Lehed asuvad lamedatel läbimõõduga; puitunud juunini, käbid valmivad võrsetel vastakuti, on soomusjad ja soomused,. samal sügisel. õlinäärmega. Igihaljad põõsad ja madalad puud. Koor on punakaspruun ja plaatjas. Õhukese koorega puul on rohkesti uinupungi. Enamik puudest Isaskäbid moodustuvad kahe-, harvem ühekojalised. Võra on tihe, lai, sügisel, on varrelised, Tolmlevad veebruaris/ Perekond või munajas, laimunajas, pikad, tugevad kerajad peakesed 6-14
erinevate süstemaatikute poolt erinevalt, ja vastavalt võib ka Eestis kasvavate viirpuuliikide arv olla seetõttu erinev. Mitmed viirpuuliigid kasvavad Eestis ainult läänesaartel ja on ka seal haruldased. Pajude (Salix) liikidest on osa puud (neid võib nimetada ka remmelgateks), osa aga põõsad. Kaskedest (Betula) on kaks liiki puud, teised kaks põõsad. 2.2. Eesti pärismaised põõsad. Pärismaiste põõsaste hulka loetakse Eestis alltoodud 30 liiki. Põõsaste eristamisel puudest on siin võetud kriteeriumiks, et nad ei kasva tavaliselt kõrgemaks kui 23 meetrit. Kibuvitsa (Rosa) perekonnas on liikide piiritlemine ebakindel, seepärast leidub mitmeid erinevaid selle perekonna süstemaatikaid ja vastavalt on ka võimalik erinev arv liike Eestis. Tuhkpuu (Cotoneaster) perekonnas on Eestis esinevate liikide eristamine samuti keeruline. Pajude (Salix) liikidest on osa põõsaid, osa aga kasvab kas vahel või enamasti puuks. Puuks
labasem, vaid tihti hoopis parem. Enne võõra sõna kasutuselevõttu tuleks kaaluda, kas on olemas eesti keelne vaste. Siiski on kontekste, kus moesõnad on kohased. 10 Kirjandus Mäekivi, Helika 2004. Moesõnad. - Oma Keel nr 2, lk 63-67. Kasik, Reet 2005. Tekstiuurija märkmikust. - Õpetajate Leht nr 32, 16. september 2007, lk 10-11. Kasik, Reet 2001. Puudest ja inimestest. - Oma Keel nr 1, lk 48-49. 10
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:
Ent talle pole sugugi vastukarva ka oranzikaspunane, pruun ja ruuge toon. Tema element on maa, metallidest sobivad vask ja kuld. Inspiratsiooni võiks ta ammutada Sveitsist, Iirimaalt, Iraanist, Küproselt, Kreeka saartelt, Caprilt ja Prantsusmaalt. Kaksikutele sobivad piibeleht ja sirel Kaksikud lasevad end võrgutada sulnitest lõhnadest: piibeleht, lavendel, sirel. Veel sobivad selle sodiaagimärgiga adiantum ja sõnajalg, mirt ja orhidee, krüsanteem ja asalea. Puudest armastavad Kaksikud pähklipuid, faunast väikesi linde, papagoisid, liblikaid ja ahve. Värvigammast pole neile suurt midagi vastumeelt, kuid iseäranis passivad neile kollane ja oranz. Selle vilka ja püsimatu tähtkuju element on õhk, metall elavhõbe. Inspiratsiooniks tasuks kiigata Walesi, Belgiasse, USAsse, Egiptusesse, Sardiiniasse ja Armeeniasse. Vähi silm puhkab valgetel õitel Vähi ilumeelt hellitavad karusõrg, kassitapp, pelargoon, liilia, vesiroos ja
Kastan – aruta kastanimuna koore seest välja ja tee hambatikkude abil endale meeldiv kujuke. Tamm – Vaatle luubiga tammetõru, tammetõru „kübarat”. Kuusk – Korja maast vastavalt enda vanusele sama palju käbisi, loenda need. Vaher - Moodustage paarid ja astuge edasi kolm suurt sammu, seejärel tehke kolm kõrget konnahüpet. Õunapuu- Katsu ja vaatle õunapuu tüve. Soovi korral võta õun, pese see toas ära ja tee suu magusaks! MÄNG: Kogutakse lapsed eemale erinevatest puudest ning kinnitatakse õpitut. Näidatakse lastele kas erinevaid puid või nende vilju ning lapsed peavad jooksma vastava puu juurde. ÜLESANNE: Leia ümbrusest kolm erinevat puu vilja ning aseta nad ritta raskuse järjekorras (Näiteks: Õun, käbi, tammetõru) LÕPETUSEKS: Loeme koos linnukese ja lastega luuletuse „Pisike puu”, mille autoriks on Ott Arder Pisike puu Ott Arder On kasvamas kuskil üks pisike puu, ta rohetav võra on habras ja noor, veel nõrk on ta tüvi ja lühike juur,
Soostunud metsad on perioodiliselt liigniisketel muldadel kasvavad metsad, millest enim esindatud on lehtpuu- või segametsad. Nende metsade kogupindala Eestis on ligi 397,7 tuhat hektarit, millest valdava osa moodustavad sanglepikud, hall-lepikud, männikud, kuusikud, kaasikud ja haavikud. Soostuvad metsad hõlmavad soovikumetsi ja rabastuvaid metsi. Soovikumets on tekkinud soostunud maade kuivendamisel, kus on kõrge mullaniiskus ja halb õhustatus. Puudest kasvavad seal sookask, mänd, kuusk, taimedest näiteks tarnad, osjad, kastikud, sinihelmikas. Rabastuv mets on toitainetevaene, happeline ja liigniiske. Puudest esineb seal mänd ja kask, taimedest sinikas, sookail, mustikas, turbasamblad, karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim)
..............................................................6 2 Sissejuhatus Kask kuulub heitleheliste tuultolmlejate lehtpuude ja- põõsaste perekonda. Kaskesid on põhjapoolkeral umbes 60 liiki. Eestis on neli erinevat kase liiki esindatud. Neist kõige rohkem on arukaskesid. Kased on meie metsade koosluses ja ökosüsteemis väga tähtsal kohal, sest üle 20 % meie metsades kasvavates puudest on just kask. Kaskedel on väga palju kasutusalasid, mis teevad kasest väärtusliku puu. Kaskedel on palju rahvapäraseid nimetusi, kuna kask on üks eestlase lemmik puudest. Eri liiki kaskede põhierinevused Eestis esindatud kaseliigid on arukask, sookask vaevakask ja madal kask. Esmapilgul on madal kask ja vaevakask suhteliselt sarnased kuna mõlemad liigid on üpris madalad(kuni 2,5 m) ja nende kasvukohtadeks on mõlemal juhul põhiliselt sood ja rabad
6. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust, x0,7= 37,9
leida jaotuse 0,7-kvantiil, leia 0,2-täiendkvantiil. x0,8= 39,5
Leia alumine kvartiil, mediaan, variatsioonikordaja 31,8 35,2 14,5
7. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust,
leida diameeter, millest 15% puudest on jämedamad, x0,85= 40,5
leida diameeter, millest neljandik puudest on peenemad. x0,25= 31,8
8. Eeldades männi diameetrite korral normaaljaotust, leida, kui suur osa diameetritest
jääb vahemikku 32 kuni 36 cm P(32
„ha-ha“- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama looduslikku ilmet aias, toimis lammastele piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav. . Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms Paviljon- tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga. Pergola- lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed. Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu
mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Kobras-Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel. Tähtis on ka pehme puiduga lehtpuude ja põõsaste olemasolu kaldataimestikus. Paisutab elukohaks valitud veekogu tammidega (mida ehitab enda langetatud puudest) ülesse, põhjustades sellega kohati pidevaid üleujutusi. Pesa ehitab okstest ja väiksematest puudest kaldale või kraabib uru (juhul kui veekogul on järsud kaldad). Kuhilpesad võivad olla kolme-nelja meetri kõrgused ja kümnemeetrise diameetriga. Pesast väljuvad avad on alati vee all. Koprad on monogaamsed loomad. Vanad elavad koos eelmise ja vahel ka varasemate aastate poegadega. Territooriumi märgistavad anaalnäärmete nõrega. Karvkate muudetakse veekindlaks rasunäärme nõrega. Nad suudavad vee all viibida kuni 20 minutit (selleks ajaks sulgevad nad oma kõrvaavad).
1. Puue on kaasasündinud või omandatud psüühilise, füsioloogilise või anatoomilise struktuuri kõrvalekalle või funktsiooni kaotus. 2. Invaliidsus on halvemus, mis tuleneb puudest või vaegurlusest ja piirab või muudab võimatuks indiviidi normaalse osa täitmist. 3. Vaegurlus on mistahes puudest põhjustatud võimekuse piirang või puudumine või tegevuse liialdused, et tegutseda normaalsel moel. 4. Raske puude puhul on inimesel vaja kõrvalist abi kord ööpäeva jooksul. 5. Sügava puude korral vajab inimene ööpäevaringset valvet ja abi. 6. Nägemispuue on nägemise puudulikkus või selle puudumine. 7. Nägemispuudeline on isik, kelle nägemine on alaarenenud sel määral, et see takistab tema arengut õppimist, tööelus osalemist ning igapäevase elu toimetuste
Kõik see võib viia sõnade tegeliku tähenduse muutumiseni. Reet Kasik ja Helika Mäekivi pööravad tähelepanu nendele meie ühiskonnas olevatele tendentsidele, mis meie keelt hävitavad. Mina arvan, et tuleb rohkem tähelepanu pöörata oma igapäevasele keelekasutusele, eriti oma emakeele kasutamisele. Meil on oma rahvas ja kultuur, sealhulgas ka keel, mille üle uhkust tunda. 9 Kasutatud kirjandus Kasik, Reet 2001. Puudest ja inimestest. Oma keel nr 1, lk 4849 Kasik, Reet 2005. Tekstiuurija märkmikust. Õpetajate leht, 16. sept. Mäekivi, Helika 2004. Moesõnad. Oma keel nr 2, lk 6367 10
kanduda üle umbrohuleeri org katsetamiseks ning tugevanate geenide koostoime ja paremate organismide ettearvamatu, kahjurid tegemiseks(GMO). ( kuidas? ). immuunseks. Geeniteraapia puudest või TG Taimed :putukaresistentsus; haigusest vabanemiseks. viirusresistentsus(kartul,papaia) Normaalselt talitlev geen ; herbitsiidiresistentsus(peet, siiratakse raske gen puudega mais, raps); paremad inimese koe omadused. Kasulikkus
Test keskkonnakaitse eriala õppijatele 1. Mis on mets ? Mets on nö mitmetasandiline elukooslus, mis koosneb valdavalt puudest ja teistest taimedest, ning kus puud määravad teiste taimede elutingimusi. 2. Palun nimetage metsade kasutamise viise - jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6
21. kärbitud puud 22. apelsinipuu , 23. pirnipuu , 24. tammepuu 25. õunapuu , 26. laia võraga puu 27. puu kroon ~ võra 28. puudega palistatud tee , 29. puu ajab lehti ~ läheb lehte ~ lehtib 30. puud on leh[t]es ~ 31. puud langetavad ~ varistavad lehti 32. puust nõrgub vaiku 33. toores puu , 34. peremees raiub ja saeb metsas puid 35. puu kuivas ära 36. linnud laulavad puudel ~ puis 37. roni puu otsast alla 38. raputab puude otsast ~ puudelt ~ puudest pirne [alla] 39. poos end puusse 40. puid lõhkuma /* 41. puid raiuma /* 42. puid saagima /* 43. puid tegema 44. puud laoti riita ~ 45. puuharu 46. puujuur 47. puujäss 48. puukroon 49. puukude 50. puukõrgune
Nii jään neil paremini ka meelde kui nad saavad reaalset lehte katsuda. Siinkohal siis treenime tunnetusprotsessi Mälu. Väljas võiks toimuda tegevus niiviisi, et lastele antakse näiteks seesama puu pilt või siis öeldakse puu nimi, mida nad otsima peavad. Puu leidnuna saavad nad ka Tajuda puukoort, vaadata mis keskkonnas puu paremini kasvab, milline on maapind. Puude otsimisel peaks muidugi jätma välja need puud, mida konkreetses kohas ei leidu, kuna see võib tekitada segadust. Puudest võiksid olla esindatud: kuusk, mänd, tamm, vaher, kask ja näiteks ka pärn. Keidi Piller
Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher Okasmetsad Kasvavad parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas. Levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt levinud teine nimetus Taiga,mis on tulnud vene
tuulekeeris. Vesipüks Veekogude kohal paiknev tuulekeeris. Müristamine Kuum välgu sähvatus paisutab õhku, mille tagajärjel tekib lööklaine ehk müristamine Ei ole nii ohtlik kui välk. Äikesega kaasnevad ohud Tulekahjud Elektriseadmete kahjustumine Elusolenditele eluohtlik (põletushaavad, südame seiskumine,verevalumid jne) Ettevaatusabinõud Hoiduda eemale kõrgetest üksikutest puudest lagedal alal, kõrgetest mobiiltelefonimastidest ja elektriliinidest Vältida veega kokkupuudet. Väljas eemale hoiduda metallesemetest Hoonete maandamine piksevardaga. Soovituslik vältida ahju kütmist, telefoniga rääkimist ning teiste elektriseadmete kasutamist. Äike Eestis Kõige sagedamini esineb maist septembrini Erandkorras ka külmal ajal Enamus äiksepäevi esineb Eestis kõrgustikel harvematel juhtudel ka rannikul
Kondenspiima töötatas esmakordselt välja Sveits, nagu ka kaks tesit olulist töödeldud toidu toodet: sokolaad ja imikutoit. Sveitsi firma Nestlé SA, asukohaga Vevey, on üks maailma suurimaid toidu äriühinguid. Metsandus Metsa all on Sveitsis 1,221,000 hektarit(2005.a.), mis on umbes 30,3%kogu riigist (2000 a. seisuga). Keskmine juurdekasv oli 1997. aastal 1,7%. Kokku on sellest üks kolmandik eraomand. Umbes 70% puudest Sveitsi metsades on okaspuud, peamiselt kuusk, ülejäänud 30% on lehtpuud, valdavalt punane pöök. Toorpuidu toodangust aastal 2000 umbes 20% kasutati kütteks. Metsatööstus 2000 aastal tootis umbes 1,625,000 cu saepuru, 1,777,000 tonni paberit ja pappi ja 274,000 tonni puidumassi.
Eesti kõrgeim puu on harilik kuusk Järvseljal mille kõrguseks on mõõdetud 44,1 m. Eesti jämedaim puu on Tamme-Lauri tamm Urvaste vallas Võru maakonnas selle puu ümbermõõt rinna kõrguselt on 8,3 m. Tamme-Lauri tamm on istutatud arvatavasti 1326. aastal ja on seega ligi 700 aastat vana. Tamme-Lauri tamme peaksid kõik näinud olema vähemalt 10-ne kroonise rahatähe peal, kui mitte oma silmaga. Selline oli minu lühike esitlus vanimatest ja kõrgeimatest puudest nii eesti kui ka väljaspool eestit. Tänan kuulamast ja loodan et kohtume ka tulevikus.
Suuruselt teine linn Tartumaal nii pindalalt [ 991,6 ha ] kui rahvaarvult [ 6258 ( 01.01.08 seisuga ) ] . Elva on vaikne suvituslinn, mis jääb Tartust 27 kilomeetrit lõuna poole. Elva kaugus Eesti talikeskusest Otepääst on 28 km, Valgast 60 km ja Viljandist 70 km. * Asustuse tihedus on 635 in/km² kohta. * Ligi 40% linna üldpindalast on kaetud metsaparkide ja looduskaitsealadega. * Elvas kasvavatest puudest moodustavad 90% männid. * Elva linna territooriumist on 33,6 ha veekogude all. * Suurimad järved: Verevi järv, 12,6 ha (pikkus 950 m ja laius 320 m) ja Arbi järv, 5,5 ha (pikkus 370 m ja laius 240 m). * Linna piiril kaguosas asub Pulga oja paisjärv (~2 ha). Elva vahetus läheduses asuvad veel Linajärv, Jaani järv ja Vaikne järv. * Elva linna järved omavad tervise, spordi ja puhkemajanduslikku tähtsust. Elva linna tunnusmuusika
Uurimistöö. Probleem: Kuidas mõjutab harvendusraie puude kasvu ? Taustinformatsioon: Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. See on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Harvendusraieid on tehakse kas alameetodil või ülameetodil, vastavalt raiutakse välja kas suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja nende laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu.
Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männivaablane(toitub männiokastest, võivad sigimise ajal süüa enamusoksi), männikärsakas. Linnud- Rähn, metskiur, musträhn, metsis(suurekasvuline, mustjat tooni isaslind, eelistab inimestest puutumatuid männikuid, väheneb arv, looduskaitse)
METSATÜÜBID: 1.Nõmmemetsad-levivad kuivadel huumusvaestel liivmuldadel (nt P-Eestis Tallinna lähedal).Hõredad männimetsad samblikurindega,alustaimestik puhmadest kanarbik ja kukemari. 2.Palumets-esineb enamasti liivmuldadel (Lõ-Eesti, Pärnu).Puudest domineerib pika sirge tüvega mänd, väga tugev samblarinne.Alustaimestik: puhmadest pohl (+üksikud samblikud), rohttaimedest paluhärghein. 3.Laanemets-esineb enamasti gleistunud või näivleetunud muldadel. Puudest domineerib kuusk, harvem kask või mänd .Alustaimestik: mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill 4.Loometsad-esineb paepealsetel muldadel (P- ja Lä-Eesti paealadel), õhuke mullakiht. Puudest domineerib mänd, harvem kuusk võ tamm. Alustaimestik: liigirikas, kasvavad kuivust taluvad, lubjalembelised ja huumusrikaste metsamuldade taimed (nt kukehari). 5.Salumetsad-esineb paksu huumushorisondi ning heade niiskustingimustega
põletamisel suureneb CO2. Brasiilia ekspordib osa oma toodangust, näiteks paberit. Samuti kuulub ta maalimatööstuse hulka puidu tootmisel ja töötlemisel. Brasiilias on aastate jooksul väga palju metsa maha raiutud, kohati on isegi metsi põlenud. Kuid kuna vajalikud ained on taimede vartes siis enam taimed ise tagasi ei kasva nendele aladele. Metsa pindalade säilitamiseks on suured istutusprogrammid. Tahetakse suurem osa raiutud puudest tagasi istutada. Amazonase metsas on toimunud ka muutus. Nimelt on terved seni laamadena paiknenud metsaosad nii muutunud, et kuuluvad nüüd teise maakategoriasse. Sellist muutust põhjustab magistralteede ehitamine läbi Amazonase ürgmetsa. Kui mets on hävitatud, muutub veereziim pöördumatult ja mulla viljakus väheneb tohutult. Selle tagajärjel tekivad tulekahjud, metsakahjurid ja puude haigused.
Karusambla kasvukohatüüp tasastel madalatel aladel, mikroreljeef mätlik, põhjavesi kõrgel, ulatub maapinnani. Muld happeline, leetunud glei, leede-glei või leede turvastunud mullad. Kõige sagedamini esinevad karusambla männikud, vähem kuusikuid ja kaasikuid. Puistute tootlikkus madal. Alusmets hõre või puudub, pajud. Alustaimestik liigivaene, tugev sammalkate. Kirde-Eesti. SOOMETSAD: 1.8 Rohusoometsad õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel. Puudest iseloomulikud sookask ja sanglepp. Lodu kasvukohatüüp potentsiaalselt viljakatel, märgadel, valdavalt õhukestel hästilagunenud madalsoo muldadel. Domineerivad sookaasikud, sanglepikud. Alusmets liigirikas: toomingas, pajud, paakspuu. Alustaimestik liigirikas ja vastavalt mikroreljeefile mosaiikne: kastikud, tarnad, varsakabi. Kirde-Eestis. Madalsoo kasvukohatüüp valdav osa sookaasikud. Loduga võrreldes on turvas tüsedam ja üleujutused pikemad
Navitrolla näituseid on toimunud hulgaliselt nii Eestis kui ka välismaal. Praegu asub Navitrolla galerii Tallinna vanalinnas, kus võib näha nii tema uuemat kui ka vanemat loomingut. Navitrolla kunst on omapärane segu naivismist ja sürrealismist. Ta kujutab hästi minevikku, tänapäeva ja üldist globaliseerumist. Navitrollal on palju loodusmaale, mis on väga põnevad ning mitte proportsioonis (ei vasta reaalsusele). Need on peenete detailidega motiivid kas pilvedest või puudest, mägedest või veekogudest. Mulle tohutult meeldib Navitrolla maalide värvivalik. Ta kasutab erksaid ja puhtaid toone, mis muudab pildid alati säravaks ja elurõõmsaks. Ma tõeliselt kiidan ka tema loomi. Navitrolla kassid, koerad, jänesed ja muud ,,elukad" toovad naeratuse näole. Ta oskab neid kujutada ainult talle iseloomuliku huumoriga. Nende teoste värvid on tagasihoidlikumad, tumedamad ja pastelsemad. Navitrolla kunst meenutab natuke koomiksikunsti see on
Eeterlike õlide tootmine Eeterlikke õlisid, mida tuntakse ka lenduvate õlidena, saadakse aromaatsetest taimedest, puudest ja rohttaimedest. Need õlid on kontsentraadid vastava taime toimeainetest. Iga aromaatne taim toodab talle omast eeterlikku õli, mis koguneb näärmetese või paunadesse taime kiududes ja arvatakse, et nende ülesandeks on soodustada tolmlemist, aidata taimel ellu jääda ja ära hoida röövloomade rünnakuid. Iga taimeliigi poolt toodetud õlil on inimese kehale ja meelele liigiomane mõju. Hämmastav on fakt, et aromaatse taime toimeained eeterlikus õlis võivad olla kuni 100 korda konsentreeritumal kujul, mistõttu ei tohi kunagi unustada nende looduslike õlide mõjuvõimu. Eeterlikke õlisid võib leida taime erinevatest osadest: õitest (lavendel ja roos) viljadest (sidrun) lehtedest (eukalüpt) marjadest (must pipar) puuvaigust (viiruk) käbidest (küpress) puusüsist (sandlipuu) risoomidest (ingver) j...
Religioon Eesti vanemas kultuuriloos ja kristlus Muistsete eestlaste usk erines suuresti tolleaegsest ristiusust. Nii palju kui on meie esivanemate ajaloo kohta teada, on eestlased olnud nn. loodusrahvad, kelle muistsete uskumuste keskses kohas oli animism, mis sümboliseerib hingeusku. Animismis usuti, et terve meid ümbritsev maailm on hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad
teede ja hüdroelektrijaamade rajamisest. Sellest on hakanud tulenema hullumeelne vihmametsade hävitamine Amazonases, mille tagajärjel hävib tuhandete inimeste elukeskkond, surevad välja tuhanded taime ja loomaliigid ning muutuvad ka sademetemustrid. Kõige hullem selle asja juures on see, et lageraie või metsa maha põletamise korral ei ole vihmamets võimeline taastuma ning sellest saab kuiv ning kõle savann. Puudest puhastatud pinnas on aga suhteliselt vilets, sest vihametsades on enamik toite ning mineraalained puudes ning elusorganismides endas. Seega, kui need maha põletada või minema vedada, ei jää endisest lopsakast metsast alles mitte midagi. Amazonase metsas on toimunud ka järsem muutus. Nimelt on terved seni laamadena paiknenud metsaosad nii muutunud, et kuuluvad nüüd teise maakategoriasse. Sellist muutust põhjustab magistralteede ehitamine läbi Amazonase ürgmetsa
turvalisusvajadus füsioloogilised vajadused Maslow´ inimkuuluvusvajaduste hierarhia. psühhotsentrikud allotsentrikud vahetsentrikud S. Plog 4. Kuidas mõista erivajadusi ja eristatavaid vajadusi? Erivajadustega klient on klient, kellel on lisaks üldvajadustele ka puudest tulenevaid erivajadusi. Eristavad vajadused ehk teisisõnu spetsiifilised või eriomased vajadused võivad olla väga mitmesugused ja seda nii iga inimese või – laiemalt võetuna – erinevate kliendirühmade vaatenurgast, nt. Eakad,usuliste vajadustega inimesed. 5. Milliseid reisidokumente teate? Reisidokumentide hulka kuuluvad dokumendid, millega iga riik identifitseerib oma kodanikud ning võimaldab riikide valitsustel reguleerida reisimist
Mõju skulptuuridele, ehitistele · Tekivad nn. rõugearmilised skulptuurid · Tekitavad kahju ajaloolistele ehitistele, fassaadidele · Lagunevad libjakivi killustikuga teed · Metallkonstruktsioonide korrosioon Detsember 2005 11 Detsember 2005 12 Mõju puudele Detsember 2005 13 Mida teevad happesademed puudele · Lehtpuud - puulehed muutuvad laiguliseks · Okaspuud-Hävitab vahakihi okastelt Suureneb aurumine puudest ja tekib talvel niiskuse vajak. Suurem külmumisoht talvel Okkad kolletuvad ja langevad maha kevadel Okaspuud kuivavad Detsember 2005 14 Mõju inimesele · Mittevajalikud mineraalid toiduainetes · Hingamisteede kahjustused (sudu) · Tundlike kultuurtaimede saak väheneb · Happelised ühendid võivad sattuda joogivette Detsember 2005 15 Kuidas vähendada kahjusid?
NOAA_2004_Indian_Ocean_Tsunami_Simulation_[www.keepvid.com].mp4 Dreaming of surfing? Here`s your chance! Kahju Miljonid inimesed 11 nest riigist jäid koduta, mistõttu loetakse seda tsunamit kõige hävitavaimaks tsunamiks ajaloos. Rahaline kogu kahju ulutub miljarditesse dollaritesse. Kõige suurema hoobi tsunamilt sai Sri Lanka riik. Selle riigi rannaäärne linnake jäi ilma kõigest 100m raadiuses olevatest majadest, puudest, ja isegi suurtest struktuurilistest ehituskonstruktsioonidest. Andmed hukkunutest Sri Lanka: 46 tuh surnut Indoneesia: 100 tuhat India: 15 000 (s.h Andamani saared hinnanguliselt kuni 7000) Tai: 1000 tuhat Somaalia: 120 Malaisia: 65 Maldiivid: 32 Birma: 90 Tansaania: 10 Bangladesh: 2 Lisaks Lääne turistidest jäid eelkõige löögi alla sukeldumisretkedel olevad isikud. BBC teatab üle 100 kaduma läinud sukeldujast Pildid Pildid
91. Naljakas karu-sõit Vanal ajal läinud üks talumees kahe hobusega metsa puid tooma. Ta jätnud ühe hobuse reega niikauaks puudest pisut eemale, et teise hobuse jaoks puid valmis raiuda ja koormat pääle laduda.Metsas kõndinud karu ja õiendanud oma asju. Ta leidnud hobuse tühja reega. Karul tulnud kohe himu hobuse selja künnapuid (seljasooni) välja kiskuma hakata. Roninud ree peale, et niiviisi hobusele ligemale saada ja oma näljahäda kustutada. Aga õnnetuseks ree põhi ei pidanud ja tema jalad vajusid varvade vahelt läbi. Sääl ta siis rabelnud ja kiskunud jalgu välja
ootab rõõmutu oleskelu. Mesopotaamia surm ● Jumalad kuulusid panteoni (jumalkonda), olid antropomorfsed. ● Neid kujutati suure pere või suguvõsana, kes elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid, kes vastutasid kõikide maailma asjade eest- jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani välja... Järgnevalt Mesopotaamia 8 tähtsamat jumalat: ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. Oli lugupeetud, kuid ei omanud lugudes erilist tähtsust. ENLIL (semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. EA(sumeri Enki)- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand
vi loomast mne meetri kaugusel maasse. Srase elektrilgiga kaasneva magnetvlja toimel vibki sda seisma jda. Erinevalt otsesest ikesetabamusest ei phjusta magnetvli inimese kehal pletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti vib just piksega kaasneva magnetvlja arvele kirjutada jalgratturite salaprase hukkumise mitmes paigas. Ettevaatusabinud Et ennast ikese eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega. Tasub eemale hoiduda krgetest puudest lagedal vljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tttu (vt vlgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga knelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on kllaga niteid tulekahjude kohta, mis phjustatud vlgulgist TV- antenni!), ahju ktmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. ike mtoloogias Paljude rahvaste mtoloogias on ikese phjustajaks usutud jumalaid vi jumalusi
Hollandi natüürmordid on ülitoredad: lopsakad lillebuketid, kristallpokaalid, luksusköites raamatud, eksootilised puuviljad jne. Kunstnikud tahtsid jätta muljet, nagu oleks see kõik laua peal juhuslikult. Selle rõhutamiseks lubati lohakust: kortsus laudlina, kummulikukkunud pokaali. Et pilt oleks veelgi tõepärasem, maaliti kuhugi kärbes või koer seda korralagedust nuusutamas. MAASTIKUMAAL 17.sajandil avastati äkki loodus kui maalimisobjekt. Kunstnik tegi looduses puudest, kividest, veesilmadest etüüde ning seadis neist hiljem ateljees kokku uhke kompositsiooni, mis ei vastanud ühelegi konkreetsele paigale looduses. Maal pidi mõjuma piduliku ja harmoonilisena.
tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna-Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükaid, millele pesa rajada. Vanad kurepesad kaaluvad kuni 500 kg ja on läbimõõduga 1...2 m. Selliseid hiidpesi ei suuda tihti ladvast pehkinud puud üleval pidada ja nii hukkub igal aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2...6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Lasteraamatutest
Kobras Kogu loomariigis pole midagi võrdset kopra ehitustegevusele. On avaldatud ka arvamust, et kas mitte kopralt ei õppinud inimene kanalite kaevamist ja tammide ehitamist. Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega. Üheks omapäraks, mis eristab kobrast teistest imetajatest on see, et tema tagajala teise varba küünis on lõhestunud kaheks ja kannab "sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtp...
Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli pihlakast vankritelg, mida tema libeduse tõttu ei olnud vaja määrida. Sageli võib pihlakaid
Tallinna Kuristiku Gümnaasiumis õppivatest õpilastest on 20% eesti keelest erineva emakeele ja kodukeelega. Lisaks õpivad TKG-s väga erineva materiaalse olukorra ja sotsiaalse taustaga õpilased. Samuti erineva haridusliku erivajadusega õpilased: 1. Üldiste ainealaste raskustega õpilased . 2. Psüühiliste probleemidega õpilased. 3. Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilased. 4. Suhtlemisprobleemidega, sealhulgas pervasiivse häirega õpilased. 5. Puudest tingitud HEV õpilased. Arvestades erivajaduste mitmekülgsust on koolis kaasatud erinevaid spetsialiste. Koolis on loodud tugisüsteem ja korraldatud vastav võrgustikutöö. Koostööd tehakse ka erinevate spetsialistidega väljaspool haridusasutust. Koolis töötab HEV õpilase õppe koordineerija, sotsiaalpedagoog, psühholooog ja õpiabiõpetajad. Erivajaduse väljaselgitamine Kool lähtub individuaalse toetamise põhimõtetest erivajaduse võimalikult varajasest
"sugemisküünise" nime. Sellega ta justkui kammiks oma kasukat. Oma kasuka eest hoolitsemisele kulutab kobras söömisega võrdselt aega. Eelmise sajandi keskel hävitati kobras Eesti aladelt. Taasasustati ta siia 1957.a. ja ta levis ka ise sama aja paiku Pihkva poolt. Elupaigana eelistab kobras aeglase vooluga veekogusid, mille kaldal peab kasvama lehtpuid. Neile veekogudele ehitab ta veetaseme tõstmiseks enda langetatud puudest ja mudast tugevaid tamme, tekitades sellega sageli kahju ümbritsevale loodusele. Koprad ehitavad kas okstest kuhilpesa või kraabivad järsu kaldanõlva sisse uru. Pesa suue on alati allpool veepinda ja seetõttu on õhk kopra pesas sumbunud. Ühes pesas elavad koos tavaliselt vanaloomad ning eelmise ja üle-eelmise aasta pojad. Pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega. Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks,
Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Sähvatusele järgnev lööklaine põhjustab müristamise. Maapinda lüües võib välk põhjustada suuri purustusi, tulekahjusid ning tappa või vigastada elusolendeid. Nad saavad põletushaavu ja süda võib seiskuda. Inimese või looma surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli, see seiskab südame. Äikese ajab tasub eemale hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest, ahju kütmisest ning hoida eemale isegi seinakontaktidest. Inimene rakendab elektrivälja teleri kineskoobis, elektrokardiograafias(südametsükli uurimine), elektroentsefalograafias(uurib peaaju talitluse käigus tekkivate pingete ajalist sõltuvust), kserograafias(kopeerimine) jne. Selge on see, et elektriväli on miski, milleta meie elu ette kujutada ei saa. Isegi kui me sellele
Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Pesitsemine Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükaid, millele pesa rajada. Vanad kurepesad kaaluvad kuni 500 kg ja on läbimõõduga 1...2 m. Selliseid hiidpesi ei suuda tihti ladvast pehkinud puud üleval pidada ja nii hukkub igal aastal tormidega hulk poegi ja mune. Valge-toonekurg muneb 2...6 muna, haudumine kestab 30 päeva ning igas pesas kasvab üles keskmiselt 2...3 poega. Nii isas- kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu.
Piltidel hajusid puud kokku ümbritsevaga. Erilisemad olid ,,Kuused", ,,Kohtumiseni" ning ,,Näärivana pilt". Nendel oli muidu ühtesulaval pildil järsku erksad (roosad, sinised...) sikk-sakid valgel taustal. ,,Näärivana pildil" oli näitkes kujutatud kirevavärvilist risti ümbritsetud kuuskedest ja rohelisusest. Need maalid olid küll huvitavad, aga rohkem meeldisid väga tõetruud ,,Videvik I-II" (ka akvarellid) . Värvideks hallisegused toonid ja õrnalt välja joonistunud kontuurid puudest. Selline tunne nagu ise kõnniks pärast päikese loojumist ümbritsetuna sügisesest keskkonnast. Elutruu oli ka ,,Viimane lumi" (guass). Üksik puu, mis seisab porises ümbruses mõnede üksikute valgete lumelaikudega. Ja osad lumelaigud segunenud sopaga (valge segatud musta, pruunikaga ja isegi kollasega). Väga sünge ning tõetruu. Lõpuks, lahkudes Ajamajast, kumasid silme ees veel T. Breideksi kaks maali (pastellid) ,,Kevad" ning ,,Märts". Mõlemail neist olid puud oranzide, roosade
· Kaitse rajamine küngaste nõlvadel või veekogu kallastel. · Segaviljanduse meetmed rabapõldudes, viljapõldude vahel üheaastaste kultuurtaimede kasutamine terasspõllunduses. · Järskudel nõlvadel kasvatamine 2.TUUL (rohtla ja kõrbevööndis +inimtegevus) · Lahendused: · Ei tohi suuri välju korraga ülesharida , osa tuleb jätta rohukatte alla. · Tuleb rajada põõsastest ja puudest tuulekaitse hekid. · Mulda säästvate põlluharimis viiside kasutamine N:mittekünni meetodid · Read risti valitsevate tuulte suudadega. 3.MULDADE SOOLDUMINE Põhj: muldade niisutamine niisutusvesi toob kaasa põhjavee taseme tõusu ning auramise tulemusena tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. · Lahendus: · Niisutada sügava põhjaveega (taastamata loodusvara) · Kasutada kohtniisutust 4.MULDADE HAPESTUMINE Toimub sademerikkas kliimas
Rannaniit Iseloomustus Rannaniit – ranniku osa, mis allub mere mõjule või külgneb merega. Poollooduslik kooslus- tekkinud ja säilitatav vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud m...
päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus Kuna luhaniidud on suhteliselt puudest lagedad, saavad taimed küllaltki palju valgust. Eestis vaheldub aastaaegadega päevase valgusperioodi pikkus, st. suvel on päevase valgusperioodi pikkus üle 12 tunni, ja talvel jällegi alla 12 tunni. Sellest on tulenevalt kasvavad luhal nii lühipäevataimed kui ka pikapäeva taimed. Päevane valgusperiood on taimedele väga tähtis, sest sellel ajal saavad taimed fotosünteesida.
osati ka kultuurist ning see on põhjus, miks USA on üks suurimaid reostajaid Hiina kõrval. Seeläbi on see majandussektor vastutav nii suure koguse heitgaaside eest. Metsad katavad planeedist 31%. Metsad toodavad suure osa elutähtsast hapnikust, mida vajab suurem osa liikidest elutegevuseks, kuid iga päev raiutakse maha 200 000 aakrit ehk 809 ruutkilomeetrit troopilisi vihmametsi. Pealmine põhjus on looma- ja lihatööstus. Seda maad, mis puudest tühjaks raiuti, kasutatakse kariloomade karjamaana või põllumaana, et kasvatada toitu kariloomadele. Neid vihmametsi kutsutakse ka maa kopsudeks, sest toodavad rohkem hapnikku, kui ükski teine metsade kogum, ning on koduks ligi pooltele kõigist maailma liikidest. Sellise meeletu raiumise tagajärgedeks on pinnase erosioon, liigirikkuse vähenemine, kasvuhoonegaaside osakaalu suurenemine ja kõrbestumine. Kõik eelpool nimetatud tagajärjed on väga tõsised ja pöördumatu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
