oksi pügades või kärpides. Selliseid põõsaliike, mis pügamist hästi taluvad kasutatakse hekkides. Ilupuu Tuhkpuuhekk Suvikud & Püsikud Suvikud ehk üheaastased lilled tuleb igal aastal seemnetest külvata ning peenrale istutamiseks aknalaual või kasvuhoones ette kasvatada. Püsikud ehk mitmeaastaseid taimi ei pea igal aastal aeda uuesti istutama, sest pungad varre alaosas, juurtel, sibulates, risoomides või mugulates elavad talve üle. Püsik Suvik Click to edit Master text styles Päevaliilia Second level Third level Fourth level Peiulill Fifth level [Püsik] [Suvik] Sibullilled Sibullilled on püsikute eriliik. Sibullilled koguvad oma sibulasse kasvuajal rohkesti toitaineid.
1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid Kõrge karotiinisisaldus (muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C- vitamiini vähem. - kaaliumiühendeid- naatriumi-, - kaltsiumi-, - fosfori-, - magneesiumiühendeid. 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. vajalik õhuniiskus 98 100%.Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides.Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse:- toorelt,- keedetult,-hautatult.Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises,- suppide,- ühepajatoitude valmistamisel. Suurepärane dieettoiduaine. Porgandimahl:- väga tervislik,- rauaühenditerikas. 4. Söögipeedi iseloomustus ja kasutamisvõimalused. Eestis tunti söögipeeti juba ammu.Väga hinnatud köögivili. Kaheaastan...
kaalikat pruugitud südamehaiguste, kurgupõletike, külmetushaiguste ja unetuse puhul ning ka valuvaigistina, haavaparandajana, bronhiidi ja astma leevendajana ei anna isekülvi ega metsistu toiduks tarvitatakse 3-7 päevaseid vilju kaheaastane lühikese kasvuajaga üheaastane rohttaim üheaastane üheaastane kaheaastane üheaastane isetolmleja püsik üheaastane püsik üheaastane püsik üheaastane püsik igihaljas, püsik püsik püsik püsik üheaastane püsik üheaastane püsik aretatud aedsellerist aretatud aedsellerist kui ilmub õievars, siis enam kasutada ei sobi, sest lehed muutuvad kibedaks püsik püsik püsik, väga kiirekasvuline püsik üheaastane Annab rikkalikult juurevõsu annab rikkalikult juurvõsu, mistõttu kipub metsistuma juurevõsu ei anna Õunapuud jaotatakse kolme rühma vastavalt viljade valmimisajale: suveõunad,
Leseleht Leseleht on väike püsik taim, millel enamasti on kaks kaarroodset südamekujulist lehte. Leseleht juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas umbes kümme sentimeetrit edasi ja nii vahetab taim oma kasvukohta. Leseleht kasvab varjulistes laanemetsades ja palumetsades. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, neljatised ja tipmise kobarana. Õisik on 10 kuni 30 õieline kobar. Eel-emasus: esmalt avaneb emakasuue. Nektarit on vähe. Tolmendajateks on väikesed kahetiivalised putukad ning
Nõuded kuluarvestusele:planeeritud, otstarbekohane(et infost oleks tul kasu),õigeaegne, hästi esitatud,täpne, ühtne Funktsionaalse pm alusel:1.TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varad...
Harilik sibul lauguline stane +2 - +5 -6-7 saviliivmullad 5,6 - 7,2 kurk, lillkapsas vahega kannata varajane kartul, b kerget kodusõnnik, tomat, kapsas, Talisibul lauguline püsik külma kompost maitseained hästi kuivendatud külmakin toitaine rikas Murulauk lauguline püsik del muld keskmise
Pangametsad Tutvustus Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil eeskätt pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad Nagu nimetuski ütleb, on tegemist metsaga, mis kasvab paepanga ehk klindi vahetus läheduses Püstloodsel paeseinal ei saa puud kasvada, küll aga klindialusel aastasadade jooksul allavarisenud rusul ja mullal Levik Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel Mõne Põhja-Eesti jõe kanjonorus Salevere panga rusukalletel Mullastik Kõige rohkem on levinud rähksed rendsiinad Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik ...
juht x x müügijuht x x kontor x x muud haldusk. x x juhtimistasu omanik. x x frantsiis x x Täiskuluarvestuse printsiip müügitulu 960000 otsene mat.kulu 25000 tootm. Püsik. 442500 BRUTOKASUM 492500 üldhaldus 42000 ÄRIKASUM 450500 mittetootm üldhaldu pöördumat iskulud skulud ud kulud x 200000 aastat pole antud x 150000 aastat pole antud 25000 10000 7500 75000 x x 15000
Rohurinne: verev kurereha (K), kassikäpp (K), nõmm-liivatee (K), varretu ohakas (K), varvastarn, värv-varjulill, angerpist, hobumadar. VEREV KUREREHA - nime Geranium sanguineum tõlkimisel saame geranos - kurg (kuna viljad meenutavad kure nokka) ja sanguineum - veripunane. Sugukond kurerehalised. Verev kurereha on valgus- ja soojuslembene mitmeaastane taim, ta eelistab liivaseid, kiviseid ja lubjarikkaid kasvukohti. Taim on rohkesti haruneva risoomiga püsik, risoomis on palju parkaineid. Verev kurereha on kuni 45 cm kõrgune ja meenutab väikest põõsast kuna varred on harunenud; kogu taim on pikkade harali karvadega. Lehed on sõrmjagused, sügisel veripunased. Huvitav on asjaolu, et taimel on võime oma lehelaba kaldenurka reguleerida valguse suhtes, selleks on leherootsu alusel vastav liiges. Õied on suured, ilusad ja punased, kroonleht üle 1 cm pikk, õie läbimõõt võib ulatuda kuni 4 cm-ni
Lammimets Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhamm...
kroonlehe kokkukasvamisest · Lehterjal õiel pole ei tolmukaid ega emakaid; tema putkjas kroon on tipul korrapäratu lehtrina laienenud ja tal on pikkuselt ebaühtlased hambad. · Paljud korvõielised sisaldavad piimmahla, varuaineks on neil inuliin. Harilik kassikäpp - Antennaria dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged · Moodustab tihedaid padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis · Perekond kirikakar · Jaanikakar, margareeta · 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed. · Püsik, õitseb maist septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Mulla Lõimis Huumus-horisondi Kuivuse Pindala, ha Osatähtsus % iffer tüsedus, cm aste Kog ls_250/+ls_2 0/26 - 0,93 32,9 KIg ls_270-80/v_1ls_2 1_3/22-25 - 1,20 42,7 Go ls_250-80/+ls_2 0/th25-28 th25-28 - 0,69 24,4 Kokku 2,82 100 Tabel 1. Põllumassiivi nr. 64848200688 mullastik Vea protsent pindalade arvutamisel oli 4,6%. (2,82-2,69)*100%/2,82=4,6% Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr....
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3 M''' t_2100 - - 12,8 50 Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% J...
Vooremaa Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapäts...
VIIR-PELARGOON Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum. Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. ...
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. Ter...
ole veebruaris-märtsis küllalt tugevasti tagasi lõigatud , kaotab taim oma põõsataolise kuju . Paljundatakse ladvapistikutega . Pintseerides noorte taimede võsutippe , haruneb taim rohkem . [1][2] Maranta ( Maranta ) Kasutatakse lehtdekoratiivse püstikuna siseruumides , talveaedades ning suvel verandadel . Sobib kasutamiseks pinnakattetaimena . Pärit on maranta Brasiiliast . Maranta on tihedakasvuline , ovaalsete , hallikasroheliste , ööseks kokkutõmbuvate lehtedega püsik . Kummalgi pool pearoodu , külgroodude vahel on tumepruunide laikudega rida . Valgus peaks olema varjuline kuni hajusvalgus . Vältida otsest päikesepaistet . Temperatuur peaks olema soe . Katma peab korrapäraselt , hoides mulda pidevalt niiskena . Talub vaid kerget läbikuivamist . Kõrge õhuniiskuse hoidmiseks piserda sagely käsipihustiga . Väetada vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Ülejäänud aja mitte väetada
Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT • Moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese
Sheet1 Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Puhmarinne Jõhvikas + + Leesikas + + Mustikas + + + + + + + + + Pohl + + + + + + + + + + + + + Sinikas + + + + + Sookail + + + + Kanarbik + + + + + + Rohurinne Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Salu-siumari + Kollane ülane ...
Kordamisküsimused II 1. Porgandi toiteväärtus. Sisaldab 7 8% süsivesikuid (valdavalt suhkrud). Kõrge karotiinisisaldus (4 3 mg; muutub organismis A-vitamiiniks). Märkimisväärsel hulgal B-grupi vitamiine, samuti PP-, E- ja K-vitamiini. C-vitamiini sisaldab teistest köögiviljadest vähem (4 6 mg). 2. Nõuded porgandi säilitamisele. Säilitatakse temperatuuril 0°C juures. Kuivamise vältimiseks vajalik õhuniiskus 98 100%. Säilitatakse perforeeritud kilega kaetud kastides. Väike ja vähearenenud porgand kuivab kergelt. Närbumine põhjustab: - kaalu vähenemist, - kvaliteedi langust. 3. Porgandi kasutusviise. Porgandit süüakse: - toorelt, - keedetult, - hautatult. Hinnatud komponent: - toorsalatite koostises, - suppide, - ühepajatoitude valmistamisel. Palju kasutamisvõimalus...
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47...
parfümeeriatoodetes väga levinud. Kasutamine haljastuses suurepäraselt lõhnav pütitaim, mis tingimata kuulub isteplatsi lähedale. Aias ainult suvisel ajal, sobib ilutaimeks toas. Muu oluline informatsioon raseduse ajal tuleb rosmariinist loobuda, sest ta ergutab emakalihaseid. Eestikeelne nimetus on Harilik meliss (Sidrunmeliss) Ladinakeelne nimetus on Melissa officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus püsik, võib kiiresti kasvada 70 cm kõrguseks. Taim on üsna põõsasja kujuga. Sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mõru- ja parkaineid. Vajab kindasti talvekatet, aga lumeta või väga külmal talvel ei aita alati seegi. Suvel tarvitatakse värskelt. VARS neljakandiline, harunenud ja tihedalt lehistunud, nii et taim on üsna põõsasja kujuga. LEHT eritab intensiivset sidrunilõhna, eriti kui neid katki hõõruda.
Õitseb aprilli lõpus. Lehed talvehaljad. Kõrgus 30 cm. Niiskustund (vt lisa foto 3) 4. H. purpurascens purpur lumeroos, õied purpurpunased. Kõrgus 40 cm. Õitseb aprillis. Lehed talvehaljad. Lõikelill. (vt lisa foto 4) 5. H. caucasicus- kaukaasia lumeroos, õied rohekasvalged. Kõrgus 50 cm. Lõikelill.(vt lisa foto 5) http://www.calmia.ee 7 KOKKUVÕTE Lumeroos on armastatud pikaealine püsik, millel on palju teisi liike. Käsitlesin selles referaadis tähtsamaid teemasid. Neid saab kasutada nii ravimtaimena vanasti ka ennustati nende pealt. Nagu paljudel teistel taimedel, vajavad nad kasvamiseks teistsugust kasvuala, nii ka lumeroos. Lumeroos on üks kauneimaid lilli, mis tärkab lumesulamisel ja kaunistab oma värvilisteja säravate õitega esimesena su aeda ja lillepeenraid. Lumeroosid on pärit mägipiirkondadest, nende looduslikuks levilaks on idapoolsed Alpid
soodustavad, vähendavad gaasivalusid. Harilik ehk sidrunmeliss Kuni 60cm kõrgune põõsasjas püsik. Vajab sooja ja Külvatakse kasvuhoonesse aprilli Suvel tarvitatakse värskelt, Neljakandilise, harunenud ja hästi lehistunud tuulevarjulist lõpul 0,5cm sügavusele, seeme talveks kogutakse vahetult varrega. Teravatipulised ja saagja servaga kasvukohta. idaneb umbes 3 nädalat. Tiheda külvi enne õitsemist lõigatud
septembrini. · Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. · Viljakas, parasniiske kuni niiske aiamuld. · Üks ilusamaid kobarpäid. Przevalski kobarpea Ligularia przewalskii Przevalski kobarpea Ligularia przewalskii · Kõrgus 120-150 cm. · Õied: kollased, pikas kitsas tähikõisikus, juulis septembris. · Lehed: tumerohelised, sügavalt lõhestunud. · Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, viljakas, parasniiske kuni niiske aiamuld. · Pikaaealine püsik. Sale kobarpea Ligularia stenocephala Sale kobarpea Ligularia stenocephala · Kõrgus 90-120 cm. · Õied: kollased, pikas kitsas õisikus, juulis septembris. · Lehed: tumerohelised, kolmnurksed, alt punakad. · Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. · Pikaaealine püsik. Kukehari Sedum Kukehari Sedum · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 30-50 cm · Õitseb august kuni oktoober
Enamjaolt kasutatakse seda salatites ja kastmetes. 1.3 VÄLIMUS Välimuselt meenutab murulauk tihedat kitsaste lehtedega puhmast. Taime välimust peegeldab osaliselt ka murulaugu teaduslik ladinakeelne nimetus, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest schoinos kõrkjas ja prason lauk. Igaüks, kes on kohtunud nii murulaugu kui ka kõrkjaga, teab, et kaudne sarnasus saab olla vaid välimuses, aga mitte suuruses. Bioloogiliselt olemuselt on murulauk sibultaimeline püsik, kes võib samal kasvukohal aastaid kasvada. Tõsi, aias -5- soovitatakse tihedaid murulaugu puhmaid iga nelja-viie aasta tagant jagada ja uutesse kohtadesse ümber istutada. Loo nimitegelase sibulad on tillukesed, kõigest 39 mm läbimõõdus. Väiksus korvatakse sellega, et sageli on mitu sibulat omavahel seotud. Pinnavärvuselt on sibulad punakaspruunid või violetsed. Sibulast areneb lühike vars, millest omakorda lähtuvad paar pikka,
kõige rangemini tuleb kinnipidada sõjaõigustest Tüliküsimuse lahendamiseks on kaks moodust: vaidluse ja jõu abil. Kuna üks on omane inimestele, teine metsloomadel, siis tuleb teist rakendada vaid juhul, kui esimest kasutada ei saa. Niisiis tuleb sõda alustada selleks, et elu saaks jätkuda õigluses ja rahus, kuid või saavutamise järel peab säästma neid, kes pole sõja ajal olnud julmad või metsikud. alati tuleks hoolta kanda, et püsik rahu, milles pole kahta salasepitsusi õiglane on ainult sõda, mida peetakse pärast nõudmiste esitamist ja avalikku kuulutamist. Isegi kui üksikud isikud on vaenlasele midagi lubanud olnud sunnil, siis neilgi puhkudel tuleb pidada sõna õiglust tuleb järgida ka kõigi alamate suhtes karistusväärseid kõigist ebaõiglusist jääb nende päralt, kes pettes lausa häbitult püüavad näida tublide meestena.
maitsestamiseks, toitude kaunistamiseks ning lõikelillena. Kulinaarias Kannikese söödavate õitega võib kaunistada lehtsalateid ja magustoite. Prantsusmaal kasutatakse suhkrustatud õisi kondiitrimaiuste kaunistamiseks. Ilutaimena Lõhnavat kannikest kasutatakse dekoratiivtaimena peenras, iluaias ja lõikelilleks, teda võib istutada põõsaste, puude varju või veekogu äärde. Sobib kasvama ka põõsaste alla ja ümbrusse. Kaunis püsik moodustab kiiresti tumerohelistest lehtedest ja nende kohal kõrguvatest lõhnavatest õitest padjandi[3]. Eriti populaarne oli see taim 19. sajandil, mil seda kasvatati peamiselt lõikelilleks. Ükski endast lugupidav seltskonnadaam ei väljunud kodust ilma kannikesekimbuta[4]. On teada, et 1874. aastal nopiti Lõuna-Prantsusmaal kuus tonni kannikeseõisi[5]. Euroopa maamõisates oli kombeks kasvatada kannikesi suurtes anumates, mis toodi talveks sisse, et taimi talvel ajatada[4]
kuivamist sirutub välja emakas. Selline kohastumus aitab vältida isetolmlemist ehk õie tolmeldamist sama taime õietolmuga. Põdrakanepi noored mahlakad lehed on sisaldavad Ahtalehine põdrakanep rikkalikult vitamiini C. (Epilobium angustifolium) Niisketel niitudel ja karjamaadel kasvav 30 - 100 cm kõrgune püsik. Tuhmroheline, moodustab tihedaid suuri mättaid. Lehed lamedad, pealt sügavate, väga karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Pööris kuni 20 cm pikk, noorelt tipus longus, hõbedaläikeline. Pähikud 4-5 mm pikad, 2 või 3 õiega, uht-kastevars pruunikaskollased. Deschampsia caespitosa) Alpi jänesvilla karvakesed
Niiskus Vajab mõõdukat õhuniiskust. Vesi Vähenõudlik. Vajab kastmist üle nädala. Soovitav kasutada vihmavett. Väetis Kasvuperioodil vedelväetis ning pigem väetada harva. Paljundamine Kärpides ladvaotsi ning panna need vette juurduma. Kahjurid Talvel soojas ruumis oht kahjuritega tabanduda. ALPIKANN Alpikann on õisdekoratiivne püsik, millel on südajad lehed hõbedase mustriga. Kroonlehe ääred võivad olla narmas või lainelised. Kasvab 30-35 cm kõrguseks. Tegemist on vähenõudliku taimega. Samas keskküttega ruumis on teda keeruline pikaajaliselt kasvatada, kuna seal on õhk kuiv ja tihti temperatuur liiga soe. Looduses kasvab 22 liiki. Valgus Hoida valges või hajutatud valguses. Otsest kevadist päikest tuleks vältida.
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamänni...
Kasutamine haljastuses ilutaimena saab kasvatada/kasutada ainult suvisel ajal. Muu oluline informatsioon raseduse ajal tuleb rosmariinist loobuda, sest ta ergutab emakalihaseid. 8 HARILIK MELISS Melissa officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus põõsasjas püsik VARS neljakandiline, harunenud ja tihedalt lehistunud. LEHT teravatipuline, saagja servaga, munaja üldkujuga, heleroheline, väike. Lehed asetsevad vastakalt. ÕIS varte ülemises osas lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. SEEMNED hakkavad kastis idanema umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Ajalugu melissile on osutatud suurt austust juba 2000 aastat tagasi Roomas, kus templitesse pandi melissilehti. Antiikajal oli meliss nii ravim- kui ka meetaim
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Tartu 2016 SISUKORD 1. ANALÜÜS............................................................................................................ 3 1.1. Tabel ja joonised........................................................................................... 3 1.2. Mulla šifrite ja lõimisevalemite seletus.........................................................4 1.2.1. Šifrid....................................................................................................... 4 1.2.2. Lõimised................................................................................................. 4 1.3. Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega.......................................................................................................
Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas,...
· varte pikkus kuni 50 cm · marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu · neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni · ravimtaim, - marjad alandavad kõrget vererõhku, parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet TUPPVILLPEA Eriophorum vaginatum · sugukond lõikheinalised, perekond villpea · rabades, soometsades, lodudes kasvav 15 - 50 cm kõrgune püsik · tihedaid pähikuid moodustav taim rohkete püstiste vartega · pähikuid varre tipul ainult 1, püstine. · varrel 2 või 3 väga lühikese labaga lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm pikad, kolmekanalilised, veidi karedad. · pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3 cm pikkuste valgete karvadega · õite kandesoomused hallikad, kileja servaga. · perekond turbasammal kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda turbasamblalised TURBASAMMAL
risoomimädanikule, Lõpukorjates vilja närbumistõvele ja mass ei vähene punamädanikule. oluliselt. Sobib dessertmarjaks. 6 3. Taime ehitus 3.1 Juurestik Joonis 1 Maasikas on rohtne maa-aluse varrega risoomiga püsik. Noor juurdunud maasikataim koosneb hästi harunenud narmasjuurestikust, juurekaelast ja sellel asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1). Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga.
4 aaloe. Iga taime kohta on olemas üldiseloomustus, valgusnõuded, nõuded mulla suhtes, nõuded niiskuse suhtes, paljundamine ja millised on kahjurid ja haigused erinevatel taimedel. 1. ALPIKANN 1.1 Üldiseloomustus Alpikann kuulub nurmenukuliste sugukonda ja toataimena tihti kasvatatav alpikann pärineb Kreekast. Alpikann on õisdekoratiivne püsik, millel on südajad lehed hõbedase mustriga. Kroonlehe ääred võivad olla narmas või lainelised. Kasvab 30-35 cm kõrguseks. Tegemist on vähenõudliku taimega. Samas keskküttega ruumis on teda keeruline pikaajaliselt kasvatada, kuna seal on õhk kuiv ja tihti temperatuur liiga soe. Alpikann eelistab jahedat ja õhurikast kasvukeskkonda taludes lühiajaliselt kuni 8 kraadi. Öösel peaks temperatuur olema pigem jahedam
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
[5] 1.3.2. Harilik müürilill Harilik müürilill (Cymbalaria muralis) on pärit väikeselt alalt Põhja-Itaalia mägedest ja Loode- Balkanil, aga on oma 400aastase kasvatusaja jooksul metsistunud kogu Kesk- ja Lääne-Euroopas. Seda võib leida isegi juba Visby ja Tallinna vanadelt linnamüüridelt. See on oma perekonna liikidest kõige vastupidavam. [1] Harilik müürilill on pinda kattev 5-10 cm kõrgune püsik, mille niitjad roomavad varred juurduvad kergesti. Lehed on pikarootsulised, kujult ümarsüdajad, 5-7 hõlmised ja paljad. Hõlmad on ogaterava tipuga. Õied on helelillad, harvem valged või roosakad, neelus 2 kollast laiku. Õied meenutavad lõvilõua õit, kuid on väiksemad, läbimõõduga kuni 1 cm. Õied asetsevad üksikult
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
Joonis 6. Harilik metspipar (http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315) 10 Joonis 7. Harilik metspipar 11 Aster (Aster) Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased Õied või õisikud: õied sinakaslillad Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud aiamullas, ei talu liigniiskust, tuulevaikne või aeg-ajalt õrnalt tuuline kasvukoht
Eelviljad: varajane kartul, Sibulakärbes vaklade kurk, lillkapsas koorumise ajal on soovitatav Talisibul Püsik Kannatab ka kerget külma Kompost Paljundatakse külvist, Vajab vähe hooldamist Saaki võib kuivatada või Võib kasvatada samal kohal Maalähedasem osa on kodusõnnik istikud, jagamine Vajab palju niiskust sügavkülmutada aastaid (aga alates 3
Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lam...
pikkuste helveste järgi. Väike kogus annab toidule omapärase maitse ja värvuse. 12 4. Lehelised vürtsid Loorberileht- tugevamaitseline loorberipuuleht, mistõttu tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik. Soovitav on võtta 0,5-1,5 lehte 1l kohta. 5. Koorelised vürtsid Kaneel- seda saab tarvitada korduvalt, kui seda pesta ja kuivatada. 6. Juurelised vürtsid Ingver- troopiline püsik. Maitseainena kasutatakse ingveri kooritud juurt. Ta on täiusliku maitse ja tugeva aroomiga, mistõttu seda peaks soolastesse toitudesse lisama vähehaaval, maitse järgi. 3.2 Äädikas See on lahjendatud etaanhape ehk äädikhape. Saadakse keemilisel teel. 100%-line äädikhape on terava lõhnaga, hügroskoopne, värvuseta aine, mis seguneb hästi veega. Äädikat saadakse ka etanooli sisaldavate vedelike kääritamisel. (veiniäädikas) Äädikatest on: 1
Selle tunneme ära tellispunase värvuse ja niitjate 1-2cm pikkuste helveste järgi. Väike kogus annab toidule omapärase maitse ja värvuse. 4. Lehelised vürtsid 13 Loorberileht- tugevamaitseline loorberipuuleht, mistõttu tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik. Soovitav on võtta 0,5-1,5 lehte 1l kohta. 5. Koorelised vürtsid Kaneel- seda saab tarvitada korduvalt, kui seda pesta ja kuivatada. 6. Juurelised vürtsid Ingver- troopiline püsik. Maitseainena kasutatakse ingveri kooritud juurt. Ta on täiusliku maitse ja tugeva aroomiga, mistõttu seda peaks soolastesse toitudesse lisama vähehaaval, maitse järgi. 3.2 Äädikas See on lahjendatud etaanhape ehk äädikhape. Saadakse keemilisel teel. 100%-line äädikhape on terava lõhnaga, hügroskoopne, värvuseta aine, mis seguneb hästi veega. Äädikat saadakse ka etanooli sisaldavate vedelike kääritamisel. (veiniäädikas)
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
