Rahvapärased nimed: koeraroht, luhtroht, kastehein, aasrebased Süstemaatiline Kuuluvus: Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda kerahein. Vili: Ovaalne, kuni 3 mm pikkune helepruun teris. Terise ühel küljel on ribi, teisel vagu. Leht: Taimel on kuni 60 cm pikkused ja 8 -10 mm laiused lamedad või renjad lehed. Varre suunas tõmmatuna tunduvad need karedad. Vars: Varred on püstised või alusel tõusvad, ümbritsetud lapikute lehetuppedega. Paljunemine: Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus: Looduslikult kasvab laialdaselt nii Euroopas kui Aasias. Kasvukoht: Levinud päris-, loo- ja lamminiitudel, ka puisniitudel. Koht ökosüsteemis: On toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele. Kaitse: Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine: Kasvatatakse kultuurtaimena heina- ja karjamaadel, nii haljassöödaks kui ka kuivaks heinaks, tehakse ka siloks. Sobivam on värskena. Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kerahein2.htm http://herba.folklore
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Paljunemine Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel. Algul jäävad pooldunud rakud 2...4-kaupa kokku. Peagi jagunevad rakud uuesti ja nii võivad moodustuda lühikesed rakuniidid. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb eranditult õhkkeskkonnas, vees hukkub. Peamiselt kasvab puutüvede alumistel niisketel osadel, kuid ka kividel. Koht ökosüsteemis Kasvupinnaseks on enamasti puutüvede alumised osad, kuid tihedamalt ei ole teiste organismidega seotud. Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kasutamine Teadlastele pakub huvi seepärast, et tõenäoliselt põlvnevad õistaimede eellased ürgsetest temataolistest rohevetikatest.
Eluvorm 3.Paljunemine 4.Kaitse 1. Kuulub huulõieliste 2. Mitmeaastane sugukonda, ühekojaline rohttaim. koldnõgese Kõrgus 15...50 cm. perekonda. 3.Paljuneb seemnete 4.Ei kuulu kaitstavate abil ja vegetatiivselt taimede nimekirja. juurduvate võsunditega. Rahvapärased nimed koldnõges kollane nõges nõianõges kutsulilled 1.Levik ja ohtrus 2.Koht ökosüsteemis 1.Levinus peaaegu kogu 2.Tolmeldavad Euroopas putukad saavad Eestis on ta mendriosas nektarit. tavaline, läänesaartel haruldane. Taime maapealne Kasvab kohati ka Põhja osa on Aafrikas ja EdelaAasias. taimtoidulistele Puudub põhjapoolsetes loomadele toiduks. piirkondades. 1.Kasvukoht 2.Kasutamine 1
mis võimaldab liikuda veekogu valgusküllastesse osadesse. Rakukest koosneb pektiinainetest ja tselluloosist. Paljunemine Suvel paljuneb rändeostega (zoospooridega). Sügisel, kui vesi muutub jahedaks, tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast, ujuvad ringi, liituvad paarikaupa ja kattuvad paksu kestaga. Kevadel, pärast talvist puhkeperioodi, hävib kest ja raku sisu jaguneb neljaks iseseisvaks koppvetikarakuks. Levik ja ohtrus Väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Sageli esineb massiliselt ja põhjustab väiksemate veekogude õitsengut. Kasvukoht Elab magevetes, eelkõige väiksemates seisva veega veekogudes: tiikides ja lompides. Koht ökosüsteemis Tähtsad veekogude hapnikutootjad, kuid massilise paljunemise korral võivad põhjustada ka hapniku liigset ärakasutamist, mille tagajärjel paljud vee-elanikud hukkuvad. Koppvetikas ise ei hukku, vaid elab raske aja üle heites ära viburid
kasvanud. Kivuvitsa võrsed on püstised, kaetud sirgete või kõverate ogadega. Maa-aluses osas on hästiarenenud sammasjuurestik. Looduses paljuneb kibuvits seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil. Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega. ohtrus on kibuvitsal põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila tungib põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- ja Edela- Aasiast. Kibuvits kasvab looniidul, pärisniidul, puisniidul, vahel ka metsaservades. Enamasti valguslembesed. Meie looduslikud liigid on külmakindlad, kuid rohked kultuursordid külmaõrnad. Viimased on ka võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse ja -niiskuse suhtes.
Üks ikud ra kud o n kujult s ilind rilis e d , ne nd e p ikkus ja la iu s e s u h e o n 1 /3 ...1 /2 . Ig a s ra ku s p e a le a lum is e o n vö ö ku juline kro m a to fo o r. Alum ine ra kk o n ko h a s tunu d kinnitum is e ks . Paljunemine P a ljune b nii ve g e ta tiivs e lt kui s ug ulis e lt. Ve g e ta tiivs e lt võ ib p a ljune d a niitid e tükike s te g a võ i rä nd e o s te g a . Levik ja ohtrus Vä g a ta va line ve tika p e re ko n d ko g u m a a ilm a p uh ta ve e lis te s vo o luve e ko g ud e s . Kasvukoht Ka s va b p uh a s te s ja h e d a ve e g a vä iks e m a te s vo o luve e ko g ud e s (jõ g e d e s ja o ja d e s ) . Kinnitub ve e s o le va te le kivid e le ja te is te le e s e m e te le . Koht ökosüsteemis O n üh e ks ve e ko g ud e to id ua h e la te e s im e s e ks lüliks .
Eestikeelne nimi klorella Ladinakeelne nimi Chlorella Süstemaatiline kuuluvus Kuulub hõimkonda rohevetiktaimed. Eluvorm Üherakuline vetiktaim. Läbimõõt 0,002...0,015 mm. Väliskuju Üherakuline kerajas kuni veidi munajas roheline vetikas. Paljunemine Paljuneb mittesuguliselt autospooridega. Korraga moodustub ühes rakus 4...16 autospoori. Katseliselt on kindlaks tehtud, et iga rakk paljuneb 1...2 korda päevas. Levik ja ohtrus On väga tavaline vetikaperekond kogu maailmas. Kasvukoht Esineb nii veekogudes kui ka maismaal: tiikides, lompides, märjal maapinnal, kuni paari sentimeetri sügavusel mullas, puude mahlaniredes, kuid ka sümbioosis selgrootute loomadega ja seentega. Kasvu piiravateks teguriteks on eelkõige soojus, aga ka niiskus ja valgus. Koht ökosüsteemis Väga tavaline sümbiont samblikes ja selgrootutes loomades: ripsloomad, hüdra, jõekäsn. Tähtsat rolli omab ka õhu ja vee
biootilised ja abiootilised tingimused; inimene võib mõjutada nii elus kui ka eluta keskkonda Autökoloogia Suhteid organismide ja keskkonna vahel: Keskkonnast lähtudes: hüdrobioloogia, maismaaökoloogia, aerobioloogia Antopogeensed tegurid inimtegevuse mõju organismidele (otsene ja kaudne keskkonnamuutuste läbi) Demökoloogia Uurib populatsiooni tasandil liigisiseseid suhteid. Populatsiooni omadused: arvukus, asustustihedus, ohtrus (suhteline), sündivus, suremus, ränne ehk migratsioon, levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine, vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon väga palju nooremaid, vanemad puuduvad) Keskonnamahtuvus populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik
maitsest üldse välja ja krõmpsutavad nii võilillelehti kui -õisi mõnuga! Maa-alune osa Suhteliselt jäme vertikaalselt sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Juurekael on enamasti karvane. Juur võib olla kuni pool meetrit pikk. Paljunemine Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼-3 aastat, kuivas ruumis kuni 12 aastat. Levik ja ohtrus Võilill on levinud laialdaselt kõikidel mandritel peale Antarktika, suhteliselt vähe leidub teda ka Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas on tulnukana. Eestis väga sage, kuid eelkõige inimesest mõjustatud kasvukohtadel. Osa kollektiivliigi alla hõlmatavaid mikroliike on meil pärismaised, osa aga tulnukad. Kasvukoht Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades,
tähtis taim. Seda ta tõepoolest on. Kuid naistepuna aitab ka mitmete muude siseelundite, eriti aga seedeteede häirete korral. Välispidiselt on naistepuna kasutatud haavade, paisete ja põletuste raviks ja igeme- ning suu limaskestade põletike korral kuristamiseks. Ergutava vahendina on ta õige taim ka paljude teiste hädade puhul, eriti hästi mõjub ta hingamisteedele. Naistepunal on aga ka lihtsalt kogu keha rahustav toime. Paljunemine: Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus: Levinud peaaegu kogu Euroopas (välja arvatud kõige põhjapoolsemad alad), kuid ka Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas. Sisseviiduna on saanud kosmopoliidiks, esinedes ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas ning Austraalias. Eestis tavaline. Kaitse: Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal – Taimekooslused ja sood 1. Mis on taimekooslus? Kooslus on taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. 2. Nimeta 6 näitajat, millega iseloomustatakse taimekooslust. 1) Liikide arv, loetelu, 2) iga liigi ohtrus, liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5- palli skaalas), 3) tihedus - isendite arv pinnaühikul, 4) katvus - isendite elusate maapealsete osade poolt kaetava pinna suurus %, 5) sagedus - esinemissagedus subjektiivse skaala järgi; 6) vitaalsus ehk eluvõimelisus, 7) puistu puhul selle liigiline koosseis, puude kõrgus ja liituvus (paiknemistihedus) 3. Iseloomusta järgmisi metsatüüpe (nimeta enamus puuliigid,
Vars 25 cm. Pungad sageli rohekad, harvem punakad, servas ripsmeliste karvadega, veidi lapikud. Maa-alune osa Juurestik on hästi arenenud nii sügavuti kui laiuti. Paljuneb peamiselt seemnetega, mille levikule aitavad kaasa pähkleid talveks varuvad Paljunemine loomad. Uueneb ka vegetatiivselt kännuvõsust, juurevõsust ja maha painutatud ning mullaga kaetud okstest. Võimalik paljundada ka pistokstest. Levik ja ohtrus Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Tavaline kogu Eestis, enam Lääne- ja Põhja-Eestis. Kasvab põõsarindes ja alumises puurindes sega- ja lehtmetsas ja kaldavõsastikus ning raiesmikul, loometsas, salumetsas, looniidul, puisniidul, pärisniidul. Varjutaluv, kasvab Kasvukoht hästi ka raiesmikel. Eelistab värsket viljakat huumuse- ja lubjarikast mulda. Liigniiskes ei kasva
seisukohalt, leitakse puuliikide kaupa tabelidest või graafikutest. Kasutatakse viit boniteediklassi (tootlikuse vähenemise järjekorras) Katvus- (katteväärtus)- taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelmeetodil. Taimeliikide katvuse summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suureusega liigid katavad ükstest. Ohtrus- ühe liigi isendi suhteline hulk teise liikidega võrreldes. Väljendatakse skaalas 1-5ni 1- üksikuid isendeid ja Liituvus- puistu tihedust iseloomustav näitaja. 0st..1ni, 1- 100% Täius- metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu ja rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaaluistu täiusesse Suktsessioon- koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul. Edukamad liigid türjuvad nürgemad välja
Vars Maapinnal on taimel üks kuni mitu püstist lehtedeta õisikuvarba. Risoom on viltune, arvukate nöörjate lisajuurtega. Lisajuurte eluiga Maa-alune osa on 4 a, peajuur sureb varakult. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt emataimest Paljunemine risoomiharude eraldumise teel. Levinud laialdaselt peamiselt Euroopas, puudub põhjapoolsetes Levik ja ohtrus piirkondades. Eestis tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Kasvab kuivadel päris- ja looniitudel, samuti metsaservadel, Kasvukoht põõsastikes, teeäärtel. Lubjalembene. Vajab valgusrikast kasvukohta. Tolmeldavatele putukatele annavad rikkalikult nektarit. Taime Koht ökosüsteemis rohtsed osad on ka toiduks taimtoidulistele loomadele.
Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, Vars harvem lillakas, neljakandiline. Varrel on ka nii kõrve- kui lihtkarvad. Maa-alune osa Risoom on pikk, kollakaspruun, tugevasti puitunud, arvukate võsunditega. Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomivõsundite abil. Väga laia levilaga: kasvab ulatuslikel aladel nii Euroopas kui Aasais, Levik ja ohtrus tulnukana jõudnud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Austraaliasse. Eestis kõikjal väga sage. Kasvukoht Kasvab huumusrikastes metsades: salu-, laane-, lammi- ja lodumetsas, eriti kuusikutes, lepikutes ja pankranniku aluse metsades, parkides, sageli elamute ümbruses, aedades umbrohuna, varemetes, jäätmaadel. Esineb ka jõekallastel ja mererannal.
(eriti alumises osas), peente vagudega, paljas. Vars Värvuselt veidi sinakates toonides roheline. Ülaosas harunenud. Maa-alune osa Tugev paksenenud peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne-Siberis, Levik ja ohtrus Kesk- ja Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas. Põhja- Ameerikas.Eestis hajusalt. Kasvab enamasti prahipaikades, elamute ümbruses, teeservadel ja võsastikes. Looduslikes Kasvukoht tingimustes sagedamini lamminiidul, metsaservades, mererannikul.
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.)
juunil Tartus . Jannsen maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed. Jannsen kirrjutas ligi 200 lugu külajutud, ajaloolised jutud. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis 1860. aastal J.V. Jannsen välja ilmalike laulude kogu ,,Eesti Laulik". Eesti esimene üldlaulupidu Saksameelsust pooldanud Jannseni suurim üritus oli eesti esimene üldlaulupidu, mille korraldamisel olid eeskujuks Saksamaal toimuvad laulupeod. Jannsen taotles luba laulupidu korraldada 1867 aastal. Pidu ise leidis aset 1869. aastal. Laulupeo kava koosnes enamjaolt
Noored võrsed punakad, heledate vahatäpikestega. Tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad. Juur Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne. Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Tuullevija. Noorelt annab kännuvõsu, juurte Paljunemine läbiraiumisel juurevõsu. Kasvab looduslikult peaaegu kogu Euroopas, idas ulatub kuni Siberi lääneosani. Eestis sage Levik ja ohtrus puu. Puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel Kasvukoht kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Külmakindel. Väga valgusenõudlik, varjus hukkub kiiresti, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.
Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud „Sioni- Laulo-Kannel”, mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu – külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu „Marahwa Näddala-Lehe” mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut „Sannumetoja”, mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860
Taimkate e vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt taimerühmituste kogum (mets, nõmmemets, männik jne). Katvus - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. Ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Geobotaanika – taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jne. Taimekooslus – koos kasvavate taimede kogum. Eristatakse liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt tunnuste järgi. Kasvukohatüüp – erinevates paikades korduv ühesuguste kasvutingimustega
Juur Juurestik on hästi arenenud peajuure ja külgjuurtega, kuid ei tungi sügavale. Annab rikkalikult juurevõsusid. Juurtel elavad ka bakterid, kiirikulised. Paljunemine Paljuneb rikkalikult nii seemnetega kui vegetatiivsel teel juurevõsudega, uueneb ka kännuvõsust. Paljundada võib pistokste abil. Levik ja Kasvab nii Euroopas, Aasias kui ka Põhja-Ameerikas. Eestis on ohtrus tavaline puuliik, vähem leidub teda saartel. Kasvukoht Harilikult alumises puurindes kuuse-segametsades või võsastikena metsaservadel, endistel põldudel, veekogude kallastel ja puisniitudel. Mullastiku suhtes sanglepast vähem nõudlik, eelistab viljakat saviliiv- või liivsavimulda, kuid kasvab ka soostuvatel muldadel. Seisvat põhjavett talub sanglepast paremini. Võrdlemisi varjutaluv.
Test 1 Ökoloogilised põhimõisted ja käsitlusviisid 1. Kas väide on tõene või väär? "Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" Vastus: Tõene 2. Sobita mõiste kirjeldusega a) Taimede rühmitus ühtlasel kasvukohal, mille ulatuses valitsevad ühesugused suhted nii organismide vahel kui ka organismide ja keskkonna vahel. – taimekooslus, b) Kõik ühe liigi isendid, kes kasvavad ühes taimekoosluses. – tsönopopulatsioon, c) Biotsönoosi elupaik. – biotoop, d) Kõik ühte liiki kuuluvad isendid mingis kohas ja kindlal ajal. – populatsioon 3. Millise populatsiooniga on tegemist? "Populatsioon, kus on olemas ainult seemnevaru või nooremad taimed" Vastus: Invasiooniline 4. Kuidas nimetatakse järgnevat reeglit: "Mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem." Vastus: miinimumi...
väljendatakse kümnendmurruna või protsentides maa-ala pindalast. Puuliikide liituvuste summa võib olla suurem kui 1 (üle 100%), sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1-5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. täius - metsanduslik mõiste, näitab tüvepuidu või rinnaspindala suhet samasuguse vanuse ja kasvukoha normaalpuistu täiusesse (1). Normaalpuistu andmed saadakse standardtabelitest. Laelatu puisniidu 1 hektari suuruse ala puurinde plaan. Kontuurid tähistavad
* keemilise või füüsikalise kesk- konna muudest erinevustest (mikroelemendi puudus) 3. Lihhenoindikatsioon Lihhenoindikatsioon on õhu puhtuse määramine samblike abil. Lihhenoindikatsioonis vaadeldakse epifüütsete samblikuliikide leidumist mingil alal ning nende tunnuseid, nagu vitaalsus, katvus, ohtrus ja sagedus. Jälgitud on nii samblikukoosluse kõikide liikide tunnuste varieeruvust kui ka seda, kas antud kohas üldse leidub enim levinud suursamblikke. Esimesel juhul on vajalik koosluse analüüs prooviruutudel. [1] 3.1 Samblikud ja vääveldioksiid. SO2 lahustub kergesti, moodustades veega reageerides nõrga väävelhappe. Lahustunud SO2 siseneb kergesti sambliku talluse rakkudesse, mis ei kaitse vahajad kutiikulid ega õhulõhed nagu taime lehtedel. Lahustunud SO2 halvab samblikus
Leheserv täkiline kuni peaaegu terve. Lehe pikkus kuni 6 (7) cm, laius kuni 2 cm. Alumised lehed umbes laba pikkuse rootsuga, ülemised lühirootsulised. Esinevad täkilise servaga sulgjalt lõhestunud abilehed, millede pikkus on 3¼4 cm. Vars Varred on nõrgad, tõusvad kuni püstised, mõnikord lamavad, harunemata või juba alusel harunenud, lühikeste karvadega kaetud. Maa-alune osa Taimel on rohkesti haruneva peajuurega sammasjuurestik. Paljunemine Paljuneb seemnetega. Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna ka Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage. Kasvukoht Meil kasvab peamiselt umbrohuna põldudel, söötidel, karjamaadel, kraavide nõlvadel, teeservades, aedades, vahel ka loo- ja pärisniitudel, rannavallidel. Küllaltki kuivalembene, kasvab sageli liivastel, kuid mitte liialt lubjarikastel kohtadel. Koht ökosüsteemis Taim võib vahel sattuda mõningate taimtoiduliste
Taimedel on ressurisd jäänud samaks, loomadel on muutunud ainult kasutamine efektiivsemaks. 41.Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil (konspekt); Diversiteedi hindamine ja mõõtmine Kontsentreetume eelkõige võimalusele vaadelda mõlemat diversiteedi komponenti eraldi. Lihtsaim viis selle tegemiseks on kasutada graafilist meetodit ja joonistada välja nn dominantsuse diversiteedi mudel. X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras. (ohtrus arvukus) esimene positsioon arvukaim liik, teine, kolmas, ... , s (kuni liigid osta saavad) x-telg mõõdab liikide logaritmitud ohtrust Igal liigil on oma logaritmiline ohtrus. Monotoonselt langev kunagi ei tõuse. 1) Kaks joonist liikide arvukuse kohta. Liikide arvukus väike, suur 2) Jälle 2 Annab infot ühtluse kohta. A) ühtlus suur b) ühtlus (E) väike 42.Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus (konspekt); 43
Turvas on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. Alusmets puudub. Alustaimestikus nt. sookail, kukemari, küüvits. 1.2.3. Kõdusoometsad Mustika kõdusoo - tavaliselt kuivendatud siirdesoo, harvem rabamuldadel. Praktiliselt kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Muld happeline. Männikud. Alusmets hõre. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp - pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud tormihellad. 1.3. Metsakuivandus Kuivendamise positiivne mõju metsamajandusele ei seisne mitte ainult puude
Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni-Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860
Looming Köstriameti kõrvalt hakkas Jannsen ka kirjatööga tegelema. 1845. aastal ilmunud ,,Sioni- Laulo-Kannel", mis ka aastatel 1853 ja 1860 omale järje said, olid rahva hulgas väga populaarsed ja julgustasid edasi kirjutama. Kirjutas ca 220 juttu külajutud, ajaloolised jutud. Valdav enamus laenatud saksa õpetlikust ajaviitekirjandusest; pigem mugandused kui tõlked; eestindus ületab originaali keele lopsakuse ja värvikuse poolest. Iseloomulik on veel Jumalasõna ohtrus ja pealetükkiv moraliseerimine. Otto Wilhelm Masingu ,,Marahwa Näddala-Lehe" mõjul esitas Jannsen 1845 taotluse rahva harimiseks ajalehte välja anda, kuid sai eitava vastuse. Selle asemel hakkas ta välja andma perioodiliselt ilmunud aastaraamatut ,,Sannumetoja", mille tegid populaarskes Jannseni lopsakas keel ja rahvalik stiil. Kokku ilmus seitse osa. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka kalendritest ja ajalehtedest. Laulukooride töö hõlbustamiseks andis ta 1860
Mull – tekib laialehiste puude ja põõsaste varise kiirel lagunemisel. Moder - omadustelt mulli ja moori vahepealne, tekib mesotroofsetes tingimustes. Moor - kujuneb toitainetevaestel lähtekivimitel lämmastikuvaese varise lagunemisel. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. 5.6. Mets ja alustaimestik. Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Alustaimestiku liigiline koosseis ja ohtrus muutuvad puistu eluea jooksul vastavalt valgus- ja niiskustingimuste muutustele metsas. Alustaimestiku metsakasvatuslik ja majanduslik tähtsus: a) Alustaimestik avaldab mõju mullatekkeprotsessile; b) Alustaimestik mõjutab metsa looduslikku uuenemist;
7. Pleasure- rõõm, mõnu, nauding 8. Claim- rahulik, vaikne, tasane 9. Accidental- juhuslik, ebaolulin Lk 6 1. Icnoclastic- pildirüüstaja, tõekspidamiste ründaja 2. Typo- kirjaviga, näpukas 3. Nondescript- raskesti kirjeldatav, ebamäärane 4. Oddball- veidrik 5. Quirkiness- kiirus, kärmus, nobedus 6. Consumer sale- tarbija käive 7. Measurable- mõõdetav, mõõdukas 8. Commodity- kaup, tarbeaine 9. Profitable- kasutoov, kasulik, tulus 10. Plenty- rohkus, küllus, ohtrus Lk 7 1. Sustain- ülal hoidma, toetama, kinnitama 2. Deluge- uputus, tulv 3. Compelling- sundiv, vastupanematu 4. Convet- himustama 5. Durability- kestvus, vastupidavus, püsivus Lk 8 1. Ridiculous- naeruväärne, ülepingutatud 2. Adequate- adekvaatne, piisav, vastav 3. Fraction- murd, murdosa 4. Feature- tunnus, iseloomustav joon 5. Benefit- kasu, tulu, kasulikkus, hüve, kasu saama 6. Hipness- ajaga kaasas käimine 7. Ability- oskus, võime, talent 8
maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m2, t/ha) või energiaühikus (kcl/m2). 56. Fütomass taimne organismide mass 57. Zoomass loomne organismide mass 58. Energia (kr. energia- tegevus) on võime teha tööd 59. Arvukus liigi isendite arv areaalis (liigi arvukus) vm kindel ala (populatsiooni arvukus) . Arvukust iseloomustavad asustustihedus, ka sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. Toksikoloogia haru. 61. Bioakumulatsioon on nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need ainevahetuse käigus organismist eritatakse[viide?]. Seega, mida pikem on mingi ainebioloogiline poolestusaeg, seda suurem on risk kroonilisele mürgistumisele. Biakumulatsioon võib ilmneda ka pideva reostusallika olemasolul ainete puhul, mille
Biotsönoos - üht elukeskkonda asustavate loomade ja taimede kooslus, kus kõik mingil viisil üksteist mõjutavad. Ökotoop - taimekoosluse kasvukoht kõigi sellele omaste keskkonnateguritega ja veel maastiku väikseim ühetaoline osa. Ökoton - kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala. Populatsiooni mõõdetavad omadused: · Arvukus, · Asustustihedus, · Ohtrus, · Sündivus maksimaalne, reaalne, abroluutne, relatiivne, · Surevus reaalne, minimaalne surevus, elujõulisus, · Migratsioon, · Levikutüüp juhuslik, rühmaline, ühtlane, sooline, vanuseline jaotumine. Koosluse struktuur: 1. Koosluse koosseis eluvormiline, liigiline populatsiooniline struktuur 2. Koosseisu elementide paiknemine ruumis ruumiline struktuur 3
liigi protsendilist tõenäosust muutuda invasiiviks: kümme protsenti sissetoodud liikide koguarvust võib hakata uues piirkonnas juhuslikult kasvama, neist omakorda kümnendik naturaliseerub ja viimastest omakorda kümme protsenti võib muutuda probleemseks" (Eek, Kukk 2013:11). 3 1. BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus on eluvormide (organismide, liikide, koosluste, elupaikade) ohtrus, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul ja moodustab ühtse võrgustiku (Keskkonnainfo 2013:1). Taime- ja loomaliigid on tihedalt seotud keskkonnaga, koos eksisteerides moodustavad nad ökosüsteemid, mis omakorda suudavad toimida ainult tänu liikide ja elukeskkonna vahelistele keerulistele suhetele. Bioloogilisel mitmekesisusel on oluline roll inimeste elus, pakkudes inimestele ökosüsteemi teenuseid. Ökosüsteemi teenused pakuvad inimestele
sest võrad võivad paikneda ka üksteise sees, võrastiku liituvus on maksimaalselt alati 1 (100%). Katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. Ohtrus- ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. Suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel
taimkate - (plantcover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.) katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samutijoon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ohtrus - ühe liigi isendite suhteline hulk teiste liikidega võrrelduna. Väljendatakse skaalades nt. 1- 5 ja +, kus 5 on üliohter ja 1 üksikisendid. Kasutatakse ka kaalutud ohtrust, lisaks isendite arvule arvestatakse nende katvust. geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. taimekooslus - e. fütotsönoos(plantcommunity) taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates
kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik ja salusammal; enamasti soodustavad samblad toorhuumuse tekkimist. Toorhuumuse kujunemist põhjustavad kanarbik ja teised kääbuspõõsad, mille kõdu laguneb raskesti. 8. Alustaimestiku ja loomastiku mõju metsale. Mets ja alustaimestik Alustaimestiku all mõistetakse samblike, sammalde, rohttaimede ja puhmaste kogumit, mis katab puude alust maapinda. Alustaimestiku ohtrus ja liigiline koosseis sõltub metsast, mullast, reljeefist. Erinevates kasvukohatüüpides on alustaimestiku iseloom kardinaalselt erinev. Nii näiteks on kuivades nõmmemetsades, sambliku kasvukohatüübis, valitsevaks mitmesugused samblikud, viljakates kasvukohtades domineerivad rohttaimed ja rabas valdavalt turbasamblad. Kuid ka ühesugustes kasvukohatingimustes võib olla alustaimestiku iseloom erinev, sõltudes puistu arengustaadiumist. Alustaimestiku liigiline koosseis ja
Astme maht on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. 55. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. 56. Fütomass taimne biomass 57. Zoomass loomne biomass 58. Energia võime teha tööd 59. Arvukus näitab mingil pindalaühikul olevate isendite arvu. Arvukust iseloomustab asustustihedus, sagedus, ohtrus ja katvus. 60. Ökotoksikoloogia teadus, mis tegeleb mürkide muutumise ja mõjuga looduses. 61. Bioakumulatsioon nähtus, kus organismi kogunevad toksilised ained suurema kiirusega kui need metabolismi käigus organismist eritatakse. 62. DL50 Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega, so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50 % katseloomade isendeist. 63. Sünergism keskkonnatingimuste koosmõju. 64
Madal arvukus. kui mingi ohutegur hakkab liiki mõjutama, muutub ta ohustatuks ning kui ohuteguri mõju jätkub, muutub liik haruldaseks, väga väike areaal. 42. Võtmeliigid e lukukiviliigid. Võtmekiskjad. Võtmerohusööjad. Võtmepatogeenid. Võtmekonkurendid. Võtmemutualistid (taimeressursid, levitajad, tolmeldajad, mullainsenerid). Võtmeliigid ja süsteemsed protsessid. Võtmeliigid ja abiootilised protsessid. Võtmeliigid ehk lukukiviliigid liigid, mille aktiivsus ja ohtrus määravad ära koosluse integreerituse ja selle säilimise ajas (stabiilsuse). Võtmeliigid võivad olla haruldased, tavalised, kõigesööjad, spetsialistid. Võtmekiskjad kiskjate ümberasustamine põhjustab nende ohvrite arvukuse tõusu, mis omakorda mõjutab kiskjat kaudsete mõjudega. Näiteks Aafrika suured imetajad lihasööjad on võtmekiskjad, vähendades konkurentsi saakloomade hulgas. Võtmerohusööjad ehk herbivoorid
pruunid, kollased või punased seeneeoslad e.apoteetsiumid karikate servades. Porosamblikud kasvavad kuivades liivastes kasvukohtades aga ka kuival turbapinnasel, katustel, kändudel, sammaldunud kividel. Tavalisemad liigid on: kobar-porosamblik, kõdu-porosamblik, lehter-porosamblik, naaskel-porosamblik, sarv-porosamblik, kähar porosamblik, karik-porosamblik jne. Raiestikel: suureneb kõrreliste metskastiku, lamba-aruheina, lubika ja samblike ohtrus. Levik: saartel, Lääne-Eestis, vähem Põhja-Eestis Tähtsamad metsatüübid: Leesikaloo-männik Leesikaloo-kuusik Leesikaloo-kaasik Leesikaloo-kadastik 1.2. KASTIKULOO KASVUKOHATÜÜP (Kl) Reljeef: nõrgalt lainjad paetasandikud, mikroreljeef tasane või madalate mätastega. Muld: õhukesed paepealsed mullad Kh´´, rähksed-, liivsavi- või saviliiv rendsiinad K´´.
jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Mustika kõdusoo (mks) Esineb tav kuivendatud siirdesoo, harvem kuivendatud rabamuldadel; muld happeline (pH 2,5-3,8); C:N suhe väga kõrge 30-42; põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100cm. Puistu- en männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv; võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid; bon II-IV. Alusmets- hõre, esinevad pajud, paakspuu. Alusaimestik- sarnane mustika kkt taimestikule, iseloom puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kkt (jks) Tekib pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga madalsoomuldadel. Puistu- enamuspuuliigiks tavaliselt kuusk; kuusikud on potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon I-III; kuuse puistud tormihellad. Kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes kasvab sookaske, sangleppa. Alusmets- paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik- sarnane arumetsade jänesekapsa kkt-ga. Kõdusoometsade pindala 15%. Metsakuivendus
e) krüptofüüdid e neelvetikad- nii meres kui ka magevees f) rohevetikad- olulisemad magevetes g) silmviburvetikad- pooled autotroofid, pooled heterotroofid, oluline väikestes reostunud mageveekogudes Fütoplanktoni võrdlus MERES ja MAGEVEES · 1. Liigiline mitmeksisus väike. · 1. Liigiline mitmekesisus suur. · 2. Puuduvad või väga vähe: · 2. Ajutiste fütoplankterite ohtrus. Silmviburvetikaid · 3. Koloniaalsete vormide ohtrus. · 3. Domineerivad kollaste ja · 4. Domineerivad kollaste ja pruunikate pigmentidega liigid: roheliste pigmentidega liigid: Ränivetikad Ränivetikad. Vaguviburvetikad e Tsüanobakterid.
mutatsioonireparatsioonid on vähe arenenud. 38. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; Dominantsuse diversiteedi kõver graafik, kust on võimalik välja lugeda mõlemat diversiteedi komponenti (liigirikkus ja ühtlus). Ohtruse järjekorras kantakse liigid x teljele. S liikide arv koosluses ja y-teljel on log-ohtrus. Nim ka koosluse sõrmejäljeks. Kõvera kuju näitab milline on koosluse ühtlus. Kui esinevad dominantliigid, on ühtlus madal. Mida pikem kõver seda liigirikkam kooslus. Jagunevad kolmeks: · Murtud kuju. Ressursid liikide vahel jaotunud juhuslikult, ilma et liigid jaguneks vähem või paremini kohastunuteks. Kokurentsivõitlusel ei ole olnud olulist rolli koosluse kujundamisel. · Sirge
ressursid jagunenud taksonite vahel Murtud kepi mudel ressursid jagunevad liikide vahel juhuslikult, pole hierarhilist struktuuri. Geomeetriline seeria kooslus on hierarhilise ülesehitusega e kõige tugevam liik hõlmab mingi kindla proportsiooni, järgmine liik hõlmab olemast olevast ressursist samasuguse proportsiooni jne nagu poolestusaeg radioaktiivsetel elementidel. Log-normaalne jaotus normaaljaotus. Kõige rohkem liike, kellel on keskmine ohtrus, vähese ohtruse ja suure ohtrusega liike vähe. 40. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; Liigirikkus näitab liikide arvu pindalaühikul. Ühtlus mõõdab kui ühtlaselt on ressursid erinevate taksonite vahel jaotunud. Millise osakaaluga on liik koosluses. Liigirikkus võib kahel pindalal olla sama, aga nt ühel pindal on näha ainult ühte taime, ülejäänud liiki on mõned üksikud, samas liigirikkus jääb samaks, teisel pindalal on võrdselt kõiki erinevaid taimi
Praktiliselt kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Muld happeline (pH 2,5-3,8), C:N suhe väga kõrge 30-42, põhjaveetase vegetatsiooniperioodil 30-100 cm. Esimese kuivendusjärgse metsapõlvkonna moodustavad enamasti männikud, kuhu tekib elujõuline kuuse looduslik järelkasv. Võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Boniteet II-IV. Alusmets hõre: pajud, paakspuu. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. Jänesekapsa kõdusoo kasvukohatüüp (jks) - esineb pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud, hästi lagunenud turbaga siirde- ja madalsoomuldadel. Enamuspuuliigiks on tavaliselt kuusk, kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes võib olla ka sangleppa, sookaske, mändi. Potentsiaalselt kõrge tootlikkusega, bon. I-III. Parimad on kuusikud, kõige väiksema tootlikkusega sookaasikud. Alusmetsas paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik
Demökoloogia · Populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid · Populatsion (populus rahvas, asustus) kogum ühe teatava liigi isendeid, kes küllalt pika aja jooksul (paljude põlvkondade valtel) asustavad teatud territooriumi, on vastastikes liigisisestes suhetes, mille ulatuses toimub vaba vastastikkune ristumine ehk geneetilise informatsiooni vahetus (ASURKOND) Populatsiooni mõõdetavad omadused 1) arvukus 2) asustustihedus 3) ohtrus (suhteline - vähe, palju) 4) sündivus o maksimaalne sündivus teoreetiline maksimum ideaalsete ökoloogiliste tingimuste (puudub limiteeriv faktor) puhul, füsioloogiline püsiv suurus o ökoloogiline ehk reaalne sündivus. See pole püsiv, sõltub limiteerivast ökoloogilisest faktorist o absoluutne sündivus arv o relatiivne sündivus - % 2) surevus isendi hukk · ökoloogiline ehk reaalne
Ülekaalus on kaasikud ja männikud. Levivad arumetsale iseloomulikud taimed ja seetõttu saab kasvukoha tüübi kindlaks teha vaid mulla põhjal. 1) Mustika kõdusoo kv esineb tavaliselt kuivendatud siirdesoo, g´harvem rabamuldadel. Muld on happeline, pm kogu puude juurestik paikneb ülemises 30 cm kihis. Põhiliselt männikud, võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu. Alust: puhmaste, eelkõige mustika ohtrus. 2) Jänesekapsa kõdusoo kv esineb kuivendatud siirde ja madalsoomuldadel. Domineerib kuusk, võib olla ka sangleppa, sookaske ja mändi. Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud on tormikartlikud. 13. Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14
k. biodiversity, biological atmosfääris · Ookeanide hapestumine Mittesäästlikud looduskasutusviisid diversity) on eluvormide Rahvastiku kasv · Ühekordse kasutamise nt kalavarude ülepüüdmine ohtrus maal. kultuur Elurikkus on miljonite Invasiivsed võõrliigid aastate evolutsiooni vili, Kahjuks ei ole need ainsad Ookeanide hapestumine mida on muutnud keskkonnaprobleemid, mis http://www
Taimedel on ressursid jäänud samaks, loomadel on muutunud ainult kasutamine efektiivsemaks. 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; Kontsentreerume eelkõige võimalusele vaadelda mõlemat diversiteedi komponenti eraldi. X-teljele järjestatakse liigid ohtruse järjekorras, esimene positsioon arvukaim liik, jne. X-telg mõõdab liikide logaritmitud ohtrust. Igal liigil on oma logaritmiline ohtrus. Monotoonselt langev ei tõuse kunagi 37. Diversiteedi kaks komponenti liigirikkus ja ühtlus; 38. Diversiteediindeksid: Simpsoni indeks (ehk dominantsuse indeks), Gini indeks, Simpsoni indeksi pöördväärtus, ühtluse indeksi konstrueerimine Simpsoni indeksi baasil; Diversiteediindeksid vahendid, mis lubavad kooslustes üheaegselt hinnata nii mitmekesisuse liigirikkuse komponenti kui ka ühtluse komponenti
annaabi.ee 
