Mardipäev Laske mardid sisse tulla, Mardid tulnud kaugeelta, Läbi pika pilliroo, Läbi kare kaseheina! Mardi jalad valutavad Mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, Mart tuli vilja õnne pärast!
"Õnnelik Prints" Carlos Blackerile 1. Kus asus Õnneliku Printsi kuju? Õnneliku Printsi kuju asus üleval linna kohal, kõrge samba otsas. 2. Miks imetleti seda kuju? Kuju oli väga ilus ning kallist materjalist tehtud. See oli üleni kaetud õhukese puhta lehtkullaga, silmadeks oli tal kaks säravat safiiri ja tema mõõgapidemel ergas suur punane rubiin. 3. Milline oli Pääsukese ja Pilliroo suhe? Pääsukese ja Pilliroo suhe sündis pilgust, kasvas armastuseks ja lõppes pettumusega. Minu arvates ilus lugu, kuid kohati kõik ilus nende vahel lõppes kiiresti. Elus ongi vahel nii, et midagi väga ilusat lõpeb kiirelt, kuid loeb see, et hinge jääb ilus mälestus. 4. Kuidas kohtus Pääsuke Õnneliku Printsiga? Pääsuke oli teel püramiidide juurde, kuid pikal rännuteel saabus õhtuhämarus ja Pääsuke pidi endale otsima ulualuse
Oscar Wilde - Õnnelik prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsuke tundis üksikuna ennast,kuna Pilliroog ei rääkinud temaga,vaid flirtis tuulega. Pääsukesele meeldis rännata ja ta arvas ,et ka tema naisele peaks meeldima rännata.Pääsuke otsus Pilliroo egiptusesse kaasa,kuid pilliroog raputas pead ja ei läinud kaasa. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnnelik Prints elas suures lossis kuhu murel ei olnud lubatud sisse astuda.Ta ei teadnud mis on pisarad.Päeval ta mängis oma kaaslastega välja ja õhtul tantsisin suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Tema kuju pandi kõrgele tippu,kus ta näeb tervet linna viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas?
Õnnelik Prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsukese ja Pilliroo armastus ei olnud õnnelik, sest nad olid nii erinevad. Pilliroog ei olnud väga jutukas, tal oli väga suur pere ning alatasa flirtis ta Tuulega. Pilliroole meeldis kodune elu, kuid Pääsuke armastas rännata. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnneliku Printsi elu oli muretu ning elavana ei teanud ta, mis on pisarad. Päeviti mängis ta kaaslastega aias ja õhtuti tantsis suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma?
enamvähem puhta vööna, moodustab hajali tukkasid kaugel järves ning ühiskooslusi pilliroo, vesikirburohu või roogheinaga. Kaislakooslused võivad olla eri tihedusega katvus paarikümnest kuni kaheksakümne protsendini. Leviku sügavuspiir on enamasti meeter kuni poolteist, küündides 1,9 meetrini. Kaislad kasvavad umbes kahe meetri kõrguseks, harvemini võib leida 2,52,7 m kõrgusi taimi. Kolmas valitseja on vesikirburohi, kes kasvab sageli koos pilliroo ja järvkaislaga, või katab põhja ainuliigiliste mõne või mõnekümne ruutmeetri suuruste laikudena, ent paiguti võtab enda alla mitmesajameetrise läbimõõduga väljasid. Kirburohu laigud võivad kohati katta veepinna täielikult. Vesikirburohu sügavuspiir küünib kahe meetrini, kuid suuremad ja tihedamad laigud asuvad poolteise meetri sügavusel; kuni poolemeetrises vees kasvavad taimed väikeste laikudena või hajusalt.
suure mahu ja pudenevuse tõtu. Seepärast kogutakse hein pallidesse või hekseldatakse. Miinuseks on see, et heinapallide põletamiseks on vaja spetisaalseid põletusseadmeid, mis on kallid. Heina saab pressida brikettideks ja graanuliteks või jahvatada, siis tihedus suureneb. Jahvatatud heina saadakse põletada samades kolletes, kus põletatakse jahvatatud puitu, sütt, turvast. Kui teha hein graanuliteks, siis vöhenevad kulutused põletuseadmetele, katlaruumidele ja kütmisele. PILLIROOG- pilliroo kasutamine on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju energia tootmiseks. Järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamaks ning seetõttu on roostike kasv kiire. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Eestis on hinnatud roostike kogupindalaks üle 27 000 ha. Energia tootmise seisukohalt on oluline, kui suur on saagikus ja taimeosade keemiline koostis. Pilliroo biomass sõltub selle vanusest ja
Metsandus- ja maaehitusinstituut Maaehituse osakond Xxxx Xxxx Pillirooplaat soojustuseks ja krohvimatiks Referaat õppeaines ,,Hoonete renoveerimine" Juhendaja prof. Jaan Miljan Tartu 2010 Sisukord 1. Pilliroog soojustusmaterjalina...............................................................................................................................3 2. Pilliroo levik .........................................................................................................................................................3 3. Rooplaat................................................................................................................................................................ 3 4. Pillirooplaadi kasutuskohad .................................................................................................................................4 5
(pool)looduslikelt kooslustelt, märgalad Loodushoiu eesmärkidel niidetavate maa-alade biomass sobib kasutamiseks eelkõige väiketootmises kas biogaasi tootmiseks või põletamiseks. Meie järved ja merelahed on viimastel aastatel muutunud toitaineterikkamateks ja roostike kasv on kiire. Soomes on seda näha Ahvenamaalt kuni Lapimaani välja. Vanad roostikud laienevad keskmiselt üks meeter aastas. Nende biomassi kasutamine oleks kasuks kõigile. Pilliroo kasutamine energia tootmiseks on otstarbekas võimalus kasutada suuri roovälju ja seetõttu seda valdkonda agaralt uuritaksegi. Üks roostikustrateegia osa on välja selgitada, kas pilliroog sobib bioenergia tootmiseks. Täpsustamist vajavad koristuse ja transpordi ahelate korraldmine, koospõletusmaterjalide ja põletuskatsete läbiviimine. Niitmiskatsetes uuritakse erinevate masinate sobivust talvistes ja suvistes oludes. Suurimaks kuluartikliks
Täpikhuik Iseloomuliku "ütt-ütt-üti" häälitsuse järgi on täpikhuik saanud endale hulga rahvapäraseid nimesid: ütt, järveütt, jutitaja, vesivutt, mutt jt. See iseloomulik hääl kostub pooleteise kilomeetri kaugusele. Erinevalt pisut suuremast rukkiräägust on tal tumehall roostja tooniga üldvärv, paiguti esineb valgeid tähne ja musti triipe. See Euroopas ja Aasias laialt levinud lind on tavaline ka Eestis, ehkki kõikuva arvukusega: 1...2 tuhat haudepaari. Täpikhuik on kiire jooksja ja osav liikleja puhmaste vahel, lendu tõuseb harva, nagu tema sugulasedki. Ka ujumine on talle vastumeelne. Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna. Pesa ehitab tä...
· Paani meelispaik oli mägedejumalana Arkaadia, kus ta sündis. Paan mängis seal vilepilli, mille ta ise valmis tegi. · Inimesed kartsid Paani. Lahingutes jäi ta õiglaste poolele, ja tekitas paanikat nende vaenlastele. (sellest ka tema nimi) · Paan oli armunud metsanümfi Syrinxisse. Syrinx aga põgenes Paani esmakordselt nähes. Paan jälitas teda kuni Ladoni jõeni. Kuid seal palus Syrinx jõejumal Ladoni abi ja see muutis ta pillirooks. · Paan haaras pilliroo. Ta kuulis, kuidas tuul läbi selle varre vilistas ning talle tuli mõte. Ta leiutas sellest muusikariista süürinksi ehk paaniflöödi. Ta hakkas seda endaga alati kaasas kandma. · Paan oli suur muusik, ainult Apollon võis temast võimsam olla, seepärast kutsus viimase võistlema. · Apollon mängis imelist muusikat, et kogu Maa kuulas. Sellga sai ta ka Timolose sõnul võidu. · Midasele meeldis rohkem Paani muusika. See Appolonile ei meeldinud ja ta sõimas
Täpikhuik Iseloomuliku "ütt-ütt-üti" häälitsuse järgi on täpikhuik saanud endale hulga rahvapäraseid nimesid: ütt, järveütt, jutitaja, vesivutt, mutt jt. See iseloomulik hääl kostub pooleteise kilomeetri kaugusele. Erinevalt pisut suuremast rukkiräägust on tal tumehall roostja tooniga üldvärv, paiguti esineb valgeid tähne ja musti triipe. See Euroopas ja Aasias laialt levinud lind on tavaline ka Eestis, ehkki kõikuva arvukusega: 1...2 tuhat haudepaari. Täpikhuik on kiire jooksja ja osav liikleja puhmaste vahel, lendu tõuseb harva, nagu tema sugulasedki. Ka ujumine on talle vastumeelne. Looduses pole teda sugugi lihtne märgata, sest ta elab pilliroo-, kaisla- ja tarnatihnikutes või põõsastikes, millega ta ühte sulab. Raskenduseks on veel seegi, et tal on öine eluviis ja päeval on ta nii liikumatu, nagu üks pillirootutt olema peab. Siiski võib teda järvede, jõgede, soode või märgade niitude servadesse otsima minna. Pesa ehitab tä...
siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha.
Laske mardid sisse tulla, mardid tulnud kaugeelta, läbi pika pilliroo, läbi kare kasteheina! Mardi jalad valutavad, mardi küüned külmetavad. Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli vilja õnne pärast! Mardiisal oli tavaliselt kott kaelas herneste ja rukkiteradega. Neid viskas ta peoga põrandale ja ütles: Viskan sisse viljaõnne, suskan sisse kaeraõnne! Mõistatused: · Sööda kui venda, seo kui varast (hobune) · Keksin rõõmsalt kahel jalal, nokin tee pealt toidupalad, olen täitsa linnalind.Arvan, et sa tunned mind. (varblane)
1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg . Siirdesoo:Pind hakkab kerkima. Üleminekuvorm soolt rabale,Toitaineid keskmiselt,Mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed.Raba:Pind kumer,kõrge,esinevad älved.laukad. Toitainetevaene,Taimed toituvad: sademetest ja õhus leiduvast tolmust,Turbakiht paks, Turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi sisaldab villpea,turbasambla jäänuseid,Taimed liigvaesed,puhmad: sookail, hanevits, kanarbik,
Õnneliku printsi kujust möödudes rääkisid ja imetlesid kõik inimesed tema kaunidust, sest kuju oli üleni kaetud kullalehtedega, mõõga küljes särasid rubiinid ning silmadeks olid safiirid. Väike Pääsuke armus pilliroogu ning jättis kaaslastega koos soojale maale minemata, et jääda koos oma armastatuga. Pääsuke tüdines sellest, et Pilliroog tuulega alailma flirtis. Samuti otsustas Pääsuke, et tema kaaslasele võiks meeldida rännata nagu tallegi. Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab. Õnnelik Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints palus Pääsukest, et too viiks
klassikaaslaste ees olid tema keskseimad asjaajamised. Vempe tehes, ei mõelnud Joosep kordagi sellele, et ta koerust teeks, vaid, et tema rahutu ja väsimatu vaim otsis endile ainult tegevust. Punased plekid ta rõugearmilisel näol ning sõrmeküünte närimine reetsid tavaliselt ta sisemist erutust, kui ta peas oli taas valminud mõni uus koerustüki plaan. Oma vembud suunas Toots eeskätt õpilaste ühise vaenlase Julk-Jüri vastu, kelle pilliroo keppi ning pidevat kärkimist Joosep isegi tunda oli saanud. Kord vedas ta kooli kaasa oma koerakutsika Pitsu, kes halastamatult ülejäänud koolipäevaks üksildasse tuppa kinni pandi. Suurt huvi pakkusid Tootsile ka indiaanijutud, mis olenemata õpetajate vastuolule, siiski jütsi koolikapis seisid. Millaski lõiganud ta Kiire saabasteil nööbid eest ning teised põrandaprao vahele ära peitnud. Kuid vaatamata kõigile oma tempudele, mõjub Toots siiski sümpaatselt. Ta võis olla hea
Tuttpütt on tuntud iseloomulike "sarvede" poolest. Nimelt on tema põhitunnusteks kaks kõrvumeenutavat suletutti peas ja kastanpruun kohev sulestik kaela ümber - "krae". Lind on varese suurune, ülapool erinevates tumedates toonides, alapool valge, tiival on vöödid, nokk punane. Tuttpütt on hästi kohastunud vee-eluks. Et oleks hea ujuda, on tal jalad keha tagaosas. Ujudes istub ta sügaval vee sees ja lendugi tõustes tuleb esmalt kaua mööda vett joosta, enne kui piisav kiirus õhkutõusmiseks käes on. Püttide perekonnas on ta suurim liik. Tuttpütt on väga laialt levinud lind: ta pesitseb nii Euroopas, Aasias ja Aafrikas kui ka isegi Austraalias. Eestiski on ta tavaline haudelind. Meie tuttpütt on rändlind, aga soojemates elupaikades võib ta olla ka paigalind. Eesti tuttpütid talvitavad tihtipeale Lõuna-Euroopas, kust saabuvad tagasi varakult, juba aprilli teisel poolel. Seega jõuavad tuttpütid pesapaikadesse just siis, kui jää lõpetab veek...
juurviljapõldudel.Mügri elab peamiselt veekogude läheduses, ta on hea ujuja ja sukelduja. Pesa teeb ta tarnamätastesse, õõnsatesse kändudesse või ehitab selle taimede vartest ja lehtedest. Eluviis. Suve lõpul lähevad nad kõrgematele kohtadele, kus rajavad keerukaid taliurge. Talveks kogub ta endale toitu varuks. Söök. Peamiseks toiduks on pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad. Põldudel ja aedades sööb kartulit, porgandit, peete. Talvel võib süüa ka lehtpuude koort, võrseid ning juuri. Talveks kogub ta ka talvevarusid. Vaenlased. Vaenlasteks on väikesed kärplased, saarmad ,rebased ja paljud suuremad röövlinnud. Looduskaitse all. Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitavaid fakte.
kasvuaasta suvel või sügisel Kasvatamise levinud Soomes, Rootis rohkem Eestis saab koristada ainult kasvuaasta suvel [2] Päideroo kasutamine Otsepõletamine pallina Heian pressimine brikettideks ja graanuliteks Jahvatamine Rooväljad energia tootmiseks Kogupindala üle 27 000 ha Pilliroo kas Suur saagikus [3] Biomass sõltub vanusest, struktuurist, veetasemest, taimestiku rohuksest, kasvutingimustest Koristamine talvel Bioõli Kasutatud kirjandus http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/energia/taastuvenergia.html https://et.wikipedia.org/wiki/Rohumaa http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/9/94/Hovi,_M._
Kui vääntaimed välja arvata, siis võib teda isegi kõrgeimaks rohttaimeks pidada. Tavaliselt on suured pilliroopadrikud paari-kolme meetri kõrgused, kuid võib leida ka neljameetriseid "latte". · Pilliroog on levinud peaaegu kogu maailmas ja nii on tal ka palju huvitavaid kasutusalasid. Eestlasedki on teda ehitusmaterjalina kasutanud. · Pilliroomattide külge on hea põimida ilusaid lilli või rahvalikke tärne ja nii saame kauni seinavaiba. Pillimeistrid on pilliroo õõnsatest sõlmevahedest teinud ilusaid "roopille", kuid ka torupilli pulgad on sageli pilliroost tehtud. Pilliroog on tooraineks isegi tööstusele. Temast valmistatakse paberit ja ehitusplaate. · Tema suur kasv ja tugevate sõlmedega suvel hallikasrohelised, hiljem aga õlgkollased varred on nii iseloomulikud. Võimsam kui ühelgi teisel meie kõrrelisel, on ka pilliroo õisik. Ta on väga tihe ja mitmekümne sentimeetri pikkune
halvenemisele. Raportis esitatud tulemuste põhjal mõjutab kliimamuutus enim just neid kohti, kus vetikasaaste on juba praegu jõgede kaudu vette jõudnud toitainetekoguste tõttu suurem - need paigad on Soome lahel, Saaristomerel ja Riia lahel. Mida teha? WWF kutsus üles vähendama Läänemerre jõudvate toitainete, eriti fosforiühendite kogust. Merre jõudnud fosfori- ja lämmastikuühendid on viimase 40 aastaga pannud kasvama pilliroo paikadesse, kus seda varem polnud Olulisemad tegevused Läänemere kaitses on järgnevad: Merekaitsealad Meretransport Kalandus Eutrofeerumine ehk toitainete liiast tulenev kahju Toksilised ained Merekaitsealad Merekaitsealade loomine on seni looduskaitses olnud tagaplaanil, vaid pool protsenti maailma meredest ja ookeanidest on kaitse all. Eestis peaaegu ei ole veel merelistel eesmärkidel loodud kaitsealasid Meretransport
Toimus tagaajamine kuigi võis arvata et Paan on kiire oli nümf kiirem. Tagaajamise käigus jõudis nümf jõeni. Nümf nägi Paani lähenemas ja olles meeleheitel palus nümf jõejumalalt ,et ta päästaks ta selle jubeda eluka käest. Ja viimane päästiski. Ta muutis nümfi pillirooks. Paan nägi mis oli ta armastatuga juhtunud ja ta ei tahtnud temast alles jäänut lihtsalt minema visata. Paan nägi kuidas tuul seda läbides meloodiat tekkitas. Seda nähes Paan lõikas pilliroo tükkideks nii ,et iga jupp oli eelnevast lühem. Paan kleepis need alustades pikimast kokku. Nii leiutas Paan süürinksi. Olles pillist suures vaimustuses kandis Paan seda alati kaasa. Paanist sai suur muusik. Arvati et ainult Apollon saab Paani ületada. Aga Paan polnud sellega sugugi rahul ja esitas Apollonile väljakutse. Võistlus toimus Tmolose mäel, kus Midas oli kuningas. Kohtunikuks võeti Tmolos, aga Midas kutsuti ka kuulama. Võistlust alustas Paan. Tema muusika lummas kõiki
TURVAS Sandra Kaasik Turvas on osaliselt lagunenud taimejäänustest ja huumusest koosnev mullahorisont, mis tekib soostuvate või soomuldade veerohkes ning hapnikuvaeses pindmises kihis. Looduslikus soos sisaldab turvas keskmiselt 90 % vett, õhkkuivas turbas on vett 30 - 40 % Eesti rabades on turbakihi paksus enamasti 2-3 m, kohati 6-8 Turbalasundi juurdekasv aastas on 0,5-1 mm Turbaalad katavad 22 % Eesti Vabariigi pindalast. Eesti arvestatav turbavaru on ~2,4 miljardit tonni, sellest kogusest on praeguseks ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks 775 miljonit tonni turvast. Eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast Madalsooturbaist on meil kõige levinumad puuturvas, puu- pilliroo-, puu-tarna- ja tarnaturvas. siirdesooturbaist puu- ja puutarnaturvas. rabaturbaist ülekaalukalt põhiliselt pruunist t...
transportreostus 4) olmereostus Sood ...liigniisked alad, kus suurem osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. Soode tekkimine: 1)maismaa soostumise tagajärjel 2) veekogude kinnikasvamine 3) põhjavee taseme tõus. Madalsoo: 1. toitainete rohke 2) taimed toituvad: põhjavesi, sademed ja pinnavesi 3) turbakiht õhuke 4) turvas hästi lagunenud, musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid 5) taimed: tarnad, osjad, ubaleht Siirdesoo: 1) üleminekuvorm soolt rabale 2) toitaineid keskmiselt 3) mätastel rabataimed, lohkudes sootaimed Raba: 1) toitainete vaene 2) taimed toituvad: sademetest ja õhus olevast tolmust 3) turbakiht paks 4) turvas halvasti lagunenud, helepruuni värvi, sisaldab villpea, turbasambla jäänuseid. 5)taimed: sookail, hanevits, kanarbik Elutingimused rabad on rasked: 1) vett liiga palju 2) toitaineid liiga vähe 3)
(mure ja mureda) mure Ema ei pea poja pärast enam muretsema. Muredaks hautatud veiseliha. napi ja napa) napp Jäin napilt lennukist maha. Seade kinnitub iminapaga esiklaasile. (nuku ja nuki) nukk Vend ehitas mulle nukumaja. Sõrmenukid hakkasid eile valutama. (reie ja reisi) reis Tal on tugevad reielihased. Pärast pikka reisi on hea jälle kodus olla. roog (roa ja roo) Eelroaks on täna värske salat. Pilliroo katus on imeilus. (serva ja servi) serv Pargi auto tee serva. Kaia servis täna paremini kui ta vastane. siili ja siilu) siil Siilike sööb õuna ja joob vett. Pintsaku siil tuli õmlusest lahti. 2. Kõik need sõnad on täielikud homonüümid: kõik sõnavormid langevad kokku, aga tähendus on erinev. Leia nende sõnade erinevad tähendused!
Tänapäeva Iraagi territooriumil. „Jõgedevaheline maa“ – Tigris ja Eufrat. Põllumaade rajamine soode ja kõrbete arvelt. Puidu ja kivi puudus, savi ja pilliroo üleküllus. Avatus välismaailmale. Esimesed riigid rajati sumerite poolt – linnriigid. U 3000 eKr. Sumerid olid esimesed ka järgmistes valdkondades: 1) niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad; 2) ratta ja vankri leiutajad; 3) adra leiutajad; 4) kirja leiutajad; 5) positsiooniline arvusüsteem, mõõdud ja kaalud; 6) kirjapandud seadused; 7) vanimad koolid; 8) vanimad raamatukogud; 9) vanim eepos „Gilgameš“.
Ta oli kaetud lehtkullaga, silmadeks olid safiirid ja mõõgapidemel rubiin. Teda imetleti väga, kuid ainult tema välimuse pärast, sest ta oli ju kullast. Ühel ööl lendas üle selle sama linna väike Pääsuke, kes otsis endale öömaja, ta oli sõpradest maha jäänud. Pääsukese sõbrad olid juba 6 nädala eest Egiptusesse lennanud, aga tema jäi maha, sest ta oli armunud Pillirookõrresse. Ta kohtas seda kõrt suvel, kui ta jõe ääres lendas. Teda võlus Pilliroo sale piht ja ta küsis luba teda armastama hakata. Nad semmisid kogu suve ja teised pääsukesed ei kiitnud seda heaks ja lendasid minema. Pääsuke tundis ennast üksildasena, ta pettus Pilliroos, sest viimane ei oskanud rääkida ja ta flirtis tuulega. Lennates nägi pääsuke Õnneliku Printsi kuju. Ta arvas, et see on tore koht, sest seal on palju värsket õhku ja ta oli lummatud enda kuldsest magamistoast. Ta heitis Printsi jalge ette ja äkki sadas talle selga mitu tilka vett
poiss oli. Toots, kellele meeldis tundides unistada Kentuki Lõvist ja Kolumbuse ümbermaailmareisidest, keeldus tuupimast õppetükke, mis tema meelest vajalikud polnud. Ärksa vaimuga poiss eelistas vene keele raskete sõnade pähe õppimisele ja rehkendamisülesannetesse süvenemisse korraldada igasuguseid vempe, mida ta suunas õpilaste poolt vihatud trotsliku köstri, ehk Julk-Jüri vastu. Teda ei peatanud isegi alandavad karistused, nagu pilliroo kepiga peksa saamine ega nurgas seismine, sest Tootsi jaoks oli tähtis vaid see, et õpilased teda millegi eest tunnustasid ja , et ta köstrile pahameelt sai valmistada. Tootsi kõige tuntumad pahandused olid sauna akna katki laskmine oma püssiga, millest ta teistele palju oli rääkinud ja otsustas seda kõikidele julgetele demonstreerida, Kiire kodus ristimise ajal purju joomine ja grammofoni sisselülitamine ja kõige tipuks veel ka Kiire sauna ilma riieteta jätmine
Laulu juurde käis ka tants. See tähendas, et laulmise ajal tehti kaasa rütmilisi liigutusi. Kakluses oli lubatud kõik (nt. hammustamine, juustest kiskumine jmt). Poisid harjutasid kaklust helootide peal. Sõjakoolis oli kord karm. Poisse õpetati taluma külma, märga, valu, nälga, väsimust, janu, magamatust ja piina. Juba väiksena õpetas ema neid nii, et nad ei kardaks ega tunneks hirmu, vastukust ega nutaks. Poisid pidid endale ise pilliroogudest aseme tegema. Nuga pilliroo lõikamiseks ei antud. Pilliroog tuli oma kätega ära murda. Söögiks oli leem, kuid seda oli nii vähe, et kooliõpetajad õhutasid ja õpetasid poisse toitu juurde varastama. Kes vahele jäi, sai peksa nii toidu päris omaniku käest kui ka kooliõpetaja käest. Poistel ei olnud jalanõusid. Nad käisid paljajalu. Riietusesemeid oli neil ainult üks. Selle andis riik üks kord aastas. 14- aastaselt pidid poisid läbi tegema raske ja karmi prooviaasta. Seejärel sai
Roostik on heaks pesitsus- ja varjupaigaks Autori fotod Juveniilne (nooruk) Kühmnokk-luiged Piirissaarel naerukajakas ROOSTIKUS PESITSEVAD NÄITEKS: 1.Kühmnokk-luik 2.Roo-loorkull 3.Lauk 4. Kajakad (naeru- ja väike-) ka viired 5. Pardid ja vardid Ülesanne: milleks on pilliroog vajalik? PILLIROO TÄHTSUS TEISTELE LOOMADELE INIMESELE TAIMEDELE Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks. 2.3. Ujutaimed • Ujutaimed on näiteks valge vesiroos ja kollane vesikupp. • Nende lehed ning õied on veepinnal. • Vars elastne ja painduv. VESIROOSID ON KAITSEALL! http://www.youtube.com/watch?v=_E3IeW Kollane vesikupp 2.4. Veesisesed taimed
Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia, sest kartis, et haigus levib edasi. Vaatamata keelule käis Teele haiget poissi, kes teda päästa üritas, siiski vaatamas.
liigniiskus. 16. Mille poolest erinevad Eesti madalike ja kõrgustike sood? Madal-Eestis on sood suuremad. Kõrg-Eestis on soid rohkem, kuid nad on enamasti väiksed. 17. Mille poolest erineb madalsoo ja raba(toitumine, taimeliigid, turba omadused)? *Madalsoo saab toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna-ja põhjaveega. Raba toitub ainult sademetest ja tolmust. *Madalsoo turvas on hästi lagunenud musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo ja puidu jäänuseid. Rabaturvas on halvasti lagunenud elepruuni värvi ja koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. *Madalsootaimed on tarnad, sookastik, soo-sõnajalg jpt. Rabataimed on turbasamblad, tupp-villpead, jõhvikad. 18. Nimeta Eesti pikim jõgi, sügavaim järv, kõrgeim juga. *Pikim jõgi - Võhandu 162 km *Sügavaim järv - Rõuge Suurjärv 38 m *Kõrgeim juga - Valaste juga 30 m 19. Põhjavee tähtsus
kasetriibik putukad, seemned, puude pungad rändrott liha, taimetoit kodurott kõik, mida kätte saab, aga eelistab taimetoitu kaelushiir- seemned, pähklid, tõrud, kastanid, konnad, sisalikud, hiired, linnupojad juttselg-hiir - putukad, teod, ussid, seemned, pungad, taimevarred koduhiir seemned, muud taimeosad, putukad, toidujäätmed pisihiir seemned, pehmed taimeosad, pungad, õied, viljad ondatra veetaimed: pilliroog, kõrkjad, vesikupud jne. Vesirott - pilliroo, osjade ja kollase vesikupu mahlakad osad, kartulud, porgandid, peedid Leethiir taimede rohelised oksad, seemned, juurikad, seened, putukad Soo-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned Niidu-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Kuhja-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Põld-uruhiir juurikad, rohttaimed, marjad, putukad, nende vastsed Võsa-uruhiir taimne toit, põhiliselt seemned ja puukoor
Taimestik oli seal suhteliselt hõre Pilt 2. Soo-osi, metskõrkjas kuna seal on vaateplatvorm ja taimedel pole kuskile ja lõhnav kalmus kinnituda. Vees kasvas kollast vesikuppu ja valget vesiroosi. Edasi läks aga taimestik palju tihedamaks, bussijaama vastas olevas pargi osas. Kaldal kasvas tihedalt pilliroogu ja pilliroo vahel kasvas palju vesiputku, sootarna ja soo-osi. Vähem kasvas seal harilikku kalmust ja vees oli ka kollast vesikuppu. Pilliroog kasvas laialt terve pargi äärsel alal kuni rannani. Edasi liikusime Tartu maantee suunas mööda jõe kallast, endiselt leidus palju pilliroogu, kuid juba vähem kui pargi pool
teda isehakanud kuningaks. Okaskroon on üks peamisi kannatava Kristuse, märtri atribuute. Tavaliselt on see põimitud kas kibuvitsa, ohaka, astelpõõsa või muraka vartest. Kolm vääti okaskroonis märgivad patulunastuse kolme astet: arusaamist, et oled pattu teinud, pihtimist, lunastust Orhidee tumepunased täpid lillel on Kristuse veretilgad Pilliroog Jeesuse kannatuse sümbol. Alandamiseks panid sõdurid Kristusele "valitsuskepina" kätte pilliroo. Ristile naelutatud Kristusele pakuti äädikas niisutatud käsna just pillirookepi otsast sümboliseerib suuruse alandamist Punarind kaastunde sümbol, sest lind püüdis Kristuse ristist naelu välja tõmmata ning põrgus piinlevatele hingedele vett viia. Punase rinna olevat ta saanud kas naelatorkest või põrgutule kõrvetusest. Rändlinnuna sümboliseerib surma ja ülestõusmist Purpurpunane mantel Kristuse sümbol
Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia, sest kartis, et haigus levib edasi. Vaatamata keelule käis Teele haiget poissi, kes teda päästa üritas, siiski vaatamas.
Näiteks valmistatakse soojusisolatsioonmatte, samuti punutakse vaipu, kotte jmt. Mitmel maal kasutatakse teda kergemate ehituste katusteks ja ehitatakse paate. See aitab kinnistada meresetteid ja soodustab mullateket. Pilliroog kaitseb ka kaldaid erosiooni eest. Kariloomadele kasutatakse teda ka söödaks ja allapanuks. Pilliroost saadakse ka värvaine toorainet ja ta on pärmi, C-vitamiini, piirituse, furfurooli (putukatõrjevahend) tooraineks. Oluline on arvestada ka pilliroo energiasisaldust märgalade lähedal. Viimaste aastatel on hakatud kasutama pilliroogu veepuhastusaladel, kus olmeveed läbivad pilliroo vööndi. Seejuures ei ole soovitav lasta heitvett otse looduslikule pillirooväljale. Pilliroo niitmist ei saa soovitada enne õitsemist. Sel juhul ei saavuta toitesoolade varud sügiseks sellist kogust, mis tagaks juurdekasvu järgmisel veg. perioodil. Kõige parem pilliroo niitmise aeg on talvel jää pealt. 15.Põllumajanduse mõju hindamine veekogudele.
Siim Kommel AL-3 TÕDE JA ÕIGUS A.H.Tammsaare Mägedel põllud ja hooned,mägede ümber ,nende vahel aina soo tükati raba,kaetud kidura võserikuga.Krunti oli Vargamäel küll,üle poolesaja tiinu.Suurem osa sellest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega.Aruheinamaad oli kodumail väike lapike. Andres ostis Vargamäe,et ta esimesel parajal võimalusel ära müüa ning saadud raha kodumail kasulikult tarvitada.Vargamäe Eesperet ostes polnudki Andres tema tõelist väärtust arvestanud vaid mõelnud ,mis temast teha ,mis väärtuse sellele maale tööga võiks anda. Andres mõtles et kunagi võiks kogu Vargamäe olla tema ja ta laste oma. Võib-olla mõjutaski see mõte teda sedavõrd ,et Andres kohta otsides Varg...
Vaid pöördus selle jutuga minu poole, kuna ma olen tema parim sõber ja teab et olen õppinud kelneriks ja oskaksin midagi meeldejäävat korraldada. Ja siis ma mõtlesingi mis saaks olla veel ilusam esimesel õhtusöögil, kui sõitta kaugele Eesti metsadevahel paikneva järveäärde kus asub hubane värskelt valminud palkmaja. Ja nüüd ma sooviksin teile seda kirjeldada natuke. Ilusas Eestis keset männi metsa paikneb väike järv mille kaldal on värskelt valminud palkmaja. Ilusa pilliroo katusega hubases majas on restaureeritud vanaaegne mööbel. Nurgas mängib vaikselt vana gramafon tume tammepuumööbel annab majale sellise mõnusa hõngu. Küünlad on paigutatud akna laudadele ja ka osadele kapi servadele. Ning ilusad lilled kaunistavad tube ja lauda. Kujundatud menüükaart: Menüüs olevate toitute ja jookide kirjeldus Nende eelroaks on punane kalamari pliinide, punase sibulaga ja hapukoorega. Kuna mees tahtis
Ta pikkus võib olla kuni 5 meetrit. Tema kasvukohaks ei ole ainult mererand, vaid ka järvede kaldaveed, sood ja paljud teised niisked paigad. Pilliroog ei ole tüüpiline merevee taim, sest ta ei talu kuigi soolst vett. Läänémere rannas kasvab ta ainult seetõttu, et jõesuudmetes ja madalaveelistes rannasoppides on võrdelemis mage vesi. Sel kus on piliroole sobivad kasvutingimuse, võib ta moodustada kilomeetrite laiuse roostiku. Pilliroo varred jäävad veel poleks aastaks pärast seda, kui taimed ise on surnud ja koltunud. Lehed on pikad, kitsad ja sitked. Pilliroog õitseb suve lõpul ja nii ei saa tema viljad enne talöve tulekut küpseks. Taim levib peamiselt pikkade risoomide abil, kus igal kevadel tärkavad uued võsud. Risoomid paiknevad enamasi maapinnas nii tihedalt, et ei jäta teistele taimedele kasvuvõimalusi. Pilliroo rosoomid on toduks mõnedele imetajatele, naiteks mügrile
Selgroogsed loomad Linnud Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed (esijalad), sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Linnud elavad peamiselt maismaal. On küll liike, kes on kohandunud ka vees suurepäraselt hakkma saamiseks, näiteks pingviinid, kuid sigima tulevad nad ikka maale. Linnud elavad kõikidel kontinentidel, kaasa arvatud Antarktikas. Kõige rohkem linnuliike leiab Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Euroopas võib kohata ca 1000 linnuliiki. Kõige linnuvaesem on Antarktika, kus elab 'vaid' 65 liiki. Lindudel on pesitsemisperioodil üks sulestik, mida nimetatakse hundsulestikuks ja muul ajal ...
Sookurg võib pesitseda ka märgadel metsaraie aladel. Sookurgede arvukuse ja leviku suurenemise peamised põhjused nii Eestis kui laiemalt on kliima soojenemine, uute elupaikade tekkimine ning aktiivne liigi ja elupaikade kaitse. [ 2 ] Paljunemine Sookurg alustab paarielu alles kolmandal eluaastal, kuna ta on suur ja pikaealine lind. Järglasi saavad nad alles nelja kuni viie aastaselt. Pesa rajavad nad lamedale mättale keset tümapinnaselist rabaosa, madalsool hõreda pilliroo või põõsarindega aladele. Munevad enamasti aprilli teisel poolel. Sookurel sünni korraga 1- 2 poega. Nad võivad adopteerida ka orvuks jäänud poja. Tavaliselt on kõige rohkem poegi siis, kui pesakondade kaugus üksteisest on vähemalt pool kuni üks kilomeeter. Väiksema vahekauguse korral tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Rohupesades on poegi enamasti rohkem kui roost pesades. Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M
Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks tunniks kooli istuma jääma ja iga kord neli salmi lauluraamatust pähe õppima. Selle peale otsustas Tõnisson lasta kirikumõisa poiste parve põhja. Süüdlaseks jäi Lible ning ta lasti töölt lahti. Ühel päeval läksid õpilased pärast tunde jõe peale uisutama, kuid pilliroo juures oli jää väga õhuke ning Teele kukkus seal jääkülma vee sisse. Arno nägi seda klassitoa aknast ning ruttas teda päästma, õnnetuseks kukkus ka tema läbi jää. Sündmuskohale ruttas lible, kes nad jää seest nööriga välja tõmbas. Arno jäi väga haigeks ja puudus seetõttu koolist. Köster keelas õpilastel Arnot külastamas käia, sest kartis, et haigus levib edasi. Vaatamata keelule käis Teele haiget poissi, kes teda päästa üritas, siiski vaatamas.
kordse lesthuulikuga (klarnet ja saksofon) ja kahekordse lesthuulikuga (oboe ja fagott). Aukhuulik Aukhuulik ei ole nagu kõik teised huulikud otsast, see on küljepeal. Õhusammas pannakse võnkuma huultega vastu huulikuava serva puhudes. Ühekordne lesthuulik ehk trost ... on õhuke pilliroost liistak mis kinnitub klambriga pillitorule, paneb õhujoa vibreerima ja suunab selle pillitorusse. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots ... on kaks õhukest pilliroo liistakut mis on omavahel otsast kinni ja hakkavad puhkudes vibreerima, tekitades nasaalse tämbri. Flööt Flööt on soolo- ja orkestripill. Flööte valmistatakse tänapäeval metallisulamist, hõbedast, kullast ja süsinikust, aga varem tehti seda ka puidust. Flööt on ainukene puhkpill mida ei puhuta otsast vaid küljelt. Flöödil on aukhuulik. Flöödi toru ei ole ainukesena puhkpillidest laienev. Oboe
Iseloomulik: samblad, turbasamblad, rohttaimed, mänd, sookask ja kuusk. Tekivad: põhjaveetaseme tõus/veekogude kinnikasvamine. Madalsoo saab enamiku toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega. Siirdesoo tekib kui turbalasundi kasvades soopind kerkib. Kõrgsood e rabad tekivad veereziimi ja soopinna mikroreljeefi kumerdumise tagajärjel. Turvas jaguneb: madalsoo- ja rabaturbaks. Madalsooturvas: hästi lagunenud, must, tarna, pilliroo ja puidu jäänused. Rabaturvas: halvasti lagunenud, helepruun, koosneb turbasammalde ja villpeade jäänustest. 1.Kirjelda Pärnu jõge Pärnu jõgi kuulub Väinamere-Liivi lahe vesikonda. Pärnu jõgi suubub Pärnu lathe. Pärnu jõe lähe asub Roosna, Allikul, mis saab alguse Pandivere kõrgustikult. Pärnu jõel on parempoolsed lisajõed nt Käru jõgi, Mädara jõgi, Lintsi jõgi, Reopalu jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Kurna jõgi, Navesti jõgi, Aruküla jõgi, Prandi jõgi, Vodja
kuivatatakse kas ahju peal vôi lôkke kohal seni,kuna nad murdes prôksuvad.rostitud juurika tükikesi vôib kasutada nagu kohviube.Hundinuia juurikad saab ka toorelt süüa,neid vôib veel keeta ja küpsetada. PILLIROO JUUR Noored juurikad on kuni 2,5 m pikad,nad on ôrnad ja magusad,neid süüakse ka toorelt,küpsetatult vôi keedetult.Pilliroo juurikatest valmistatakse jahu ja kohvi.Saab kasutada higile ajava ravimina.Toores pilliroo juurikas sisaldab kuni 5% suhkrut. TURBASAMMAL Kuiva turba sammalt saab väga hästi kasutada vati ja joodi asendajana,kuna ta imeb endasse nii verd kui ka mäda ja teisi haavast eralduvaid aineid.Joodina saab teda kasutada sellepärast,et ta sisaldab endas sfagnooli, s.o. ssamasugune desiinftseeriv aine nagu krboolhape.Sammal pannakse haavale kergelt niisutatuna ja siis väljapigiatatuna,siis on ta pehme ja imeb hästi niiskust.Kindlasti tuleb kasutada valget turbasammalt. SEEBILILL
ELLUJÄÄMIN E Põhiteadmised ellujäämisest 2016 TOIT Toit ja vesi on eksisteerimiseks hädavajalikud. Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoidua...
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur
lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. 7. Pildid niitudest 7 Pilt 1 Tüüpiline alvar Pilt 2 Vaade puisniidule Saaremaal Pilt 3 Puisniit Pilt 4 Haned Matsalu rannaniidul 8 Pilt 5 Rannaniit Pilt 6 Lamminiit 8. Kokkuvõte Sain niitude kohta teada palju huvitavat. Õppisin tundma erinevaid niitude tüüpe. Tean nüüd kuidas
hundinui, kaldaribast kaugemal kasvavad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. luigelill allikmailane jõgi- kõõlusleht meri-mugulkõrkjas RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. põisadru
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
