Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"maaseaduse" - 79 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Asutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine

Ajalugu Asutava Kogu valimised ja tegevus 1919 - 1920. Eesti Vabariigi 1. põhiseaduse vastuvõtmine ja parlamentaarse demokraatia kujunemine, maaseaduse vastuvõtmine ja maareformi teostamine. Asutav Kogu ­ uue riigi tekkides või riigikorra muutudes valitav parlament, peaülesandega koostada ja vastu võtta põhiseadus. 120-liikmeline Asutav Kogu asus tööle 23. aprillil 1919 ning töötas kuni 1920. aasta lõpuni. Asutava Kogu tegevus: 1) moodustati Eesti Vabariigi valitsus eesotsas Otto Strandmaniga. 2) Võeti vastu Eesti Vabariigi Põhiseadus 15. juunil 1920 kuid jõustus alles 21. detsembril 1920....

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti 1920ndatel

1. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine 2. Maaseaduse sisu 3. Põhiseaduse sisu 4. 1924 aasta 1 Detsembri mäss 5. Peamised erakonnad Eestis 6. Eesti vastuvõtt rahvaste liitu 7. Balti Liidu loomise ebaõnnestunud katsed 8. Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20-ndatel aastatel 10. Raha reform Eestis 1) Sellal kui rindel käisid alles lahingud ja ükski välisriik Eesti vabariiki veel ei tunnustanud, ladus 1919 aasta jüripäeval ( 23aprill) kokku astunud Eesti Asutav Kogu üles riikluse alusmüüri...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariigi loomine 1917-1920

Kuid Punaarmee juhatus koondas uusi jõude ning veebruaris algasid Lõuna- Eestis ägedad kaitselahingud ülekaalus olevate enamlaste vastu. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Lõunarindel toimunud kaitselahingute ajal mõtlesid poliitikud Eesti riikluse kindlustamisele. Aprilli algul valiti Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine), parlamendi esimene koosolek leidis aset 23. aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva. Lätis murdis Eesti ratsavägi...

Ajalugu
262 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariik 1920-30-ndatel

Jaan. 1919 alanud vastupealetungiga puhastati Eesti Punaarmeest ning lahingud kandusid Läti ja Vene aladele. Mitmed asulad käisid korduvalt käest kätte, kuid suurte ohvrite hinnaga suudeti siiski kõik rünnakud tagasi tõrjuda. Aprilli algul valiti Lõunarindel Asutav Kogu (peamiseks ülesandeks põhiseaduse ja maaseaduse koostamine). Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega ­ Lätis tegutseva Saksa sõjaväega. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine relvakonflikt, mis on tuntud Landeswehri sõjana. Neljapäevases heitluses Võnnu all surusid eestlased saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu...

Ajalugu
184 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

Laidoner), suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks aeti vaenlane maalt välja. Aprillis 1919 kui olukord rindel oli muutunud Eestile soodsamaks toimusid Asutava Kogu valimised. Valimistel saatis edu erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutava Kogu juhatajaks valiti sotsialisist August Rei, valitsuse moodustas tööerakondlane Otto Strandmann. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus. 1919a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkumised. Eesti delegatsiooni läbirääkimistel juhtis J.Poska. Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti...

Ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ajajoon terve maailm

november 1918 Läti Vabariigi väljakuulutamine 28. november 1918 Eesti Vabadussõda algab Punaarmee rünnakuga Narvale. Kestis 402 päeva 1919 1920 Pariisi rahukonverents 6. jaanuar 1919 Algab Eesti vägede vastupealetung 23. aprill 1919 Tallinnas astub kokku Asutav Kogu 23. juuni 1919 Võnnu all purustatakse Landeswehri väeosad 10. oktoober 1919 Asutav Kogu võtab vastu maaseaduse Eestis. Balti sakslastelt maade äravõtmine. 1919 Võeti kasutusele Eesti mark. Esialgu ebakindel vääring... 1919 Kommunistliku Internatsionaali loomine. Ehk Kommitern. 2. veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 15. juuni 1920 Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse 1920 Alkoholi keeluseadus USAs...

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti riigi loomine ja Vabadussõda!

2)Mõisted. Eesti töörahva kommuun ­ eesti punaste võim, loodi 1917 sügisel, keskus Narvas Maanõukogu ­ ehk Maapäev, otsustasid kuulutada Eesti iseseisvaks Päästekomitee ­ Maanõukogu poolt moodustatud täidesaatev organ (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms). Koostas iseseisvusmanifesti. Asutav Kogu ­ ülesandeks oli põhiseaduse ja maaseaduse koostamine. Maaseadus ­ viidi ellu 1920 ­ 1929, 97% mõisamaadest riigistati ning jagati talupoegadele, riigile jäeti metsad, rahvuspargid, maavarad. Põhiseadus ­ I võeti vastu 1920, II aga 1938, see kehtestas presidendi ametikoha, kes hakkas tegema koostööd parlamendi ja valitsusega. Presidendiks sai PÄTS. Riigivanem ­ 3)Jutustavad teemad. Vaikiv ajastu ­ riigipöörde tulemus, kõik erakonnad keelustati, alles jäi vaid Isamaaliit, paljud...

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Serbia ja Montenegro

Kuningas saatis noormehi õppima Itaalia ja Venemaa sõjaakadeemiatesse. Need mehed moodustasid Montenegro armee tuumiku, juurutasid moodsat sõjalist organisatsiooni, strateegiat ja taktikat. Montenegro armee peamine rahastaja oli Venemaa. Kuiningas asutas ülemkohtu, lahutades niiviisi kohtuvõimu ja täidesaatva võimu. Juristi Baltazar Bogisici Tavaseadus asendas Danilo II Üldise Maaseaduse . 1888 sai Montenegro esimese omandiseaduse, mis määratles omandiõigused ja -kohustused. 1905 lasi Nikola koostada põhiseaduse, mis sisaldas ajakirjandusvabadust, ja kriminaalseaduse, mis vastas Lääne-Euroopa standarditele. Sel ajal asutati ajalehti ja ajakirju. 1910 kuulutas parlament Montenegro konstitusiooniliseks monarhiaks ja Nikola kuningaks. Balkani sõdade käigus (1913) tehti uusi vallutusi. Muuhulgas vallutasid...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Essee - Eesti aastail 1914-1920

aasta jaanuaris saavutas Eesti Ajutine Valitsus kogu eesti rahva poolehoiu. Sõjaväest kürvalehoidmine ja väejooks lakkasid. 1. veebruaril hõivasid Eesti väed Valga ja Võru, 4. veebruaril Petseri. Eesti oli vaenlasest vaba, kuid kauaks? Aprillis 1919 olid Asutava Kogu valimised, mis pani aluse Eesti riiklikkusele, võttes 15. juunil 1920 vastu esimese Eesti põhiseaduse ja 10. oktoobril 1919 maaseaduse . Viimasega likvideeriti aadlimõisad ja loodi talumajandus. Võõrandatud mõisamaadele loodi 55 000 uut talu, pärisomandiks anti 22 000 rendikohta ja juurdelõikeid said 20 500 väiketalu. Maareform muutis eestlased pärisomanikeks oma maal ja sai lõplikuks hoobiks enamlusele Eestis. 1919. aasta juuniks oli Eesti saavutanud otsustava edu Punaarmee üle ja Venemaa sai aru, et Eesti vägesid on võimatu lüüa ja tuleb asuda rahuläbirääkimistele. Ning viimane otsustav lahing toimus 19.-22...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused

sajandi lõpul Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid. Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootorikütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885-1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal. Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmu...

Majandus
156 allalaadimist
thumbnail
86
doc

Eesti uusima aja ajalugu

saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood ­ 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad ­ eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...

Eesti uusima aja ajalugu
409 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Johan Laidoner

Aprilli kriitiliste päevade ajal viidi läbi Austava Kogu valimised. 24. aprill tuli Austav Kogu kokku ja jäi kõrgemaks võimuorganiks kuni 1921 aastani. Vaatamata sõjaolukorrale võttis Austav Kogu vastu 1919 aasta 10. oktoobril Maaseaduse , mille järgi likvideeriti Balti - Saksa mõisnike maavaldus ning konfiskeeritud maa otsustati lasta tükkidena müügile. Eesti väejuhatus kasutas Vabadussõjas ka Vene valgekaartlasi ja mais 1919 tungisid Eesti väed koos valgekraadiga üle Narva jõe ning hõivasid seal suure maa-ala; 25. mail vallutati Pihkva ning loovutati see Vene valgekaartlastele. 1919 aasta suveks oli Punaarmee Eesti kõigil rinnetel lüüa saanud. Eesti Töörahva Kommuun kuulutati moskvas laialisaadetuks....

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti põllumajandus läbi aegade

Kõik see vajutas oma pitseri põllumajanduse käigule Eesti ajal, mil põllumajanduses kujunes domineerivaks väikemajapidamise vorm. Eesti põllumajandus eelmise vabariigi aegu 1919. a., peale iseseisvumist, võttis Eesti Asutav Kogu vastu maaseaduse , mille alusel võõrandati mõisad ühes nendele kuulunud hoonete, inventari ja tööstusettevõtetega. Ent Saksamaa survel võttis kodanlik valitsus 1926. a. vastu seaduse võõrandatud maade eest rahalise kompensatsiooni maksmise kohta. Rahalise kompensatsiooni omandasid balti mõisnikud, kelle esivanemad olid kohalikelt elanikelt vägivaldselt omandanud maa. Talupoegade niigi suur võlakoormus kasvas veelgi. Kelle huve kaitses selline maareform? Igal juhul mitte eesti talupoja omi!...

Geograafia
142 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti iseseisvumine

Veebr allguses oli kogu eesti taas vaba. Maaküsimus ­ põhiküsimus eesti rahva jaoks. Vabadussõja võitmise kaks põhieeldust: eesti valitsus lubas maaküsimuse ruttu lahendada ja teiseks: enamlaste võit vene kodusõjas. 1919 aprillis toimusid valimised Eesti Asutavasse Kogusse - 1919 oktoobris võttis Asutav Kogu vastu maaseaduse ­ baltisaksa aadel kaotas oma mõisad ja majandusliku võimu eestis. Asutav kogu kestestas ka uue õiguskorra, seisused kaotati, kirik lahutati riigist, pandi alus emakeelsele karidussüsteemile. Landeswehri sõda ­ VÕNNU LAHING 23 juuni 1919­ E-Põdder oli eestvaedaja, sakslased kaotasid. Eestlased kutsusid seda hiljem võidupühaks. TARTU RAHU 2 VEEBRUAR 1920 ­ sellega loobus venemaa igaveseks kõikidest õigustest eestile. Olulisemad punktid:...

Ajalugu
259 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ajaloo konspekt

Eesti väed asusid vastupealetungile. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud 13. Välisabi saabumine. 14. Eesti vabastamine 1919 aasta jaanuaris-veebruaris. 15. Kaitselahingud lõunarindel 1919 kevad-talvel. 16. Riigi elu korraldamine vabadussõja ajal. 17. Saaremaa mäss. (veebruar 1919) 18. Asutava kogu tegevus. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine. 19. Eesti vägede suurpealetung 1919 mais. 20. Landeswehri sõda: a. sakslaste eesmärgid b. võnnu lahing. V: Juunis 1919 viis see kokkupõrkele Landeswehriga, kes püüdis allutada Lätit oma võimule. Otsustavas lahingus Võnnu all purustasid Eesti-Läti väed 23. juunil vaenlase. See päev on (ametlikult alates 1935) Eesti Vabariigi Võidupüha. 21. nõukogude Venemaa soov sõja lõpetamiseks ja samas tulemusteta...

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti esimene iseseisvus ja Eesti Vabadussõda

2. veebruaril 1920 sõlmiti Venemaa ja Eesti vahel Tartu rahuleping, millega Venemaa tunnustas Eesti riigi olemasolu ning loobus vabatahtlikult Eesti aladest ja õigustest sellele alale. 23. aprillil 1919 tuli esimest korda kokku Eesti Asutav Kogu. Enamlased valimistel ei osalenud. Enamuse saavutasid vasakpoolsed erakonnad. Asutav Kogu võttis 1919. aasta oktoobris vastu maaseaduse ja 1920. aasta juuni keskel põhiseaduse. Asutava Kogu esimees oli August Rei ja valitsusjuhiks valiti Otto Strandman. Maareformi seadus nägi ette mõisate võõrandamise ning Eesti Vabariigi omandiks kuulutamise. Loodi riiklik maafond, millest lubati anda maad vähese maaga või maata talupoegadele. Eelistatud olid Vabadussõjas osalenud, lahingutes silma paistnud ja haavata saanud sõjamehed või Vabadussõjas langenute perekonnad. Põhiseadus nägi ette - isikupuutumatuse kaitse...

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine

a algul toimus murrang, saabus välisabi ja see ergutas eestlasi võitlema, sõjaväega liitus rohkem vabatahtlikke. Kevadeks oli Eesti pind võõrvägedest puhastatud ning lahingutegevus oli kandunud Läti ja Vene aladele. Riigielus muutus esmatähtsaks majandusliku olukorra parandamine. Toimusid Asutava Kogu valimised, edu saatis erakondi, kes lubasid läbi viia põhjaliku maareformi. Asutav Kogu võttis vastu kaks tähtsat seadust - maaseaduse ja põhiseaduse. Landeswehri sõda toimus 1919.a juunis. Landeswehri ehk armee moodustasid baltisakslased ja saksa vabatahtlike Rauddiviis, mida juhtis kindral Rüdiger von der Goltz. 23.juunil 1919 saavutati Landeswwhri üle võit, sellel päeval hakati hiljem tähistama võidupüha. Eesti majanduslik olukord ja ka sõjaline situatsioon nõudis rahu kiiret sõlmimist. Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtus Jaan Poska. Rahulepingule kirjutati lõpuks alla 1920. a 2. veebruaril....

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

Vilms (hukati 1918), J. Tõnisson) - 1921.a. Rahvasteliidu liikmeks (Eesti toetas igati Balti liidu ideed) · kultuurielu, teadus - kujunes rahvuslik professionaalne kultuur - eestikeelne terminoloogia 4. Autoritaarne periood a) põhjused · vabadussõjalased - 1929 Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (Artur Sirk, Andres Larka) - maaseaduse rakendamine; mälestusmärgid; põhiseaduse muudatused · majanduskriis - hädaabitööd (töötuid kasutati võsade mahavõtmisel, teede rajamisel, parkide loomisel,...) · sisepoliitiline kriis - enne Riigikogu valimisi 1932 parteide liitumine (3 suurt 10 väikse asemel; koostöö mitte ideoloogia järgi, vaid kasulikkust silmas pidades) - 1932 (kukub läbi) ja 1933 juunis (kukub läbi) uus põhiseadus rahvahääletusel - juunis 1933 devalveeriti Eesti kroon (Riigikogus: JAH 47 ­ EI 45; J....

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
9
doc

II Maailmasõda

Eesti majandus oli Vene majanduse lokaalne osa. Eesti üritas venemaast lahti saada. Läbi Eesti liikus suur osa Venemaa ja ülejäänud maailma vahelis 10. Peale Vene turu sulgumist hakkas Eesti rahaühik mark kiiresti devalveeruma. 1.jaanuar 1928 vahetus marga välja kindlale alusele seatud ja kattevaraga varustatud kroon. 1. Maaseaduse ja põhiseaduse vastuvõtmine 2. Maaseaduse sisu 3. Põhiseaduse sisu 4. 1924 aasta 1.dets mäss 5. Eesti peamised erakonnad 6. Eesti vastuvõtt rahvasteliitu 7. Balti-liidu loomise ebaõnnestunud katse 8. Eesti suhted Rootsiga 9. Majandus 20datel aastatel 10. Rahareform eestis Eesti 1930 10. märts 2009. a. 15:07 1. ülemaailmne majanduskriis ja selle olemus 2. Olukord Eesti põllumajanduses ja tööstuses 3. Vapside liikumine, eesmärgid...

10.klassi ajalugu
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun