ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100…130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED Ja viljad seemnete levitamiseks Neil on õied seemnete valmimiseks Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega Loodus sai kirevad värvid Õistaimed on saanud valitsevaks taimerühmaks Maal. KATTESEEMNE -TAIMED Katteseemnetaimed • Ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitmekesisem ja laiemalt levinud tai Katteseemnetaimed erinevad teistest taimedest ….
Katteseemnetaimed Õpik lk 24-27 Katteseemnetaime mõiste Katteseemnetaimedeks nimetatakse õistaimi. 2 tähtsat tunnust: 1) paljunemisorgan on õis 2) õiest moodustuv vili Õie kasulikkus Taime seemned arenevad õies, emaka sees. Emakas on katteseemnetaime emassuguorgan. Tolmukaks nim. emaka ümber paiknevat isassuguorganit. Emakat ja tolmukaid kaitsevad kroonlehed ja tupplehed. Katteseemnetaimete paljunemine Katteseemnetaimed paljunevad tolmlemise teel. Nende õietolm kandub tuulega või looma kaudu (enamasti putukate kaudu) edasi sigimikus asuva munarakuni. Pärast viljastamist hakkab õiest arenema vili. Viljaks nim. sigimikku koos selles valminud seemnetega. Õistaimede rühmitamine Õistaimi rühmitatakse kahel viisil: varre puitumise alusel või idulehtede järgi. Idulehtede järgi rühmitatakse tõistaimi ühe- ja kaheidulehelisteks.(vt. Tabel lk. 26)
Katteseemnetaimed ehk õistaimed · Katteseemnetaimed ehk õistaimed on Maal kõige arenenum, mitme- kesisem ja laiemalt levinud taimerühm. · Maailmas on õistaimi umbes 250 000 liiki, Eestis 1400 liiki. · Katteseemnetaime eristab teistest taimedest see, et tal on sugulise paljunemise organ õis ja õiest moodustuv vili. · Õistaimedel arenevad seemned kaitstult õies emaka sees. · Emakas on ülalt avatud emassuguorgan. · Õie keskel asuva emaka ümber paiknevad isassuguorganid e. tolmukad.
Õis e Katteseemnetaimed Kaarel Siimon Romet Viikmäe 8.b Millised on õistaimed? Kõige iseloomulik tunnus on õis ja sellest arenev vili. Õistaimed hulka kuulub nii puid, põõsaid kui ka rohttaimi. Kõik õistaimed jaotatakse kahte klassi: ühe ja kaheidulehelised. Õistaimedel on vedelike transportimiseks trahhed. Kuidas paljunevad ja arenevad õistaimed? Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt . Viljastumisjärgselt moodustab sigimik koos selles arenevate seemnetega vilja. Tolmlemine toimub putukate ja tuule abil. Kus kasvavad õistaimed? Levivad väga laialdaselt kuna on hästi kohastunud temperatuuri ja keskkonnatingimuste muutumisega. Vähesed suudavad kasvada Arktikas. Kui palju on õistaimi? Kõige liigirikkam taime rühm umbes 240 000 liiki. Ligikaudu kolm neljandik õistaimedest kuulub kaheiduleheliste hulka. Eestis kasvab umbes 1400 liiki. ...
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4
..360 mlj aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire. · Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. o Seemned küpsevad käbides o Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. o Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja · Keskaegkond, 100..130 mlj aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. o Neil on õied seemnete valmimiseks o Ja viljad seemnete levitamiseks o Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega o Loodus sai kirevad värvid
päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed päriskeerdlehikud sõnajalgtaimed taimed Pteridopsida sõnajalgtaimed taimed okaspuud paljasseemnetaimed taimed okaspuud paljasseemnetaimed taimed okaspuud paljasseemnetaimed taimed okaspuud paljasseemnetaimed taimed kaheidulehelised katteseemnetaimed taimed kaheidulehelised katteseemnetaimed taimed rohurinne kaheidulehelised katteseemnetaimed taimed rohurinne kaheidulehelised katteseemnetaimed taimed rohurinne kaheidulehelised katteseemnetaimed taimed rohurinne kaheidulehelised katteseemnetaimed taimed rohurinne kaheidulehelised katteseemnetaimed taimed rohurinne kaheidulehelised katteseemnetaimed taimed rohurinne kaheidulehelised katteseemnetaimed taimed rohurinne
okaspuulaadsed okaspuud paljasseemnetaimed (okaspuud) (Coniferales), (Conifersopsida), (Gymnospermae), Pinales Pinopsida Pinophyta okaspuulaadsed jugapuud (Taxopsida), paljasseemnetaimed (okaspuud) (Coniferales), (Pinopsida) (Gymnospermae), Pinales Pinophyta nõgeselaadsed (Urticales) kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta) nelgilaadsed kaheidulehelised katteseemnetaimed e. (Caryophyllales) (Dicotyledoneae või õistaimed Magnoliopsida) (Angiospermae või Magnoliophyta)
Kolmanda aasta kevadel, kui käbi kuivab ja pruuniks muutub, pääsevad seemned käbist välja. Soodsatesse tingimustesse sattunud seemnetest arenevad paarikümne päeva jooksul tõusmed, mille kõrgus esimesel aastal ei ulatu üle 10 cm. Järgmisel aastal kujuneb esimene okstemännas. Ühekojaline taim - lahksugulised taimed, kellel emas- ja isasõied paiknevad erinevatel taimedel. Risttolmlemine - tolmlemisviis, kus ühe taime tolmuterad kanduvad teise taime emakale. KATTESEEMNETAIMED - Angiospermae Katteseemnetaimede (ehk õistaimede) liike arvatakse maakeral olevat üle 300 000, see on praegu valitsevaks taimerühmaks Maal. Õistaimed ilmusid Maale ca 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul. Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed (Vt Kultuurtaimed). Katteseemnetaimede üldtunnused · Õie olemasolu ning sellest tulenevalt:
Harilik jugapuu Jugapuu Jugapuulised Okaspuulaadsed Okaspuud Paljasseemnetaimed Taimed Taxus baccata Taxus Taxaceae Pinales Pinopsida Pinophyta Plantae KATTSEEMNETAIMED Kaheidulehelised Rohurinne Kõrvenõges Nõges Nõgeselised Roosilaadsed Kaheidulehelised Katteseemnetaimed Taimed Urtica dioica Urtica Urticaceae Rosales Magnoliopsida Magnoliophyta Plantae Hapu oblikas Oblikas Tatralised Nelgilaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed Suhkruhernes Hernes Liblikõielised Oalaadsed Kaheidulehelised Õistaimed Taimed
puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Soontaimed (Tracheophyta) Koldtaimed (Lycopodiophyta) Sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Seemnetaimed (Spermatophyta) Paljasseemnetaimed (Pinophyta) Palmlehiktaimed (Cycadophyta) Hõlmikpuutaimed (Ginkgophyta) Vastaklehiktaimed (Gnetophyta) Katteseemnetaimed ehk õistaimed (Magnoliophyta) Gametofüüdi ja sporofüüdi võrdlus kõrgematel taimedel - Haploidsusest ja diploidsusest tulenevad põhimõttelised morfoloogilised erinevused. Sammaltaimede, nagu teistegi kõrgemate taimede elutsüklis toimub kahe faasi – sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldus. Valdav on gametofüüt, kõigil teistel kõrgematel taimedel domineerib aga sporofüüt. Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel valitseb nende arenemistsüklis
Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt. Sporofüüt taimede elutsükli diploidne, eoseid (spoore) moodustav järk. Sporangium eoseid moodustav organ. Vahepealse rühma moodustavad sammaltaimed. Lihtsamad taimed (sinivetikad) tekkisid vees üle 3 mrd aasta tagasi. (EE) 2. HÕIMKOND ROHEVETIKTAIMED. Sh HÕIMKOND MÄNDVETIKTAIMED, HÕIMKOND IKKESVETIKTAIMED. HK ROHEVETIKAD * Liikide üldarv umbes 15 000, levinud kogu maailmas, peamiselt mageveekogudes aga ka mujal.
suled. (tihane, varblane) kahepaiksed- selgroogsed loomad, kes võivad elada nii maismaal kui ka vees, nad hingavad kopsude ja lõpustega ning maismaal naha kaudu.(konnad, sisalik) roomajad- selgroogsed loomad, kes elavad peamiselt maismaal, hingavad kopsudega, paks sarvkihiga nahk, koorega munad.(maod, ussid, rästik, nastik, vihmauss) imetajad- selgroogsed loomad, närvisüsteem kõrgelt arenenud, neil on võime omada järglasi.(inimene, lehm) õistaimed- ehk katteseemnetaimed on suurim taimede hõimkond, jagunevad kahte rühma- üheidulised, kaheidulised, iseloomulik on õis ja sellest arenev vili. (ravimtaimed, ilutaimed) katteseemnetaimed- sama mis õistaimed. progress- on millegi areng muutuvas süsteemis.(organismide evolutsiooniline edasiminek) eukarüoot- päristuumne organism, kelle rakud on päristuumset tüüpi(taimed, seened) prokarüoot- eeltuumne rakk, neil puudub membraaniga piiritletud tuum, enamik prokarüoote on ainuraksed.(bakterid)
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljunemise
saialille-,pärnaõied, Tekstiil – puuvillapõõsa seemnekesta kiud 14. Nimetab viise, kuidas rühmitatakse õistaimi ning teab nende põhilisi eristusviise/iseloomulikke tunnuseid (ühe- ja kaheidulised taimed, vaata näiteid ka lk 94-95, puit- ja rohttaimed, ühe ning kahe- ja mitmeaastased taimed, omapärase toitumisega taimed). Rühmitatakse kahte suurde rühma: ühe ja kaheidulehelised. (vaata lk 26 erinevusi). 15. Teab, kuidas paljunevad vetikaid, sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. Vetikad – Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (vaata lk 9) Sõnajalg – Paljasseemnetaimed – Käbid on nende paljunemisorganid (vaata lk 20) Katteseemnetaimed – Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees (vaata lk 24) 16. Tunneb pildilt ära (nimed on etteantud): harilik põisadru, juusvetikas, helvik, harilik karusammal, turbasammal, ohtene sõnajalg, kattekold, aasosi, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik mänd, harilik kuusk, kanarbik (lk 94), hanijalg (lk 94),
õied puuduvad maapealne osa: leht(steriilne osa) ja spoorikandja(fertiilne osa) iseloomulik lihakas ja habras olek noortel taimedel areneb leht vanematel lehe küljest pikk vars, tipus sporangiumid täiskasvanud taime kõrgus 2040cm põhilevilaks parasvöötmeline ja subarktiline PõhjaAmeerika. Euroopas: Soome, Rootsi, Baltimaad, ka Venemaa. Eestis: 30 leiukohta (peamiselt IdaVirumaal, Pärnu ja Tartumaal) Kadumine seotud sihtide hoolduse ja kasutusega Õis ehk katteseemnetaimed Anthophyta Soontaimede arvukaim rühm. Taimed kannavad õisi, seemneid ja vilju. Moodustavad 80% kõikidest taimeliikidest. Kasvavad enamikus maailmajagudes. Võivad olla puud, põõsad või rohttaimed. Ühe ja kaheidulehelised. Õistaimed 1) kollane käoking Aconitum lasiostomum 2) liivhundihammas Astragalus arenarius 3) mägikadakkaer Cerastium alpinum 4) rohekas õõskeel Coeloglossum viride
võimelised fotosünteesima Atmosfääri vabanes hapnik! Esimesed hulkraksed organismid olid vetikad, kes arenesid vees. Nende keha nimetataks talluseks Esimesed maismaataimed olidnn eostaimed, kellel polnud juhiosooni. Neist arenesid samblad (450 milj.) Kujunesid paljasseemnetaimed, sest kliima oli muutunud kuivemaks ja enamik sõnalajgtaimi välja surnud Kuusk, mänd, kadakas, jugapuu U 140 milj. aastat tagasi kujunesid katteseemnetaimed e õistaimed Suguorganid õis ja vili Tundrataimed, kõrbetaimed, rohtlataimed Taimeriigi evolutsiooniline areng: SAMBLAD, EOSTAIMED, PALJASSEEMNETAIMED, KATTESEEMNETAIMED Esimesed hulraksed loomad olid käsnad nad tekkisid hiljem, kui taimed (700 milj. a tagasi), sest taimed toodavad orgaanilist ainet Järgmised loomarühmad olid; ainuõõnsed, lameussid, kottussid, limused, rõngasussid, lülijalgsed, keelikloomad
.......................................................................................................................................................16 Vili....................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED.......................
KARBON Sõnajalgtaimede õitseaeg. Seemnesõnajalgtaimede ilmumine. Kahepaiksete õitseaeg. Esimeste roomajate tekkimine. Lendavate putukate, ämblikkude, skorpionide ilmumine. PERM Paljasseemnetaimed (seemnesõnajalad, kordaiidid, okaspuud, hõlmikpuud, palmlehikud). Loomahambuliste roomajate tekkimine. KESKAEGKOND TRIIAS Esimesed imetajad. JUURA Ürglinnu ilmumine. KRIIT Kõrgemate imetajate ja tõeliste lindude ilmumine. Luukalade domineerimine. Ilmuvad katteseemnetaimed. UUSAEGKOND NEOGEEN Sabaga leemurite, kannaliste ja hiljem parapiteekuste ja drüopiteekuste ilmumine. ANTROPOGEEN Inimese ilmumine. Kasutatud materjal: Loomade elu. Valgus, 1981. http://lemill.net/content/webpages/eluarengmaalevolutsiooniajajoon/view http://www.slideshare.net/chryssy/eluarengmaal http://www.google.ee/images Üldbioloogia. Valgus, 1978.
(Sporophyta), neile vastandati nö alamad taimed (Thallophyta), mis hõlmas erinevaid vetikatehõimkondi. Taoline süsteem pole siiski kooskõlas tänapäeva teadmistega taimede põlvnemisest. Sõnajalgtaimedele on juba iseloomulik varre harunemine ja vee liikumiseks arenenud trahheiidid. Need tunnused ühendavad neid kõrgemate taimedega soontaimede (Tracheophyta) rühma. Sõnajalgtaimedest arenesid kaks tänapäeval valitsevat taimede rühma - paljasseemnetaimed ja õistaimed ehk katteseemnetaimed (koondnimetusega seemnetaimed). Varem valitsevolnud seisukoht katteseemnetaimede põlvnemisest paljasseemnetaimedest pole uuemate uuringutega kinnitust leidnud, samuti pole põhjendatud paljasseemnetaimedest palmlehikute, hõlmikpuuliste ja vastaklehikute eraldamine eri hõimkondadena. · Hõimkond: punavetikad (Rhodophyta) · Hõimkond: liitvetikad (Glaucophyta) · Hõimkond: rohevetikad (Viridiplantae ehk Chlorobionta) · Hõimkond: Sammaltaimed (Bryophyta)
puuviljadest. Laulda ta ei osanud, vaid ainult sisistas.Arheopteryx polnud kaasaegsete lindude otsene eelane. Kriidi ajastu (algas 141 miljonit tagasi ja kestis 76 miljonit aastat): Kriidiajastul vähenes atmosfääris süsihappegaasi hulk ja õhk muutus läbipaistvamaks. Seetõttu võisid varem ainult mägedes kasvanud õistaimed hakata kasvama ka tasandikel. Valgusküllus hoogustas eriti õistaimede fotosünteesi, mistõttu õistaimi tuli rohkesti juurde. Kujunesid välja katteseemnetaimed, mida eriti palju oli rohurindes. Alles keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud. Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi. Uusaegkonnas said valitsevaks imetajad, linnud ning katteseemnetaimed. Ajastu lõpul ilmus ka inimene
IV. Kambriumi ajastu e ,,plahvatus’’ Tekkisid peaaegu kõikide loomahõimude esindajad (limused, lülijalgsed) •tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng Põhjuseks: •regulaatorgeenid •elupaikade mitmekesisus meres V. Maismaa taimede teke •sammalde (sõnajalgtaimede taolised) eostaimed •tugev vars – kattekiht Tagajärg: •mulla teke Sõnajalgtaimed→ paljasseemnetaimed(kuusk)→katteseemnetaimed(õistaimed)→ muld VI. Loomade levik maismaale •lülijalgsed (putukad, vähid) VII. Selgroogsete areng kalad→kahepaiksed(sabaga)→roomajad→linnud-ürglinnud(kolju sulestik)/imetajad(lõualuud hammastega, kolm vaba sõrme küünistega) Roomajad Imetajad - Kõrvalestad - Karvad - Toidab piimaga
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja
410-440 MAT samblad, sõnajalgtaimed lülijalgsed veest maale 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene Tingimused Maal: 500-250 MAT Suur manner- kliima jahe kuiv. Maismaa kõrbestunud (hiidsõnajalad hävisid). Moodustus pruun- ja kivisüsi. 250-65 MAT Hiidmanner lagunes. 65 MAT surid välja roomajad, paljud paljasseemnetaimed 30 MAT Mandrijäätumine 11000- Jää taandus lõplikult 12000AT EVOLUTSIOONI MÕISTE JA VORMID. Lk 164-167
, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla. II Kaitsekategooria taimeliikide alla kuuluvad sõnajalgtaimed (Pteridophyta), näiteks harilik sookold paljasseemnetaim (Gymnospermae), näiteks harilik jugapuu (ainus kaitsealune paljasseemnetaim) katteseemnetaimed (Angiospermae), näiteks pisikannike sammaltaimed (Bryota),näiteks sinisammal seened (Fungi), näiteks ebe-limanutt samblikud (Lichens), näiteks harilik tuustsamblik II Kategooria loomaliikide alla kuuluvad selgrootud loomad (Invertebrata), näiteks apteegikaan selgroogsed loomad (Vertebrata), näiteks metsis Tänan kuulamast!
Putukad, kahepaiksed Kordamine 1. Kas esitatud lause on tõene või väär? ✗ Generatiivse paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. ÕIGE ✗ Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. VALE Parandus: Tsütokinees on raku jagunemine. ✗ Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. ÕIGE ✗ Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. VALE Parandus: Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geeni vahetus. ✗ Katteseemnetaimed paljunevad eostega. VALE Parandus: Katteseemnetaimed paljunevad ribosoomidega ja mugulatega. ✗ Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. ÕIGE ✗ Kromatiidid lahknevad meioosi teise jagunemise anafaasis. ÕIGE ✗ Viljastunud munarakku nimetatakse ovogooniks. VALE Parandus: Munaraku eellast nimetatakse ovogooniks. 2. Leia õige vastus! ✗ Meioosiga tagatakse tütarrakkudes kromosoomide arvu vähenemine kaks korda.
Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, 240 000 liiki Vesiroos Klass Kaheidulehelised Õistaimede suurim klass 180000 liiki, Eestis 1000 71 seltsi, 333 sugukonda 2 idulehte, 1 peajuur ja
20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5. Kõige liigirikkam hõimkond on õistaimed. 6. Õistaimede hõimkond jaotus kahte klassi: · Üheidulehelised enmasti teraviljad, kõrrelised ja heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad. Varred on kõrred. Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps
Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Selgroog- Selgroo- Taimed sed tud 100 100 100 200 200 200 Mis hõimkonda kuuluvad selgroogsed? a) Keelikloomad b) Lülijalgsed c) Katteseemnetaimed Mis on selgroogsete ladinakeelne nimetus? a) Chordata b) Vertebrata c) Hemichordata Mis aastal võeti kasutusele väljend selgrootud? a) 1801 b) 1857 c) 1653 Kuidas on selgrootud teise nimega? a) Evertebraadid b) Invertebraadid c) Vertebraadid Kuidas nimetatakse taimi tavakeeles? a) Tuumsed organismid b) Rohelised organismid c) Päristuumsed organismid Mitu taime hõimkonda on olemas? a) 10 b) 8 c) 15 d) 7 Mäng läbi!
Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad enamasti pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed annavad sageli järglasi risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Selgroogsed loomad mittesugulisel teel ei paljune. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka
Inimene peab tegutsema,nii et ta ei kahjusta tervetes ökosüsteemides seaduspärasusi. Kaitsealad Looduse kaitseks on loodud mitmesuguseid kaitsealasid: Rahvuspargid Looduspargid Maastikukaitsealad Mõte liike kaitsta tekkis inimestel siis, kui ta märkas, et mõnda liiki loomi või taimi ja aina vähemaks või kadusid need liigid täiesti Loomade või taimede kadumise peamiseks põhjustajaks on peamiselt inimene I kaitsekategooria katteseemnetaimed Lehitu pisikäpp Kollane käoking Sinine kopsu rohi I kaitsekategooria sõnajalgtaimed Ogane astel sõnajalg Haruline võtmehein Rohe raunjalg I kaitsekategooria lehtsammaltaimed Roheline hiidkupa Tömbilehine tiivik Kolmis-seligeeria I kaitsekategooria selgrootu loom ebapärlikarp- Säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina. I kaitsekategooria selgroogsed loomad Must-toonekurg Suur-konnakotkas
Canis lupus - hall hunt susi Süstemaatika põhiüksused : Riik sarnaseid tunnuseid vähe Hõimkond Klass Selts sarnaste tunnuste arv kasvab Sugukond Perekond Liik sarnaseid tunnuseid palju Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised
viljastatud munarakust. eostest(kottseentel eoskottides, kandseentel eoskandadel, samblad- sõnajalgtaimed eoskupardes) Vegetatiivsel (pärmseened pungumisega, samblikud- väikeste tükikeste abil, katteseemnetaimed risoomid, mugulad, sibulad, varre- või lehetükikese abil). Spermatogeneesi ja ovogeneesi võrdlus: Ovogenees Spermatogenees Munaraku areng naisel Spermide areng mehel Munarakkude eellasteks on Seemnerakkude eellasteks on ovogoonid spermatogoonid Ovogoonide moodustumine Spermatogoonide lõppeb juba looteeaas. moodustumine algab
ja toiduainetööstuses. Kõrvenõgesel on suur toiteväärtus ja head raviomadused. Ravim Lehtedest tehtud teed kasutatakse rahvameditsiinis mitmesuguste sisehaiguste puhul (kopsu-, neeru-, emaka- ja sooleverejooksude peatamine). Korrastab ning tugevdab ainevahetust, tõstab isu, vähendab veresoonte lupjumist ja alandab vere suhkrutaset. Nõges Korjatakse umbes maist – oktoobrini, juuri ja lehti. Korjatakse käsitsi. Nad on katteseemnetaimed. Säilitada võib marineerides, aga lihtsam viis on kuivatada. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rven% C3%B5ges https://www.google.ee/search?gs_rn=27& gs_ri=psy-ab&tok=TM6GaFpm0Xxlr70stTeVL Q&cp=6&gs_id=o&xhr=t&q=k%C3%B5rven%C3% B5ges&rlz=1C2KMZB_enEE527EE527&bav=on. 2,or.r_qf.&bvm=bv.53217764,d.bGE&biw=1 366&bih=667&dpr=1&um=1&ie=UTF-8&hl=et& tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=0PlH UqHDGZKjhgf5yICYCw#imgdii=_ t! as
Atavismid: kaugete eellaste tunnuste taasilmnemised, mis näitavad järelikult põlvnemist. NT:saba, lauskarvkate, paljunisalisus. 10.Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Embrüoloogia: sarnasused loodetel tõendavad organismide sugulust ja põlvnemist. Molekulaarbioloogia: DNA võrdlemine näitab erinevate organismide sugulust. 11.Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Valge ristik: riik: taimeriik, hõimkond: katteseemnetaimed, klass: kaheidulised, selts: oalaadsed, sugukond: liblikõielised, perekond: ristik, liik: valge ristik. Suur- kapsaliblikas: riik: loomariik, hõimkond: lülijalgsed, klass: putukad, selts: liblikalised, sugukond: põualibliklased, perekond: kapsaliblikas, liik: suur-kapsaliblikas. 12.Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 1) füüsikaline evolutsioon: universumi tekkimine, päikese tekkimine. 2) keemiline evolutsioon: kõik
liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid reaktsioonid, 80-110kr. Kuum katlake: vees lahustunud anorgaanilise CO2 sidumine orgaanilisteks ühenditeks püriidi pinnal, 150-250kr. Jääkamber: madal temp, 0kraadi, sest DNA ja RNA nukleotiidil pole kõrgemal temp püsivad. Taimed: eeltuumsed, päristuumsed, hulkraksed tekkisid vees, moodustus vaba hapnik, sammaltaimed, sõnajalgtaimed (mullakiht), paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed. Loomad: areng algas vees, teod+ paljasjalgsed+ karbid, trilobiidid, käsnad (tõeliste kudede ja elunditeta), lõuatud, kõhrkalad, kopskalad, lülijalgsed, kahepaiksed, roomajad, hiidsisalikud, imetajad, linnud. Hulkraksuse eelised: rakud diferentseerunud, väheneb sõltuvus keskkonnast, suguline paljunemine, loomade aktiivne liikumine, kohastumiste teke kiireneb.
Evolutsioon KT Evolutsioon ehk mingi süsteemi pöördumatu areng, tema mitmekesistumine ja keerukamaks muutumine. Evolutsioonivormid: 1. FÜÜSIKALINE (elementaarosakesed, aatomid) 2. KEEMILISED (polümeerid, makromolekulid, mikrokerad) 3. BILOOGILISED (eeltuumsed, tuumaga organismid, hulkraksed) 4. SOTSIAALSED (sümbolid, mõtlemine, suhtlemine, tule kasutus) Evolutsioonitõendid: 1. Paleontoloogia 2. Võrdlusmeetod (mida sarnasemad organismid, seda lähemas ajas nende esivanemad) 3. Lootelise arengu võrdlus (esimeses looteeas on liikide ehitus suhteliselt sarnane) 4. Molekulaargeneetiline võrdlus (dna võrdlus) Eramus Darwin ,,Liigid pole algselt looduna muutumatud" Charles Darwin ,,1 põhjendatud evolutsiooniteooria" ehk muutumine toimus ja toimub ning selle põhjuseks on looduslik valik ehk tugevamad jäävad ellu (toit, elukoht). Teiseks olelusvõitlus (konkurets elutingimuste pärast). K...
Ka teiste riikide abi ei suuda katta seda suurt nälga. Teiseks suureks probleemiks on õhu saastatus. Inimesi on väga palju ja kõik saastavad õhku tahes- tahtmata. 18. Lendorav- I kategooria, Euroopa naarits- I kategooria, saarmas- III kategooria, kärp- III kategooria. Igasse kategooriasse kuulub ka hulgaliselt linde. Taimedest on Siberi võhumõõk, niidu-kuremõõk.Kaitsekategooriasse kuuluvad sõnajalgtaimed, katteseemnetaimed. 19. õhu saastumine suurtes linnades ja tööstuspiirkondades, mis mõjub negatiivselt inimese tervisele, loodusele ja ehitistele; tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke; põhjaveevarude hoolimatu ja raiskav kasutamine ning sellest tulenev põhjavee kvaliteedi langus; veekogude ebaotstarbekas kasutamine, reostamine ning sellest tulenevad probleemid; keskkonna saastamine jäätmetega,
pindmises õhukeses kihis, kuhu õhk juurde pääseb. Kui orgaaniline aine pealekasvava taimestiku tõttu sügavamale jääb, siis selle lagunemine peatub ja rabapind kerkib. Kõdunenud taimejäänustest moodustub turvas. (rabad) Rabad- suured puhta vee reservuaadid. Turavs on hea kütteaine, koduloomadele lauta allapanekuks, taimedele kasvuvubstraadiks. Sõnajalgtaimed Soontaim- omab juhtkimpe vee ja toitainete trantspordiks. (paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed) Tunnused: *arenenud tugikude *juhtkimbud *kambiumi ja teiskasvu esinemiene Neil on sporofüüdina kolm võsutüüpi: kolla tüüp, osja tüüp ja sõnajala tüüp. (Need on ka ühtlasi 3 peamist sõnajala klassi) Kollad: *pisikesed, peenikesed lehed * eospead varre tipus, eoslad ka *vars *on kaitse all (ühest eosest uue kolla kasvamiseks kulub 10-neid aastaid) Kasutamine: dekoratiivsuse tõttu pärgade ja kimpude valmistamiseks. Osjad: *Eoslad on eospeades, varre tipus * Lülilised varred
2)Riik- taimed Hõimkond- õistaimed Klass- päriskaheidulehelised Selts- Sugukond- araalialised Perekond- luuderohi Liik- harilik luuderohi (Hedera helix L) Rahvuspärased nimed: jooksvarohi, ehvei, eefeu, aknavääne Kasutusala: Mõnedel andmetel on teda keedetud õlles luuhaiguste ravimiseks. Taime mahl on olnud tõhus vahend täide vastu, kuid ka mürgine, nahka väga tugevasti ärritav. 3) Riik- taimed Hõimkond- katteseemnetaimed Klass- kaheidulehelised Selts- pöögilaadsed Sugukond- kaselised Perekond- kask Liik- arukask (Betula pendula) Rahvuspärased nimed: arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kasutusala: Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude,
murenemise ja organismide elutegevuse tulemus,siis ei saanud mulda veel olemas olla. Reasta Maal toimunud sündmused 1.ainuraksete prokarüootide teke 2.eukarüootsete rakkude teke 3.hulkraksuse kujunemine 4.fotosünteesivate tsüanobakterite areng 5. kudede ja organite areng 6.elu väljumine veest maismaale 7.suguline paljunemine 8.kehasisene viljastumine 9.kehaväline viljastumine Reasta taimerühmad arengu järjekorras 1.rohevetikad 2.sammaltaimed 3.sõnajalgtaimed 4. paljasseemnetaimed 5.katteseemnetaimed Reasta selgroogsete loomade rühmad arengu järjekorras 1. kõhrkalad 2.lõuatud kalad 3. luukalad 4.kahepaiksed 5. roomajad 6.linnud 7.imetajad
Kuivemates tingimustes arenesid aja jooksul välja täiuslikuma ehituse ja seemnetega paljunevad PALJASSEEMNETAIMED. Seemned küpsevad käbides. Lehed on sageli muutunud okasteks, et taluda kuivust. Mänd Jugapuu Vanaaegkonna lõpus kliima jahenes ja suured sõnajalgtaimed surid välja. Keskaegkonnas, 100...130 miljonit aastat tagasi, ilmusid esimesed ÕISTAIMED ehk KATTESEEMNETAIMED. 5 Neil on õied seemnete valmimiseks. Ja viljad seemnete levitamiseks. Kujunes välja sümbioos tolmeldajate ja seemnete levitajatega. Loodus sai kirevad värvid, õistaimed on saanud valitsevaks taimerühmaks Maal. Kasutatud kirjandus www.wikipedia.com www.bio.edu.ee www.koolielu.ee www.delfi.ee Bioloogia õpik gümnaasiumile. 6
puravik. Biomolekulide esinemine- Keerulise ehitused ained, mis väljaspool organismi ei moodustu - sahhariidid, valgud, hipiidid, vitamiinid. Aine-ja energiavahetus- toitainete saamine keskkonnast nende sünteesimine, ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. *autotroofid- taimed, kes sünteesivad endale ise vajalikud ained. *heterotroofid-loomad, kes peavad saama orgaanilise aine välikeskkonnast.Paljunemisvõime- suguline(imetajad, katteseemnetaimed), mittesuguline(pooldumine, eoseline, sõnajalad, seened, bakterid) Arenemine ja kasvamine-otsene areng(järglased sarnanevad sündides vanemaga), moondeline areng(konnad, liblikad). Stabiilne sisekeskkond-kõigusoojased(kalad, roomajad), püsisoojased(imetajad, linnud). Püsiv keemiline koostis, stabiilne happeline tase. Reageerimine ärritusele-Hulkraksed meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele: üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed
Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad tundrad ja matsatundrad. Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisel vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilsete kütuste põletamise ja keskkonna saastumisega,
kasvatada kasvuhoones, kuid proovida võib ka kasvatada tomateid päikesepoolse müüri ääres või rõdul. Tomat kuulub taimeriiki ning on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta kuulub maavitsaliste perekonda,sugukonda ja seltsi. Alamklass on Asteridae ning ta kuulub kaheiduleheliste klassi. See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda. Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed või isegi valged. Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget.
1. Millised organismid kuuluvad eeltuumsete hulka? Eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. 2. Millised organismid kuuluvad päristuumsete hulka? Päristuumsete hulka kuuluvad algloomad, taimed, seened ja loomad. 3. Kuidas jagatakse taimed? Kas ainuraksed rohevetikad on taimed? Taimed jaotatakse viide rühma: hulkraksed rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. 4. Nimeta taimede iseloomulikud tunnused! Peamine erinevus on toitumine, taimed fotosünteesivad, aga loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Taimed ei liigu aktiivselt, kuid loomad küll. Taimerakud erinevad loomarakkudest. Taimed (taime osa) võib kasvada kogu elu. Taime organid on lihtsama ehitusega. Taimedel pole närvisüsteemi, nende elutegevust reguleerivad erilised ained, hormoonid. Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, loomadel on selleks luustik
.............3 5.2. Tavalisemad liigid Eestis..............................................................................................3 6. Kasutatud kirjandus.............................................................................................................3 3 1. Sugukonna süstemaatiline kuuluvus 1.1. Hõimkond Katteseemnetaimed (Magnoliophyta, vanasti: Angiospermae) ehk õistaimed on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond. Klassi nimetus on tuletatud seemnes asuvate idulehtede arvu järgi: üheidulehelised (Alismataceae) ja kaheidulehelised (Dicotyledonae). Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned trahheed
Kas esitatud laused on tõesed v6i väärad? Vale viite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Generatiivsel paljunemisel saab uus organism alguse sügoodist. Tõene 2. Tsütokinees on rakutuuma jagunemine. Väär Karüokinees on rakutuuma jagunemine. 3. Kromatiidid lahknevad mitoosi anafaasis. Tõene 4. Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on haploidne kromosoomistik. Väär Kromosoomide ristsiirde tulemuseks on geenide vahetus 5. Katteseemnetaimed paljunevad eostega. Väär Katteseemnetaimed paljunevad suguliselt seemntega mittesuguliselt risoomide, mugulate, sibulate, varre-või lehetükikeste abil. 6. Kõik inimese somaatilised rakud on diploidse kromosoomistikuga. Tõene 7. Kromatiidid lahknevad teise jagunemise anafaasis. Tõene 8. Viljastunud munarakku nimetakse ovogooniks. Väär Viljastunud munarakku nimetakse sügoodiks. Leidke kõige õigem vastus 9
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega
annaabi.ee 
