Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussil...
Salumetsad Sissejuhatus Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla.Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Siin kasvavad kõrvuti kuusega mitmed lehtpuud. Põõsarinne on samuti väga liigirikas. See koosneb harilikustkuslapuust, sarapuust, toomingast, näsiniinest, magedast sõstrast ja lodjapuust. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Eestis moodustavad salumetsad u. 5
põõsaste varjus leidub lilli ja marju, linnulaulu ja turvet nii eemalt eksinule kui põllult pagenule. Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga haava-kase segametsad, mis paiknevad viljakatel metsamaadel üle kogu Eesti. Enamasti kasvavad nad looduslikult uuenema jäetud raielankidel või endistel põllumaadel, aga ka saarekestena suuremates metsalaamades
Tartu Kivilinna Gümnaasium 6.d klass Merili Kann NÕMMEMETSAD JA SALUMETSAD Referaat Juhendaja:Gerle Konsap Tartu 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 2. NÕMMEMETSAD...............................
Salumets Ajalugu Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või püha ohverdamispaigana.Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Mullastik Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega .Põõsarinne on samuti väga liigirikas. Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Asukoht Eestis Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu,
Salumetsad · Salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja · Praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Salumetsade mullastik · Salumetsademullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. ·Läänesaarte niisketes saludes võib kohata ka meil looduskaitse alla kuuluvat harilikku jugapuud. Inimtegevuse mõju · salumetsadele Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. · Väärtusliku puiduga
Salumets Salumetsad on tuntud ka lihtsalt saludena või pühade ohverdamispaikadena. Nad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. Kliima jahenemisel tõrjusid okaspuud aegamööda laialehised lehtpuud välja ja praegu on salumetsad Eestis haruldased kooslused, millest osa on võetud looduskaitse alla. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Toitaineid
Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Mustikas, jänesekapsas, laanelill. Levinud enamasti Lõuna-Eestis *Salumetsad Salumetsad kasvavad Eesti kõige viljakamatel ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel. Puurindes leidub kuuske, arukaske, mändi, haaba. Salulehtmetsades domineerivad laialehised puuliigid: saar, pärn, vaher, jalakas. Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. *Soometsad Soometsa tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbahorisondi olemasolu. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask). Nt Ilumetsa *Lodumetsad Lodumetsad on niisked lehtmetsad, mis perioodiliselt üle ujutatakse
SALUMETS Tingimused salumetsas · Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. · Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi. · Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas. · Salumetsad on soojad ja niisked metsad. · Salumets hakkas Eestis levima 6500 aastat tagasi. Salumetsa levik · Salumetsa on Eestis umbes 5% kogu Eesti metsast. · Salumetsad on hakanud kahanema sellepärast, et inimesed on teinud põldusid nendest. · Rohkem on salumetsasid Haapsalus, Rakveres ja Võru piirkonnas · Vähem aga Hiiumaal , Põhja-ja Lõuna-Eestis Salumetsa rinded · Samblarindele on eriti · Rohurinne võib sisaldada mitukümmend õistaimeliiki. Suurema
Muldkate Paepealsed mullad (rendsiinad) on väga õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubljakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Rähkmullad on kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldusega keskmise tootlikkusega mullad, mis suures osas on üles haritud. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Leostunud pruunmullad on nii koostiselt kui ehituselt Eesti kõige viljakamad põllumullad. Seal, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Levivad enamasti Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leetunud mullad
väga kivised ja põuatundlikud. Tänapäeval püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all, ning mitte põldudeks harida. Rähkmullad: Põhja ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse-, toitaine- ja teravaservalise paemurendi (räha) sisaldus. Keskmise tootlikkusega mullad ja suures osas üles haritud. Kohtades, kus on säilinud looduslik taimkate, levivad neil liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Leostunud pruunmullad(põllumuld): Kesk-Eesti ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Koostiselt ja ehituselt eesti kõige paremad põllumullad. Seal kus säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Leetunud mullad on iseloomulikud keemiliselt koostiselt vaestele liivadele. Leedemullad tekivad enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valkjashall leet -ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun
valitseb Harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid Varjulembelised taimed Loomemetsad-on levinud põhja ja lääne eesti paenõlvadel.Kuigi paepealsed mullad on huumus ja lubjarikkad On nad väga õhukesed ja kuivavad suvel tugevasti läbi.Hõredas ouurindes on ülekaalus mänd, harvem kuusk Või tamm, alustaimestik on liigirikas Salumetsad- jäänukid kunakistest laialehelistest metsadest. Hetkel on salumetsad haruldased Lodumets-on soostuv met mis põhjaveetaseme tõusmise tõttu on muutnud märjaks. Lammimullad-Kujunenud siseveekogude kaldavööndideis perioodilise üleujutuse tagajärjel Peapealsed mul-(rendsiinad)-levib põhja,lääne eestis.Nad on õhukesed,kõrge huumuse- toitainesisaldusega. Säilitatakse taimkatte all Rähkmuld-levik põhja-lääne eestis paealadel.Iseloomuli kõrge huumuse,toitaine sisaldusega. Leostunud mullad-iseloomulik keemiliselt koostiselt vaestele liivadele.
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile o...
Kõige enam kuusikuid (2/3), mida sageli on kahjustanud juurepess. Männikuid 1/4 ja kaasikuid 1/10, nende seisund on hea. Ia-II bon. Alusmetsas mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, pihlakas, magesõstar, lodjapuu, näsiniin, vaarikas. Alustaimestikus - sinilill, jänesekapsas, metsmaasikas, lillakas, võsaülane, koldnõges. Samblarindes metsakäharik, lehviksammal, palusammal. Kõige enam levinud Pandivere kõrgustiku ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, metsadest 5%. 9.5 Salumetsad Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Ka kuusikuid. Peamiselt segapuistud, Ia-II bon. Naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi (nd) kasvukohatüüp - asuvad tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel. Lähtekivim karbonaatne. Enamasti gleistunud leetjad või leostunud mullad. Kõdukiht
Mets Metsast üldiselt Põnevaid fakte metsa kota. Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tüübid Harilik mänd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pruunkaru Elavad suurtes metsades Ta on suur ja tumepruuni karvaga Ta kõnnib talla peal Söövad taimset ja loomset toitu Talve veedavad talveunes, novembristmärtsini REBANE Kohastunud igasuguste keskkonnatingimustega On kõigesööja: marjad, limused, hiired, linnud Suurema osa aastast veedab üksinda On ettevaatlik Ilves · Elab risurohkes metsas · Eelistab erakuelu ...
Eestis kasvab vaid harilik mänd. Harilik mänd on Eesti metsade levinuim puu. 1976. a. kaitseala Viljandis. 3. Kuusikud Mandri ida osas on kuusikuid palju. Lääne Eestis aga kõige vähem. Põlvas kasvavad ühed Eesti kõrgemaid kuuski. 4. Kasemetsad ehk kaasikud Valdavalt kased Eestis kasvavad neli kase liiki : - arukask; - sookask; - madalkask; - maarjakask; 5. Metsade tüübid Loommetsad Nõmmemetsad Palumetsad Laanemetsad Salumetsad Soovikumetsad Rabastuvad metsad Rohusoometsad Kõdusoometsad Samblasoometsad Kokkuvõte Eesti on üks kõige rohkemate metsadega riik Euroopas Metsad on vajalikud inimestele elamiseks Metsad annavad meile vajalikku looduslikku materjale Kasutatud allikad http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO1847&mount=view #HTTPLmyM6zNWdqwob98YxRTMkmYfIKKgyg www.loodusajakiri.ee www.teavapiltnik.ee https://et.wikipedia.org/wiki/Soostunud_metsad https://et.wikipedia
Audentese Spordigümnaasium ANGOLA Angola pinda katab umbes 18,4% metsa ja lisaks 43% muu metsamaa. Angolas on valdvalt lauskmaa ja salumetsad ning loomulikult ka vihmametsad. Peamisteks puuliikideks on eukalüpt, mänd jne. Angola metsad paiknevad enamasti riigi põhjaosas. Peamiselt on rahusvaheliselt nõudlus troopilise puidu
• Varakevadel õitsevad sinilill ja sarapuu ning jagub metsa alla rohkesti valgust • Maikuu algul sõnajalad • Suvel, kui puud-põõsad lehes, kaovad kevadised õitsejad • Samblaid on siin vähe ja nad ei moodusta pidevat vaipa Tingimused salumetsas • Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega • Kui muld on viljakas, siis kasvab metsas ka palju taimi • Kuna taimestik on mitmekesine, siis on loomastik ka liigirikas • Salumetsad on soojad ja niisked metsad Salumetsa organisme Metssiga Sinitihane Kaelushiir Suurhaavasikk Sarapuu Sinilill Näsiniin Kurrel Kopsurohi Metspipar Lapsuliblikas Käopäkk Toiduvõrgustik Orav Rebane Raudkull Metssiga Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Vesi • Konkurents • Temperatuur • Kisklus • Radioaktiivsus • Parasitism Sarapuu
Miks on Eesti taimestik liigirikas? Eesti taimestiku liigirikkus tuleneb mullastiku mitmekesisusest, kliimatingimuste suurest muutuslikkusest, pikast rannajoonest ning asendist ida- ja läänepoolsete taimeliikide levikuteede ristumiskohal. Eesti peamised taimkattetüübid. Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsad (40% riigi pindalast), niidud ja sood (22,3% riigi pindalast) Arumetsade liigid. Arumetsade liigid on Nõmme-, Palu-, Laane-, Loo- ja Salumetsad. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas, laanemetsas, loometsas, salumetsas, palumetsas. Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas on männid, samblikud ja kanarbikud. Iseloomulikud on ka kukemarjamännikud; Laanemetsas on peamiselt kuused, harvemini kask, lepp või mänd.Alustaimestikus kasvavad mustikas, jänesekapsas, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold; Loometsas on ülekaalus mänd, harvem kuusk või tamm; Alustaimestik on liigirikas, seal
METS Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: õhkkonna gaasilist koostist sademete jaotust ja hulka pinnavee äravoolu aurumist maa-ala veereziimi kliimat 23% maailmast on kaetud metsaga Metsasus maailma eri piirkondades Endine NSV Liit 36% Ladina-Ameerika 34% Põhja-Ameerika (USA ja Kanada) 31% Euroopa 31% Aasia 17% Austraalia ja Okeaania 10% Aafrika 8% Metsa ajalugu Eestis Aeg Eesti metsasus 4000-3000 a. 90% Primitiivne tagasi maaviljelus 13. saj 60% 17.sajandist Ulatuslik metsade laastamine 1900. a. 14% 20. saj Metsade pindala suurenemine 20. Saj lõpp 47...
Referaat Salumets Sisukord: sisukord...................................................................................................... ..........................................lk2 Keskkonnatingimused salumetsas.............................................................................................lk3 Taimestik...................................................................................................... .......................................lk4 Salumetsa selgroogsed loomad ............ ....................................................................................lk5 Salumetsa puud ja põõsad......................................................................................................... ...lk6 2 Keskkonnatingimused: Salumetsad levivad kõige viljakamatel parasniisketel muldadel. Salumetsade mullastik on viljakas, p...
5. Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Nõmmemets. 4 http://soolemb.blogspot.com/2011_08_01_archive.html 5 Salumets Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Eestis moodustavad salumetsad umbes 5% metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine. Väärtusliku puiduga laialehiseid lehtpuid on raiutud tarbe- ja majapidamisesemete tarbeks. 1. Puurinne on liigirikas. Valitsevad laialehised puuliigid: harilik tamm, harilik pärn,
ja niiskemaks ning peamiseks puuliigiks sai kuusk Mets Kuusk Metsatüübid Nõmme- ja palumetsad levivad toitainevaestel ja kuivadel muldadel. Taime- ja loomaliike on suhteliselt vähe. Enamuspuuliik- mänd Laanemetsad levivad suhteliselt viljakatel parasniisketel muldadel. Taime- ja loomaliike on rohkem kui nõmme- ja palumetsades. Enamuspuuliik- kuusk Salumetsad levivad kõige viljakamatel metsamuldadel. Hästi näha erinevaid Taime- ja loomaliike on kõige metsarindeid enam. Enamuspuuliik- kuusk, erinevad lehtpuu liigid Metsade kasutamine ja kaitse Metsakasvatus tegeleb metsade kasvatamisega kuni raieküpseks saamiseni Metsatööstus tegeleb küpse metsa raiumisega ja puidu tarbematerjaliks muutmisega Metsasaadustest on kõige olulisem materjal puit Puit on peamine looduslik allikas paberi
Metsakooslused Helena Teras Asend Kuuluvad parasvöötme metsavööndi segametsade allvööndi põhjaossa. Pinnase koostisest ja niiskusreziimist sõltuvalt väga palju erinevaid metsatüüpe. 2 July 22, 2012 Footer text here Salumetsad Kasvab kõige viljakamatel muldadel. Lõpuks haritakse põldudeks. Seal kasvavad enamasti kuused. Peale kuuskede ka paljud väärislehtpuud nagu näiteks tammed, saared, jalakad, vahtrad ja pärnad. Sellist sorti metsasi iseloomustab lopsakas ja liigirohke alusmets. Alusmetsa moodustavad sarapuu, kuslapuu, lodjapuu ja magesõstar.
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid:
Lk. 5 Muld ja Taimekate Muld Mullastiku kujunemise on määranud paekõrgendikku kattev põhimoreen. Rabade äärealasid ümbritsevad siirdesoo ja madalsoomullad. Lõuna ja lääne suunas madalduval paekõrgendil pinnakate tüseneb ning põhjavesi ulatub kõrgemale asenduvad parasniisked mullad soostunud kamarmuldadega. Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi
Mets sügiskasukas Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Siin valitsevad lodu-, soo- ja palumetsad soo-, glei- ja mitmesugustel liivmuldadel. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa. Puistutest on ülekaalus männikud ja kaasikud, kuuske kasvab siin vähem kui mujal Eestis. Palju on lagesoid ja väga vähe niite. Lopsakad salumetsad vastavad kõige paremini inimeste kujutlusile ürgmetsast, niisama puutumatud laane-, palu- ja rabametsad jätavad aga vähem "ürgse" mulje. Laanes on alusmets hõre ja liigivaene. Rohurindes on tunnusliikideks laanelill, leseleht, jänesekapsas, sõnajalgadest laane-sõnajalg, sammaldest laanik. Väga omapärane taimkate on kujunenud Agusalu rabas, kus griivadel kasvavad nõmmemännikud ja nende vahele jäävad rabakooslused moodustavad viirulise mustri.
Rinnetena toitainerikkal mullal. Valdav Tarbijad toituvad valmis kasvavad taimed saavad puuliik on kuusk,põõsaid on elusainest. Kõik loomad on paremini jagada ruumi ja vähe,alustaimestikus on tarbijad. Taimedelt saadud valgust. mustikas,jänesekapsas,laaneli ainest omandavad loomad ka Erinevaid metsatüüpe ll, leseleht,rohkelt samlaid. kogu energia, mis neil eluks iseloomustavad nii seal Salumetsad kasvavad kõige vaja läheb. Leidub ka kasvavad puuliigid kui ka toitainerikkamal mullal. selliseid tarbijaid, kes metsa alumiste rinnete Pramised puud:kuusk v kask, tarbivad tarbijaid. taimed ja mullastik. laialehelisi(tamm,saar,vaher, Lagundajad lagundavad Metsatüübi määravad mulla pärn) salumetsi on vähem. orgaanilisi aineid ja omadused. Kuival liivasel Põõsa- ja rohurinne on söövitavad neid
Mullaprofiil- mullakihtide läbilõige Millised mullad on Eestis iseloomulikud? *Paepealsed mullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eestis, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal.Õhukesed, kõrge huumuse- ja toitainetesisaldusega, samas väga kivised ja põuatundlikud. Põldudeks neid ei harita. *Rähkmullad- levivad Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont. Kõrge huumuse- ja toitainte sisaldus. Neil levivad liigirikkad puisniidud ja salumetsad. Neid haritakse. *Leostunud pruunmullad- Kesk-Eestis ja Pandivere kõrgustiku moreentasandikel. Eesti parimad põllumullad. *Leetunud mullad- Mineraalosa huumusainete mõjul lagundatud ja toitained välja kantud. Tekivad männimetsade alla, neil puudub huumushorisont. Nende tunnuseks on valjkashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitaineterikas sisseuhtehorisont. *Näivleetunud mullad- Lõuna ja Kesk-Eestis moreentasandikel. Tekivad savikatele
Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Vaatamisväärsused Suur Munamägi Suur Munamägi (318 m), mis asub Haanja kõrgustiku keskosas Võrumaal, on nii Eesti kui ka
Pühajärvest ning Elva jõgi Valgjärvest. Looduspargis on 65 järve ( kõrgustikul 130). Järved on enamasti väikesed ning madalad, keskmine sügavus on 5-6 m. Mõnevõrra erandlik on vaid 22 m sügavune Peitlemäe (ehk Kõlli) järv- kollakaspruuni veega vaikne metsajärveke, kus vesi sügavneb erakordselt järsult. Kooslused Metsad Mets katab ligikaudu 48% looduspargi pindalast. Valdavad on salumetsad, kus alustaimestiku iseloomulikeks liikideks on sinilill, metspipar, kevadine seahernes; põõsarindes sarapuu, kuslapuu ning näsiniin; puurindes on valdav kuusk. Suhteliselt suur on laanemetsade osatähtsus, vähem on madalsoo-, kõdusoo- ning palumetsi. Enamik Otepää metsi on suure inimmõjuga, puutumatuna näivad metsad on Elva ja Väikese Emajõe ümbruses, mis on ühtlasi rikkama elustikuga. Seal leidub pelgupaiku ka suurematele loomadele ja
suurem osa sihtkaitsevöönditest. Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel. Metsatüüpidest on siin enim esindatud palu- ja siirdesoometsad, samuti rabametsad. Salumetsad kasvavad väga viljakatel aladel. Need on aga enamasti üles haritud ja seetõttu esineb salumetsi tükati järsematel nõlvadel. Põllumajandusmaade metsastumisega hakkavad salumetsa kooslused taastuma. Rahvuspargis esinevad salumetsad Rebäsemõisa ümbruses. Madalsoo- ja lodumetsad kasvavad keskmiselt või hästi lagunenud turbakihiga aladel. Madalsoid on vähe säilinud, kuna mitmed alad on raadatud heinamaaks ning osa on kuivendatud. Väärtuslikumad ja kuivenduse mõjuta madalsoometsad esinevad peamiselt Ähijärvest läände ja lõunasse jäävatel aladel. Lodumetsi esineb rahvuspargis läbivoolulistes lohkudes väikeste puistutena Liivalumbi ja Aruküla-Labassaare sihtkaitsevööndites.
mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad viljakatel lubjarikastel muldadel lopsakad saared, pärnad, tammed. Nende seas ka kuuski ja kaski. Põõsastest on levinum sarapuu, kuslapuu, näsiniin jt. Rohurinne koosneb sõnajalgadest, ülastest, sinililledest, kopsurohust, naadist jpm. Lodumetsad Sarnaneb salumetsaga. Ka siin on küllalt viljakas muld, kuid liigniiske pinnas. Kuuse ja saare kõrval kasvavad puudest sanglepp, sookask, põõsastest
Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad Ph-pohla KKT Kuivad või parssniisked leedemullad, põuakartlikud. Mulla happelisus, hapud mullad. ...
Laugenõlvalistel voortel põllumaa (48% territ.), nõgudes rohu- ja metsamaa. Metsi on protsendiliselt 38 % . Domineervaks on segametsad, aga voortel tihedaid kuusikuid. Vähemal määral kasvab puurindes koos männiga kuuske, kaske, tamme ja haaba. Alusmets, rohttaimestik ja samblarinne on aga rikkalikud, mis esinevad kusjuures koos nii nõmme-, laane-, salu-, palu- kui ka loometsa liigid. Teised mineraalmuldadel kasvavad Vooremaa metsad on enamasti kas salumetsad või liivased nõmmemetsad (Remmel 1978). Voortevahelistes vagumustes leidub ka soometsi. Järskudel voorenõlvadel, voorejalamitel ning voortevaheliste vagumuste kõrgematel osadel levivad kuivad või niisked aruniidud, mis püsivad metsatuina vaid niitmise ja karjatamise tõttu (Remmel 1978). Vooremaa põhjaosas on levinud ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Haruldase liigi – soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa
9.1 - Läänemerest Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast. Riimveelisus Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega 1) Sisemeri maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike. 2) Aurumine passiivne(väike) 3) Sissevool Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed Soolsuse põhjused 1)mageda vee sissevool 2)kitsas ühendus ookeaniga 3)sademete hulk ületab aurumise 9.2 Rannatüübid A. Järsakrand (Järskrannik) 1) suur suhteliste kõrguste vahe 2) paljandid 3) ranniku väike lagunemine B. Lauskrand 1) väiksed suhtelised kõrgused 2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali 3) sagedased üleujutused Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus- kui kuhjevorme. Peatükk 10 Siseveed Pinnavesi alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest Põhjavesi kogu maa-sisene voolav vaba vesi. Veebilanss Ve...
Eesti kuulub Parasvöötme segametsa loodusvööndisse. Eesti liigirikka taimestiku tegurid: 1) Mullatiku mitmekesisus 2) Kliima üleminekuline iseloom (mereliselt mandrilisele/erinevad niiskusastmed) 3) Pikk rannajoon 4) Asend Ida ja lääne poolsete taimeliikide levikute ristumiskohal (erinevad taimed nii ida kui ka lääne pool) Metsade kasvukohatüübid jagunevad kaheks: 1) Arumetsad kuivad, Nõmme metsad, Palumetsad, Laanemetsad, Loometsad, Salumetsad 2) Soometsad niisked, Soometsad, Lodumetsad Erinevad metsatüübid: 1) Nõmmemets muldadeks on leedemullad või liivmullad (vaesed ja kuivad), puudeks on männid, kuused, arukased, põõsarinna puudub (kohati on mõned kadakad), rohttaimede alla kuuluvad lamba-aruhein, kanarbik, pohl, mustikas, kõrrelised. 2) Palumets (23%) muldadeks on liivmullad (niisked ja lubjavaesed, puudeks on männid,
Hõimkond: Katteseemnetaimed (Magnoliophyta) Klass: Kaheidulehelised (Magnoliopsida) Selts: Tulikalaadsed (Ranunculales) Sugukond: Tulikalised (Ranunculaceae) Perekond: Käoking (Aconitum) KOLLANE KÄOKING 1.käokinga tekkimine: Kolmepealise Kerberose suude vahutamisest Akonai linna lähedal(Aconitum) Väga haruldane taim rahvapäraseid nimetusi pole teada Kasvab vaid ühes kohas Viljandi lähedal Levinud kitsal alal IdaEuroopas Kasvukohad: niisked metsaservad ja võsastikud, salumetsad. Kasvukõrgus: 11.5 m, harva kuni 2 m. KOLLANE KÄOKING Viljaks kukkurvili Õitseb juunistaugustini Kogu taim väga mürgine kesknärvisüsteem, hingamisteed (lämbumine) Kasutati meditsiinisnärvivalud, reuma Mürgistusnähud: suu ja kurk muutuvad tuimaks, iiveldus, oksendamine jne. Surmavaks annuseks 24 grammi juuremugulaid või 36 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Surm: südame ja hingamislihaste halvatus TÄNAME KUULAMAST ! KASUTATUD KIRJANDUS http://bio.edu
34. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhendades olev vaba vesi. 35. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel 36. Soode tähtsus: ühtlustavad jõgede äravoolu, saadakse turvast. 37. Muldade kujunemist mõjutavad tegurid: reljeef, kliima, lähtekivim, organismid, inimtegevus, aeg(vanus) 38. Lõuna-Eestile on iseloomulikud liivimullad,saviliivmullad, leetmullad, gneimullad 40. Palumetsad 23%, soometsad 23%, soovikumetsad 20%, laanemetsad 16%, salumetsad 9%, loometsad 4%, nõmmemetsad 3%, sürjametsad 2% Niitude liigitus, pärandkooslus Primaarsed ehk esmased niidud- lammi-ranna- ja looniidud Sekundaarsed ehk teisesed niidud- puisniidud-liigirikkaim kooslus Eestis Loopealsed ehk alvarid ehk looniidud- õhukesel lubjarikkal pinnasel Madal- ja Kõrg- Eesti võrdlus! NB! Maastikurajoonid Madal Eesti Kõrg-Eesti
Metsakasvukohatüübid: · Igale metsas kasvavale taimele sobib teatava viljakuse ja niiskusega muld. · Metsakasvukohatingimustega metsamaa kogum. Metsatüübid rühmitatakse: · Arumetsad- mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või on kuni 30cm paks · Soometsad- metsad, kus turba tüsedus kuivendamata alal on üle 30cm, kuivendatud alal üle 25cm. Põhjavesi on maapinna lähedal, esineb üleujutusi. · Arumetsad- loometsad, salumetsad, laanemetsad, soovikumetsad, nõmmemetsad, palumetsad, rabastuvad metsad · Soometsad- rohusoometsad, samblasoometsad, kõdusoometsad Metsatüübid: Nõmmemets: · Kuiva liivase pinnasega alad, kus kasvavad männid. Liivas on vähe toitaineid ja valitseb veepuudus. Männid on madalad. Esineb ainult sambliku-samblarinne või ka puhmarinne. · Nõmmemetsas on mõnus jalutada ,näeb kaugele, siin ei ole peaaegu üldse põõsaid, männid kasvavad hõredalt.
Vaade Haanja kõrgustikult Võru suunas Haanja kõrgustikust on tänapäeval ligikaudu pool metsa all. Siin leidub peaaegu kõiki Eestis esinevaid metsatüüpe, v.a. loometsad. Vanemates puistutes on ülekaalus kuusk, mis siinmail on reeglina kõrgekasvuline. Heaks näiteks on Vällamäge kattev põlismets, kus puude kõrgus ulatub 40 meetrini. Kunagi siinsele piirkonnale iseloomulikud olnud laialehised salumetsad on enamasti maha raiutud ning neil aladel on põllud. Salumetsa on praeguseks säilinud vaid jõeorgudes või küngaste väga järskudel nõlvadel. Seal kasvavad rikkaliku puurindena pärn, jalakas, künnapuu, tamm, vaher, ja saar. Küngastevahelised nõod on enamasti märjad ja soostunud. Neis domineerivad kas lepalodud, 6 madalsookaasikud või mitmesuguses arengustaadiumis olevad lagesood
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
1 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 1 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna laht, Kuusnõmmelaht, Pilguse laht ja Lõu laht. Saaremaa ümber on ka suuremaid saari. Põhjas Hiiumaa, läänes Visan...
Karol Pakkas Saaremaa Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Anne Uukkivi 2 SISUKORD 3 SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate Saaremaa geoloogilise ehituse, kliimaolu, veestiku, mulla, taimkatte ja vaatamisväärsuste kohta. On ära toodud ka suuremad ojad, kraavid, jõed ja järved 4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, Triigi laht, Küdema laht, Tagalaht, Kihelkonna lah...
Karol Pakkas Eesti Vabariik REFERAAT Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Mehaanikateaduskond Õpperühm:TI 11/21 Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Tallinn 2012 Sisukord: Sisukord Lk1 Paiknemine Eestis Lk2 Geoloogiline ehitus Pinnamood Lk3 Kliimaolud Veestik Lk4 Muld Lk5 Taimkate. Lk6 Vaatamis väärsused. Lk7 Kasutatud allikad Lk8 Paiknemine Eestis. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar. Põhjast piirab Saaremaad Soela väin, läänest Läänemeri. Lõunast piirab Saaremaad Kura Kurk ja Liivi laht, idast Väike väin. Ümber saarema on veel palju lahtesi nagu Suur Katel, Sutu laht, T...
Soomuld 5. Liimuld 6. Saviliivmuld 7. Liivsavimuld 5. TAIMKATE Kaugseire andmeil hõlmab mets Otepää kõrgustikust 46%, peale selle on võsa ja metsastuvaid sööte. Seda eelkõige sealse mitmekesise mullastiku tõttu, mis loob erinevatele liikidele sobivad kasvutingimused. Kaitseala taimkatte eripära on nii madalsooniitude kui ka -metsade rohkus, mis loob väga mitmekesise maastikupildi. (EE, 2011). Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed madalsooniidud (16,9%), laanemetsad (16,4%), kõdusoometsad (7,5%), madalsoometsad (6,6%). Ülejäänud üksuste osa on enamasti alla 1%. (Miksike. Stepanova, 2015). Moreenil kujunenud muldadel kasvavad kõrgendike lagedel ja nõlvadel valdavalt kõrgetootlikud salumetsad: salukuusikud ja -kaasikud, segametsad (kuusk, kask, haab, lepp, tamm, saar, pärn). Deluviaalsetel aladel leidub rohkem hall-lepikuid. Liivikute
peeneteralise liiva settumine. Eriti savikates kohtades on mullad alaliselt liigniisked ja vajavad põllumaana kasutamisel kuivendamist. Kõrgustik on olnud põline asustusala, kus on põldu haritud juba vähemalt kahe aastatuhande vältel. Praegusel ajal on põllumajanduses kasutatavaid maid kõrgustiku põhja- ja keskosas üle 40%. Parasniisked mullad on nii põllukultuuride kui ka produktiivsete puistute viljelemiseks sootsad. Leetjatel ja leostunud muldadel kasvavad hästi salumetsad sinilillekuusikud või männikud ja naadikaasikud ning kuusikud. Kõrgematel kuivaematel kohtadel võib kohata ka sürjametsade hulka loetavaid vähemtootlikke maasika- ja sarapuumännikuid. Näivleetunud muldadel (LP, LPg) kasvavad samuti kõrge protuktiivsusega , aga laanemetsade hulka loetavad jänesekapsakuusikud. Nende hulgas on rohkesti endistele põldudele rajatud kultuurpuistuid. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 223-224
Gleistunud leetjas mullad (KIg) sobivad metsastamiseks kuus-lehtpuu segametsadeks. Ka leetjas muld (KI) on väga heaks kuuse-lehtpuu segametsaks. Leostunud ja leetjate muldadega alale tekivad metsastumise korral algul lehtpuud hiljem domineerivad kuusk, vähem mänd ja arukask. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega. Need on parimad põllumaad ja üldjuhul ei peaks kuuluma metsastamisele. Leostunud gleimullad, millel säilinud looduslik taimkate, levivad liigirikkad puisniidud või salumetsad. Analüüsitud põllul enamlevinud mulla osatähtsus kogu Eesti maafondist ja haritavast maast (%) ning selle mulla peamine levikuala Eestis Leetjad mullad hõlmavad ligikaudu 2% kogu maafondist ja 6% põllumaast. Siinjuures on haritava maana kasutusel 63% muldadest. Enamlevinud on need mullad Järvamaal, Lääne- Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal. Leetjate muldade poolest on rikkamad piirkonnad Aravete, Koeru, Pandivere ning Järva-Jaani. (Penu P. 2006) Kasutatud allikad 1
Liivimaa kroonika andmeil Muinas-Eesti maakond (Estonica, 2009). See, Eesti maastikurajoonidest kõige suurem ning mitmekeseisemate loodusoludega piirkond, hõlmab 13,3 % Eesti territooriumist (Joonis 1). Rannajoone pikkuseks on 510 km. Madaliku keskosas asub katkendlik Lääne-Eesti klindi paekõvikuline ahelik (Arold, 2005) Lääne-Eesti madalikule on iseloomulik mitmekesine loodus: ranna- ja puisniidud (Puistu, Laelatu) niidud-kadastikud, nõmme- ja salumetsad ning ulatuslikud sood. Üsna laialt on levinud lood (loopealsed), millel paasaluspõhi ulatub maapinna lähedale, kus kasvab tihti ka kadastikke. Tähtsamad kaitsealad on Matsalu, Suursoo, Silma ja Avaste ning Natuura alad (Estonica, 2009) 1.2 Pinnavormid Üldiselt on
Hõredas alusmetsas kasvab sagedamini pihlakas, kuslapuu, paakspuu, vaarikas jt. [2] Jänesekapsa-mustika kasvukohatüübi metsaks oleks palumets. Sammalkate oleks tihe ja pidev, alustaimestikus palju mustikat. Alusmets kui esineb on hõre. [7] Metsastumise korral moodustavad leostunud ja leetjatele gleimuldadele sõnajala, angervaksa või osja kasvukohatüübi lehtpuu- või leht- ja okaspuu segapuistuga sooviku- ja salumetsad. Suurema küllastusastmega madalamatel kohtadel asuvate gleimuldadele on puistuks valdavalt kaasikud ja sanglepikud: esineb ka kuusikuid ning üsna sage on laialehiste liikide esinemine. Alusmets keskmiselt tihe (toomingas, mage sõstar, vaarikas jt). Puhmarinne enamasti puudub, seevastu rohurinne on lopsakas ja liigirikas. [2] Leostunud ja leetjad mullad on parimad põllumullad ja üldjuhul ei peaks need kuuluma metsastamisele. Antud põllumassiiv on kasutusel täieliku põllumaana.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
