eksikülalised Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on Läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohke on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud; merelinnud: mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk- lagle, jääkajakas, kormoran, mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemal arvul talvituvad need linnud ka mere idaosa, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad veel väike luik, kühm-nokk luik, jääkaur, meririsla, sõtkas. Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · Rändlind Kormoran Valgepõsk-lagle Läbirandajad. Läänemere kaudu kulgeb nn.
Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 6. radiosüsiniku meetod mõõdetakse uuritavas objektis süsiniku radioaktiivse isotoobi jääksisaldust. Paleontoloogia - möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega tegelev teadus. põhineb kivististe ehk fossiilide uurimisel. Teadlane lembit lõugas 7. arktiline kompleks: aul, laukhaned, lagled, väikeluik, jääkajakas, lumekakk jt; Siberi e. taiga faunatüübi linnud, idast siia levinud, okasmetsadega seotud liigid metsis, laanepüü, mänsak, kolmvarvasrähn, musträhn, värbkakk, händkakk, habekakk, leevike, siidisaba, hallrästas, vainurästas 8. järvekonn (III kategooria looduskaitse all olev liik ehk liik mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka
Kuulub partslaste sugukonda ja haneliste seltsi. Elab Euraasia parasvöötmes ja Põhja-Ameerika lääneosas. Talvitub lõunas. Kaalub: 4701100 g. Lühikene kael ja väike pea. Toitub limustest, planktonist, vähilaadsetest, veeputukatest ja nende vastsetest. Kalakajakas ja väikehüüp Kalakajakas Ladinakeelne nimetus: Larus canus. Rahvapärased nimetused: kalakull, räimekull, kudukajakas, valgepea- kajakas, jääkajakas, tuulekajakas, kaader, lõugas, ratas ja mereratas. Kuulub kajaklaste sugukonda ja kurvitsaliste hõimu. Elab Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Kaalub 315600 g. Tal on sinakasvalge sulestik. Nokk ja jalad on kollased. Väikehüüp Kuulub haigurlaste sugukonda ja toonekureliste seltsi. Ladinakeelne nimetus: Ixobrychus minutus. Pikkus: 2736 cm. Tiibade siruulatus: 4058 cm. Kaal: 60150 g. Hõbehaigur
Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt. Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased, põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31) Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990, Lk 28 ) Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming . Jalgade külmumuse vältimiseks püüavad roosa- ja vandelkajakas saaki veepinnalt nokaga haarata. Tihe kattesulestik, arenenud udusulestik, aluskarv, udusulgede ja karva eriline ehitus ning nahaalune rasvkude (traan) aitavad külma ja tuule mõju leevendada. Arktika loomadel on veres antifriis-külmaga suureneb nende vere glütseriinisisaldus
Talikülalised. Läänemeri koos Põhjamerega on Euroopas kõige põhjapoolsemateks meredeks, mis talvel vähemalt osaliselt jäävad jäävabaks. Seega on läänemeri paljudele arktilisel ja subarktilisel alal pesitsevatele veelindudele soodsaks talvekorteriks. Eriti külalisterohkem on Läänemere lõunaosa. Põhjapoolsete alade (Põhjarannik, tundra, metsatundra) haudelinnud, merelinnud, mustlagle. Tinglikult merelistest lindudest: valgepõsk-lagle, jääkajakas, kormoran. Mageveeliikidest: järvekaur, punakurk-kaur, aul, mustvaeras. Väiksemalt arvul talvituvad need linnud ka mere idaosas, jäävabadel aladel, kõige arvukamaks on aul Läänemere lõunaosas: laululuik, vähearvuliselt talvituvad veel väike luik, kühmnokk luik, jääkaur, meririsla, sõtkas. Kühmnokk-luik -Eestis pesitsev suurim veelind -nokal on must kühm -tugev ühtekuuluvustunne -rändlind Läbirändajad. Läänemere kaudu kulgeb nn
annaabi.ee 
