⃗a =( a x , a y , a z ) . Tasakaalulise vedeliku elementaareselt väike kontrollmaht olgu määratud mõõtmetega dx, dy ja dz. Ruumala dV=dxdydz 13. Millistel tingimustel on kontrollmahuga määratud vedeliku osa tasakaalus? Vedeliku suhtelise tasakaalu tingimusel liigub vedelikuga täidetud anum jäiga keha kiirendusega, kusjuures vedelik anuma seinte suhtes ei liigu. Fikseeritud kontrollmahuga määratud vedeliku osa on tasakaalus st vedelik ei voola läbi kontrollpindade, kui massi- ja rõhujõudude resultant kõigi telgede jaoks on null. Fikseeritud kontrollmahuga määratud vedeliku osa on tasakaalus st vedelik ei voola läbi kontrollpindade, kui massi- ja rõhujõudude resultant kõigi telgede jaoks on null. Näiteks x telje suunaliste massi- ja pinnajõududega määratud tasakaalu tingimus: ∂p d F x + d P Rx=a x ρ dxdydz− dxdydz=0 ∂x 15
VULKAANID. Mõisted: Vulkaan koonusekujuline laavat ja tuhka purskav mägi. Magma tulikuum vedel kivimmass, mis on sulanud. Laava maapinnale jõudnud magma. Geiser kuumaveeallikas. Tabel: KIHTVULKAAN · Kasvab kõrgusesse. · Magma tahkem. · Magma ei voola kaugele. KILPVULKAAN · Kasvab laiuti. · Magma vedelam. · Magma voolab kaugemale. Kihtvulkaan. Kilpvulkaan.
Veega täidetud nõod, millel puudub otsene ühendus merega Karakatitsa Järvest ei voola välja ühtegi jõge Sissevoolava jõevesi osaliselt aurab, osaliselt toidab põhjavett Jõgi saab alguse järvest Suubub üks või mitu jõge Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal
Õhukihi survet Maale nimetatakse õhurõhuks. · Miks inimene ei tunne õhu survet · Õhk avaldab ühesugust survet igas suunas. KATSE 1: · Katsevahendid: plasttops, vesi papitükk, kauss juhuks, kui katse ebaõnnestub. 1.Paneme topsi ääreni vett täis. Õhku ei tohi vahele jääda! 2.Asetame topsile samasuure papitüki ja pöörame topsi ümber veekausi kohal. 3. Tõmbame käe ära. Kui katse õnnestub, siis püsib vesi topsis. · MIKS? · Vesi ei voola välja, sest õhk surub teda altpoolt, topsis aga õhku ei ole. Miks õhurõhk erineb? · Õhurõhk oleneb mõõtmise kohast maapinna suhtes. Mida kõrgemal mägedes õhurõhku mõõta, seda väiksem on õhumassi rõhk, sest mägede kohal on on õhusammas väiksem ja õhk hõredam . Õhurõhu mõõtmine · Rõhu mõõtmiseks vedelikes ja ka gaasides kasutatakse manomeetrit. · Rõhk gaasides allub samasugustele seaduspärasustele nagu rõhk vedelikes:
1)veeni 2)arterid 3)kapillaarid Veenid * Mda veene liigub veri sdamesse tagasi. * Veenid on hemate seintega kui arterid. * Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. * Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest prit olevat ssihappegaasi ja jkaineid. Arterid * Mda artereid liigub veri sdamest eemale. * Arterid on jmedad paksuseinalised ja elastsed veresooned * Arterid hargnevad jrjest peenemateks arteriteks ja lpuks kapillaarideks. * Mda kiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis * Arteris liigub veri sdame kokkutmmete survel. * Veenides paneb vere liikuma neid mbritsevalt lihaste kokkutmbumine. Kapillaarid - hendavad artereid veenidega. - Peenikesed hukeseseinalised veresooned. - Hapnik ja lahustunud toitained psevad lbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning ssihappegaas ja jkained rakkudest verre. Vererhk * Kindlustab vere liikumise soontes.
4.Juhis on vabade laengukandjate arv suur,dielektrikes väike. õp lk 17 5.Kuhis on palju vabu laengukandjaid,pooljuhtides mitte alati (aga neid saab kergesti vabadeks muuta). 7.Voolutugevus näitab,kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 8.Positiivsete laengukandjate liikumise suund. 10.Laengu ühik on kulon. 12.Juhis peab olema tekitatud elektriväli,peavad olema vabad leangukandjad,peavad mõjuma jõud. 13.Alalisvooluks nim.elektrivoolu,mille tugevus ja suund ei muutu. 14.Jõgi ei voola kui ei kui pole vett.Ka elektrivool puudub,kui pole laengukandjaid. 18.Suurust,mis näitab laengukandjate arvu aine ruumalaühikus,nim. konsentratsiooniks. 19.Voolutugevus suureneb. 9. 5A leidmises pean juhiristlõiget läbiva laengu q jagama selleks kuluva ajaga t 11. 10C näitab, kui palju läbib juhi ristlõigel voolutugevus A ühe sekundi jooksul. 15. eletronid, mis osalevad keemiliste sidemete moodustamisel. 16. valentselekronid, mis saavad aines ehk metallis vabalt liikuda 20
See on vaid 5-10 kilomeetrit. See koosneb enamasti tumedamatest, raskematest ja tihedamatest kivimitest. Näiteks basalt ja teised selle sarnased kivimid. Võrreldes mandrilise maakoorega on ookeaniline tunduvalt noorem. 7. Vulkaanid (10 lauset) See kujutab endast suurt koonuse kujulist tulemäge. Selle pursete sageduste tunnistajateks olid juba vanad roomlased. Maal on üle tuhande tegevuseta vulkaani. Palju on vulkaane laamade kokkupõrke aladel. Seal, kus magma maapinnale voola tekivad vulkaanid. Vulkaani purskel võib lisaks laavale kraatrist välja paiskuda ka tuhapilvi ja kivimürakaid. Nende nimetus pärineb vahemeres paiknevast Vulcano saarest. Vulkaane nimetatakse ka aknaks, mille kaudu saab maapõue uurida. Vulkaane eristatakse pursete sageduse järgi.
Veresooni on kolme põhilist liigi: veenid, arterid ja kapillaarid. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad, paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis: arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste ümber. Kapillaarid: Ühendavaid artereid veenidega. Peenikeses õhukeseseinalised veresoomed. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaad ja jääkained rakkudest verre. Veri: Kude, mis koosneb vereplasmast, puna-ja valgeverelivledest ning vereliisakutest
Tegelikult on metall hoopis hea soojusjuht ja juhib käe soojuse ära. Metalli head soojusjuhtivust võib täheldada ka näiteks siis, kui jätta metallist varrega kulp kuuma supi sisse. Supi soojus liigub mööda kulpi ja kõrvetab kätt, kui seda võtma minna. Enamus kulpe ongi plastik- või puitvarrega sellepärast, et erinevalt metallist on plastik ja puit halvad soojusjuhid. Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale kasutamist tilkuma. Vesi tilgub, mitte ei voola ühtlase joana seetõttu, et kuna ta on vedelik, esineb temas ka pindpinevusjõud. Sellepärast ei lase ta kraanist lahti enne, kui ta mass on küllalt suur, et Maa külgetõmbejõud ületaks temas esineva pindpinevusjõu.
sidekude. Veri on organismis transpordi-, miljöö- ja kaitsefunktsiooni täitev tsirkuleeriv sidekude. *Veri on kude, mis koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest *täiskasvanud inimestes on 5-6 liitrit verd. Veresooned *Veresooned on torujad elundid mida mööda veri liigub *Veresoone on 3 põhilist liiki veenid, arterid, kapillaarid *Mööda artereid liigub veri südamest eemale *Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri *Mööda veene liigub veri südamesse tagasi *Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu *Veenides voolav veri sisaldab keharakkudes pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid *Kapillaarid ühendavad artereid veenidega Süda *Süda on neljaosaline *Süda paneb vere soontes liikuma *Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv *Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun
Mitte märgava vedeliku kapillaarsus kapillaarides langeb vedlik madalamale, kui vedeliku pind ning mida peenem on kapillaar, seda rohkem vedelik langeb, kumer. Amorfne aine puudub kindel sulamistemp, osakesed paiknevad korrapäratult, puudub kristallstruktuur, halvem soojus ja el juhtivus, väheselt voolav, isotroopia, pigi. Tahkis kindel sulamistemp, osakesed paiknevad korrapäraselt, kristallstruktuuri olemasolu, hea soojus ja el juht, ei voola, anisotroopia, jää. Isotroopia omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused ei sõltu suunast. Anisotroopia omadus, mis seisneb selles, et aine füüsikalised omadused sõltuvad suunast, tänu osakeste kindlale paiknemisele.
kogunenud sipelgaid. Mõndade teadete kohaselt valmistavad šimpansid endale jooginõu lehe torbikuks keerates. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 erinevat häälitsust ; suurt osa etendavad ka käte žestid ja kehaasendid. Eriline osa on näoilmel. Nende näoilme muutusi kirjeldatakse erutuse, hirmu, nutu ning naeru korral. Huvitaval kombel sulevad nad nuttes silmad ja karjuvad valjusti. Erinevalt inimestest ei voola neil silmist pisaraid. Maiuspala saamisel manavad šimpansid näole midagi naeratuse taolist. Silmanurgad lähevad krimpsu, silmad säravad, suunurgad koolduvad ülespoole. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0impans_%28perekond%29 ja http://simpans- bioloogia.blogspot.com/
LAMMORG EHK MOLDORG on suure tagase lammiga jõeorg. Tekib, kui kõrgusvahed on väiksed,jõgede lang on väike, voolukiirus on väike, jõed looklevad. JÕGE ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: pikkus, laius,sügavus,lang,voolusängi kuju,vooluhulk,voolukiirus,veetaseme kõikumine,graafikud. JÕGEDE TOITUMINE: sademevesi (jõed on rikkad vihmaperioodil), lumesulavesi, liustikusulavesi,põhjavesi(neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem) JÄRVEDE LIIGITAMINE: Sisse-ja väljavoolu järgi (umbjärv-ei voola sisse ega välja, sissevoolujärv, lähtejärv ehk väljavoolujärv,läbivoolujärv) Järvenõgude tekke järgi (rabalaukad,mandrijäätekkelised,rannajärved) Vee omaduste järgi (toitaine, soolsus, ph alusel) Suuruse ja sügavuse järgi. ARTEESIAVESI-surveline põhjavesi.(Pandivere krgustikus) MINERAALVESI on põhjavesi, mis voolab mööda kivimeid ja lahustab kivimist mineraale. INFILTRATSIOON on põhjavee imbumise kiirus. VETTKANDEV KIHT vesi imbub läbi.
dv Kui valemis (1) võtta pindala S ja gradient ühikulised, siis F=η . Seega on dx sisehõõrdetegur arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub kahe teineteisega paralleelse ühikulise pindalaga kihi vahel, kui kihtide kiiruste erinevus võetuna nendevahelise kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kõige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille´ valemiga
samasugune nagu Maal. Söömine Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa. Söögiriistad, nagu kahvel, nuga ja lusikas, kinnitatakse magnetjõul toidukandiku külge. Kosmosetoit veidi kleepuv, et see paremini kahvli külge jääks. Hügieen ja trenn Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ju ei voola. Õhku saadakse kosmoses lihtsalt: "kasutatud" õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse see kogu aeg puhtana. Isegi kosmoses tuleb trenni teha, sest muidu jääksid musklid liialt kängu. Selleks on olemas spetsiaalsed käimislindid. Magamine ja töötamine Magamiseks on spetsiaalsed magamiskotid, mis on kinnitatud seina peale. Kosmonaut kinnitatakse kindlalt rihmadega kinni ja ta võib magada isegi pea alaspidi, sest olenemata asendist, tunned sa end alati
ta röövlijõugu ohvriks. Räägiti, et röövleid polnud üks vaid mitu. Hing võeti tundmatute mõrvarite poolt. Olles teener naasnud sealt, kus Laios hukkus ja olles näinud Oidipust ,ta Tereisiase ette laskus hoides kätt ta palvega ,et maale ta veisekarjuseks saadetaks, sinna kus on kauge linn. Millise sündmusega seoses hakkas hargnema tõde? Kes taipas esimesena juhtunut ja mis sellele järgnes? Teener röögib Oidipusele, et ei voola surnud vürsti verd Oidipuses. Isa sai ta kingiks, Oidipus leiti Kitaironi kaljult. Teenri käest tahab Oidipus tõe kätte saada. Oidipuse naine soovitab loobuda tõest, kust Oidipus pärineb .Teener räägib ,et laps anti tema kätte, ja ei sündinud ta kaugel Laiosest. Ta kogu tõe võib küsida oma naiselt, laps saadi temalt. Laps anti raugale surma saatmiseks. Millise karistuse valib omale oidipus. Miks?
4) Mõõtmistäpsus sõltub pliiatsi läbimõõdust, sest pliiatsi läbimõõtu arvutades võib teha mõõtmisvigu. 4. 1)Veekella aja mõõtmise tulemused ja keskmine olid järgmised: 02.20.35 Suurim erinevus tulemuste vahel oli 8.29 sekundit. See võis olla 02.11.06 tingitud mõõtevigadest. 02.18.70 02.16.70 3) Selle veekellaga on võimalik mõõta 10 sekundi täpsusega kuni kaks minutit ja 10 sekundit. 4) Vesi ei voola pudelist välja, sest midagi ei tule asemele. Ruumis ei saa olla täiesti tühja kohta. Seda peavad täitma mingi elemendi molekulid( käsiloleva katse puhul õhus olevate gaaside molekulid. 5) Selline veekell peaks olema silindri kujuga. 5. 1)Kuna saime netileheküljelt http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html teada, et kuu teeb tiiru ümber maa 22 päeva ja 8 tunniga saame arvutada mitu ringi teeb kuu ümber maa samal ajal kui maa teeb tiiru ümber päikese ( 365 päevaga).
/ kiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud ristsuunas voolu suunaga ja pinnaga . Kui valemis (1) võtta pindala ja gradient / ühikulised, siis = . Seega on sisehõõrdetegur arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub kahe teineteisega paralleelse ühikulise pindalaga kihi vahel, kui kihtide kiiruste erinevus võetuna nende vahelise kauguse ühiku kohta, on võrdne ühikuga. Vedelik ei voola torus igas kohas ühesuguse kiirusega: kõige suurem on kiirus toru keskel, kü´õige väiksem toru seinte läheduses. Kogu torus liikuvat vedelikku võib seega kujutada koaksiaalsete silindriliste vedelikukihtidena, mis libisevad üksteise suhtes ja mille liikumist pidurdab sisehõõrdumine. Peale sisehõõrdejõu oleneb vedeliku voolamiskiirus torus veel toru mõõtmetest ja rõhust toru otstel. Matemaatilise seose nende suuruste vahel kapillaartoru kohta andis Poiseuille' valemiga
sinna, kus on rohkem ostujõudu. Alates aastast 1950 on hakanud rahvaarav meie maailmas kiiresti suurenema, 40 aastaga on see 3-e kurdistunud. Suurem osa inimkonnast ( 2 miljardit ) on asunud elama linnadesse. 500 mln. inimest elab kõrbealadel ( suurim linn kõrbes on Las Vegas) kus on kasutusel fossiilvesi, mis on taastumatu loodusvara, aga on teadavärk, et palavas kohas kasutatakse palju vett ja seal ongi tänapäeval suurimad vee tarbijad. Kümnendik maailma jõgedest ei voola, näiteks Palm Spring kasutab Colorado vett, mis ei jõuagi mereni. Jordani jõe vesi voolab aga kaubandusse, mida kasutatakse puu ja köögivilja kasvatamise tarbeks. Inimesed on harjunud aina rohkem ja rohkem paremaga, süüakse palju liha, aga et liha saada, tuleb kasvatada veised ja et veiseid kasvatada, tuleb neile süüa ja juua hankida. Suur osa praegusest veest läheb veiste kasvatamise peale,
Surnumeri on üks osa Jordani ja Iisraeli vahelisest piirist. Kuigi Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, aurustab Jordani oru tugev kuumus selle vee kiiresti ja välja ei voola sealt midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad, muutes ta üheks maailma soolasemaks järveks. Mineraalisisaldus järves on 30%. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks ja tuulepuhangu korral lainetab see nagu
Richteri(magnituud, max9 seissmograaf, maavärina tugevust) skaala kuidas leitakse maavärina epitsenter, epitsenter on on punkt otse fokuse kohal maapinnal, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, koht, kus magma pääseb maakoorele kiht-(magma suhteliselt vedelam, aluselise, voolab kaugemale, väljub rahulikumalt,island, uus-meremaa, hawai) ja kilpvulkaanide(magma visoossem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub plahvatusega, temp madalam, vesuuv, kljutsi, fuji) vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, (laamde lahknemispiirkond(Island), põrkamisp(lõuna-ameerika), nihkumisp(), ja kuuma täpi piirkond(Hawai)) vulkaanidega kaasnevad nähtused.(tuhapilv, tardkivimid, mudavoolud, maanihked, gaasid) 11
(polüvinüülalkohol). Keskmine temperatuur 22,41oC Töö käik: Esmalt lisati pipetiga mõõtekolbidesse kindel hulk alglahust Lahusti viskoossus katsetemperatuuril o= 8,92 mPa.s (Tabel 1 järgi). Edasi lisati igasse mõõtekolbi destilleeritud vett ning Voola mise mõõtekolb täideti kriipsuni. Kapillaarviskosimeetriga tehti esimesed Lahus aeg e
Sõltuvalt analoogtelefoni väga pikast east ning standardite suhtelisest püsivusest, kasutatakse ka tänapäeval analoogtelefonivõrgus üsna suuri pingeid. See on ühelt poolt vajalik, tagamaks signaalide kindla leviku ka väga pikkade (suur takistus) abonentliinide puhul, samas areneb tänapäeva sidetehnika sootuks väiksemate voolude kasutamise poole. Rezhiimis 'toru hargil' analoogtelefonivõrgus alalisvoolu ei voola. Telefoniaparaadist on võrku ühendatud ainult vahelduvpingele (sissetulev kõne) reageeriv kõlisti. Rezhiimis 'toru hargilt võetud' voolab võrgus nõrk (tugevate voolude korral tekiksid probleemid telefonikeskjaamade ehitamisel) alalisvool. Tänu suhteliselt suurtele pingetele, rakendub abonentliinis vool (võimalus kõneks) ka suhteliselt suurte liinitakistuste korral. Telefonijaamast kutsutakse abonenti kõnele 110V-se 50Hz-se
moodustab raba. Sealne turbakiht on kohati kuni 7 meetri paksune. Sügavaim turbakiht - 17 meetrit - asub aga Kagu-Eestis Vällamäe rabas. Selliseid soid ei leidu kusagil mujal Euroopas. Sood Kõik sood on märgalad. Sooks nimetakse ala, millel on üle 30 cm turbakihti ja aastaringselt liigniiske. Soo on ala, kus tekib ja ladestub turvas. Sood võivad tekkida järvede kinni kasvamisel või madalatesse kohtadesse, kust vesi ära ei voola. Ka kobraste ülespaisutatud kohtades. Soode tähtsus: 1.Sood on väga suured magevee hoidlad. 2.Sood on tähtsad hapnikutootjad. 3.Taimede ja loomade kasvukoht ja elupaik. Soo arengujärgud 1. Madalsoo 2. Siirdesoo 3. Raba 1)Madalsoo Madalsoo on soo esimene arengujärk. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Madalsoo taimed: 1. Soopihl 2. Soovõhk 3
Plasma - Puudub kindel ruumala ja kuju · Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu (Aatomid lagunevad elektronid eemalduvad) · Juhivad elektrit (gaasid on enamasti elektriisolaatorid) · Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju Tahkised - Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola Difussioon massi ülekanne Osmoos- Lahuses olevate erinevate molekulide erinev difundeerumine (imbumine) läbi poolläbilaskva vaheseina/membraani. Selektiivne difusioon. soojusülekanne energia ülekanne sisehõõre impulsi ülekanne · Osata seletada, mis on temperatuur ja mida see tähendab mikroskoopilisel tasandil - Temp. iseloomustab keha osakeste keskmist kineetilist energiat · Tunda erinevaid temperatuuri skaalasid ja osata üle minna ühelt skaalalt teisele
visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji). Aktiivsed vulkaanid perioodiliselt purskavad või pidevalt gaasi välja ajavad. Passiivsed vulkaanid pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud.
atrioventrikulaarklapid) olemasolu. Treeningu ajal südame verevarustus suureneb – suurenevad nii minutimaht kui südame löökide arv, •Südame mass ca 0,5% kehamassist •Puhkeolekus tarvitab ca 10% O2 -st •Vatsakeste süstolis katavad avatud aordiklapi hõlmad sissepääsu pärgarteritesse •Veri pääseb nendesse ainult diastolis, kui klapihõlmad on suletud (rõhkude tõttu) •Süstoli maksimaalrõhu ajal seiskub südame vasaku vatsakese verevarustus •Süstoolse rõhu ajal ei voola veri vasaku vatsakese seinas, sest seinas olev rõhk surub veresooned kokku. Ka diastoli ajal ei esineks verevoolu, kui südamelihast verega varustav arter algaks otse vasakust vatsakesest, sest rõhk langeb vasakus vatsakeses diastoli ajal nulli. Olukorra päästab see, et aordis, kust pärgarterid alguse saavad, ei alane rõhk isegi mitte diastoli ajal nullini - seda takistab aordiklapi sulgumine ja suurte arterite elastsus. •Seetõttu saavadki vatsakeste seinad verd diastoli ajal!
visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan – koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid – vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid – magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji). Aktiivsed vulkaanid – perioodiliselt purskavad või pidevalt gaasi välja ajavad. Passiivsed vulkaanid – pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud.
peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja Kosed Kosk on väga suure languga vooluveekogu lõik. Kose lang on suurem kui kärestikul. Vesi siiski voolab kosest alla, mitte ei lange. Seega erineb kosk langeva veega joast. Kuna veevool on väga kiire on peenem settematerjal ära kantud ning kosk voolab mööda kivist põhja. Joad Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. Juga erineb kosest selle poolest, et joa vesi langeb, mitte ei voola mööda jõesängi. Eesti kolm kõrgeimat juga: Valaste juga 30,5 meetrit, Kivisilla juga 22,8 meetrit. Kadrioru juga 15,9 meetrit Jägala juga 8,1 meetrit Victoria juga Joa kõrgus on 108 meetrit Ja keskmine voolukiirus 1088 m³/s. Joa teeb omapäraseks ka ebaharilik kuju ja hõlpsasti vaadeldav elurikkus. Victoria juga on juga, mis asub Lõuna-Aafrikas Zambezi jõel. Juga jääb Sambia ja Zimbabwe territooriumile. Tehisveekogud Tehisveekogu on veekogu, mis on tekkinud
pindpinevus ehk nad ei taha pinnakihi elastsuse tõttu asju endasse lasta ega neist hiljem lahti lasta; samamoodi on lugu ka sõelaga. Nõusid, eriti rasvaseid, on palju lihtsam pesta sooja vee ja nõudepesuvahendiga kui külma veega. Miks? Aga sellepärast, et kõrgem temperatuur ja nõudepesuvahend suurendavad vee märgamisvõimet. Mida rohkem vesi märgab, seda lihtsam on nõusid puhtaks saada. Vahest võib juhtuda, et kraan jääb peale kasutamist tilkuma. Vesi tilgub, mitte ei voola ühtlase joana seetõttu, et kuna ta on vedelik, esineb temas ka pindpinevusjõud. Sellepärast ei lase ta kraanist lahti enne, kui ta mass on küllalt suur, et Maa külgetõmbejõud ületaks temas esineva pindpinevusjõu. Need olidki mõned näited köögis esinevatest füüsikanähtustest. Kuigi neid on veel väga palju, ei jõua siinkohal kõigist rääkida.
Vesi voolab jää all kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui G mageveest jääkate sulab ookeani soolastesse vetesse, madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Korallrahud äärmiselt tundlikud pisemalegi t muutusele. 30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel. Merede tõustes tungib sool põhjavette, elanikud ilma joogiveeta. 80% Kilimanjaro liustikest kadunud. Jõed suvel ei voola. Veepuudus. Siberis igikelts sulab, metaan pääseb välja, põhj kasvuhooneefekti väljuks kontrolli alt. 20% maailma inim tarbib 80% ressurssidest. 12 x rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile. Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inim päevas. Miljardil puudub ligipääs puhtale joogiveele. Miljard jäävad nälga. Üle 50% teraviljast kas loomasöödaks ja biokütuseks. 40% viljakandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud. Aastas kaob 13 milj hektarit metsa
hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide ahela. Tekib fibriin. Valgulised fibriinikiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku, millesse takerduvad vererakudja nii suletakse vigastatud koht. 9.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Põhjenda. Sest siis ei voola inimene verest tühjaks, kui ta on end vigastanud, vaid verejooks lakkab fibriinikiude tõttu. 10.Mitme osaline on inimese süda? Neljaosaline. 11.Mis on elektrokardiogramm? See iseloomustab südame talituslikku seisundit. 12.Nimeta vererühmad. A, B, AB, 0. 13.Mida tuleb jälgida vereülekandel? Miks? Vereülekandes tuleb kasutada sama rühmade verd, et vältida eri rühma vererakkude kokkupuudet. 14.Mis tagab vere voolamise arterites ja veenides?
TÕM ning selle temperatuur suvel ja talvel on enamasti muutumatu, kuid sademeid tuleb suve kuudel rohkem, kui talve kuudel. 4.3 Geograafiline asend kujundab kliimat tänu ookeanile ja sesoonesete püsivatele tuultele, mis toovad kaasa tugeva saju ning tänu sellele on aasta keskmiselt 3131mm vihma. 5 5. Veestik 4.1 Suuremad veekogud puuduvad. 4.2 Andamanis ei voola suuremaid jõgesid. 4.3 Kui on väga kuiv ja praktiliselt mitu kuud vihma ei tule võivad jõed kuivada aga kui on piisavalt niiseke või isegi väga niiske siis võivad veekogud üle ajama hakata. 4.4 Ala suurim järv on Dami 4.5 Jah on küll laevatavaid veekogusid, sest muidu ei saaks saarele ning selle tähtsus majandusele on suur, kuna inimesed tahavad puhata ning see toob saare inimestele palju kasu ja majandus kasvab. 6
kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine. Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus, näiteks mida rohkem lõuna poole me läheme seda soolasemad on järveveed, näiteks Surnumeri, mis on maailmas üks kõige soolasemaid järvi üldse, see asub Lähis-Idas ja sinna suubub 29 jõge ja oja kuid välja ei voola sealt midagi, tegemist on umbjärvega, suurim jõgi, mis toob vett sinna järve on Jordani jõgi. Maa-ala pikaajalises veebilansis sademete suhe on võrdne sealt aurunud veehulga ja äravooluga. Lühiajaliselt mõjutavad aga veel pinnavee imbumine põhjavette, põhjavee juurdevool, 4 sademevee peetumine taimedes, vee akumuleerumine mulda, järvedesse, veehoidlatesse või
seismiliste lainete kiiruste ja kohale jõudmis aja abil. Tekitatud purustuste hulk sõltub ???? 10. Vulkaan on koht, kus magama pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid ehk stratovulkaanid Magma vedelam Magma viskoossem(paksem) Magma aluselisem Magma happelisem Magma voolab kaugemale Magma ei voola enne tardumist väga kaugele Magma väljub lõõrist enamasti rahulikult Magma väljub lõõrist enemasti plahvatusega Vulkaanide esinemispiirkonnad: a) Laamade lahknemispiirkonnas(Island, Atlandi Ookeani keskahelik) b) Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumispiirkonnas( c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas(
viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid – Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele.Püroklastilised materjalid on näiteks tuhk ja tolm.Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad nähtused ja nende tagajärjed:Geisrid – purskavad kuumaveeallkad.
Olla nagu kõik või jääda iseendaks? Nii tihti olen istunud siin kõval koolipingil, hoidnud kätega oma mõtliku pead ja kuulanud tarkust siit, sealt kui ka ukse tagant. Vahest on tunne, et kõike seda on korraga liiga palju, nii palju ja suures koguses, et unustan lõpuks iseendagi. Sammun iga päev kooli seda sama teed pidi nagu esimesel koolipäevalgi, kui ema mul autoteest kaugele käskis hoida ning metsaraja ohutusest jahus. Kannan koolis alati kaasas neid samu õpikuid nagu minu sõbradki ja loen sama innukalt sekundeid, et ikka kontrollida ega tund pikemaks ei veni. Kuid kas nii saan ma targaks, leian õige tee ja astun ellu sirge seljaga? Tulen ma toime selles hallis udus, mis iga päevaga vaid tihedamaks muutub ja meie vaateid maailmale hägusemaks muudab? Varsti me ei oska isegi enda elu üle otsustada ja teeme selliseid valikuid, vigu ja tegemisi, mis lõikavad nagu katk meilt jalad julmalt otsast. Ma ei ...
neerukivid,lihased kõhetuvad, seedimine aeglustub ning südamelihas nõrgeneb Süüa tuleb ainult pakendtoitu ja juua kõrrega joogitopsist, sest muidu hõljuks kõik toit minema ja seda oleks väga ebamugav süüa. Söögiriistad, nagu kahvel, nuga ja lusikas, kinnitatakse magnetjõul toidukandiku külge. Samuti on kosmosetoit veidi kleepuv, et see paremini kahvli külge jääks. Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ju ei voola. Õhku saadakse kosmoses lihtsalt: "kasutatud" õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse see kogu aeg puhtana. Isegi kosmoses tuleb trenni teha, sest muidu jääksid musklid liialt kängu. Selleks on olemas spetsiaalsed käimislindid. Maal norskamisega hädas olevad astronaudid saavad kaaslaste õnneks orbiidil oma pahest lahti. Uni aga pole siiski nii hea kui maa peal, sest 16 päikesetõusu ööpäeva jooksul ajab organismi lootusetult segadusse
ümber, mitte visata lõkkesse). See võimaldab kehatemperatuuril järk-järgult normaalsele tasemele tagasi tõusta. 7) Higistamise kasulikkus või kahjulikkus. Kasulik: * aitab vajadusel keha jahutada, kuna higi aurustumisel neeldub suur hulk soojust; * on osa eritamisprotsessist osa jääkainetest eemaldatakse kehast higi kaudu. Kahjulik: * liigne higistamine võib põhjustada dehüdreerumist, mille tagajärjel muutub veri viskoosseks ega voola enam vabalt. Lisaks kaotab organism higistamise tagajärjel tähtsaid ioone kaaliumi, naatriumi ja kloriide, mida nimetatakse ka elektrolüütideks. Viimaste kadu võib kaasa tuua lihaskrambid ja oluliselt vähenenud suutlikkuse. Joonise 2.19 selgitus Organism üritab patogeene peatada mitmel moodusel. Esmalt üritab ta katete (nahk, limamembraan, ripesiteel, eritised) abil patogeene üldse organismi mitte sisse lasta. Kui see ei
maailma suurim järv on · Baikali järv soolaseveeline. · Njassa järv Kaspia meri Kaspia meri on maailma suurim järv, teadlaste arvates aga ka tõenäoliselt vanim järv. Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m),
· Molekulid (osad: aatomid) · Aatomid (osad: elektronid, prootonid, neutronid) · Prootonid ja neutronid (osad: kvargid) Aine olekud Tahke · Vedel · Gaasiline · Plasma · Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule · Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt · Ei muuda ruumala ega kuju · Ei ole kokkusurutav · Ei voola · Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik · Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada · Võtab anuma kuju, ei täida anumat · Vähe kokkusurutav vaba ruumi osakeste vahel on vähe, st ruumala on püsiv · Voolav · Isotroopne omadused ei sõltu suunast Gaas Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt · Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel
Kordamine KTks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta? Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades? Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk Llained aeglasemad lained, mis levivad maa pinnal ja ei anna suurt ettekujutust maa siseehitusest b. Pikilained ehk Plained kivimiosakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui ka tahkes keskkonnas(kuni 13 km/s) c. Ristilained ehk Slained kivimiosakesed võnguvad risti lainete levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas(67 km/s) 3.Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus? a. maakoor: valdavalt tahke ja ränirohke kivi...
· Veenid keharakkudest pärit süsihappegaasi ja jääkaineid sisaldav veri liigub tagasi südamesse veene ümbritsevate lihaste kokkutõmbumisel. Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, jämedad ja elastsed veresooned, mis hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks (mööda kõiki arterid ei voola hapnikurikas veri). · Kapillaarid Peenikesed ja õhukesed veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas jääb rakkudest verre. 3. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihaste kokkutõmme on südamelöök. 4. 1
Iokaste lohutas seepeale teda öeldes, et ainus ellujäänu oli rääkinud röövlitest, mitte röövlist. (Hamilton, 1975) Kohale jõudis sõnumitooja Korintosest, et teatada kuningas Polybose surmast. Teate ära kuulanud hüüdis Iokaste: "Oo, kus küll te viibite, kõik taevaended? Eks ju läinud Oidipus maapakku, kartes tappa meest, kes surnud nüüd oma loomulikku surma, jättes süüst ta priiks." Sõnumitooja muigas kuuldu peale paljuteadvalt ja ütles Oidipusele: "Ei voola surnud vürsti verd sus tilkagi. Tea, et ta sai su kingiks kord mu enda käest." "Su andis mulle keegi teine karjane... Nii öeldi, et tal Laios olla käskijaks." (Hamilton, 1975) Iokaste näos peegeldus hirm. Ta lausus Oidipusele, et ei maksa kõike, mis on öeldud, uurida, kuid Oidipus ei saanud selgusetuks jätta oma sünnilugu. Meeleheitele aetuna tormas kuninganna paleesse. (Hamilton, 1975) Samal ajal jõudis kohale keegi rauk
Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre.
Veenid Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. Veenid on õhemate seintega kui arterid. Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Veenides voolab veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. Arterid Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Arterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre.
kosmoseraketid ja -aparaadid. Elu kosmoses Kosmoses ei ole raskust tunda ja niiviisi ei oma ei astronaut ega ükski asi kosmoselaevas üldse kaalu. Kõik vajalikud tegevused peavad jätkuma (söömine, magamine, töötamine jne.), need toimuvad kaaluta olekus. Kosmoselaeva sees on õhku hingamiseks, väike ruum söömiseks ja puhkamiseks, ning tualett. Pesemisel ja WC kasutamisel kasutatakse sururõhku, sest kosmoses vesi ei voola. Õhu saamine: "kasutatud" õhk puhastatakse filtrite abil ja hoitakse seda kogu aeg puhtana. Kosmoselaevas on rõhk samasugune nagu maal. https://www.youtube.com/watch?v=DE1IPiWs-Lg Astronaudid töötavad eraldi siseruumis, aga võivad minna ka laevast välja ülesandeid täitma. Iga käik kosmoselaevast välja, nõuab kaitsvat kosmoseülikonda ehk skafandrit. Avakosmoses on astronaudid julgestusnööriga kinnitatud, et takistada eemaleujumist.
veeniklapid, tuimestus tehakse kas paikne selgroogu või üldtuimestus. Sisselõige tehakse kubemepiirkonda ja teine vastavalt vajadusele kas põlve või pahkluu juurde. Edasi seotakse kahjustatud veeniosa kinni ja eemaldatakse täielikult. Veenilaiendid võib ka lihtsalt kinni siduda, ilma et neid jalast eemaldatakse. Kühmud ei jää naha all näha, kuna veri neis enam ei voola. Kumbki meetod ei mõjuta tavapärast vereringlust. Kas veenilaiendite jaoks leiab ka looduslikku ravi? Veenilaiendeid aitab leevendada liht ja kandiline naistepuna. Seda peetakse depressiooni ja melanhoolia rohuks, kuna rahustab. Veenikomude ja ka hemorroidide puhul on ta kasulik, kuna parandab vereringet. Mis juhtub kui ei ravi? Kui veenilaienditele tähelepanu mitte pöörata ja neid ei ravi, siis
tee maapinnale. Vulkaane esineb: Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul). Tegevuse järgi: Aktiivsed e tegevvulkaanid pidevalt gaase välja ajavad või perioodiliselt purskavad vulkaanid, Passiivsed pole aastasadu või tuhandeid tegutsenud, Kustunud puuduvad andmed nende tegevuse kohta inimajaloo jooksul Kihtvulkaanid e stratovulkaanid magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Nt: Vesuuv, Fuji. Kilpvulkaanid magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa). Nt: Islandil, Uus-Meremaal
Võhandu jõe nimetatakse ka Pühajõeks, Väike-Võhandu jõeks, Suur-Võhandu ja Voo jõeks. Vahel kandis ta Vahejõe nime. Võhandu jõgi paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning selle allikas asub Otepää kõrgustikul, Ilmjärve külas. Suubub jõgi Peipsi nõos Lämmijärve, läbides vahepeal Võru orundi ja Kagu-eesti lavamaa ning jõuab lõpuks Läänemerre. Suuri linne ega asulaid Võhandus jõe ääres ei ole, vaid asub jõe lähedal Saverna küla. Jõgi ei voola kunagi üksinda. Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemad lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Võhandu jõel on palju lisajõgesid. Tähtsamatest lisajõgedest on: Mügra oja (pikkus on 10 km), Kokle jõgi (7 km), Sillaots jõgi (8 km), Pähtpää jõgi (14 km), Mädajõgi (27 km) ja Varesmäe oja (9 km). Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
