valgete vägede ning Soome Rahvavabariigi e. Soome Punakaardi vaheline sõjategevus, mis toimus jaanuarist maini 1918.a. 25
Vabadussõda Sõja tekke 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. Sõja algus 28.november 1918Punaarmee vallutas Narva Vallutati ka Jõhvi, Rakvere, Tapa, Valga, Võru ning Tartu Sellega oli alanud Eesti Vabadussõda Välisabi 12. detsembril 1918 Tallinna ilmunud Briti eskaader, mis kaitses pealinna mere poolt. Abi saabus ka Soomest, kellelt saadi nii relvi kui rahalist laenu.
19. veebr. moodust. Erakorraliste volitustega Päästekomitee Päästekomitee Liikmed: Päts, Konik, Vilms Miks nemad? Iseseisvusmanifest: Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Rahvusväeosadele käsk jääda sakslaste suhtes neutraalseks Algas võimu ülevõtmine kohtadel Iseseisvumine Enne sakslaste tulekut: Haapsalus, Pärnus, Viljandis, Võrus, Tartus, Paides jm. 23.veebruar- Iseseisvusmanifest Pärnus 23. veebruar enamlased lahkuvad Tallinnast 24.veebruar Tallinnas mood. Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus (Päts). Riigi ametlik väljakuulutamine võimaldas edaspidi rääkida Eestist kui okup. riigist. Saksa okupatsioon · 25. veebruaril hõivavad Tallinna · 3.märtsil kogu Eesti · Võim sõjaväelastel · Eesti iseseisvust ei tunnistatud, rahvuslik tegevus keelati, tsensuur, rahvusv. ei · Repressioonid: hukkamised, vangistamised Saksa okupatsioon
Selle lülitusid järgmised suurriigid venemaa saksamaa prantsusmaa ja suurpritania 1917 veebruaris loobus vene tsaar Nikolai 2 loobus troobist ja võim läks ajutise valitsuse kätte oktoobris 1917 pääsesid enamlased võimule neid juhtis LENIN ULIAANOV samad syndmused toimusid ka Eestis kus võim läks sammuti enamlaste kätte Enamlaste juhiks oli Viktor Kingsepp Peale tsaari kukutamist oli ajutine valitsus lubanud eestile Maapäeva (riigikogu) enamlased ajasid maapäeva laiali Enamlased ei tahtnud iseseisvat riiiki mida oli nõudnud maapäev . Eesti 1917 1918 NB 1917 veebruaris tsaari kukutamine venemaal 1917märts venemaa aiutine valitsus annab eestile autonoomia (piiratud omavalitsus) 1917oktoobris enamlaste võimuletulek ja eestis 23 26okt 1918 19 veebruar päästekomitee loomine ja iseseisvusmanifesti koostamine 1918 24 veeb EESTI VABARIIGI VÄLJA KUULUTAMINE 1918 26 VEEBRUAR 11 november saksa okupatsioon (sõjaveevõim)
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis 5. - 8. novembril 1917 toimunud revolutsioon, millega bolsevikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning hilisem Nõukogude Liit. Alates 1927 hakati kasutama nimetust Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistati Nõukogude Liidus 7. novembril riigipühana. Veebruarirevolutsiooniga oli 1917. aasta alguses Venemaal kukutatud keiser Nikolai II. Seadusandlik võim kuulus Riigiduumale ja eelparlamendile ning täidesaatev võim allus Ajutisele valitsusele. Eelparlament valmistas ette Asutava Kogu tööd, mis pidi valitama 25. novembril ja võtma vastu põhiseaduse. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolsevike mõju al...
tagada demokraatlikud vabadused. Kuna sõda Saksamaaga jätkus, algatati vähemalt reforme, mis rahva olukorda parandasid. Rahvas muutus aga üha närvilisemaks, sest demokraatia tulekut polnud kusagil näha. Algas Ajutise Valitsuse autoriteedi langus. Ajutise Valitsuse ettevõtmised kukkusid aga järjest läbi ning see tekitas segaduse. Rahvas nõudis rahu, leiba ja maad, kuid selles küsimuses Ajutisel Valitsusel vastused puudusid. Küll aga hakkasid populaarsust koguma bolsevikud ehk enamlased. Nemad lubasid rahvamassidele kõike, mida nad soovisid: rahu, leiba ja maad. Enamlaste programmiline eesmärk oli kehtestada nn proletariaadi diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa. Oli toimunud Oktoobrirevolutsioon ning Ajutine Valitsuse autoriteet oli juba niivõrd madal, mis tõi kaasa Ajutise Valitsuse kukutamise. Oktoobrirevolutsioon laiemas mõttes hõlmab bolsevike võimu kehtestamise. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa ning
Eesti ja Leedu iseseisvust enamlased ei tunnistand ja satuti Saksa okupatsiooni alla. Tõeline iseseisvumis laine algas Saksamaa ja ta liitlaste kokku varisemisega. Iseseisvaks kuulutasid end: Tsehhoslovakkia,Poola,Ungari,Serbia-Horvaatia-Sloveenia (kuningriik) 18 nov 1918 Läti. Ukraina,Valgevene ja Taga-Kaukaasia- neil kolmel ei õnnestunud aga iseseisvaks jääda. Enamikel väikestel riikidel tli end relvaga kaitsta ja puhkesid kodusõjad Ungaris tulid 1919 võimule enamlased. Kodusõda toimus ka Soomes ,kus Mannerheim asus organiseerima enamlaste vastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti. Suurkodusõda RUS ,esialgu õnnestus rahutused maha surda. Tekkisid ,,valged" valitsused kes püüdsid taastada ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa. RUS väljumine sõjast tõi kaasa Atandi interventsiooni : Venemaa sadamad sakslaste kätte ei läheks võttis Atant need oma kontrolli alla
10. klassi kordamisküsimused: 1)Mõisted: *enamlased- vene bolsevikud,haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda kätte. Tähtsaimaks häälekandjaks töölisajaleht Kiir, toimetajaks Jaan Anvelt. Aisana poliitikutest rahvuslust eitaval seisukohal. Sihiks vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond. *Päästekomitee-mood 19.02.1918, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Konstatin Päts(poliitik), Jüri Vilms(poliitikute advokaat), Konstatin Konik(organisaatorist arst). *Balti hertogiriik-Venemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. *Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsion...
Enamlik Venemaa- kas ainuvõimalik variant? Esimene maailmasõda oli Venemaa viinud kriisini, mille põhilisteks põhjusteks olid üldine rahulolematus ja rahulolematus sõjaväes, majanduslik kaos ja ka keisrivõimu autoriteedi langus. Võimu pärast hakkasid võitlema 50 parteid, kellest tõusid esile 4. Igaüks nägi tulevast Venemaad ette omamoodi, kuid võimu haarasid enamlased, kes tahtsid vägivaldsete meetoditega üles ehitada sotsialistlik Venemaa. Kuid kas see oli tõesti tol ajal ainuke variant? Ajutine Valitsus püüdis riiki kriisist välja tuua, aga sõja jätkamine liitlasriikidega ärritas rahvast veel rohkem. Enamlased teadsid, kuidas rahvas enda poolele meelitada- nad lubasid neile rahu, leiba ja maad, seda mida inimesed kuulda tahtsid. Kornilovi riigipöördekatse läbikukkumine tugevdas enamlaste mõju ka tööliste ja soldatite nõukogudes.
Revolutsioon muutus lagunemisprotsessiks, mis haaras kogu riigi ja armee. Riigis oli puhkemas kõigi sõda kõikide vastu. Riik jagunes paljudeks väikesteks omavahel vaenutsevateks kooslusteks, olgu need siis kohalikud, etnilised, sotsiaalsed või kutsealased, mis omakorda jagunesid veelgi väiksemateks kooslusteks. Sellele lagunemisele aitasid igati kaasa revolutsioonilised äärmusparteid ja eelkõige enamlased. Nad esitasid loosungi "Kogu võim nõukogudele!", kuigi nõukogude eesotsas ei olnud nemad. Niisuguse loosungi esitasid nad sellepärast, et nõukogud olid ilma kindla volituste tähtajata võimuorganid ning neid võis valida igal ajal igal miitingul. Enamlased lubasid ainsana rahvamassidele kõike, mida viimased soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarseks said enamlased Venemaa suurlinnades.
mõnevõrra parandasid rahva olukorda . Ajutise Valitsuse liberaalsed sammud demokraatia poole siiski vaid suurendasid anarhiat Venemaal, rahuldamata rahvast, kes nõudsid rahu ja maad. Nende autoriteet langes. Kerkis esile 4 parteid: *kadetid, kes nägi Venemaad demokraatlikuna. *esseerud, kellel oli suur mõju talupoegade seas ja nägid Venemaad sotsialistlikuna tulevikus .*vähemlased :(suur mõju linnatööliste ja haritlaste hulgas) samad eesmärgid eelmisega. * enamlased eesmärk oli kehtestada vägivaldsete meetoditega üles sotsialistlik Venemaa. Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad soovisid. Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudis Venemaa väljaastumist sõjast ning võimu üleandmist nõukogudele. Kindral Kornilov üritas sõjaväelist riigipööret, mis õnnestus Kerenskil (uuel Ajutise Valitsuse esimees) enamlaste abiga maha suruda. 25.oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26.oktoobril
Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid iseseisvust kaitsma Eesti vägede ümberkorraldamine: · sõjavägede ülemjuhatajaks määrati kindral Laidoner Välisabi saamine: · Soome vabatahtlikud · Laevastiku ? eskaader Vastupealetungi algus 7. jaanuaril .........: · põhijõuks olid soomusrongid, mis koos kuperjanovlastega vabastasid Tartu · Utrias maabunud meredessant tõrjus enamlased Narvast · 1. veebruaril hõivati pärast ägedat Paju lahingut oluline raudteesõlm Valga · veebruari algul oli Eesti jälle võõrvägedest puhastatud, kui enamlased löödi välja ka Võrust ja Petserist Landeswehri sõda (1919.a. suvel Põhja-Läti) Landeswehr baltisakslaste maakaitsevägi: · peale Läti kütipolkude üleminekut enamlaste poolele Läti kaitseväe tuumikuks · kukutati Ulmarise valitsus ja sooviti taastada Balti-Herzogi riiki
lahingukogemust tulevase Vabadussõjas. Lisaks tõi sõda kaasa mitmeid olulisi ebamugavusi palju tarbekaubad ( tee, suhkur, tuletikud jne.. ) Kaardi peal Eesti. Eesti 1917a. Veebruarirevolutsioon 1917 selle tagajärjel Vene keiser Nikolai II loobus tronist ja venemaal kehtestati vabariik. Venemaal tekkis kaksikvõim kuna võimule tulnud Ajutine valitsus jätkas sõda ja ei andnud talupoegadele maad. · ENAMLASED · VÄHEMLASED 26. Märtsis 1917.a toimus eestlasteel meeleavaldus Peterburgis ( 40000 osavõtjat). Selletagajärjel : Eesti saavutas autonoomia. Tulemusena Maapäev esimene Eesti rahvaesindus. Oktoobrirevulatsiooni juhib V Kingsepp. Võim Eestis läheb enamlaste ehk kommunistide kätte. 28 nov. 1917.a Maapäev jõuab veel kuulutada end kõrgemaks võimuks Eestis kui saadakse kommunistide poolt laiali. (Eesti defaeto iseseisvumine)
Jaan Poska Kes kuulusid Päästekomiteesse? Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Eesti Vabariigi väljakuulutamine (kuupäev, kuu, aasta)? 24.veebruar 1918.aasta Mida lootis Eesti saavutada Venemaast lahku lüües? Vabaneda nõukogde võimust päästa Eesti sakslaste rünnakust või saada uusi võimalusi juhul, kui Saksamaa sõja kaotab saada toetust lääneriikidelt Mis aastal algas Eesti eraldumine Venemaast? Algas 1917.aastal autonoomia saavutamisega Miks enamlased katkestasid Asutava Kogu valimised? Sest vahetulemused näitasid, et neil on liialt väike poolehoid (37%) Kellest sai Eesti Ajutise Valitsuse esimees? Konstantin Päts Miks 1917. - 1918. aasta vahetusel langes enamlaste populaarsus? Enamlased propageerisid maailmarevolutsiooni jätkumist Enamlased nägid Eesti tuleviku nähti autonoomsena Nõukogude Venemaa kooseisus mõisatest otsustati rajada suurmajandid, eesti talurahvas lootis uuelt võimult maad
Nikolai II loobus troonist. Riigiduuma parteid moodustasid Ajutise Valitsuse(G.Lvov, hiljem A.Kerenski) : kehtestati demokraatlikud vabadused ja õigused, politsei asendati miilitsaga, vähemusrahvastele lubati autonoomia ning kuulutati välja Asutava Kogu kokkukutsumine. Jätkus sõda Antanti poolel. Tekkis kaksikvõim : Ajutise Valitsuse kõrval oli tööliste, soldadite ja talupoegade saadikute nõukogud (enamus oli sotsialistlike parteide käes esile kerkisid neist enamlased : Töölispartei vasak tiib eesotsas V.Uljanov -Lenin). Saksamaa finantseeris sellal mitme Vene äärmusorganisatsiooni tegevust et tekitada Venemaal kaos. Saksa salaluure ja Lenini kontakte oli vahendanud A.Keskküla (Venemaal revolutsiooni esilekutsumiseks ja Eesti riigi loomiseks) Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse märtsis : Tallinnas puhkesid streigid vabastati poliit- ja kriminaalvangid, rüüstati kauplusi ja ladusid (oli ohvreid). Kubermanguvõimud sunniti
vabariigina. Oldi ühel meelel, et eestil peab olema oma põhiseadus ja valitsus. Enamlaste võimuhaaramine: Enamlased vastandasid end kõigile teistele poliitilistele jõududele, nad lubasid rahu, maad, leiba ning saavutasid 1907 suve lõpuks suurt edu, nende toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks tallinna ja narva linnavalitsus, suur mõju oli neil ka sõjaväes §24 ISESEISVUSE VÄLJAKUULUTAMINE JA SAKSA OKUPATSIOON 26.okt 1917 oktoobripööre - enamlased viisid läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu. Nende riidipöördeplaan nägi ette võtta oma kontrolli alla lähimad suured keskused(tallinn, helsingi, kroonlinn) . selleks moodustati Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas oli V.Kingisepp. võim eestis läks üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotas J.Anveltiga. Enamlased alustasid oma ümberkorraldustega-maa ja pangad riigistati, piirati kodanike
1917 aasta alguseks oli Venemaa kokkuvarisemise äärel. Veebruari lõpul puhkes Petrogradis näljamäss, mida maha suruma saadetus sõjavägi läks rahva poolele üle. Mäss kasvas revolutsiooniks. 1. Nikolai II loobus troonist. 2. Moodustati ajutine valitsus, 3. Kehtestati kõik demokraatlikud vabadused ja õigused 4. Impeeriumi vähemusrahvustele lubati autonoomia II Eesti iseseisvumise etapid ja kronoloogia 1. Autonoomia 30.03.1917 2. Enamlased võimul 25.10.1917 3. Iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 4. Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 5. Vabadussõda 28.11. 1918 6. Tartu Rahu 02.02.1920 III Eesti iseseisvumise etapid sündmuste käik 1. Autonoomia ehk osaline isesesvus, mis põhiseaduse või seadusega antakse riigi mingi osa rahvastikule, rahvusele või asutusele Seni oli Eesti ala jaotatud kaheks Eestimaa kubermanguks ja Liivimaa kubermanguks. Teated revolutsioonist jõudsid Eestisse ja siingi puhkes üldstreik
lagnemine ja rahulolematuse üldine kasv. Neile asjadele järgnes veerbruaarirevulutsioon. Selle sündmuse tagajärjel langes keisrivõim ja Venemaal kujunes välja kaksikvõim- Petrogadi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning Ajutine Valitsus. Ajutine Valitsus moodustas Ajutuse Kogu, mis pidi otsustama Venemaa edaspidise riigikorralduse. Rahvahulkade pettumuseks sõda Saksamaaga jätkus. Esile tõusis neli parteid, nende seas üks olid enamlased. Kuna Ajutise Valitsuse autoriteet oli langenud, oleks mis tahes jõuline rühmituse riigipööre võinud osutuda edukaks. Enamlased teadsid, et neil ei ole võimalust valimistega võita, eriti ainuvõimule saada. Enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud, pealinlased suhtusid kohati isegi ükskõikselt toimuvasse. Võimu üleminuke enamlastele vormistas nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk
· Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiviseerusid Venemaal enamlased. · Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riikilikust iseseisvumisest · 1917 oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev · Säilisid ka rahvusväeosad (Eesti diviisiks Johann Laidoneri juhtimisel) · Enamlased Eesti iseseisvumise Vastusena · 15.nov kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali.
kaotamise. Baltisakslasi represseeriti ja nad olid ebasoosingus. Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud. Tuli võimule Ajutine Valitsus, komissariks sai Jaan Poska. Valiti riigikogu ehk Ajutine Maapäev. 1917. aasta septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse. Samaaegselt aktiveerusid Venemaal enamlased. Nendes tingimustes hakkasid Eesti poliitikud nägema võimalust täielikust riiklikust iseseisvumisest. 1917. aasta oktoobris läks Eestis võim enamlaste kätte, kuid tööd jätkas ka Maapäev. Säilisid ka rahvusväeosad, Johann Laidoneri juhtimisel. Enamlased olid küll Eesti iseseisvumise vastu aga neid puudusid takistavad jõud. 15. novembril kuulutas Maapäev ennast kõrgeimaks võimu organiks ja enamlased saatsid Maapäeva laiali. 1918
3. maaküsimust ei lahendatud (see taheti lahendada jätta Asutavale Kogule) 4. ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näiteks sai autonoomia 1917.a. märtsis) 5. jätkati liitlaste survel sõda · AV suutmatuse tõttu olukorda riigis stabiliseerida oli rahvas rahulolematu ja suvel 1917.a. toimus Petrogradis mitu rahvarahutuste lainet. Enamlased, kelle populaarsus oli TSSN-ides kiiresti kasvanud, võtsid kursi relvastatud ülestõusule. Suuresti tänu enamlastele õnnetus takistada kindral Kornilovil sõjaväelist riigipööret augustis 1917.a. See suurendas veelgi enamlaste populaarsust. Oktoobrirevolutsioon (ka oktoobripööre): · Enamlaste riigipööre toimus kiiresti ja väheste ohvritega 8.novembril 1917.a.
Nikolai II sai aru, et on kaotanud nii rahva kui ka sõjaväe toetuse ning kirjutas 3. märtsi 1917 alla aktile, millga loobus troonist. Peale keisrivõimu langemist kujunes Venemaal välja kaksikvõim: Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, Ajutine Valitsus. Kuid Ajutise Valitsuse autoriteet langes, kuna see ei rahuldanud rahvast, kelle põhinõudmistele rahu ja maa küsimuses polnud AV vastuseid. Kaksikvõimu ajal tõusis esile 4 parteid. Kadetid, esseerid, vähemlased, enamlased (proletaraadi diktatuuri kehtestamine). Enamlased lubasid rahvale kõike, mida nad tahtsid- nende populaarsus kasvas. Nende tegevust toetas ka Saksamaa, kes lootis, et enamlased lammutavad Venemaa lõplikult ning toovad ta sõjast välja. Enamlaste tegevuse käigus langes AV autoriteet nii madalale, et ükskõik mis riigipööre oleks võinud osutuda edukaks. Nii võtsid 25. okt 1917 enamlased Petrogradi enda alla. (Oktoobripööre). 26
8-12 milj inimest. Sõjakommunism Kogu majandus allutati riigi kontrollile: – kaotati palgad, – kaotati tasu paljude teenuste eest, – toitu ja esmatarbeid jaotati tsentraliseeritud korras, – toiduainete kokkuostu asemel hakati neid konfiskeerima (relvastatud toidusalgad). Enamlus tungib läände • Saksamaa kokkuvarisemine 1918 andis enamlastele ettekäände Bresti rahust lahti öelda ning vallutada tagasi kaotatud alad. • 1918a lõpuks olid enamlased hõivanud suure osa Balti riikidest, Valgevenest ning Ukrainast. Soomusrongi sõdur “rahvusvahelises mundris” - peas prantsuse kiiver, seljas saksa sinel ja käes jaapani püss Venemaa kodusõda • Venemaa piirimail olevad tülikad riigid oleksid võinud sõja valgete kasuks otsustada. • Kuid valged ise keeldusid lühinägelikult tunnistamast eestlaste, poolakate jt õigust iseseisvusele. • Sellega võeti ära ka väikeriikide huvi
veel Amnk valimiste väljakuulutamine(toimusid maikuus 1917), ja veelgi lisas pinget vene soldatid.=Vene sõjavägi demoraliseerus=rahvusväeosade loomise idee Eestis.= suudeti luba saada loomiseks 1.Eesto Polk Rakveres. 1917.a suvel kujunesid välja Eesti pol.erakonnad. J.Tõnisson muutis Eduerakonna Eesti Dem.Erakoonaks.(l-eesti jõuk.talupojad,linnakodanlus,intelligents) Tekkisid Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sots.Ühendus, Eesti Sots-Revolutsion.Partei. Enamlased kasvasid märts-aug 150 liikmelt 7000le. Juuli algus tuli kokku Maapäev=I parlamendilaadne rahvaesindus. Maapäev valis Maavalitsuse(täides.), mille etteotsa astus Jaan Raamot. Tallinnas toimunud Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi-Eestile võrdõigusliku osariigi staatust Vene koosesisus taotleda. Vene armee ja riigivõim lagunesid, millele aitasid kaasa enamlased. Aug.vallutasid Saksa väed Riia= vene sõdurid valgusid Eestisse. Sept
Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia, Belgia. 10. Petrogradi Veebruarirevolutsioon - Tsaar loobus troonist. Moodustati ajutine valitsus. Kehtestati kõik põhilised demokraatlikud vabadused ja õigused. Vähemusrahvastele lubati autonoomia. 11. Kaksikvõim Venemaal - Ajutise valitsuse kõrvalt tegutsesid revolutsiooni käigus loodud tööliste, soldatite ja talupoegade saadikute nõukogud. Ilma nende toetuseta poleks saanud keskvalitsus püsida. 12. Bolsevikud ehk enamlased - Kuulusid Sotsiaaldemokraatlikku Töölisparteisse. Nende juht oli Lenin. 13. Kubermangu komissariks nimetas Aljutine valitsus Jaan Poska. 14. Esimesed Maapäeva valimised toimusid 1917 aasta Mai lõpus. Maapäev oli omamoodi kohalik partei millel olid piiratud volitused. Seal oli vasakpoolsete erakondade ülekaal suurem. 15. Oktoobripööre - *Enamlased haarasid Petrogradis võimu ning kuulutasid välja Rahu-ja Maadekreedi, tagasid sellega endale elanike enamuse toetuse või passiivsuse.
tunnistada. · 1918.a. tekkisid mitmel pool "valged" valitsused, mis tuginesid laialiaetud Asutava Kogu liikmetele. · Valgetele olid abiks ka Antandi tegevus oma huvide kaitsmiseks maabuvad liitlased Vladivastokis, Murmanskis, Arhangelskis ja Musta mere sadamates, kuid enamlaste kukutamisse nad ei sekkunud (u.30000 meest). · Saksamaa enamlaste kukutamist ei pooldanud · Saksamaaga sõlmitud kokkulepe (Bresti rahu) tulemusena koondasid enamlased oma jõud idas ja asusid 1918.a. vastupealetungile · Arvestades strateegilist ohtu, mida tõi kaasa Saksa okupatsioon Baltikumis, viidi riigi pealinn Petrogradist Moskvasse. · Enamlased said oma kontrolli alla umbes neljandiku Venemaast Valgete jõud 1918 · Siberis ja Uurali-Volga piirkonnas admiral Koltsak, Tsehhi leegion · Lõuna-Venemaal Kindralid Denikin, Krasnov, Wrangel · Eestis kindral Judenits · Põhja-Venemaal kindral Miller 1919
ebapopulaarseks. Tallinna sündmused, võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. 1.03 puhkes Kroonlinna mäss, samal päeval algas Tallinnas tööliste streik, kasvas ülelinnaliseks. Sõjalaevade madrused mässama ja ühinema töölistega. Paksu Margareeta põletamine. 3.03 valiti Tallinnas ja seejärel mujal Eestis tööliste ja soldatite saadikute nõukogud. Esialgu domineerisid nõukogudes esseerid ja menševikud, Narvas enamlased. Juhtivaks Tallinna Nõukogu (kogu Põhja-Eesti üle). Venelaste ja eestlaste vahekord selles oli 6:4. Märtsis-aprillis Eestis üldine võidujoovastus, Al. Kerenski külaskäik Tallinnas! Määrati kubermangukomissarid. Tallinna linnapea Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks. Eesti administratsiooni suhted nõukogudega pinevad. Kohe pärast Maanõukogu valimisi juunis püüdis Tallinna Nõukogu valimistulemusi tühistada ja Poskat tagandada. 18.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
