ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Haridustee Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, ,,Isamaa Kalendri", ,,Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu
Oskar Luts Sissejuhatus · Üks 19. sajandi tuntumaid Eesti kirjanikke · Tema teosed on mõjutanud eesti keelt · Õppis apteekriks, kuid hakkas vabakutseliseks kirjanikuks · Tema kodumajas Palamusel asub praegu muuseum Elulugu · Sündis 7. jaanuaril 1887 kingsepa peres · Õppis lugema juba viie aastaselt · Alustas õpinguid külakoolis · Õppis ülikoolis apteekriks ning töötas aastaid sellel alal. · Apteekritöö kõrvalt alustas kirjutamist ning jätkas seda sõjaväes Oskar Luts (18871953) Elulugu · Osales Esimeses Maailmasõjas 1914. a. · Abiellus Venemaal 1917. aastal, samal aastal kolis Tartusse. · Alates 1921. aastast pühendus ta ainult kirjutamisele · Tema kirjanduslikku tegevust on hinnatud aunimetuse ja ordeniga · Oskar Luts suri 23. märtsil 1953 Tuntumad teosed · "Kevade" · "Suvi" · "Tootsi pulm" · Näidendid "Kapsapea" ...
Ta läks tööle Tartu ülikooli raamatukokku. Sellel ajal ilmusid "Suvi", "Kirjad Maariale" ja "Karavan". Alates 1921 aasta lõpus tegutses Oskar Luts vabakirjanikuna Tartus. Peale I maailma sõda jäi ta Tartusse. Vahel lahkus Tartust vaid selleks, et suvitada Palamusel ja Elvas. Ta avaldas maaainelise jutustuse "Jüri Pügal" (1945), samuti vesteid ja artikleid ning tõlkis A. NovikovProboi ja A. Serafimovitsi jutustusi.. Oskar Lutsu teoseid hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle personaalpension. Ta suri 23. märtsil 1953. aastal. Ta maeti Tartu Tamme kalmistule. Sinna püstitati monument. Oskar Lutsu kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm
Oskar Luts Erika Langinen 11 klass Oskar Luts * Sündis 7. jaanuaril 1887 * Tartumaal Palamuse kihelkonnas Sisukord Perekond Lapsepõlv Õpingud Katsed kirjaniku elukutse poole Oskar Lutsu edu Esimesed teosed Tuntuim teos "Kevade" Palamuse kihelkonnakool *Elutee lõpp Perekond *Vanemad: isa Hindrik Luts ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku
talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oskar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arnold, kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid
ema Leena Luts *Lapsed: Oskar, Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Tegevus toimub 19.saj lõppuaastatel Eesti Eesti esimene
Joosep Toots Kuulsat Kentuki Lõvi hüüdnime kandnud isik, keda iga eestlane ka unepealt teadma peaks , on loomulikult Joosep Toots. Pärit vaesest perest, Ülesoo talust. Pikkade sassis valkjaskollaste juuste, nina pahemale poole viltu, nägu täis rõugearme ning tugev keha, täpselt seesugune poiss on meile tuttav Oskar Lutsu ,,Kevadest", kes pea kogu raamatu vältel nühkis Paunvere külakoolis klassipinki. Tsaariaegne kool, kus esikohal seisis katekismuse ja kirikulaulude tuupimine, pidi ärksa vaimuga poisile paratamatult vastikuks muutuma. Seda enam, kui oma vaevase vene keele oskusega, õpetaja Lauri tundides, peaaegu millestki aru ei saanud. Pole siis ime, et Toots huvi õppetöö vastu kaotas ning see talle koormavaks sundkohustuseks sai
Pisut head leidub igas inimeses Headust defineeritakse kui midagi, mis on kõlbeliselt heakskiidetav. Headus on väga suhteline mõiste, kuna seda võib iga inimene erinevalt tõlgendada. Headus on miski, mis esineb igal inimesel, kuid headuse märkamine teise inimese poolt on palju keerulisem. Ükski inimene pole sündinud siia ilma, et olla halb, kuid sellegi poolest ei pruugi headus inimeses püsida. Headus võib kaduda aastate jooksul, mil võib olla kokkupuudet mõne halvema isiksusega. Suurimaks mõjuallikaks inimesele on keskkond, kus ta on üles kasvanud. Tahes- tahtmata hakkab inimesele miski külge, muidugi võib külge hakata ka hea omadus, kuid üldjuhul nii siiski ei juhtu. Noorele avaldavad kõige suuremat mõju sõbrad. Nähes sõprade käitumist ning iseloomu jääb seegi suure tõenäosusega külge .Ma ei saa väita, et ainus mis külge jääb on hea, kuna sõbrad on üldiselt need, kes julgevad teha igasuguseid lollusi ja s...
Esmase valikuna oli plaanis taas külastada Eesti Rahva muuseumi, sest viimasel korral jättis see endast mitmel tasandil just ,,massiivse" ja ühtlasi ka positiivse mulje. Samas olin seda kord juba külastanud ning tahtsin sellel korral midagi uut. Seega osutus minu valikuks Oskar Lutsu majamuuseum, kuhu läksin lootuses saada põnevat infot vanema Eesti kui ka härra Lutsu enda kohta. Ühtlasi tuleb tunnistada, et Luts ja tema rahvalik proosa on vähemalt minu jaoks tähtis osa Eesti kultuurist ning ka üks silmapaistvamaid kirjanike, kelle looming on mul erinevates vanuseetappides võimaldanud näha teistsugust Eestit. Oskar Lutsu majamuuseumi sisenedes jättis meeldiva esmamulje sealne personal (kohal oli üks muuseumitöötaja). Muuseumi töötaja oli viisakas, tekitas kohe alguses tunduvalt soojema tunde (kui enamus muuseume külastades)
Tallinna Ülikool Karin Luts ja "Kunstnik" koostanud: Aari Vaino juhendaja: Heie Treier Tallinn, 2011 Karin Lutsu peetakse Eesti esimeseks tunnustust pälvinud naiskunstnikuks. Valisin oma töö aineks tema teose "Kunstnik", kuna minu jaoks iseloomustab see kunstnikku ennast kõige paremini. Teos valmis 1937.aastal õlimaalis ning on praegu eksponeeritud Eesti Kunstimuuseumis. Karin Lutsu loomingus on alati tähtsal kohal olnud soolise indentiteedi küsimus. Tema kooliaastatel Pallases polnud naisõpilased küll harv nähtus, aga kunstnikuna läbi luua ning endale nime teha neil ei õnnestunud. See oli ka Lutsule varakult selge. Konrad Mäe ja Ado Vabbe käe all õppides avaldas talle mõju Mäe koloriidirikas looming ning Vabbelt sai ta avangardismi kogemuse. Kokkupuuteid oli ka Eduard Wiiraltiga kes on ilmselt mõjutanud Lutsu loomingus groteskset figuuri kujutust.
docstxt/125492696574121.txt
Oskar Luts ja ,,Kevade". Kes ei tunneks ja poleks lugenud Oskar Lutsu ,,Kevadet" ? See on raamat, mida tuntakse lapsest saati ja ikka ning jälle tunneme me rõõmu, vaadates ka samanimelist filmi. Oskar Luts oli 25. aastane kui valmis tema väga kuulus raamat ,, Kevade". Kui rääkida Oskar Lutsust, siis sündis ta Järvepera külas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt.
Goethe, Schiller, Lessing, Gogol, Puskin, Lermontov, Tolstoi, eesti autoritest Saal, Bornhöhe, Vilde ja Kitzberg. Lugemine polnud Lutsule kunagi üksnes harjumuspärane ajaviide; selle taga seisis juba varajases lapsepõlves tärganud täitmatu huvi inimloomuste mõistatamise vastu. Mõnede arvamuste kohaselt asus Oskar Luts raamatud kirjutama just siis, kui oli rohkest lugemisest küllastunud ja tüdinud ning leidis, et tahaks ka ise midagi öelda. Alanud Esimene maailmasõda viis Lutsu 1914. aasta septembris farmatseudina tegevväkke. Peterburist suunati ta Pihkva apteeki, sealt viidi ta detsembri lõpul üle Vilniuse apteeki. 1915. aasta jaanuarist augustini töötas Luts lahingutest ohustatud Varssavi haiglaapteegis, millele järgnesid evakueerimised Dvinski, Vilnosse ja Vitebski. Viimases oli Luts sõja lõpuni osakonnajuhatajaks. Ta ei viibinud küll lahingutules, kuid haiglate miljöö laastas mitmeti noormehe vaimu. Tervisehäirete
Oskar Luts ( 7. jaanuar 1887 - 23. märts 1953 Tartu) Elukäik. · Hindrik ja Leena Lutsu esimene laps sündis Tartumaal 7. jaanuar. 1887, Palamuse kihelkonnas Järvepera külas Posti talus · Vend Arno ja Theodor · Abiellus Valentina Krivitskajaga. · 11. aprill 1918 sündis poeg Georg. · Vestekirjanik ja prosaist
Oskar Lutsu, kui kirjanikust kirjutatud portree. Tehtud väga põhjalikult ja palju vaeva nähtud.
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju
Oskar Luts (26.12.1886 (07.01.1887) 23.03.1953) Lutsu päritolu ja juured Oskar Lutsu juured ulatuvad tagasi Viljandimaale, kust on pärit tema isapoolsed esivanemad. 1820. aasta paiku kolis Lutsu isapoolne vanavanaisa ,,Kalla Jägo ehk Posti Prits, nimetatud Luts" oma naise Kadriga Paistust Tartumaale Palamuse kihelkonda Järvepera külla. Nende poeg Hans (sünd. 1817), kirjaniku isapoolne vanaisa, oli Kaarepere mõisa kubjas. Sealses mõisaametimeeste majas sündis kubjas Hansu viimse lapsena 1859. a. Oskar Lutsu isa Hindrik. Lutsu emapoolne vanaisa Mart ja vanaema Triinu olid ümbruskonna haritumad taluinimesed. Mõlemad olid
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu.
7. Kasutatud kirjandus..........................................................................................15 8. Lisad.................................................................................................................16 8.1. Oskar Luts.................................................................................................16 8.2. Oskar Luts perekonnaga umbes 1923. a. ..................................................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18 8.4. Suitsetamas.........................................................................20 8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut..........................21 2 2. Sissejuhatus Juurdlesin pikalt selle üle, keda 1920-1930ndate aastate lastekirjanikest lähemalt uurida
Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso
OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli
Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Vend Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis farmaatsiat. Ühestki koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma. Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid.
oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. Oscar, nagu ta nimi koguduse personaalraamatusse ristimisel kirjutati, oli oma pere esimene laps. Hindrik ja Leena Lutsul oli veel kaks poega: Arno(ld), kes sündis 1893. aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim poeg Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Arvestatavaid mõjutusi Oskar Lutsu vestmisande ja sünnipärase huumorimeele väljakujunemisel on andnud vaimuerksam emapoolne Jobsode suguvõsa. Eriti, aga kirjaniku vanaema Triino, kes oli hea muinasjutuvestja. Vanaisa Mardilt oli poiss kuulnud aga pajatusi päris- ja teoorjuse ajast. Lutsu lapsepõlv möödus Palamuse kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veskis järveäärses majas. Siin puutus Oskar
.............................3 · Esimesed katsed kirjaniku elukutse poole..................................................4 · Tagasi Tartusse... ........................................................................................4 · Ilmub "Kevade"... ..........................................................................................5 · Algas I maailmasõda... ..............................................................................5 · Algab O. Lutsu vabakirjaniku elu.............................................................5 · Vabakirjanikuna Tartus............................................................................6 · Tänu ja elutee lõpp... ...............................................................................6 · Kasutatud kirjandus.....................................................................................7 · Lisa........................................................................
...............6 5. Kasutatud kirjandus..............................................................................................7 Sissejuhatus Oskar Luts oli väga tuntud Eesti kirjanik. Tema teosed on mõjutanud eestlaste minapilti ja arusaamist Eesti ajaloost. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas ja suri 23. märtsil 1953. aastal. Luts maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu püstitati talle ka monument. Lutsu tuntumad teosed on ''Kevade'', ''Kapsapea'', ''Suvi'', ''Nukitsamees'', ''Tootsi pulm'', ''Argipäev'' ja ''Sügis'' .Peale selle oli ta veel kirjutanud mitmeid näidendeid näiteks ''Kalevi kojutulek''. Hindrik ja Leena Lutsul, kes olid Oskar Lutsu vanemad oli veel kaks poega; kolmeaastaselt surnud Arnold ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ning kinooperaator. 1902. aastal pärast apteekri õpilase eksami sooritamist sai Oskar endale töö 1903.
Oskar Luts Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8 Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on
Sabaots on külgedelt lamenenud. Sellisena saab ta hästi kivide vahele varjuda. Luts võib kasvada kuni 1 m pikkuseks ja kaaluda 24 kg. Eesti vetes selliseid hiiglaseid küll pole, meil kasvavad lutsud kõige rohkem 54 cm pikkuseks ja kaaluvad 1,5 kg. Luts on puhtuse- ja külmalembene kala. Ta on levinud ainult põhjapoolkeral puhtaveelistes veekogudes. Eestis leidub teda praktiliselt kõigis merresuubuvates jõgedes ja ojades ning ka sisemaa jõgikondades. Lutsu peetakse üldiselt öise eluviisiga kalaks, kes väldib päevavalgust. Sellele vaatamata kasutatakse sportliku kalapüügi korral lutsu peibutamiseks lõkkevalgust. On kindlaks tehtud, et luts orienteerub käitumises peamiselt haistmismeele abil. Seetõttu on ka selge, miks parasiitidest kahjustatud poolpimedate lutsude toitumisvõime pole nõrgenenud. Luts sigib talvel jää all ning väikese õlitilgaga marjaterad arenevad põhja lähedal. Suvel, kui veetemperatuur tõuseb üle 15..
Kuid siis saabus kutse sõjaväeteenistusse. Taskus "Kevade" käsikirja esimesed peatükid, sõitis Luts 1909. aasta jaanuari algul Poolamaale Holmi, kust ta peatselt viidi üle Peterburi Semjonovi Aleksandri sõjaväehaigla apteeki. Seal leidis ta teisel teenistusaastal mahti "Kevade" juurde asuda. Jutustuse käsikiri äratas valvsa staabikapteni tähelepanu ning ta käskis tõlkida "Kevadest" mõned peatükid, et veenduda selle poliitilises ohutuses. Kuid see oli rikkunud Lutsu töötuju. Juulis 1917 laulatati nad Vitebski Uspenski kirikus. Demobiliseerituna jõudis ta pärast vaevarikast teekonda 1917. aasta sügisel Tartu. Jälle leidis ta tööd apteegis, kuid aasta hiljem vahetas ta ametikohta, asudes tööle Tartu ülikooli raamatukokku. Samal ajal ilmusid ka "Suvi" I ja II (1918-1919) ning romantilis-sümbolistlikud jutustused "Kirjad Maariale" (1919) ja "Karavan" (1920). Oli lõppenud Oskar Lutsu rahutu apteekri amet,
Kristin Niinemets Rapla Ühisgümnaasium 7b klass Kool O. Lutsu ajal ja nüüd. Olles läbi lugenud O. Lutsu „Kevade“ hakkasin mõtlema vanaaegse ja nüüdisaegse kooli erinevuste üle. O. Lutsu aegses koolis olid küll õpetajad, aga olid ka köstrid, kes jagasid halvasti käitunud õpilastele ihunuhtlust, aga tänapäeva koolis on personali hulgas õpetajad, huvijuhid, direktor, õppealajuhatajad ja psühholoogid ning kehaline karistamine on mõeldamatu. Kaugemalt tulnud õpilased ööbisid eraldi magamistoas. Õpetaja ja köster elasid samuti koolimajas. Tänapäeva kooli õpetajad ja muu koolipersonal elavad väljaspool
OSKAR LUTS ( 07. I 1887 23. III 1953 ) Sündis Tartumaal. Töötas apteekrina nii Peterburis, Tartus. Alates 1921. aastast vabakirjanik Tartus. Pöördeliseks kujunes 1912. aasta. Sai ergutusauhinna lustimängu "Pildikesed Paunverest" eest. Pärast edukaid esikteoseid kujunes Esimese maailmasõja eelõhtu Lutsule kirjanduslikult viljakaks. Lutsu kirjanduslikus produktsioonis on valitseval kohal jutustav proosa. Aastail 1908 1909 avaldas Luts kümmekond lühipala ja följetoni. Groteskse jutulõnga arendamise kõrval avaldas Luts sentimentaalseid, valuleva sisuga proosapalu. Koolipõlvemälestuste kunstilisse vormi valamise idee tekkis Lutsul 1907.aastal. Memuaariline aluspõhi tingib autori suhte koolielu argipäevaga ja kõigi sellesse kuuluvate pisisündmustega. "Kevade"
...................................... 8 1. ELULUGU 2 Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold, kes suri kolmeaastaselt ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis. 1911-1914 õppis Oskar Tartu ülikoolis rohuteadust. Tema kirjanduslik tee algas luuletajana. Debüteerinud 1907. aasta veebruaris, Thomas
Ballett "Kevade" Oskar Lutsu "Kevadet" on lugenud raamatut või näinud filmi enamus eestlasi. Klassiga käisime Vanemuises vaatamas Ruslan Stepanovi lavastatud "Kevadet." See ballett oli väga omanäoline ja teistsugune, kui on raamat või film. Ma polnud varem balletti vaatamas käinud. Mulle ballett meeldis, sest see oli väga kiire ja teemad muutusid suhteliselt kiiresti. Ballet "Kevade" osatäitjad olid pärit iglt poolt üle maailma. See ballet oligi
Referaat Oskar Luts Kati Kõiv 8a Rõngu Keskkool Oskar Lutsu elukäik Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Palamuse kihelkonnas Kuremaa vallas Järvepere külas Posti talus. Kui Oskar oli nelja aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja. 1894.aastal algas Lutsu koolitee Änkküla külakoolis ja peale seda 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis. 1899-1902 õppis ta Tartu reaalkoolis. Kuid siiski ei ole tal ühestki koolist lõputunnistust. Siiski sai ta oma
Tekitas mõtteid, et Oskaril oli ikka vedanud, et tal klassikaaslastega vedas, aga samas tal oli ikka ohtralt ebaõnne. 4.Kolm küsimust Mis Andresest edasi sai? Kaua kulus Arnol aega, et ta suri? Miks pidi koolis vene keelt oskama? 5.Neli olulist sõna teose kohta Üksluine; mõnes-mõttes igavam, kui ulmeteosed, vahel naljakas, minevikus toimub tegevus. 6.Lisainfo autori kohta: Luts, Oskar 1887 - 1953 Oskar Luts (1887-1953), eesti kirjanik, rahvakirjanik; Theodor Lutsu vend. Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887. a. Kaarepere vallas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. Töötas aastast 1903 apteekriõpilasena Tartus ja Narvas, aastast 1908 Tallinnas ja Peterburis; õppis 1911-14, ühtlasi töötades, Tartu ülikoolis rohuteadust. Võttis farmatseudina osa I maailmasõjast, oli 1919-20 tööl ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidaja ja aastast 1922 kutseline kirjanik Tartus.
Suri 23. märts 1953 Tartus. Oli eesti kirjanik, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). O.Luts on maetud Pauluse kalmistule. 1894 Õppis Änkküla külakoolis. 18951899 Palamuse kihelkonnakool. 19111914 õppis Tartu Ülikoolis rohuteadust. 19191920 töötas ülikooli raamatukogus, seejärel raamatupoepidajana. alates 1922 oli kutseline kirjanik Tartus. 1946 pälvis ta Tööpunalipu ordeni. Oskar Lutsu looming ,,Kevade" on üks Eesti rekordraamatutest, ilmunud 21 trükis ja tõlgitud 13 keelde. Kui Arno isaga koolimajja jõudis... : "Kevade" kommenteeritud kooliväljaanne. Tootsi pulm : pildikesed lähemast minevikust. Sügis : Tootsi lugude järg. Tartu, 1938. Talve : A. Karu ümberkirjutuse järgi. Tartu, 1994. Keda või mida näeruvääristadakse selles loos? Mõnitatakse Tõnissoni, seejärel läheb Tõnisson kurjas ja siis läksid Saksa ja Eesti poisid kaklema.
Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004. aastal oli Kaljo Kiisk esimene kultuuriministeeriumi ning PÖFFi elutööpreemia laureaat. Kiisa ekraanikujud Lible ja kingsepp Johannes lähevad eestlasele südamesse, neis on
põike uusromantikasse. Saavutas kiiresti populaarsuse oma realistlike komöödiatega ("Paunvere", "Kapsapea") ning eriti jutustusega "Kevade". Ent kohe pärast esimeste teoste avaldamist püüdis ka Luts mõnda aega moodsama, uusromantilise kirjanduse põhimõtteid. Jutustuses "Soo" põimuvad sümbolistlik ja realistlik kujutuslaad. Uusromantikale iseloomulikult on peategelaseks kunstnik, kellega seotud, kellega seotud sündmusi ja elamusi kujutatakse omapärases loodusmiljöös. "Soo" on Lutsu sümbolistlikest teostest tuntum. Selle kõrval on tal ka teisi, isegi järjekindlamalt uusromantilisi teoseid, näiteks saatuslikku armastust käsitlev jutustus "Kirjad Maariale" või draamad "Sinihallik" ja "Sootuluke". Luts on jätnud olulise jälje eesti lastekirjandusse. Tähtis on kõigepealt tema "Kevade", mis küll polnud algselt lastele mõeldud. Teisalt on Lutsu "Nukitsamees" ilmekamaid lastele kirjutatud eest kunstmuinasjutte ning see on tuntavalt seotud just
´´Peaegu geenius ehk Schröderi kassi otsimas´´ Autor:Helga Nõu Tegelased:Aapo Einsten-peategelane,Teele,Josef Totz,Raija Telemar(Teele),Heinrich Georg Aadniel Strahle,Jaan Veider,Tönnesson-kõik Aapo klassikaaslased,Schrödingeri kass-kass,kellega ta kogematta kohtub ja kellest ta on ennem kuulnud.Oskar Luts(Aapo kohtub temega,et pärida ´´Kevade´´kohta ja ka Oskar Lutsu naine- Valentina),Adel,Ksenja(Raymondite juures segretär),Zak,Halli(kassi nimi),Gustav,Xantippest,Ragnar- ja Robert Raymond(Aapo tööandjad,advikaadibüröö Raymond&Raymond ülemused)Erik(Ragnari noorem vend),Erwin(roberti poeg).Abielupaar Liivi ja Avo rosenvald(maja nr.38 majahoidjad,mis oli muuseum), ´´Einsteinid´´ Kas teed lähevad või tulevad?
Nukitsamees "Nukitsamees" on Oskar Lutsu lastejutt, mis ilmus esmakordselt 1920. aastal. Loo Nõukogude perioodil ilmunud trükkidest oli osa repliike välja jäetud ning selle lõpp oli ümberkirjutatud. Teost on illustreerinud neli kunstnikku. 1945. aastal Richard Kaljo, 1957. aasta trüki pildid pärinevad Vive Tollilt, 1973. aasta trüki illustreeris Edgar Valter ja 2007. aasta trüki Epp Marguste. "Nukitsamees" on lugu sellest, kuidas Kusti ja Iti metsas marjul olles ära eksivad. Metsamoor
Ja nii tuleb rahu ja vaikus pikkamisi Ülisoo, kus möödunud päeval oli nii palju elu ja liikumist, kus pühitseb Joosep Tools Raja Teelega oma pulmapidu. Viimasena lahkub Ülesoolt Tools ise Teele, Lesta, Lutsu, Tali ja Raja noorema peretütre Aliide seltsis, sest majas pole tõesti enam kohta, kus võiks mõnusamalt välja sirutada roidunud keha. Teisel hommikul on noorpaar jälle varakult Ülesool. Peale hommikusööki lahkuvad kaugemaltki pulmalised, soovides rahu ja rõõmu sinna tallu. Toots ise viib Kippeli ja kasukasse mässinud apteekri vaksalisse, kuna Lesta, Luts ja Tali Saare hobusega sõidavad. Varsti tuleb rong ...
2. Sagedustabel...................................................................... 4 3.1 Matemaatika hinne........................................................5 3.2 Eesti keele hinne...........................................................6 4. Kokkuvõte............................................................................7 2 1. Sissejuhatus Minu uurimustöö eesmärgiks on uurida, kas Oskar Lutsu palamuse Gümnaasiumi 9- klassi matemaatika ja eesti keele esimese veerandi hinnded on omavahel sõltuvuses. Ma valisin selle teema sellepärast, et teada saada, kas tõesti matemaatika oskus sõltub eesti keele oskusest. Hinne on järjestustunnus Uurimistöö üldkogumiks on Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 9. klass. Uurimustööd tegema hakates oli minu esimene töökäik koguda andmeid 9. klassi hinnete kohta. Andmeid kogusin matemaatika õpetaja Lea Isotamme abil
Kunstniku fantaasia ja loomingulisus tuleb hästi esile tema graafilistes töödes nagu "Vabaduse sünd" (1919) ja "Uluv koer" (1921). Pärast 1919. aasta näitusel talle osaks saanud kriitikat, kunstniku loomingu haare mõnevõrre ahenes. Järgnevaid aastail joonistas ta hulga meisterlikult karakteriseeritud portreid. 1930ndatel suurenes maastikumaali osa. Tööd Portreed Aleksander Tassa portree. 1905. Oskar Lutsu portree. 1928. Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Konrad Mäe portree. Õli. 1908 Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 Juhan Liivi portree. Õli. 1934 Maalid Lennuk. 1910. Mererand. Õli. 1905 Lennuk. Tempera, kriit. 1910 Männid. 1931 Talvine Tartu Emajõega. 1935 Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913
17 11 64 18 8 66 19 7 74 20 5 70 21 19 83 22 9 78 23 2 70 24 23 94 25 14 61 26 17 69 27 9 58 28 15 81 29 6 55 30 5 70 4 Valimi iseloomustus Valimi moodustab Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 10.-12. klassi juhuslikud õpilased. Kokku küsitlesin 30 õpilast. 5 Toitumisharjumus Tunnuseks sai valitud mitmel päeval kuus õpilased söövad kiirtoitu. Kiirtoidu alla lugesin nii hamburgerid kui friikartulid, saiakesed ja lihapirukad kui ka valmissalatid poelettidel (mitte toorsalatid). 1.1 Sagedustabel Mitmel 0-3 4-7 8-11 12-15 16-19 20-23 24-27 28-31 päeval kuus
oluline säilitada pedagoogiliste praktikate suhteliselt suur osakaal. XX eripedagoogika lennu vilistlase ja 1993 aastast õppejõu ametit pidava Marit Hallapi meelest peaks edaspidi muutuma eripedagoogika perekesksemaks ning tuleks läbi viia just rohkem koolitusi ja nõustamisi, mis on suunatud lapsevanematele. 2.2 ,,Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." Artikli "Erivajadustega Kiir, Toots, Tõnisson, Arno..." autor räägib lühidalt erinevustest tänapäeva ja Oskar Lutsu "Kevades" kujutatud haridusmaastikus ning toob välja, et tänapäeva maailma ülekantuna võiksid mitmed O. Lutsu "Kevade" tegelased vajada spetsialistide abi. Näiteks Tootsil on ilmselged käitumisprobleemid, Tõnisson, Arno ja kiusatud Kiir vajaks tõenäoliselt psühholoogi abi ning ka kösterit tuleks korduva füüsilise vägivalla ning piiratud pedagoogiliste teadmiste- oskuste tõttu koolitada. Autor tõdeb, et vahepeal on arenenud erinevad (sotsiaal)teadusharud, mis on
Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 Visak Oskar Lutsu / Priit Pedajase "Kevades" 2005 sõdur William Shakespeare'i "Othellos" 2006 Bernard Arthur Milleri "Müügimehe surmas" Vanemuise teatris 2003 Stepan Ševõrjov, Djakov Tom Stoppardi "Utoopias" (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 21. lennu bakalaureusetöö) 2006 Altermann Andrus Kiviräha "Teatriparadiisis" 2006 Pietro Toomas Hussari / Gabriel García Márquezi "Sajas aastas..."
12 150 3,7 13 1 4,1 14 3 3,8 15 4 4,8 16 3 3,2 17 8 4,4 18 23 3,5 19 1 3,9 20 18 3,7 21 20 4,6 22 1 3,4 23 7 4 24 1 3 25 9 4,3 26 15 4,4 27 4 3,8 28 1 3,5 29 0,25 3,7 30 5 4,1 4 Valimi iseloomustus Valimi moodustab Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 10.-12. klassi juhuslikud õpilased. Kokku küsitlesin 30 õpilast. 5 1.Koolitee pikkus Tunnuseks on see kui kaugel elab meie kooli gümnasist koolist. 1.1 Sagedustabel Kaugus 0-3 4-7 8 -11 12-15 16-19 20-
õigusaktidest, kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse õigusaktidest ja põhimäärusest. Tartu Linnamuuseum on Tartu Linnavalitsuse hallatav munitsipaalmuuseum. Muuseumi rahastatakse Tartu linna eelarvest (finantseerimiseelarve ja majandamiseelarve) ning muuseumi poolt taotletud sihttoetustest ning annetustest. Linnamuuseumil on neli filiaali: O. Lutsu Majamuuseum, 19. sajandi Tartu linnakodaniku maja, KGB Kongid ja Tartu Laulupeomuuseum. Muuseumis on kokku 27 ametikohta, otseselt on kogude-tööga seotud 8 töötajat: peavarahoidja, arheoloogiaosakonna juhataja, O.Lutsu majamuuseumi kuraator, 4 teadurkoguhoidjat ja konservaator. Kogumisega (teabe eelregistreerimine) tegelevad kõik muuseumi põhitööga seotud töötajad, st välja arvatud abipersonal. O. Lutsu Majamuuseumi kuraatori ülesanne on kogumine ja kogude haldamine
Riho vaid rmu, kui telekast jlle Kevadet vaatab. Peale filmi on, aga Kevade endale kuulsust kogunud ka lbi teatrietenduste. Hlmamatu hulk kordi on seda mngitud nii Eesti teatrites, kui ka vljaspool Eestit. Niteks Lti teatrites, oldi seda juba 1980. aastate andemte jrgi etendatud juba 200 korda. Kevade raamatu tegelastel on olemas ka prototbid. Joosep Tootsi prototp oli Voldemar Tootson, Raja Teelel Adele Prtelpoeg, Arno Talil mees nimega Andres, Kristjan Liblel Kristjan Lill jt. O. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati krgelt. Esimese eesti kirjanikuna mrati talle 1941. aastal personaalpension ja anti 1945. aastal Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946. aastal autasustati teda Tpunalipu ordeniga. Kevade on vaieldamatult Oskar Lutsu kige populaarsem ja tuntum teos. Kindlasti jtkub raamatu ning eelkige filmi populaarsus ka tulevikus. Peale Kevade on ilmunud ka Suvi ja Sgis, mis kajastavad Kevade tegelaste elu, mil nad on tiskasvanud. Oskar Luts suri 23. mrtsil 1953. aastal
.................................. 17 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................. 18 LISAD............................................................................................................. 19 Lisa 1 Ankeetküsitlus........................................................................................ 19 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ingliskeelsete sõnade ja väljendite kasutamine eesti keeles Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi vanema astme õpilaste hulgas. Teema valisin, sest mulle on alati huvi pakkunud eesti keel ja et emakeel ka tulevikus säiliks. Töös on kaks peatükki ja viis alapeatükki. Töö teoreetilises osas vaadeldi eesti keele korrektse kasutamise teemat: miks kasutatakse ingliskeelseid sõnu ja väljendeid, kuigi on olemas vastavad eestikeelsed sõnad ja väljendid ning kas sellel kõigel on eesti keelele positiivne mõju
Jakobsoni ,,Võitlus rindejooneta". Draamateatris töötades oli Abelil palju väikseid sõnadeta rolle. Stanislavski lause ,,Ei ole suuri ega väikeseid osi, on suured ja väikesed näitlejad," tegi Abel endale südameasjaks. Igas pisiosas lõi ta kordumatu kuju, nii väliselt kui seesmiselt, ja äratas iga pisiosaga publiku ja näitlejate tähelepanu. Tema tähelepanuväärseteks rollideks kujunesid muskunstnik Pastelli Lutsu ,,Tagahoovis", madrus Suurvärav Smuuli ,,Atlandi ookeanis" ja otse loomulikult Kiir Lutsu ,,Kevades". Ervin ei tegelenud kunagi pelgalt näitlemisega. Selle kõrvalt leidis ta aega ka paljudeks teisteks tegevusteks. Näiteks Draamateatri aegadel oli ta ka kunstinõukogu liige ning partei liikmekandidaat. Ervin ei piirdunud vaid tööga Draamateatris. Paralleelselt tegeles ta ka näiteks Romulus Tiituse kirjutatud estraadikava ,,Terekest kah!" ettevalmistamisega ja seda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
