Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sportlased" - 602 õppematerjali

sportlased on tõeliselt kiired vaid siis, kui nad suudavad kasutada kõrgeid ja äärmi- selt kõrgeid kiirusi, st kui nad suudavad kontrollida ja tunnetada liigutusi samamoodi, nagu nad tunnetavad kiiruse varieerimisi.
thumbnail
5
doc

Sportlased

Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pe...

Sport → Kehaline kasvatus
33 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Eesti sportlased

Maarika Anijärv Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga ja sealt ka mitmeid silmatorkavaid võite erinevatelt aladelt. Kuulsaimakas elusolevaks Eesti kergejõustiklaseks on Erki Nool. Suusatamisega alates 12. eluaastast tegelenud Andrus Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest kuulsaim on Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Eesti kergejõustiklased Kergejõustik on üks harrastatavaimaid ja vanimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab sportlikku käimist, jookse, heiteid, hüppeid ja mitmevõistlusi. Silmapaistvaimateks Eesti kergejõustiklasteks loetakse hetkel Erki Noolt, Andrus Värnikut ja Gerd Kanterit. Neist kuulsaim, Erki N...

Sport → Kehaline kasvatus
115 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Eesti sportlased

Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Markko Märtin Markko Märtin on Eesti autorallisõitja. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi. Alates 2002. aastast elab ta Monacos. Ta on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler. Eesti populaarseimad spordialad Jalgpall Korvpall Talisport Tennis Rattasport Jooksmine Eesti kuulsaimad sportlased Gerd Kanter Erki Nool Andrus Veerpalu Kristina Smigun Jaak Mae Aleksander Tammert Täname kuulamast !

Sport → Sport
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti sportlased Pekingis

Eesti sportlased Pekingis GERD KANTER Meeste kettaheide Sünniaeg ja koht: 6. mai 1979, Tallinn Mõõdud: 196 cm, 125 kg Klubi: Tallinna Kalev Treener: Vesteinn Hafsteinsson Õppeasutus või amet: EBS, tudeng

Sport → Kehaline kasvatus
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Saksamaa tuntud sportlased

Manuel Neuer (geboren 27. März 1986 in Gelsenkirchen) ist ein deutscher Fußballtorwart. Er steht beim FC Bayern München unter Vertrag und ist für die Deutsche Fußballnationalmannschaft aktiv. Michael Schumacher (geboren 3. Januar 1969 in Hürth-Hermülheim, Nordrhein-Westfalen) ist ein ehemaliger deutscher Automobilrennfahrer. Mit sieben Weltmeistertiteln, 91 Siegen, 68 Pole- Positions und 77 schnellsten Rennrunden ist er der erfolgreichste Pilot der Formel-1-Geschichte. Sebastian Vettel (geboren 3. Juli 1987 in Heppenheim) ist ein deutscher Automobilrennfahrer. Er startet seit 2007 in der Formel 1 und gewann dort in der Saison 2010 als zweiter Deutscher nach Michael Schumacher und bislang jüngster Fahrer die Weltmeisterschaft. Mit der erfolgreichen Verteidigung des Titels 2011 und 2012 ist er einer von drei Fahrern, die dreimal in Folge Weltmeister wurden. Mario Gómez García (geboren 10. Juli 1985 in Riedlingen) ist ein deutscher Fußb...

Keeled → Saksa keel
4 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Vancouver 2010

n tro d uc ti on. 1. I 2. Ab o u t Va ncou ver. . 3. Sports 4. Masco ts 5. Estonian athletes. The Winter Olympic Games are a winter multi-sport event held every four years. They feature What is the Winter winter sports held on snow or ice, such as Alpine skiing, cross- Olympics?? country skiing, figure skating, bobsledding and ice hockey. Cross-country skiing, figure skating, ice hockey, Nordic combined, ski jumping, and speed skating have been competed at every Winter Olympics since 1924. Other athletic events have been added as the Games have progre...

Keeled → Inglise keel
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Sportlased poliitika hammasrataste vahel

pealinna sportlasi seepärast, et sooviti raha jääks Moskvasse, mitte ei läheks liiduvabariikidesse. Minu arust oli selline poliitiline käitumine väär, sest kui oleks valitud rohkem sportlasi, väljastpoolt Moskvat, oleks see tõstnud spordi tähtsust inimestes. Nii-öelda pagulassportlased olid teise järgulised, kui NSV Liit leidis, et neil pole võimalust medalit võita „Moskva koondisega“ otsiti väljastpoolt paremad sportlased. Aga kuldmedali pidi Nõukogude Liit ükskõik, mis hinna eest võitma. Eesti sportlasi kelle spordikarjäär jäi poolikuks, tänu NSV Liidu poliitikale oli mitmeid. Üks neist oli Heino Lipp. Ta oli Eestis tippkergejõustiklane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister kümnevõistluses ja mitmel teistel võistlusalal. Lipu nimele kuulus ka NSV Liidu rekord kuulitõukes. Kahjuks sündis Heino Lipp valel ajal ja tänu sellele ei saanud temast maailmakuulsat sportlast.1948

Ajalugu → Spordiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti sportlased taliolümpiamängudel

aasta taliolümpiamängudel Ameerika Ühendriikides Salt Lake Citys esindasid Eestit laskesuusatajad Indrek Tobreluts, Dimitri Borovik, Janno Prants, Roland Lessing, Margus Ader (varus), murdmaasuusatajad Andrus Veerpalu, Raul Olle, Jaak Mae, Meelis Aasmäe, Priit Narusk, Pavo Raudsepp, Kristina Smigun, Katrin Smigun, Piret Niglas, iluuisutaja Margus Hernits, kahevõistlejad Jens Salumäe, Tambet Pikkor ja suusahüppaja Jaan Jüris, kokku 18 sportlast. Eestlastest said olümpiamedali järgmised sportlased: · kuldmedal ­ Andrus Veerpalu (15 km murdmaasuusatamine), · hõbemedal - Andrus Veerpalu (50 km murdmaasuusatamine), · pronksmedal - Jaak Mae (15 km murdmaasuusatamine). 2006. aasta taliolümpiamängud toimusid Torinos, Itaalias. Eestit esindasid järgmised sportlased: iluuisutamises Jelena Glebova, Diana Rennik, Aleksei Saks, kahevõistluses: Tambet Pikkor, laskesuusatamises: Eveli Saue, Dimitri Borovik, Roland Lessing, Janno Prants, Indrek Tobreluts, Priit Viks,

Sport → Kehaline kasvatus
76 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti maailmakaardil.

Eesti maailmakaardil Eesti on pindalalt väike, peaaegu nähtamat riik maailmakaardil. Kuigi me riik on olnud geograafilise paiknemise tõttu osadele riikidele vallutusobjektiks, siis hetkel on meie isamaa vaba riik ning meil on võimalus ise Eesti nimi teistele tuntuks teha. Mille poolest on Eesti tuntud välismaailmale? Sport on üks asi, millega Eesti on silma jäänud ülejäänud maailmale. Kergejõustikus on paljudele tuntud kunagine kümnevõistleja Erki Nool ja praegune kettaheitja Gerd Kanter. Ameerikas on Eesti tuntust saanud tänu ameerika jalgpalli mängivale Margus Hundile, kes mängib hetkel Cincinnati Bengalsi meeskonna ridades. Ida pool tegi Eestit kuulsaks Kaido Höövelson, kes tegeles Jaapanis sumomaadlusega (tema maadlejanimi oli Baruto). Kindlasti on märkimisväärselt Eestit teistele tutvustanud kunagised tippsuusatajad Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun-Vähi, kui nad mõlemad võitsid 2006. aastal t...

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Murdmaasuusatamine

Tallinna Inglise Kolledz Murdmaasuusatamine Kristiin Sõõrumaa 5k klass Referaat 2018 Sissejuhatus - Mis on murdmaasuusatamine? Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises vahelduvate pinnavormidega maastikul. Murdmaasuusatamine võib pakkuda reibastava elamuse. Suuskadel saab minna peaaegu kõikjale, kuhu süda iganes ihaldab ­ sõita mööda põlde ja niitusid, üle jäätunud järvede ja ojade, metsavaikuses ning lumistes orgudes. Sätendav lumikate muudab maastiku idülliliseks. Maa näib olevat nõnda värske ja puhas, otsekui alles ootaks avastamist. Läbi härmatanud metsa liuglemine mõjub rahustavalt nii hingele kui ka meelele. Igapäevane masinamüra vaibub pikkamööda ja peagi on kuulda ainult suuskade sahinat. Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui ka...

Sport → Suusatamine
1 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel

Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel Tartu Kivilinna Gümnaasium 10E Tõnis Petersell 2008/09 Eestlased Pekingi olümpial ­ medalimehed, üllatajad, keskmikud ja põrujad Gerd Kanter, kettaheite olümpiavõitja Maailmameister võttis seisusekohase võidu. Kommentaarid on liigsed ­ tegemist on praeguse maailma parima kettaheitjaga. Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, sõudmise paarisaerulise kahepaadi hõbe42- aastane Jaanson väärib lihtsalt imetlust ning ega see märksa noorem Endreksongi viletsam mees ole. Siingi on kommentaarid liigsed ­ kõvad mehed! Kaire Leibak, kolmikhüppe 10. Leibaku kõrge koht on Pekingi olümpia üks meeldivamaid üllatusi. Seni nigelalt kulgenud hooaeg tekitas võistluse eel pigem pessimistlikke arvamusi, ent piiga ilmutas tugevat närvi ja tõestas, et astub juba maailma keskmike kannale. Samas oli Leibakul õnne, kuna kolmikhüppe ülitugevaks osutunud tipule järg...

Sport → Sport/kehaline kasvatus
8 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu

Silmapaistvad eesti sportlased OMdel, OMde ajalugu 1. Esimesed OMd toimusid Peloponnesose ps Alpheiose jõe orus pühas paigas Olümpias. Esimesed meie ajani säilinud teated olümpiamängudest on pärit 776. a e. Kr. Arvatakse, et just siis toimusid ka esimesed olümpiamängud. Neid korraldati igal neljandal aastal peajumal Zeusi auks 2. ROK - Rahvusvaheline Olümpiakomitee (olümpialiikumise kõrgeim võim ja juhindub oma tegevuses Olümpiahartast.Olümpiaharta käsitleb olümpialiikumise organiseerimist js toimimist ning määrab kindlaks olümpiamängude pühitsemise tingimused) EOK - Eesti Olümpiakomitee 3. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.­15. aprillini 4. Eestlaste esimene olümpiamedal tuli maadlusest Stockholmi 1912. aasta suveolümpiamängudelt (V). Martin Klein pidas seal kõigi aegade pikima maadlusmatsi (11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I k...

Sport → Kehaline kasvatus
5 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Sportlased Pekingi Olümpiamängudel

26. odavise 54 eelvõistlusel 56.94 TAAVI PEETRE etteaste Pekingi olümpiamängude kuulitõukevõistlusel piirdus kvalifikatsiooniga, tulemus võrreldes Ateena olümpiaga oli parem, koht aga mitte Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 26. kuulitõuge 44 eelvõistlusel 19.57 Eesti jagab medaliriikide edetabelis 46.-49. kohtaEesti võitis Pekingi olümpialt ühe kulla ja ühe hõbeda ning jagab selle tulemusega medaliriikide edetabelis 46.-49. kohta. Hiina sportlased võitsid kokku 100 medalit, millest kuldmedaleid oli 24, lisaks 10 hõbedat ja 8 pronksi. Teisel kohal on kokku 110 medalit võitnud USA, kellel on 20 kulda, 13 hõbedat ja 20 pronksist autasu. Kolmas on 72 medaliga Venemaa, neljas 47-ga Suurbritannia ja Saksamaal on viiendana 41 medalit. Täielik medalitabel Hiina 51 21 28 100 USA 36 38 36 110 Venemaa 23 21 28 72 Suurbritannia 19 13 15 47

Sport → Kehaline kasvatus
18 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Powerpoint esitlus Saksamaa kohta

Die Bundesrepublik Deutschland Kristi Laur 12.A Deutschland · Hauptstadt ­ Berlin · Deutchland ist ein föderalistischer Staat in Mitteleuropa. · Deutschland hat rund 82,6 Millionen Einwoher. · Staatsform Parlamentarische Bundesrepublik Regierungsform. · Deutschland grenzt an neun europäische Nachbarstaaten; naturräumlich grenzt es an die Gewässer der Nord und Ostsee und im Süden an das Bergland der Alpen. Länder der Bundesrepublik Deutschland Es gibt 16 Bundesländer : 1. Baden Württemberg 2. NordrheinWestfalen 3. Hessen 4. Saarland 5. Niedersachsen 6. Brandenburg 7. Thüringen 8. RheinlandPfalz 9. Bayern 10. Sachsen 11. MecklenburgVorpommern 12. SachsenAnhalt 13. SchleswigHolstein 14. Berlin 15. Bremen 16. Hamburg Berlin Deutschlands Bundeshauptstadt Sehenwürdig...

Keeled → Saksa keel
18 allalaadimist
thumbnail
55
docx

Eesti Lähiajalugu

Võim ei käsitlenud ajalehti- ajakirju mitte niivõrd informatsiooni- kui mõjutusvahenditena. Ajalehed olid õhukesed enamasti neljaküljelised. Suurimad tiraazid olid "Rahva Hääl" ja "Noorte Hääl" ja Tallinna "Õhtuleht". Side Läänemaailmaga: Side Läänemaailmaga oli olemas, mitmed eesti keelsed raadiosaated nagu näiteks "Ameerika hääl", mis oli suunatud eestlastele. Tallinnas sai vaadata Soome televisiooni. Mitmed kultuuri tegelased ja sportlased said külastada välismaad ning suhelda teiste teadlastega, sportlastega jne ning tuua informatsiooni kodumaale. Paljud pagulas eestlased suutsid võtta ühendust 1980ndate vabadusvõitlejatega ning aidati neil luua suhtlussidemeid Lääne poliitikutega. Vaimuelu kontrollimehhanismid: Kommunistliku parteil oli eesmärk igasuguse religiooni täielik väljajuurimine. Koguduse poolt kogutud rahaga ehitatud hooned riigistati (kirikuhooned) ja sunniti kogudusi nende eest kõrget üüri maksma

Ajalugu → Eesti Lähiajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Pekin 2008

Peking 2008 XXIX suveolümpiamängud toimusid 8.-24. augustil 2008. aastal Hiina pealinnas Pekingis. Tegelikult pidanuks Peking saama olümia korraldamise õiguse juba aastal 2000. Sügisel 1993 Monte Carlos toimunud ROK-i istungjärgul, kus valiti millenniumi olümpiamängude korraldajalinn sai Peking võidu kolmes esimeses voorus, kuid neljandas kaotati Sydneyle kahe häälega. Hiinlased olid üdini löödud. 1998. aastal lahvatanud Rok-i korruptsiooniskandaali käigus ilmnes, et Sydney võidu taga olid lisaks tugevale kandidatuurile altkäemaksut, häälte äraostmine, manipulatsioonid ja muudki hämarat, Igatahes võis Peking pidad end tagantjärele moraalseks võitjaks, kuid 2000. aasta mängud korraldas ikkagi Sydney. 2004. aasta mängudeks Peking ei kandideerinud. Hiinlased olid teinud eelmistest ebaõnnestumistest põhjalikud järeldused ega soovinud uuel katsel midagi saatuse hooleks jätta. Enam-vähem oli ka selge...

Sport → Kehaline kasvatus
7 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Toitumine noorsportlaste elus

märgatavalt suurema tähtsusega faktor kui enamiku muude elualade esindajatele. Toit ja toitumine mõjutavad oluliselt treeningu efektiivsust ning seeläbi sportlikku saavutusvõimet. Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Kõrge tasemega sportlaseks ei ole võimalik saada ilma toitumist reguleerimata. Sportlased peavad tarbima piisavalt energiat intensiivsetel ja pikaajaliste treeningute perioodil, et kas säilitada, hoida või tõsta kehakaalu, hoida tervist ja maksimeerida treeningu mõju. Vähene energia tarbimine võib viia lihasmassi vähenemiseni. Käesolevas uurimistöös uuritakse noorsportlaste toitumisharjumusi. Selgitatakse välja, kas spordiharrastaja on teadlik oma organismi energiavahetusest ning erinevatest toitainetest. 5 1

Toit → toiduainete sensoorse...
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elupuhune lihasatroofia

Mittehaiguslikku e. loomulikku lihasatroofiat esineb kahel viisil- ajutiselt liikumisvaegusest põhjustatuna ja vanadusest arenev lihaste taandareng. Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi end...

Meditsiin → Gerontoloogia
36 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Referaat : Londoni olümpiamängud 2012

Ardu Kool Rynaldo Puusep Kehaline kasvatus Londoni olümpiamängud 2012. Referaat Ardu, 2012 Sisukord Sissejuhatus. 2012. aasta suveolümpiamängud Avatseremoonia Eesti sportlased Londoni olümpial. Dopingu testimine. Sissejuhatus Referaat on tehtud, et kirjeldada londoni olümpiamänge 2012 aasta suvel. 2012. aasta suveolümpiamängud 2012. aasta suveolümpiamängud olid XXX olümpiaadi suveolümpiamängud.Mängud toimusid 27. juulist 12. augustini 2012 Suurbritannia pealinnas Londonis. Londonist sai esimene linn, kus olümpiamängud on toimunud kolm korda. Eelmised olümpiamängud Londonis toimusid 1908

Sport → Kehaline kasvatus
11 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlased olümpiamängudel

Aasta Sportlane Spordiala Toimumiskoht 1920 Alfred Neuland Tõstmine Antverpen 1924 Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus Pariis (käbeskaal) 1928 Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus Amsterdam (sulgkaal) 1928 Osvald Käpp Vabamaadlus Amsterdam (kergekaal) 1936 Kristjan Palusalu Kreeka-rooma maadlus Berliin (raskekaal) 1936 Kristjan Palusalu Vabamaadlus Berliin (raskekaal) 1952 Johannes Kotkas Kreeka-rooma maadlus Helsingi (raskekaal) 1964 Ants Antson Kiiruisutamine Innsbruck (1500m) 1968 Svetlana Tsirkova Naiskondlik florett Mexico (vehklemine) 1972 Jaan Talts Tõstmine...

Sport → Kehaline kasvatus
34 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti 30 tuntud sportlast

EESTI TUNTUD SPORTLASED 1. Gerd Kanter 2. Jaak Mae 3. Andrus Veerbalu 4. Mikk Pahapill 5. Kristina SmigunVähi 6. Erki Nool 7. Ksenja Balta 8. Martin Müürsepp 9. Andres Oper 10. Sergei Pareiko 11. Kristjan Kangur 12. Kaia Kanep 13. Kaido Höövelson (Baruto Kaito) 14. Jüri Jaanson 15. Alfred Neuland 16. Tõnu Endrekson 17. Jane Salumäe 18. Kaie Kand 19. Grethe Grünberg 20. Gert Kullamäe 21. Aivar Kuusmaa 22. Urmo Aava 23. Markko Märtin 24. Tanel Võtti 25. Jaan Kirsipuu 26. Erika Salumäe 27. Kristjan Palusalu 28. Imre Erik 29. Toomas Tõniste 30. Viljar Loor Mirjam Kolga

Sport → Kehaline kasvatus
43 allalaadimist
thumbnail
41
pptx

Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel

Eesti sportlased ja nende tulemused Pyeongchangis toimunud taliolümpiamängudel Anita Algus 8.b klass Kadrina Keskkool 27.02.2018 Eestlasi esindas Pyeongchangi olümpiamängudel 22 sportlast kuuel alal. (5 naist, 18 meest) Kiiruisutamine Marten Liiv Sünniaeg: 23.12.1996. Treener: Hannes Wolf. M 1500m 13.02.2018 (35 osalejat) 33.koht, ajaga: 1:50.23 (kaotus võitjale 6.22) M 1000m 23.12.2018 (36 osalejat) 18.koht, ajaga: 1:09.75 (kaotus võitjale 1.80) Marten Liiv. Foto: Kia Speed Skating Academy Saskia Alusalu Sünniaeg: 14.04.1994. Treener: Tristan Loy. Klubi: SK Tervis N Massstart 24.02.2018 (kokku 24 osalejat) 4.koht, ajaga: 8:47.46, punkte oli 15. (Esimesel kohal oli aeg vastavalt 8:32.87 ja punkte oli 60) Parim eestlaste saavutatud tulemus PyeongChangis ...

Sport → Sport
1 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti olümpiavõitjate saavutused.

Eesti olümpiavõitjate saavutused Alfred Neuland Neuland võitis kulla kaaluklassis alla 67,5 kilo Antwerpenis 1920 tulemusega 257,5 kilo. Neulandi eri tõsteviiside tulemused olid 72,5 kilo ühe käega surumises, 75 kilo ühe käega tõukamises ja 110 kilo kahe käega tõukamises. Pariisi 1924. aasta olümpiamängudel sai Neuland hõbemedali kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiav...

Sport → Kehaline kasvatus
38 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keemiaga seonduv müüt : kes teeb sporti, võib kõike süüa

Muidugi on sportimine tervisele väga kasulik ning suurendab ka energiakulutust, kuid samas võib ka söögiisu tõsta. Sellisest arusaamast, et sportides võib kõike süüa ei pea paika, kuna sellest võib kasvada haigus, mida nimetatakse buliimiaks. Buliimia on söömishäire, mille iseloomulikeks tunnusteks on liigsöömine ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena üritatakse toidu mõju kaotada oksendamise, lahtistite söömise või siis näiteks spordi abil. Paljud sportlased kannatavad buliimia all, mis justnimelt võibki tähendada seda, et tehakse liiga sagedasti sporti, nädalas 35 kuni 40 tundi, ning samal ajal ainult ühe korra päevas süües, aga siis meeletus koguses. Buliimiaga patsientide mõtted keerlevad pidevalt söömise ümber ning viivad impulsiivsete söömishoogudeni. Hiljem neid kahetsetakse ning püütakse kuidagi toidu paksukstegevast mõjust vabaneda. Levinuim võte selleks on oksendamine, aga tarvitatakse ka lahtisteid,

Keemia → Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Ants Antsoni elulugu

Ants Antson Elulugu On Eesti endine kiiruisutaja ja olümpiavõitja Sündis 11. novembril 1938 Tallinnas Lõpetas Jakob Westholmi Gümnaasiumi Spordiga hakkas tegelema aastal 1954 Oli jalgrattaspordikooli direktor ning Tallinna linnaosavalitsuse spordijuht Tegeles kergejõustiku, tennise ja jäähokiga ning hiljem hakkas tegelema kiiruisutamisega 1963. aastal kuulus NSV liidu koondisesse Saavutused 6. veebruaril 1964. aastal Innsbruckis peetud taliolümpiamängudel saavutas ta 1500 m kiiruisutamises esimese koha Tema lemmikdistansiks oli 1500 meetrit On püstitanud kaks maailmarekordit Medalid ja tunnustused Esimene koht 1500 meetri uisutamises Viies koht 10 000 meetri uisutamises MM-ja EM- üheksa väikest medalit Eesti parim sportlane Eesti meister mitmevõistluses Oscar Mathieseni auhind Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...

Sport → Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti riik on teiste suurte riikide kõrval väga väike ja inimesi on ainult natuke üle miljoni ja kuna meid nii vähe on siis me peame kokku hoidma. Kui nii väikese rahvaarvuga riigis kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased, kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla. Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Noored ja subkultuur

· Identiteediotsing Identiteediotsing? · Eneseväljendusviisid: stiil, mida kasutatakse kui sümbolit. · Stiil omakorda hõlmab elemente: käitumine, ehted, rõivad, soengud, sõnavara, keel, uskumused, traditsioonid... Arvamused subkultuurist · Mõned arvavad, et emokultuur on noortele ohtlik. · Nõukogude Liit ei soosinud subkultuuride teket · Subkultuur on peegeldus Erinevad subkultuurid · Nn "Nohikud" · Räpparid · Sportlased ja · Hip hop cheerleaderid · Metal · Lauljad, näitlejad- · Heavy-metal näitering koolis · metroseksuaalid · Gootid · Pidutsejad/discokad · Punkarid · Animed · Emod · Viimase moe järgijad Aitäh kuulamast! Ole sina ise ja ära karda erineda teistest! Kasutatud allikad: · http://www.tartupostimees.ee/?id=166092 · http://en.wikipedia

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
28 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Referaat laskesport

SISUKORD 1. Laskespordi ajalugu üldine sissejuhatus..........................................................................3 1.1 Faktid Eesti laskespordi ajaloost..................................................................................4 1.2 Ülemaailma 7 laskespordi organisatsiooni...................................................................5 2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid ­ näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16 3.2 Püssialad ja laskeasendid.............................................................

Sport → Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Sport (võõrsõnad)

SPORT Et saada heaks sportlaseks,tuleb selleks käia erinevates spordi kolledzites.Kui lõpetad kolledzi saad oma diplomi.Paljud sportlased kasutavad tihti dopingut kuid paljud sprtlased jäävad selle kasutamisega vahele ja hakkavad bluffima,et pole seda kasutanud.Paljud ekstreemsportlased harrastavad benji-hüppeid.Sportlased peavad sõõma rammusaid toite nagu näiteks borsi suppi ja biifsteeki.Kui sportlased lähevad välismaale võistlema on neil kaasas oma giid kes juhatab teed.Golf on spordiala,millega teenitakse palju raha ja golfiväljakud on tavaliselt mitme hektari suurused.Kui sprtlased kaotavad võistlusel teevad nad vahest suurt draamat selle üle.Mõned sportlased on ennast täis egoistid.Sportlastele tehakse erinevaid operatsioone kui neil juhtub mõni õnnetus.Olümpiamängude ajal peab alati programmist kinni pidama.Igal sportlasel on oma massöör

Kirjandus → Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Sport-mille nimel ja kelle jaoks

sport-füüsilise jõu pakkumine Sport-mille nimel ja kelle jaoks Mis on sport ja kelle joaks on mõeldud? Sport on kehaline aktiivsus enda elu paremaks tegemiseks. Sporti tehakse alati enda jaoks, et tervis oleks korras ja oleks vähem haigusi. Sporti tehakse enda füüsilise jõu nimel ja saadakse paremaid tulemusi võistlustel ja mujal sporti tehes. Sport arendab sportlastele füüsilist jõudu ja kehalist aktiivsust. Sportlased pingutavad sporti tehes enda nimel, et nad jõuaksid kunagi kuhugi suurematele võistlustele võistlema. Sportlastel on sport ja sportimine mõeldud enda elu parandamiseks ja füüsilise koormuse tagamiseks. Iga sportlane oskab ja teab oma spordiala reegleid ja kus saab oma ala mängida või harrastada. Sportlastel on tulnud sportimisharjumused, mis ei kao ära ja sportlased tahavad iga päev spoti teha. Sportimisharjumustega kaasneb see, et sportlased tahavad

Eesti keel → Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?

Smigun Vähi .Ja on ka teisi olümpiavõitjaid. Iga Eesti olümpiamängu, või mõni teise tähtsa mängu ajal nagu näiteks maailmameistri mängud, võit või mõni hea koht rõõmustab väga just neid inimesi kes mõne alla harrastajad on .Ning nende rõõm kandub kindlast üle nende lähedatele inimestele kuna alati on hea kui tead ,et sinule tähtis on õnnelik ja sinu Riigi võistkond võitis mingis alas või sai hea koha . Eesti sportlased toovad Eestile kuulsust ning palju rahvast kolib Eestisse ,et teada saada mida see väike riik endast kujutab. Eesti kodanikud tunnevad ennast rohkem eestlastena spordi abil kuna sportlased esindavad Eestit mitte ainult Eestis kui ka välismaal ehk kodust kaugel .Ja ka tänu sportlaste abil laieneb spordi huvi ja aktiivsus ehk paljud hakkavad tegelema spordiga kui inimene tahab tipptaseme spordiga tegeleda ja näeb ,et see on võimalik ehk inimene leiab endale iidoli .

Sport → Sport
5 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Eesti  kergejõustiklased 2014 aasta Euroopa  meistrivõistlustel

­ 17. augustini Sveitsid Zürichis. Võistlused peeti Letzigrundi staadionil. Millistel kergejõustiku aladel võisteldi ? Kergejõustiku aladeks meestel olid üleüldiselt olid: 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton, 400x100m teatejooks, kettaheide ja odavise. Kergejõustiku aladeks naistel olid üleüldiselt: 800m jooks, 1500m jooks, maraton,400m tõkkejooks, 3000m jooks ,kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide ja seitsmevõistlus. Eestlastest sportlased osalesid aga sellistel aladel: (mehed) 200m jooks, 400m jooks, 5000m jooks, maraton , tõkkejooks, 400x100m teatejooks, kettaheide, odavise. (naised) 800m jooks, 1500m jooks, maraton, 400m tõkkejooks, 3000m jooks, kõrgushüpe, kuulitõuge, vasaraheide, seitsmevõistlus. Võistlejad ning nende saavutatud kohad(mehed) mees sportlased ala(d) tulemus(ed) koht Marek Niit 200m jooks 21,04min 23

Sport → Sport/kehaline kasvatus
2 allalaadimist
thumbnail
13
odp

Väljendusoskuse esitlus - MMA

MMA Koostajad: Jakov Borissov 104063IAPB11 Jorma Evisalu 103695IAPB11 Erki Dorbek 103699IAPB11 Tallinn 2010 Mis asi on MMA? Mixed Martial Arts. Tekkis Brasiilias, Jaapanis, USA-s. Tehnika paremuse tõestus. Parim viis et hoida end vormis. Nii naistele kui meestele. Mis asi ei ole MMA ! MMA ei ole selleks et tõestada ennast baaris. Parimad MMA sportlased ei tõesta ennast väljapool ringi. Mitte ainult meestele. Vigastuste rohke sport? Millal, kus, milleks? Esimene ametlik MMA võistlused toimusid 1993.a nimega Ultimate Fighting Championship 1. Polnud aja limiiti, kaalu kategooriaid.Või kas alistuse või KO abil. Esimene võitja Royce Gracie ­ kes tõestas et BJJ on parim maailmas. Millest koosneb MMA ? Maadlus Muay-Thai Brasilian Jiu-Jitsu KO ­ Knock Out

Kategooriata → Väljendusoskus
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sport - kultuur või äri

Sport kultuur või äri? Sport kultuur või äri? Sport on üks paljudest ajaviite võimalustest, mida harrastavad miljonid inimsed üle maailma. Sport on meeletult populaarne, kuid see kõik nõuab palju aega ja raha. Siinkohal tekibki küsimus kas sporti saab käsitleda kui kultuurilist aspeksti või tegevust millel puudub kultuuriline vaatenurk? Kahtlematta on sport üks väga suur äri. Treenerid teenivad miljonitesse kroonidesse ulatuvaid palkasid, sportlased veel kaks korda sama palju kui nende treenerid. Sport ei ole enam lihtne ajaviitmine, sportlane teeb seda mis tal kästakse teha. Sportlane on nagu elus robot, kes allub korraldustele. Sport on aastakümnetega muutunud tundmatuseni. Enam ei suusatata puusuuskadel ega joosta Hiina tennistega. Sportlased ei tee enam puhast sporti, kasutatakse dopingut. Kõige parem näide on vast Argo Ader kes andis paar kuud tagasi Eesti Meistrivõistlustes positiivse

Kirjandus → Kirjandus
119 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist

Kodanik peaks ka austama oma kodumaad ja ka kaasa rääkima otsuste langetamisel. Kuidas peaks kodanik tundma, et ka tema on oma riigi kodanik? Selleks, et inimene tunneks ennast kodumaal kodanikuna, peab ta tundma ennast esmalt mugavalt- tähendab, tal on vabadus elada. Eesti ühiskonnas on juurdunud mõte, et välismaal on parem elu. Ei vaidle sellele vastu aga Eestil on näiteks sportlaseid kellest uhkust tunda, sest nad on saavutanud tulemusi, mida paljude teiste riikide sportlased ei ole. Eesti üks kuulsamaid sportlasi on arvatavasti suusataja Andrus Veerpalu, kes hiljutise dopinguskandaali tõttu on veelgi avalikkuse tähelepanu all. Dopingu süüdistuse tõttu on tal siiski edukas suusakarjäär olnud ­ kolmel korral saanud olüpiamängudel medaleid, millest kaks kuldmedalit ja üks hõbemedal. Sama tulemus on ka maailmameistrivõistluselt. Teiseks kuulsaks sportlaseks võiks

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?

vaadata meie lemmikuimaid. Kindlasti on jalgpall kõige suurem spordiala, mille peale tulevad inimesed kokku ja vaatavad ning elavad kaasa ühiselt. Kogunetakse kas siis baaridesse või pubidesse, suurim oli Vabaduse väljakul, kus tõesti oli vist pool Eestit kohal ja kõik elasid kaasa. See oli suurepärane!! Heade tulemustega spordimehi tunnustatakse Eesti poolt. Kõik on uhked, et meie oleme eestlased ja suurepäraste tulemustega sportlased on just eestlased. See annab ka motivatsiooni tulevastele sportlastele, kes alustavad oma karjääri. Noortel on just eeskujuks need inimesed, kes on maailmas tuntud sportlased ning heade tulemustega. Niisiis, Eesti on väike koht maailmapildis, kuid meie sportlased on väga suurel kohal maailmas ning nad on saavutanud selle kõik ise ja on ka selle eest tunnustatud. Tänu nendele, kes viitsivad ja tahavad, millegagi tegeleda ning Eestit esindada ja tuua meile

Sport → Sport
7 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

Kaugushüpe

võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Seda ala harrastati juba Vana- Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Rekordid Meeste maailmarekord kuulub Mike Powellile(USA) kes hüppas 1991. aastal,30 augustil 8.95m Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale kes hüppas 7.52m Ajalugu Kaugushüpe oli üks olümpiaaladest antiikses Kreekas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid raskusi kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Jõutreening

Sport → Sport
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Teismeliste tüdrukute toitumisharjumused

sportlased. Küsimustiku järgi võis märkida,et paljud tüdrukud võiksid vältida kaltsiumi puudust, kui neile igaleühele serveerida kaltsiumirikkaid piimatooteid! Poisid, kes ei tegelenud spordiga sõid palju harvemini kui spordiga tegelevad poisid. Sportlastel oli suurem tõenäosus saada kätte organismile vajalik päevane kaltsiumi kogus, kui seda mittesportlastel! Sportlased tarbivad rohkem rauda ja tsinki, kuigi kõigis neis gruppides( sportlased, harrastussportlased, mittesportlased) annustati täpselt sama kogus toitaineid.

Sport → Kehaline kasvatus
3 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Spordiliikumise alused eksamiks

 ESH on spordiliikumise kui terviksüsteemi struktuuri, funktsioneerimise ja arenemise põhimõtete kogum, mis on Eesti spordipoliitika alus, järgimiseks kõigile spordis osalejatele ja soovituslik valitsemisorganeile.  määratleb spordi koha Eesti ühiskonnas, Eesti spordi üldised eesmärgid ja prioriteedid, organisatsioonilise põhistruktuuri ja juhtimise põhimõtted, sportimise korraldamise ja majandamise peamised teed. 4. Kas kõik sportlased on spordiklubi liikmed? Kõik sportlased pole spordiklubi liikmed. Spordi traditsioonilise ülesehituse (klubi-liit-rahvusv.liit) tõttu puudub sportlasel liikmelisus liidu ja rv.liiduga ega allu nende reeglitele – valitseb vaid kaudne siduvus 5. Kes on Eesti spordialaliidu liikmed? Eestis on loodud palju üleriigilisi spordiliite ja ühendusi, kes ühendavad spordiklubisid spordiala tunnuse või sportliku tegevusvaldkonna järgi. Rahvuslik olümpiakomitee-spordialaliite ühendav

Sport → Spordijuhtimise alused
33 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Sportlaste toitumine

3. Tulemused Küsitlesime 10-11 klassi sportlasi. Meie küsimustikus osales kokku 78 Audentese sportlast. Soovisime teada sportlaste hoiakuid ja teadmisi seoses toitumisega. Küsimustikus on esitatud 8 küsimust ning neist kaheksat kasutasime meie loovtöös. Küsimustik viidi läbi kirjalikult (lisa1). 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0 Joonis 1. Meie sportlased tegelevad paljude erinevate aladega. Tulemuste põhjal on näha, et populaarseim spordiala on korvpall. Tulemustest tuleb välja, et spordialad millega tegelevad vaid 1-2 inimest on vähemuses, arvatavasti sellepärast, kuna just nende spordialadega ei ole võimalik tegeleda kooli lähedal või ei ole vähemuses olevad alad eriti populaarsed. 6 1

Sport → Toit, toitumine ja sportlik...
19 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Toomas Uba

Toomas Uba (1943-2000) Toomas Uba oli sündinud 2. novembril 1943 aastal, Talinnas. Toomas Uba isa Reginald Uba (aastani 1936 Suban) osales 22aastaselt Berliini olümpiamängudel (1936) 1500 meetri jooksus, hiljem oli kergejõustikukohtunik. Süstis pojale spordivaimustust, üheskoos pandi juba 1952, aastast alates pidevalt kokku spordikaustikuid. Legendi järgi tegi Toomas Uba esimese spordireportaazi kaheksa- aastasena, valgustades köögiaknalt emale-isale Helsingi olümpiamänge. Toomas Uba abikaasa nimi oli Mall, pojad Tarmo ja Margus. Margus on rahvusvahelise kategooria tennisekohtunik, osalenud olümpial Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU televisioonirühmas. Harrastas paljusid spordialasid (näiteks suusatamine, jooks, ujumine, tennis ning paljuid spordimänge), Eesti noorteparemikku pääses võrkpallis. Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti fil...

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Sport ja hügieen

Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.Maailmas enim harrastatavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumie, võrk-, korv- ja jalgpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. SPORDI JA HÜGIEENI SEOS On väga oluline, et sportlased pööraksid tähelepanu oma hügieenile, et vähendada sellega seonduvaid nakkushaigusi. Mida peaks sportlased tegema, et hoiduda nakkushaigustest? 1. Duss kohe pärast võistlust või treeningut. Siinkohal peaks kindlasti meeles pidama, et ei tohi jagada teistega oma rätikut või teisi tualett- tarbeid. Uuringud on näidanud, et nakkushaiguste levik jagades neid tarbeid on kõige suurem. 2. Ei tohi jagada oma veepudelit. Viiruseid ja bakteriaalseid infektsioone

Sport → Kehaline kasvatus
21 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eestlased taliolümpiamängudel (referaat)

EESTI SPORTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Referaat Koostaja : Kätlin Laagus Ülenurme 2009 Sisukord Olümpiamängude ajaloost...........................................................................................................3 Eesti Olümpia Komitee...............................................................................................................3 Eestiga seotud sportlased taliolümpiamängudel......................................................................... 5 Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928........................................................................................... 5 Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952.........................................................................................................5 Cortina d'Ampezzo 26

Kirjandus → Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Venemaa 2016 olümpial

üks neist puudutab Zika viirust ja olümpia edasilükkamist või asukoha muutmist ja teine Venemaa osalemist olümpial. Seda kirjandit kirjutades toetun Kristjan Port’i arvamusele “Kõikide osapoolte jaoks oleks parem, kui Venemaad ei lasta olümpiale” (sport.err.ee, vaadatud 23.05.2016) Esiteks, olümpia harta näeb ette seda, et kui sa osaled olümpial, pead sa järgima kõiki olümpia harta punkte. Meditsiinireeglistiku lõigus on kirjas, et dopingut sportlased ei või kasutada nii võistlusvälisel kui ka võistluste ajal. Venemaa on rängalt eksinud just selle punkti vastu. Umbes paar nädalat tagasi, lahvatas üks maailma suurimaid dopingujuhtumeid, kus tuli välja et 33 Venemaa Londoni olümpa medaliomanikust oli tarvitanud üks kolmandik dopingut. Seda tunnistas endine Venemaa antidopingutegelane Grigori Rodtšenkov. Põhjus, miks see nii hilja välja tuli oli see, et 2012 aastal vahetati läbi

Sport → Sport
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kaugushüpe

Kaugushüpe Erich Ehte 9c Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta.

Sport → Kehaline kasvatus
9 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Oo sport, sa oled raha

makstud suurfirmade poolt. Kuid see reklaam on hea, sest kui mina vormelit vaatan, siis uurin neid reklaame ja mõtlen ikka, et kui see toode juba vormelis figureerib, siis see peab hea olema. Riik toetab sporti kuid reklaami tulude kõrval näib see vaid väike kopikas rahahunniku kõrval. Kui reklaami hindadest rääkida, siis vormel 1 maailmameistri Michael Schumacheri mütsil olev logo läks reklaamijale maksma 110 miljonit krooni ning paljud teised sportlased teenivad mitte auhinnarahadest vaid just raklaami tuludest miljoneid. Lõppkokkuvõttes, panevad kõige suuremad rahatähed taskusse ikkagi ärimehed, kes on ülima kavalusega oma firma logo sportlasele paigutanud ning sellega masse kaasa meelitanud oma tooteid ostma ning tarbima. Ettevõtjaid on mitmesuguseid ning mõningad kasutavad ka ebaausaid võtteid. Spordiennustus on viimasel ajal kujunenud väga populaarseks ning paljud inimesed tegelevad sellega, kuna see on

Kirjandus → Kirjandus
172 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Olümpiamängud

Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas. Ajavahemikus 1859­1889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased. Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja

Sport → Sport
3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Toitumine spordis

SISSEJUHATUS Meie organism vajab palju erinevaid toitaineid säilitamaks head tervist ja mitte ükski toit ei sisalda neid kõiki. Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks. Inimeste vajadused on väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest teistest teguritest. Inimesed tarbivad ja kulutavad energiat erinevalt. Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Oma töös annan ülevaate toitumisest spordis, tutvustan lähemalt toitaineid mida tuleks kindlasti tarbida ja mille tarbimist tuleks piirata. Küsitlesin ka oma tädipoega, kes mängib välismaa käsipallikoondises. 3 1. TOITUMINE SPORDIS

Toit → Toitumisõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kaugushüpe

Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse võistleja, kes võistluse lõpuks on sooritanud pikima määrustekohase hüppe. Suurvõistlustel antakse tavaliselt kõigepealt 3

Sport → Kehaline kasvatus
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spordi funktsioonid

Suhtlemine loob Intellektuaalne tingimused isiksuse fun. igakülgseks Hedonistlik Negatiivsete Ainult kõrgelt arendamiseks. haritud Spordis suhtlevad fun.- rahuloli ja ilmingiute omavahel treenerid, likvideerimine sportlased, tunnustus treenerid, organisaatorid, sportlased, arstid, juhendajad pealtvaatajad. saavutavad edu inimese Internatsionaalne Vaatemänguline kehalise Informatiivne fun.- fun

Sport → Sport/kehaline kasvatus
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun