Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus.......................................................
õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus) sh suveperioodil 4) lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted, sh korraldus 5) erivajadustega lapse toetamise põhimõtted, sh korraldus 6) lapsevanemaga koostöö põhimõtted, sh korraldus 7) õppekava uuendamise ja täiendamise kord Valisin uurimiseks Tallinna Asunduse Lasteaia (http://www.tallinn.ee/est/asunduselasteaed/Tallinna- Asunduse-Lasteaia-oppekava ) ning Tallinna Luha Lasteaia (http://www.tallinn.ee/est/luha- lasteaed/Oppekava-4 ) õppekavad. Tallinna Asunduse Lasteaia õppekava on väga mahukas, kuid samas põhjalik. Õppekavas on esitatud kõik seitse punkti, mis on seadusega ette nähtud. Õppe- ja kasvatustegevuse eeldatavad arengu tulemused õppekava läbimisel on lisaks vanuselisele jaotusele jaotatud ka valdkonniti andes eesmärkidest ja põhimõtetest väga hea ülevaate.
neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus
puudumine turbatootjail, kellele kuuluvate ammendatud turbaväljade rekultiveerimise vajadus on kõige pakilisem. Sellisel juhul on otstarbekohane vajalike masinate rentimine. · Kiukanepi vartes sisalduv tugev kiud raskendab tema koristust kuna enamus olemasolevatest koristusmasinatest ei suuda elastset ning tugevat kiudu läbi lõigata. · Energiaheina tootmisel võib probleemiks kujuneda sademeterohkel perioodil ammendatud turbaväljade, luha ja lammialade kohatine üleujutus seisva veega. Nõuetekohase agrotehnika rakendamise võimaldamise ja kvaliteetse saagi maksimaalse koristatavuse huvides tuleb veereziim vajadusel eelnevalt reguleerida. · Kevadisel koristusel võib piiravaks faktoriks kujuneda liialt pehme pinnas, mis ei kanna kuluheina koristamise masintehnikat. · Hõredasti asustatud piirkondades võib probleeme tekitada biokütuse tarne logistika energiaheina
EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad Kasutatud kirjandus http://www.gi
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull Väikehuik Naaskelnokk Mudanepp Rohunepp Mustsaba-vigle Kivirullija Väikekajakas Tõmmukajakas Räusktiir Tutt-tiir Alk Krüüsel Sooräts Karvasjalg-kakk Jäälind Roherähn Valgeselg-kirjurähn Laanerähn Nõmmekiur Randkiur Luha-sinirind Põld-tsiitsitaja ...
LAURI LUHA BAROKK BAROKK MUUSIKA • Hakati looma teoseid kuulamiseks • Tekkisid elukutselised muusikud • Algas vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik • Polüfoonilise muusika asemele hakkas tekkima monoodiline • Barokkmuusika helikeel on kummaline • Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid • Armastati tempo ja dünaamikakontraste BAROKK PILLID • Viiul – ansambli ja soolopill • Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis • Fuuga – Polüfoonilise muusika keerukas ja arendatud vorm BAROKKI ESINDAJAD • Jacopo Peri – 1561-1633 • Antonio Vivaldi – 1678-1741 • Georg Friedrich Händel – 1685-1759 • Johann Sebastian Bach – 1685-1750 ...
2)Jõhvi-Tartu-Valga maantee Eesmärk · Suunata suurem osa transiitliiklusest Tartu kesklinnast mööda · Vähendada kesklinna lisakoormust · Lüheneb Annelinna piirkonna ja Ropka tööstuspiirkonna vaheline teekond Kaks ehitusala · Idaringtee koosneb kahest ehitusalast 1)Võru-Ringtee ristmikust tee Turu tänaval asuva vanglahoone tagumise müürini (2,1 kilomeetrit) 2)Turu tänava vangla juurest tee täiesti uuel terrassil üle Emajõe, Ihaste luha, Ihaste tee ning jõuab Lammi tänavani (2,9 kilomeetrit) Lisainfo · Tellija Tartu linnavalitsus ja Tartu vallavalitsus · Maksumus kokku 45 miljonit eurot, millest 85 protsenti tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondilt · 15 protsenti rahadest tuleb Tartu linna eelarvest Esimese ehitusala skeem http://www.tartu.ee/data/esimene_ehitusala_situatsiooniplaan.pdf Teise ehitusala skeem http://ladu.tonerprojekt.ee/2.%20EHITUSALA.pdf Tänan kuulamast ja vaatamast!
Kunst Mesopotaamias Töö autor: Lauri Luha Kus? (Piirkonna kirjeldus): Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Skulptuur Mesopotaamlased tegelesid skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised.
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on laiem tähendus see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid...
KAITSEALUSED LOOMALIIGID EESTIS Koostaja: Veiko Maidla 2010 Sissejuhatus Kaitsealused loomaliigid jaotatakse 3 kategooriasse I-kategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid II-kategooriasse kuuluvad liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb III-kategooriasse kuuluvad liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Linnud I-kategooriasse kuulub 14 liiki (nt. habekakk, kalakotkas, tutkas) II-kategooriasse kuulub 35 liiki (nt. Alk, Hüüp, Jäälind, Luha-sinirind) III-kategooriasse kuulub 66 liiki (nt. Jõgitiir, Laanepüü, Rukkirääk) Imetajad I-kategooriasse kuulub 2 liiki (Lendorav ja Euroopa naarits) II-kategooriasse kuulub 13 liiki (nt....
200. Alam-Pedja luhad • Kogu üleujutusala võib küündida kuni 9200 hektarini, luhtasid umbes 2500 ha. • Hooldatavaid luhtasid ca. 1000 - 1500 ha. • Emajõe luht on arvatud Ramsari konventsiooni märgalade hulka. • Pedja, Umbusi, Põltsamaa ja Pede jõe äärsed lamminiidud on väiksemad ja paiknevad enamasti jõeloogetes. Kasari luht • Suuremas osas primaarne luht. • Kasari luha üleujutuspiirkond algab Risti-Virtsu maanteest. Algul on jõelamm kitsas ja vaid lühiajaliselt üleujutatav, Matsalu lahe suunas laieneb luht kolmnurkselt ning roostiku servas on selle laiuseks juba 8km. • Läänetormidega tõuseb veetase Matsalu lahes pool meetrit ja enamgi, mis ei lase Kasari jõe vett enam lahte voolata ning vesi valgub luhta. Kevadel jäämineku paiku, mil veetase Kasari jões tõuseb 1,5- 2 meetrit, ujutab see
Tartu kutsehariduskeskus Ehitus ja puidutööstus osakond iseseisev töö Koostas: Egert Luha Õppegrupp: ev210 TARTU 2010 Kuivkrohv Kuivkrohv Massiivsete seinte renoveerimisel ja ebatasaste seinte või vigastatud müüritise tasanduseks sisetöödel on krohvimise asemel ideaalseks lahenduseks Knaufi kipsplaatide paigaldus kuivkrohvina või vooderkattena. Kuivkrohvi puhul liimitakse kipsplaadid kinnitusseguga Knauf
Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (32%), madalsoode all on 28%, siirdesoode all 13%, lammisoode all 8%. Järvetasandikud hõlmavad 13% ja jõetasandikud koos kaldavallidega 6%. lammialad ja märjad metsad. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kaitseala haldab LKÜ Kotkas. Kaitseala piirid kulgevad valdavalt mööda järgnevaid jõgesid: põhjapiiriks on Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed, Idas laevajõgi , lõunas Emajõe luha lõunaserv ning läänes Pede ja Põltsamaa jõgi. Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Alam-Pedja Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Pool piirkonnast kuulus kuni 1991. aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati pommituspolügoonina. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki
tekib ka hingamisel. NaOH-alus, Naatriumhüdrooksiid-Igapäevaelus kasutatav nimetus-seebikivi. Kokkuvõtteks isegi kui meie tänapäeva ühiskonnas puutume kokku erinevate keemiliste ühenditega siis me ei mõtle sellele kuidas või millest on nad valmistatud. Kõik meie tarbe esemed ja toit tuleneb tegelikult mendelejevi tabelist tuntud ühenditest. Kersti Luha 11.a klass Tallinna Ühisgümnaasium
Austan ja hindan oma ema, kes on meie ühiskonna jaoks midagi head teinud. Teiseks inimeseks on minu vanaisa Aleksandr, kes küll tänaseks on kahjuks manalateele läinud. Kui ta noor oli elas ta Venemaal. Tulles Eesti sõjaväkke, teenis ta Eesti riiki, see juba näitab, et ta on midagi meie riigi jaoks korda saatnud. Eestis leidis ta endale naise minu vanaema Maimu, vanaisa jäi Võrru elama. Raskel ajal ta aitas kõiki. Võin uhke olla jalutades mööda Vanalinna ja Luha tänavad ja mõelda, et nii mõnigi maja on minu vanaisa kätega üles ehitatud. See tähendab seda, et ta on andnud kodu kellelegi, ta on head teinud. Minu jaoks oli ja on ta väga tähtis inimene. Need kaks inimest on minu jaoks läinud nii heas, kui halvas pea püsti väärikalt läbi elu. Nad on märgi maha jätnud ühiskonnale ja inimestele meie ümber. Ma pean lugu neis ja austan neid alati, ükskõik mis ka ei juhtuks. ET inimesed oleksid sulle tänulised, tee midagi nende heaks
23. mai 1988: Esimene Roheline Foorum (ühtlasi ERL ametlik asutamine) Tallinnas September 2000-2008: Autovaba päev September 2004, 2005 Ostuvaba päev Teevad Loodussõbraliku toote kampaaniat 6.Mõjuvõim Nad on oma kahekümne tegevusaastaga suutnud saavutada Eestis küllaltki suure mõjuvõimu. On suutnud läbi viia suuri kampaaniaid, osad neist toimuvad igal aastal. 7.Liidrid Ilmar Part - juhatuse esimees Mari Jüssi - juhatuse liige (välissuhtlus) Mattias Luha - juhatuse liige (avalikud suhted) Eva Sula - liige (finantsid) Maie Peetri - planeeringute jälgimine Riina Kuusik - õiglase kaubanduse projekti juht Meeli Laane - maailmahariduse projektijuht Enda Pärisma - Loodussõbraliku toote kampaania juht Jaanus Välja - tegevjuht 8.Tegevus 2008 10. jaanuar Seminar ,,Lõhilaste olukorrast Eestis" Tallinnas 26.-27. aprill Eesti Roheliste Liikumise aastakoosolek (Roheline Foorum) Aegviidus 8
Mõne versiooni kohaselt olnud Ilumetsa kraatritest tee otse põrguriiki, mis kuraditest lausa kubisenud. Peakuradile ehk imperaatorile allunud 7 kuningat, 23 hertsogit, 13 suurkrahvi, 10 krahvi ja palju rüütleid. Kokku oli tal käsutada 6666 leegionit, igaühes 6666 kuradit. Loomulikult ei mahtunud need kõik maa-alla Ilumetsa kanti, sest kuradeid läks laste ja patuste hirmutamiseks tarvis teisteski maades. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe, kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud struktuuride alusel meteoriidi langemissuuna, Põrguhaua põhja täitvate setete alusel aga ka ligikaudse vanuse umbes 6000 aastat. Tavaliselt jaotatakse meteoriidikraatrid löögi- ja plahvatuskraatriteks. Esimesed tekivad suhteliselt aeglaselt (0,5-3 km/s) langevate suurte meteoriitide löökidest
ILUS OLED, ISAMAA! Mihkel Veske Minge üles mägedele, tuule õrnal' õhule! Vaatke alla oru põhja üle lille hiilgvuse! Vaatke, kudas oja keerleb läbi luha läikiva! Ja siis hüüdke alla orgu: ilus oled, isamaa! Vaatke, metsad pilve poole tõstvad latvu uhkuses! Kuulge, kudas kaasik kahab lehkavates lehtedes! Vaatke, jõed, järved läikvad metsas virvendusega! Ja siis hüüdke hõisktes metsa: ilus oled, isamaa! KODUMAA Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele?
Praegusel ajal võime rääkida vaid kahest Ilumetsa kraatrist: Põrguhauast ja Sügavhauast ehk Süvahauast. Ülejäänud kolme (Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) puhul kahtlesid nende päritolus juba esmakirjeldajad. Praeguseks on need lohud maastikul raskesti leitavad sookuivenduse, metsaraide ja kaardimaterjalide salastamispoliitika tõttu.Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal TÜ geoloogia üliõpilase Rudolf Halliku poolt. Juba sama aasta sügisel külastas kraatreid tuntud geoloog Artur Luha, kes jõudis otsusele, et tegu võiks tõesti olla meteoriidikraatritega. Tema algatusel koostati Põrguhaua topograafiline plaan ja Süvahaua kraatri põhja kaevati paari meetri sügavune šurf. Sõda peatas aga edasised uurimised. Uuesti alustati Ilumetsa kraatrite uurimist 1956. aastal. Suurima kraatri Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m, kraater on veidi elliptilise kujuga. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4,5 meetrini.
Native Americans Doris Luha 11.b Falling sea levels created the Bering land bridge that joined Siberia to Alaska, which began about 60,00025,000 years ago. The indigenous peoples of the Americas are the pre Columbian inhabitants of North and South America, their descendants and other ethnic groups who are identified with those peoples. There are over 500 recognized native American tribes in America. Agriculture and hunting There were four basic ways for people in ancient societies to find food: hunting and fishing, gathering, farming, and raising domesticated animals. Over the course of thousands of years, American indigenous peoples domesticated, bred and cultivated a large array of plant species. These species...
poollooduslikud kooslused vajab iga aastaseid hooldustöid. Siiski on ligemale 1/6 luhast 6 võsastunud. Üleujutatud luhal toituvad kevadel luiged, haned ja pardid, pärast vee alanemist tildrid ja tutkad. Väga oluline on Kasari luht rukkiräägu, täpikhuigu ja rohunepi pesitsusalana. Suvel kogunevad luhta metskitsed ja põdrad ning sulgivad sookured. Luhaniitudele saab pilgu heita Kloostri vaatetornist. Luhal liikumine on lubatud vaid luha hooldustööde tegijatele. Saared Rahvuspargi Väinamere ossa jääb ligi 50 meresaart ja laidu, saartevöönd eraldab ka Matsalu sise- ja kesklahte. Saartel pesitsevad külg-külje kõrval meri-, hõbe- ja kalakajakad, hahad, tõmmu- vaerad, hallhaned, kühmnokk-luiged, tiirud, meriskid, liivatüllid jpt. Tondirahul pesitseb Matsalu suurim kormoranikoloonia. 7 Väinamere väikesaart on reservaadis, ülejäänud saared on sihtkaitsevööndis ja inimeste viibimine neil saartel on keelatud.
Mari- Anni vanem õde. Kuidas suhtusid Kai , Mikk ja Mann varastatud kraami? Rõõmustasid, sest nad olid nii näljas. Mida tegi Jaan varastatud saabastega? Viskas sauna juures minema. Mis sai Annist teose lõpul? Ta vahistati vale tunnistuse andmise eest. Ta saadeti Siberisse. Enne Siberisse minekut abiellus ta Jaaniga. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" D 1. Mis juhtus küünlakuisel laadaööl? Juku, Luha ja Naarikvere vana tulid peale keskööd Jaani juurde hobuse ja reega ja peitsid tema lauta varastatud kraami. 2. Milles Jaan Kaarli ja Jukuga kõrtsis kokku lepib? Jaan varjaks enda käes varastatud kraami. 3. Kuidas ema põhjendas lastele ja Annile lihapraadimist? Mis sai kesikust? Ta ütles, et: ''hommikul vara tapsime kesiku ära, toidupoolis kippus liiga kasinaks minema.'' Kesik tapeti enne laste ülestõusmist ära. 4. Miks käis kirikuõpetaja popsisaunas
lendas tuhk ja tolm! KROKODILL Poiste sõit käib tuhatnelja trepilt alla, õuest välja, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks kolm! Hoidke eest! Läbi porist, veest! Üle aasa, üle mäe, kaldalt alla, läbi jõe, läbi porist, veest! AHNEPÄITS Hoidke eest! Heljo Mänd Üks, kaks, kolm! Kord elas ahne harakas, Lendab tuhk ja tolm! Läbi laane, läbi luha, kes oli väga varakas. marjamaale, metsa taha, Tal oli pesa asju täis, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks, kolm! kuid veelgi otsimas neid käis. Ei varastanud ta, ei-ei! Vaid kohe lihtsalt leidis neid. Miks jäeti asjad laokile ja ukse-aknad paokile! ÕHTU Nii juurde kogunes tal koli, Helgi Muller
Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on rahvuspark Lääne-Eestis, mis on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Et linnustikku kaitsta tuleb teada selle paiknemist eelkõige pesitsusajal, aga ka rändeperioodidel. Matsalu rahvusvaheline tähtsus johtub põhiliselt siinse madalaveelise lahe, roostiku, üleujutatava luha, rannaniitude ja madala saarterikka mere olulisusest mitmesuguste vee- ja rannikulindude rändepeatuspaigana. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on moodustatud 8. detsembril 1993. aastal Vahe- Eesti edelaosa soode, lamminiitude ja metsade kaitseks. Selle pindala
Liikide hävimine Liikide üldinfo Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligikaudu 24 000 liigi esinemine. Väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud üle 300 linnuliigi, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi (sõnajalgtaimed, koldtaimed,seemnetaimed), 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid. Liikide hävimine Maal elutsevate liikide mitmekesisus on väga suur ning ajaloo vältel on liike kogu aeg juurde tekkinud ja välja surnud. Mida mitmekesisem on meid ümbritsev loodus, seda vähem haavatav on meie ...
Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud Me elame 21. sajandil, internetiajastul, kus meedia on neljas võim ühiskonnas. Iga päev puutume kokku ajakirjandusega, aastaid tagasi nii see ei olnud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule saab ajakirjanduse kaudu inimesi mõjutada, rahvas saab valitsusega suhelda ning arenenud riikides on inimesed välismaalimas toimuvuga kursis. Sellist luksust, et peaaegu kõik, mis maailmas toimub on paljudel inimestel kodus teada, aastaid tagasi ei olnud. Kui1865. Aastal tapeti Ameerika president Abraham Lincoln, siis osad ameeriklased ei teadnud isegi mitu kuud hiljem, et nende president on surnud. Siis ei olnud inimestel võimalust lugeda mitu korda päevas erinevaid uudiseid ning teada, mis toimub teises riigi otsas, rääkimata sellest, mis toimub teises maailma otsas. Kuid tänapäeval on aga arenenud riigid harjunud sellega, et ükskõik, mis toimub, on see kohe teada. Näitek...
Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne. Viskan sisse viljaõnne, kannan sisse karjaõnne, saagu sul sead siledad. Saagu sul tütrel tuhat kosja, sada saani seisku sauna taha, tuhat saani tare taha. mardid käivad mööda maju, toovad jää ning lumesaju; jalgu lombis ei saa kasta, aga nüüd saab liugu lasta, liugu lasta üle luha. Mardid toovad õnne puha! mardid toovad marjaõnne, kadrid kitsekarja õnne ainult siis,kui meie juku tahab olla pai ja kuku, pahad tujud lükkab lukku ja ei lõhu liisu nukku ega pillu piimatassi ning ei rebi sabast kassi.
Tartuga, 1915.a. sai Võru elektrivalguse. 1926.a. oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. Nõukogude plaanimajandusliku korra kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis turumajanduslikel suhetel põhinev uus majanduskorraldus vabas Eestis ka väikesele Võrule
tegemiseks. Tänapäeval ohustab rannaniitusid kinnikasvamine vähese hooldamise ja pinnases leiduvate väetiste tõttu. Rannaniitude hooldamine tähendab eeskätt karjatamist, vähemal määral ka niitmist. 9. Lamminiit Lamminiit ehk luht on suurveega üleujutatav ala madalal järverannal. Tuntumad luhad paiknevad suuremate jõgede ääres. Kujunenud enamasti lammimetsadest Ained, mida veega üha peale kantakse muudavad luha mulla viljakaks. Võrreldes teiste poollooduslike kooslustega on luhtade taimestik lopsakas, kuid liigivaene. Puurindes kasvavad luhal tamm, hall lepp, haab, toomingas, sanglepp. Kasutatakse peamiselt loodusliku heinamaana.. Kui luhta ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvab ta kiiresti kinni. Luha hooldamiseks on vaja seda niita igal aastal. 10. Looniit Enamasti on nad tekkinud sekundaarselt inimtegevuse mõjul varasematest loometsadest,
teatud toitainet, mida enamikul inimestest soovitatakse tervislikuks toitumiseks päevas tarbida. 100 g tootes keskmiselt: Energiat ....... 1670 kj / 400 kcal Valke ......................................21g Süsivesikuid ..............................0g Rasvu ......................................35g Portsjon (55g) sisaldab:* KCAL VALKE SÜSIVESIKUID RASVU 220 12g 0g 19g 11% 23% 0% 28% Valmistaja: OÜ Luha AV, Põlva Maakond, Ahja vald, Ahja alevik, Suurfarmi tee 5, 63710, Eesti Tel : 78 61000 Faks: 78 61006 [email protected] www.luha.ee 1 säilitusaine: Säilitusaine-naatriumnitrit-E250 Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. Ei soovita. Kanakroketid Praetud kanakroketid Koostis:kana-broileri lihamass(48%), kana-broileri lihasmagu(17%), kana-broileriliha(8%), vesi, kuvikupuru, tärklis, lõhna-ja maitseained, nisujahu, sojavalk, kartulihelbed, keedusool(maks
seeni.Ülle 50 osalejaga rahvaürituste korradamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Alam-Pedja looduskaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=95 Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Pindala on 260 ruutkilomeetrit. Kaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Idast piirab looduskaitseala laeva jõgi, lõunast Emajõe luha lõunaserv, läänest Pedja ja Põltsamaa jõgi. Põhjast piirneb Kamari - Umbusi kultuurmaastikuga. Üldse on kaitsealal 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km, 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa Maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu,
Põhja-Eesti looduskaitsealad Põhja-Eesti klint kus ja mis see on? · Põhja-Eesti klint on eelkõige Balti klindi astangud Põhja- Eesti rannikul Osmussaare ja Narva vahemikus, samuti murrutusastangud Fennoskandia (Balti) kilbi ja Ida- Euroopa platvormi piiril, st kõvade kristalsete ja pehmemate settekivimite piiril. Linnulennult on Põhja- Eesti klinti, olgu siis üht- või teistpidi tõlgendatult, u 300 km ehk ligi neljandik u 1200 km pikkusest Balti klindist. · Kuigi paeastang on Põhja-Eesti klindil tavaliselt silmatorkavaim, ei ole see ainus ja ka mitte kõrgeim. Karl Orviku (19031981) mainib (1958), et Põhja-Eesti klint, mida ta paekaldaks nimetab,koosneb kahest järsakust. · A. Tammekann (1949) ja S. Künnapuu (1958) kirjutavad omakorda, et Ordoviitsiumi lubjakividesse murrutatud peaastangust (klindist) lõunasse jääval paeplatool on veel rida madalamaid lubjakivist astanguid. Klindi kõrgus Ontika ...
Murran musta risti takka täiskuu suure karikakra, Ons see jõgi? Vahuviin! pistan sulle juustesattu, Päeval mustjas porimauk, paistma kiharatesakra. mauk või madu maoli kõrkjas. Mürki pruulib näsiniin. Verejanunedes pattu Päeval maailm madal auk. kasvõi surma joon su suult! Maik veel keelel valumõrkjas Vibuna üks kuju ahas nagu sajast mädarõikast, üle lummutava luha, kui ma mõtlen sellest võikast läbi hõbedase uha elust, mille nimeks Piin. paistab nägu valuvahas - (või ons kuu?) Kõik läeb täide tunnil sel. Oh mu väike Uuria naine, Nüüd ma liikmeilt limuline, pea valge merelaine veri valvel himuline, matad mu! süda soe ja armust hell. Kõnnin katusel kui Taavet, Kuu, sa kohkud, sõrasilmne,
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis Referaat õppeaines ,,Loodusvarade majandamise ökonoomika" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15 % ning kindlasti on tegemist väga suure ning kiiresti areneva turismi liigiga. Põhjus seisneb eelkõige selles, et inimeste keskkonnahoiak on muutumas ning see avaldab otseselt mõju loodus- ja ökoturismi arengule, mille järele nõudlus aina kasvab (Eesti Maaturism 2010). Eestil on olemas kõik eeldused, et kujuneda arvestatavaks loodusturismi sihtikohas. Suurim konkurentsieelis peitub mitmekesises loodusressursis väiksel territooriumil, mis võimaldab lühikese puhkuse jooksul tutvuda kogu Eestimaaga ning tutvuda erinevata looduskooslustega (Eesti Maaturism 2010) An...
Bevi Est OÜ Telliskivi 60-104 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA sagedusmuundurid; VOLVO PENTA diiselgeneraatorid; DEUTZ diiselgeneraatorid; BEVI elektrimootorid; VARVEL tigureduktorid; WATT hammasreduktorid; SUMITOMO CYCLO reduktormootorid; VARIMOTOT kiirelektrimootorid; PRAMACLIFTER elektrigeneraatorid; HONDA elektrigeneraatorid; BEVI hüdroenergia projektid ja seadmed. Caliban OÜ Mustamäe tee 60 II korus, 12916 Tallinn e-post: [email protected] telefon: (+372) 6562...
hiljem on tuul nende pindmist osa ümber puhunud ja luideteks moondanud. 19. sajandi teadmisi kokkuvõttev teos „Baltische Landeskunde” mainib, et peaasjalikult on Alutaguse mäed on taganeva liustikujää servamoodustis. Ka 1920. aastatel peeti kriivasid enamasti taganeva mandrijää servamoodustisteks, mis märgistasid liustikujää seisakuid. Just niiviisi on neid pinnavorme iseloomustanud geoloog Artur Luha 1924. aastal Virumaa koguteoses ( Eesti Loodus, 2008). Johannes G. Granö on neid 1922. aastal siiski pidanud tuule ja lainete tegevuse läbi sündinud liivakuhjatisteks. Üks Eesti tuntuimaid geomorfolooge enne Teist maailmasõda August Tammekann peab kriivasid jällegi mandrijää servamoodustisteks oma 1940. aasta töös mandrijää taganemisest ja otsamoreenidest. Suure tõenäosusega ei käinud ükski eelnimetatud
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alg...
• Lamminiidud asuvad jõgede, harvemini järvede madalatel tasastel kaldaaladel (lammidel). • Enamus Eesti lamminiite on sekundaarse inimtekkelise päritoluga, eriti jõgede keskjooksudel, kus levisid varem lammimetsad. 3.2. Esinduslikemate Eesti luhamassiivide iseloomustus. – soomaa- enamjaolt tekkinud lammimetsadest, ilmestavad üksikud puud ja põõsad. Säilinud luhaniite 1000ha. Üleujutatud ala pindalalt eesti suurim. , kasari – suurus u 4000ha. Luha viljakus märgatavaltkõrgem kui enamikul teiste eesti jõgede luhtadel. Muld väga viljakas. Soomaa luhad: • Suurem osa Soomaa luhaniite on tekkinud lammimetsadest. Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed
Saare või tammevõrsed meeldivad metskitsele väga ja seega võib tõsist ohtu kujutada saare ja tamme istandustele. Haigused · Trihhinelloos levinud kõikide kiskjate juures. Ligikaudu pooled isendid on nakatunud. Tavaliselt on loom nirum, eriti sõraliste puhul. Kõige pealt tleb võtta lihaproov. Selleks 2 meetodid: kompressoorium (liha 2 klaasi vahele ja vastu valgust vaadata) ja seedemeetod (liha seeditakse ära kunstliku maomahlaga, luha seeditakse ära ja parasiitide kapslid jäävad alles). · Mitmesugused paelussid: laiuss (peamiselt kalasöömisel saadakse) - inimesele surmavalt ohtlikud ei ole. Ehhinokokk neid on Eestis leitud 2 liiki ja need on inimesele ohtlikud. · Ulukitelt võib veel saada suu- ja sõrataudi ning siberi katku. · Marutaud ei ole ravitav. Esineb reeglina tsüklitena, mis on 4-6 aastat pikad. Lisalugemist: Jahiraamat Sõralised Põder
Raili Kivisalu MH II Matsalu laht ja selle ümbrus Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Piirkond, kust valisin välja kirjeldatavad biotoobid, paikneb Läänemaal, Matsalu rahvuspargi alal (joonis1). Kooslusteks valitud piirkonnas on matsalu lahe ida osa vabaveeala, Penijõe jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel....
lähtekivimiga pinna. Kauksi külas elab 46 elanikku ning elanike arv on langenud. Küll aga on inimesi rohkem puhkuseperioodil (Kauksi ja Kuru külade arengukava 2011-2020), sest tegemist on tuntud suvituskohaga Eestis. Joonis . Kauksi puhkusepiirkond Ida-Virumaal. Punasega on tähistatud väljavalitud osa biotoopidega (Maa-amet). Lamminiidud Lamminiidud ehk luhaniidud on üleujutatud kohad jõgede, järvede, ojade lammidel. Kuhjuvad setted muudavad lammimullad viljakaks ja luha viljakuse aluseks on jõeuhtega kantud toiteelemendid (Paal 1997). Lamminiidud on enamasti alguse saanud inimtegevusest lammimetsade maharaiumisele on järgnenud niitmine ja karjatamine. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslikud tingimused on kujundanud luhtade omapärase taime- ja loomakoosluse (Mägi 2005). Käsitlevad Rannapungerja lammid on parasniisked ning korrapäraste üleujutustega, mis asuvad gleistunud lammimuladel (Ag) ja lammi-gleimuldadel (AG) (Maa-amet)
PALGALEHT 1200 1000 800 Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010 4 Käsk 800 50 80 165,06 15.12.1944 23.02.2010 5 Kali...
See rääkis Lisast ning tema mehest. Kes elasid Firenzes. Lisa oli oma mehe, Francescoga abielus, Lisa oli noor 16 aastane ning ta mees oli vana. Sellepärast Lisa pettis ka oma meest, Marcoga, kuna tema ei suutnud Lisat rahuldada. Francesco oli oli Firenze edukas kaupmees, tal oli küll raha, aga ta ei tahtnud kulutada. Lisa oli ilus ning noor. Tema haridustee oli lühike, tema vanemad tahtsid teda ettevalmistada tubli perenaise kunstides, et ta saaks hästi hakkama köögis ja kerilaudade taga. Francescol oli suur soov silma paista ning kui Lisa ütles, et on üks väga suurepärane kunstnik Leonaro da Vinci, kellest paljud olid heal arvamusel ning kui Lisa ütles, et da Vinci maal tooks palju sära nende palatsole. Leonardo da Vincit oli kirjeldatud kui äraolevat, kuid tähelepanelikku inimeste vastu, veel oli öeldud, et ta oli väga ilus ning hoolimata aastatest jättis ta oma hoo ja energiaga mulje nagu oleks ta äsja kuskilt igavese nooruse allika...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Karjatamise tulemusena peab vähemalt pool karjatatavast alast olema madalmurune. (http://www.balticseaportal.net/media/upload/File/Deliverables/MP%20Kydema %20Bay/Annex4_Seminatural_habitats.pdf) Luhade karjatamiskoormuse valimisel tuleb kindlasti arvestad, et 1 lü/ha piiri ei ületataks ka kuivemate luhtade puhul. Teisest küljest võivad suurtel luhtadel pehmemad alad hoopis alakarjatatuteks osutuda, kuna loomad valivad toitumiseks kõrgemaid ja kuivemaid kohti. Et nad sööksid luha ühtlaselt madalaks, sealhulgas soonekohad, lombid jms, võib olla tarvis neid ajuti taraga piirata aladele, kus nad ise käia ei eelista. Samuti võib olla tarvis loomi taraga eemal hoida (vähemalt taimede viljumiseni) looduskaitsealuste taimede populatsioonidest. (http://www.keskkonnaamet.ee/public/PLK/Lisa_4_Luhtade_hoolduskava_2011.pdf) Aruniitudel on oluline mitte üle karjatada, kuna see vähendab nii niidu floora kui fauna liigirikkust. 50-60% madalmurusust vegetatsiooniperioodi lopuks
Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 · 1.1 Kliima 3 · 1.2 Jõed 3 · 1.3 Järved 3 · 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik ...
nendel aladel loomulik. (Sammul, M. jt 2003) Lamminiidud Lamminiidud ehk luhad on jõgede kallastel asuvad niidud, mida suurvesi perioodiliselt üle ujutab. Luhad on tekkinud aladele, kust inimene on lammimetsa maha võtnud ning karjatama ja niitma hakanud. Vähemal määral leidub ka primaarseid lamminiite jõeloogetes ja jõgede deltaaladel. Lamminiitude taimestikku iseloomustavad erinevad jõega paralleelselt kulgevad ning luha kõrgusest ja üleujutuste ulatusest sõltuvad vööndid. Jõest kaugemal, kuhu tulvaveed jõuavad harva, domineerib kuiva lamminiidu kasvukohatüüp, mis on üsna liigirikas ja kus on enamuses niidutaimed. Mida jõele lähemale, seda niiskemaks muutub maa ja kõrgemaks taimestik. Jõele lähemal niisketes tingimustes domineerivad suuremad tarnad ning maa võib olla isegi soostunud. Ka lamminiitudel on vähese majandamise tõttu hakanud vohama roostikud.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Signe Luha GPS-TEHNOLOOGIA LOGISTIKAS Juhendaja: Tarvo Niine Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Elame teatavasti infoajastul. Kõigi sooviks näib olevat saada kiiremini kaugemale kõrgemale vähima vaeva ja antud majanduslikus olukorras ka säästlikult. Säärased soovid on mõistagi ka logistikas. Logistika on selline valdkond, mis tegeleb igapäevaselt asjade ühest punktist teise toimetamisega ning selle planeerimisega
· Q soojusülekande kiirus (W(J/sec.) · K - soojusjuhtivus · A - pinna suurus, m2 · X läbimõõt, m · dT temperatuuride erinevus o Kui pärast 45 min. küpsetamist kuumas ahjus 200C/ 400F jätkata kuumutamist liigsed 15 min, kuumeneb liha 75C/170F ja muutub halliks ja kuivaks.Halvem on see, et kui seest on küps, siis pealt on ületöödeldud. o Pärast 110 min. 100C/210F,on luha väljast t 83C/180F.Sel juhul üleküpsemiseks läheb aega veel üks tund, täpne ajastamine ei ole nii kriitiline. o Pärast 5 tundi 65C/150F, pind on 64C/ 148F, ja liigne aeg mõjub vähe · liha töötlemisel toimuvad muutused: soolamine, suitsutamine, keetmine, praadimine, grillimine Raud ja lihatoodete värvus Tailihas on rauda ~2 mg/100g, palju rohkem on keeles (38 ) ja maksas (28), palju on ka maasikates ja kaunviljades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
