Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti elustik ja elukooslused konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma ?
  • Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved ?
  • Palju – Abruka ja Saaremaa. 3. Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks ?
  • Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest ?
  • Kuidas on võimalik, et metssead teevad põldudel palju kahju hoolimata rakendatud vastuabinõudest ?
  • Mida teeb karu, kui ehmub ?
  • Mida arvate väitest, et karu on rumal ja aeglane ?
  • Millal sünnivad karul poja ?
  • Kuidas eristada hunti ja koera ?
  • Miks istub ilves aeg-ajalt puu otsas ?
  • Miks näeb kährikut looduses palju harvemini kui rebast, kuigi neid on arvuliselt umbes samapalju ?
  • Mida tähendab mägralinn ?
  • Milliseid elupaiku asustab halljänes, milliseid valgejänes ?
  • Milliseid Eesti rannikuvetes elavaid liike näidati filmis ?
  • Milliseid Läänemere liike, kes ei ela Eesti vetes, näidati filmis ?
  • Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks ?
  • Millised keskkonna saasteained ohustavad Läänemere elustikku ja Läänemere kalu söövaid inimesi ?
 
Säutsu twitteris
1.Eluslooduse süsteem
Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700.
Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit . Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit.
Eluvormid ja uurimisvaldkonnad:
bakterid ( sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia
vetikad (osa protiste) – algoloogia
seened, sh samblikud ( seen + vetikas ) – mükoloogia ja lihenoloogia
taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed , paljasseemnetaimed , katteseemnetaimedbotaanika
Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm.
Taimede uurimine :
botaanika – teadus taimedest
botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia , taimeanatoomia, taimefüsioloogia , taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika , geobotaanika, paleobotaanika , etnobotaanika.
Süstemaatika :
1735.aastal ilmus Carl von Linne teos Systema Naturae, mis esitas taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni, mis on kasutusel tänaseni. See baseerub organismide välistel tunnustel .
Carl von Linne rajatud taimesüstemaatika põhines õite morfoloogilistel tunnustel. Katteseemnetaimede sugukonnad on eristatavad ainuüksi nende tunnuste põhjal: õie sümmeetria, lehtede arv üksikutes õieleheringides, sigimiku asend ning õielehtede, eriti kroonlehtede, värvus (võib olla varieeruv ).
Binominaalne nomenklatuur seisneb selles, et igal liigil on kaheosaline nimi, millest esimene viitab perekonnale , kuhu ta kuulub, teine aga konkreetsele liigile. Tänapäevase nomenklatuuri reeglid ja nimetused on kirjas International Code of Botanical Nomenclature.
Liik on bioloogilise klassifikatsiooni põhiühik ja taksonoomiline järk. Seda defineeritakse ka kui organismide rühma, kes on võimelised omavahel paljunema ja andma viljakaid järglasi. Liigile omased tunnused avalduvad sarnases DNA-s, morfoloogias ja ökoloogilises nišis. Spetsiifiliste kohaomaste adaptatiivsete tunnuste olemasolul jaotatakse liigid alamliikideks või varieetideks.
Elusloodus – domeen -riik- hõimkond -klass-selts- sugukond -perekond-liik
*pea igal tasemel saab välja tuua ülem- ja alamastme.
*triibus – sugukonnast väiksem ja perekonnast suurem taksonoomiaüksus
Taimeriik:
1.Soonteta taimed – domineerib gametofaas, juhtkoed ei ole arenenud.
*Sammaltaimed – maksasammaltaimed(Hepatophyta, 6500), kõdersammaltaimed(Anthocerophyta,100), lehtsammaltaimed (Brypohyta, 12000).
1. Soontaimed – domineerib sporofaas, juhtkoed tugevasti arenenud (juhtkimbud)
*Seemneteta taimed – paljunevad eostega
Sõnajalgtaimed – raagraigastaimed(Psilotophyta,5), pärisraigastaimed(Lycophyta,1000), kidataimed(Sphenophyta,15), keerdlehiktaimed(Pterophyta,12 000).
*Seemnetaimed – paljunevad seemnetega
Paljasseemnetaimed – katmata seemnealged arenevad seemnesoomustel. – palmiklehiktaimed(Cycadophyta,140), hõlmikpuutaimed(Ginkgophyta,1), okaspuutaimed(Coniferophyta,550), vastaklehiktaimed(Gnetophyta,70).
Katteseemnetaimed – seemnealged arenevad kaetult sigimikus . – õistaimed (Anthophyta,250 000).
*Sammaltaimed – keha väiksem ja vähem diferentseerunud, jagunedes varteks ja lehtedeks. Juurte ülesannet täidavad risoidid – ühe või mitmerakulised niitjad väljakasved. Juhtkude puudub või see esineb algsoone kujul. Õisi pole. Paljunevad spooride abil.
*Sõnajalgtaimed – neil on varred, lehed ja juured. Erinevalt sammaldest esineb neil juhtkude( floeem ja ksüleem). Õisi pole(seemneid pole). Paljunevad spooride abil.
*Paljasseemnetaimed – neil on varred, lehed, juured. Esineb juhtkude, kuid seal paiknevad ainult trahheiidid . Seemned arenevad katmata õiealgmest.
*Katteseemnetaimed e õistaimed – erinevalt paljasseemnetaimedes on neil juhtsooned e. trahheed , õied e. kaetud õiealgmed, millest arenevad seemneid sisaldavad viljad . Seemnetes on endosperm .
LOOMADE HÕIMKOND
Choanoflagellates (kaelusviburlased)
Metazoa( hulkraksed loomad) – porifera( käsnad ), placozoa(plaatloomad e naastloomad), Cnidaria (kõrveraksed), Ctenophora(kammloomad), Acoelemorpha(umbelislaadsed).
Metazoa:
-Protostomia (algsuused):
Lophotrochozoa
-Platyhelminthes(lameussid)
-Mesozoa
-Namertea( kärssussid )
-Gnathostomulida(lõugussid)
-Micrognathozoa
-Rotifera(keriloomad)
-Acanthocephala
-Cycliophora
-Gastrotricha(ripskõhtsed)
-Protostomia(algsuused)
Lophotrochozoa
-Entroprocta(kummarloomad)
.Ectoprocta(sammalloomad)
-Brachiopoda(käsijalgsed)
-Phoronida( pärgussid )
-Mollusca( limused )
-Annellida( rõngussid )
-Echiura(kidavaglad)
Sipuncula(koduvaglad)
Ecdysozoa
-Nematoda( ümarussid )
-Nematomorpha(jõhvussid)
-Kinorhyncha(siilussid)
-Priapulida(keraskärssussid)
-Loricifera(rüüloomad)
-Onychophora( küüsikloomad )
-Tardigrada( loimurid )
-Arthropoda( lülijalgsed )
Chaetognatha(harjaslõugsed)
Deuterostomia(teissugused)
-Echinodermata( okasnahksed )
-Hemichordata(ürgkeelikloomad)
-Chordata( keelikloomad )
Liikide arv loomariigis on ebaühtlased jaotunud:
~99% loomaliikidest on koondunud üheksasse hõimkonda (käsnad, ainuõõssed , okasnahksed, rõngussid, lameussid, ümarussid, keelikloomad, limused, lülijalgsed), neist omakorda ~70% kuuluvad klassi putukad(Insecta). Paljud hõimkonnad sisaldavad ainult üht kuni mõnisada liiki, nt. naastloomad, kammloomad, ürgkeelikloomad, siilussid..
Hõimkond Keelikloomad
Alamhk – Mantelloomad; Koljutud; Selgroogsed
Selgroogsete liike maailmas: kalad 24450, kahepaiksed 5020, roomajad 7877, linnud 9377, imetajad 4475.
Selgroogseid Eestis: kalad 75, kahepaiksed 11, roomajad 5, linnud 383, imetajad 60.
METSAD
Definitsioone:
*Mets on ökosüsteem , mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. (Eesti Metsaseaduse järgi)
*Metsamaaks loetakse maatükki pindala vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%.(Eesti Metsaseaduse järgi)
*Mets on maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta valdavalt põllumajandusliku/aiandusliku või linnalise maakasutusega alasid(nt. aiandid ja pargid). ( ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi)
Mets on suurima biomassiga taimekooslus . Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab:
-õhkkonna gaasilist koostist
-sademete jaotust ja hulka
-pinnavee äravoolu
-aurumist
-maa-ala veerežiimi
-kliimat
30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga.
Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi:
-boreaalsed(33%)
-parasvöötme(11%)
-subtroopilised(9%)
troopilised metsad e. vihmamets(47%)
Metsi võib leida igast piirkonnast , kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2- kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi.
Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega
Metsarikkaimad riigid:
Soome(73%)
Rootsi(70%)
Sloveenia (62%)
Läti(54%)
Eesti(52%)
Venemaa(49%)
Bosnia -Hertsegoviina(48%)
Austria(47%)
Metsavaesemad riigid:
Island (0,3%)
Malta(1%)
Armeenia (9%)
Moldova(11%)
Iirimaa (11%)
Holland (11%)
Suurbritannia (12%)
Makedoonia (12%)
Metsa ajalugu eestis:
4000-3000 aastat tagasi – metsasus 90% - primitiivne maaviljelus
13.saj – 60%
17.sajandist – X – ulatuslik metsade laastamine
1900. A – 14%
20.saj – X – metsade pindala suurendamine
20.saj lõpp – 47%
Eesti metsad:
  • kuluvad segametsade vööndi
  • valitsevad oksapuu-enamusega puistud , esineb ka lehtpuumetsi
  • tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd , kase - ja haavapuistud on ajutised (ilma inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega)
  • u. 5000 aastat tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe
  • keskmine vanud 56 a.
1.Lomastik -
metskits , põder , hirv, pruunkaru , rebane , hunt, orav, kährik , metssiga , mäger , metsnugis , valgejänes , ilves, mets-karikhiir, leethiir, kaelushiir; laanepuuk , mullakakand, kiritigu , metsprussakas, kirju samblasultan, hiid -puiduvaablane, tuhatjalgne , kägu - vaablane , kivirähk, seenesääsk, harilik kõrvahark , laanekuklane, laanekuklase pesa, mullamurelane, haavalumik, kuusesikk , kuuse-kooreürask, sitasitikas, männiöölane, kuusesikk, harilik maipõrnikas; suur-kirjurähn, käbilind, musträhn, leevike , rasvatihane, punarind , lehelind, sinitihane , ööbik, sabatihane, pasknäär, hallrästas, metsis, kägu, händkakk.
2. Taimestik – ARUMETSADE JA SOOMETSADE JAGUNEMINE ALUSTAIMESTU RINNETE ESINEMISE ALUSEL
1.Puhmarindega arumetsad
Nõmmemetsad
Palumetsad
Rabastuvad metsad
Rohurindega arumetsad
Loometsad
Laanemetsad
Salumetsad
Soovikumetsad
Soometsad
Kuivendamata sood
Kuivendatud sood
Kõdusood
Nõmmemetsad
Sambliku kasvukohatüüp ( mahe ja harilik põdrasamblik , alpi põdrasamblik, harkjas porosamblik, islandi käosamblik, mets-põdrasamblik, pohl , kanarbik , palusammal , lainjas kaksikhammas , nõmme-kaksikhammas, palu- karusammal , liiv-karusammal, nõmm - liivatee , leesikas, kukemari , palu-härghein, kassikõpp, nõmmtarn, mets- vareskold )
Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas , palusammal, lainjas kaksikhammas, islandi käokõrv, põdrasamblik, liiv-karusammal, palu-härghein, võnk- kastevars , lamba- aruhein , nõmmtarn, jäneskastik )
Palumetsad ( palumännik , palukaasik)
Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik , lainjas kaksikhakkam, lehviksammal, kanarbik, mustikas, palu-härghein, leseleht , võnkvars, karvane piiphein, metskastik , jäneskastik, kilpjalg )
- jänesekapsa -pohla kasvukohatüüp
Mustika kasvukohatüüp: mustikamännik ja mustikakuusik (pohl, palu-härghein, kattekold, leseleht, metskastik, võnkvars, karvane piiphein, kilpjalg, lakkleht , palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, mets- turbasammal )
-jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp
- karusambla -mustika kasvukohatüüp
Rabastuvad metsad
Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik ( sinikas , kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail , mustikas, pohl, kukemari, küüvits , palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp - villpea , rabamurakas , keratarn, kadakas , paakspuu , tuhkur paju)
Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi , soo- ja konnaosi , sinihelmikas, sookastik , harilik tarn , niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg , tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik , lainjas kaksikhammas)
Loometsad
Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht , lillakas , lamba-aruhein, punane aruhein, nurmenukk , ojamõõl, hobumadar, värvmadar , niiduehmik, metsakäharik, harilik roossammal , lainjas lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu , türnpuu, sarapuu, paakspuu)
Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha , kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn, hobumadar, loodehmik, metsakäharik, põdrasamblikud , islandi käosamblik, lood-jõhvsammal)
Kastikuloo kasvukohatüüp (metskastik, sarapuu, sulg -aruluste, mägitarn, metsülane, longus helmikas, lubikas, lamba-aruhein, keskmine värihein , arukaerand, sinilill, punane aruhein, maikelluke , metsülane, verev kurereha, kevadine seahernes, angerpist, lillakas, metsmaasikas , hobumadar, hall käpp , jumalakäpp, laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas kaksikhammas, loodehmik, kuslapuu , pihlakas , harilik kibuvits, harilik tuhkpuu)
Laanemetsad
Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud , metsmaasikas, mets-kurereha, võsaülane, longus helmikas, maikelluke, jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat , sõrmtarn, leseleht, laanelill , karvane piiphein, ussilakk , metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik , sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin)
Jänesekapsa kasvukohatüüp ( kuldvits , mustikas, pohl, metskastik, naistesõnajalg)
Salumetsad
Naadi kasvukohatüüp ( püsik -seljarohi, saluhein , koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi, metspipar, salu -siumari, lõhnav madar, mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal , toomkuningas, pihlakas, vaarikas)
Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks, seaohakas , heinputk, soo-koeratubakas, lepiklill, ojamõõl, humal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp , harilik roossammal)
Soovikumetsad
Angervaksa kasvukohatüüp (angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, soomadar , metsosi, harilik metsvits, lillakas, naistesõnajalg, ohtene sõnajalg, palusammal, laanik, metsakäharik, lainjas lehiksammal, must sõstar, tüviksammal, harilik teravtipp, roossammal)
Tarna kasvukohatüüp (sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, mustikas, pohl, harilik metsvits, tedermaran, soo-piimputk, villohakas, soopihl , lubikas, lakkleht, lillakas, palusammal, laanik, soovildik, teravtipp)
Osja kasvukohatüüp
Rohusoometsad
Lodu kasvukohatüüp (lodumetsad) ( soovõhk , varsakabi, lodutarn , pikk tarn, ussilill, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, metskõrkjas, soopihl, ubaleht, soo-osi, harilik metsvits, mätastarn , pilliroog , tüviksammal, lainjas lehiksammal, teravtipp, raunik, metsturbasammal, nõgusalehine turbasammal)
Madalsoo kasvukohatüüp (madalsoometsad) (mätastarn, niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn , eristarn, ümar tarn, sookastik, sinihelmikas, kollane võhumõõk, soopihl, harilik soosõnajalg, ubaleht, konnaosi, pilliroog, soo-osi, ussilill, soomadar, soovildik, harilik teravtipp, soosammal, tüviksammal, palusammal, allikasoo-turbasammal, warnstrofi-turbasammal, keerd -turbasammal, harilik skorpionsammal)
Samblasoometsad
Siirdesoo kasvukohatüüp e. siirdesoometsad (pilliroog, sookastik, sinihelmikas, harilik tarn, niitjas tarn, pudeltarn, pikk tarn, õievähene tarn, alsstarn , konnaosi, harilik soosõnajalg, soopihl, püstkastik, tupp-villpea, alpi jänesvill, rabamurakas, sookail, küüvits, harilik jõhvikas , sinikas, madal kask, vaevakask , lapi paju, girgensohni turbasammal, nõgusalehine turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, harilik ja rabakarusammal)
Raba kasvukohatüüp e. rabametsad (sookail, kanarbik, sinikas, hanevits, küüvits, kukemari, vaevakask, harilik jõhvikas, pohl, väike jõhvikas, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas, ümaralehine huulhein , rabakas , pruun turbasammal, punane turbasammal, balti turbasammal, lillakas turbasammal, õrn turbasammal, raba-karusammal, harilik karusammal, palusammal, laanik)
Kõdusoometsad
Mustika- kõdusoo kasvukohatüüp (mustikas, pohl, sinikas, palusammal, sookail, laanik, soovildik, lainjas kaksikhammas, turbasamblad , harilik karusammal, kattekold, palu-härghein, lakkleht, karvane piiphein, ümaralehine uibuleht, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, leseleht, sinihelmikas, suga -sõnajalg, leseleht)
Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp (jänesekapsas, lillakas, naistesõnajalg, harilik kolmissõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, leseleht, jänesesalat, kõrvenõges, õrn lemmalt, metskastik, ussilakk, laanelill, kattekold, harilik nõiakold, longus helmikas, sinihelmikas, püsik-seljarohi, koldnõges, naat , metsmaasikas, ümaralehine uibuleht, seaohakas, luht -kastevars, põdrakanep, laanik, palusammal, metskäharik, harilik kaksikhammas)
TAIMKATE JA ÖKOLOOGIA
Taim ja keskkond
Keskkonnategurid : keskkonnategurite koosmõju seaduspärasusi
Keskkonnategurite mõju on kompleksne.
Miinimumreegel – mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem.
Suhteline kasvukohapüsivusreegel – kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta, kus ökoloogiliste tegurite koosmõju kompenseerib kliima erinevuse ja tegurid vastavad kõige enam ökoloogilisele amplituudile.
Taimepopulatsioon
Populatsioon – kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal moodustavad populatsiooni
Tsönopopulatsioon – kõiki mingis taimekoosluses kasvavaid ühe taimeliigi isendeid hõlmav populatsioon
Tsönopopulatsiooni koosseis :
-geneetiline koosseis – milline on vegetatiivse paljunemise osatähtsus, milles avalduvad vegetatiivselt ning generatiivselt uuenenud isendite erinevused ning missugune on ise- ja võõrtolmlemise ligikaudne vahekord .
-sooline koosseis – isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel
-vanuseline koosseis:
*normaalses populatsioonis on palju nooremaid ja üha vähem vanemaid vanusejärke
*invasioonilises populatsioonis on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed
*regressiivses populatsioonis on olemas ainult vanemad isendid, nooremaid kas pole või on vähe.
*seisundiline koosseis – mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks või kahjustavate tegurite mõju – tema nõudluste ja keskkonnatingimuste kooskõla .
Arvukuse dünaamika – suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks.
Arvukuse muutustega seotud asjaolud :
-rikkalik õitsemine – on suure viljasaagi eeldus
-rikkalik viljumine – valmib rohkem leviseid (seemneid)
-levi
Taimkate ja selle elemendid
Eluvormid, liikidevahelised suhted.
Ökoloogilised integratsioonid:
- sümbioos – kahe isendi kasulik kooselu (nt. mügarbakterid liblikõieliste juurtel)
- kommensialism – ühele isendile kasulik, teisele ei kasulik ega kahjulik
- parasitism – ühele isendile kasulik, teisele kahjulik
Toitumis- ja laguahelad
Kõik organismid sõltuvad sellest, kui intensiivselt kulgeb energia salvestamine ja selle edasine muundamine organismide toitumise ja toiduks muutumise ridades. Viimaseid nimetatakse toiduahelateks elusa orgaanilise aine ehk biomassi ja laguahelateks surnus orgaanilise aine toiduks kasutamise korral.
lagundajad – autotroofidheterotroofid
Taimekooslus
Teatud taimeliigid kasvavad koos sarnastes tingimustes korduvate iseloomulike taimekooslustena e. fütotsönoosidena.
1. Ökoloogilis -territoriaalne kästilus.
Igale liigile on omane teatud ökoloogiline amplituud . Selline liikide autoökoloogiast lähtuv käsitlus peab koosluse kõige olulisemaks omaduseks keskkonnategurite kompleksi e. kasvukohta e. ökotoopi.
2.Taimedevahelised suhted
Oluline assotsieerumine kooslusteks, põhitähelepanu dominantidel – taimeliikidel, mis mõjutavad tugevasti teiste kasvu.
3.Taimede oluline osa ökosüsteemis või biogeotsönoosis.
Koosluses ühendab taimi nende ühesugune osa aineringes. Kooslusena kasvades muudavad taimed neile iseloomulikul viisil elutingimusi (nt. annavad varju).
*Taimekooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel, kui ka organismide ja keskkonna vahel.
Eluvormid – koosluse koosseisu kõige jämedam jaotus. Eluvormide protsentuaalne vahekord ongi üks koosluse tunnuseid. Kasutatakse liigiloendite koostamisel.
Liikide koguarv – iseloomustab koosluse mitmekesisust ja suhete keerukust. Liikide arvu loendatakse kindla suurusega maa-alal.
Osatähtsuse järgi võiks liike jaotata mitmeti, levinuim on dominantide s.t valitsevate liikide esiletõstmine. Liikide osatähtsusel põhinevaid rühmi nimetatakse fütotsönotüüpideks.
Taimekoosluste dünaamika
Kõik alalised muutused on jaotatud kahte rühma:
-kooslusesisesed muutused, mis on enamasti lühiajalised, enam-vähem tsüklilised ja toimuvad koosluse tunnuste varieerumise piires, neid käsitletakse kui koosluse dünaamikat
-on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemisega ning viivad uue koosluse kujunemiseni – vahetuseni e. suktsessioonini.
-ööpäevased muutused fotosüntees , transpiratsioon, hingamine jt..
-aastaajalised e. sesoonsed muutused – väljenduvad koosluse aastarütmis st. teatud faaside kordumises igal aastal. Kooslusse kuuluvate liikide mõningate fenofaaside kokkulangemine tingib erinimeliste kooslusefaaside – aspektide – korrapärase vaheldumise aasta jooksul
-eriaastased muutused e. fluktuatsioonid – tingitud eri aastate ilmastiku erinevustest, mis võivad muutuda taimede, seente, loomade paljunemisrütmide kui ka inimtegevuse tõttu.
-taastumised e. demutatsioonid – kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab koosluses looduslik taastumine .
Suktsessioonid, kliimaks ja selle tunnused
Vahetused (suktsessioonid) on muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega .
-autogeenne vahetus – tingivad kindlasuunalised nihked aineringes või suhete süsteemis, mis aja jooksul kuhjudes saavutavad sellise ulatuse , et kasvukoht ei vasta enam peamiste liikide ökoloogilisele amplituudidele.
-allogeense vahetuse põhjustab suurema süsteemi muutus. Algpõhjuseks on tihti inimtegevuse otsene või kaudne mõju.
-algkooslustele järgnevad vahetuse korras püsivamad kooslused , millesse uusi liike lisandub peamiselt kasvukoha ja valgusrežiimi muutumise korral. Selliseid järjestikuseid vahetusi nimetatakse suktsessioonideks, järjestikuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks.
-kliimaksiks nimetatakse protsessi, kui muutlikud järgukooslused asenduvad lõpuks püsikooslusega.
Kliimaksiõpetuses võib eristada 3 arenguastet:
1)monokliimaks – kõik kooslused ühes kliimavööndis muutuvad aja jooksul suktsessioonide käigus üha sarnasemaks, mesofüütsemaks, kuni lõpuks saavutavad ühise kliimaseisundi, mis jääb püsima kliima
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti elustik ja elukooslused konspekt #1 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #2 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #3 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #4 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #5 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #6 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #7 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #8 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #9 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #10 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #11 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #12 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #13 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #14 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #15 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #16 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #17 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #18 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #19 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #20 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #21 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #22 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #23 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #24 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #25 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #26 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #27 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #28 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #29 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #30 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #31 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #32 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #33 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #34 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #35 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #36 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #37 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #38 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #39 Eesti elustik ja elukooslused konspekt #40
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 40 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kriss20 Õppematerjali autor

Lisainfo

TLÜ aine MLB6901 slaidide materjal wordi failina. Lisaks ka videote väited, küsimused ja vastused. Eksamiks kordamiseks.
tlü , elle , rajandu , tiina , elvisto , elustik , elukooslused , raba , kooslus , metsad , sood , kasvukohatüüp , sambla , madalsoo , rabad , linnud

Mõisted

eluvorm, botaanika, elusloodus, soonteta taimed, soontaimed, katteseemnetaimed, alamhk, bosnia, taimestik, nõmm, mustika, jänesekapsa, miinimumreegel, suhteline kasvukohapüsivusreegel, populatsioon, tsönopopulatsioon, arvukuse dünaamika, toitumis, viimaseid, ökoloogilis, igale liigile, kasvukohta, liikide koguarv, põhinevaid rühmi, algpõhjuseks, keskkonnategurite kompleksis, juhtiv tegur, liikide arv, üldkatvus, homogeensus, mikrotsönoos, partsell, raba, lage, ämblikud, kahepaiksed, roomajad, imetajad, ämblikud, kalad, roomajad, linnud, imetajad, turbalõikus, põlevkivikarjäärid, rohumaa, rannaniidud, lamminiidud, puisniidud, looniidud, puisniit, alvarid, puisniitude rohustu, pindala eestis, rohurinne, sinikael, rannikuniidud, rannikuniitude pindala, läänemere piirkonnas, riimvees, põhjaloomastik, läänemere zooplankton, räim, räim, räim, tursk, lest, merekalad, hahk, punajalg, läänemere ida, kühmnokk, valge mere, randalhülge elupaigaks, riia lahes, jõgi, jõesäng, jõeorg, perv, terrassid, meander, absoluutseks languseks, jõestik, suudmealal, lutikalistest, määravaks, roostikes, niiskes kliimas, oligotroofsed, semidüstroofne, düstroofne, düseutroofne, eutroofne, halotroofne, pandivere kõrgustikul, kõrgustiku lääne, tallinlaste suplus, mandrijäätekkelised, karstijärved, meteoriidijärv, tasandikujärved, veeorganismidele, järvetaimestik, loomastik, ainuraksed, ümarloomad, kärssussid, kaanidest, limused, lõpushännaline, ämblikulaadsed, lutikalised, mardikalised, kahetiivalised, peipsi, peipsi, väiksel hulgal, hundi karv, põder, metssiga, pruunkaru, rebane, kährik, mäger, kobras, halljänes, rannikulõukad, rannaniidud, juttselg, alvarid, luhalindude pesitsusaeg, puiskarjamaad, laelatu puisniit, läänemeri, pringel, hallhüljes, kasvab kesk, hall käpp, taimemahl, nõges, jõgi, vesikirp, puuleht

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
11
doc
Eesti elustik ja elukooslused
58
doc
Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS
80
doc
Metsabotaanika
14
doc
Eesti taimed ja taimekate
14
doc
Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused
13
docx
Eesti looduskeskkond
33
doc
Eesti taimestik-taimkate ja selle kaitse



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun