• Ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima • Jõestik • ¼ vihmametsadest • Tasane maa • Amazonase madalik • Pico de Neblina (2994m) 1964a Inimesed • 192 mln – 54% eurooplased – 6% aafriklased – 39% euroaafriklased – 1% muud • Rannikul (kliima parem) • Hõimud • Asustus hõre Taimed • Liigirohkus • Brasiilia puu (Brazilwood) • Lihasööjad taimed • orhideed Loomad • Liigirohkus • Suurimetajad (nt jaaguar, puuma) • Anaconda (suurim madu) • Armadillo Kultuur • Jalgpall • Kohv • Rio de Janeiro’s asub 1 seitsmest maailmaimest • Turistid • Olümpia 2016 Kasutatud materjal • http://vikerraadio.err.ee/helid? main_id=1631201 • http://et.wikipedia.org/wiki/Rio_de_Ja neiro • http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia • http://en.wikipedia.org/wiki/Caesalpin ia_echinata
Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba- vigle. Talvel - tedred ja leevikesed, tihased Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes Pisinärilistest: uruhiir TOIDUAHELAD Soomänd-> mardikas-> rabakonn-> sookurg Paakspuu leht-> rohekärblane-> rohe- kärnkonn-> sookurg Ussilille õis-> päriskärbalne-> krabiämblik-> vaskuss-> kurvitsaline turbasammal->põder
piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres. Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel Soopihl -> säärik-sääsk -> rohukonn -> sookurg Kanarbik -> lehetäi -> sipelgas -> rähn -> kassikakk Koevolutisoon Kimalane-sookail Küsimused Kui suure pindalaga on Esmajõe Suuroo? Nimeta peamised suurimetajad, kes soos elavad. Mis kõige rohkem meelde jäi? Täname kuulamast! https:// www.youtube.com/watch?v=T-YuDrnArw 4 https:// www.youtube.com/watch?v=FxzW5c-G8 EE
rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest: uruhiir. Madalsoo teke Madalsoo tekib tavaliselt veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Madalsoid iseloomustab toitumine mineraalainerikaste põhja, pinna või tulvaveega. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood väga liigirikkad.
turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kahepaiksed: Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik- vesilikku. Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Imetajad: Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati või satuvad sinna juhuslikult. Liivastel kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Arenenud põõsarindega soometsades võib kohata metskitse, põtra, metssiga, valgejänest jt. Pisinärilistest kohtame siirde- ja madalsoos uruhiirt. Laugaste kaldail võivad elutseda mügrid e. vesirotid, kuivenduskraavides on ka ondatrad. Talvel võib kohata ka metsnugist, kärpi ja nirki. Kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt leidub
Muldadest esinevad sügavad rabamullad, kus turbahorisondi paksus on üle 100 cm. Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja rabarinnakraavid on kuivendatud. Loomi on rabas väga vähe, kuna keskkonnatingimused on spetsiifilised, muld on oligotroofiline ja liigniiske, mistõttu on ka taimestik kidur ning loomadele toitumiseks vähesobiv. Loomadest kohtab rabas nugiseid, metskitsi, kährikuid ning suvekuudel on sagedased külastajad põder ning valgejänes. Suurimetajad viibivad rabas sessooniti või satuvad sinna juhuslikult. Roomajatest võib kohata vaskussi ning arusisalikku ning raba kraavitatud osas rästikut. Kahepaiksetest kohtab rabakonna ning rohukonna. Linnuliikidest on rabas teder, kes on looduskaitse all, ja suur ja väike koovitaja. Peaaegu kõik rabalinnud kuuluvad rändlindude hulka ning asustavad raba aprilli teisest poolest kuni juuli lõpuni. Kohtab ka valget toonekurge, hõbekajakat ning sookurge, kes on raba suurim haudelind
Tuntumad asuvad Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Leitud on ka erinevaid kujukesi, millest populaarsemad on Veenuse kujukesed-rõhutatult paksud ja suurte sootunnustega alasti naisefuguurid. Kunsti teke näitab inimese suuremat kujutluse ja abstraktse mõtlemise võimet- Põhjapoolsete alade ning Ameerika asustamine Umbes 15 000-12 000 a. tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsete liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Mitmed jääaegsed suurimetajad)mammutid, arkt. ninasatvikud). Merevee tase tõusis tänu mandrijäää sulamisele. Koos taimestiku ja loomastikuga rändasid ka inimesed põhja poole. Põhja Euroopa ja Eesti said esimest korda inimasustuse. Asustati ka Siberi ala, arvatakse, et u 15 000 a. tagasi rändasid inimesed sealt ka Ameeriksse. Inimasutuse levik erineva kliima ja looduslike oludega piirkondades tõi kaasa suure spetsialiseerumise. skandinaavias ja Läänemere ümbruses muutusid oluliseks elatusallikaks
kalade koordineerimatu sisseviimine veekogudesse ning veekogude hooldamine ebasobival ajal. Imetajad Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. Tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Vaatamata kasulikule mõjule järvede seisundile ja paljudele vees elavatele loomaliikidele on mitmes piirkonnas kopra tegevuse mõju metsakooslustele ebalooduslik ja vajab seega piiramist. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on
linnud nagu must toonekurg, kes kuulub eriti ohustatud liikde hulka. Haruldastest kaitsealsustest liikidest on veel esindatud kalakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn. Esindatud on ka liigid, kes sõltuvad avamaastikest, nagu väike-konnakotkas ja 8 rukkirääk (4). 2.6.6 Imetajad Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves. Karu on rahvuspargis eksikülaline. Väikeimetajatest leidub rebaseid, kährikuid, tuhkruid, halljäneseid ning oravaid. Üks arvukamaid imetajaid Karulas on kobras, kelle jaoks sealne elupaik on äärmiselt sobilik. Samuti on kaitsealalt leitud kuute liiki II kaitsekategooria nahkhiiri ning kasetriibik ja saarmas, kes kuuluvad III kaitsegategooria liikide alla (4).
populatsiooni. [10] Joonis 8. Rukkirääk Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. [10] 11 Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on kõrgustikul esindatud saarmas ning tiigilendlane. [10] 2.1 Hinnang loodusressurssidele Karula rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige
[10] 10 Joonis 8. Rukkirääk Karula rahvuspargis on registreeritud 42 liiki imetajaid. Kaitsealustest liikidest on esindatud põhja- nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, suurvidevlane, suurkõrv, pargi-nahkhiir, neist Eesti Punase Raamatu liigid on tiigilendlane ja suurvidevlane. Poolveelistest imetajatest on Eesti Punase Raamatu liik saarmas. [10] Tüüpilisemad suurimetajad on põder, metskits, metssiga ja ilves. Väikeimetajatest on tavalisemad rebane, kährik, tuhkur, halljänes ja orav. Karula on sobiv elupaik koprale, kelle arvukus alal on ületanud 100 isendi piiri. Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud ja Eestis vähemesinevatest imetajaliikidest on kõrgustikul esindatud saarmas ning tiigilendlane. [10] 2.1 Hinnang loodusressurssidele Karula rahvuspargi alal on traditsiooniliselt tegeldud põllumajandusega. Karula elanike kõige
Linnud Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseid Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes jt.Pisinärilistest: uruhiir. 8. Mille järgi eristatakse siseveekogusid (jõgesid järvedest)? Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. 9.Jõe osad. Ülemjooks suur lang kiire vool toimub uuristav tegevus (erosioon) settimist ei toimu Keskjooks vool rahulikum uuristav tegevus nõrk
Ülevaade teadaolevatest liikidest: Selgroogsed: imetajad 65, linnud pesitsevad liigid ca 375/225 (210), roomajad 5, kahepaiksed 11, kalad 75 (76) Floora: kõrgemad taimed ca 1450-1500, metsakasvukoha tüübid, elupaigad jne Väljasuremislained- erinevad liigid surevad korraga välja; Viis Vägevat- O(ordoviitsiumi), D(devoni), P(permi)- u 96% meredes elanud liikidest, T(triiase)- 85-90% taimeliikidest, K(kriidi)- 70-85% maal elanud liikidest. Kuues laine (nö tänapäev): suurimetajad ja linnud: liigid kaovad, mõni liik leitakse taas, leitakse uusi liike. Väljasuremise põhjused: · Elupaikade kadumine ja fragmenteerumine mõjutab 86% ohustatud linnu- ja imetajaliikidest ning 88% ohustatud kahepaiksetest · Võõrliigid · Loodusressursside ületarbimine · Saastatus, sh eutrofeerumine, ja haigused · Inimtekkelised kliimamuutused (kaovad nn külmade piirkondade liigid) Bioloogilise mitmekesisuse tulipunkt- on Maakera piirkond, kus esineb märkimisväärselt
Liigikaitse: Liigi määratlus: Taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. 21 Ülevaade teadaolevatest liikidest: Viimane hinnang (2011: 8,7 +/- 1,3 miljonit liiki. Sellest 6,5 miljonit maismaal ja 2,2 miljonit ookeani sügavikes. Eriti ohustatud on linnud, suurimetajad (primaadid), kirevad liblikad ja mardikad ning orhideed ja troopilised puuliigid. ~2% ehk 860 liiki on looduses välja surnud. 1/2 taimedest on väljasuremisohus. Kõige ohustatum elustiku grupp on kahepaiksed! Väljasuremislained: Viis Vägevat: O, D, P, T, K. Orduviitsium Devon Permi väljasuremine – järkjärgult suri välja 96%meredes elanud liikidest. Triiase väljasuremine – 250 miljonit aastat tagasi suri välja 85-90 % taimeliikidest.
Linnud -haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam on asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseis. Imetajad -suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes. Pisinärilistest uruhiir. Rabad Putukad -u. 1200 liiki, rohkem mardikalisi, liblikalisi, kahetiivalisi. Ämblikud -üle 180 liigi ämblikke, puisrabades ja rabamännikutes ristämblik. Kalad -kalu on rabajärvedes vähe, peamiselt ahven ja haug. Kahepaiksed -rohukonn, veekonn. Nõmmerabades harilik kärnkonn, vahest ka tähnikvesilik.
Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Arvatakse, et need maalingud seondusid mingite kogukonna jaoks oluliste rituaalidega või nendega pühitseti noori kogukonnaliikmeid täiskasvanuks. On leitud ka kujukesi, tähtsam on Venuse kujuke rõhutatakse pakse ja suuri sootunnstega alasti naistefiguure. Kujukesed andsid viljakust edendava tähtsuse. Asustamine u 15-12tuhat aastat tagasi levis taimestik ja loomastik põhjapoolsetele liustiku ja jää alt vabanenud aladele. Jääaegsed suurimetajad surid välja. Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad
annaabi.ee 
