oksi pügades või kärpides. Selliseid põõsaliike, mis pügamist hästi taluvad kasutatakse hekkides. Ilupuu Tuhkpuuhekk Suvikud & Püsikud Suvikud ehk üheaastased lilled tuleb igal aastal seemnetest külvata ning peenrale istutamiseks aknalaual või kasvuhoones ette kasvatada. Püsikud ehk mitmeaastaseid taimi ei pea igal aastal aeda uuesti istutama, sest pungad varre alaosas, juurtel, sibulates, risoomides või mugulates elavad talve üle. Püsik Suvik Click to edit Master text styles Päevaliilia Second level Third level Fourth level Peiulill Fifth level [Püsik] [Suvik] Sibullilled Sibullilled on püsikute eriliik. Sibullilled koguvad oma sibulasse kasvuajal rohkesti toitaineid.
Kuivatatud seemned sisaldavad palju kaaliumi ja kaltsiumi. 6. Rabarberi kasutusvõimalused. - kulinaarias,- kondiitritööstuses, - veinitööstuses. Rabarberivartest valmistatakse:- kisselli,- kompotti,- keedist,- zeleed, - sukaadi,- marmelaadi,- pudinguid,- kastmeid,- veini,- kalja jm. · Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. 7. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul küüslauk porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on:- talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 8. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad maailmas: - Hiina, - India, - USA, - Pakistan, - Türgi, - Egiptus, - Venemaa, - Brasiilia, - Jaapan. Euroopas suuremad sibulatootjad: - Hispaania, - Madalmaad, - Poola, - Itaalia. 9. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse: - kibedateks,
ja -kahjurite eest. väga nõudlik kasvutingimuste suhtes eriti suure toiteväärtusega üheaastane aedsalatit meenutav köögivili talub lühiajaliselt kuni -8 kraadi, seepärast on võimalik tema kasvatamine ka külmaohtlikes kohtades Toiduks kõlbavad ainult noored varsviljad, mille läbimõõt ei ületa 5 - 10 cm. Kasvatatakse nii köögiviljana kui ka ilutaimena sordid sobivad ronivõresid kaunistama sobib LTT (Lõika ja Tuleb Tagasi) taimeks kaheaastane püsik kaheaastane, meil kasvatatakse üheaastasena, külmakindel kaheaastane, meil kasvatatakse üheaastase kultuurtaimena püsik juurikas on külmakindel, teda võib koristada ka talvel, kui maapind ei ole külmunud. Õitsva mustjuure juurikas ei puitu ega kaota toiteväärtust kaheaastane püsik dieetiliste omadustega kartuli õied võivad mõjuda piirdepeenras üsnagi põnevad aedrõigas esineb kahe teisendina: mustrõigas ja redis Sobib hästi tühimiku kiireks
Leseleht Leseleht on väike püsik taim, millel enamasti on kaks kaarroodset südamekujulist lehte. Leseleht juurdub ja uueneb pika nöörja risoomi abil, mis kasvab aastas umbes kümme sentimeetrit edasi ja nii vahetab taim oma kasvukohta. Leseleht kasvab varjulistes laanemetsades ja palumetsades. Õied on väikesed, valged, lõhnavad, neljatised ja tipmise kobarana. Õisik on 10 kuni 30 õieline kobar. Eel-emasus: esmalt avaneb emakasuue. Nektarit on vähe. Tolmendajateks on väikesed kahetiivalised putukad ning
Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varade soetam, pv amort) Piirk e. Marginaal-ühe täiendava toodanguühiku valm vaj täiend. Kulu Täiskulu meetod: otsek, kaudk..tootm püsivad lisak, muutuvadmittetootmisk Muutuvkulumeetod e osakuluarv-
Harilik sibul lauguline stane +2 - +5 -6-7 saviliivmullad 5,6 - 7,2 kurk, lillkapsas vahega kannata varajane kartul, b kerget kodusõnnik, tomat, kapsas, Talisibul lauguline püsik külma kompost maitseained hästi kuivendatud külmakin toitaine rikas Murulauk lauguline püsik del muld keskmise
Seejärel gleistunud rähksed rendsiinad Küllastumata mullad, küllastunud gleimullad, rähksed gleimullad Ülemises osas võib muld suvel paiguti kuivada Allpool avaldab sageli mõju paeseinast ja selle jalamilt nõrguv allikavesi Puurinne Jalakas Saar Hall lepp Sanglepp Pärn Vaher Tamm Pärn Põõsarinne Harilik toomingas Harilik lodjapuu Mustsõstar Magesõstar Harilik pihlakas Harilik kuslapuu Harilik lodjapuu Alustaimestik Mets-kuukress Püsik-seljarohi Laanesõnajalg Laiuv sõnajalg Lõhnav madar Mets-jürilill Koldnõges Harilik kopsurohi Harilik naat Samblarinne Kähar salusammal Lame lühikupar Harilik lühikupar Sale lühikupar Harilik lühikupar Tuhm salusammal Puude tüvedel õrn tuhmik ja suur tuhmik Pangaseisandi pragudes ja paeplaatidel kasvab palju haruldasi samblaliike Väike video Click to edit Master text styles Second level Third level
juht x x müügijuht x x kontor x x muud haldusk. x x juhtimistasu omanik. x x frantsiis x x Täiskuluarvestuse printsiip müügitulu 960000 otsene mat.kulu 25000 tootm. Püsik. 442500 BRUTOKASUM 492500 üldhaldus 42000 ÄRIKASUM 450500 mittetootm üldhaldu pöördumat iskulud skulud ud kulud x 200000 aastat pole antud x 150000 aastat pole antud 25000 10000 7500 75000 x x 15000
Rohurinne: verev kurereha (K), kassikäpp (K), nõmm-liivatee (K), varretu ohakas (K), varvastarn, värv-varjulill, angerpist, hobumadar. VEREV KUREREHA - nime Geranium sanguineum tõlkimisel saame geranos - kurg (kuna viljad meenutavad kure nokka) ja sanguineum - veripunane. Sugukond kurerehalised. Verev kurereha on valgus- ja soojuslembene mitmeaastane taim, ta eelistab liivaseid, kiviseid ja lubjarikkaid kasvukohti. Taim on rohkesti haruneva risoomiga püsik, risoomis on palju parkaineid. Verev kurereha on kuni 45 cm kõrgune ja meenutab väikest põõsast kuna varred on harunenud; kogu taim on pikkade harali karvadega. Lehed on sõrmjagused, sügisel veripunased. Huvitav on asjaolu, et taimel on võime oma lehelaba kaldenurka reguleerida valguse suhtes, selleks on leherootsu alusel vastav liiges. Õied on suured, ilusad ja punased, kroonleht üle 1 cm pikk, õie läbimõõt võib ulatuda kuni 4 cm-ni
Third level Fourth level Fifth level Puud. Puurinne on suhteliselt hõre. Selle moodustavad tamm, saar, pärn, künnapuu, sanglepp, hall lepp, sookask, harilik kuusk. Põõsad Põõsarindes kasvavad harilik toomingas, mage sõstar, harilik lodjapuu, paakspuu, näsiniin, harilik kuslapuu. Rohi Rohurinne on liigirohke. Puude varjus kasvavad humal, seatapp, püsik-seljarohi, harilik maavits, naat, salu-tähthein, angervaks, koldnõges, harilik metsvits, kanakoole, seaohakas, metstulikas, sookastik, tarnad, soovõhk, ohtene sõnajalg, naistesõnajalg. Samblad Samblarinne niidukäharik, metsakäharik, harilik tüviksammal, roossammal, kähar salusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas Loomad Kobras, kärk, nirk, põder, metssiga, rebane
kroonlehe kokkukasvamisest · Lehterjal õiel pole ei tolmukaid ega emakaid; tema putkjas kroon on tipul korrapäratu lehtrina laienenud ja tal on pikkuselt ebaühtlased hambad. · Paljud korvõielised sisaldavad piimmahla, varuaineks on neil inuliin. Harilik kassikäpp - Antennaria dioica · Perekond kassikäpp · 7-20 cm kõrged · Moodustab tihedaid padjandeid · Taim on kahekojaline, emastaimede õied roosad või punased, isastaimedel valged · Püsik, õitseb juunis, juulis · Kasvavad kuivadel niitudel, tee- ja metsaservadel Kirikakar Bellis perennis · Perekond kirikakar · Jaanikakar, margareeta · 5-20 cm. Lehed paljad või hõredalt karvased, ümara tipuga, pehmed. · Püsik, õitseb maist septembrini · Ilutaim, naturaliseerunuld niitudel ja metsaservadel asulate ümbruses. Madal mustjuur Scorzonera homilis · Perekond mustjuur · 20-60 cm · Taim paljas või kaetud
kuivendust vaja. Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik.
Leostunud muldade puhul võiks metsastada ainult väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Madalsoomuldade puhul domineerivad puurindes sookask ja sanglepp, kuivendatud aladel ka kuusk, harvem saar. Alusmets hõre ja liigirikas: toomingas, lodjapuu, pihlakas, vaarikas, pajud. Ka alustaimestik on liigirikas: ussilill, sookastik, soosõnajalg, laiuv sõnajalg,
Suuremaid metsi leidub regiooni servaaladel Vaimastvere ja Laiuse vahel, Kassinurme ja Kaarepere, idanõlval aga peamiselt Roela ümbruses ja mõhnastikel. Vooremaa keskosas on erandiks Luua ümbrus, kus on varematest aegadest säilinud salumetsa. Viimase puurindes domineerib küll kuusk, ent sellega kõrvuti kasvab ka haaba, pärna, saart, tamme, jalakat. Rikkalikud on nii põõsa- (sarapuu, kuslapuu, mage sõstar jt) kui ka rohurinne (sinilill, lõhnav varjulill, koldnõges, püsik-seljarohi, metspipar, salu-siumari, harilik saluhein jt). Nõgudes kohtab peamiselt soostunud niite ja kaasikuid ning lepavõsa. Roela metsamassiiv Voore ja Levala ümbruses on kujunenud tähtsaks metsaökoloogia ja produktsioonibioloogia uurimisalaks. Kõige iseloomulikum osa Vooremaa territooriumist, mis ulatub Saadjärve lõunaotsast Prossa ja Kaarepere järve põhjaotsani, on võetud kaitse alla. Veidi üle 100 km²-se pindalaga on see Eesti üks suuremaid maastikukaitsealasid
VIIR-PELARGOON Pildil oleva lille nimi on viir-pelargoon,mille ladinakeelne nimetus on pelargonium x hortorum. Lühikirjeldus: Sobib ideaalselt suvelillepeenrale ja rõdukasti. Püsik. Suurepärane kompaktne kuju. Põõsas 35cm kõrge. Leht ümar, tumeda hobuseraua kujulise laiguga. Õis kuni 2,5cm läbimõõduga. Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust
sinilill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Salumetsad kõige viljakamad metsad, puhmarinne puudub. Nd- naadi KKT Mullad parasniisked, pruunmullad või karbonaat mullad. Rohurinne on liigirikas. Peapuuliik: kask, kuusk, tamm, saar. Boniteet 1a-2 Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, jänesekapsas, metskastik, koldnõges, harilik kopsurohi, lillakas, metspipar, naat, saluhein, kevadine seahernes, püsik-seljarohi, sinilill, salu-siumari, naiste sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, lainjaslehiksammal, kähar-salusammal Sj-sõnajala KKT Sageli veekogude kallastel, lammi alad. Parasniisked kuni ajutiselt liigniiskedkarbonaat ja pruunmullad. Boniteet 1a-2 Peapuuliik: kuusk, arukask, saar, haab, sanglepp Puhmarinne: puudub
- marmelaadi, - pudinguid, - kastmeid, - veini, - kalja jm. Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. Rabarberi kasutamine toiduks mõjutab seedetegevust (normaliseerib 24. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul - küüslauk - porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) Tuntud on: - talisibul (püsik) - rindeline sibul (püsik) 25. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad: Hiina, India, USA, Pakistan, Türgi, Egiptus, Venemaa, Brasiilia, Jaapan. Euroopas suuremad sibulatootjad: Hispaania, Madalmaad, Poola, Itaalia. 26. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus.
ole veebruaris-märtsis küllalt tugevasti tagasi lõigatud , kaotab taim oma põõsataolise kuju . Paljundatakse ladvapistikutega . Pintseerides noorte taimede võsutippe , haruneb taim rohkem . [1][2] Maranta ( Maranta ) Kasutatakse lehtdekoratiivse püstikuna siseruumides , talveaedades ning suvel verandadel . Sobib kasutamiseks pinnakattetaimena . Pärit on maranta Brasiiliast . Maranta on tihedakasvuline , ovaalsete , hallikasroheliste , ööseks kokkutõmbuvate lehtedega püsik . Kummalgi pool pearoodu , külgroodude vahel on tumepruunide laikudega rida . Valgus peaks olema varjuline kuni hajusvalgus . Vältida otsest päikesepaistet . Temperatuur peaks olema soe . Katma peab korrapäraselt , hoides mulda pidevalt niiskena . Talub vaid kerget läbikuivamist . Kõrge õhuniiskuse hoidmiseks piserda sagely käsipihustiga . Väetada vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Ülejäänud aja mitte väetada
Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada. ALCHEMILLA ALPINA - ALPI KORTSLEHT • Moodustab kuni 15 cm kõrguse ja 60 cm laiuse puhmiku. Kaarjalt tõusvale varrele kinnituvad ümarad alt karvased hõbedase varjundiga lehed. Tihedateks õiekeradeks koondunud õitest moodustunud pöörisjad õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad. • Alpi kortsleht eelistab huumusrikast parasniisket mulda, kasvab nii päikese
Sheet1 Kõrvenõges + Maikelluke + + + + + + + Leseleht + + + + + Ussilakk + + + + + Ll Kl Lu Sm Kn Ph Ms Jk Sl Nd Sj An Os Tr Sn Kr Rb Ss Md Karvane piiphein + + + + Püsik-seljarohi + + + + Tupp-villpea + + + + + Metstarn + + Sõrmtarn + + + + + + Lamba-aruhein + + + Lubikas + + + + Saluhein + +
- sukaadi, - marmelaadi, - pudinguid, - kastmeid, - veini, - kalja jm. Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. Rabarberi kasutamine toiduks mõjutab seedetegevust (normaliseerib 24. Olulisemad sibulad ja laugud. Olulisemad: - harilik sibul - küüslauk - porrulauk - murulauk (püsik) - longus lauk (püsik) 25. Suurimad söögisibula tootjad maailmas ja Euroopas. Suuremad söögisibula tootjad: Hiina, India, USA, Pakistan, Türgi, Egiptus, Venemaa, Brasiilia, Jaapan. Euroopas : Hispaania, Madalmaad, Poola, Itaalia. 26. Sibulate jaotamine keemilise koostise alusel, nende iseloomustus. Keemilise koostise alusel rühmitatakse: - kibedateks, - poolkibedateks, - magusateks. Kibedad:
õistaimeliiki. Suurema arvukusega on koldnõges, sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, kuid leidub veel metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt. Sarapuu Toomingas Pihlakas Vaarikas Lodjapuu Türnpuu Salu-siumari Metspipar Püsik-seljarohi Mets-tähthein Kollane ülane Käopäkk Võsaülane Sinilill Sarapuud Koldnõges Harilik kopsurohi Kähar salusammal Metsakäharik Metsmaasikas Metsaloomastik Metsprussakas Laanepuuk Mullakakand Kiritigu Kirju samblasultan Hiid-puiduvaablane Kägu-
parfümeeriatoodetes väga levinud. Kasutamine haljastuses suurepäraselt lõhnav pütitaim, mis tingimata kuulub isteplatsi lähedale. Aias ainult suvisel ajal, sobib ilutaimeks toas. Muu oluline informatsioon raseduse ajal tuleb rosmariinist loobuda, sest ta ergutab emakalihaseid. Eestikeelne nimetus on Harilik meliss (Sidrunmeliss) Ladinakeelne nimetus on Melissa officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus püsik, võib kiiresti kasvada 70 cm kõrguseks. Taim on üsna põõsasja kujuga. Sisaldab rikkalikult eeterlikku õli, mõru- ja parkaineid. Vajab kindasti talvekatet, aga lumeta või väga külmal talvel ei aita alati seegi. Suvel tarvitatakse värskelt. VARS neljakandiline, harunenud ja tihedalt lehistunud, nii et taim on üsna põõsasja kujuga. LEHT eritab intensiivset sidrunilõhna, eriti kui neid katki hõõruda.
Õitseb aprilli lõpus. Lehed talvehaljad. Kõrgus 30 cm. Niiskustund (vt lisa foto 3) 4. H. purpurascens purpur lumeroos, õied purpurpunased. Kõrgus 40 cm. Õitseb aprillis. Lehed talvehaljad. Lõikelill. (vt lisa foto 4) 5. H. caucasicus- kaukaasia lumeroos, õied rohekasvalged. Kõrgus 50 cm. Lõikelill.(vt lisa foto 5) http://www.calmia.ee 7 KOKKUVÕTE Lumeroos on armastatud pikaealine püsik, millel on palju teisi liike. Käsitlesin selles referaadis tähtsamaid teemasid. Neid saab kasutada nii ravimtaimena vanasti ka ennustati nende pealt. Nagu paljudel teistel taimedel, vajavad nad kasvamiseks teistsugust kasvuala, nii ka lumeroos. Lumeroos on üks kauneimaid lilli, mis tärkab lumesulamisel ja kaunistab oma värvilisteja säravate õitega esimesena su aeda ja lillepeenraid. Lumeroosid on pärit
soodustavad, vähendavad gaasivalusid. Harilik ehk sidrunmeliss Kuni 60cm kõrgune põõsasjas püsik. Vajab sooja ja Külvatakse kasvuhoonesse aprilli Suvel tarvitatakse värskelt, Neljakandilise, harunenud ja hästi lehistunud tuulevarjulist lõpul 0,5cm sügavusele, seeme talveks kogutakse vahetult varrega. Teravatipulised ja saagja servaga kasvukohta. idaneb umbes 3 nädalat. Tiheda külvi enne õitsemist lõigatud
septembrini. · Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. · Viljakas, parasniiske kuni niiske aiamuld. · Üks ilusamaid kobarpäid. Przevalski kobarpea Ligularia przewalskii Przevalski kobarpea Ligularia przewalskii · Kõrgus 120-150 cm. · Õied: kollased, pikas kitsas tähikõisikus, juulis septembris. · Lehed: tumerohelised, sügavalt lõhestunud. · Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, viljakas, parasniiske kuni niiske aiamuld. · Pikaaealine püsik. Sale kobarpea Ligularia stenocephala Sale kobarpea Ligularia stenocephala · Kõrgus 90-120 cm. · Õied: kollased, pikas kitsas õisikus, juulis septembris. · Lehed: tumerohelised, kolmnurksed, alt punakad. · Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. · Pikaaealine püsik. Kukehari Sedum Kukehari Sedum · Palju erinevaid sorte. · Kõrgus 30-50 cm · Õitseb august kuni oktoober
Enamjaolt kasutatakse seda salatites ja kastmetes. 1.3 VÄLIMUS Välimuselt meenutab murulauk tihedat kitsaste lehtedega puhmast. Taime välimust peegeldab osaliselt ka murulaugu teaduslik ladinakeelne nimetus, mis tuleneb kreekakeelsetest sõnadest schoinos kõrkjas ja prason lauk. Igaüks, kes on kohtunud nii murulaugu kui ka kõrkjaga, teab, et kaudne sarnasus saab olla vaid välimuses, aga mitte suuruses. Bioloogiliselt olemuselt on murulauk sibultaimeline püsik, kes võib samal kasvukohal aastaid kasvada. Tõsi, aias -5- soovitatakse tihedaid murulaugu puhmaid iga nelja-viie aasta tagant jagada ja uutesse kohtadesse ümber istutada. Loo nimitegelase sibulad on tillukesed, kõigest 39 mm läbimõõdus. Väiksus korvatakse sellega, et sageli on mitu sibulat omavahel seotud. Pinnavärvuselt on sibulad punakaspruunid või violetsed. Sibulast areneb lühike vars, millest omakorda lähtuvad paar pikka,
kõige rangemini tuleb kinnipidada sõjaõigustest Tüliküsimuse lahendamiseks on kaks moodust: vaidluse ja jõu abil. Kuna üks on omane inimestele, teine metsloomadel, siis tuleb teist rakendada vaid juhul, kui esimest kasutada ei saa. Niisiis tuleb sõda alustada selleks, et elu saaks jätkuda õigluses ja rahus, kuid või saavutamise järel peab säästma neid, kes pole sõja ajal olnud julmad või metsikud. alati tuleks hoolta kanda, et püsik rahu, milles pole kahta salasepitsusi õiglane on ainult sõda, mida peetakse pärast nõudmiste esitamist ja avalikku kuulutamist. Isegi kui üksikud isikud on vaenlasele midagi lubanud olnud sunnil, siis neilgi puhkudel tuleb pidada sõna õiglust tuleb järgida ka kõigi alamate suhtes karistusväärseid kõigist ebaõiglusist jääb nende päralt, kes pettes lausa häbitult püüavad näida tublide meestena.
maitsestamiseks, toitude kaunistamiseks ning lõikelillena. Kulinaarias Kannikese söödavate õitega võib kaunistada lehtsalateid ja magustoite. Prantsusmaal kasutatakse suhkrustatud õisi kondiitrimaiuste kaunistamiseks. Ilutaimena Lõhnavat kannikest kasutatakse dekoratiivtaimena peenras, iluaias ja lõikelilleks, teda võib istutada põõsaste, puude varju või veekogu äärde. Sobib kasvama ka põõsaste alla ja ümbrusse. Kaunis püsik moodustab kiiresti tumerohelistest lehtedest ja nende kohal kõrguvatest lõhnavatest õitest padjandi[3]. Eriti populaarne oli see taim 19. sajandil, mil seda kasvatati peamiselt lõikelilleks. Ükski endast lugupidav seltskonnadaam ei väljunud kodust ilma kannikesekimbuta[4]. On teada, et 1874. aastal nopiti Lõuna-Prantsusmaal kuus tonni kannikeseõisi[5]. Euroopa maamõisates oli kombeks kasvatada kannikesi suurtes anumates, mis toodi talveks sisse, et taimi talvel ajatada[4]
kuivamist sirutub välja emakas. Selline kohastumus aitab vältida isetolmlemist ehk õie tolmeldamist sama taime õietolmuga. Põdrakanepi noored mahlakad lehed on sisaldavad Ahtalehine põdrakanep rikkalikult vitamiini C. (Epilobium angustifolium) Niisketel niitudel ja karjamaadel kasvav 30 - 100 cm kõrgune püsik. Tuhmroheline, moodustab tihedaid suuri mättaid. Lehed lamedad, pealt sügavate, väga karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Pööris kuni 20 cm pikk, noorelt tipus longus, hõbedaläikeline. Pähikud 4-5 mm pikad, 2 või 3 õiega, uht-kastevars pruunikaskollased. Deschampsia caespitosa) Alpi jänesvilla karvakesed
Niiskus Vajab mõõdukat õhuniiskust. Vesi Vähenõudlik. Vajab kastmist üle nädala. Soovitav kasutada vihmavett. Väetis Kasvuperioodil vedelväetis ning pigem väetada harva. Paljundamine Kärpides ladvaotsi ning panna need vette juurduma. Kahjurid Talvel soojas ruumis oht kahjuritega tabanduda. ALPIKANN Alpikann on õisdekoratiivne püsik, millel on südajad lehed hõbedase mustriga. Kroonlehe ääred võivad olla narmas või lainelised. Kasvab 30-35 cm kõrguseks. Tegemist on vähenõudliku taimega. Samas keskküttega ruumis on teda keeruline pikaajaliselt kasvatada, kuna seal on õhk kuiv ja tihti temperatuur liiga soe. Looduses kasvab 22 liiki. Valgus Hoida valges või hajutatud valguses. Otsest kevadist päikest tuleks vältida.
lehtpuuliigid; sobib (tänu kõrgele mullaviljakusele) ka kõvalehtpuude (tamm, saar, vaher, jalaks jne) kasvatamiseks; kõrge tootlikkusega Ia-I (harva II) boniteediklass; parimad (kõrge tootlikkuse ja täiusega) kaasikud. Alusmets- tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas- sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, näsiniin, vaarikas, lodjapuu jne. Alustaimestik- väga liigirikas, dom rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid- kopsurohi, naat, püsik-seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peam Eesti ida- ja keskosas; 11% metsadest. Sõnajala (sj) kkt Salumetsade malamatel reljeefi osadel, peam orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutust. Muld: iseloom leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad; mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistud: sagedasemad on kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10); esinevad ka lehtpuu segapuistud- sanglepp, kask, haab.
Kasutamine haljastuses ilutaimena saab kasvatada/kasutada ainult suvisel ajal. Muu oluline informatsioon raseduse ajal tuleb rosmariinist loobuda, sest ta ergutab emakalihaseid. 8 HARILIK MELISS Melissa officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus põõsasjas püsik VARS neljakandiline, harunenud ja tihedalt lehistunud. LEHT teravatipuline, saagja servaga, munaja üldkujuga, heleroheline, väike. Lehed asetsevad vastakalt. ÕIS varte ülemises osas lehekaenaldes on ringina väikesed, alla 1 cm valkjad õied. SEEMNED hakkavad kastis idanema umbes +20C juures, idanevad umbes 3-4 nädala pärast. Ajalugu melissile on osutatud suurt austust juba 2000 aastat tagasi Roomas, kus templitesse pandi melissilehti. Antiikajal oli meliss nii ravim- kui ka meetaim
väikeseid, alla 1 ha suurused koreselised kehvemaboniteedilised alad. Enamasti kujunevad segapuistud, mille puurindes domineerib arukask, rohkesti esineb ka kuuske ja halli leppa, kohati on segus saar ja jalakas. Harvem saab enamuspuuliigiks haab. Need mullad on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Põõsarinne on liigirikas: sarapuu, kuslapuu, näsiniin, mage sõstar; rohurinne on samuti liigirikas ja lopsakas: püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi; samblarinne aga hõre ja katkendlik: kähar salusammal, metskäharik, juuslehik. Naadi kasvukohatüüp. Metsasta(u)misviis: istutus. (Põllumaade metsastamine 2004) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Puurindes domineerivad kask ja sanglepp, kuivendatud aladel kuusk, harvem haab. Põõsarinne liigirikas, hõre kuni keskmiselt
saar, vaher, jalakas jne.) kasvatamiseks. Puistud on kõrge tootlikkusega Ia-I (harva II) boniteediklass. Parimad (kõrge tootlikkuse ja täiusega) on kaasikud. Alusmetsa tihedus oleneb puurinnete tihedusest ja on liigirikas - sarapuu, mage sõstar, toomingas, kuslapuu, näsiniin, vaarikas, lodjapuu jne. Alustaimestik väga liigirikas, domineerivad rohttaimed, esinevad mullaviljakuse suhtes nõudlikud liigid - kopsurohi, naat, püsik-seljarohi, metspipar, koldnõges, ussilakk jne. Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. Sõnajala (sj) kasvukohatüüp - salumetsade madalamatel reljeefi osadel, peamiselt orgudes. Põhjavesi pinnalähedane, liikuv ja toitaineterikas, võib esineda üleujutusi. Iseloomulikud on leostunud gleimullad (Go), küllastunud gleimullad (G(o)) ja turvastunud mullad. Mullareaktsioon neutraalne, mikroreljeef mätlik. Puistutest on sagedasemad kaasikud (2/3) ja sanglepikud (1/10)
· varte pikkus kuni 50 cm · marjad on väga väärtuslikud oma maitseomaduste ja hea säilimise tõttu · neid võib korjata aastaringselt, peamiselt aga septembrist lumetulekuni · ravimtaim, - marjad alandavad kõrget vererõhku, parandavad kõrge palavikuga haigete enesetunnet TUPPVILLPEA Eriophorum vaginatum · sugukond lõikheinalised, perekond villpea · rabades, soometsades, lodudes kasvav 15 - 50 cm kõrgune püsik · tihedaid pähikuid moodustav taim rohkete püstiste vartega · pähikuid varre tipul ainult 1, püstine. · varrel 2 või 3 väga lühikese labaga lehetuppe, juurmised lehed 30 - 40 cm pikad, kolmekanalilised, veidi karedad. · pähik viljunult peaaegu kerajas, kuni 3 cm pikkuste valgete karvadega · õite kandesoomused hallikad, kileja servaga. · perekond turbasammal kuulub klassi lehtsamblad, sugukonda turbasamblalised TURBASAMMAL
risoomimädanikule, Lõpukorjates vilja närbumistõvele ja mass ei vähene punamädanikule. oluliselt. Sobib dessertmarjaks. 6 3. Taime ehitus 3.1 Juurestik Joonis 1 Maasikas on rohtne maa-aluse varrega risoomiga püsik. Noor juurdunud maasikataim koosneb hästi harunenud narmasjuurestikust, juurekaelast ja sellel asetsevast lehekodarikust lühivõsust.(Joonis 1). Risoom võimaldab maasikal kui rohtsel taimel üle elada karmid talved. Ühtlasi säilitab maasikas risoomis vegetatsiooni vältel kogutud varuaineid, mille varal ta alustab kevadel varakult kasvu. Risoom kujuneb välja järgmisel aastal pärast istiku istutamist. Risoom lõppeb mulla pinnal lehekodarikuga lühivõsuga.
4 aaloe. Iga taime kohta on olemas üldiseloomustus, valgusnõuded, nõuded mulla suhtes, nõuded niiskuse suhtes, paljundamine ja millised on kahjurid ja haigused erinevatel taimedel. 1. ALPIKANN 1.1 Üldiseloomustus Alpikann kuulub nurmenukuliste sugukonda ja toataimena tihti kasvatatav alpikann pärineb Kreekast. Alpikann on õisdekoratiivne püsik, millel on südajad lehed hõbedase mustriga. Kroonlehe ääred võivad olla narmas või lainelised. Kasvab 30-35 cm kõrguseks. Tegemist on vähenõudliku taimega. Samas keskküttega ruumis on teda keeruline pikaajaliselt kasvatada, kuna seal on õhk kuiv ja tihti temperatuur liiga soe. Alpikann eelistab jahedat ja õhurikast kasvukeskkonda taludes lühiajaliselt kuni 8 kraadi. Öösel peaks temperatuur olema pigem jahedam
või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja soodustavad mulli moodustumist mitmed alusmetsapõõsad - okasmetsades h. sarapuu, mage sõstar, h.kuslapuu ja h. pihlakas, mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Samasuguse toimega on toomingalehed. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn. laialehised rohttaimed (h. naat, h. kopsurohi, püsik-seljarohi, koldnõges, salu-tähthein, h. metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik ja salusammal; enamasti soodustavad samblad toorhuumuse tekkimist. Toorhuumuse
[5] 1.3.2. Harilik müürilill Harilik müürilill (Cymbalaria muralis) on pärit väikeselt alalt Põhja-Itaalia mägedest ja Loode- Balkanil, aga on oma 400aastase kasvatusaja jooksul metsistunud kogu Kesk- ja Lääne-Euroopas. Seda võib leida isegi juba Visby ja Tallinna vanadelt linnamüüridelt. See on oma perekonna liikidest kõige vastupidavam. [1] Harilik müürilill on pinda kattev 5-10 cm kõrgune püsik, mille niitjad roomavad varred juurduvad kergesti. Lehed on pikarootsulised, kujult ümarsüdajad, 5-7 hõlmised ja paljad. Hõlmad on ogaterava tipuga. Õied on helelillad, harvem valged või roosakad, neelus 2 kollast laiku. Õied meenutavad lõvilõua õit, kuid on väiksemad, läbimõõduga kuni 1 cm. Õied asetsevad üksikult
kaasneb puujuurte läbiraiumine. Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu suureneb mulla niiskusesisaldus. Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Eesti ala inimasustuse kujunemine pärast jääaega. Millised on vanimad tänapäevani looduses nähtavad maaviljeluse märgid Eestis ja millal ligikaudselt muutus põlluharimine siin üldiseks nähtuseks? Oluline tähis pärandkoosluste kujunemisel on umbes 6500 aastat e.Kr., mil algas atlantiline kliimaperiood. Tollases soojas ja niiskes kliimas valitsesid eelkõige laialehised puud, nagu praegu võib näha Saksamaal ja Poolas. Sellesse ajajärku jääb ka asustuse ja
kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüüpi, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pika tarna kasvukohatüüpi. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm.
Joonis 6. Harilik metspipar (http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315) 10 Joonis 7. Harilik metspipar 11 Aster (Aster) Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased Õied või õisikud: õied sinakaslillad Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud aiamullas, ei talu liigniiskust, tuulevaikne või aeg-ajalt õrnalt tuuline kasvukoht
Eelviljad: varajane kartul, Sibulakärbes vaklade kurk, lillkapsas koorumise ajal on soovitatav Talisibul Püsik Kannatab ka kerget külma Kompost Paljundatakse külvist, Vajab vähe hooldamist Saaki võib kuivatada või Võib kasvatada samal kohal Maalähedasem osa on kodusõnnik istikud, jagamine Vajab palju niiskust sügavkülmutada aastaid (aga alates 3
siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. 2.Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. 3.Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu suureneb mulla niiskusesisaldus. 4.Mahavõetud puude juurestiku mineraliseerumine põhjustab lühiaegse väetusefekti, mis seletab mõnede varasemate metsaliikide ohtruse tõusu (püsik-seljarohi). Puisniidud Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Puisniitude uurimise ja kaitsmise peamised põhjused: a) puisniidu koosluste erakordselt kõrge väikeseskaalaline liigirikkus ja rohkete kaitstavate liikide leidumine b) kõrge vanus inimtekkeliste ja inimmõjul püsivate poollooduslike ökosüsteemide hulgas on puisniit üks vanimaid c) polüfunktsionaalne ja loodusesõbralik
pikkuste helveste järgi. Väike kogus annab toidule omapärase maitse ja värvuse. 12 4. Lehelised vürtsid Loorberileht- tugevamaitseline loorberipuuleht, mistõttu tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik. Soovitav on võtta 0,5-1,5 lehte 1l kohta. 5. Koorelised vürtsid Kaneel- seda saab tarvitada korduvalt, kui seda pesta ja kuivatada. 6. Juurelised vürtsid Ingver- troopiline püsik. Maitseainena kasutatakse ingveri kooritud juurt. Ta on täiusliku maitse ja tugeva aroomiga, mistõttu seda peaks soolastesse toitudesse lisama vähehaaval, maitse järgi. 3.2 Äädikas See on lahjendatud etaanhape ehk äädikhape. Saadakse keemilisel teel. 100%-line äädikhape on terava lõhnaga, hügroskoopne, värvuseta aine, mis seguneb hästi veega. Äädikat saadakse ka etanooli sisaldavate vedelike kääritamisel. (veiniäädikas) Äädikatest on: 1
Selle tunneme ära tellispunase värvuse ja niitjate 1-2cm pikkuste helveste järgi. Väike kogus annab toidule omapärase maitse ja värvuse. 4. Lehelised vürtsid 13 Loorberileht- tugevamaitseline loorberipuuleht, mistõttu tarvitamisel tuleb olla ettevaatlik. Soovitav on võtta 0,5-1,5 lehte 1l kohta. 5. Koorelised vürtsid Kaneel- seda saab tarvitada korduvalt, kui seda pesta ja kuivatada. 6. Juurelised vürtsid Ingver- troopiline püsik. Maitseainena kasutatakse ingveri kooritud juurt. Ta on täiusliku maitse ja tugeva aroomiga, mistõttu seda peaks soolastesse toitudesse lisama vähehaaval, maitse järgi. 3.2 Äädikas See on lahjendatud etaanhape ehk äädikhape. Saadakse keemilisel teel. 100%-line äädikhape on terava lõhnaga, hügroskoopne, värvuseta aine, mis seguneb hästi veega. Äädikat saadakse ka etanooli sisaldavate vedelike kääritamisel. (veiniäädikas)
kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka karusambla-mustika kasvukohatüüp. Laanemetsad - Sinilille kasvukohatüüp (sinilill, nõlv % sarapuud, metsmaasikas, jänesekapsas, sarapuu, maikelluke) ja ka Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, naistesõnajalg) Salumetsad - Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, pihlakas, metskährik, kollane ülane) ja ka Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, angervaks, seaohakas) 4. Vääriselupaigad (Test 4 küsimused) a) Vääriselupaikade tunnused: Ajutine oja, allikate ümbrus, erivanuselisus esimeses rindes, põlengujäljed puudel, järsk jõekallas, tunnusliikide esinemine, õõnsustega puud. b) Vääriselupaiga tunnused ja kasvukohad:
jänesekapsas, lillakas, harilik kolmissõnajalg, külmamailane, jänesesalat, sõrmtarn, leseleht, laanelill, karvane piiphein, ussilakk, metsakäharik, laanik, palusammal, harilik raunik, sarapuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, türnpuu, lodjapuu, näsiniin) Jänesekapsa kasvukohatüüp (kuldvits, mustikas, pohl, metskastik, naistesõnajalg) Salumetsad Naadi kasvukohatüüp (püsik-seljarohi, saluhein, koldnõges, metstarn, harilik kopsurohi, metspipar, salu-siumari, lõhnav madar, mets-tähthein, salu-tähthein, kevadine seahernes, ussilakk, seljarohi, metstulikas, imekannike, kollane ülane, võsaülane, käopäkk, metskäharik, harilik juuslehik, kähar salusammal, toomkuningas, pihlakas, vaarikas) Sõnajala kasvukohatüüp (laanesõnajalg, maarja-sõnajalg, naistesõnajalg, laiuv sõnajalg, mets-soosõnajalg, angervaks,
Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kkt, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud (kultuuristatud põldudeks ja heinamaadeks). Eristatakse humala ja pika tarna kkt. Puurindele on omased sanglepp, saar, künnapuu ja tamm. Alustaimestikus on palju ühist salu- ja lodumetsadega
annaabi.ee 
