konvendihooneks. Selline kindlustus kujutab endast alati nelinurkset võimsate müüridega hoonet ruumidega sisekülgedel ja keskel asetseva siseõuega. Läänetiivas asusid konvendihoone tähtsamad ruumid - dormitoorium (magamistuba) ja refektoorium (söögisaal). Põhjatiivas asusid foogti elamisruumid ja köök. Teisel korrusel asus kabel. Ida- ja lõunatiiba kasutati peamiselt ladudena. Enne Teist maailmasõda asus linnuses garnison. Peahoonet kasutati nii relva- kui ka toidulaona. 1944. aasta lahigutes sai linnus kõvasti kannatada. 1968. aastal algasid restaureerimitööd. Alates 1986. aastast on taastatud ruumides avatud näitused ja Narva Muuseumi ekspositsioon.
Ajalukku on jäänud Puhja köstri KÄSU HANSU kirjutatud ,,nutulaul". Eestis algas taas katkuaeg. Katku suri 200 000 eestlast. Alles jäi u. 120 000 140 000. 7) 1709 suurim maismaalahing Põhjasõjas: POLTAAVA lahing. Karl XII kaotab maismaal lõplikult. Põgeneb koos sõjaväe riismetega Türgisse. Kavatseb uuesti jätkata sõda. 1715 alles jõuab tagasi Rootsi. 1718 ründab Norras üht kindlust, langeb kas norralaste või oma meeste kuulist. 8) 1710 - Rootsi garnison Tallinnas alistub: suurem osa oli katku surnud. 29.sept.1710 kirjutatakse alla Harku mõisas kapitulatsiooniaktile. Tunnistatakse Vene ülemvõimu. Rootsi ja Venemaa vahel toimuvad veel merelahingud. Vene laevastik purustab Rootsi laevastiku. 9) 1721 UUSIKAUPUNKI rahu. Venemaale lähevad: EESTI-, LIIVI- ja INGERIMAA, osa KAGU-SOOMEST koos VIIBURIGA. Venemaa muutus impeeriumiks, Peeter I sai imperaatoriks.
Mille poolest ja miks erines aadli väärtuskoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Aadli väärtuskoodeks erineb tänapäeva moraaliväärtustest ikka paljuski, kuid neis on ka sarnasusi. Sel ajal oli maailmavaade piisavalt erinev tänapäeva omast, mistõttu need asjad erinevad olidki. Aadli puhul hinnati jäägitut ustavust. Kui aadlik oli sõjakäigul ja teenis truult oma isandat, saavutas ta sellega oma perekonna au ja hea nime. Aadli aukoodeksi omadused oli julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus- need võtab kokku veel tänapäevalgi kasutatav sõna ,,rüütellikkus". Need omadused on säilinud ka tänapäevani. Aadlike kasvatus, mille peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks, kulges mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus vanemate hoole all, seejärel saadeti ta kõrgemalseisva feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Kui ta oli juba veidi vanem lisandusid relvade tundm...
Lugedes õpikut jäi minule arusaamatuks läänerahvaste rumalus. Kuidas ei suutnud nad ennetada seda sündmuste käiku? Nad nimetasid ennast tsiviliseeritud rahvusteks, kuid ei tajunud maailmas toimuvat. Kuidas võis peeta venelasi harimata barbariteks, teades olukorda maailmas? Põhja-Eesti oli peaaegu iseseisvalt alistanud ennast Rootsile, kuid sellega halvenesid viimase suhted Poola-Leeduga. Tallinna saamiseks pidid Rootsi väed kasutama suurtükke, sest Poola garnison keeldus linna Rootsile üle andmast. Kuna rootslasi oli märgatavalt rohkem, pidid poolakad Tallinna ja ka Põhja-Eesti nendele siiski loovutama. Suurriikidevaheline pinge oli tajutav ja see ei soodustanud kedagi. Taani sai endale Saare-Lääne piiskopkonna alad, mil hertsog Magnus tuli sinna sõjalaevadega oma võimu püstitama. Mõnede aastate pärast alustas Rootsi Hiiumaa vallutamisega, jõudes välja Saare- kui ka Läänemaani, kus nad korraldasid rünnakuid
1730. aastatel saavutas pietism Eesti pastorkonna kindla kaupmehe kaudu oma toodangut linna müügile ja kaupmees ostis kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased 30 000 – hulgas laia leviku. Paljud neist suhtusid pooldavalt vennastekogudusse, talle midagi linnast selle eest. Maale hakkasid tekkima tööstusettevõtted, 35 000 mehega NARVAT piirama. Rootsi garnison suutis siiski hoida linna kuna see tõi just lihtrahva usule lähemale. 1740. aastatel oli Eestis nait; räpina paberivabrik, põldsamaa peegli ja portselani tehas. Rahvaarv vaenlase kätte langemast. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli 2x tõusnud (pikk rahu, sisse rändajaid palju). ROSENI DEKLARATSIOON oli
suurtükkide laskeulatusest väljapoole. Rootsiga ühines ka Inglise- Hollandi eskaadriga. Nii ei julgenud Taani enam merelahingut pidada. Nüüd asus Rootsi Kopenhaagenit piirama, kuid nad ei vallutanud seda. Taani tunnistas oma kaotust ja soovis alustada rahuläbirääkimisi. 18. augustil sõlmiti Rootsi ja Taani vahel Traventhali rahu. Järgmisena kuulutas Venemaa Rootsile sõja ning ründas Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerimaad. 23. septembril asusid venelased Narvat piirama, kuid Rootsi garnison suutis hoida linna vaenlaste kätte mitte langemast. 30. novembril ründas Rootsi Vene väge ning saavutas Narva all võidu. 19. juulil 1701. aastal olid Riia all lahingus Saksi ja Rootsi sõdurid. Selle lahingu küll Saksid kaotasid, aga nad kogusid enast ja taganesid. Peale Riiat vallutas Rootsi veel Miitavi ning seejärel kogu Kuramaa. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta Rootsile. 9. juulil toimus Kliszowi lahing, kuid jälle jäid Poola ja Saksamaa Rootsile alla. Pärast kaotust
Üritati meelitada ja üleüldine suhtumine oli parem. Probleem oligi selles, kas sooviti riskida lähedaste heaoluga joostes metsa ära või alluda idanaabrite tahtele. Tegelikult oli ka kolmas võimalus. Nimelt tegutses linnades ja maakohtades selline omaalgatuslik ning põrandaalune organisatsioon nagu metsavennad. Tegemist oli eestlastega, kes ei eelistanud kumbagi võõrvõimu ja otsustasid ise midagi ära teha. Kuna 21. oktoobril langes saartel viimane punaste garnison Eesti pinnal, algas saksa okupatsioon. Loodetud omariiklusest võis aga kahjuks ainult und näha ja tuli leppida saksastamisega. Sakslased aitasid luua nn. Omakaitse, mis koosnes vabatahtlikest metsavendade pataljonidest, kuhu kuulus kokku 40 000 meest. Samuti oli eestlastel võimalik liituda ida- ja politseipataljonidega, mis tegutses Venemaa territooriumil rindevõitluses, partisanide mahasurumises ja valveteenistuses. Mehi tuli kokku 10 000 12 000 ja mul on au
liidripositsiooni haaramist ning Venemaa tegutsemist. 1561. aasta juuni algul kehtestatigi Põhja- Eestis Rootsi võim, kui kuningale Erik XIV-le alistusid Tallinna linn ja Harju, Viru, Järva rüütelkonnad. Sellega algas Rootsi suurriigiajastu. Rahu Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti 1583. aastal, millega rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. Poola eesmärgiks sõjas oli saada endale tagasi kaotatud alad. Kuigi Poola garnison aeti rootlaste poolt 1561. aastal Tallinnast välja, siis 1561. aasta novmebris alistusid Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskop Poola kuningas Sigismund II Augustile. Kui Rootsis toimus riigipööre, sai võimule Johan III, kes oli Poola kuninga õemees. Seejärel sõlmisid Rootsi ja Poola rahu; 1582. aastal ka Poola ja Venemaa (millega Venemaa loobus Liivi Orduriigist). Taani soovis juurde saada alasid, alustades sellega juba 1559.aastal, kui omandas Saare-Lääne
Sõjandus Järva-Jaani Gümnaasium Raido Selge ja Siim Sander Tulirelvade areng Keskajal olid sõjaväe tuumikuks raskerelvastuses rüütlid, kes pidasid vastase ratsameestega mõõgaduelle. Ratsaväge toetasid vibukütid, kes külvasid lahingu algul vastase ridades segadust. Varauusajal muutus aga põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng. 16.saj hakkasid vibusid asendama arkebuusid ( eest laetav sileraudne käsitulirelv) ja musketid (eest laetav tulirelv). 16 saj hakkati valmistama järjest paksemaid turviseid, raudrüüde kaal kasvas 15 kilost 25 kiloni. Tulirelvad muutusid varsti nii võimsaks, et turvisest tuli loobuda. Ratsaväe tähtsus lahingus vähenes ning seda kasutati pigem luureks. Uus rivikorraldus Selleks, et musketite (eest laetav tulirelv) tulejõudu paremini ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Kui keskaja...
Teiseks aadli aukoodeksis sisalduvateks omadusteks olid julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Usatvusele ja lojaalsusele vastandus halvima omadustega reeturlikkus näiteks põgenemine lahingust, oma isandat hätta jättes. Samas tegid tolleaegsed rüütlis ka tegusid, mis tänapäeva rüütellikkusega kokku ei lähe : vallutatud alade paljaks röövimine, linnade ja külade mahapõletamine ning ka inimsuhetes oldi julmad. Näiteks hukati terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu puigelnud ning sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid. Ristisõdade ajal ehk 13. sajandist hakati looma romantilisi luuletusi rüütlite kangelaslikkusest oma südamedaami auks. Poeemides ülistasid rüütlid kõrgest soost daame, keda nad ei suutnud tegeliult kunagi endale naiseks võtta. Seega pidi tõeline rüütel olema ustav, vapper, heade kommetega ning alati olema valmis
Võimetu otserünnakut Verdunile lõpuni viima, kandis Falkenhayn raskuspunkti tiibadele, rünnates 6. märtsil lääne pool küngast, mille nimeks sai hiljem Le Mort Homme ('Surnud Mees') ja 8. märtsil idas Vaux' forti. Järgneva mõne kuu kuu jooksul muutusid Le Mort Homme ja naaberkünkad mitu meetrit madalamaks. 2. juunil alistus pärast pikaajalist lootusetut vastupanu Vaux' fort. Major Raynal'i juhitud garnison oli selleks ammendanud nii laskemoona- kui veevarud. Petain asendati 1. mail Robert Nivelle'iga. Nimelt tundus Prantsuse vägede ülemjuhataja Joffre'ile, et Petain on oma sõdurite vastu liiga leebe, ega innusta vägesid ründama. Nivelle oli aga juba tuntuks saanud kui halastamatu väejuht. 22. juunil alustasid sakslased taas rünnakut keskelt, sihiks Souville'i fort. Tuleettevalmistus toimus seekord difosgeeni sisaldavate gaasimürskudega. Hõivanud Thiaumont'i patarei
VENE-TÜRGI SÕDA Referaat Lähte 2008 AJEND JA PÕHJUSED. Venemaa, otsides väljapääsu Mustast merest, püüdis Türgimaad välja suruda Euroopast. Selleks kuulutas ta enese Balkani poolsaare ristiusu-rahvaste kaitsjaks ja nõudis Türgi valitsuselt kristlastele mööndusi, ähvardades vastasel korral sõjaga. Inglismaa ja Austria püüdsid rahulikul teel lahendada Vene-Türgimaa konflikti. Selleks kutsusid nad Konstantinoopolisse kokku Euroopa suurriikide esindajate konverentsi. Et aga konverents ei andud mingisuguseid tagajärgi, siis kuulutas Venemaa 12. aprillil 1877. a. Türgimaale sõja. Seega osutus Vene-Türgi sõja põhjuseks Balkani küsimus. 1876. a. sügisel jõudis Venemaa oma üldise väeteenistusekohustusega kolmandasse aastasse ja sellepärast ei olnud tal veel ühtegi aastakäiku mehi uue seadusega ettenähtud reservis. Alul mobiliseeris Venemaa 6 korpust ja hiljem veel 3 korpust. Nende 9 korpuse mobiliseerimiseks läks...
septembril 1710 Tallinn säilitas oma senise sisemise valitsemiskorra, saksa keele kasutamise õiguse ametliku keelena, luteri usu puutumatuse, senised maksud ja sissetulekud näiteks sadamatollid jms. Seega ei tähendanud kapitulatsiooniakt Tallinnale mitte tingimusteta alistumist, vaid soodsat kokkulepet uue valitsejaga. Sellisest kokkuleppest oli huvitatud ka Venemaa, lootes edaspidi nii tagada Tallinna lojaalsuse tsaarile. 29. septembril 1710 kirjutasidki Tallinna linn ja Rootsi garnison Vene vägede peakorteris linna külje all Harkus alla kapitulatsiooniaktile. Tallinna linna poolt andsid allkirja raehärrad Dierick Reimers ja Joachim Gernet ning Suurgildi vanem Johan Lantingh; Vene poolelt kindralleitnant Rudolf Felix Bauer. Tallinna kapituleerumisega lõppes sõjategevus Eesti territooriumil. 4
Aleksandria vallutasid araablased, linn kaotas oma tähtsuse ka tuletorni polnud enam vaja. Maavärinate tagajärjel ehitis purunes ning lõpuks varises merre. Huvitavaid fakte: Pharos oli piisavalt suur, et majutada tuletorni töölisi, sõjamehi ja tallipoisse. Hobused vedasid kütust mööda laiu kaldteid. Teetamm ühendas Pharost samanimelise saarega. Pharose tuletorn oli nii oluline, et selle rünnakuks oli jalamile barakidesse majutatud garnison. Astronoomid uurisid tuletornis asunud observatooriumis tähistaevast jälgisid, komeete ja planeete. 14 Jumalanna Artemise tempel Efesose Artemise tempel on ainus Ehitamise põhjused: Jumalate eluase maa peal. Philon Byzantionist Ehitamise aeg: 850 eKr.
Esimene Azovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik. Talvel ja kevadel 1696 organiseeris Peeter Voronezis jõelaevastiku. Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud flotilli, kuhu kuulus 22 galeeri ja 4 branderit ning mille juhatajaks määras Franz Leforti. Ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu. 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi Aasovi mere ääres alus Taganrogi linnale. Edasiseks pealetungiks Türgi Osmanite riigi aladele aga oli takistuseks avamerelaevastiku puudus Venemaal, Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast
ValeDmitri vastase vandenõu etteotsa asus Vassili Suiski, kes kõrvaldas Vale-Dmitri ja asus ise troonile, kus ta oli kuni 1610. a. 1607. a. ilmub välja Vale-Dmitri II, kes saab poolakate toetusel 1610 valitsejaks. Poolakad suhtusid venelastesse selge üleolekuga, riigikassa läks tasakaalust välja. Selline valitsemine tekitas kahtlusi Vale-Dmitri II võimu seaduspärasuses. Moodustati Vene maakaitsevägi, mida asusid juhtima Kuzma Minin ja Dmitri Pozarski. 1612. a. alistus Poola garnison Moskvas. ROMANOVID 1613-1917 MIHHAIL 1613-1645 Vene aadlikud valisid 1613. a. Maakogus uue dünastia, milleks sai Romanovid. Troonile valiti Rostovi metropoliidi Filareti poeg Mihhail Romanov, kes oli Ivan Julmaga kauges suguluses. 1598-1613. aastatel oli Vene troonil või pretendeeris sellele 6 inimest. Vale-Dmitri ja muude segaduste taga olid Poola-Leedu võimsamad suguvõsad. Segaduste ajal oli peaaegu kogu Novgorod Rootsi käes. Romanovite ajal absolutiseerus kogu Venemaa valitsemine
Mustale merele. Samuti oli tarvis kaitsta riigi lõunaosa krimmitatarlaste röövretkede eest. Esimene Azovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik. Talvel ja kevadel 1696 organiseeris Peeter Voronezis jõelaevastiku. Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud flotilli. Ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu. 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi Aasovi mere ääres alus Taganrogi linnale. Peetri algatusel töötati välja suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks viidi sisse uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast Azovi sõjakäike otsustas ta saata noori aadlikke välismaale õppima ning suundus ka ise Euroopa-reisile.
*itaalia sõtta juuni 1940, vallutas Saksaga Kreeka ja Jugoslaavia 2)NL sõjategevus 1939 nov- 1940 märts Talvesõda Soomega, sõda alustas NL, tulemusena loovutas Soome alasid NL-le, kuid säilitas iseseisvuse. 1940 suvel okupeerib Balti riigid *06.06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast *1941/42 Moskva lahing- tõsine kaotus Saksale, Hitleri välksõja plaani oli läbikukkunud
Mika Waltari Sinuhe Raamatu analüüs Aigar orav 10c 2011 I Raamat: Kõrkjalootsik Sinuhe vanemad olid Semnut ja Kipa. Sinuhe elas vaeses peres, aga siiski oli neil avaram maja kui teistel. Senmut töötas vaeste arstina ja tihti õppis tema kõrvalt ka Sinuhe. Sinuhe ema jutustas talle, kuidas ta sai oma nime muinasjutu ''Sinuhe ja merehädalised'' järgi. Sinuhe erines teistest oma kitsa näo ja peente ihuliikmete poolest. Sinuhe hakkas erinema teistest õpihimu poolest, kuigi algult tahtis ta sõduriks saada, aga isa tegi talle selgeks, et need kes oskavad kirjutada ja lugeda saavad elus hästi hakkama. Onegi koolist sai Sinuhe endale põneva kaaslase Thotmese, kellele meeldis joonistada. Senmut, Sinuhe isa, tahtis, et poeg saaks Amoni templi suurde elu majja õpilaseks ning kasutaks selleks ära vanat tuttavat Ptahorit, kes töötas kungliku koljuavajana. Geograafiline mõiste: -Puntima...
moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga. 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1618.1619. finantsaastal oli linnuses palgal 47 ametimeest ja teenijat ning 50 palgasõjaväelast, neist 36 lihtsõdurit ja 8 relvaseppa, 1623. aastal kahureid 116. 1645. aastal oli garnison seoses sõjaolukorraga märgatavalt suurem: kindluse üleandmisel Rootsile teenis siin 850 palgasõdurit ja 800 talupojast maakaitseväelast. 20. sajandi algul restaureeriti linnus Saaremaa rüütelkonna residentsiks. Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mõjule.
Mais 1704 toimub Kastre jõelahing, kus rootslaste laevastik hävitatakse ja saavutatakse ülemvõim Peipsi järvel. 1704 alistuvad venelastele Tartu ja Narva. 1708 küüditati Narva ja Tartu elanikud ning Tartu hävitati peaaegu täielikult. 1709 Poltaava lahing Ukraina aladel, kus viimaks hävitatakse Rootsi väed ja pealikud põgenevad Türki 1710 alistuvad Pärnu, Tallinn ja Kuressaare ning sõjategevus lõpeb Eesti aladel 29. september 1710 alistub Rootsi garnison Eestis 1710 1711 katk Eesti aladel 1721 Uusikaupunki rahu, millegi Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene riigiga. Tulemused: · rahvaarv vähenes umbes 120 000 inimesele · Eesti alad jäid Vene riigi mõjuvõimusesse · hävitati linnad ja külad · sisserännanud sõdurid laaberdasid ja kaklesid VENE VÕIM ASEHALDUSKORRANI Balti erikord Vene võimule oli tähtis kohaliku baltisaksa aadli toetus, sest poldud oma vallutuste püsivuses kindel
konverantsil tegid lääneriigid Stalinile järelandmise,tunnustades NSVL 1941.a piire(B riigid Moskva võimu all) 1945 veeb toimus Musta mere ääres Jalta konverents,millel osalesid Stalin,Churchill ja Roosevelt.Otsustai,et sama aasta kevadel asutatakse San Franciscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. 15. Berliini vallutamine:Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ja lõikas läbi ühenduse S ja Ida-Preisi vahel.Ida-Preisimaal peeti lahinguid aprillini,mil Königsbergi garnison oli sunnitud kaituleeruma. S pinnale jõudnud punavägi käitus inimestega metsikult,S sõdurid võitlesid erakordselt vapralt(lasi elanikel läände põgeneda)S vastupanu läänerindel muutus passiivsemaks. Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile,24.aprill jõuti Berliini.Hitler andis käsu B viimase võimaluseni kaitsta(tänavalahingu,mobiliseeritud poisikesed)Punaarmee tungis aga edasi,2.mai berliini kapituleerus.Punaarmee juhtkond lubas oma vägedel
Põgeneda õnnestus ainult osal linnaelanikest laevadel, mille meeskonnad suutsid vaenlase laevastiku blokaadirõngast läbi murda ja Vahemere kaudu lahkuda. Raevuka tormijooksu käigus hukkus kaheksa tuhat tüüroslast ja ligi 30 000 müüdi võitjate poolt orjadeks. Linn ise tehti teistele vastalistele õpetuseks praktiliselt maatasa. Pärast seda alistusid vallutajatele kõik Palestiina linnad peale Gaza, mis tuli võtta jõuga. Linna kaitses mehise väeülema Batise Pärsia garnison. Gaza piiramisel kasutati piiramismasinaid, sealhulgas Tüürose alt ära toodud katapulte ja kiviheitemasinaid. Need seati üles tohutule kokkukuhjatud künkale. Kindluse müüride mahalõhkumiseks kulus mõni päev ja alles pärast mitut makedoonlaste jaoks ebaõnnestunud pealetungi õnnestus linn lõpuks vallutada. Raevunud võitjad lõid maha kogu pärsia garnisoni, linn ise rööviti tühjaks ja selle elanikud müüdi orjadeks. See kõik toimus novembris, 332 eKr.
ettevalmistavad piiramistööd ning alustasid kindluse tulistamist suurtükkidest. Suurtükke oli venelastel 284. 4. novembrist 14. novembrini 1700 pommitasid venelased oma suurtükkidest edutult kindlust. Suurtükituli ei olnud tõhus, sest piiramise ettevalmistamisel oli tehtud vigu. Pealegi olid relvad ja püssirohi halva kvaliteediga. Kindluse seinu ei õnnestunud lõhkuda. Siis sai neil laskemoon otsa, suurtükid vaikisid ning nad pidid abi ootama. Varem tugevdatud Rootsi garnison Narvas, mida juhtis kindralmajor Henning Rudolf Horn, koosnes 3000 jalaväelasest, 200 ratsaväelasest ja 400 relvastatud tsiviilisikust. Vene kasakad laastasid vahepeal Virumaad. Karl XII otsustas Rootsi vägede eesotsas Liivimaale suunduda. Koos 8140-mehelise sõjaväega ja 10 suurtükiga maabus ta 16. oktoobril Pärnus. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral Carl Gustav Rehnskiöld.
takistuseks sai tühjus riigi kassas (Püüa, Nurk, Sepp, 2016). 1684. a. otsustasid rootslased kindlustussüsteemi järjekordselt moderniseerida. Uue sissepääsu, mis ehitati 1676 aastal, ette ehitati uued võimsad tänaseni säilinud bastionid ja rajati raveliinid. Tööd katkestasid 1706. aastal, kusjuures merepoolne edelaraveliin jäi ehitamata. Põhiliselt ehitati kindlus välja praeguseni säilinud kujul just Rootsi ajal. 15. sept. 1710 andis katkust laastatud Rootsi garnison kindluse vastupanuta Vene vägedele üle (IBID). 7 1.4. Vene aeg (17211918) 1711. a. kevadel Vene garnison lahkus.Kartuses, et rootslased taasvallutavad kindluse, õhiti bastionide tiivad, suurtükitorn, osa konvendihoone võlve ja kaitsetorni sisemus. Seejärel jäi konvendihoone umbes pooleks sajandiks saatuse hooleks. 1721 aastal sõlmiti Uusikaupunki
1941.aasta piire. 1945.aasta veebruaris toimus Musta mere ääres Jalta konverents, millel osalesid Stalin, Churchill ja Roosvelt. Konverentsil otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransiscos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Breliini vallutamine Jaanuaris 1945 läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. Ida-Preisimaal peeti meeleheitlikke lahinguid 1945.aasta aprillini, mil Königsbergi garnison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedele avanes võimalus tungida kiirelt Berliini peale, kuid USA poliitiline juhtkond keelas selle ära, sest Berliini vallutamine oli lubatud Stalinile. 16.aprillil 1945 alustas Punaarmee pealetungi Oderil. 24.aprillil jõuti Berliinu ning 25.aprillil kohtusid põhjast ja lõunast ümber Berliini läinud Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega. Olukorra lootusetust mõistunud, lõpetas Hitler elu enesetapuga ning 2
Esimene Aasovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik. Talvel ja kevadel 1696 organiseeris Peeter Voronezis jõelaevastiku. Nii sai ta enda käsutusse äsja ehitatud flotilli, kuhu kuulus 22 galeeri ja 4 branderit ning mille juhatajaks ta määras Franz Leforti. Ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu. 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Mõni päev hiljem pandi Aasovi mere ääres alus Taganrogi linnale. Edasiseks pealetungiks Türgi Osmanite riigi aladele oli aga takistuseks avamerelaevastiku puudumine Venemaal. Peetri algatusel hakati välja töötama suurt laevaehituse kava. Selle rahastamiseks kehtestati uut liiki koormised: maavaldajad ühendati "kumpanstvotesse". Iga "kumpanstvo" pidi oma rahaga laeva ehitama. Laevastikku ehitades ja armeed reorganiseerides kasutas Peeter välismaa asjatundjate abi. Pärast
8. juunil loovutati vastupanuta Pärnu, Mõisaküla, Viljandi 9. juunil sama Valga ja Võruga 10. juunil Tartu lõunaosa, aga siis rinne peatus 22. juunil alustas Wehrmacht rünnakut Põltsamaalt Mustvee suunas 7. august Wehrmacht jõuab Kunda juures Soomelaheni 17. august vallutab W Narva 20.-28. august lahingud Tallinna all, W võit, punased saavad peksa. sept-okt. lahingud jätkuvad Lääne-Eesti saartel 21.oktoober langeb Hiiumaa garnison 1944. uus russide pealetung. veebruari keskel algavad võitlused Narva pärast, päriselt ära ei võetud 6. märts õhurünnak Narvale,linn hävitati 7. märts õhurünnak Tapale, linn hävitati 9. märts õhurünnak Tallinnale, suured purustused 25. märts õhurünnak Tartule, suured purustused märts-aprill jätkuvad võitlused Narva pärast 26 juulil vallutasid venelased Narva, peatuma sunniti nad Sinimägedes (läbi aegade raskeimad lahingud Eesti aladel) 25
maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel. Esimesed jäljed inimasustusest pärinevad 5000 aasta tagusest ajast. Ajalooürikutesse ilmub Lihula 1211.a. seoses eestlaste võitlusega Saksa-Taani- Rootsi vallutuste vastu. 1220.a. vallutas Rootsi kuningas Johan Sverkersson Lihula linnuse. Linnusesse jäetud 500 meheline garnison hävitati aga 08.august 1220 toimunud lahingus saarlaste poolt viimse meheni. 1224.a. alistus Lihula sakslastele, kes rajasid Lihulasse oma kivilinnuse. 1234-1251 oli Lihula Saare- Lääne piiskopkonna keskuseks. Lihula linnus koos linnuse juurde tekkinud asulaga hävisid 1558-1583.a. toimunud Liivi sõjas. 1581 vallutasid Lihula rootslased ning 1710 koos kogu Eestiga tsaar Peeter I. 1710-1711 laastas Lihulat ja selle ümbrust katk, mille ohvriks langes ligikaudu 90% elanikest. 19 sajandi
Kui parajasti kellegagi sõdida polnud, pidasid linnriigid omavahel nn "lillesõdu", et jumalatele ohvreid hankida. Siiski olid alistatud hõimude vastuhakud asteekidele väga sagedased. Vallutatud alad ei lülitatud provintsidena riigi koosseisu, vaid neid ekspluateeriti halastamatult kui kolooniaid. Riik ise piirdus vaid Mehhiko oruga, ülejäänud alad oli 38 territooriumist koosnev koloniaalvaldus, kus resideerisid peale oma pealike ka asteegi kubernerid, maksukogujad ja garnison. Asteekide riigi kokkuvarisemise üks esmaseid põhjuseid oli alistatud rahvaste massiline mäss asteegi vallutajate vastu ja hispaanlaste vastuvõtmine vabastajatena. 3. Haridus ja kultuur. 2Asteegid pidasid endid kultuuriliselt tolteekide ja misteekide pärijateks. Oli kaks riiklikku koolisüsteemi. Kohustuslik haridus noorukitele alates 15. eluaastast. Telpuchcalli lihtrahvale: õpetati ajalugu, põllutööd, käsitööd, sõjandust. Valmistati ette töötajaid
Tallinna 21.Kool Liisa Aavik 11C Raamatu ,,Nero" analüüs Õpetaja: Tiina Meeri Tallinn 2012 2 Kokkuvõtted kahe peatüki kaupa Esimene raamat Ptk I-II Artemidoruse ,,õde" Acte palub Nerolt venna eest armu ning seda Artemidorus ka saab. Keiser räägib emale oma tunnetest Acte vastu. Tema ema saab pahaseks, kuna ta tahab et Nero rohkem oma tulevasest talle määratud naisest Octaviast hooliks. Ptk III-IV Nero läheb ühes oma õpetaja Tigellinusega linna peale, kus, kohtab Actet ning avaldab talle austust. Acte tunneb endas tundeid tärkavat, kuid ristiusk käsib teda Nerost eemale hoida. Ta põgeneb ja kaob jäljetult Nero ja Nicodemuse eest, kes teda patule tahaksid õhutada. Ptk V-VI Nero vestleb Senecaga oma tundemaailmast ning abiellub külma Octaviaga, keda ta ei armasta. Ptk VII-VIII Octavia ja Nero peavad suurt pidu. Üles tõusevad mitmed keerulised armulood ning võimuprobleemid...
loomuga inimene.Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest, milleks kasutas esimesena ajude äravoolu soodustamist arenenud Euroopa riikidest. Noore tsaari esimene iseseisev samm oli 1695 ette võetud katse vallutada Azovi, mis nurjus. Hiljem ta reorganiseeris armee juhtimise ning kordas tormijooksu, tänu millele 19. juulil 1696 Azovi garnison alistus. Varsti ilmnesid esimesed märgid rahulolematusest Peetri poliitikaga. Põhjasõjaga püüdis Peeter I saavutada Venemaale väljapääsu Läänemerele ehk "raiuda akent Euroopasse". Kuid esialgu ei läinud see läbi. Põhjasõjas taotletud eesmärgi saavutas Venemaa alles Uusikaupunki rahuga (1721), Venemaaga liideti Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja Ida-Soome koos Viiburi linnaga. Seejärel vallutas Peeter I Kaspia mere lääneranniku.
Venelased lahkusid, kui olid kätte saanud lunamaksu, ning viisid endaga kaasa kaheksa kirikukella. · Liivi sõja (1542-1583) ja sellele järgnenud Poola-Rootsi sõdade käigus elas loss üle mitu pommitamist ja piiramist. · 1600. aastal vallutasid linna rootslased. 1602. aastal tulid linna piirama aga Poola väed ülemjuhataja Jan Zamoyski juhtimisel. Linna kaitses 500-meheline rootslaste garnison, mida juhtis Porvoost pärit Arved Wildemann. Poolakad purustasid kahuritulega eelkindluse värava ja muudkui ründasid rootslasi. Ometi löödi nad suurte kaotustega tagasi. Kartes järjekordset rünnakut, paigutasid rootslased purustatud müüri alla võimsa miini. Kui komandant Wildemann oma ohvitseridega miini üle vaatama läks, plahvatas see ootamatult ja paiskas kõik kohalolijad õhku.
MAAILMA SUURRIIGID ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA 1. AMEERIKA ÜHENDRIIGID KIIRE MAJANDUSARENG. VÕITLUS TRUSTIDEGA. 19. saj. lõpul jõudis kapitalism USA-s imperialismistaadiumisse. Jätkus tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemusel kujunesid monopoolsed hiigelettevõtted - trustid. Need püüdsid enda kätte haarata kogu tootmisala või koguni tervet majandusharu. Trustides kaotasid ettevõtted oma iseseisvuse, alludes ühtsele juhtimisele. Ägedas konkurentsivõitluses, kus väiksemad ja nõrgemad firmad laostati suuremate poolt, kerkisid esile võimsad monopolistlikud koondised: 1."STANDARD OIL COMPANY," mille 1870. a. oli asutanud J. D. Rockefeller ja mis allutas endale peaaegu kõik teised USA naftakompaniid. Talle kuulus kümneid tuhandeid kilomeetreid naftajuhtmeid, sadu ookeanilaevu, ladusid, dokke jne. Ka kuulus Rockefellerile hiigelpank. 2."...
augustil eestlaste võitlusgrupid ümber formeerida politseiliste ülesannetega "Omakatiseks". Selle peaülesanneteks kujunesid vahiteenistus ning maa puhastamine punaarmeelastest ja teistest punategelastest. Pärast Eesti mandriala langemist sakslaste kätte jätkusid lahingud Eesti saartel. Sakslased vallutasid 5. oktoobriks Saaremaa ja 21. oktoobriks Hiiumaa. Järgnevalt jäi Punaarmee kätte Eesti aladest veel vaid Osmussaar, mille garnison 2. detsembril evakueeriti. 6. detsembril saabusid saarele Saksa väeosad ja sellega oli esimene Nõukogude okupatsiooniaeg Eestis ka lõppenud. 7 1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks. Selleks ajaks oli Kloogal ja mujal asuvates koonduslaagrites tapetud pea kõik umbes tuhat 1941. aasta järel Eestisse jäänud juudist ning ka mitusada mustlast
argpükslikule käitumisele. Samaaegu tehti sõjas sageli tegusid, mis rüütellikkuse mõistega tänapäeva tähenduses kuidagi kokku ei lähe. Vallutatud alade paljaksröövimine ning linnade ja külade mahapõletamine kuulus väitja õiguste hulka, ning ka inimelude suhtes oldi üsna hoolimatud. Näiteks hukati Kaspar Kuldkepp 6 AADEL JA RELVASTUS KESKAJAL terve võidetud garnison, kui see oli linna piirajatele ,,liiga kaua" vastu pannud. Sõjas tohtis kasutada kõiki vahendeid, millest võis abi olla võidu saavutamiseks, selles suhtes ei seadnud piiranguid ei õigus- ega väärtuskoodeks. Ristisõdade ajal hakkas ristiusk üha enam ka rüütlite maailmavaatele mõju avaldama. Ordudesse kuuluvad rüütlid elasid üheskoos linnustes, olles andnud tõotuse loobuda ilmalikest rõõmudest ning pühenduda ainult ristiusu teenimisele. 13. sajandil hakati looma
· Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks 2. Isesisvumise käik D. 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal · nikolai II loobus troonist ja võim läks kodanlikule Ajutisele Valitsusele · eestis toimusid põhisündmused Tallinnas, kus elas vene rahvusest töölisi ja asus suur garnison. Erinevalt 1905.aastast domineerisid Veebruarurevolutsioonis vene keel ja vene mõttelaad · Venemaa Ajutine Valitsus tagandas senised kubernerid ja märas nende asemele kubermangu komissarid. Eestimaa kubermangu komissraiks sai Tallinna linnapea advokaat Jaan Poska-esimene eestlane Eesti eesotsas pärast muistset vabadusvõitlust · Kohtadel seati ametisse maakonna komissarid, tegevust alustas miilits
Viimaste seast valitakse välja isikud, kellel on parim füüsiline vorm ning saadetakse rootsikeelsesse Nyland Brigaadi väljaõppekeskusesse. Füüsiliselt ja vaimselt raske merejalaväelase väljaõpe viiakse läbi rootsi keeles, kuid käsklused on ainult soome keeles. Reservohvitserid ja allohvitserid saadetakse õppima Mereväe akadeemiasse.3 Saaristomere Mereväe juhtimiskeskuses asub 6. raketi eskadron, 4. miinisõja eskadron ja rannakaitse pataljon, kelle garnison asub Turus. See üksus on alati alalises valmisolekus just pealveesõjaks. Nende peamine ülesanne on praegu mereseire (vee- ja õhusõidukid), sõjaaja üksuste loomine, koostöö piirivalvega ning veeteede ametiga, ja mereteede töös hoidmine, mis moodustab olulise osa kaitseplaanist, et kindlustada territoriaalne terviklikkus merel. Nylandi Brigaadi väljaõppekeskus Dragsvikis on nii ajateenijatele kui ka tegevteenistujatele. Suurt rõhku pööratakse füüsilisele vormi parandamisele
Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga.1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa Rootsi valdusse. 1618.–1619. finantsaastal oli linnuses palgal 47 ametimeest ja teenijat ning 50 palgasõjaväelast, neist 36 lihtsõdurit ja 8 relvaseppa, 1623. aastal kahureid 116. 1645. aastal oli garnison seoses sõjaolukorraga märgatavalt suurem: kindluse üleandmisel Rootsile teenis siin 850 palgasõdurit ja 800 talupojast maakaitseväelast. 1648 läänistati Magnus Gabriel De la Gardiele Kuressaare krahvkond ning 16. septembrist ka Kuressaare linnus, Kuressaare krahv De la Gardie nimetati ka 1649. aasta Liivimaa kindralkuberneriks ja ta kavatses linnuses kapitaalseid taastamis- ja ümberehitustöid. Kuid 1654. aastal loobus Rootsi kuninganna
oktoober 1704 · Gemäuerthofi lahing 16. juuli 1705 · Fraustadti lahing 3. veebruar 1706 · Kaliszi lahing 19. oktoober 1706 · Holowczyni lahing, 4. juuli 1708 · Vinni lahing 1708 · Lesnaja lahing (9. oktoober 1708, Juliuse kalendri järgi 28. september, Rootsi kalendri järgi 29. september 1708) · Poltava lahing (8. juuli 1708, Juliuse kalendri järgi 27. juuni, Rootsi kalendri järgi 28. juuni 1709) · Tallinna piiramine, Rootsi garnison Tallinnas alistus ning Tallinn läks Vene võimu alla, 15. august29. september 1710 · Helsingborgi lahing 28. veebruar 1710 · Gadebuschi lahing 20. (9.) detsember 1712 · Tönningi lahing (mai 1713) · Storkyro lahing 19. veebruar 1714 · Hankoniemi lahing (5.7. august 1714, 25.27. juuni 1714) · Dynekileni lahing 8. juuli 1716 · Saaremaa lahing 4. juuni 1719 · Grönhamni lahing 7. august 1720 LISA2 Põhjasõja rahulepingud [10] Travendali rahu
Liivimaalt minema. Kuid juba augustis naasis Saksi kuurvürst koos 18 tuhande mehega Liivimaale, vallutas tagasi Rootsi alasid ja asus uuesti Riiat piirama. "Rootslaste võit Narva all 1700. aastal". Gustaf Cederströmi maal aastast 1910.Türgiga vaherahu sõlminud Venemaa kuulutas 30. (19.) augustil (Rootsi kalendri järgi 20. augustil) Rootsile sõja ning ründas septembris Rootsile kuuluvat Soomet ja Ingerit. 23. septembril asusid venelased 30 kuni 35 tuhande mehega Narvat piirama. Rootsi garnison suutis siiski hoida linna vaenlase kätte langemast. Noor kuningas otsustas oma vägede eesotsas Liivimaale suunduda. Koos 8000- mehelise sõjaväega jõudis ta 16. oktoobril Pärnusse. Sealt liikusid Rootsi väed edasi Narva suunas. Kuningat assisteeris vägede juhtimisel kindral Carl Gustav Rehnskiöld. 30. (19.) novembril (Rootsi kalendri järgi 20. novembril) 1700 ründas 11 tuhande meheline Rootsi vägi Vene väge (Narva lahingus osales 24 tuhat meest). Paar päeva
14. Vana-Vene riik ja Eesti 997-1061 11 saj alguses Jaroslavi huvisfääri satuvad tsuudid e eesti ala asukad. Põhjuseks pakutud ka nede enda aktiivsust nt piraatlus jne. Tegelikult sel ajal ei ole teateid eestlaste suurest aktiivsusest. Seega pigem tundis huvi ,et oma valdusi laiendada. Oma abikaasale kinkis ingerimaa nimi ka sealt. 1030 suut sõjakäik siia ja võitis ning rajas Jurjevi linna. Nimi sest selline et ta ristinimi oli juri ja seega jurjev.Ilmselt rajati linnus(tartu), kuhu jäeti garnison, kes pidi siinseid hõime oma võimu alla hoidma. Järgnevad kroonikad näitavad et Jaroslavi plaan oli tulevikus kogu eesti ala oma maksu alla saada. 1054 tema poeg Izjaslav tuleb novgorodi ja organiseerib sõjakäigu tsuudide vastu kus seda juhtinud ostroviir saab surma. Seejärel teeb ta ise uue süjakäigu nede vastu ja vallutatakse üks nende linnu nimega Ocek Kegenub(venekeeles täh raidtõket e nats nõrgem kui linnus). Arvatakse et tegemist l- harjumaa Keava linnusega. See ei
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................2 1. Püramiidid............................................................................................. 3 1.1. Püramiidide ehitus................................................................................................3 2. Semiramise rippaiad Babülonis...........................................................4 3. Artemise tempel Efesoses......................................................................6 3.1. Templi välimus.....................................................................................................6 4. Zeusi kuju Olümpias.............................................................................7 4.1 Templi ehitus.........................................................................................................7 5. Halikarnass...
Sõjaväsimus. Sõjaline ebaedu idarindel 1914 -1917. Suured inimkaotused - u 1,6 mln. Venemaa läänealade vallutamine Saksamaa poolt. Probleemid suurlinnade varustamisel esmatarbekaupadega. Tööliste streigid. Talurahva maapuudus, madal elatustase. Riigi suur võlakoormus, sh välisvõlg pankrotioht Nikolai II kukutamine ja kaksikvõim 1917 veebr okt 1917 veebr - märts töölisrahutused ja massimeeleavaldused Petrogradis. Garnison keeldus demonstrante tulistamast. Ajutise Valitsuse moodustamine/peaministrid vürst Lvov, A. Kerenski Nikolai II troonist loobumise akt. Perekond koduarestis Kaksikvõim: Ajutine Valitsus (valitsusasutused) ja Petrogradi Nõukogu (tehased, Balti laevastik, Petrogradi garnison) Demokraatlikud uuendused: sõna-, trükivabaduse, parteide tegevusvabaduse kehtestamine, amnestia poliitvangidele. Lenini naasmine pagulusest. Venemaa kuulutamine vabariigiks
Stalingrad oli olulisem ka seetõttu, et Hitler nägi selles linnas sümboolsust- linna nimi kandis tema vastase nime. Kahtlemata jäid selle varjus märkimata paljud küsitavad nüansid, mida ülesande täideviimine tekitas. Stalingrad oli 500 000 elanikuga tööstuslinn, mis laius piki Volga läänekallast 30 kilomeetril. Linna ida pool asuvad väikesed saared, mis lõhestavad Volga jõevoolu. Kui sakslased oleksid tunginud linna ida poolt, oleks olnud vaid aja küsimus, millal garnison nälja pärast alla annab. Paraku nõudis Hitler, et Stalingrad tuleb võita coup de main'iga (David 2006: 191). Oma rolli mängis ka Stalini intuitsioon, et ta linn on ohus (Bastable 2008: 32). See linn polnud Stalinile vaid nime poolest oluline vaid ka ajalooliselt tähendusrikas. Nimelt 1918. aastal nn lõunarühmitus Stalin, Vorosilov, Budjonnõi ja Timosenko hakkasid valgete vastu võideldes Trotskile vastu. Sellest episoodist alates hakkas Stalin tõusma partei esirinda. (II ms, lk
Sõjasuvi Ruhnul Saksa-Nõukogude sõja algul oli Ruhnu saarel 14 vene sõdurit 79.laskurroodust. Juuli esimestel päevadel said kümme neist käsu lahkuda. Sõideti tuletorni paadil ja tõenäoliselt oli sõidusihiks Saaremaa, sest Ruhnu garnison allutati Lääne- Eesti saarestikult värskelt formeeritud Balti Piirkonna Rannakaitse (BPR) komandandile kindralmajor A.Jelissejevile, kelle staap oli Saaremaal. 8.juulil said ruhnulased raadiost teada, et sakslased on vallutanud Pärnu. Seega oli sakslaste käes kogu Riia lahte kaarena ümbritsev rannik. Ruhnu aktiivsemad ja mõjukamad mehed
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta hakkama millegi sellisega, mis muuti...
Vene armeega. Rootsi vägi liikus otse Vene kindlustusliinide ette. 19. novembril andis Karl XII käsu rünnakuks. Parasjagu tõusis veel lumetorm, mis oli otse vastu venelastele ja rootslastele selja tagant. Vene väed põgenesid lahinguväljalt. Suur osa Vene vägede lahinguvarustusest langes Rootslaste sõjasaagiks. Rootsi väed koos kuningaga talvitusid Laiusel. 1701. aastal lahkusid Rootsi väed Eestist. Sõjategevus kandus nüüd Leedu ja Poola alale. Liivimaad kaitses väikearvuline garnison ja väliväed eesotsas Wolmar Anton von Schlippenbach. Venelased saavutavad edu: Narva kaotusest toibunud koondasid venelased oma väed uuest Pihkvasse. Neid asus juhtima Boriss Serementiev. Detsembri lõpul ületasid venelased taaskord piiri. See tuli rootslastele üllatuslikult. Erastvere mõisa juures saavutasid Vene väed esimese olulisema võidu Põhjasõjas. Sealt edasi algas Rootsi väliväe kaotuste rida Liivimaal. 1702. aastal said rootslased lüüd Hummuli mõisa juures. 1703
• Masinatööstus • Raudteetööstus Siber: • Põlisrahvaste mahasurumine o Hävitamine – põlisrahvaste küttimine o Integratsioon – omandatakse osa mõlemast kultuurist o Assimileerimine – võetakse uus omaks, unustatakse vana o Separatsioon – uut vastu ei võeta, säilitatakse vana o Marginaliseerimine – uut vastu ei võeta, unustatakse vana • Asustuspoliitika o Garnison o Kolooniad, 1963 passiseadus • Väljasaadetud o Sunnitöölised o Poliitilised ja kahtlaste elukommetega Rahvastik Rootsi ajal Rahvastik Vene ajal 75% talupojad 10% mõisnikud 5% mõisnikud 40% pererahvas 20% sulased, teenijad, saunikud 30% sulased
Vanaidamaad Tänapäeva teaduse orient. Ida on kreeka k. oriens Teadus - orientaristika: kultuur, haridus, teadus. Territoriaalselt ja ajalooliselt 1. Mesopotaamia ja Egiptus 2. Vahemere rannik ja ees-aasia alad Egiptusest põhjapoole, Väike-Aasia poolsaar, selle ümbruskond Iraanini. Foiniikia, Süüria, Armeenia. 3. Kaugemad idamaad Pärsia(Iraan), Vana-Hiina, Vana-India Mesopotaamia Esimeste riikide teke Mesopotaamias: Sumerid ja sumerite riigid. Mesopotaamiat on loetud inimsoo hälliks on leitud vanimad luud, arvatakse et sa kujunes välja homo sapiens u 40 000 a tagasi. Algselt oli eluks kõlbmatu. Nimetus tähendab "jõgede vaheline ala". Tigris ja Eufrat. Mõlemad suubuvad Pärisa lahte. Jagunes põhja- ja lõunaalaks. Jõgede ümbruses oli elu. Põlluharimiseks oli kunstlik niisutus. Lõunas jõgede suudmeala on niiske dzungel, kus oleks vaja teha kuivendust. Inimasutuse jäljed 7000 a eKr. Tegeletud on maaprandustöödega. 5000...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
