Siseenergia on keha aineteosakeste Ek ja Ep summa. Sõltub aineteosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Keha siseenergia muutub temp. muutumisel, kuid ka aine oleku muutumisel. Soojus(energia) on keha siseenergia kineetiline komponent. Soojenemine on keha siseenergia kineetilise komponendi suurenemine. Jahtumine on keha siseenergia kineetilise komponendi vähenemine. Soojushulk on keha siseenegia hulk, mis kandub sellelt teistele kehadele või siis teistelt kehadelt antud kehale. 4.2 J = 1 cal = 1g vett soojendatakse 1°C võrra
Soojenemise tulemusena suureneb aineosakeste kineetiline energia. Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste vastastikusest asendist. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusega: vedeliku tahkumisel või tahke sulamisel, samuti vedeliku aurumisel või auru kondenseerumisel. Keha siseenergia muutub temperatuuri muutumisel kuid ka aine oleku muutumisel. Soojushulgaks nim keha siseenergia hulka, mis kandub sellelt teistele kehadele või teistelt kehadelt antud kehale. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Soojushulga ühik on 1 J ja 1 cal. 1 cal=4,2 J
LAHUSED. LAHUSTE OMADUSED Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Kolloidlahus on pihussüsteem, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 – 10-5 cm. Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti või lahuse koguses kindlal temperatuuril. Ioonilise aine lahustumisprotsess vees – vees ümbritsevad ioone vee molekulid. Vee molekulid avaldavad ioonidele nii tugevat tõmbejõudu, et ioonid eralduvad kristallvõrest ja lahevad lahusesse, kus neid ümbritsevad vee molekulid. Tekivad hüdraatunud ioonid, mis on tugevasti seotud vee molekulidega. Polaarsetest molekulidest koosneva aine lahustumisprotsess vees – vee molekulid on polaarsed. Hapniku aatomil on vee molekulis kovalentne side kummagi vesiniku aatomiga. Hapnikul on tugevamad mittemetallilised omadused kui vesinikul ning hapniku aatom tõmbab ühiseid elektronipaare tugevamini enda poole. Sellepärast tekib hapniku aatomil väike negatiivne o...
Külmakahjustused ja alajahtumine Külmast karges õhus viibimine on ohtlik ja võib olla isegi eluohtlik. Keha väljaulatuvad osad nagu kõrvad, nina, põsesarnad, sõrmed ja varbad kaotavad normaalseks toimimiseks vajalikku temperatuuri kõige kiiremini. Jahtumise põhjustab meie verevarustussüsteem, mis üritab säästa külmumisest siseelundeid. Soojareguleerimine kehas toimub läbi vereringluse ning välisele külmale reageerib organism nahaaluste veresoonte ahenemisega. Veresoonte ahenemine toob aga kaasa külma mõju käes oleva kehaosa kiire jahtumise ja külmakahjustused selles piirkonnas. Katmata või liiga vähe kaetud kehaosadel tekib külmanäpistus või külmakahjustus. Ekstreemsetes
Answer: 0.4% Score: 0/2 35. Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, k 97% lihvi pindalast. Student Response Answer: 1% Score: 2/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuu Student Response A. Antud struktuur tek B. Antud struktuur hak laguneb ferriidiks k on austeniidis lahus struktuuri perliit
Hindepunkte 1/1 Valupeade (kompensaatorite) ülesandeks on Valige üks: a. vedelmetalli pidev andmine vormi b. vormi purunemise vältimine c. kahanemistühikute ja poorideta valandite saamine d. vältida räbu ja õhu sattumist vormi Küsimus 16 Valmis Hindepunkte 1/1 Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi- ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Valige üks: a. legeerida valumetalle b. pikendada valandi jahtumise aega c. tõsta pressvormi täitmise kiirust d. vakumeerida pressvorm enne täitumist Küsimus 17 Valmis Hindepunkte 1/1 Metallijahutajate ülesandeks valuvormides on Valige üks: a. valandi jahtumise kiirendamine b. vormi purunemise vältimine c. erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine d. vormi siseneva vedelmetalli temperatuuri alandamine Küsimus 18 Valmis Hindepunkte 1/1
Ledeburiit e. Austeniit Score: 4/4 Küsimus 34 (4 points) Leidke terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 37% lihvi pindalast. Student Response: 4.5% Score: 0/4 Küsimus 35 (4 points) Leidke terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 97% lihvi pindalast. Student Response: 1% Score: 4/4 Küsimus 36 (2 points) Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks b. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi
programm vastavalt ülalkirjeldatule. Alustatakse temperatuuri registreerimist, klõpsates punasel noolel. Sulameid kuumutatakse vähemalt 3000C-ni ja lülitatakse seejärel tiiglite küte välja. Soovitav on tiiglite küte välja lülitada 3 4 minutiliste vahedega, et graafikud ei langeks üksteise peale. Võib ka hiljem andmete töötlemisel graafikuid ajatelje suhtes nihutada. Kui kütted on välja lülitatud, keeratakse pinge nulli ja lülitatakse jahtumise kiirendamiseks sisse ventilaator. Kui kõik metallid või sulamid on jahtunud vähemalt 150 0C- ni, lõpetatakse temperatuuri registreerimine ja salvestatakse andmed. Süsteemi olekudiagramm: Sn sisaldus 61,9% ja Pb sisaldus 38,1%
Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kineetilise ja potentsiaalse energia summa moodustab siseenergia. Siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja aineosakeste asendist. See tähendab et kui aineosakesed on aeglasemad ja paiknevad üksteisest kaugemal, siis on ka siseenergia väiksem. Aineosakeste kiirus muutub keha soojenemise või jahtumise tulemusena. Aineosakeste kaugus aines muutub aine oleku muutumise tulemusena. Seega muutub siseenergia aine oleku ja temperatuuri muutumisel. Soojushulga mõõtmine Soojushulka mõõdetakse kas kalorites (cal) või dzaulides (J). Kalor saadi, kui kuumutati 1 gramm vett 1 kraadi võrra. dzauli ja kalori suhteline vahe on 1cal = 4,2 J.
Hiiglaste tee Asukoht • County Antrim rannikul Põhja-Iirimaal Üldandmed • Sai tuntuks 1693a • Aasta 1986 – UNESCO maailmapärandi loend • Läbimõõt 40-50cm Teke/kujunemine • Laava jahtumine, pragunemine • Suurus sõltub jahtumise kiirusest Legend Iiri legendi kohaselt tahtnud iiri hiiglane Finn MacCool šoti hiiglase Benandonneriga rammu katsuda aga oli üks takistus. Kumbki ei leidnud nii suurt paati, et üle mere teise juurde sõita. Legend pajatab, et Finn ehitas selle tõttu merre võimsatest kivisammastest teetammi. Benandonner võttis väljakutse vastu ja tuli mööda tammi Iirimaale. Ta oli Finn’ist suurem ja tugevam. Seda nähes riietas Finn’i naine oma mehe titerõivastesse. Kui
Osooni- augud TP-12 Evi Leet Osoon Osoon ehk trihapnik (O 3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas, mis on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev Osoon on maakera ümbritsev kaitsekiht mis takistab kahjuliku ultravioletkiirguse jõudmist (suurtes kogustes) maale. Osooniauk Antarktika kohal Osooniagud Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Üks osooni vähenemise põhjus on jätkuvalt ülemäärane kloori ja broomi sisaldus stratosfääris, mis tekitab talve teisel poolel ja varakevadel arktilise osooniaugu. Teine põhjus tuleneb kasvuhoonegaaside kasvavast sisaldusest, mis omakorda tingib stratosfääri jätkuva jahtumise ja korraldab ringi sealse õhuringluse ja osooni geograafilise jaotuse. Looduslik Osooni kontsentratsioon atmosfääris varieerub ka ...
A. Ferriit B. Perliit C. Tsementiit D. Ledeburiit E. Austeniit Score: 2/2 34. Leidke alaeutektoidse terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 40% lihvi pindalast. Student Response Answer: 0,4 Score: 0/2 35. Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 96% lihvi pindalast. Student Response Answer: 0,96 Score: 2/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit C
moodustab 42% lihvi pindalast. Student Response Value Answer: 0,2 0% 0,34 Score: 0/2 35. Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi jär moodustab 95% lihvi pindalast. Student Response Value Answer: 0,8 0% 1,09 Score: 0/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud stru Student Response A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja Student Response
tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Rekristallisatsioonilõõmutamisel kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi madalamate temperatuurideni, seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristalliseerumine rekristalliseerumine, misjuures vanade deformeerunud terade asemele tekkivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. Terase normaliseerimine Aeglase jahtumise tõttu on valandeis austeniiditera ja selle lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri saab parandada termotöötluse teel, mida nimetatakse normaliseerimiseks.See on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis õhus ,tänu sellele on see odavam kui lõõmutamine. Normaliseerimise tulemusel vähenevad
4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi. Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel. 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad rasvad on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Rasvad on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse reguleerimine, organismi talitlusi ja protsesse. 8. Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Liigne suhkur ja rasv soodustavad tekitada kolesterooli, mis võib ladestuda veresoonte seintele. See aga põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Kokkuvõte
suunas. (teine variant):Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale,st ei ole võimalik niisugune protsess,mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. THOMSONI(lord Kelvini) sõnastus:Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel,nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi(st kogu soojuat ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks) OSTWALDI sõnastus:Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. ENTROOPIA on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus,
omavahel ekvivalentseid sõnastusi. Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Termodünaamika kolmas seadus väidab, et absoluutsel nulltemperatuuril võrdub entroopia nulliga.
Leidke terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 37% lihvi pindalast. Student Response Answer: 0,30 Score: 2/2 35. Leidke terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 95% lihvi pindalast. Student Response Answer: 0,76 Score: 0/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response Feedback A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel C. Antud struktuur hakkab tekkima ~830
eluviis, päevase kuumuse eest otsitakse varju maa sees. Enamasti on loomad heledavärvilised. Paljudel puuduvad higinäärmed. 8. Kirjelda üht kõrbetaime või looma( näiteks oma referaadi põhjal). 9. Miks ei ole kõrbes pilvi? Sest õhk on väga kuum ja pilvi ei saa tekkida 10. Miks kannavad kõrbeelanikud kasukat? Loomakarvade vahel olev õhukiht kaitseb inimest päeval liigse kuumuse eest, öösel aga ülemäärase jahtumise vastu. 11. Miks kõrbete pindala suureneb? Kõrbeelanike ,,põgenemine" kõrbe eest. Kui pärast põuaperioodi ei lasta põllu- ja karjamaadel taastuda. 12. Inimeste tegevus kõrbes. Paljudes kõrberiikides toodetakse soola. Suurem osa rahvast tegeleb rändkarjakasvatusega, tegeldakse põllumajandusega ja karjakasvatusega. 13. Maavarade leidumine kõrbealadel. Kõrbealadelt leidub soola, nafta- ja gaasivarusi. 14. Mis kasu on kaamelist ja datlipalmist. 15
· Clausiuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. · Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). · Ostwaldi sõnastus: Teist liiki perpetuum mobile on võimatu. Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas. Minu isiklik arvamus II printsiip e.entroopia seadusele vastavad näited elust koos oma arvamusega:
kuumemale ehk ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke viimiseks on vaja teha tööd. Gaas paisub ja täidab vaba ruumala, kuid isevooluliselt ei toimu tema ruumala vähenemine. William Thomson on termodünaamika II printsiibi sõnastanud aga nii: ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi, mis tähendab, et kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks. Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke viimiseks on vaja teha tööd. Gaas paisub ja täidab vaba ruumala, kuid isevooluliselt ei toimu tema ruumala vähenemine. Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine
30 kuupkilomeetrit magmat ja ligi 400 miljonit tonni vääveldioksiidi. Selle tagajärjel langes kogu maailmas temperatuur ühe kraadi võrra. Atmosfääri paiskunud tuhk ning praht rikkus ära viljasaagi nii Põhja-Ameerikas, Prantsusmaal kui ka Saksamaal. Islandi vulkaanipursete tekitatud hiiglaslik tolmu- ning tuhapilv katis terve Põhja-Euroopa ja häiris ka lennuliiklust. Tuhk on atmosfääris kiire jahtumise tulemusel klaasjaks massiks tardunud sulakivimi ehk magma tilgad. Erikaal on tavalistele kivimitele vastav Islandi puhul umbes 3 g/cm3, magma temperatuur maa sisemuses varieerub 900 kuni 1200 kraadini, atmosfääris toimub kiire jahtumine, aga vulkaani ümbruses võib ka mahalangenud tuhk olla veel küllaltki kuum. Väävligaaside lahustumine vihmavees põhjustab happelisi sademeid, mis võivad loodust kahjustada.
moodustab 42% lihvi pindalast. Student Response Value Correct Answer Answer: 0.30 0% 0,34 Score: 0/2 35. Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 96% lihvi pindalast. Student Response Value Correct Answer Answer: 1.15 100% 1,03 Score: 2/2 36. Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur? Student Response Value Correct Answer A. Antud struktuur tekib 911 kraadi juures 100% austeniidi lagunemisel ferriidiks B. Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris
Kui kehatemeratuur tõuseb, siis ensüümide aktiivsus rakkudes suureneb. See on ka põhiliseks põhjuseks miks peale soojendust treeningtulemused paranevad. Samas suureneb ka vere hapnikusisaldus ning lihased saavad rohkem hapnikku. Soojendus valmistab enne rasket ja intensiivset treeningut ette hingamise ja vereringluse. Pulss suureneb ja hapniku tarbimine suureneb. Lisaks hakkavad paremini tööle higinäärmed, mis tagab kiirema jahtumise. Puuduv või ebapiisav soojendus põhjustab tihti vigastusi. Kui lihased ei ole soojad siis ei ole nad nii painduvad ja neid võib kergemini vigastada. Venitamine-treeningu oluline osa Venitamine mõjutab liigeseid, sidemeid, närve ja teisi kudesid. Venitamine enne treeningut teeb pingul närvid vabaks. Tulemusena teeb tööd terve lihas, mitte vaid väike osa sellest. See väldib lihaste ülekoormamist. Venitades lihased pikenevad ja nende liikuvus suureneb, see tagab treeninguks valmisoleku
struktuurne Ketiin (lülijalgsed), Rakumembraani Rakumembraanide tselluloos koostises ehitus, küüned, suled, (taimerakukestad) kabjad, sarved kaitse Taimedes Põrutuse eest, Antikehad, rakutsütoplasma veelindudel verehüübimisvalgud suhkrustamine jahtumise eest 6. Ühenda keemilised elemendid ning nende ülesanded organismis. 1. Kaltsium Tugevdab luid ja hambaid 2. Kaalium ja naatrium rakumembraani ja klorofülli koostisosa 3. Jood vajalik kilpnäärme hormoonide sünteesiks 4. Raud hemoglobiini põhiline koostisosa 5. Hapnik kindlustab toitainete lõhustumise 6. Magneesium närviimpulsi moodustumine ja veebilansi hoidmine 7. Tõmba õigetele variantidele joon alla ning lisa näited. A
(tsentraalne temperatuur). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 35 C, räägitakse alajahtumisest (hüpotermiast). Vastupidi lokaalsele külmumisle on tegemist kogu keha aeglase jahtumisega väljaspoolt sissepoole. Meie laiuskraadidel tuleb alajahtumisega arvestada iga vigastatu puhul, kes on sunnitud pikemat aega looduses või kütmata ruumis viibima. Suvel alahinnatakse tihti halbadest ilmastikutingimustest, märjast ja tuulest tingitud alajahtumise ohtu. Keha jahtumise kiirus sõltub peamiselt vahetust ümbrusest. Kõige kiiremini alajahtub inimene külmas vees; vabas looduses toimub protsess aeglasemalt. Alajahtumine võib esineda ka ainsa vigastusena – eelkõige näiteks loodusesse eksimise või väsimise korral. (Adlas:2014) Hüpotermia põhjused -Raskemaid juhud on tingitud pikast külmale eksponeeritusest, nagu Pikalt ujumine või veepinnal hulpimine Ilma piisavate üleriieteta välistingimustes uinumine
Füüsika 18.okt 1.Mis juhtub aineosakestega keha soojendamisel või jahutamisel? Soojenemise/ jahtumise tulemusena suureneb/väheneb aineosakeste kineetiline energia. 2.Mis on keha siseenergia? Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 3.Millest sõltub keha siseenergia aineosakeste seisukohalt? Keha siseenergia sõltub aineosakeste liikumise kiirusest ja nende vastastikusest asendist. 4.Millistel viisidel saab muuta keha siseenergiat? Keha siseenergiat saab muuta töö- ja soojusülekandega. 5.Millisel juhul muutub keha siseenergia?
kõvadus, lõhevus, murd, magnetilisus jt. Mohsi kõvadusastmik. Mineraalide liigitus nende keemilise koostise järgi: ehedad elemendid, sulfiidid, oksiidid, silikaadid, karbonaadid, fosfaadid, haloidid. Peamised Eestis leiduvad mineraalid. KIVIMID Kivimi mõiste. Peamised kivimitüübid nende tekke järgi. Tardkivimite liigitus kristallide suuruse, struktuuri ja tekstuuri alusel. Tardkivimite liigitus sõltuvalt magma jahtumise kiirusest maakoores. Tardkivimite lausvormid (batoliidid, lakoliidid jt). Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID Mineraalid ja kivimid kui vääris- või poolvääriskivid. Peamised esindajad, levik maakeral ja kasutusalad. EESTI GEOLOOGIA PÕHIJOONED Platvorm ja kristalne kilp kui geoloogilised mõisted. Eesti asend Balti (Fennoskandia) kilbi lõunanõlval. Eesti maapõue liigestus:
Essee Termodünaamika 2. printsiip Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. Tal on hulk omavahel sarnaseid sõnastusi. Clausisuse sõnastus: Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Teiste sõnadega, tähendab see, et igal asjal on kalduvus levida. Lokaalselt on korrapäratusest energiavarustuse abil võimalik taastada korrapärasus, kuid probleem seisneb selles, et kusagil süsteemis esineb alati korrapäratuse kasv. Clausiuse sõnastus (teine variant): Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni (lord Kelvini) sõnastus: Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsev...
Näiteks Claiuse sõnastused on: · Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. · Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Thomsoni sõnastus: · Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks). Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuurimõiste defineerimisel termodünaamikas. Esitan mõned termodünaamika teise seaduse tuntumad põhimõtted: 1) Teist liiki perpetum mobile on võimatu. (Joonis 1)
Veel on väga tähtsaks maakera kliimat mõjutavaks teguriks ookeanide hoovused. Näiteks ookeaniasjatundja Latifi sõnul panustab Vaikse ookeani ostsillatsioon ehk rõhkkondade tugevuse muutumine jahutavat mõju atmosfäärile. Seal liigub piki Lõuna- Ameerika rannikut põhja suunas külm Peruu hoovus. See Vaikse ookeani hoovus toob ekvaatori juures pinnale suure koguse külma sügavamate kihtide vett. See, et temperatuur Maal ei tõuse on aga täiesti normaalne nähtus, jahtumise faasid on loomulikud. Samas, kui nii edasi läheb võib tõesti tulla uus jääaeg. Nimelt on Golfi hoovus Atlandi ookeanis nõrgenenud. See on hoovus, mis hoiab Euroopat elukõlblikult soojana. Selle nõrgenemiseks loetakse samuti mitmeid põhjuseid. Golfi hoovust hoiab töökorras mootor, mis on põhjustatud kergema ehk magedama ja soolasema ehk raskema vee kihtide liikumisest ookeanis. Näiteks, mida enam on Arktikast tulevat magedat vett , kliima soojenemise tõttu, seda vähem
SMUUTID & KÜPSETISED Sisukord 1. Suvine marjasmuuti 2. Banaanismuuti 3. Maasikavahu smuuti 4. Troopiline smuuti 5. Feta-Spinati sai 6. Imemaitsev 2 koostisainega nutellakook 7. Juustuküpsised 8. Õunamuffin Smuutide puhul on marjade arvukus maitse järgi! SUVINE MARJASMUUTI Vaja läheb.. maasikad 100ml piima mustikad vaarikad 5 sl õunamahla Jääkuubikud (valikuline) Pane blenderisse marjad ja seejärel lisa piim ning õunamahl (Soovil ka jää). Blenderda kõik ära ning smuuti on valmis. BANAANISMUUTI Vaja läheb.. 1,5 banaani 50ml piima 50g vanillijäätist Jääkuubikud (valikuline) Sega koostisained ja blenderda need ära. Soovi korral võib panna smuuti klaasi äärele banaaniviile. MAASIKAVAHU SMUUTI Vaja läheb.. ¼ klaasi vahukoort 50g maasikaid 60g jäätist 2sl õunamahla Blenderda maasikad, jäätis ja õunamahl. Seejärel vala see klaasi ja peale pane vahukoor. Soovi korral võid panna vah...
pidevusdefektid (praod ja rebendid) Question 20 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Savisisaldus vormisegudes %-des ei ületa Select one: a. 2 b. 16 c. 45 d. 6 Question 21 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Metallijahutajate ülesandeks valuvormides on Select one: a. vormi siseneva vedelmetalli temperatuuri alandamine b. erineva seinapaksusega valandi osade samaaegse tardumise ja jahtumise saavutamine c. valandi jahtumise kiirendamine d. vormi purunemise vältimine Question 22 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text Malmvalandite pinna kvaliteedi tõstmiseks ja külgepõlemise vähendamiseks lisatakse vormisegule Select one: a. vesiklaasi b. lubjakivi c. kivisöetolmu d. saepuru Question 23 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Flag question Question text
a. K12 b. K8 c. T8 d. H12 Question 2 (10 points) Ruumkesendatud kuupvõre (K8) koordinatsiooniarv? a. 8 b. 6 c. 12 d. 10 Question 3 (10 points) Võreelemendi kohta tulev aatomite arv ruumkesendatud kuupvõre (K8)? a. 4 b. 3 c. 2 d. 1 Question 4 (10 points) Mis on eutektikum? a. mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse muutudes b. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelast faasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B c. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse d. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C Question 5 (10 points) Millised väited on õiged monokristalse struktuuri kohta? (õigeid vastuseid võib olla
Võreelemendi kohta tulev aatomite arv lihtsas kuupvõre (K6)? a. 4 b. 3 c. 2 d. 1 Question 4 (10 points) Mis on eutektoid? a. Mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C b. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelfaasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B c. Mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse vähenedes või suurenedes d. On tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid sisenevad teise komponendi kristallivõresse Question 5 (10 points) Milles seisneb RAUA polümorfne muutus KUUMUTAMISEL temperatuurile 911 C? a. Kristallivõre K8 muutub H12 b. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aatom c. Kristallivõre K8 muutub K12 d. Kristallivõre K12 muutub K8 Question 6 (10 points)
31) Mudelplaat on vormimisel kasutatav metallplaat, mille külge on kinnitatud valandi ja valukanalite süsteemi osiste mudelid või nende osad. 32) Räbupüüdel on valukanalite süsteemi osa räbu ja teiste mittemetalsete osakeste kinnipüüdmiseks ning sulametalli juhtimiseks püstkanalist toitekanali(te)sse. 33) 1. vormi täitumise optimaalse aja jooksul, 2. mittemetalsete osakeste ja räbu minimaalse sisalduse valandis, 3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse režiimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse. 34) – 35) – 36) on valandi suurem täpsus ja hea pinnakvaliteet, takistamatu kahanemine (vorm kaotab kõrgel valutemperatuuril tugevuse), valandit on kerge vormist eemaldada, vormisegu kulub vähe, protsessi on kerge automatiseerida 37) Sulavmudeltäppisvalu kasutatakse täpsete, keeruka kuju ja õhukese seinaga mõnest grammist kuni 150 kg massiga
temperatuuri kontrolli mehhanism vereringe. Vereringe puudumise tõttu ei ole enam võimalik eraldada lihastest soojust kopsudesse ja keha pinnale seal hajutamiseks. Et tapajärgselt ainevahetus mingil määral jätkub, tekib ka soojus ja see koguneb lihastesse.Temperatuuri tõus oleneb soojuse tekke kiirusest ja kestusest. Kiire glükolüüs põhjustab suure hulga soojuse kogunemise ja liha aeglase jahtumise. · lihaskoe keemiline koostis - Vesi 64 kuni 80% (keskmiselt 75%); - Valk 16 kuni 22% (keskmiselt 18%); - Rasv 2 kuni 25% (keskmiselt 15%); - Mittevalgulised lämmastikühendid umbes 1,5%; - Mineraalained umbes 1%; - Süsivesikud umbes 1%. · liha riknemisviisid- 1. Mikrobiaalsed Roiskumine Käärimine, hapnemine Hallitamine 2. Keemilised Rasva rääsumine 3. Biokeemilised Autolüüs Hüdrolüüs 4. Bioloogilised
8. Mis on eutektikum? Student Correct Value Response Answer A. mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B asetsevad eraldi teradena Student Correct Value Response Answer ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse muutudes B. mehaaniline 100% segu, mille korral on üheaegselt vedelast faasist eraldunud tardfaasid, muutus L- >A+B C. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist eraldunud tardfaasid, muutus a- >B+C D. on tardlahus, mille korral
langust 80 %-ni maksimaalväärtusest. Temperatuuri langedes põlemise kui 5 keemilise reaktsiooni kiirus väheneb kiiresti, kuna põlevaine lenduvad komponendid on ära põlenud. Seega hakkab põlemiseeldustest domineerima põlevaine defitsiit. Intensiivne leegiga põlemine lakkab, järele jääb hõõguv tuhaga kaetud mass. (Talvari, 2009, lk. 177) Selles etappis on kaks ohtu - esimene mittepõlevate põlevate ainete olemasolu, mis võivad areneda uueks tulekahjuks ja võivad säilida ka jahtumise faasis kuumad kolded, mis sobivatel tingimustel võivad areneda põlenguks. Seepärast jälgitakse ja kontrollitakse ka kustunud põlengut veel mõnda aega. Teiseks on tagasitõmme oht, millal hapniku uuesti sattub piiratud ruumi. (Josh, 2018) 6 2. ELULISE JUHTUMI ANALÜÜS 2.1 Kopli tänava puitmaja põleng Häirekeskusele teatati 17.08.2015 kell 14.32, et Kalamajas Kopli tänaval põleb
kristallivõre tüüp D. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt 0% Score: 10/10 8. Mis on eutektikum? Correct Student Response Value Answer A. mehaaniline segu, kus sulami komponendid A ja B 0% asetsevad eraldi teradena ja on tekkinud mingis jahtumise vahemikus lahustuvuse muutudes B. on tardlahus, mille korral ühe komponendi aatomid 0% sisenevad teise komponendi kristallivõresse C. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt tardfaasist 0% eraldunud tardfaasid, muutus a->B+C D. mehaaniline segu, mille korral on üheaegselt vedelast 100% faasist eraldunud tardfaasid, muutus L->A+B Score: 10/10 9. Millised väited on õiged antud faasidiagrammi kohta (õigeid võib olla enam kui üks)?
Udu liigid Kiirgusudu ehk radiatsiooni tekib juhul, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ning õhus olev veeaur kondenseerub. Edasisel temperatuuri alanemisel hakkab vesi õhust vastavalt välistemperatuurile udu, kaste või härmatisena välja sadenema. Selgetel suveöödel on udu näha eriti madalamates ja niisketes kohtades. Selline udukiht võib-olla mõnest meetrist kuni mõne saja meetrini, mis haihtub peale päikesetõusu (ARK). Kiirgus udu tekib öösiti kiirgusliku jahtumise tulemusel . Harilikult esineb seda suve lõpus ning mandril, kuid võimatu pole ka levimine tuulega rannavete kohale. Kiirguslik udu hajub mandril päeval päikesekiirguse mõjul. Hilisügisel hakkab udude esinemissagedus merel tänu advektiivsetele ududele taas kasvama (2) Joonis 3 Advektsiooniudu. Udu tekib sooja ja niiske õhumassi horisontaalsel liikumisel üle külma maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini
4. Selgitage tärklise ja tselluloosi funktsioonide erinevusi Tärklis on taimedes energeetilisel otstarbel aga tselluloos on ehituslikul otstarbel 5. Millised ained kuuluvad lipiidide hulka? Lipiidide julka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. 6. Tooge näiteid vedelatest ja tahketest lipiididest ning selgitage nende tähtsust. Vedelad lipiidid on õlid, tahked on vahad, fosfolipiidid. Lipiidid on energia allikaks ja kaitsevad keha jahtumise eest, aitavad rasvlahustuvatel vitamiinidel toimida. 7. Mis on hormoonide funktsioon? Hormoonide funktsioon on ainevahetuse, organismi talitluste ja protsesside reguleerimine. 8.Miks ei ole tervislik süüa liigselt suhkru- ja rasvarikast toitu? Sest siis moodustub organismis hulgaliselt kolesterooli, mis võib põhjustada veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi.
nimetatakse erilahendiks. 40. Eraldatud ja eralduvate muutujatega DV-i lahendamine. DV-t kujul M(x)dx + N(y)dy = 0 nim. eraldatud muutujatega võrrandiks. Sellise võrrandi üldintegraal on ∫ 𝑀(𝑥)𝑑𝑥 + ∫ 𝑁(𝑦)𝑑𝑦 = 𝐶 41. Eralduvate muutujatega DV klass dy/dx=ky. Näited selle kasutamisest. Sellisel kujul DV kirjeldab eksponentsiaalselt kasvavaid/kahanevaid protsesse N: populatsiooni kasv ajaperioodi vältel. 42. Newtoni seadus kehade jahtumise kohta. Näited selle kasutamisest. Newton töötas välja seaduse (Newtoni kehade jahtumise seadus), mille kohaselt kuuma keha jahtumise kiirus on võrdeline keha temperatuuri ja ümbritseva keskkonna temperatuuri vahega, s.t. kus T(t) on keha temperatuur ajal t ning K(t) = K = konstant on ümbritseva keskkonna temperatuur. Konstant λ on leitav eksperimendist. 43. Näiteid DV-i rakendustest. Esimest järku DV-d:
4. vormimine sablooniga - erandjuhul; 5. põrandvormimine vormitakse nn. kessoonidesse (tellistest või raudbetoonist põrandasse ehitatud kast), kasut. suurte valandite tootmisel. Et sulametalli vormi valada on vaja vormile teha kanalite süsteem. Valukanalite süsteem peab tagama: 1. vormi täitumise optimaalse aja jooksul, 2. mittemetalsete osakeste ja räbu minimaalse sisalduse valandis, 3. valandi kristalliseerumise ja jahtumise optimaalse reziimi, 4. et valukanalid võtaksid vormis vähe ruumi, 5. vormitavuse mugavuse. Kui valukanalite süsteem on paigas ,ühendatakse vormi mõlemad pooled ning toimub sulametalli valamine vormi. Valandid eemaldatakse vormikastist raputusresti kasutades. Seejärel toimub valukanalite eemaldamine ning defektide kontroll. Valudefektid liigitatakse- väljaulatuv valumetall, tühikud, Pidevusdefektid, pinnadefektid, vajakvalu, mõõtme-ja kujuhälbed, suletised. Peale vormist
Mida kauem on põlemine toimunud, seda kõrgemaks tõuseb ruumis temperatuur. Tulekolde läheduses võib kuumus olla isegi 800°C ja rohkem. Ruumi keskmine temperatuur on umbes 300 350°C. Inimesed, kes ei ole põlevast ruumist selleks hetkeks pääsenud, seda kuumust tavaliselt üle ei ela. Võrdluseks võib tuua sauna leiliruumi, kus kraadiklaas näitab u 100°C. Paljudel hakkab seal väga ebamugav ning tekivad raskused hingamisel. 3)Järgmiseks astmeks on tulekahju vaibumise ehk jahtumise faas. Tulekahju loomuliku arenemise käigus hakkab ruumis järjest otsa lõppema põlevmaterjal. Tuli hakkab vaikselt vaibuma, kuni ta lõplikult kustub ning alles jäävad ainult tukid. Kui ruum on nii hästi suletud, et sinna kuskilt õhku juurde ei tule, siis võib tuli mingi aja möödudes kustuda ka hapniku puuduse tõttu. Põlemiseks kasutatakse sel juhul ära kogu olemasolev õhk ja leegitsev põlemine kaob ning selle asemel jääb hõõguv põlemine. Sellise seisundis on
Soojuspumba tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). Jahutatavast ruumist (külmikust) kantakse energia soojuskandja abil ümbritsevasse keskkonda, kus see eraldub. Näiteks on külmiku tagumisel seinal soojuse äraandmiseks jahutusradiaator. Jahutusradiaatori läbinud soojuskandja annab ära soojusenergiat ja jahtunult pihustatakse tagasi külmkambris paiknevasse radiaatorisse, kus madaldatud rõhul uuesti aurustub ja selle tulemusel jahtub. Jahtumise tõttu saab võimalikuks soojusenergia järjekordne akumulatsioon radiaatorit ümbritsevast keskkonnast. Soojenenud aurustunud olekus soojuskandja surutakse kompressoris kokku kuni veeldumiseni. Veeldumisega (kondenseerumisega) kaasneb soojuskandja soojenemine ning see suunatakse väliskeskkonnas paiknevasse jahutusradiaatorisse, kus ta jahtub ja eemaldab selle läbi jahutatavast keskkonnast energiat. Protsess kordub tavaliselt tsükliliselt.
1) Eraldada muutujad Integraalida tagasi n korda kuni y on käes. M 1( x ) N 2 ( y) dx+ dy=0 eeldades , et M 2 ( y ) N 1 (x) ≠0 N 1 (x) M 2( y ) 2) Integreeri 3) Erilahendi leidmine vastavalt algtingimustele Newtoni kehade jahtumise seadus: dT =−λ( T− K) T-keha temp; t-ajahetk; K-ümbritseva dt KK temperatuur
ükski muutumine aga nii suur ega nii kiire, et ta tsivilisatsiooni arengu oleks proovile pannud. Aga enne viimati mainitud rahulikku aega oli ju jääaeg, veel enne seda jäävaheaeg, siis jälle jääaeg jne. Kriidi ajastu kasvuhoonest jääaegade külmkambrisse Kaugemale minevikku vaadates saame paljudest kaudsetest tõenditest teada, et võrreldes erakordselt sooja keskaegkonnaga on maakera kliima kogu uusaegkonnas, mis algas 65 miljonit aastat tagasi, olnud kestva jahtumise rajal. Eriti vastikuks, külmaks ja heitlikuks jõudis see minna aga viimase aastamiljoni jooksul, mille iseloomulikuks tunnuseks on jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumise suure amplituudiga ja mõnikord ka üpris kiired kliimakontrastid. Üks selline tsükkel on kestnud keskeltläbi 100 000 aastat. Kuigi need pole maakera esimesed ning ainsad jääajad, olid eelmised väga ammu ja küllap kulgesid ka teistsuguste reeglite järgi. Neist me sedapuhku juttu ei tee.
Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen.- Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui 389kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Lihtlipiidideks ehk rasvadeks nimetatakse propaantriooli, glütserooli ja rasvhapete estreid. Lülijalgsete, välisskeletis aga ka seente raku kestas esineb kitiin, mis samuti kuulub polusahhariidide hulka.Nahaalune rasvkude kaitseb hüljest liigse jahtumise eest ja annab talle voolujoonelise kehakuju. Rasvkude lagundamisega saab ta aga elutegevuseks vajalikku energiat. Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustavad liitlipiidid. Steroidid on on madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad kolestorool ja mitmed hormoonid aga ka vitamiin D. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes
karastamist ja noolutamist). Karastamine eeldab järgmisi etappe: - terase kuumutamine üle faasipiiride; - seisutamine sellel temperatuuril, et tagada kogu detaili ulatuses antud temperatuurile vastava homogeense struktuuri teke; - jahtumine kiirusega, mis on karastava terase kriitilisest jahtumiskiirusest suurem (vees või õlis). Terase karastamisega suureneb selle tugevus, kõvadus ja haprus. Karastamise tulemus sõltub jahtumise kiirusest. 13.Mis on kalestumine? Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel. 14. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme?Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
